| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.1/1337-2 |
| Registreeritud | 22.02.2026 |
| Sünkroonitud | 23.02.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme Vallavalitsus |
| Vastutaja | Dmitri Peterson (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
X=6590400
Y =
55 49
00
X=6590500
Y =
55 46
00
34.93
ke lde
r
3 7.
84
peatus
A
A
A
A
A
A
A
A
pinnas
pi nn
as
pi nn
as
pinnas
pinnas
pinnas
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
kraav
34.17
3 5 .2
6
34.15
34.02
34.03
36.82
36.48
36.00
36.01
35.62
35.20
35.13
35.22
34.52
34.28
34.49
34.76
36.17
34.70
34.80
35.58
35.02
35.01
35.65
35.50
36.00
3 4.
23
34.28
34.47
3 4.
38
3 4.
41
3 4.
45 3
4. 44
3 4.
51
3 4 .5
6 3
4 .2
7 3
4 .3
0 3
4 .5
3
3 4 .5
2
3 4 .5
4 3
4 .4
5
3 4 .6
0
34.75
3 4 .6
8
3 4 .7
0
3 4.
81 3 4.
71
34.74
34.85
34.97
34.96 34.98
34.70
34.64
34.81
34.72
35.05
34.95
35.23
35.18
35.32 35.33
35.64
35.63
35.77
35.79
36.27
34.70
35.23
36.36
35.38 34.87 36.43
35.58 35.11 36.44
35.89
35.25
35.94
36.49
35.21
35.89
36.53
35.19 36.13
36.04
35.35
36.00
36.49
35.40 36.64
35.90 35.25 36.78
36.03
35.33
36.14 36.29
36.21
36.01 3 6.0
8
35.58
35.42
3 5.
56
35.64
35.22
35.37
35.49
35.70
36.11
35.40
35.47
35.57
34.76
3 4 .2
3
3 4.
21
3 4.2
3
34.26
3 4.
35
34.20 34.15
34.20
34.02
34.10
34.18 34.33
33.99
34.40
33.81
35.02
35.04
35.13
35.03
34.05 34.31
34.31
35.09
35.12
35.12
35.22
34.21
35.12
35.16
35.17
35.26
33.80
35.18
35.22
35.22
35.31
33.87
33.91 34.55
35.30
35.36
35.24
35.28
35.29 35.10
35.12
35.42
35.32
3 5 .1
2
35.21
35.35
35.44
35.52
35.44
34.88
35.44
34.74
35.45
34.94
35.61
35.49
35.48 35.47 35.16
35.52
34.22
35.20
35.59
34.30
35.18
35.65
34.28
35.69
34.46
35.75
34.57
35.84
34.63
35.23
35.90
34.62
35.26
35.93
34.77
35.33
35.98
34.86
35.52
36.01
34.94
36.15
35.78
35.19 35.97
36.18
36.21 36.19 36.02 36.00
35.96
36.05
35.88
35.19
36.00
34.99
36.05 36.10
36.13 36.37 36.24
36.02
35.07
36.23 36.23
36.3
36.28 36.28
36.11
36.16
34.83
36.09
36.31
35.08
36.25
36.36
35.30 36.40
36.36
35.26 36.48
36.41
35.27
36.38
35.27 36.51
36.48
35.27
36.97
36.83
36.68
36.64 36.62
36.16
35.69
34.77
35.63
35.71
35.93 35.94
35.46
35.61
35.36
35.57
35.66
36.01
36.21 36.18
35.74
36.07
36.21
35.57
35.92
36.05
35.81 35.77
35.46
35.67
35.44
35.32
35.65
41.32
35.24
35.43
35.84
35.84
35.42
35.58
35.33
35.16
35.18
35.33
35.07 35.16
34.96
35.23
34.96
35.04
34.78
34.36
35.02
34.79
34.42
34.25
34.17
34.32
34.43
34.67
34.75
34.11
34.16
35.09
35.62
34.15
34.20
34.24
24504:003:0568 Loovälja tee 21
24504:003:0273 Loovälja tee 23
24504:003:0569 11601 Loo-Loovälja tee L4
11601 Loo-Loovälja tee L5 24504:003:0873
24504:003:0883 11601 Loo-Loovälja tee L6
11601 Loo-Loovälja tee L7 24504:003:0558
11601 Loo-Loovälja tee L8 24504:003:0879
24504:003:0877 Rusniku
24501:001:0262 Loovälja tee 27
24504:003:0882 Põhjahaaviku
24504:003:0555 Raja
24504:003:0272 Loovälja tee 25
24504:003:0573 1 Tallinn-Narva tee
24501:001:0017 1 Tallinn-Narva tee
1 Tallinn-Narva tee 24504:003:0878
27020 AHXAMK-W3x240 *27823 AHXAMK-W 3x240
27 01
9 27
82 3
11 72
21
24504:003:0556 Lõunaraja
24504:003:0881 Küüni tee 9
30
roheala pind: 1385m²
50
6
21
39
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
10
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2 K2
K2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2 V2
V2
1 Tallinn - Narva tee
11601 Loo - Loovälja tee
looduslikuna säilitatava roheala pind ca 4700 m²
veevarustuse ja kanalisatsiooni torude pikkus kuni Raja katastriüksuse piirini ca 417m
21
39
30
Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp
12
SK1
Krunt pos nr 1 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt
Krunt pos nr 1 perspektiivne sademevee liitumispunkt
Krunt pos nr 1 planeeritud veevarutuse liitumispunkt
29
9,3
9,6
7
5 8
623
200
10
75% Ä ja/või T ja 25% M 1
5000m² 43 16 17674m²
9
7.00
haljasala
1.50
2.75
9.00
1.15
5.00
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
2W 2
PLANEERITUD ÜHENDUSPUNKT OLEMASOLEVA KESKPINGEKAABLIGA
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
2W2 2W2
0.80
Pl an
ee rit
ud ve
et or
u (V
1) Pl
an ee
rit ud
ka na
lis at
sio on
ito ru
(K 1)
Pe rs
pe kti
ivn e s
ide ka
na lis
at sio
on (S
11 )
Pl an
ee rit
ud ke
sk pin
ge ka
ab el
(2 W
2)
Pe rs
pe kti
ivn e
ka na
lis at
sio on
ito ru
(K 11
)
Pe rs
pe kti
ivn e
te hn
ilis e
ve e
to ru
(V 11
)
Pe rs
pe kti
ivn e
ga as
ito ru
(G 11
)
0.801.00 0.600.50
ka ta
st riü
ks us
e pi
ir
1.25
sõidutee
9
VÕIMALIKUD ÜHENDUSPUNKTID PANEERITUD VEEVARUSTUSE- JA KANALISATSIOONITORUDEGA
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
V11 V11
Krunt pos nr 1 perspektiivne sidevarustuse liitumiskilp
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
K11 K11
Pe rs
pe kti
ivn e
sa de
m ev
ee ka
na lis
at sio
on ito
ru (S
11 )
0.60 0.80
roheala pind: 1010m²
PLANEERITUD ÜHENDUSPUNKT OLEMASOLEVA KESKPINGEKAABLIGA
2
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11 S11
S11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
G11 G11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
SK11 SK11
9
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
LEPPEMÄRGID
KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
TEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL
PLANEERITUD HOONESTUSALA PIIR PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE)
PLANEERITUD SÕIDUTEE / PLATSID
PLANEERITUD TRUUP
OLEMASOLEV JALGTEE
OLEMASOLEV KRAAV
PLANEERITUD ROHEALA
OLEMASOLEV VEETORU
PLANEERITUD ÜVK VEETORUV1 V1 V1
PLANEERITUD ÜVK KANALISATSIOONITORUK1 K1
PERSPEKTIIVNE ÜVK KANALISATSIOONITORU
K11 K11
PLANEERITUD ELEKTRIVARUSTUSE LIITUMISKILP
PERSPEKTIIVNE ÜVK VEETORU
V11 V11
PLANEERITUD ALAJAAM
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORU
PLANEERITUD PIIRE
PLANEERITUD LOODUSLIKUNA SÄILITAMISE ALA
JUURDEPÄÄSUTEE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
PERSPEKTIIVNE TEHNOLOOGILISE VEE TORU
V2 V2
PERSPEKTIIVNE ÜVK RESERV-KANALISATSIOONITORU
K2 K2
PLANEERITUD KESKPINGEKAABEL2W2
PERSPEKTIIVNE SIDEKNALISATSIOONS11 S11
PERSPEKTIIVNE GAASITORUG1 G1
TEHNOVÕRGU SERVITUUDIALA
SK11 SK11 PERSPEKTIIVNE ÜVK SADEMEVEE-KANALISATSIOONITORU
RAIL BALTIC TRASSI NIHUTUSRUUMI ALA
7.00
haljasala
1.50
2.75
9.00
1.15
5.00
0.80
Pl an
ee rit
ud ve
et or
u (V
1) Pl
an ee
rit ud
ka na
lis at
sio on
ito ru
(K 1)
Pe rs
pe kti
ivn e
sid ek
an ali
sa tsi
oo n
(S 11
) Pl
an ee
rit ud
ke sk
pin ge
ka ab
el (2
W 2)
Pe rs
pe kti
ivn e
ka na
lis at
sio on
ito ru
(K 11
)
Pe rs
pe kti
ivn e
te hn
ilis e
ve e
to ru
(V 11
)
Pe rs
pe kti
ivn e
ga as
ito ru
(G 11
)
0.801.00 0.600.50
ka ta
st riü
ks us
e pi
ir
1.25
sõidutee
Pe rs
pe kti
ivn e
sa de
m ev
ee ka
na lis
at sio
on ito
ru (S
11 )
0.60 0.80
KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD
Pos nr Aadressi ettepanek Planeeritud
krundi pindala (m²)
Planeeritud krundi
sihtotstarve % (vast.kat.liigile)
Planeeritud krundi
sihtotstarve % (vast. DP liigile)
Hoonete suurim
ehitisealune pind (m²)
Lubatud suurim
hoonete arv krundil
Lubatud suurim hoone
korruselisus
Lubatud hoonete suurim
brutopind (m2)
Lubatud suurim
hoonete kõrgus, m
Normatiivne parkimsikoh
tade arv
Planeeritd parkimsikoh
tade arv
KITSENDUSED ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala
1 Loovälja tee x 17674
0 - 75% T või
0 - 75% Ä ja
25% M
ÄV/ TT/TL/
HL 5000 kuni 4 kuni 3 7500 kuni 16 32 50
- 1 Tallinn - Narva tee kaitsevööndi ulatus 50m äärmise sõiduraja servast; - 11601 Loo - Loovälja tee kaitsevööndi ulatus 30m äärmise sõiduraja servast; - olemasolev survekanalisatsioonitoru kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - olemasolevad kõrgepingekaablid kaitsevööndiga a´1+1m ; - olemasolev sidekaabel kaitsevööndiga 1+1m ; - ssv* juurdepääsuteele Uus-Hindreku kinnistu kasuks - ssv* planeeritud ja perskeptiivsetele tehnovõrkudele - koridor kogulaiusega 9m.
Arhitektuuritingimused: - katusekalle 0° kuni 30°, st ühe- või kahepoolse kaldega viilkatus või
lamekatus; - Välisviimistluses kasutada äri-, tootmishoonetele sobivaid materjale, nt,
betoon, klaas, kivi, krohv,metall-profiilid. - Värvitoonid: hoonete välisviimistluses kasutada tootmis-ärialale sobivaid
värvitoone. Piirded:
Detailplaneeringu põhijoonisele märgitud piirdeaia asukohalee võib rajada kuni 2 m kõrguse piirde, mille kujundus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus, kooskõlastada omavalitsusega.
Töö nr: GA-09425.12.2021
08.12.2021
Raja Liivamäe küla
Jõelahtme vald
Mõõdistas ja
Harju maakond
Koordinaadid L-EST '97 süsteemis
J.SelepovKoostas:
Objekt:
J.SelepovKontrollitud:
Mõõtkava: 1:500
Kõrgused EH2000 süsteemis
GRUPP
OÜ EMERLIN
MTR EEG000481
Reg. nr: 14874033
Ketraja 3/3-3, Tallinn 10312EMERLIN
e-mail: [email protected]
Tel: +372 56907447
MAA-ALA PLAAN
GRUPP
29.12.21
3594029527.12.21AS TELIA
3 0627712889
TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUSED
nrnr. jrk. kuupäev
1
asutus
OÜ ELEKTRILEVI
2 -OÜ LOO VESI 27.12.21
AADRESS:
LIIVAMÄE KÜLA JÕELÄHTME VALD
HARJUMAA
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
OBJEKT: JOONIS:
DP ID:
STAADIUM:
MÕÕT:
JOONISE NR:
PROJEKTIJUHT: SIRJE ELME
GERT SARVARHITEKT:
1:500
KUUPÄEV:
DETAILPLANEERINGU TEHNILINE KOOSTAJA:
Casa Planeeringud OÜ
RAJA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
DP
JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA
Reg nr 11647744 Tel. +372 507 2826
e-mail: [email protected]
VOLITATUD ARHITEKT TASE 7 4 15.02.2026
MÄRKUSED: - Hoone(te) paiknemine joonisel on illustratiivne märkimaks kavandatud hoonestuse ehitisealuse pinna suuruse suhet krundi pindalaga. - Parkimiskohtade paiknemine joonisel on illustratiivne. - Hoone(te) ehitusprojekti(de) koostamisel täpsustada parkimiskohtade arv vastavalt hoone kasutufunktsioonile ja projekteeritavale mahule lähtudes kehtivast
parkimisnormatiivist. Parkimisnormatiiv 1 autokoht 250 m2 suletud brutopinna kohta kehtib vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „ Linnatänavad ” tabelile 9.1 tööstusettevõtte ja lao ehitise liigile. Käesolevas detailplaneeringus ei ole ette nähtud Siseministeeriumi soovituslikus juhendis "Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013" märgitud kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone (st suure külastajate arvuga hoonestuse) krundi kasutusotstarvet (lühend ÄK). Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ seletuskirja 9.2.3 p (5) kohaselt peab iga 50 sõiduauto parkimiskoha kohta olema üks koht liikumispuudega inimese sõidukile, st kõigis parklates, kus kohtade arv on 20 kuni 50, peab olema kavandatud vähemalt üks koht puuetega inimese sõidukile.
- Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue kavandada ka jalgrataste parklad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” tabelis 9.3 "Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv” ehitise liigile - tööstusettevõte ja ladu: 1 rattakoht 200 m2 hoone suletud brutopinna kohta. Jalgrattaparkla kavandada kas hoonestuse mahtu või eraldi varikatuse ja lukustusega, konkreetne lahendus anda hoonestuse ehitusprojektis.
- Käesolevas detailplaneeringus on ette nähtud äri- ja/või tootmismaa krundile haljastuse rajamise kohustus vähemalt 20% ulatuses krundi pindalast. Haljaspinna paiknemine täpsustada ja esitada hoone(te) ehitusprojektis.
- Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse. - Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.2022 korraldusega nr 1108 algatatud Liivamäe küla Uus-Hindreku ja Rusniku
maaüksuse koostatava detailplaneeringu lahendusega, sh juurdepääsuga läbi Raja katastriüksuse.
PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS
XX X% X Xm²X X/XX
XXXX m² KRUNDI SIHTOTSTARVE KRUNDI PINDALA
HOONETE ARV KRUNDIL (HOONE/ABIH.)
HOONETE EHITISEALUNE PIND (HOONE/ABIH.) HOONETE KORRUSELISUS (HOONE/ABIH.) HOONETE KÕRGUS (HOONE/ABIH.)
POS. NR
3. NÄITAJAD PLANEERITAVA MAA-ALA KOHTA
PLANEERITUD MAA-ALA SUURUS: ca 2,0 ha
PLANEERITUD KRUNTIDE ARV: 1
MAA-ALA BILANSS: ärimaa ja/või tootmismaa (Ä ja/või T) ~ 75 % (25678 m²) maatulundusmaa (M) ~ 25 % (4420 m2)
HOONESTUSE TÄISEHITUS kuni 30% (5000m2) HOONESTATAVA KRUNDI HALJASTUSE OSAKAAL: ca 40 % (7070m2)
Detailplaneeringu alusel on krundi kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoonete maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja tootmisettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajatise, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) HL - looduslik maa (peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik või pool-loodusliku ilme ja kooslusega säilitatava metsa- ja rohumaa või ka taimestikuta maa, mida ei kavandata muuta ning majandata tulu saamise eesmärgil).
Käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks on vajalik servituutide/isiklike kasutusõiguste seadmine 1) planeeritud tehnovõrkude rajamiseks servituudi ala laiusega 9m võrguvaldajate kasuks järgmistele kinnistutele:
- Loovälja tee 21 (kü 24504:003:0568) - Loovälja tee 23 (kü 24504:003:0273) - Loovälja tee 27 (kü 24501:001:0262) - Põhjahaaviku (kü 24504:003:0882)
2) juurdepääsuteele - Rusniku (24504:003:0877) kinnistule Rusniku (24504:003:0877) ja Uus-Hindreku (24504:003:0571) kinnistute kasuks 3) planeeritud keskpingekaabli paigaldamiseks võrguvaldaja kasuks järgmistele kinnistutele:
- Raja (24504:003:0555) - 11601 Loo-Loovälja tee L7 (24504:003:0558) - Lõunaraja (24504:003:0556) - Küüni tee 9 (24504:003:0881)
Servituutide/isiklike kasutusõiguste vajadus ja alad täpsustada vastavates ehitusprojektides.
MAA-ALA LÕIGE 1 - 1
LIIVAMÄE KÜLA
RAJA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Jõelähtme Vallavalitsus
Reg nr 75025973 Postijaama tee 7, Jõelähtme küla 74202 Jõelähtme vald, Harjumaa [email protected] 60 54 887
DETAILPLANEERINGU TEHNILINE KOOSTAJA: Casa Planeeringud OÜ
Reg nr 11647744 Kontakttelefon: 5072826 e-mail: [email protected] ARHITEKT: Gert Sarv (vol. arh tase 7) PROJEKTIJUHT: Sirje Elme
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 2
SISUKORD
A. Menetlusdokumendid.
B. Seletuskiri.
1. ÜLDOSA. 1.1.Detailplaneeringu koostamise lähtealused ja -dokumendid 1.2.Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED SEOSED NING KESKKONNATINGIMUS- TE ANALÜÜS JA PLANEERINGU EESMÄRK. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus. 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. 3.5. Olemasolev tehnovarustus. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. 3.7. Kehtivad kitsendused.
4. PLANEERINGULAHENDUS. 4.1. Üldtingimused asumiruumi planeerimisel. 4.2. Krundijaotuskava. 4.3. Krundi ehitusõigus. 4.4. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.
4.5.1. Piirete asukoht ja arhitektuurinõuded 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. 4.8. Verikaalplaneerimine. 4.9. Tuleohutusabinõud.
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. 5.2. Sademevee ärajuhtimine. 5.3. Elektrivarustus. 5.4. Tänavavalgustus. 5.5. Telekommunikatsioonivarustus. 5.6. Soojavarustus. 5.7. Gaasivarustus.
6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL 7. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS. 8. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE C. Lisad.
- Liivamäe küla (katastriüksused 24504:003:0555, 24504:003:0556, 24504:003:0882) kaitsealuste taimeliikide inventuur (MTÜ Käoraamat, reg nr 80359761, 16.08.2021)
- Loo Vesi OÜ tehnilised tingimused - Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused - Detailplaneeringu illustratsioon D. Joonised.
Joonis 1 Asukohaskeem Joonis 2 Kontaktala skeem Joonis 3 Tugiplaan Joonis 4 Põhijoonis tehnovõrkudega
D. Kooskõlastused.
Kooskõlastuste koondtabel ja originaalkooskõlastused
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 3
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID.
Planeerimisseadus Jõelähtme Vallavolikogu 15.01.2015 määrus nr 36 „Jõelähtme valla ehitusmäärus“ Liivamäe Arendus OÜ ettepanek Liivamäe küla Raja katastriüksuse detailplaneeringu algatamiseks Leping 2-12.12/41-2022 „Liivamäe küla Raja maaüksuse detailplaneeringu koostamine” Jõelähtme Vallavalitsuse 29.12.2022 korraldus nr 1208 Liivamäe küla Raja maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja
lähteülesande kinnitamine“
Ehitusseadustik Maakatastriseadus Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Looduskaitseseadus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Asjaõigusseadus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile" Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja tea-
bevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kait-
sevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ Eesti standardisari EVS 812 (või uuem), sh
Eesti standard EVS 812-7:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded” Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”
Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2031+ Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla
osa üldplaneering Koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 16.10.2025 otsusega nr
273) Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrus nr 25 „Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2018-2029“ Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrus nr 12 „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri“ Jõelähtme Vallavolikogu 26.04.2012 määrus nr 91 „Jõelähtme valla heakorraeeskiri“ Jõelähtme Vallavolikogu 29.11.2006 määrus nr 38 „Raieloa väljaandmise tingimused ja kord“
Transpordiameti 08.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/23130-2 Võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused Muud õigusaktid ja nendele tuginevad tingimused
Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.2022 korraldusega nr 1108 algatatud Liivamäe küla Uus-Hindreku ja Rusniku maaüksuse
detailplaneering Jõelähtme Vallavalitsuse 28.04.2022 korraldusega nr 384 algatatud Liivamäe küla Lõunaraja, Küüni tee 7 maaüksuste ja
lähiala detailplaneering
Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud: - Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Raja maa-ala plaan (OÜ Ermelin töö nr GA-094, 25.12.2021) - Liivamäe küla (katastriüksused 24504:003:0555, 24504:003:0556, 24504:003:0882) kaitsealuste taimeliikide inventuur
(MTÜ Käoraamat, reg nr 80359761, 16.08.2021)
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGI- MUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK. Raja katastriüksus paikneb Harjumaal Jõelähtme vallas Liivamäe külas 11110 Nehatu - Loo - Lagedi tee, 1 Tallinn - Narva tee ja 11601 Loo - Loovälja tee ning 1 Tallinn - Narva ja Maardu ühendustee ristmiku vahelisel alal, Maardu järvest loodesuunas. 1 Tallinn - Narva teest põhjapoole jääb Maardu linna nn Vana-Narva mnt tööstuspiirkond, ida ja läänenaabrusse jäävad hoo- nestamata maatulundusmaad. Planeeringualast kagu suunas, Maardu järve ääres ja lõunas paiknevad väikeelamualad. Lähimad bussipeatused - „Liivamäe“ paikneb Raja katastriüksusest ca 365m läänesuunas ja „Kogre“ ca 350m idasuunas. Raja katastriüksuse lähipiirkonnas on kehtestatud:
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 4
- Liivamäe küla Hindreku II maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 17.08.2017 otsusega nr 476).
- Liivamäe küla Loovälja tee 7 kinnistu koos juurdepääsuteega detailplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.09.2011 otsusega nr 223).
Raja katastriüksuse lähipiirkonnas on menetluses: - Liivamäe küla Lõunaraja, Küüni tee 7 maaüksuste ja lähiala detailplaneering (algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 28.04.2022
korraldusega nr 384), - Uus-Hindreku ja Rusniku kinnistute detailplaneering (algatatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.2022 korraldusega nr 1108). Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla osa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt paikneb Raja katastriüksus tiheasustusalal (ja reovee kogumisalal), st de- tailplaneeringu kohustusega, tootmismaa juhtotstarbega alal. Detailplaneeringu koostamise eesmärk.
Jõelähtme Vallavalitsuse 29.12.2022 korralduse nr 1208 Liivamäe küla Raja maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja läh- teülesande kinnitamine“ Lisa „Lähteülesanne Liivamäeküla Raja maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“ p 1 kohaselt on käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk välja selgitada võimalused Raja katastriüksuse maa sihtotstarbe muutmi- seks ja ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramiseks äri- ja/või tootmishoonestuse püstitamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringus kavandatu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on ca 2,0 ha. Käesolev detailplaneering ei sisalda Jõelähtme vallavolikogu 28.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla osa üldplaneering muutmise ettepanekut. 3. LÄHTEOLUKORD. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus.
Raja katastriüksus paikneb Liivamäe küla kirdeosas, 1 Tallinn - Narva maantee ja 11601 Loo - Loovälja tee vahele jääval alal. Raja katastriüksuse lähinaabrus on hoonestamata rohumaa ja puistuala. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus.
lähiaadress katastritunnus pindala sihtotstarve Raja 24504:003:0555 17672 m2 100% maatulundusmaa
Raja maaüksuse detailplaneeringu maa-ala hõlmab osaliselt riigi omandis olevat 11601 Loo - Loovälja tee L7 100% transpor- dimaa sihtotstarbega katastriüksust (24504:003:0558) liikluskorralduse kavandamise eesmärgil. Raja katastriüksus on hoonestamata, olulise kõrghaljastuseta rohumaa. 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.
Raja katastriüksus piirneb: - põhjasuunast 1 Tallinn–Narva tee 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0557); - kirdenurgast 1 Tallinn–Narva tee 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0878); - idasuunast Rusniku hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0877); - kagunurgast 11601 Loo-Loovälja tee L8 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0879); - lõunasuunast 11601 Loo-Loovälja tee L7 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0558) - edelanurgast 11601 Loo-Loovälja tee L6 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0883); - läänesuunast Põhjahaaviku hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:003:0882); - loodenurgast Loovälja tee 25 hoonestamata 50% ärimaa ja 50%tootmismaa liitsihtotstarbega katastriüksusega
(24504:003:0272) ja 1 Tallinn–Narva tee 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (24504:001:0001). 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud.
Olemasolev juurdepääs Raja katastriüksusele on lõunanaabruses paiknevalt 11601 Loo - Loovälja teelt (kõrvalmaantee). 3.5. Olemasolev tehnovarustus.
Raja katastriüksusel puuduvad ühendused tehnovõrkudega, lähipiirkonnas puuduvad tehnovõrkudega liitumise võimalused. 3.6. Olemasolev keskkond ja haljastus.
Raja katastriüksus on tasase reljeefiga vähese kõrghaljastusega (põhja- ja kaguosas) rohumaa, maapinna kõrgusmärgid va- hemikus abs 34.11 … 36.21. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri maainfo rakenduse andmete kohaselt (seisuga 01.01.2026) on Raja katastriüksuse kõlviku- line koosseis järgmine: looduslikku rohumaad 8974 m2, metsamaad 628 m2 ja muud maad 8070 m2. Raja katastriüksus paikneb kaitsmata põhjaveega ning kõrge radooniriskiga pinnase alal. 3.7. Kehtivad kitsendused:
o 1 Tallinn - Narva tee kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja servast
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 5
o 11601 Loo - Loovälja tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast (Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul)
o Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks elektrikaablitele kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses o Kanalisatsiooni survetoru lõik (kaitsevööndi koridori 2+2m)
MTÜ Käoraamat 2021-l aastal teostatud kaitsealuste taimede inventuuri käigus leiti Raja katastriüksuse lääneosas III kaitse- kategooria taime kasvukoht. 4. PLANEERINGULAHENDUS. 4.1. Üldplaneeringust tulenevad nõuded.
Jõelähtme Vallavolikogu 25.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu kaardi kohaselt paikneb Raja katastriüksus tootmismaa juhtotstarbega, ärimaa kõrvalotstarbega, alal. Kõigil tootmismaadel võimaldatakse üldplaneeringu kohaselt ärimaa kõrvalotstarbe (kasutusotstarbe) teket, et arendada paindlikku ja mitmekesist ettevõtluskeskkonda. Tootmismaadele ärimaa kõrvalotstarbe andmine võimaldab alal arendada kas äri- või tootmistegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni. Ärimaana käsitletakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus- ning büroo- ja kontorihoonete maad. Ärimaadele on lubatud rajada ka kaubandusettevõtteid, mis oma suuruse ja eeldatava kliendi- baasiga ei sobi elamumaadele kuid teenindavad suuremat piirkonda. Soositud on äritegevus, mis loob töökohti kohalikele elanikele. Väljavõte Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu seletuskirjast:
2.1 LOO ALEVIKU, LIIVAMÄE KÜLA, SAHA KÜLA JA NEHATU KÜLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE PÕHI- SEISUKOHAD Tootmismaade arendamisel on arvestatud eelkõige logistiliselt hea asukohaga, mistõttu areng koondub Tallinn– Narva maantee piirkonda, kus tootmisega kaasnevad transpordivood on võimalik suunata Loovälja tee (kogujatee) kaudu Tallinna teele. Üldplaneeringuga on antud tootmismaale ärimaa kõrvalotstarve, et tagada potentsiaalsele valda tulevale investorile või kohalikule arendajale enam võimalusi sobiva tootmise või ettevõtte arendamiseks. Vältimaks tootmisest tulene- vaid olulisi kahjulikke mõjusid on üldplaneeringuga ette nähtud roheliste puhvertsoonide ja kaitsehaljastuse loomine. Arvestatava mõjuga tootmise (tootmine, millega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju) arenda- mine on keelatud. 3.3 TOOTMISMAA Tingimused detailplaneeringu koostamiseks – tootmismaa: a) krundi juhtotstarve on tootmismaa ärimaa kõrvalotstarbega, mis võimaldab maa-aladel arendada kas äri- või toot- mistegevust või nimetatud funktsioonide kombinatsiooni; b) maa-alade sihtotstarve ja konkreetne arengusuund täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus; vastavalt sellele täpsustub ka krundi kasutamise sihtotstarve (kas tootmismaa või ärimaa või tootmis- ja ärimaa); c) detailplaneeringu raames tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, kui lähedusse jäävad elamud või ühiskondli- kud hooned ning kui tootmise iseloomust tulenevalt eeldatakse, et tootmisega kaasneb hoonest või krundilt väljuv keskkonnamõju; d) detailplaneeringuga tuleb lahendada parkimine vastavalt kehtivatele parkimisnormidele krundi piires; e) vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt; f) piirdeaedu võimalusel vältida, rajamisel peavad piirdeaiad olema läbipaistvad; .............. h) tootmismaa krundi pindalast minimaalselt 20% tuleb kavandada haljasmaaks; i) tootmismaa krundi suurim ehitistealune pind kuni 70% krundi pindalast. Tootmismaadel määratakse ehitistealuse pinna osatähtsus (nii hoonete kui rajatiste alune pind), kuna põhjaveetoiteks on oluline säilitada looduslikku ala või- maldamaks sadevete imbumist.
4.2. Krundijaotuskava.
Käesolevas detailplaneeringus ei ole Raja katastriüksuse piiri ja pindala 17672 m² muutmist ette nähtud, kuid on antud võim- alus Raja katastriüksus liita idanaabruses paikneva katastriüksusega ilma uut detailplaneeringut koostamata; liitmisel liitub hoonestuse ehitusõiguse ulatus, (v a hoone kõrgus ja korruselisis). Kavandatud on katastriüksuse 100% maatulundusmaa sihtotstarbe muutmine liitsihtotstarbeks: kuni 75% ärimaa ja/või kuni 75% tootmismaa ja 25% maatulundusmaa. Maakatastriseaduse § 181. Katastriüksuse sihtotstarbed kohased maa sihtotstarbed on: - ärimaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenin-
dusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas hulgikaubandusehitiste maa, toitlustusehitiste maa, teenindusehitiste, büroo- või administratiivehitiste maa, muu äriotstarbel kasutatav maa;
- tootmismaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga T) on tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa, toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa, muu tootmisotstarbel kasutatav maa;
- maatulundusmaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga M) - põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatu- seks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 6
4.3. Krundi ehitusõigus ja kitsendused.
Käesolevas detailplaneeringus on Raja katastriüksusele ette nähtud hoonete ehitusõigus järgmiselt:
maa sihtotstarve detailplaneeringu järgi: ÄV/TT/TL/HL hoonete suurim ehitusalune pindala: 5000 m² hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 hoonete suurim lubatud korruselisus: 3 hoonete suurim lubatud kõrgus: 16 m hoonete suurim lubatud suletud brutopind: 7500 m²
Kitsendused:
1 Tallinn - Narva tee teekaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja servast 11601 Loo - Loovälja tee teekaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast isikliku kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks III kaitsekategooria taime kasvukoht olemasolev survekanalisatsioonitorule kaitsevööndiga (koridori laius 2+2 m) olemasolev kõrgepingekaabel kaitsevööndiga (koridori laius 1+1 m) servituudi vajadus:
- planeeritud veetorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) võrguvaldaja kasuks - planeeritud reoveekanalisatsioonitorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) võrguvaldaja kasuks - planeeritud kõrgepingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1 m) võrguvaldaja kasuks - perspektiivsele veetorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) ulatuses võrguvaldaja kasuks - perspektiivsele reoveekanalisatsiooni reservtorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) võrguvaldaja ka- suks
- perspektiivsele sademeveekanalisatsioonitorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) võrguvaldaja kasuks - perspektiivsele sidekanalisatsioonile kaitsevööndi (koridori laius 1+1 m) võrguvaldaja kasuks - perspektiivsele gaasitorule kaitsevööndi (koridori laius 1+1 m) võrguvaldaja kasuks
Detailplaneeringu alusel on kasutamise sihtotstarbed järgmised (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“): ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa (maa-ala, millel asuvad väiksema külastajate arvuga teenindus- ja toot- misettevõtted, nt kohalikud kauplused ja teenindusettevõtted milles võib toimuda väiketootmine ka kohapeal) TT - tootmishoone maa (võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmis- ja tööstushoone ning tootmis- ja tööstusrajati- se, põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maa) TL - laohoone maa (hoidla ja laohoone ning ilma külastajatele kavandatud ruumiprogrammita hulgikaubandus-hoonemaa, laoplatsi maa) HL - looduslik maa (peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik või pool-loodusliku ilme ja kooslusega säilitata- va metsa- ja rohumaa või ka taimestikuta maa, mida ei kavandata muuta ning majandata tulu saamise eesmärgil). Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonete ehitisealune pind on vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 mää- rusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19 Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osade projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
4.4. Hoonestusala ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted.
Käesolevas detailplaneeringus on hoonestatavale Raja katastriüksusele hoonestusala ja hoonestuse paiknemise määramisel arvestatud kehtivate kitsendustega, st et kavandatavad hooned võivad paikneda ainult krundile määratud hoonestusalas. Käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestuse ehitiselane suurim lubatud pind 5000 m2 moodustab Raja katastriüksuse pindalast (17672 m²) ca 30%. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga kuni 5 m kõrgused hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoo- nestusalale ja ehitusõiguse ulatuse sisse.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 7
4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded.
Kavandatava äri/tootmishoonestuse arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust, kuid vältimaks üksluisust, tuleb miljööle kasuks vaoshoitud mängulisus ning uudsete arhitektuuri- ja ehitusvõtete kasutamine nt aknarütmides, fassaadi- liigendustes, viimistlusmaterjalide kombineerimisel jms. Hoone(te) katusekalde lubatud vahemik on 0o - 30o. Väiksemad hooneosad võivad olla suurema kaldega. Välisviimistlusmaterjalina kasutada äri/tootmishoonetele iseloomulikke sobivaid fassaadimaterjale (nt betoon, krohv, metall, kivi, klaas vm). Vältida tuleb liiga kirevaid fassaadide kujundusi, sh intensiivseid värvitoone. Hoonestuse eskiislahendus koos tehnoloogilise kirjelduse ja asendiplaani lahendusega kooskõlastada Jõelähtme Vallavalitsusega. 4.5.1. Piirded.
Raja katastriüksese alal võib rajada kuni 2m kõrguseid metall-võrk või -paneelpiirdeid, mille paiknemine on märgitud detailpla- neeringu põhijoonisele (NB! kaitsealuste taimede kasvualast väljapoole). Piirde kujundus esitada hoone(te) ehitusprojek- ti(de)s, eskiislahendus kooskõlastada Jõelähtme Vallavalitsusega. 4.6. Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus.
Raja katastriüksus paikneb Liivamäe küla kirdeosas, 1 Tallinn - Narva maantee ja 11601 Loo - Loovälja tee vahele jääval alal. 1 Tallinn - Narva teelt mahasõitu planeeringualale ei ole lubatud. Vastavalt Transpordiameti 08.11.2022 kirja nr 7.2-2/22/23130-2 p-le 1 on käesolevas detailplaneeringus Raja katastriüksusele ja naaberplaneeringu alale (Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.2022 korraldusega nr 1108 algatatud Liivamäe küla Uus-Hindreku ja Rusniku maaüksuse detailplaneering) ette nähtud ühise juurdepääsu (ristmiku) rajamine 11601 Loovälja teelt, Raja katast- riüksuse kagunurgast, Rusniku katastriüksuse (24504:003:0877) edelanurgast. Ühisele juurdepääsule tuleb seada vastav juurdepääsu- või läbipääsuservituut. Detailplaneeringu põhijoonisele on vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ märgitud planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk (10 x 200 m ja 10 x 623 m) vastavalt juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. 11601 Loovälja teelt juurdepääsutee (ristmiku) projekteerimiseks on vajalik taotleda vastavad tingimused Transpor- diametilt. 11601 Loovälja teelt olemasolevat mahasõitu Raja katastriüksusele ei ole lubatud kasutada. Planeeritud hoonestatavale Raja katastriüksusele on parkimiskohtade arvutamisel lähtutud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelites 9.1 Eesti linnade ehitiste (Linnakeskus klass II – IV; tööstusettevõte ja ladu) parkimisnormatiivid. Tu- lenevalt Raja katastriüksuse asukohast põhimaantee naabruses on eeldused lao- ja logistikakeskuse või mõne tootmisette- võtte rajamiseks. Nimetatud kasutusostarvetega hoonestuse puhul ei ole sõiduautode parkimiskohti ettevõtte iseloomu tõttu väga palju vaja. Piirkonnas on suhteliselt hea ühistranspordiga varustatus. Lähim bussipeatus - „Liivamäe“ paiknevab Raja katastriüksusest ca 365m läänesuunas ja bussipeatus „Kogre“ ca 350m idasuunas. Olemas on kergliiklusteede võrk. Parkimiskohtade kontrollarvutus:
Parkimine peab olema lahendatud omal krundil. Parkimisalade täpne paiknemine ja lahendus täpsustada hoonestuse ehitus- projektis vastavalt kehtivatele parkimisnormidele. Krundisisesed teed ja parklad peavad olema tolmuvaba kattega. Kõvakattega pindadelt tulev võimalik õline sademevesi tuleb puhastada enne looduskeskkonda juhtimist lokaalsetes I klassi õlipüüdurites. Vastav lahendus anda hoonestus või krundisiseste platside/teede ehitusprojektis. Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue hoone(te) ehitusprojektis lahendada jalgrataste parkla või hoiuruum. Vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ tabelile nr 9.3 „Jalgrataste vähim parkimisnormatiiv“ on tööstusette- võtte ja lao normatiiv 1 jalgrattakoht 12-ne töötaja kohta või 1 koht 200 m2 hoone suletud brutopinna kohta, st hoonestuse maksimaalse brutopinna puhul 38 kohta. Konkreetne liikluskorralduse lahendus, parkimiskohtade, sh jalgrataste vm kergliikurite parkimiskohtade arvu vajadus ja paik- nemine, teede ning platside katendite lahendus esitada ehitusprojektis. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.
Raja katastriüksus on vähese kõrghaljastusega lage rohumaa. Raja katastriüksuse lääneosas on leitud III kaitsekategooria taime kasvukoht. Tulenevalt 2021-l aastal MTÜ Käoraamat teos- tatud kaitsealuste taimede inventuuri andmetest on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud taimede kasvuala säilitamine loodusliku alana.
Pos nr Hoone otstarve / brutopind Normatiivne parkimiskohtade arv Normatiiv 1/250
1 Äri-tootmishoone / 7500 m2 30
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 8
Vastavalt Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu seletuskirja p 3 Maakasutuse põhimõtted. Ülevaade üldplaneeringust maakasutuse juhtotstarvete kaupa alapunkti 3.3 Tootmismaa kohaselt peab 20% (antud juhtumil ca 3534m2) ulatuses krundi pindalast olema haljasmaa, sh peab 10% (antud juhtumis ca 1767m2) olema kõrghaljastus. Raja katastriüksusele on käesolevas detailplaneeringus kavandatud kõvakattega pindasid (hooned ja teed/platsid) ca 60% (max 10600m2) ja haljaspinda kuni 40%, millest loodusliku, kaitsealuse taime kasvutingimuste säilitamise kohustusega ala on ette nähtud ca 26,5% (4700m2). Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud Raja katastriüksusele kõrghaljastust puuderivi näol 11601 Loovälja tee poolsele alale tagamaks soojussaarte mõju vähendamist (puuderivi jääb parkimisalast lõunasuunas). Kõrghaljastust on ette nähtud rajada ka Raja katastriüksuse 1 Tallinn - Narva tee poolsele alale. Kõrghaljastus kujuneb riigi- teede ja hoonestatava krundi ning ka mingil määral 11601 Loovälja teest lõunasuunas paikneva elamuala vahele roheliseks vaheekraaniks, mis vähendab riigitee liiklusest tulenevat mõju. Rajatav uushaljastus peab olema mitmerindeline ja eriliigiline (nt põõsarühmad, üksikpuud ja/või puudegruppid), mis tagab parema rohelise puhvri võimalike kahjulike keskkonnamõjude leevendamiseks. Hoonestatava krundi täpne haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada hoone(te) ja teede/platside ehitusprojekti mahus koos- tatava heakorrastus- ja haljastusprojekti osaga, milles kavandada haljastuse liigiline koosseis ja paiknemine ning võimalikud väikevormid. Haljastuse rajamisel arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada seal looduslikult sobivaid liike. Kaitsealuse taime kasvuala on ette nähtud jätta looduslikuks. Rajatavad teed ja parkimisalad peavad olema tolmuvaba kattega (nt asfaltkate, tänavakivi, graniitkillustik jms). Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakord, milleks anda täpsemad nõuded ehitusprojektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus. Jäätmed. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme Vallavolikogu 17.02.2022 määrusest nr 12 „Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri“. Rakendada jäätmete liigiti kogumist omal krundil. Krundil peab olema lahendatud olme- ja tootmisjäät- mete konteinerite asukoht, soovituslikult hoone mahus või eraldi rajatisena. Prügikonteinerite asukoht kavandada hoone(te) ehitusprojekti(de)s. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo. 4.8. Vertikaalplaneerimine.
Hoonestatavalt krundilt tuleb vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee juhtimist naaberkatastriüksustele. Vertikaalp- laneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sademevee kogumist ja esmast puhastamist hoonestatava krundi piires. Verti- kaalplaneerimise kohased detaillahendused esitada hoone(te) ja teede/platside ehitusprojektides. Detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud looduslikuna säilitataval alal ei ole pinnasetööd lubatud. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis 4.9. Tuleohutusabinõud.
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleo- hutusnõuded“, siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähis- tamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“, Eesti standarditega EVS 812-6:2012+A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleo- hutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”. Hoonestuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest asjakohastest tuleohutusnormatiividest. Planeeringuala hoonestuse tuleohuk- lass TP3, TP2 või TP1 määrata selle ehitusprojektis vastavalt hoone suurusele, kasutusotstarbele, tehnoloogiale, kehtivale seadusandlusele, normdokumentidele jms. Hooned on lubatud püstitada vaid detailplaneeringu põhijoonisel märgitud hoonestusala piiresse. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Hoonete sisesed tuletõrjeveevarustuse lahendused ja kustutusvee hulga arvutused esitada ehitusprojekti mahus. Hoonete projekteerimisel arvestada ehitistele piisava juurdepääsu tagamisega päästemeeskonnale ja –tehnikale. Päästetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Päästeametiga. 5. TEHNOVÕRGUDE LAHENDUS. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude paiknemine on põhimõtteline ning täpsustatakse järgneva- tes projekteerimisetappides tehnovõrkude valdajajate täpsustatavate tehniliste tingimuste alusel. 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon.
Jõelähtme Vallavolikogu 11.10.2018 määrusega nr 25 kinnitatud Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2018 – 2029 ei ole käsitletud Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla üldplaneeringu kohast Liivamäe küla äri-tootmispiirkonda.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 9
Raja katastriüksuse lähipiirkonnas detailplaneeringu koostamise ajal ühisveevarustuse- ja reoveekanalisatsiooni torustikud puuduvad. Raja maaüksuse detailplaneeringuala veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Loo Vesi OÜ 30.06.2025 tehnili- sed tingimused nr 033/2025. Vastavalt nimetatud tehnilistele tingimustele on hoonestatava Raja katastriüksuse joogiveevarustus ette nähtud 11601 Looväl- ja tee äärde Loo Vesi OÜ poolt rajatavast ühisveevarustuse ringveetorustikust DN150 ja reovesi on ette nähtud juhtida Loo Vesi OÜ poolt Loovälja tee äärde rajatavasse survekanalisatsioonitorustikku, mis suunab reoveed 11601 Loovälja tee ja 11110 Nehatu - Loo - Lagedi tee ristmiku piirkonda rajatavasse reoveekanalisatsiooni membraanpuhastisse. Vastavalt Loo Vesi OÜ 30.06.2025 tehnilistele tingimustele nr 033/2025 on käesolevas detailplaneeringus kavandatud lisaks joogiveetorule (V1) ja (surve)kanalisatsioonitorule (K1) maa-ala ka (surve)kanalisatsiooni reservtoru (K11), sademeveekanali- satsioontoru (SK11) ja tehnoloogilise vee (V11) toru paigaldamiseks planeeritud servituudialale kogulaiusega ca 9m. Detailplaneeringu koostamise ajal on Raja katastriüksusele lähimad olemasoleva veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torus- tikuga ühendamise võimalused ca 420 m kaugusel läänesuunas paikneval Loovälja tee 21 katastriüksusel (24504:003:0568). Kuna Transpordiamet ei nõustu tehnovõrkude paigaldamisega 11601 Loo - Loovälja tee transpordimaa sihtotstarbega katast- riüksustele (24504:003:0558), siis on vajalik veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustik rajada läbi Põhjahaaviku katast- riüksuse (24504:003:0882), Loovälja tee 27 katastriüksuse (24501:001:0262), Loovälja tee 23 katastriüksuse (24504:003:0273) kuni Loovälja tee 21 katastriüksusel (24504:003:0568) paiknevate olemasolevate torustikeni. Vastavalt võrguvaldaja Loo Vesi OÜ 30.06.2025 tehnilistele tingimustele nr 033/2025 on planeeringualal põhjavee baasil too- detud joogivee kasutamine lubatud vaid olmevajadusteks ning kanaliseerida on lubatud ainult olmekontsentratsiooniga reo- vett. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on ette nähtud lahkvoolne, st et sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on rangelt kee- latud. Raja katastriüksusele võimalikul tootmisel on lubatud kasutada Loo Vesi OÜ poolt tarnitavat tehnoloogilist vett. Detailplanee- ringu koostamise ajal tehnoloogilise vee tarnimise torustik puudub. Tehnoloogilise vee parameetrid ja kogused lepitakse kok- ku, kui on selgitatud välja tehnoloogilise vee vajadus. Raja katastriüksusele kavandatud hoonestuse väliskustutusvee vajadus on arvutuslikult 20 l/s 3 tunni vältel. Vastavalt OÜ Loo Vesi 30.06.2025 tehnilistele tingimustele nr 033/2025 on rajatavast ringveetorustikust võimalik tagada väline tulekustutusvesi vooluhulgaga 20 l/s 3 tunni jooksul. Alternatiivse lahendusena võib kustutusvee saamiseks rajada hoonestatavale Raja katastriüksusele tuletõrje veevõtukoht (mahutid, tiik vms), mis peab vastama siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutami- se, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja standardi EVS 812-6:2012 „Tuletõrje veevarus- tus“ nõuetele. Vastav lahendus konkretiseerida hoonestuse ehitusprojektis. Tulekustutusvee mahutite vajalik veehulk, mahu- tavus ja mahutite paiknemine täpsustada hoonete ehitusprojektides. 5.2. Sademevee ärajuhtimine.
Jõelähtme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018—2029 kohaselt toimub üldjuhul valla asula- tes sademevee juhtimine haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse, ojadesse ja jõgedesse. Detailplaneeringu koostamise ajal Raja katastriüksuse lähipiirkonnas sademevee ärajuhtimiseks eelvoolurajatised puuduvad. 11601 Loovälja tee ääres riigile kuuluval transpordimaal on küll olemas kraav kuid vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniis- kumist, ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele (nõue Transpordiameti 08.11.2022 kirjas nr 7.2-2/22/23130-2, p 10). Eesti standardi EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioon“ kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt, mille pindala on kuni 100 ha, valemiga
xA
kus Q – ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s
q – arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha kψ – keskmine äravoolutegur A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest.
kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast t – arvutusvihma kestus minutites P – arvutusvihma kordus aastates. Tallinna piirkonnas on: a=325,7 b=0,342 c=0,770
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 10
Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist arvutuspunktini. Kokku- voolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast torustikus arvutuspunktini. Eesti standardi EVS 848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud vasta- valt asukohale. Selle tabeli järgi tuleks võtta kordussageduseks 3 aastat. Valgala pinnaks on võetud Raja katastriüksuse pind, so A=1,77 ha. Katuste ja asfaltplatside ning teede alla läheb ca 60%, ülejäänud on muruplatsid, mis teeb keskmiseks äravooluteguriks kψ=0,62. Kokkuvooluaeg valgala kaugemast punktist arvutuspunktini on 15 min, mis teeb arvutusvihma intensiivsuseks q=175 l/s ha. Seega Raja katastriüksuse sademevee arvutusäravool kõvakattega pindadelt on: Q=qxkψxA=175x0,62x1,77=192 l/s Raja katastriüksus paikneb kaitsmata põhjaveega alal - alvarid või kurisude valgalad, kus pinnavesi voolab vabalt põhjavette või alad, kus pinnakatte paksus on kuni 2 m ning reostuse sattumine põhjavette on kiire ning sellest tulenevalt võimaliku põh- javee reostuse tase on väga kõrge. Loo Vesi OÜ 30.06.2025 tehniliste tingimuste nr 033/2025 kohaselt tuleb Raja katastriüksuse sademevesi käidelda maksi- maalses ulatuses oma kinnistu piires. Sademe- ja pinnavee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Kõvakattega pindadelt formeeruv sademevesi on ette nähtud immutada Raja katastriüksuse loodusliku alana säilitatavale ala- le ja rajatavatele haljaspindadele (40% Raja katastriüksuse pindalast). Vajadusel paigaldada planeeringuala krundile kohtimmutid (näiteks kärgimmutid) või rajada immutustiigid, vihmapeenrad vms. Asfaltkattega pindadelt tulev võimalik õline sademevesi puhastada enne looduskeskkonda või immutisse juhtimist lokaalsetes I klassi õlipüüdurites, mille asukohad konkretiseerida hoonestuse/platside ehitusprojekti(de)s. Kaaluda taaskasutusega veevarustussüsteemide kasutamist, nt sademevee kogumist kastmiseks või platside pesul või WC- de loputussüsteemis. Sademevee taaskasutamisel kavandada sademevee kogumismahutid, mahutite asukohad ja suurused lahendada ehitusprojektiga. Ehitusprojektis täpsustada planeeringuala sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise ja pu- hastamise lahendus. Kui tulevikus rajatakse 11601 Loovälja tee poolsele alale sademevee eelvoolutorustik (põhijoonisel SK11), osutub eeldatavalt võimalikuks suunata sademevesi nimetatud ühistorustikku. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. mää- rusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reo- vee puhastusastmed”). Detailplaneeringust huvitatud isik (arendaja) peab enne Raja katastriüksusele püstitatavale hoonestusele ehitusloa saamist sõlmima Loo Vesi OÜ-ga liitumislepingu ja tasuma Loo Vesi OÜ-le liitumistasu tehnoloogilise vee tagamise, sademevee ära- juhtimise, ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga liitumiste ja tulekustutusvee tagamise osas. 5.3. Elektrivarustus.
Käesoleva detailplaneeringu elektrivarustuse osa koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 12.11.2025 tehnilised tingimused nr 506144. Käesolevas detailplaneeringus on hoonestatava Raja katastriüksuse elektrivarustus ette nähtud ala edelanurka rajatava uue 10/0,4 kV komplektalajaama baasil. Uue alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga 27020 mastist 10A ja mastist nr 12. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs sh ka raskeveo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Planeeritud alajaamale on ette nähtud vastava servituudi seadmine eraomandis olevale maale võrguvaldaja kasuks. Raja katastriüksuse (krunt pos nr 1) elektrivarustus on ette nähtud planeeritud alajaama seina äärde paigaldatavast liitumiskil- bist. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Planeeritud alajaamast 0,4 kV rajada tarbimiskohtadele maakaabelliinid. Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks (ka 10/0,4 kV alajaamade projekteerimine) taotleda valdajalt vastavad tehnilised tingimused. Kehtiva detailplaneeringu olemasolul tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 5.4. Tänavavalgustus.
Käesolevas detailplaneeringus avaliku kasutusega 11601 Loo - Loovälja tee äärset tänavavalgustust ei käsitleta. Krundi sise- ne valgustus rajada oma elektrivarustuse baasil. Krundi välisvalgustus ei tohi häirida liiklust maanteedel.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 11
5.5. Telekommunikatsioonivarustus.
Käesolevas detailplaneeringus ei ole sidevarustust ette nähtud. Detailplaneeringust huvitatud isik soovib sidevarustuse lahen- damist raadiolahenduste baasil. Käesolevas detailplaneeringus on reserveeritud maa-ala perspektiivis sidekaabli paigaldami- seks planeeritud tehnovõrkude servituudialale. 5.6. Soojavarustus.
Raja katastriüksuse lähipiirkonnas kaugkütte võimalus puudub. Hoonete soojavarustus on kavandatud soojuspumpade, päi- kesepaneelid jms erinevate küttevariantide kombinatsioonina. Konkreetne soojavarustuse lahendus esitada hoonestuse ehi- tusprojektides. 5.7. Gaasivarustus.
Raja kinnistu liitumist gaasivarustusega käesolevas detailplaneeringus ei kavandata. Käesolevas detailplaneeringus on reser- veeritud maa-ala perspektiivis gaasitoru paigaldamiseks planeeritud tehnovõrkude servituudialale. 6. KESKKONNAKAITSETINGIMUSED DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL. Käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega viiakse ellu Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2011 otsusega nr 209 kehtestatud Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla osa üldplaneeringus kavandatu. Logistiliselt soodsa paiknemisega põ- himaanteede lähedal, Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla osa üldplaneeringus määratud arengualal, on an- tud asukoht äri- ja/või tootmisobjektide rajamiseks asjakohane ja eeldatavalt ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtivaid normdokumente ja nõudeid. Õigusaktidega kooskõlas toimuva tegevuse korral ei põhjusta detailplaneeringus kavandatu piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusva- rade taastumisvõime ületamist. Kavandatav äri- ja/või tootmistegevus peab vastama Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. Raja katastriüksuse detailplaneeringualal ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks Keskkonnamõju hindamise ja kesk- konnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Alale ei ole lubatud keskkonda reostavat ettevõtlust. Alale võib kavandada ainult sellist tegevust, mis ei tõsta oluliselt ümbrus- konna müra- ja õhusaastet ning vastab kehtestatud keskkonnanõuetele. Planeeringualal on lubatud tootmistegevused, mis arvestavad keskkonnakaitseliste piirangutega ning mille kavandamisel ei kaasne keskkonnamõju hindamise nõuet, sh:
- büroopinnad, koos laondustegevusega; - toiduainete pakendamine, laomajandus k.a külmladu; - ehitusmaterjali ladustamine, tootmistegevus vähese müra ja tolmuvaba, seadmete ja toodete komplekteeri-
mine (metall, puit, klaas, plastmass, elektritooted, KV seadmed, santehnika); - kergetööstus (õmblus, mööbel, puusepatooted); - trükindus, paljundustööd; - paber- ja papptaara koostamine; - reklaamitooted; - aparaadiehitus, elektroonika, laboriseadmete koostamine; - seadmete ja transportvahendite remont, hooldus, laenutus ja müük; - teadustegevus, õppetöö; - väikelaevade ehitus, va plastikust väikelaevad; - mänguasjade, muusikariistadega seotud tegevus jms.
Kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; 2) maavara kaevandamine, kaevise rikastamine või kaevandatud maa korrastamine; 3) energeetika; 4) metallide tootmine, töötlemine või ladustamine, kaasa arvatud romusõidukite ladustamine; 5) mineraalsete materjalide töötlemine; 6) keemiatööstus; 7) toiduainetööstus; 8) tselluloosi-, paberi-, puidu- või tekstiilitööstus või nahaparkimine; 9) kummitööstus; 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 11) jäätmekäitlus; 12) turismimajandus; 13) pinnatöötlus või -viimistlus orgaaniliste lahustite abil; 14) vineeri või puitkiudplaatide tootmine; 15) grafiidi (tempersüsi) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafiidistamise teel; 16) ohtliku kemikaali, kaasa arvatud kütuse ladustamine; 17) loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutus; 18) vee erikasutus; 19) puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine; 20) keraamika- või klaasitööstus; 21) reovee ja setete käitlemine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 12
Koostatavas detailplaneeringus seatakse tingimus, et krundi hoonestamiseks tuleb omavalitsusele esitada hoone eskiislahen- dus koos kavandatava tehnoloogia kirjeldusega ja hinnanguga tegevusest tulenevate võimalike keskkonnahäiringute kohta, et oleks võimalik otsustada keskkonnamõjude hindamise vajadus. Kuna tulevane tootmise või äritegevuse iseloom planeeringualal pole teada, siis seatakse käesolevas detailplaneeringus tin- gimus arvestada enne kruntidele ehitusloa taotlemist järgmiste keskkonnalubade (nagu näiteks välisõhu saasteluba, veeluba, jäätmeluba) võimaliku taotlemise nõudega:
välisõhu saasteluba. Atmosfääriõhu kaitse seadus (15.06.2016), mis sätestab saasteainete heitkogused ja ka- sutatavate seadmete võimsused, millest alates on välisõhu saasteluba ja erisaasteluba nõutav.
jäätmeluba. Tegevused, milleks on vajalik jäätmeluba, on sätestatud Jäätmeseaduse § 73. veeluba. Veeseaduse § 187 määratleb, millistel juhtude peab taotlema veeloa. maapõueseaduse § 60 lg 1 sätestab ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kae-
vise kasutamise, sama § lg 3 võõrandamise ning väljaspool kinnisasja kasutamise ning selleks Keskkonnametilt nõusoleku saamise korra. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase pro- jektdokumentatsiooni olemasolul. Maapõueseaduse § 59 lg 1 ja 2 määratlevad kinnisasja piires maapõue kasu- tamise.
Hoonete ehitamisel peab maaomanik olema teadlik vahetus naabruses paiknevate teedega kaasnevatest mõjudest (müra, vingugaasid, vibratsioon) ja riskidest ning leidma nende leevendamiseks võimalused omal kulul (sh vajadusel ehituslike va- henditega). Detailplaneeringuala peamisteks lisanduvateks müraallikateks saavad olla alale rajatavate hoonetega seotud teh- no- ja tootmisseadmed, mille täpne paiknemine ja olemus pole detailplaneeringu staadiumis teada. Äri- ja tootmismaa aladele keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kohaselt müra piirväärtusi ei ole kehtestatud. Arendustegevusega tuleb tagada, et äri- ja tootmisalade müraemissioon ei leviks lähipiirkonna elamualadele tasemel, mis ületaks elamualadel kehtivaid müra piirväärtusi. Liiklusmüra piirväärtused elamualadel (II kategooria aladel) on 60 dB päeval (65 dB teepoolsel küljel) ja 55 dB öösel (60 dB teepoolsel küljel). Tööstusmüra piirväärtused elamualadel (II kategooria aladel) on 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Vastavalt Ruumi- ja Maa-ameti kaardiserveri mürakaardi rakendusele (2022) on riigiteede liiklusest põhjustatud summaarne müratase Loovälja teest lõunakaares paikneval elamualal 55 – 59 dB. Mõningast valgusreostust tekib ala valgustamisest, transpordi (sõidukite) tuledest. Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda. Valgusreostus hõlmab eelkõige mitmeid kunstliku val- guse ebaefektiivsest ja tarbetust kasutamisest tingitud probleeme. Selleks võivad olla tänavavalgustid ja reklaamplakatid, mis on halvasti projekteeritud, valesti varjestatud või suunatud otse taevasse. Samuti on valgusreostus tänavalaternatelt elamusse paistev valgus või ere valgus, mis väljub ettevõtete ja tööstuste territooriumilt ümbruskonda. Mitteioniseerivat kiirgust (füüsikalises mõistes on seda ka valgus) reguleerib küll rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38, kuid valgustuse osa selles toodud ei ole. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 1 on välja toodud, et heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, mil- leks võib olla ühe heite liigina ka valgus. Seega kehtivate seadustega juhitakse tähelepanu, et valgust võib ka teatud juhul pidada reostuseks ning see võib põhjustada häiringuid, kuid vastavad rakendusaktid valgusreostuse määratlemiseks ja regu- leerimiseks puuduvad. Käesolevas detailplaneeringus kavandatakse ala välisvalgustuse negatiivset mõju vähendada valgustuse suunamisega selli- selt, et see ei häiriks liiklejaid sõiduteedel ega lähiala elamukruntide elanikke. Soovitatav on võimalusel järgida järgmisi põhimõtteid: • vältida ebavajalikku ja liigset valgustust; • valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida valguse hajumist. Näiteks valgustite suu-
namine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt väljapoole jms; • ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis suunavad valguse horisontaaltasandist
allapoole, eelistatult väiksema, kui 700 nurga all; • laternapostid peavad olema võimalikult madalad; • eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus
juba madalamate valgustuse näitajate juures. Üldjuhul on keelatud kasutada elavhõbe-kvartslampe, kiirvalgusteid ja vilkuvas režiimis valgusteid. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi kaitsmata. Planeeringualal võtta kasutusele meetmed põhjavee kaitseks. Selleks mitte immutada reovett või juhtida saasteai- neid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon on kavandatud olema- solevate ja rajatavate ühisvõrkude baasil. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale. Detailplaneeringu realiseerumisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub piirkonda lisanduvate töökohtade tekkimisega. Lisanduv töötajate arv piirkonnas olevate ja koostatavate arendusprojektide realiseerumisel tõuseb tõenäoliselt ühistranspordi kasutajate arv, kuivõrd planeeringuala paikneb ühistranspordi liinidega varustatud piirkonnas. Ühistranspordi kasutajate kasv võimaldab lisada eeldatavalt ka täiendavaid reise ning muudab ühistranspordi kasutamise paindlikumaks ka piirkonna elanike- le. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike uute tehnovõrkude rajamisel on võimalik piirkonna olemasolevate ja kavandatavate äri/tootmis ja elamukruntide ühendamine nimetatud tehnovõrkudega, mis tagab positiivse mõju parema varustuskindluse näol.
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 13
Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele müra- ja vibratsiooni- taseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud. detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv. Rajatav hoonestus, ala korrastatus ja kõrghaljastus tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud. Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringus on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Raja katastriüksusele kavandatud äri- ja/või tootmistegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Raja katastriüksusel on Looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstava loodusobjekti - III kaitsekategooria taime kasvukoht. Käesolevas detailplaneeringus on esitatud nõue, et nimetatud alal ei ole ehitustegevus ega pinnasetööd lubatud. Kaitsealuste taimede kasvuala on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud looduslikult säilitatava alana.
Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vas- tupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingi- musi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaal- se hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 7. NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS. Ehitusprojekt koostamisel arvestada asjakohaste seadusete ja normdokumentidega, muu hulgas:
Ehitusseadustik; Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile“; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“; Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Ehitusprojekti(de) koostamiseks teostada geodeetilised ja ehitus-geoloogilised uuringud. Äri ja/või tootmismaa krundi hoonestamisel ja kasutamisel tuleb arvestada Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse nõuetega. Krundi hoonestamiseks tuleb omavalitsusele esitada hoone eskiis koos kavandatava tehnoloogia
kirjeldusega, et omavalitsusel oleks võimalik otsustada keskkonnamõjude hindamise vajadus.
Hoonete projekteerimisel tagada müra- ja vibratsiooni normtasemed hoonete siseruumides, projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid.
Tootmistehnoloogia kavandada selliselt, et tootmis- või ärikrundi piiril jääks saastetaseme piirväärtus allapoole luba- tud määra.
Hooned projekteerida sundventilatsiooni ja õhupuhastusega, tagades siseruumides normeeritud mikrokliima ja õhupuhtuse.
Tehnoseadmete müra ei tohi hakata häirima naabruses paiknevat elamuala, st valida sellest lähtuvalt parim seadmete asukoht.
Projekteerimisel arvestada järgmisi leevendavaid meetmeid müranormtasemete tagamiseks lähimate eluhoonete juures:
projekteerimisel arvestada rajatavate hoonete müravarjestavat mõju ning paigutada müra tekitada võivad tehno- seadmeid hoonete planeeringuala siseosa poolsetele osadele;
projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigutamisel arvestada nende müratasemeid, kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 14
mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada nt müraekraanidega. Müraekraanide pro- jekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra peegeldusi, mis võiksid vas- tupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid. Alternatiivina võiks eelistada väiksema müraemissiooniga sead- meid.
Planeeritud hoonete tuleohutuse kavandamisel arvestada siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitata-
vad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.082.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõuetega ning asjakohaste Eesti standardi- tega. Tuleohuklass (TP3 TP2 või TP1) täpsustada hoone ehitusprojektis.
Hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Päästemeti Põhja Päästekeskusega. Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või ressursivaldajatelt tehnilised tingimused. Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrgu- ja/või ressursivaldajatega. Projekteerimise käigus sõlmida kõigile Loo Vesi OÜ-le üleandmiseks kavandatud tehnovõrkude alustele maadele
vastav isiklik kasutusõigus ulatusega 2m välimise toru teljest kummalegi poole. Teede ja platside projekteerimisel arvestada Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid. Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Ehitusprojektis lahendada kavandatud kruntide vertikaalplaneerimine, vältida sademevee valgumist naaberkatast-
riüksustele. Sademevee vooluhulk on keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sa-
deme-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 14 lg 10 alusel soovituslik arvutada Eesti standardis EVS 848:2013 „Väliskana- lisatsioonivõrk” toodud metoodika alusel.
Hoonestuse ja teede ning platside rajamisel võtta kasutusele meetmed suurte sademeveekoormuste vähendami- seks. Ehitusprojekti koostamisel rakendada sademevee kohtkäitlemise meetmeid, et vältida koormust eelvooluks olevale torustikule. Eelistatud on pinnasesse immutamine, kuid kui geoloogilised tingimused seda ei võimalda, siis võtta kasutusele näiteks sademevee ühtlustusmahutid või muud meetmed. Erinevate meetmete rakendamist kaaluda ehitusprojekti koostamise käigus, et saavutada maksimaalne efektiivne sademevee käitlemise lahendus. Konkreetne lahendus esitada ehitusprojektis.
Vajadusel uute kraavide rajamiseks koostada vastav ehitusprojekt, milles täpsustatakse kraavide vajalik rist- lõige.
Hoone ehitusprojektis esitada konkreetne haljastusprojekt, millega lahendada puhkeala, väikevormid ja rajatava hal-
jastuse liigiline koosseis.
Ehitusprojektide koostamisel ja ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Ehitusprojektis esitada krundi piirete lahendus.
Jäätmete kogumine peab toimuma vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojektis määrata olme-
jäätmete kogumise täpne asukoht, konteinerite hoidla kujundus jms. 8. PLANEERINGU REALISEERIMISE KAVA JA VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslike- le ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringus määratud maakasutuse otstarbele; 2) detailplaneeringus määratud servituudilepingute sõlmimine. Planeeritud tehnovõrkude paigaldamiseks on käesolevas de- tailplaneeringus vajalik väljaspool Raja maaüksust servituudi/isiklike kasutusõiguste (koridori laius 9m) seadmise vajadus võr- guvaldaja kasuks järgmistele kinnistutele: Käesoleva detailplaneeringu realiseerimiseks on vajalik servituutide/isiklike kasutusõiguste seadmine 1) võrguvaldajate kasuks kavandatud tehnovõrkude rajamiseks planeeritud servituudi alale (min laiusega 9m) järgmistele kinnistutele (teadaolevalt):
- Loovälja tee 21 (kü 24504:003:0568), - Loovälja tee 23 (kü 24504:003:0273), - Loovälja tee 27 (kü 24501:001:0262), - Põhjahaaviku (kü 24504:003:0882);
2) juurdepääsuteele - Rusniku (24504:003:0877) ja Uus-Hindreku (24504:003:0571) kinnistute kasuks 3) planeeritud keskpingekaabli paigaldamiseks võrguvaldaja kasuks järgmistele kinnistutele:
- Raja (24504:003:0555) - 11601 Loo-Loovälja tee L7 (24504:003:0558) - Lõunaraja (24504:003:0556) - Küüni tee 9 (24504:003:0881)
Liivamäe küla Jõelähtme vald, Harjumaa
Raja maaüksuse detailplaneering
Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 15
Servituutide/isiklike kasutusõiguste vajadus ja alad täpsustada vastavates ehitusprojektides. 3) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku fi-
nantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest ühenduspunktidest kuni Raja katastriüksusele ka- vandatud liitumispunktideni.
4) detailplaneeringus kavandatud ristmiku väljaehitamine Teadaolevalt ei võta Transpordiamet endale üldjuhul kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Trans- pordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimi- seks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel.
Juhul, kui planeeritud tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud kin- nistu igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehno- võrgud vms. Planeeringus kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele sea- dustele. Planeeringu rakendamise võimalused ja kord määratakse vastavalt omavalitsuse ja arendaja vahelisel kokkuleppele.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|