Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määrad

18.02.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe

töötasustamise määrad“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohase määrusega kehtestatakse tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise

määrad. Kuivõrd kehtivat määrust ehk majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määrust

nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“ (edaspidi ka määrus nr 23)

muudetakse väga suures ulatuses ning tehakse põhimõttelisi muudatusi esimeeste

töötasustamise alustes, on eelnõu koostaja seisukohal, et otstarbekas on kehtestada uus määruse

terviktekst ning tunnistada määrus nr 23 täies ulatuses kehtetuks, kuivõrd muudetakse

komisjoni esimeeste töötasu määramise aluseid, loobudes kõrgemate riigiteenijate

ametipalkade seaduse (KRAPS) töötasu määramise aluseks seadmisest, kuna komisjoni

esimehed ei ole kõrgemad riigiteenistujad.

Muudatuste tegemine on seotud sellega, et tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi komisjoni)

esimehed nimetatakse viieks aastaks ning praeguste esimeeste volitused lõppevad 2026. a

1. märtsil. Samuti on komisjoni esimeeste töötasu määramise alused ning ühe vaidluse

lahendamise eest makstav maksimaalne summa (170 eurot) püsinud muutumatuna alates aastast

2004. Seetõttu ei ole esimeestele makstavad tasud enam konkurentsivõimelised ning

vähendavad ka võimalusi leida esimeheks kvalifitseeritud juriste, kes oleksid valmis

tarbijavaidluseid lahendama.

Määrusega kehtestatakse, et tarbijavaidluste komisjoni esimehele ühe vaidluse menetlemise

eest makstav tasu on 24 eurot iga vaidluse menetlemisele kulunud tunni kohta ning komisjoni

esimehele ühe vaidluse menetlemise eest makstav maksimumtasu on 220 eurot. Eelöeldu

tähendab, et esimeeste tunnitöötasu tõuseb ca 6 eurot (kasv 34%) ja maksimaalne tasu, mida

komisjoni esimehel on võimalik saada, tõuseb 50 euro võrra (kasv 29%).

Määruse kehtestamine ei mõjuta halduskoormuse suurenemist ega vähendamist.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtlus- ja tööstuse osakonna tarbijakaitse nõunik Mari-Liis Aas (625 6459, mari-

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a

määrus nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab endas uut regulatsiooni

tarbijavaidluste komisjoni esimeeste töötasustamise määrades, §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks

majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määrus nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni

esimehe töötasustamise määr" ning §-ga 3 sätestatakse määruse jõustumine 1. märtsil 2026.

Eelnõukohase määruse §-ga 1 sätestatakse alused tarbijavaidluste komisjoni esimehe

töötasustamise määrade kohta.

Lõikes 1 sätestatakse, et komisjoni esimehele makstakse tarbijavaidluse menetlemise eest tasu

24 eurot iga vaidluse menetlemisele kulunud tunni kohta. Komisjoni esimehele makstav tasu

sisaldab asja lahendamiseks vajalike toimingute sooritamist ja selleks vajalike dokumentide,

sealhulgas lahendi koostamist.

Määruse viimasest muutmisest (mis tunnistatakse §-ga 2 kehtetuks) on möödunud kümme

aastat (viimati muudeti määrust 2016. a) ning möödunud kümne aasta jooksul on keskmised ja

mediaanpalgad tööjõuturul märkimisväärselt tõusnud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on

komisjoni esimehe kuutöötasu aluseks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 2 lõikes

1 nimetatud kõrgeima palgamäära ja koefitsiendi 0,55 korrutis. Kõrgemate riigiteenistujate

kõrgeim palgamäär on 5200 eurot ja komisjoni esimehe töötasu aluseks olev palgamäär on

praegu 2860 eurot (5200 × 0,55). Töötasu makstakse vastavalt vaidluse menetlemisele

kulutatud tundide arvule arvestusega, et ühe tunni töötasu võrdub ühe kaheksandikuga vastava

palgamäära alusel arvutatud päevapalgast. Päevapalga arvutamisel lähtutakse tööpäevadest

kuus. Praegu on komisjoni esimehe tunnitöötasu 17,88 eurot (2860 : 20 : 8) ning ühe vaidluse

menetlemise eest makstav maksimaalne töötasu ei või ületada 170 eurot.

Muudatuse tegemise vajaduse tingib see, et eelpool mainitud tunnitöötasu (17,88 eurot) on

püsinud muutumatu alates aastast 2004 ning sellise töötasuga on keeruline leida kvalifitseeritud

juriste, kes oleksid motiveeritud töötama komisjoni esimehena ning lahendama tarbija ja

kaupleja vahelisi lepingulisi vaidluseid.

Kuivõrd on tekkinud vajadus esimeeste töötasu tõsta, on vaja muuta ka töötasu määramise

aluseid (valemit), kuna ühe vaidluse lahendamise eest saadava 170 euro suuruse maksimumtasu

tõstmisest 220 euroni ei piisa, sest kui jätta lõiked 1 ja 2 muutmata, oleks komisjoni esimehe

tunnitasu jätkuvalt 17,88 eurot ning selleks, et saada rohkem tasu, tuleks vaidluse lahendamisele

kulutada praegusest rohkem aega.

Näiteks Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva lepitusorgani lepitaja tasu on 250 eurot

ühe lepitusasja kohta, millele lisandub sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks, kokku 334,50

eurot.1

Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka võimalust kehtestada ühe vaidluse menetlemise eest

makstava töötasu suurus. Tuginedes tarbijavaidluste komisjoni senisele vaidluste lahendamise

praktikale ning asjaolule, et komisjoni pädevusse kuulub sisu ja keerukuse poolest väga

erinevate tarbija ja kaupleja vaheliste lepinguliste vaidluste lahendamine, siis otsustati jätkata

komisjoni esimeeste töötasustamist senisel põhimõttel, s.t tunnipõhiselt. Tarbijavaidluste

komisjoni senise praktika kohaselt kulub komisjoni esimehel vaidluse menetlemisele

keskmiselt kuus tundi.

Pakutav muudatus on kooskõlas riigi ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatoriga ning

vastab suuruse poolest kohtumenetlusega sarnaseid ülesandeid täitvate ametnike õigusteenuste

III b teenistusgrupi keskmisele kuupalgale (3623 eurot), mis tunnitasuks arvestatuna on 22,6

eurot.2

Komisjoni esimeestele makstav tunnitasu (24 eurot) on kooskõlas ka sarnast tööd tegevate

maakohtu kohtunike kuutöötasuga, mis on 2025. a 1. mai seisuga 5858,49 eurot. Arvestades

töötundide arvu ühes tööpäevas (8) ja keskmist tööpäevade arvu ühes kuus (21), on

maakohtuniku keskmine tunnitöötasu ca 35 eurot.

Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töö sisu ja pädevusnõuded on oma olemuselt

(maa)kohtuniku tööle lähedased. Kuigi tarbijavaidluste komisjon ei ole kohtuvõimu osa ning

selle otsustel ei ole samaväärset õiguslikku jõudu kui kohtulahenditel, on komisjoni esimehe

töö olemuselt siiski õiguslik – selle käigus lahendatakse võlaõiguslik vaidlus, sh komisjoni

esimehed korraldavad sisuliselt komisjoni tööd, hindavad tõendeid ning koostavad põhjendatud

otsuseid.

Maakohtuniku tunnitasu on keskmiselt 35 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe tunnitasu

tõstetakse kõnesoleva muudatusega alates 1. märtsist 2026 24 euroni, mis on maakohtuniku

tasust mõnevõrra madalam. Seega moodustab esimehe tunnitasu edaspidi ca 68%

maakohtuniku keskmisest tunnitasust. Selline erinevus on põhjendatud, kuna komisjoni

esimehe vastutus on väiksem ja tema töö ei ole nii keeruline, näiteks komisjoni otsustel ei ole

täitedokumendi jõudu, ka eriliigilisi vaidlusi on vähem ning üldjuhul on need võrreldes

kohtumenetlusega lihtsamad.

Tunnitasu määramisel lähtuti tarbijavaidluste komisjoni töö iseloomust ja vastutusest ning

vajadusest tagada tasu, mis on proportsionaalne töö sisuga ja kooskõlas teiste riigis tegutsevate

nõuandvate ja vaidlusi lahendavate komisjonide tasustamise praktikaga. Selline lähenemisviis

1 Eesti Kindlustusseltside Liit. Kindlustuslepitusorgan. Lepitusmenetluse kulude eeskiri:

https://www.lkf.ee/sites/default/files/Lepitusorgan_kuludeeeskiri%2815%29.pdf. 2 Riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring 2025.

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

10/Kogu%20avalik%20teenistus_Eesti%20Palgauuring%202025%20%28organisatsioonide%20p%C3%B5hine

%20v%C3%A4ljav%C3%B5te%29.pdf

võimaldab määrata töötasu, mis motiveerib pädevaid õiguseksperte komisjoni töös osalema,

säilitades samas mõistlikkuse ja eelarvelise jätkusuutlikkuse.

Lõikes 2 sätestatakse, et ühe vaidluse menetlemise eest makstav maksimaalne töötasu ei või

ületada 220 eurot. Kui arvestada esimehe töötasuks 24 eurot iga vaidluse lahendamisele

kulunud tunni eest ning võttes arvesse seda, et keskmiselt kulub esimehel vaidluse

lahendamiseks kuus tundi (kuid võib kuluda ka vähem või rohkem, sõltuvalt vaidluse

keerukusest), siis on 220 eurot piisav maksimaalne tasu, mida ühe vaidluse lahendamise eest

on võimalik komisjoni esimehele maksta. Kõnealune tõus on korrelatsioonis ka tunnitasu

tõusuga (mõlema tõus ca 30%).

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on maksimaalne tasu, mida komisjoni esimehele on võimalik

ühe vaidluse lahendamise eest maksta, 170 eurot. Eelöeldu tähendab, et 170 eurot on esimehel

võimalik teenida juhul, kui ta kulutab vaidluse lahendamisele 9,5 tundi. Kui arvestada esimese

töötasuks 24 eurot iga vaidluse lahendamisele kulunud tunni eest ning seades ühe vaidluse

lahendamise eest makstavaks maksimumtasuks 220 eurot, siis tähendaks see, et esimehel oleks

võimalik teenida ühe vaidluse pealt maksimaalset tasu juhul, kui vaidluse lahendamisele kulub

ligikaudu 9,1 tundi, võimaldades samal ajal tasustada ka mahukamaid ja keerukamaid menetlusi

proportsionaalselt tegeliku ajakuluga.

Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määrus

nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“. Kõnealuse määruse kehtetuks

tunnistamise vajaduse tingib see, et uue tervikteksti koostamine on otstarbekam olukorras, kus

üksi kehtiva määruse säte ei jääks samasse sõnastusse, sh vajalik oleks tunnistada kehtetuks

kehtiva määruse § 3, mis reguleerib töötasu väljamaksmist ning seda tulenevalt sellest, et

tarbijakaitseseaduses (TKS) olev norm on volitusnormi ületav regulatsioon ning tuleb seetõttu

kehtetuks tunnistada. Seega saab TTJA oma sisemiste protseduurireeglitega reguleerida, kuidas

toimub esimeestele tasu maksmine, sh mida peavad esimehed TTJA-le tasu väljamaksmiseks

esitama.

Paragrahvis 3 sätestatakse, et määrus jõustub 1. märtsil 2026 ehk ajast, mil alustavad tööd

uued majandus- ja tööstusministri 10.02.2026 käskkirjaga nr 13 nimetatud tarbijavaidluste

komisjoni esimehed.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/11/EL tarbijavaidluste

kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi

2009/22/EÜ (ELT L 165, 18.06.2013, lk 63–79). Nimelt kehtestab direktiiv vaidluste

kohtuvälise lahendamise miinimumraamistiku ning mh on esimeeste tasustamise korraldamine

iga riigi enda pädevuses.

4. Määruse mõjud

Määrusel ei ole sotsiaalset mõju, sealhulgas demograafilist mõju, see ei mõjuta riigi julgeolekut

ega välissuhteid, kohaliku omavalitsuse korraldust ega regionaalarengut.

Määruse uue tervikteksti kehtestamine mõjutab riigiasutuste korraldust, kuivõrd komisjoni

esimeestele makstakse palka TTJA eelarvest ning esimeeste tasude tõstmine mõjutab TTJA

eelarvet. Komisjoni esimeeste töötasudeks kulus aastatel 2023–2025 keskmiselt 116 700 eurot.

Kui arvestada seda, et esimeeste tunnitöötasu tõuseb ca 6 eurot (kasv 34%) ning eeldades, et

komisjoni esimeestel kulub vaidluste lahendamisele edaspidi sama palju aega, siis kulub

esimeeste töötasudeks ka 34% rohkem raha kui aastatel 2023–2025 aastal. Eelöeldu tähendab,

et eeldatavasti kulub TTJA-l edaspidi esimeeste töötasudeks ca 156 378 eurot. See arvutus on

tehtud eeldusel, et komisjonis lahendatavate vaidluste arv jääb ka tulevikus enam-vähem

samaks.

Eelnõus prognoositud kulu on indikatiivne ning sõltub otseselt komisjonile esitatavate kaebuste

arvust, mis on aastati muutuv. Näiteks lahendas komisjon 2025. aastal 826 vaidlust, samas kui

2024. aastal oli lahendatud vaidluste arv 955.

Samuti varieerub igal aastal komisjoni poole pöördujate arv, mistõttu on komisjoni aastane

kuluprognoos hinnanguline ning sellest tulenevalt muutuv ka komisjoni esimeestele makstav

tasu. Väljamakstava tasu suurust mõjutab muu hulgas ka see, millise iseloomuga vaidlusi

menetletakse – kas tegemist on tüüpiliste ja väiksema ressursikuluga lahendatavate asjadega

või keerukamate ja ajamahukamate juhtumitega.

Oluliseks kulude juhtimise meetmeks on poolte lepitamisvõimaluste maksimaalne kasutamine

ning kokkuleppel lahenevate vaidluste arvu suurendamine juba sekretariaadi menetluse etapis.

Sellisel juhul ei kaasne komisjonipoolseid menetluskulusid.

Eelduslikult on võimalik kulusid juhtida viisil, mis ei too kaasa vajadust tegevuste

vähendamiseks või ära jätmiseks.

Määruse tervikteksti kehtestamisel on positiivne mõju komisjoni esimeestele, kellele makstakse

alates 1. märtsist 2026 vaidluste kohtuvälise lahendamise eest suuremat tasu. Senine

tasustamine on püsinud muutumatuna alates aastast 2004 ning on tõenäoliselt vähendanud

esimeeste motivatsiooni vaidlusi lahendada. Praeguse praktikaga on kooskõlas ka see, et

esimehi tasustatakse edaspidi kvartalipõhiselt ning seega viiakse ka praegune praktika

määrusega kooskõlla.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad kulud

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kantakse TTJA eelarves selleks planeeritud

vahenditest. Komisjoni esimeeste töötasu tõstmine tähendab ka seda, et TTJA-l kulub edaspidi

esimeeste töötasudeks praegusest suurem summa, mida on täpsemalt kirjeldatud eelmises

punktis.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2026. a 1. märtsil.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Nii

Rahandusministeerium kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitasid eelnõule

kommentaare, mille arvestamisega on võimalik tutvuda eelnõu lisas.

MÄÄRUS

23.02.2026 nr 8

Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise

määrad

Määrus kehtestatakse tarbijakaitseseaduse § 45 lõike 2 alusel.

§ 1. Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määrad (1) Komisjoni esimehele makstakse vaidluse menetlemise eest tasu 24 eurot iga vaidluse menetlemisele kulunud tunni kohta. (2) Komisjoni esimehele ühe vaidluse menetlemise eest makstav töötasu ei või ületada 220 eurot. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistan kehtetuks majandus- ja taristuministri 15. märtsi 2016. a määruse nr 23 „Tarbijavaidluste komisjoni esimehe töötasustamise määr“ (RT I, 19.02.2019, 33). § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tarbijavaidluste

komisjoni esimehe töötasustamise määrad“

eelnõu seletuskiri

Lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud/mittearvestamise

põhjus

Rahandusministeerium Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mille arvelt

tõstetakse tarbijavaidluste komisjonide esimeeste

töötasu. Kuna seda saab teha ainult Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti eelarvest, palume

selgitada, kas ja kui, siis milline tegevus jääb ametil

selle tõttu tegemata?

Arvestatud ja selgitatud. Eelnõu seletuskirja punkti 4 on

täiendatud ning selgitatud on, et eelduslikult ei jää ametlik

üksi muu tegevus tarbijavaidluste komisjoni esimeeste

tasude tõstmise tõttu tegemata.

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

Soovime täpsustada määruse mõjude osas

seletuskirjas toodud komisjoni esimeeste töötasude

keskmist kulu aastatel 2023–2026. Seletuskirjas on

toodud selleks ligikaudu 108 000 eurot. TTJA

andmetel kulus aastatel 2023–2025 komisjoni

esimeeste töötasudele keskmiselt ligikaudu 116

700 eurot. Tõenäoliselt tuleneb summa erinevus

asjaolust, et 2025. aasta eest lisandus täiendavaid

töötasu maksmise avaldusi ka jaanuarikuu jooksul.

Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on vastav ebakorrektsus

eemaldatud ning asendatud korrektsete andmetega.

Eelnõuga kaotatakse määrusest komisjoni esimehe

töötasu väljamaksmise kord. TTJA nõustub, et

kõnealune muudatus on vajalik, kuivõrd selline

regulatsioon ületab tarbijakaitseseaduse § 45 lõikes

2 toodud volitusnormi. Samas leiame, et komisjoni

esimeeste töötasu maksmise kord oleks

märgatavalt sõltumatum ja läbipaistvam, kui see

oleks ette nähtud määrusega. Seetõttu teeme

Selgitatud. Nõustume TTJA ettepanekuga ning on valmis

järgmise tarbijakaitseseadusega tegema ka seadusesse

volitusnormi, mis võimaldaks sätestada määruse tasandil

komisjoni esimeestele töötasu väljamaksmise korra.

ettepaneku kaaluda tulevikus tarbijakaitseseaduse

muutmisel siiski volitusnormi laiendamist ning

määrusega töötasu maksmise korra ettenägemist.