Selgitustaotlus

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Rahandusministeerium

[email protected]

Finantsinspektsioon

[email protected]

Meie: 23.02.2026 nr 9

Pangaliidu selgitustaotlus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja kõrge

riskiga riigist pärit kliendi suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise osas

Pöördume teie poole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) välja toodud

termini „pärit olema“ tõlgendamise ning rakendamisega kõrge riskiga riigi kontekstis seonduvalt

olukorraga, kus kohustatud isik määrab kliendile riskiastme ja kohaldab hoolsusmeetmeid.

Vastavalt RahaPTS § 23 lõike 2 punktile 5, § 36 lõike 2 punktidele 3 ja 4 peab kohustatud isik ärisuhte

seirel ning hoolsusmeetmete kohaldamisel lähtuma sellest, kas klient „on pärit“ RahaPTS-s nimetatud

riskiriigist, sh Euroopa Liidu suure riskiga kolmandast riigist1, kus esineb strateegilisi puudusi. Soovime teada, kas Eesti seaduse ja järelevalve praktika kontekstis peavad kohustatud isikud suure riskiga riigi

seose ja seadusest tuleneva definitsiooni “pärit olema” praktikas rakendamisel lähtuma esiteks,

kodakondsusest ja teiseks, sünniriigist kui kohustuslikest või kui täiendavatest elementidest, et otsustada kliendi riskitaseme ja hoolsusmeetmete kohaldamise ning selle ulatuse üle.

Kuivõrd pankade riskihinnangud (RahaPTS § 13) ning riskiisu (RahaPTS § 10), nendega seotud

riskiastme määramise, andmete kogumise, klientide ning tehingute sõelumise ning hoolsusmeetmete kohaldamise süsteemid ning protsessid lähtuvad mh EL riskiriikide nimekirjadest, mida EL viimasel

ajal on aktiivselt täiendanud, on pankadel tekkinud täiendav vajadus üle hinnata, milline on seadusandja

tahe ja järelevalve praktika ning nõudmised seoses kõrge riskiga riigist „pärit“ kliendi määratlemisega. Kuigi mõistame, et lõplik riskipõhiselt hoolsusmeetmete kohaldamine on pankade kaalutlus (RahaPTS

§ 20 lõige 6), lähtudes mh riskihinnangust, sõltub pankade poolt valitavate hoolsusmeetmete

kohaldamine ning täpsemate meetmete ulatus ning viis siiski Eesti RahaPTS-s kasutatava termini „pärit olema“ käsitlemisest praktikas.

Märgime, et RahaPTS ei ava mõistet „pärit olema“ legaaldefinitsiooniga, mistõttu meie hinanngul tuleb

lähtuda eesmärgipärasest ja EL õigusega kooskõlas olevast tõlgendusest. Meie hinnangul mõistet „pärit olema“ tuleb hinnata riskipõhises konktekstis ning lähtudes reaalsetest riskiseostest. Leiame, et vaid

riskiriigis sündimise või (sageli sellega kaasnevalt) riskiriigi kodakondsuse fakt, juhul, kui neile

faktidele omistada kohustus klienti käsitleda kõrgema riskiga ning sellega kaasnevalt alati tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldada, viib ebaproportsionaalse ressursside koormamiseni, mis on vastuolus

rahvusvaheliselt tunnustatud riskipõhise lähenemisega. Meile teadaolevalt ei lähtu ka AML direktiiv

(2015/849), artikkel 9(2) ega 2027. aastal kehtima hakkav rahapesu tõkestamise määrus (2024/1625) lähenemisest, et kui kohustatud isiku kliendi sünniriik on kõrge riskiga riik või on kliendil kõrge

riskiriigi kodakondsus, siis kaasneb sellega kohustuslikuna kogu kliendi ärisuhte vältel talle kõrge

1 Vt https://finance.ec.europa.eu/financial-crime/anti-money-laundering-and-countering-financing-terrorism-international-level_en

riskiastme määramine ja (tugevdatud) hoolsusmeetmete kohaldamine, mis ei lähtu riskist selle kliendi

puhul tervikuna. Nimetatu võiks olla hinnatav ka ebavõrdse kohtlemisena.

Pangaliit peab võimalikuks RahaPTS-s kasutatud mõiste „pärit olema“ tõlgendamist koostoimes

Euroopa Pangandusjärelevalve riskifaktorite suunisega (EBA/GL/2021/02, punkt 4.53 jj), mille järgi

sünniriiki või kodakondsust (nö isoleeritult) ei ole sõnaselgelt nimetatud (tugevdatud) hoolsusmeetmete kohustuslikuks „päästikuks“. Samuti ei ole meile teadaolevalt sellist nõuet kehtestatud rahvusvahelises

praktikas, vaid teadaolevalt riigid2 lähtuvad seose tuvastamisel aspektidest (nt tegelik residentsus), mis

näitavad võimalikku rahapesu riski reaalsemana ja meetmete kohaldamisel võimaldavad nii pankadele

kui teistele kohustatud isikutele riskipõhist lähenemist. Eelpool mainitud EBA suunised ning RahaPTS on toodud Finantsinspektsiooni rahapesu tõkestamise juhendisse3, millesse on täiendatuna lisatud siiski

ka ”kodakondsus” ning ”pärit olema” (alaviide 225 ning samuti punkt 4.2.7.4.), võrreldes nimetatud

rahvusvahelise suunisega.

Leiame, et ainuüksi riskiriigis sündimise või riskiriigi kodakondsuse fakt ja sellele kõrgema riskitaseme

ning kaasnevalt mitteriskipõhiselt tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuslikkus viiks praktikas juhtumiteni, kus EL poolt riskiriikide nimekirja täiendamisel uue riskiriigiga peab kohustatud

isik asuma määratlema kõrgema riskiga kliendina nt selles riskiriigis 50 aastat tagasi sündinud EL

tarbijat, kelle risk (maksetavad jm) on ärisuhte vältel olnud pidevalt samasugused, vajalikud

hoolsusmeetmed on juba kohaldatud, ja kellele kõrgema riskitaseme määramine ja niisamuti sellega kaasnevalt RahaPTS § 39 lõikes 1 nimetatud meetmete kohaldamine oleks ilmselgelt

ebaproportsionaalne (ja seega meie hinanngul vastuolus nt FATF 1 ja 10 soovitusega).

Palume Rahandusministeeriumil ning Finantsinspektsioonil hinnata Eesti Pangaliidu järeldust ühes

eespool kirjeldatuga, et mõistet „pärit olema“ RahaPTS-s tuleb tõlgendada koostoimes teiste ning

tegelikule riskile viitavate faktoritega nagu näiteks residentsus ja riskiriigis sündinud või sellise riigi

kodakondsust omava kliendi tegelik kokkupuude (vt ka EBA riskifaktorite suunis, viidatud eespol) riskiriigiga.

Täiendavate küsimuste korral vastame meeleldi.

Lugupidamisega

/allkrijastatud digitaalselt/

Katrin Talihärm Tegevjuht

2 Näiteks Madalmaade Kuningriigi Pangaliidu suunis tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, vt

nvb-standaarden-_3_edd-for-high-risk-third-countries_30-mei.pdf 3 Vt Finantsinspektsiooni soovituslik juhend „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsiooniline lahend ning ennetavad meetmed rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ (08.04.2024), alaviide 225.