| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 2.3-8/26/700-1 |
| Registreeritud | 20.02.2026 |
| Sünkroonitud | 23.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2.3 Õigusalane korraldamine |
| Sari | 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine |
| Toimik | 2.3-8/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Saabumis/saatmisviis | Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus |
| Vastutaja | Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Geili Keppi - AKI <[email protected]>
Sent: Thu, 19 Feb 2026 17:11:58 +0000
To: info - AKI <[email protected]>
Subject: FW: juurdepääsupiirangu õiguslikkus
From: Triin Reinsalu <[email protected]>
Sent: Thursday, February 19, 2026 6:40 PM
To: Geili Keppi - AKI <[email protected]>
Subject: juurdepääsupiirangu õiguslikkus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Palun võimalusel teiepoolset nõu ja seisukohta alljärgnevas.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus viib ellu kaitsetööstuse tootearenduse toetusmeedet https://www.riigiteataja.ee/akt/109012026041#hetkelkehtiv. Meedet viiakse ellu struktuurivahenditest, mis tähendab, et selle elluviimisel lähtutakse ka perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest (ÜSS) https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023056#para10lg2.
Toetuse määruse § 15 sätestab, et taotluste hindamiseks kasutatakse eksperte ja valikukomisjoni ning valikukomisjoni koosseisu avaldab rakendusüksus enne taotluste vastuvõtmist rakendusüksuse veebilehel, kooskõlastades selle koosseisu enne rakendusasutusega. Praktikas on aga tekkinud küsimus, kas komisjoni liikmete nimed on siiski võimalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada. Nimelt on tegemist kaitsetööstuse meetmega, mis tähendab, et komisjoni liikmete poolt hinnatakse riigi julgeolekuga ja kaitsevadlkonnaga seotud uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid ja tooteid. Selline info on tundlik ning praeguses julgeoleku olukorras võib nimede avalikustamine tuua komisjoni liikmetele kaasa turvariski ning põhjendamatu ohu.
ÜSSi § 20 lõike 5 kohaselt võib projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu avaldada viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. Seletuskirjas selgitatakse juurde, et projektide hindajate nimed ja nende poolt antud hinnangud iseseisvalt ja eraldi on avalikustatavad, kuid tuleb jälgida, et ei oleks võimalik seostada, millise hinnangu andis projektide valikukriteeriumide ja -metoodika alusel konkreetne projekti hindaja. Seega võib projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu avaldada ehk ÜSS annab aluse avaldamiseks, kuid ei kohusta seda tegema. Kuigi eelviidatud toetuse määruses on üheselt kirjas, et „valikukomisjoni koosseisu avaldab rakendusüksus enne taotluste vastuvõtmist rakendusüksuse veebilehel, kooskõlastades selle koosseisu enne rakendusasutusega“, siis oleme tekkinud ohu vältimiseks kaalunud avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 rakendamist. Nagu AKI kodulehelt saab lugeda, siis üksnes inimese nime olemasolu dokumendis ei ole alati piirangu seadmise põhjuseks, kui dokument ise ei sisalda eraelu puutumatust oluliselt kahjustavat teavet. Lisaks ei saa üldjuhul piirangut kehtestada dokumendi sisule ega ka dokumendi saaja/saatja isikule, kui dokument ei käsitle inimese eraelu, vaid üksnes avalikku tegevust ja ühiskondlikke küsimusi. Antud juhul looks nimede avalikustamine reaalse turvariski (nt ähvardused, tundlik menetlus, julgeolekuga seotud valdkond) ning sellega seoses oleme kaalumas, kas kohaldada isikuandmete kaitse seaduse proportsionaalsuse põhimõtet (põhjendatud konkreetse riski olemasoluga) ja lisaks ka põhiseaduse § 17 ja § 26, millest tulenevalt peab riik vältima olukorda, kus avalikustamine seab isiku põhjendamatult ohtu (põhiõiguste kaitse). Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes öeldakse muuhulgas järgmist: „Paragrahvi 26 esimeses lauses on sätestatud tõrjeõigus, mis annab põhiõiguse kandjale õiguse oodata, et riik ei sekku tema perekonna- ja eraellu ning kohustab riiki sekkumisest hoiduma. Lisaks sellele kohustab § 26 esimene lause riiki kaitsma üksikisiku perekonna- ja eraelu kolmandate isikute rünnete eest. Riigi selline kohustus tuleneb § 13 lg 1 esimeses lauses „Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele“ sätestatud üldisest kaitseõigusest. Tegemist on õigusega riigi positiivsele tegevusele. Põhimõtteliselt on kõik, mida § 26 tõrjeõigusena kaitseb riigi eest, kaitstav ka kolmandate isikute rünnete eest. Kaitse ei pruugi aga olla sama tugev, sest ühe isiku kaitse on sageli teise isiku õiguste riive. Kaitseõiguse riive seisneb kaitse tagamata jätmises“.
Loomulikult mööname, et selline AvTS § 35 lg 1 p 12 tõlgendamine on päris lai ning seepärast paluksimegi teie seisukohta ning nõu. Tunnetame selgelt, et komisjoni liikmete nimede avalikustamine sisaldab endas riski nende julgeolekule, samas soovime juurdepääsupiirangute seadmisel käituda õiguspäraselt.
Oleme tagasiside eest väga tänulikud!
Lugupidamisega,
Triin Reinsalu
osakonnajuht
õigus- ja hankeosakond
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)
+372 525 9727
+372 667 4130
Sepise 7, 11415 Tallinn
See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest.
This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.