Tartumaa Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee tehniliste tingimuste taotlus
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-2/26/2979-1 |
| Registreeritud | 20.02.2026 |
| Sünkroonitud | 23.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Landverk OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Landverk OÜ |
| Vastutaja | Herkki Rõõm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere!
Landverk OÜ koostab Kambja Vallavalitsus tellimusel Kambja–Suure-Kambja kergliiklustee põhiprojekti. Põhiprojekt tugineb varasemalt koostatud eelprojektile (Landverk OÜ töö nr T16-14).
Palume väljastada projekteerimistöödeks tehnilised tingimused. Taotlusele on lisatud eelprojekt ning sellele väljastatud Maanteeamet tingimused.
Tellija soovib rajada ka kergliiklustee valgustuse, palume väljastada tehnilised tingimused ka valgustuse projekteerimiseks.
Vajadusel anna täpsustavat informatsiooni.
Lugupidamisega
Ott Ojaperv
projektijuht
T:+372 522 7240
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MARTEN LEITEN
38603120279
2016-01-08 11:39:38
Ivar Tedrema
Kambja Vallavalitsus
Kesk 2
62034 TARTU MAAKOND
[email protected]
Teie 30.12.15 nr 14-11/1065
Meie 08.01.16 nr 15-4/15-00032/188
Nõuded Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti koostamiseks
Olete taotlenud Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ning valgustuse projekteerimise nõuded. JJT paikneb riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku (edaspidi riigitee) km 0,52-1,20 vasakul pool ning km 1,20-1,87 paremal pool teed, eskiisis on ette nähtud üks riigitee ületus km 1,20.
Tutvudes JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning Majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded riigitee nr tee kaitsevööndis ja riigitee alusel maal JJT ja valgustuse projekteerimiseks.
1. JJT ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sh EhS, Normid põhimõtetest, tiheasustusalal juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”.
4. EhS §71 lg 2 sätestab riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast – 30 m. Joonistele kanda teekaitsevööndi ulatused, riigiteede numbrid ja nimetused.
5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspool riigitee alust maad. Juhul, kui on vajadus projekteerida JJT riigitee alusele maale, siis teemaa võõrandamine või kasutusse andmine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) pädevuses vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 19 lg 1. MKM nõusoleku saamiseks esitada taotlus teemaa kasutamiseks/võõrandamiseks koos kasutusala plaaniga peale projekti tehnilise lahenduse kooskõlastust Maanteeameti Teemaa osakonnale ([email protected]). Riigimaa kasutamine toimub vastavalt RVS § 19 ja ehitusõiguse saamine vastavalt EhS.
6. JJT projekteerimine eramaadele või riigi omandis olevatele maadele kooskõlastada maaomanikega (krundijaotuskava/kasutusplaani alusel).
7. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste, tõmbekeskustega kavandades ohutud teeületuslahendused.
8. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed ja vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Riigiteega ristumiste asukohad ja lahendused peavad olema kõigile teekasutajatele hea nähtavusega ja võimalikult ohutud.
9. Üldjuhul eraldada JJT riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Normide tabeli 7.5 alusel on projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldava ja projektkiiruse 80 km/h puhul 7 m. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekiviga/piirdega lahendit.
10. Mõõdistada riigitee vähemalt muldkeha ja veeviimarite mahus ning JJT koridor minimaalselt 20 m tee teljest, mis võimaldab JJT, valgustuse ja sademevete ärajuhtimise projekteerimist. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ mõõtkavas 1:500. Lisaks juhendis toodule:
10.1. Plaanile kanda tööde maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad, mis on kooskõlastatud trassi omanike ning haldajatega.
10.2. Maa-ala plaani koostamisel kasutada maa-ameti kaarti üksnes juhul kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kui piirid on fikseeritud muudel mõõdistusviisidel, eriti kaardi ja plaani alusel või aerofotogeodeetiliselt, tuleb piiride asukoht üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid
10.3. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Joonistel tuleb kasutada leppemärke vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 27. augusti 2007. a kehtestatud määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ toodud põhimõtetest.
11. Juhul kui JJT paikneb riigitee muldel teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta. Aluseks võtta Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
12. Juhul kui JJT kavandatakse vahetult sõidutee äärde, tuleb mõõdistada kõik olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine).
13. Täpsustada kommunikatsioonitrasside (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, gaas jmt) paiknemine projekteeritaval alal ning nõutada kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused trassidele esitatavatele nõuetele, millega arvestada JJT projekteerimisel. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude kaeve mitte projekteerida JJT kattesse. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
14. Koostada JJT vertikaalplaneering, pikiprofiil ja ristlõiked.
15. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast, veeviimaritest. Joonisel näidata olemasolevad ja projekteeritavad sademeveesüsteemid (restkaevud, dreentorud, truubid, kraavid vms). Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega.
16. Koostada vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8)).
17. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Juhime tähelepanu, et ehitaja peab koostama enne JJT ehituse algust liikluskorralduse skeemi ja kooskõlastama Maanteeametiga. Projekteeritud tööd peavad olema teostavad tee sulgemiseta.
19. Projekteeritud valgustus, sealjuures arvutusliku piirkonna ja konfliktpiirkondade määramine, peavad vastama kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a kk nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Valgustamisel tuleb vältida valgustitega sõiduteel liiklejatele pimestamist. Tööde maht lepitakse Maanteeametiga kokku projekteerimise käigus ja vajadusel sõlmitakse riigitee teemaale tänavavalgustuse rajamisest huvitatud isikuga vastavasisuline leping valgustuse rajamiseks ja hoolduseks. Kõik toitekaablite ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
20. Eraldi juhime tähelepanu „Riigimaanteede valgustamise juhise“ punktidele 7.5. Jalg- ja rattatee valgustamine; 9.4. Nõuded riigimaantee valgustuse projekti koostajatele ja 9.5. Nõuded riigimaantee valgustuse projektile.
21. Valgustamisel tuleb vältida olukorda, kus riigitee on osaliselt valgustatud. Lähtuda tuleb antud joonise põhimõttest:
22. Juhul kui ei ole võimalik JJT valgustada ainult selliselt, et sõiduteele ei satu pimestavat või eksitavad valgust, siis tuleb valgustada ka riigitee kogu sõidutee ulatuses.
23. Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Lisaks tuleb esitada valgustusarvutused. Valgusarvutuste koosseisus tuleb esitada :
23.1. valede värvide pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus fotomeetrilised tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.2. pinnamudel LUXides (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.3. isojoonte pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning isojooned 0,01 täpsusega ning näidatud oleks JJT ja riigitee.
24. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee ja olemasolevate teede katendid, teepeenrad, tee muldkeha) taastamine või korrastamine.
25. Olemasolevad mahasõidud projekteerida kattega. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib projektiga näha ette uusi ristumiskohti tuues need eraldi välja joonistel ja seletuskirjas. Ristumiskohtade projekteerimisel juhinduda Normide p 5.2.1. väljatoodust.
26. Ristumiskohal tagada Normide põhimõtetele vastavalt nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2) ja riigiteel vajalik külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
27. Kooskõlastada projekt kommunikatsioonide valdajate, huvitatud isikute ja maaomanikega.
28. Projekti koosseisus peab olema koostatud rajatiste kasutamise- ja hooldusjuhendid.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT, tee ületuskohad ja valgustus jäävad KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja tee aluse maa omandivormist. Rajatiste ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku täiendava maa võõrandamise või sellele kasutusõiguse seadmise korraldab KOV.
Projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Täiendavalt soovitame projektile tellida ekspertiisi.
Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks e-posti aadressil [email protected] .
Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat alates nende väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Kaarel Lääne 740 8122, [email protected]
Ivar Tedrema
Kambja Vallavalitsus
Kesk 2
62034 TARTU MAAKOND
[email protected]
Teie 30.12.15 nr 14-11/1065
Meie 08.01.16 nr 15-4/15-00032/188
Nõuded Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti koostamiseks
Olete taotlenud Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ning valgustuse projekteerimise nõuded. JJT paikneb riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku (edaspidi riigitee) km 0,52-1,20 vasakul pool ning km 1,20-1,87 paremal pool teed, eskiisis on ette nähtud üks riigitee ületus km 1,20.
Tutvudes JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning Majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded riigitee nr tee kaitsevööndis ja riigitee alusel maal JJT ja valgustuse projekteerimiseks.
1. JJT ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sh EhS, Normid põhimõtetest, tiheasustusalal juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”.
4. EhS §71 lg 2 sätestab riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast – 30 m. Joonistele kanda teekaitsevööndi ulatused, riigiteede numbrid ja nimetused.
5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspool riigitee alust maad. Juhul, kui on vajadus projekteerida JJT riigitee alusele maale, siis teemaa võõrandamine või kasutusse andmine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) pädevuses vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 19 lg 1. MKM nõusoleku saamiseks esitada taotlus teemaa kasutamiseks/võõrandamiseks koos kasutusala plaaniga peale projekti tehnilise lahenduse kooskõlastust Maanteeameti Teemaa osakonnale ([email protected]). Riigimaa kasutamine toimub vastavalt RVS § 19 ja ehitusõiguse saamine vastavalt EhS.
6. JJT projekteerimine eramaadele või riigi omandis olevatele maadele kooskõlastada maaomanikega (krundijaotuskava/kasutusplaani alusel).
7. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste, tõmbekeskustega kavandades ohutud teeületuslahendused.
8. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed ja vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Riigiteega ristumiste asukohad ja lahendused peavad olema kõigile teekasutajatele hea nähtavusega ja võimalikult ohutud.
9. Üldjuhul eraldada JJT riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Normide tabeli 7.5 alusel on projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldava ja projektkiiruse 80 km/h puhul 7 m. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekiviga/piirdega lahendit.
10. Mõõdistada riigitee vähemalt muldkeha ja veeviimarite mahus ning JJT koridor minimaalselt 20 m tee teljest, mis võimaldab JJT, valgustuse ja sademevete ärajuhtimise projekteerimist. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ mõõtkavas 1:500. Lisaks juhendis toodule:
10.1. Plaanile kanda tööde maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad, mis on kooskõlastatud trassi omanike ning haldajatega.
10.2. Maa-ala plaani koostamisel kasutada maa-ameti kaarti üksnes juhul kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kui piirid on fikseeritud muudel mõõdistusviisidel, eriti kaardi ja plaani alusel või aerofotogeodeetiliselt, tuleb piiride asukoht üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid
10.3. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Joonistel tuleb kasutada leppemärke vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 27. augusti 2007. a kehtestatud määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ toodud põhimõtetest.
11. Juhul kui JJT paikneb riigitee muldel teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta. Aluseks võtta Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
12. Juhul kui JJT kavandatakse vahetult sõidutee äärde, tuleb mõõdistada kõik olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine).
13. Täpsustada kommunikatsioonitrasside (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, gaas jmt) paiknemine projekteeritaval alal ning nõutada kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused trassidele esitatavatele nõuetele, millega arvestada JJT projekteerimisel. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude kaeve mitte projekteerida JJT kattesse. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
14. Koostada JJT vertikaalplaneering, pikiprofiil ja ristlõiked.
15. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast, veeviimaritest. Joonisel näidata olemasolevad ja projekteeritavad sademeveesüsteemid (restkaevud, dreentorud, truubid, kraavid vms). Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega.
16. Koostada vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8)).
17. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Juhime tähelepanu, et ehitaja peab koostama enne JJT ehituse algust liikluskorralduse skeemi ja kooskõlastama Maanteeametiga. Projekteeritud tööd peavad olema teostavad tee sulgemiseta.
19. Projekteeritud valgustus, sealjuures arvutusliku piirkonna ja konfliktpiirkondade määramine, peavad vastama kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a kk nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Valgustamisel tuleb vältida valgustitega sõiduteel liiklejatele pimestamist. Tööde maht lepitakse Maanteeametiga kokku projekteerimise käigus ja vajadusel sõlmitakse riigitee teemaale tänavavalgustuse rajamisest huvitatud isikuga vastavasisuline leping valgustuse rajamiseks ja hoolduseks. Kõik toitekaablite ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
20. Eraldi juhime tähelepanu „Riigimaanteede valgustamise juhise“ punktidele 7.5. Jalg- ja rattatee valgustamine; 9.4. Nõuded riigimaantee valgustuse projekti koostajatele ja 9.5. Nõuded riigimaantee valgustuse projektile.
21. Valgustamisel tuleb vältida olukorda, kus riigitee on osaliselt valgustatud. Lähtuda tuleb antud joonise põhimõttest:
22. Juhul kui ei ole võimalik JJT valgustada ainult selliselt, et sõiduteele ei satu pimestavat või eksitavad valgust, siis tuleb valgustada ka riigitee kogu sõidutee ulatuses.
23. Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Lisaks tuleb esitada valgustusarvutused. Valgusarvutuste koosseisus tuleb esitada :
23.1. valede värvide pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus fotomeetrilised tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.2. pinnamudel LUXides (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.3. isojoonte pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning isojooned 0,01 täpsusega ning näidatud oleks JJT ja riigitee.
24. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee ja olemasolevate teede katendid, teepeenrad, tee muldkeha) taastamine või korrastamine.
25. Olemasolevad mahasõidud projekteerida kattega. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib projektiga näha ette uusi ristumiskohti tuues need eraldi välja joonistel ja seletuskirjas. Ristumiskohtade projekteerimisel juhinduda Normide p 5.2.1. väljatoodust.
26. Ristumiskohal tagada Normide põhimõtetele vastavalt nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2) ja riigiteel vajalik külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
27. Kooskõlastada projekt kommunikatsioonide valdajate, huvitatud isikute ja maaomanikega.
28. Projekti koosseisus peab olema koostatud rajatiste kasutamise- ja hooldusjuhendid.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT, tee ületuskohad ja valgustus jäävad KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja tee aluse maa omandivormist. Rajatiste ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku täiendava maa võõrandamise või sellele kasutusõiguse seadmise korraldab KOV.
Projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Täiendavalt soovitame projektile tellida ekspertiisi.
Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks e-posti aadressil [email protected] .
Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat alates nende väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Kaarel Lääne 740 8122, [email protected]
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MARTEN LEITEN
38603120279
2016-01-08 11:39:38
Ivar Tedrema
Kambja Vallavalitsus
Kesk 2
62034 TARTU MAAKOND
[email protected]
Teie 30.12.15 nr 14-11/1065
Meie 08.01.16 nr 15-4/15-00032/188
Nõuded Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti koostamiseks
Olete taotlenud Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ning valgustuse projekteerimise nõuded. JJT paikneb riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku (edaspidi riigitee) km 0,52-1,20 vasakul pool ning km 1,20-1,87 paremal pool teed, eskiisis on ette nähtud üks riigitee ületus km 1,20.
Tutvudes JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning Majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded riigitee nr tee kaitsevööndis ja riigitee alusel maal JJT ja valgustuse projekteerimiseks.
1. JJT ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sh EhS, Normid põhimõtetest, tiheasustusalal juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”.
4. EhS §71 lg 2 sätestab riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast – 30 m. Joonistele kanda teekaitsevööndi ulatused, riigiteede numbrid ja nimetused.
5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspool riigitee alust maad. Juhul, kui on vajadus projekteerida JJT riigitee alusele maale, siis teemaa võõrandamine või kasutusse andmine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) pädevuses vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 19 lg 1. MKM nõusoleku saamiseks esitada taotlus teemaa kasutamiseks/võõrandamiseks koos kasutusala plaaniga peale projekti tehnilise lahenduse kooskõlastust Maanteeameti Teemaa osakonnale ([email protected]). Riigimaa kasutamine toimub vastavalt RVS § 19 ja ehitusõiguse saamine vastavalt EhS.
6. JJT projekteerimine eramaadele või riigi omandis olevatele maadele kooskõlastada maaomanikega (krundijaotuskava/kasutusplaani alusel).
7. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste, tõmbekeskustega kavandades ohutud teeületuslahendused.
8. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed ja vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Riigiteega ristumiste asukohad ja lahendused peavad olema kõigile teekasutajatele hea nähtavusega ja võimalikult ohutud.
9. Üldjuhul eraldada JJT riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Normide tabeli 7.5 alusel on projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldava ja projektkiiruse 80 km/h puhul 7 m. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekiviga/piirdega lahendit.
10. Mõõdistada riigitee vähemalt muldkeha ja veeviimarite mahus ning JJT koridor minimaalselt 20 m tee teljest, mis võimaldab JJT, valgustuse ja sademevete ärajuhtimise projekteerimist. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ mõõtkavas 1:500. Lisaks juhendis toodule:
10.1. Plaanile kanda tööde maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad, mis on kooskõlastatud trassi omanike ning haldajatega.
10.2. Maa-ala plaani koostamisel kasutada maa-ameti kaarti üksnes juhul kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kui piirid on fikseeritud muudel mõõdistusviisidel, eriti kaardi ja plaani alusel või aerofotogeodeetiliselt, tuleb piiride asukoht üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid
10.3. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Joonistel tuleb kasutada leppemärke vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 27. augusti 2007. a kehtestatud määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ toodud põhimõtetest.
11. Juhul kui JJT paikneb riigitee muldel teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta. Aluseks võtta Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
12. Juhul kui JJT kavandatakse vahetult sõidutee äärde, tuleb mõõdistada kõik olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine).
13. Täpsustada kommunikatsioonitrasside (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, gaas jmt) paiknemine projekteeritaval alal ning nõutada kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused trassidele esitatavatele nõuetele, millega arvestada JJT projekteerimisel. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude kaeve mitte projekteerida JJT kattesse. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
14. Koostada JJT vertikaalplaneering, pikiprofiil ja ristlõiked.
15. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast, veeviimaritest. Joonisel näidata olemasolevad ja projekteeritavad sademeveesüsteemid (restkaevud, dreentorud, truubid, kraavid vms). Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega.
16. Koostada vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8)).
17. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Juhime tähelepanu, et ehitaja peab koostama enne JJT ehituse algust liikluskorralduse skeemi ja kooskõlastama Maanteeametiga. Projekteeritud tööd peavad olema teostavad tee sulgemiseta.
19. Projekteeritud valgustus, sealjuures arvutusliku piirkonna ja konfliktpiirkondade määramine, peavad vastama kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a kk nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Valgustamisel tuleb vältida valgustitega sõiduteel liiklejatele pimestamist. Tööde maht lepitakse Maanteeametiga kokku projekteerimise käigus ja vajadusel sõlmitakse riigitee teemaale tänavavalgustuse rajamisest huvitatud isikuga vastavasisuline leping valgustuse rajamiseks ja hoolduseks. Kõik toitekaablite ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
20. Eraldi juhime tähelepanu „Riigimaanteede valgustamise juhise“ punktidele 7.5. Jalg- ja rattatee valgustamine; 9.4. Nõuded riigimaantee valgustuse projekti koostajatele ja 9.5. Nõuded riigimaantee valgustuse projektile.
21. Valgustamisel tuleb vältida olukorda, kus riigitee on osaliselt valgustatud. Lähtuda tuleb antud joonise põhimõttest:
22. Juhul kui ei ole võimalik JJT valgustada ainult selliselt, et sõiduteele ei satu pimestavat või eksitavad valgust, siis tuleb valgustada ka riigitee kogu sõidutee ulatuses.
23. Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Lisaks tuleb esitada valgustusarvutused. Valgusarvutuste koosseisus tuleb esitada :
23.1. valede värvide pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus fotomeetrilised tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.2. pinnamudel LUXides (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.3. isojoonte pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning isojooned 0,01 täpsusega ning näidatud oleks JJT ja riigitee.
24. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee ja olemasolevate teede katendid, teepeenrad, tee muldkeha) taastamine või korrastamine.
25. Olemasolevad mahasõidud projekteerida kattega. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib projektiga näha ette uusi ristumiskohti tuues need eraldi välja joonistel ja seletuskirjas. Ristumiskohtade projekteerimisel juhinduda Normide p 5.2.1. väljatoodust.
26. Ristumiskohal tagada Normide põhimõtetele vastavalt nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2) ja riigiteel vajalik külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
27. Kooskõlastada projekt kommunikatsioonide valdajate, huvitatud isikute ja maaomanikega.
28. Projekti koosseisus peab olema koostatud rajatiste kasutamise- ja hooldusjuhendid.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT, tee ületuskohad ja valgustus jäävad KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja tee aluse maa omandivormist. Rajatiste ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku täiendava maa võõrandamise või sellele kasutusõiguse seadmise korraldab KOV.
Projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Täiendavalt soovitame projektile tellida ekspertiisi.
Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks e-posti aadressil [email protected] .
Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat alates nende väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Kaarel Lääne 740 8122, [email protected]
Ivar Tedrema
Kambja Vallavalitsus
Kesk 2
62034 TARTU MAAKOND
[email protected]
Teie 30.12.15 nr 14-11/1065
Meie 08.01.16 nr 15-4/15-00032/188
Nõuded Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee projekti koostamiseks
Olete taotlenud Tartu maakonnas Kambja vallas Kambja ja Suure-Kambja vahelise jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ning valgustuse projekteerimise nõuded. JJT paikneb riigitee nr 22135 Kambja-Sirvaku (edaspidi riigitee) km 0,52-1,20 vasakul pool ning km 1,20-1,87 paremal pool teed, eskiisis on ette nähtud üks riigitee ületus km 1,20.
Tutvudes JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning Majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded riigitee nr tee kaitsevööndis ja riigitee alusel maal JJT ja valgustuse projekteerimiseks.
1. JJT ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, sh EhS, Normid põhimõtetest, tiheasustusalal juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad”.
4. EhS §71 lg 2 sätestab riigitee kaitsevööndi laiuseks mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast – 30 m. Joonistele kanda teekaitsevööndi ulatused, riigiteede numbrid ja nimetused.
5. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspool riigitee alust maad. Juhul, kui on vajadus projekteerida JJT riigitee alusele maale, siis teemaa võõrandamine või kasutusse andmine on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) pädevuses vastavalt riigivaraseaduse (RVS) § 19 lg 1. MKM nõusoleku saamiseks esitada taotlus teemaa kasutamiseks/võõrandamiseks koos kasutusala plaaniga peale projekti tehnilise lahenduse kooskõlastust Maanteeameti Teemaa osakonnale ([email protected]). Riigimaa kasutamine toimub vastavalt RVS § 19 ja ehitusõiguse saamine vastavalt EhS.
6. JJT projekteerimine eramaadele või riigi omandis olevatele maadele kooskõlastada maaomanikega (krundijaotuskava/kasutusplaani alusel).
7. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste, tõmbekeskustega kavandades ohutud teeületuslahendused.
8. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ühele poole riigiteed ja vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Riigiteega ristumiste asukohad ja lahendused peavad olema kõigile teekasutajatele hea nähtavusega ja võimalikult ohutud.
9. Üldjuhul eraldada JJT riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Normide tabeli 7.5 alusel on projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldava ja projektkiiruse 80 km/h puhul 7 m. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekiviga/piirdega lahendit.
10. Mõõdistada riigitee vähemalt muldkeha ja veeviimarite mahus ning JJT koridor minimaalselt 20 m tee teljest, mis võimaldab JJT, valgustuse ja sademevete ärajuhtimise projekteerimist. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 13. mai 2008. a käskkirjaga nr 102 kinnitatud „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ mõõtkavas 1:500. Lisaks juhendis toodule:
10.1. Plaanile kanda tööde maa-alal paiknevate kommunikatsioonide asukohad, mis on kooskõlastatud trassi omanike ning haldajatega.
10.2. Maa-ala plaani koostamisel kasutada maa-ameti kaarti üksnes juhul kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kui piirid on fikseeritud muudel mõõdistusviisidel, eriti kaardi ja plaani alusel või aerofotogeodeetiliselt, tuleb piiride asukoht üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid
10.3. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. Joonistel tuleb kasutada leppemärke vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 27. augusti 2007. a kehtestatud määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ toodud põhimõtetest.
11. Juhul kui JJT paikneb riigitee muldel teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta. Aluseks võtta Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata s.o. kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
12. Juhul kui JJT kavandatakse vahetult sõidutee äärde, tuleb mõõdistada kõik olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine).
13. Täpsustada kommunikatsioonitrasside (elekter, side, vesi, kanalisatsioon, gaas jmt) paiknemine projekteeritaval alal ning nõutada kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused trassidele esitatavatele nõuetele, millega arvestada JJT projekteerimisel. Vajadusel koostada kommunikatsioonide ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude kaeve mitte projekteerida JJT kattesse. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
14. Koostada JJT vertikaalplaneering, pikiprofiil ja ristlõiked.
15. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast, veeviimaritest. Joonisel näidata olemasolevad ja projekteeritavad sademeveesüsteemid (restkaevud, dreentorud, truubid, kraavid vms). Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega.
16. Koostada vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8)).
17. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Juhime tähelepanu, et ehitaja peab koostama enne JJT ehituse algust liikluskorralduse skeemi ja kooskõlastama Maanteeametiga. Projekteeritud tööd peavad olema teostavad tee sulgemiseta.
19. Projekteeritud valgustus, sealjuures arvutusliku piirkonna ja konfliktpiirkondade määramine, peavad vastama kehtivatele standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a kk nr 0340 kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Valgustamisel tuleb vältida valgustitega sõiduteel liiklejatele pimestamist. Tööde maht lepitakse Maanteeametiga kokku projekteerimise käigus ja vajadusel sõlmitakse riigitee teemaale tänavavalgustuse rajamisest huvitatud isikuga vastavasisuline leping valgustuse rajamiseks ja hoolduseks. Kõik toitekaablite ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis.
20. Eraldi juhime tähelepanu „Riigimaanteede valgustamise juhise“ punktidele 7.5. Jalg- ja rattatee valgustamine; 9.4. Nõuded riigimaantee valgustuse projekti koostajatele ja 9.5. Nõuded riigimaantee valgustuse projektile.
21. Valgustamisel tuleb vältida olukorda, kus riigitee on osaliselt valgustatud. Lähtuda tuleb antud joonise põhimõttest:
22. Juhul kui ei ole võimalik JJT valgustada ainult selliselt, et sõiduteele ei satu pimestavat või eksitavad valgust, siis tuleb valgustada ka riigitee kogu sõidutee ulatuses.
23. Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Lisaks tuleb esitada valgustusarvutused. Valgusarvutuste koosseisus tuleb esitada :
23.1. valede värvide pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus fotomeetrilised tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.2. pinnamudel LUXides (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks JJT ja riigitee;
23.3. isojoonte pinnamudel (mõõtkavas 1:500), kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning isojooned 0,01 täpsusega ning näidatud oleks JJT ja riigitee.
24. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee ja olemasolevate teede katendid, teepeenrad, tee muldkeha) taastamine või korrastamine.
25. Olemasolevad mahasõidud projekteerida kattega. Üksnes põhjendatult ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib projektiga näha ette uusi ristumiskohti tuues need eraldi välja joonistel ja seletuskirjas. Ristumiskohtade projekteerimisel juhinduda Normide p 5.2.1. väljatoodust.
26. Ristumiskohal tagada Normide põhimõtetele vastavalt nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2) ja riigiteel vajalik külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
27. Kooskõlastada projekt kommunikatsioonide valdajate, huvitatud isikute ja maaomanikega.
28. Projekti koosseisus peab olema koostatud rajatiste kasutamise- ja hooldusjuhendid.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT, tee ületuskohad ja valgustus jäävad KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja tee aluse maa omandivormist. Rajatiste ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku täiendava maa võõrandamise või sellele kasutusõiguse seadmise korraldab KOV.
Projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. Täiendavalt soovitame projektile tellida ekspertiisi.
Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks e-posti aadressil [email protected] .
Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat alates nende väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Leiten
planeeringute menetlemise talituse juhataja
Kaarel Lääne 740 8122, [email protected]