Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278001015

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.02.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278001015

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx xxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 07.12.2025

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278001015, milles menetlust alustati

09.12.2025 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. Kriminaalasjas on esitatud

11.12.2025 xxxx xxxxxxx-le kahtlustus enda abikaasa xxxxx xxxxxxx kehalises väärkohtlemises.

Täpsemalt selles, et xxxx xxxxxxx 07.12.2025 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal,

kuid enne lõunat xxxxx maakonnas xxxxx alevis xxxxx xxxxx x-x asuvas korteris tõmbas xxxxx

xxxxxxx voodist välja ning viskas plaatpõranda peale, misjärel lõi jalaga vähemalt viiel korral maas

kägaras olevat kannatanut. Sellise tegevusega põhjustas xxxx xxxxxxx kannatanule xxxxx xxxxxxx-

le füüsilist valu ja hematoome üle kere, sealhulgas suure hematoomi vasakule õlale ja mõlemale

alajäsemele.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega (Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõnede salvestuste,

politseipatrulli teenistuslehe, patrulltalituse grupijuhi vormikaamera videosalvestise,

lähisuhtevägivalla infolehe, kannatanu xxxxx xxxxxxx ning tunnistaja xxxx xxxxxxx ütluste, Tartu

Ülikooli Kliinikumi epikriiside ja kannatanu vigastustest tehtud fotode ning kahtlustatava xxxx

xxxxxxx kinnipidamise protokolli ja ütlustega) on tõendamist leidnud xxxx xxxxxxx poolt

07.12.2025 vägivallateo toimepanemine xxxxx xxxxxxx suhtes.

Kannatanu xxxxx xxxxxxx on andud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, millest nähtub, et tal on

pikalt olnud uneprobleemid, depressioon ning diagnoositud ka alkoholism, millega ta püüab aktiivselt

tegeleda. 07.12.2025 ärkas ta kella 10.30-11.00 paiku selle peale, et xxxx xxxxxxx tõmbas teda

magamistoas voodist välja, lohistas kättpidi esikusse ja viskas plaatpõranda peale. Xxxx xxxxxxx

süüdistas kannatanut selles, et viimane oli joonud tema kolme liitrise veinipaki tühjaks. Kannatanu

oli esiku põrandal pikali maas ning xxxx xxxxxxx vähemalt viiel korral kannatanut jalaga. Samal ajal

olid kodus ka poolte ühised lapsed, kes kuulsid tülitsemist pealt ning nutsid peale toimunut koos

xxxxx xxxxxxx-ga.

Ka tunnistaja xxxx xxxxxxx on kinnitanud enda ütlustes konflikti aset leidmist vanemate vahel. Ta

on andnud ütlusi, et isa läks vihaseks ema peale, sest viimane joob veini. Seda, mis täpselt vanemate

vahel juhtus, tunnistaja aga ei teadnud, sest ta läks koos väikese vennaga enda tuppa ega näinud

toimunut pealt. Küll aga kuulis ta vaidlemist ja karjumist. Tunnistaja nägi hiljem ka emal vigastusi.

Kahtlustatav xxxx xxxxxxx on osaliselt tunnistanud talle ette heidetud kuriteo toimepanemist. Tema

ütluste kohaselt oli ta xxxxx xxxxxxx-le varasemalt öelnud, et kui viimane veel unerohu ravimite

kõrvale alkoholi tarbib, siis viib ta xxxxx xxxxxxx sõltuvuskliinikusse ravile. 07.12.2025 lõuna paiku

jõudis kahtlustatav koos lapsega koju ning avastas, et xxxxx xxxxxxx on silmnähtavalt

alkoholijoobes. Kahtlustatav leidis kodust kolme liitrise veinipaki, milles oli umbes 300 ml alles.

Kahtlustatav ütles xxxxx xxxxxxx-le, et nüüd lähme sõltuvushäirete kliinikusse, võttis xxxxx

2

xxxxxxx-l käest kinni ning tõmbas ta püsti, et viimane kaasa võtta. Xxxxx xxxxxxx hakkas aga

kahtlustatava sõnul talle vastu ning lõi kahtlustatavale kannaga vastu parempoolse jala teist varvast.

Kahtlustatav möönab, et tekkinud rüseluse käigus lõi ta xxxxx xxxxxxx käega vastu õlavart ja põlvega

vastu puusa ning võis xxxxx xxxxxxx-le veel mingeid vigastusi tekitada. Kahtlustatav avaldas, et

soovib perega kooselu jätkata ning saada abi, millest oleks talle ja perele kasu.

18.02.2026 kohtus prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kannatanu xxxxx xxxxxxx-ga.

Kannatanu kinnitas prokurörile, et soovib kooselu xxxx xxxxxxx-ga jätkata ning peresuhted korda

saada. Kannatanu lisas, et peale juhtunut on xxxx xxxxxxx käitunud temaga väga hästi, ette on tulnud

vaid üksikuid pingehetki. Kannatanu märkis, et ta ei soovi xxxx xxxxxxx kriminaalkorras karistamist,

vaid tahab eeskätt, et ka xxxx xxxxxxx saaks abi, tegeleks endaga ning osaleks nõustamisel.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxx xxxxxxx suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui

kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena

ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise

korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas

on xxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena

ette kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette

vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis

viisid kuriteo toimepanemiseni. Nii kannatanu xxxxx xxxxxxx kui ka kahtlustatava xxxx xxxxxxx

antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel sai alguse vastastikusest tülist, mille

põhjuseks oli xxxxx xxxxxxx alkoholiprobleem ja sellega seoses kuhjunud pinged. Xxxx xxxxxxx

on selgitanud, et tema tahe oli xxxxx xxxxxxx viia sõltuvuskliinikusse ravile, et xxxxx xxxxxxx saaks

abi. Xxxx xxxxxxx ei ole enda süüd eitanud. Ta on tunnistanud, et lõi tekkinud rüseluse käigus xxxxx

xxxxxxx ja võis enda tegevusega viimasele ka vigastused tekitada. Ta mõistab, millises osas on ta ise

valesti käitunud ning on valmis enda ja pere abistamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja

ja psühholoogi poole. Xxxx xxxxxxx poolt toime pandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise

vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled otsustanud jätkata

kooselu ühise perena. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxx xxxxxxx tegevuses

väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures

avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxx

xxxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka

kriminaalmenetlust läbi viidud või otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Samuti puuduvad tal

väärteokaristused. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist

ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest

vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kuigi xxxx

xxxxxxx-le on esitatud kahtlustus vägivallakuriteos, mida kuulsid pealt ka kodus viibinud alaealised

lapsed, kes xxxxx xxxxxxx sõnul olid toimunust häiritud ja nutsid koos temaga, on tegemist olnud

sündmusega, mille puhul xxxx xxxxxxx poolt tarvitatav vägivald oli lühiajaline ega põhjustanud

3

rasket tagajärge. Tänaseks on suhted peres paranenud, pooled on jätkanud kooselu ning kannatanu ei

soovi xxxx xxxxxxx kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Ka peres kasvavate alaealiste laste huvides on, et pere püsiks koos ning vanemad tegeleksid

enda abistamise ja peresuhete parandamisega. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul

xxxx xxxxxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid

(nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise

puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning

puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et

kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelist läbisaamist,

terviseprobleeme, konfliktide lahendamist ning konfliktolukorras käitumist. Xxxx xxxxxxx

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda

on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Kahtlustatav xxxx xxxxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse tasuda

menetluskulud, osaleda 6 kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini

nõustaja poolt läbiviidaval nõustamisel ning Tartu Vallavalitsuse suunamisel individuaalsel

psühholoogilisel nõustamisel. Antud kohustused toetavad kahtlustatava edaspidist õiguskuulekat

käitumist, pakkudes talle tuge ja võimalust enda käitumise algpõhjuseid analüüsida, omandada

vajalikud oskused vägivaldse käitumise ennetamiseks ja enda emotsioonide kontrolli all hoidmiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278001015 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxx xxxxxxx hüvitama 5 (viie) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 20.02-20.07.2026, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud

õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 208,32 eurot (kakssada kaheksa eurot ja

kolmkümmend kaks senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud

arveldusarvele.

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxx xxxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt

02.03.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise

toetamine) saamiseks. Nõustamisel osalemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti

vägivallast loobumise toetamise tugiliini nõustaja Artur Uski (Usk) poole järgmistel

kontaktidel: tel. 5851 7028, e-mail: [email protected]. Xxxx xxxxxxx

kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-

posti aadressil [email protected]) hiljemalt 02.03.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning

hiljemalt 20.04.2026 esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxx xxxxxxx kohustub osalema

nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud

tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaksmääratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda

hiljemalt 20.08.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik

lõpetamine ei ole lubatud.

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxx xxxxxxx osalema 6 (kuue) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 20.02-20.08.2026, individuaalsel psühholoogilisel nõustamisel, tehes

igakülgset koostööd talle määratud psühholoogiga. Psühholoogilisel nõustamisel osalemiseks

tuleb xxxx xxxxxxx-l 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 02.03.2026, võtta ühendust Tartu Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialisti Maret Toomiga (Toom) (e-mail: [email protected]; tel: 521 4686),

kes korraldab Tartu Vallavalitsuse poolt xxxx xxxxxxx tasuta suunamise psühholoogilisele

4

nõustamisele. Kinnituse psühholoogilisel nõustamisel osalemise/läbimise kohta peab xxxx

xxxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 20.08.2026 e-posti teel aadressile [email protected]

või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib

prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: xxxx xxxxxxx-lt 09.12.2025

kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Apple IPhone 14 on 27.01.2026

tagastatud xxxx xxxxxxx-le.

7. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxx xxxxxxx andmed kantud riiklikusse

süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata.

8. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt osutatud õigusabi teenus

summas 208,32 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega xxxx

xxxxxxx-le kohustuseks.

9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxx xxxxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxxx xxxxxxx-le ja

kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale.

10. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassale ja xxxx xxxxxxx-le teenuse osutamiseks

Sotsiaalkindlustusametile ([email protected]) ning Tartu Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialistile Maret Toomile ([email protected]). Kohustada

Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini nõustajat Artur Uski andma Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxx xxxxxxx-

le määratud kohustuse (vägivallast loobumise nõustamine) täitmisest.

11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

5

(nimi, allkiri, kuupäev)