Vastus

Tere!

Täname eelnõu muudetud versiooni edastamise eest. Kuigi mõningaid meie varasemaid tähelepanekuid on arvestatud (nt tööandja kohustus kehtestada kord), on mitmed olulised põhiõiguste kaitse seisukohast vajalikud küsimused endiselt lahendamata. Allpool toome täpsemalt murekohad välja.

1. 1. Regulatsioon on väga tööandja poole kaldu, andmesubjekti kaitsemeetmeid sisuliselt pole seaduse tasandil sätestatud

Eelnõu ei sätesta töötaja õigusi tagavaid miinimumnõudeid (nt kordustesti võimalus, vaidlustamise kord, keeldumise õigus ja tagajärjed, põhjenduste esitamise kohustus). Need on toodud ainult seletuskirjas, mis ei ole siduv, kuna seletuskirjal ei ole õigust loovat jõudu. Seletuskirjas mainitud dokumenteerimise kohustus võiks olla samuti seaduse regulatsioonis, mitte seletuskirjas. Eriliiki andmete töötlemise lubamine eeldab, et põhiõiguste kaitsemeetmed oleksid sätestatud seaduses. Praegusel kujul ei vasta regulatsioon IKÜM art 9 lg 2 p b nõuetele.

Seletuskirjas on endiselt kohti, mis võivad jätta mulje, et joobekontrolli korra kehtestamine on tööandjale võimalus, mitte kohustus. Palume sõnastuse üheselt selgeks teha – korra kehtestamine on eeltingimus joobe kontrollimiseks.

Tööandjale jäetud kaalutlusruum joobe hindamisel on liiga lai. Seaduses ei ole ette nähtud ühtegi objektiivset miinimumnõuet joobe tuvastamise protseduurile ega isikule, kes kontrolli läbi viib. Arvestades, et tegemist on terviseandmete töötlemisega, peab seadus raamistama tööandja tegevust täpsemalt.

2. 2. Säilitamine

Seoses säilitamise tähtajaga peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et menetluses on TTOS-i regulatsiooni muudatuse eelnõu, millega kaotatakse tööandja kohustus säilitada tervisekontrolli andmed. Lisaks ei ole joobe kontrollil ja tervisekohtrollil sama eesmärk, seega ei ole põhjendatud ka samasugune säilitamise tähtaeg. Säilitamise tähtaja määramisel peab lähtuma rangelt eesmärgipärasusest, st ei tohi andmeid säilitada kauem, kui seda eesmärgi täitmiseks vaja on. Mõelda peab sellele, kui kaua oleks tööandjale vaja tõendeid selle kohta, et töötaja oli kaine, kui teda tööle lubati. Kui midagi ei ole juhtunud, siis vaevalt tööandjale on neid andmeid vaja kauem, kui töötaja töövahetus kestab.

Seletuskirjas on selgitatud, et kümme aastat annab võimaluse kaitsta samuti nii tööandja kui ka töötaja õigusi juhul, kui tekivad vaidlused selle üle, kas vara kahjustamisel oli töötaja joobes või kas tervisekahjuga lõppenud õnnetuse põhjus võis olla joove. Vaevalt aga saavad vara kahjustamise või tervise kahjustamisega seotud vaidlused tekkida nt viie aasta möödumisel. Tavaliselt ikkagi ilmneb joobeseisundi tõttu tekkinud kahju kohe või lühikese tähtaja jooksul. Seega ei leia AKI, et kümneaastane säilitamine on eesmärgiga kooskõlas. Kuna vajadus tõendada, et töötaja oli tööle lubamise hetkel kaine, võib sõltuvalt ettevõtte eripärast erineda, saab eelnõuga sätestada tööandja kohustuse reguleerida andmete täpsemat säilitamist oma korraga, kuid seadusega peab kehtestama maksimaalse tähtaega, mille üle tööandja regulatsioon minna ei tühi.

Vaidluse tekkimisel saab vajalike andmeid säilitada vaidluse lõppemiseni IKÜMi teiste õiguslike aluste alusel.

3. 3. Ekslik viide seletuskirjas

Eelnõu seletuskirjas on ekslikult viidatud IKS §-le 5, mis käsitleb isikuandmete töötlemine akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks ehk ei ole kuidagi seotud eriliiki (sh terviseandete) töötlemisega. Ekslik on ka viide IKS §-le 14. IKS ei näe üldse ette eriliiki isikuandmete töötlemise regulatsiooni (va õiguskaitseasutustele kohalduv IKS 4. ptk). Eriliiki isikuandmete töötlemist reguleerib eelkõige otsekohalduv IKÜM, mille art 9 sätestab eriliiki isikuandmete töötlemise tingumusi. Lisaks soovitame kasutada termini „delikaatsed isikuandmed“ asemel IKÜM-i järgse mõiste „eriliiki isikuandmed“.

4. 4. Automaatse kontrolli võimalus ei ole eelnõus käsitletud

Regulatsioon keskendub joobe kontrollimisele füüsilise isiku poolt. Seletuskiri loetleb erinevaid võimalikke kaitsemeetmed (saladuses hoidmine, tööandjale ainult tulemuse edastamine, dokumenteerimine jne), kuid täiesti on läbi mõtlemata (sh kaitsemeetmed) automaatne kontroll (nt lauskontroll ruumi sisenedes automaatmasinaga).

Kokkuvõttes oleme seisukohal, et töötajate põhiõigusi tagavad sisulised kaitsemeetmed ning isikuandmete töötlemise olulised reeglid on endiselt ebapiisavad ning eelnõu vajab ülalpool viidatud täiendamist.

Oleme valmis vajadusel täiendavalt arutama.

Lugupidamisega