Kiri

Arvamuse andmine TEN-E määruse ja loamenetluste kiirendamise direktiivi kohta 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile TEN-E määruse eelnõu ja loamenetluste kiirendamise direktiivi eelnõu kohta järgmised ettepanekud.

Loamenetluse kiirendamise direktiivi eelnõu

Eesti saab nõustuda ettepanekuga võtta meetmeid, mis tagaksid, et üle 10 MW ülesseatud võimsusega taastuvenergiaprojektidest saadavast kasust mingi osa antakse kas otse või kaudselt üle nendest projektidest mõjutatud kohalikele kogukondadele. Üle 10 MW taastuvenergiaprojektide edendamiseks sõltumatu vahendaja määramise korraldamiseks peab liikmesriikidele jääma piisav paindlikkus.
Selgitus:  Euroopa Komisjon toob välja, et üldsuse heakskiidu puudus takistab oluliselt taastuvenergiaprojektide arendamisest.
Selle probleemi ühe lahendusena sätestab komisjon nn loamenetluse kiirendamise direktiivi eelnõu artikkel 1 lõikes 3 liikmesriikidele kohustuse võtta meetmeid, mille tulemusel muutuksid taastuvenergiaprojektid kohalikele kogukondadele rahaliselt kasumlikuks. Näiteks nimetab komisjon selliste meetmetena ühisomandikavasid, kogukonna tulufonde, aga ka projekti läheduses oleva avaliku taristu ehitamist ja hooldamist, vähendatud elektrihindu jne.
Eesti on põhimõtteliselt valmis selliseid meetmeid kehtestama. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis on juba koostatud kohalike maksude seaduse muutmise ettepanek, millega nähti lisaks tuuleparkide tasule ette ka päikeseparkide tasu. Sisuliselt on meil direktiivi ülevõtmine ette valmistatud.
Direktiivi eelnõus tehakse ettepanek üldsuse heakskiidu saavutamiseks määrata sõltumatu vahendaja. Vahendaja toetaks dialoogi taastuvenergiaprojekti arendajate ja üldsuse vahel. Sõltumatut vahendajat puudutava eelnõu artikkel 1 lõike 3 punkti 4 tuleks läbirääkimistel aga laiendada nii, et see kindlustaks ka sõltumatu vahendaja määramise korraldamise halduslepinguga. See on oluline seetõttu, et Eesti õiguses on olemas halduslepingu funktsioon, mille põhjal on võimalik ülesannet üle anda. Kui direktiiv võimaldab korraldada vahendaja määramist, siis on nõuet võimalik täita ka siis, kui sellise vahendaja leidmise ja rahastamise ülesanne antakse halduslepinguga huvitatud isikule üle.

Saame nõustuda ettepanekuga luua taastuvenergia-, energiasalvestus- ja võrguprojektide lubade menetlemise kõigi etappide jaoks riigi tasandil ühtne digiportaal vaid tingimusel, et selleks on tagatud piisav üleminekuaeg.
Selgitus: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada taastuvenergiaprojektidele loa andmise menetlust nii, et kohustab riike looma ühtse digiportaali, mille kaudu liigub loataotlus automaatselt taotlust töötlevatele pädevatele asutustele ja dokumentidega töö peab käima digitaalselt. Nii saaks taotleja teavet kõigi loamenetlusetappide kohta ja taotlejale tekiks kiiresti juurdepääs asjakohastele keskkonna- ja geoloogiaandmetele.
Eestis on loataotluste menetlus seotud planeeringute andmekoguga PLANIS ja ehitusregistriga EHR, mis moodustavad tehniliselt ühe platvormi. Direktiivi eelnõu artikkel 1 lõikes 4 kirjeldatud ühtse digiportaali loomise kohustus jõustub kohe, sest kehtiva direktiivi artikkel 5 ei näe selles küsimuses ette erandeid. Peame oluliseks teha ettepanek tagada ühtsele digiportaalile üleminekuks vajalik ettevalmistusaeg.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb ühtse digiportaali põhjalt hakata koondama ka iga-aastast statistikat loamenetluste aja kohta ning muuta need andmed üldsusele kättesaadavaks.

Eesti saab toetada põhimõtet, mis toetab olemasolevate taastuvelektrijaamade tegevuskohtade jätkuva kasutamise, sest jaamad on rajatud kohtadesse kus on tagatud märkimisväärne taastuvenergia potentsiaal.
Selgitus: Euroopa Komisjon leiab, et loodud taastuvelektrijaamadele tegevuse jätkumise kindlustamine aitab kaasa ELi taastuvenergia eesmärkide täitmisele. Eelkõige tunneb komisjon muret üle 20 aasta tegutsenud maismaa-tuuleparkide elektritootmist toetavate lepingute lõppemise pärast ja selgitab, et nende tegevuse jätkamise toetamist õigustavad ka juba loodud võrguühendused ning tehtud keskkonnamõju hinnangud.
Läbirääkimistel tuleb aga täpsustada, mida komisjon ikkagi peab silmas direktiivi eelnõu artikkel 6 lõikes 6 sätestatud normiga, mis kohustab liikmesriike tagama, et taastuvenergiarajatise asukohaks oleva maa staatuse muutus ei takistaks selle rajatise ajakohastamist. Eesti õiguse kontekstis ei oma ehitusalase maa õiguslik staatus ehitise korrashoiu või rekonstrueerimise mõttes tähtsust.

Üleeuroopalisi energiataristu suuniseid puudutava määruse eelnõu
Eesti on seisukohal, et vastastikust huvi pakkuvate projektide üldkriteeriumid peaksid olema piisavalt paindlikud, et lubada ka selliste projektide kaasamist, mis toetaksid Ukraina kindlamat ühendamist ELi energiataristuga.
Selgitus: Euroopa Komisjon kirjeldab kolmandate riikide kaasamise kontekstis ühist huvi pakkuvate projektide üldkriteeriumidena seda, et projekt peab olema suunatud fossiilkütustest loobumisele, peab olema kasumlik ja ühendama juba olemasolevat võrgustikku, peab omama piiriülest mõju.
Lisaks nimetatule on eelduseks, et kolmas riik on võimeline liidu poliitikaeesmärke toetama, sealhulgas tagama hästi toimiva energia siseturu ja talitluskindluse.
Määruse eelnõu artikkel 4 lõike 2 tingimused võivad olla liialt kitsendavad, sest eelnõu järgi peavad kõik asjaolud esinema korraga selleks, et projekt saaks eelnõu järgse staatuse.

Peame seisma selle eest, et komisjoni pakutud määruse eelnõu tekst muutuks vastuvõtmise hetkeks täpsemaks ja selgemaks, sest sellisel juhul on tagatud ka otsekohalduvate normide korrektne rakendamine.
Selgitus: ELi loendisse kantud projektide rakendamist ja kontrolli puudutab määruse eelnõu artikkel 5. Projektiarendajatele tekib selle artikli 1 lõike alusel kohustus koostada projekti rakenduskava, mis muuhulgas peaks punkti c kohaselt hõlmama ka ehitamist ja käikulaskmist. Täpsustada tuleb siin seda, kas «ehitamise» all on mõeldud ehitusprojekti ja millises täpsusastmes.
Sama artikli 7 lõikes kirjeldatakse meetmeid, mis võetakse siis kui liidu loendisse kantud projektide käikulaskmine on rakenduskavaga võrreldes hilinenud. 5 artikli 7 lõike punkti c osas tuleks täpsustada, kas komisjon on hilineva projekti valmisehitamiseks kolmandale isikule ülesannete andmise puhul mõelnud, et selline samm võib eeldada riigihanget, mille korraldamine võib olla ajamahukam kui eelnõus toodud kohustuslik reageerimise aeg.
Määruse eelnõu artiklist 6 ei selgu, kas ELi ühises huvis projektide raskustesse sattumisel nende päästmiseks määratud Euroopa koordinaatori kulud katab Euroopa Komisjon, eelnõukohane amet või ELi liikmesriik, kuhu koordinaator saabub. Kulude maksmise kohustuse aspekt peaks olema tekstis aga selgelt väljendatud.
ELi loendisse kantud projektide eelisstaatust reguleeriva artikli 7 lõikes 2 ja lõikes 4 on kirjas, kuidas toiminguid tuleks teha kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega samaaegselt. See aspekt tuleks täpsustada, sest nii võivad tekkida projektidele asjatud takistused. Artikkel 7 lõige 7 puuduv viide sellele kes, kuidas ja millises vormis kinnitab kliimaneutraalsuse kui olulise tähtsusega eesmärgi saavutamist. Tegemist on olulise asjaoluga, kuna selle otsuse tegemiseni on määruses toodud looduskaitselised erandid kohaldatavad.

Eesti on seisukohal, et loamenetluse korraldamiseks määratud pädev asutus ei saa teiste ametiasutuste eest haldusakte välja anda, mistõttu tuleb vastavaid sätteid määruse eelnõus muuta. Lisaks tuleb Euroopa Komisjonil põhjendada pädevatele asutustele seatavaid teavitamisnõudeid.
Selgitus: Euroopa Komisjon seab ka ELi ühistes huvides projektide elluviimisel eesmärgiks loamenetluste lihtsustamise ja kiirendamise. Selleks tuuakse sisse ülesanne luua projektiarendajatele ühtne kontaktpunkt ehk määrata selleks tööks üks vastutav riiklik pädev asutus, pannakse kohustus minna üle elektroonilisele asjaajamisele ja seatakse paika riikliku pädeva asutuse poolt toimingute tegemiseks lubatud ajaraam.
Loamenetluse korraldus on kirjas määruse eelnõu artiklis 8. Selle artikli lõike 3 punkti b alapunkt iv on vastuolus Eesti õiguskorraga, sest annab pädevale asutusele õiguse teha otsuseid teise asutuse eest, kui otsustamatus hakkab viivitama projekti elluviimist.
Eesti õigusruumis oleks selline säte kaudselt täidetav vaid siis, kui pädevaks asutuseks on Vabariigi Valitsus. See ei oleks kooskõlas määruse tegeliku mõttega ja oleks ilmselgelt liialt kõrge otsustustasand.
Artikli 8 lõike 3 puhul jääb arusaamatuks, miks koostöömenetluse kasutamisel peab Euroopa Komisjoni teavitama, samas kui integreeritud ja koordineeritud menetluste puhul mitte. Eesti on seisukohal, et vältida tuleb täiendavat halduskoormust tekitavaid momente.

Eesti teeb ettepaneku määratleda määruses maaomandi tõttu menetluse pikenemise erisus ja täpsustada menetluse lõpetamise aspekte juhtudel, kus huvitatud isikud ei täida eelnõust tulenevaid kohustusi.
Selgitus: Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et projekti loamenetluse maksimaalne lubatud pikkus on 3,5 aastat ehk 42 kuud. Loamenetluse kestuse ja läbiviimise sätted on eelnõu artiklis 10. Kuna projekti elluviimiseks vajaliku maaomandi küsimust selles kontekstis üldse ei adresseerita, siis tuleb see eelnõus täiendavalt märkida kui põhjendatud viivitus.
Artikli 10 lõik 2 sätestatud loamenetluse kestuse osas ei pakuta lahendust olukorrale, kus tähtaeg on möödunud ja seda ei pikendata, mistõttu tuleks Euroopa Komisjonil täpsustada, mida siis liikmesriik peaks sellises olukorras tegema.
Artikli 10 lõigus on sätestatud projektiarendaja kohustused. Teeme ettepaneku lisada sellesse lõiku ka põhimõte, et huvitatud isikute suhtes, kes ei täida eelnõust tulenevaid kohustusi võib menetluse põhjendatult lõpetada.