| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-5/669-1 |
| Registreeritud | 23.02.2026 |
| Sünkroonitud | 24.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-5 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Tiit Oidjärv (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
| 1. Lahendatava probleemi olulisus |
Probleem on väga aktuaalne ning tõstatud ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas. Poliitiline prioriteet. Probleem on selgelt ja andmetega põhjendatud: planeeringumenetluste pikk ja ebaühtlane kestus on
otseses seoses majandusarengu, investeerimiskindluse ja kinnisvarahindadega. Erinevate KOV-ide menetlusajad (nt Tallinn vs väiksemad omavalitsused) on toodud konkreetsete näidetena, mis rõhutab probleemi süsteemsust ja ebaõiglast mõju arendajatele. Ajastus
on sobiv, kuna paralleelselt on lõppjärgus nii valdkonna asutuste reform kui ka õigusaktide muudatused.
Toetab Eesti 2035 strateegilisi suundi. |
| 2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud |
Lahendussuunad on asjakohased, juhul kui projekt 1 on samuti töösse läinud ja projekt 2 saab tugineda selles loodavale andmemudelile. Samas projekt 2 on väga ambitsioonikas, üritades korraga lahendada andmete
koosvõimet (planeerimis-, ehitus-, maakatastri ja keskkonnamõju hindamise andmed), luua automaatotsuseid ja automaatkontrolle ning luua kasutajalahendusi ja tehisaru-agente. Lahendussuunad on väga ambitsioonikad ja võivad katseprojekti liiga mahukaks muuta,
mistõttu võiks projekt olla õhem ning selle võrra teostatavam.
Automaatsed ruumiotsused aitavad kindlasti protsesse kiirendada. Projekt on ambitsioonikas ja kulukas, nii tehnoloogilise lahenduse kui inimeste hoiakute murdmise mõttes. Lahendus väga suur samm tänasest olukorrast edasi. Jääb aga selgusetuks, kui suure osa probleemist see projekti ära lahendab. |
| 3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on läbi mõeldud |
Riskid on mitmekülgselt esitatud: valdkondadeülese lahenduse küpsusastme ebakindlus, prioriteetsuse puudumine teistes valdkondades, ajakava venimine paljude osapoolte tõttu, eelarverisk, hankerisk, võimekus kolme
projekti paralleelseks juhtimiseks. Sarnaselt on puuduseks riskide realiseerumise tõenäosuse ja olulisuse/mõju analüüsi piiratus (puudumine). Maandamistegevustena on kirjeldatud portfelli-lähenemine, töörühmad, paralleelsed tegevused, sisemised tähtajad ja
regulaarne juhtimine, KeMIT-i varasem ulatuslik hankekogemus. Mitmed maandamistegevused on üldised ja ei too välja konkreetseid kriteeriume rakendamiseks. Kuna sõltutakse mitme valdkonna andmetest, oleks vajalik konkreetsem riski-käsitlus andmekaitse/juurdepääsuõiguste
ja andmekvaliteedi kohta.
Loetletud riskid on samad nagu projektis 1 ja projektis 3. Kriitiline risk, mida välja toodud pole, on projektide vaheline osaline dubleerimine. Paralleelne projektide käivitamine tähendab, et P2 ja P3 arendavad lahendusi olukorras, kus P1 standard ja andmemudel on veel muutumises - see tekitab ümbertegemist, dubleerimist ja kvaliteediriski. Projektidel on omavahel ristsõltuvus, mis on esitatud justkui eeltingimusena, kuid mis suurendab riske. |
| 4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus |
Kõik kolm projekti kestavad ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi, arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Ajakava on lühike ja pingeline võrreldes arenduste keerukusega.
Eelarve on suur, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes. Arvestades, et tegemist on katseprojektiga, võiks mõelda väiksema skoobiga piloodi peale. Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise innovatsiooniprojekti kui katseprojekti oma. |
| 5. Projekti meeskonna suutlikkus | Rollid on läbimõeldud ja selged. Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM), rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on alahinnatud. |
| 6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu | MaRu motiveeritus on kõrge ja valmisolek tulemusi rakendada, ministeerium toetav. Eelarvelised vahendid aga napid. Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi vaja hiljem elluviimise etapis. Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu kuludele (andmeruum, arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole selge, kuidas hiljem need kulud kaetakse. |
|
Otsus
|
Toetada tingimustel, et:
|