Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Viimsi Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Viimsi Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10

Endla 10A, Tallinn

E-post: [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil

SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 46 006 m.

1. Üldinfo

1.1. Arendaja taust

Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.

1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana.

Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju:

Täiustatud digitaalne ühenduvus

Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest.

Majanduskasv ja töökohtade loomine

Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele.

Piiriülene koostöö ja integratsioon

Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil.

Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus

Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses.

Innovatsioon ja tehnoloogiline areng

Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena.

Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud.

Keskkonnasäästlikkus

Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist.

1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud

määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61

1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet.

1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 46 006 m.

Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group.

MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi.

Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga.

Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem).

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealunepindala hinnanguliselt 46 022m2.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 46 022m2.

Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid

X Y 550186.0233189305 6601224.281173011 550185.2521285682 6601223.434839293 550176.5217800821 6601217.951122731 550178.3244625049 6601228.767217267 550174.4937623566 6601241.385994227 550174.7190976595 6601252.6527593685 550164.128338426 6601255.582118305

550157.3682793408 6601263.91952451 550150.8335555585 6601267.299554053 550124.4693251261 6601299.747837662 550114.5545718012 6601321.380026734 550114.7799071041 6601331.745450665 550124.0186545205 6601334.674809602 550123.7933192176 6601345.490904138 550115.4559130126 6601347.744257167 550115.4559130126 6601356.983004583 551555.3212819536 6602178.866280343 551597.652114016 6603313.7954224255 551598.679599419 6603319.119849047

551697.2039720945 6612891.771879787 551701.0639993949 6612914.762773784 551711.7971050943 6612935.457735964 551713.1208453657 6612936.767922047 553766.9815915682 6616419.002708164 555037.271700382 6620447.554430911

555047.8371838976 6620468.686783503 555064.4524088498 6620485.483809066 555067.7748130601 6620487.190343786 566144.3436263709 6628083.994075479 567885.3978949501 6639496.335022017 568035.2458713385 6639487.321609904 568032.9075724554 6639469.318305149 566287.6422631292 6628028.689614592 566281.8543841644 6628009.13451498 566271.012516146 6627991.861548773

566255.9182855233 6627978.147845201 555172.301439467 6620376.989477551

553906.4282996181 6616362.445569089 553895.8628161025 6616341.313216497

553894.48522328 6616339.9205503175 551846.9718555363 6612868.44747826 551748.5960279055 6603310.228120213 551747.3455657195 6603302.780182329 551703.6478859839 6602131.2045775745 551698.4720656319 6602106.488932092 551685.3868560364 6602084.891952261 551665.8756017865 6602068.861880348 550186.0233189305 6601224.281173011

Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel.

6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha

Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus.

Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet.

7. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks.

8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed

Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.

9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest.

Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750

Lisa 1.

Joonis 1. Kaabli asukoht Soomest Eestisse.

Joonis 2. Soome-Eesti kaabel Eesti riigi piirides.

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Viimsi Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10

Endla 10A, Tallinn

E-post: [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil

SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 46 006 m.

1. Üldinfo

1.1. Arendaja taust

Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.

1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana.

Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju:

Täiustatud digitaalne ühenduvus

Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest.

Majanduskasv ja töökohtade loomine

Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele.

Piiriülene koostöö ja integratsioon

Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil.

Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus

Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses.

Innovatsioon ja tehnoloogiline areng

Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena.

Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud.

Keskkonnasäästlikkus

Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist.

1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud

määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61

1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet.

1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 46 006 m.

Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group.

MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi.

Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga.

Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem).

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealunepindala hinnanguliselt 46 022m2.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 46 022m2.

Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid

X Y 550186.0233189305 6601224.281173011 550185.2521285682 6601223.434839293 550176.5217800821 6601217.951122731 550178.3244625049 6601228.767217267 550174.4937623566 6601241.385994227 550174.7190976595 6601252.6527593685 550164.128338426 6601255.582118305

550157.3682793408 6601263.91952451 550150.8335555585 6601267.299554053 550124.4693251261 6601299.747837662 550114.5545718012 6601321.380026734 550114.7799071041 6601331.745450665 550124.0186545205 6601334.674809602 550123.7933192176 6601345.490904138 550115.4559130126 6601347.744257167 550115.4559130126 6601356.983004583 551555.3212819536 6602178.866280343 551597.652114016 6603313.7954224255 551598.679599419 6603319.119849047

551697.2039720945 6612891.771879787 551701.0639993949 6612914.762773784 551711.7971050943 6612935.457735964 551713.1208453657 6612936.767922047 553766.9815915682 6616419.002708164 555037.271700382 6620447.554430911

555047.8371838976 6620468.686783503 555064.4524088498 6620485.483809066 555067.7748130601 6620487.190343786 566144.3436263709 6628083.994075479 567885.3978949501 6639496.335022017 568035.2458713385 6639487.321609904 568032.9075724554 6639469.318305149 566287.6422631292 6628028.689614592 566281.8543841644 6628009.13451498 566271.012516146 6627991.861548773

566255.9182855233 6627978.147845201 555172.301439467 6620376.989477551

553906.4282996181 6616362.445569089 553895.8628161025 6616341.313216497

553894.48522328 6616339.9205503175 551846.9718555363 6612868.44747826 551748.5960279055 6603310.228120213 551747.3455657195 6603302.780182329 551703.6478859839 6602131.2045775745 551698.4720656319 6602106.488932092 551685.3868560364 6602084.891952261 551665.8756017865 6602068.861880348 550186.0233189305 6601224.281173011

Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel.

6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha

Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus.

Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet.

7. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks.

8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed

Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.

9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest.

Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750

Lisa 1.

Joonis 1. Kaabli asukoht Soomest Eestisse.

Joonis 2. Soome-Eesti kaabel Eesti riigi piirides.

Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13891-004

Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris.

Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Soome lahte rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Viimsi poolsaarest kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja täpsem kaabli asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 46 006 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13891-004

Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris.

Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Soome lahte rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Viimsi poolsaarest kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja täpsem kaabli asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 46 006 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10

Endla 10A, Tallinn

E-post: [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil

SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 46 006 m.

1. Üldinfo

1.1. Arendaja taust

Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.

1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana.

Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju:

Täiustatud digitaalne ühenduvus

Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest.

Majanduskasv ja töökohtade loomine

Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele.

Piiriülene koostöö ja integratsioon

Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil.

Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus

Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses.

Innovatsioon ja tehnoloogiline areng

Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena.

Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud.

Keskkonnasäästlikkus

Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist.

1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud

määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61

1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet.

1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 46 006 m.

Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group.

MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi.

Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga.

Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem).

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealunepindala hinnanguliselt 46 022m2.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 46 022m2.

Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid

X Y 550186.0233189305 6601224.281173011 550185.2521285682 6601223.434839293 550176.5217800821 6601217.951122731 550178.3244625049 6601228.767217267 550174.4937623566 6601241.385994227 550174.7190976595 6601252.6527593685 550164.128338426 6601255.582118305

550157.3682793408 6601263.91952451 550150.8335555585 6601267.299554053 550124.4693251261 6601299.747837662 550114.5545718012 6601321.380026734 550114.7799071041 6601331.745450665 550124.0186545205 6601334.674809602 550123.7933192176 6601345.490904138 550115.4559130126 6601347.744257167 550115.4559130126 6601356.983004583 551555.3212819536 6602178.866280343 551597.652114016 6603313.7954224255 551598.679599419 6603319.119849047

551697.2039720945 6612891.771879787 551701.0639993949 6612914.762773784 551711.7971050943 6612935.457735964 551713.1208453657 6612936.767922047 553766.9815915682 6616419.002708164 555037.271700382 6620447.554430911

555047.8371838976 6620468.686783503 555064.4524088498 6620485.483809066 555067.7748130601 6620487.190343786 566144.3436263709 6628083.994075479 567885.3978949501 6639496.335022017 568035.2458713385 6639487.321609904 568032.9075724554 6639469.318305149 566287.6422631292 6628028.689614592 566281.8543841644 6628009.13451498 566271.012516146 6627991.861548773

566255.9182855233 6627978.147845201 555172.301439467 6620376.989477551

553906.4282996181 6616362.445569089 553895.8628161025 6616341.313216497

553894.48522328 6616339.9205503175 551846.9718555363 6612868.44747826 551748.5960279055 6603310.228120213 551747.3455657195 6603302.780182329 551703.6478859839 6602131.2045775745 551698.4720656319 6602106.488932092 551685.3868560364 6602084.891952261 551665.8756017865 6602068.861880348 550186.0233189305 6601224.281173011

Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel.

6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha

Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus.

Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet.

7. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks.

8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed

Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.

9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest.

Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750

Lisa 1.

Joonis 1. Kaabli asukoht Soomest Eestisse.

Joonis 2. Soome-Eesti kaabel Eesti riigi piirides.

Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Kliimaministeerium [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected]

Muinsuskaitseamet [email protected]

Terviseamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Politsei- ja Piirivalveamet [email protected]

Päästeamet [email protected]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Siseministeerium [email protected]

Viimsi Vallavalitsus [email protected]

Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10

Endla 10A, Tallinn

E-post: [email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil

SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 46 006 m.

1. Üldinfo

1.1. Arendaja taust

Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.

1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju

Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana.

Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju:

Täiustatud digitaalne ühenduvus

Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest.

Majanduskasv ja töökohtade loomine

Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele.

Piiriülene koostöö ja integratsioon

Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil.

Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus

Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses.

Innovatsioon ja tehnoloogiline areng

Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena.

Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud.

Keskkonnasäästlikkus

Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist.

1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa

väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud

määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61

1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet.

1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

2. Ehitise kasutamise otstarve

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed

Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel 46 006 m.

Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group.

MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi.

Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga.

Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem).

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala

Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Viimsi poolsaarel on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealunepindala hinnanguliselt 46 022m2.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites

Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 46 022m2.

Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid

X Y 550186.0233189305 6601224.281173011 550185.2521285682 6601223.434839293 550176.5217800821 6601217.951122731 550178.3244625049 6601228.767217267 550174.4937623566 6601241.385994227 550174.7190976595 6601252.6527593685 550164.128338426 6601255.582118305

550157.3682793408 6601263.91952451 550150.8335555585 6601267.299554053 550124.4693251261 6601299.747837662 550114.5545718012 6601321.380026734 550114.7799071041 6601331.745450665 550124.0186545205 6601334.674809602 550123.7933192176 6601345.490904138 550115.4559130126 6601347.744257167 550115.4559130126 6601356.983004583 551555.3212819536 6602178.866280343 551597.652114016 6603313.7954224255 551598.679599419 6603319.119849047

551697.2039720945 6612891.771879787 551701.0639993949 6612914.762773784 551711.7971050943 6612935.457735964 551713.1208453657 6612936.767922047 553766.9815915682 6616419.002708164 555037.271700382 6620447.554430911

555047.8371838976 6620468.686783503 555064.4524088498 6620485.483809066 555067.7748130601 6620487.190343786 566144.3436263709 6628083.994075479 567885.3978949501 6639496.335022017 568035.2458713385 6639487.321609904 568032.9075724554 6639469.318305149 566287.6422631292 6628028.689614592 566281.8543841644 6628009.13451498 566271.012516146 6627991.861548773

566255.9182855233 6627978.147845201 555172.301439467 6620376.989477551

553906.4282996181 6616362.445569089 553895.8628161025 6616341.313216497

553894.48522328 6616339.9205503175 551846.9718555363 6612868.44747826 551748.5960279055 6603310.228120213 551747.3455657195 6603302.780182329 551703.6478859839 6602131.2045775745 551698.4720656319 6602106.488932092 551685.3868560364 6602084.891952261 551665.8756017865 6602068.861880348 550186.0233189305 6601224.281173011

Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel.

6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha

Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus.

Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet.

7. Hoonestusloa taotletav kestus

Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks.

8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed

Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.

9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist

Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest.

Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750

Lisa 1.

Joonis 1. Kaabli asukoht Soomest Eestisse.

Joonis 2. Soome-Eesti kaabel Eesti riigi piirides.

Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13891-004

Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris.

Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Soome lahte rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Viimsi poolsaarest kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja täpsem kaabli asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 46 006 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]

Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13891-004

Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Soome vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris.

Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Soome lahte rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Viimsi poolsaarest kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja täpsem kaabli asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 46 006 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks.

Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga.

Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta.

TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja

Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri

Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]