Tagasiside

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, 1.2-2/9-1

Tagasiside kuupäev: 20.02.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga.

Toetame eelnõu eesmärki tugevdada nakkushaiguste ennetamist, epidemioloogilist

valmisolekut ning immuniseerimise korraldust.

Alljärgnevalt esitame tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu täpsustamiseks.

§ 3 Terminid

Eelnõus ei ole mõistet „immuniseerimine“ defineeritud, kuigi tegemist on seaduse keskse

mõistega. Mõiste on selgitatud lisas 1, kuid arvestades selle sagedast kasutust seaduse tekstis,

peab definitsioon sisalduma ka seaduse terminite loetelus.

Ettepanek: lisada immuniseerimise definitsioon § 3 terminite hulka.

§ 5 lõige 3 punkt 2

Eelnõus on sätestatud, et Terviseamet teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude

ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks. Seletuskirjas on epidemioloogilist

uuringut käsitletud haldusmenetluse osana, mille tulemusena hinnatakse põhiõigusi piiravate

meetmete vajalikkust. Samas ei anna lõike 3 sõnastus iseseisvalt volitust põhiõigusi piiravate

otsuste tegemiseks ega kirjelda piisavalt uuringu seost edasiste meetmetega.

Ettepanek: täpsustada sätte sõnastust ja lisada järgmine täiendav fraas: „Teeb

epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude

väljaselgitamiseks, mis on eelduseks muudele seaduses sätestatud meetmetele.“

§ 5 lõige 3 punkt 3

Seletuskirjas on märgitud, et tõrjemeetmete rakendamise korraldamine annab Terviseametile

volituse piirangute kohaldamiseks. Sätte sõnastus ei näita selgelt, et konkreetsed piirangud

tulenevad muudest seaduse sätetest.

Ettepanek: täpsustada, et meetmete rakendamine toimub kooskõlas muudes sätetes sätestatud

piirangute ja volitustega.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

§ 5 lõige 6

Eelnõus antakse Terviseametile õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus isikult

bioloogilist materjali ning välistatakse tervishoiuteenuse osutamisele kehtivad nõuded.

Sõnasõnaline tõlgendus võib jätta mulje väga laiast volitusest.

Ettepanek: täpsustada, kas bioloogilise materjali võtmisel peab üldjuhul eelnema

informeeritud nõusolek ning kas ilma nõusolekuta võib analüüsi võtta üksnes ohtliku

nakkushaiguse korral ja kohtu loal.

§ 16 lõige 1

Kuigi immuniseerimise täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega ning seletuskirja

kohaselt hõlmab tervishoiutöötaja mõiste erinevate seaduste alusel erinevaid ameteid, jääb

sätte sõnastus ebamääraseks ning võib põhjustada erinevat tõlgendamist immuniseerimist

teostavate isikute ringi osas.

Ettepanek: immuniseerimist teostavate tervishoiutöötajate ring peaks olema seaduse tasandil

üheselt mõistetav. Lisas 1 toodud täpsustus on otstarbekas kajastada ka seaduse tekstis, et

vältida tõlgenduslikku ebaselgust ja tagada ühtne praktika.

§ 16 lõige 2 punkt 1

Eelnõus nähakse ette kohustus selgitada immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale

immuniseerimise olemust, oodatavat kasu ning võimalikke kõrvaltoimeid.

EÕL hinnangul peaks immuniseeritav lisaks saama ka protseduurijärgsed juhised

kõrvaltoimete tekkimise korral, sh selged tegutsemissoovitused.

Ettepanek: täiendada sätet immuniseerimisjärgsete juhiste andmise kohustusega ning säilitada

laiem nõustamiskohustus immuniseerimisega seotud küsimustes.

§ 16 lõige 5

Eelnõus reguleeritakse piiratud teovõimega isiku immuniseerimist viitega võlaõigusseadusele.

Koolitervishoiu kontekstis vajab täpsustamist lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamine

immuniseerimisotsuse tegemisel.

Arvestades, et mitmete lapseeas ja koolieas reimmuniseeritavate nakkushaiguste puhul ei ole

kogukonnaimmuunsuse tase piisav, on oluline, et seaduse tasandil oleks tagatud selge kooskõla

lapspatsiendi autonoomiat käsitlevate põhimõtetega.

Ettepanek: kaaluda sätte täiendamist viitega lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamisele või

tagada vastav regulatsioon seaduse tasandil, et vältida ebaselgust kooliõenduse praktikas ning

tagada kooskõla muude õigusaktidega.

§ 17 lõige 5

Eelnõus sätestatakse kohustus läbida enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontroll

ning esitada tööandjale nakkusohutust kinnitav tervisetõend. Samas ei ole täpsustatud, milline

uuring on tuberkuloosi välistamiseks piisav ega see, kas uuringu valiku teeb tervishoiutöötaja.

Ebaselge on ka varasema uuringu arvestamise kord tööle asumisel (nt kas 6 kuu vanust rindkere

röntgenuuringut saab kasutada tervisetõendi väljastamisel või tuleb uuringut korrata). Lisaks

vajab selgitamist, kas tervisetõendi nõue laieneb ka praktikat sooritavatele ning täiendusõppes

osalevatele isikutele, sh lühiajalistel koolitustel osalemisel. Oluline on tagada ka tervisetõendi

väljastamise võimalus digitaalsel kujul.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

3

Ettepanek: täpsustada tuberkuloosi tervisekontrolli sisu, uuringute valiku ja kehtivuse

põhimõtted, tervisetõendi kohaldamisala ning võimaldada tervisetõendi väljastamine

digitaalselt.

§ 17 lõige 6

Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus säilitada tervisetõendit kogu töösuhte kestuse jooksul

ja vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Samas tuleb tervisetõend praktikas töötajale

tagastada, mistõttu saab tööandja säilitada üksnes koopia.

Ettepanek: täpsustada, et tööandjal on õigus säilitada tervisetõendi koopia või luua digitaalse

tervisetõendi lahendus, mis väldib vastuolu ja lihtsustab dokumentide haldamist.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

1

Sotsiaalministeerium

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu, 1.2-2/9-1

Tagasiside kuupäev: 20.02.2026

Eesti Õdede Liit (EÕL) on tutvunud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõuga.

Toetame eelnõu eesmärki tugevdada nakkushaiguste ennetamist, epidemioloogilist

valmisolekut ning immuniseerimise korraldust.

Alljärgnevalt esitame tähelepanekud ja ettepanekud eelnõu täpsustamiseks.

§ 3 Terminid

Eelnõus ei ole mõistet „immuniseerimine“ defineeritud, kuigi tegemist on seaduse keskse

mõistega. Mõiste on selgitatud lisas 1, kuid arvestades selle sagedast kasutust seaduse tekstis,

peab definitsioon sisalduma ka seaduse terminite loetelus.

Ettepanek: lisada immuniseerimise definitsioon § 3 terminite hulka.

§ 5 lõige 3 punkt 2

Eelnõus on sätestatud, et Terviseamet teeb epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude

ja nakkushaiguspuhangute asjaolude väljaselgitamiseks. Seletuskirjas on epidemioloogilist

uuringut käsitletud haldusmenetluse osana, mille tulemusena hinnatakse põhiõigusi piiravate

meetmete vajalikkust. Samas ei anna lõike 3 sõnastus iseseisvalt volitust põhiõigusi piiravate

otsuste tegemiseks ega kirjelda piisavalt uuringu seost edasiste meetmetega.

Ettepanek: täpsustada sätte sõnastust ja lisada järgmine täiendav fraas: „Teeb

epidemioloogilisi uuringuid nakkushaigusjuhtude ja nakkushaiguspuhangute asjaolude

väljaselgitamiseks, mis on eelduseks muudele seaduses sätestatud meetmetele.“

§ 5 lõige 3 punkt 3

Seletuskirjas on märgitud, et tõrjemeetmete rakendamise korraldamine annab Terviseametile

volituse piirangute kohaldamiseks. Sätte sõnastus ei näita selgelt, et konkreetsed piirangud

tulenevad muudest seaduse sätetest.

Ettepanek: täpsustada, et meetmete rakendamine toimub kooskõlas muudes sätetes sätestatud

piirangute ja volitustega.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

2

§ 5 lõige 6

Eelnõus antakse Terviseametile õigus võtta epidemioloogilise uuringu käigus isikult

bioloogilist materjali ning välistatakse tervishoiuteenuse osutamisele kehtivad nõuded.

Sõnasõnaline tõlgendus võib jätta mulje väga laiast volitusest.

Ettepanek: täpsustada, kas bioloogilise materjali võtmisel peab üldjuhul eelnema

informeeritud nõusolek ning kas ilma nõusolekuta võib analüüsi võtta üksnes ohtliku

nakkushaiguse korral ja kohtu loal.

§ 16 lõige 1

Kuigi immuniseerimise täpsemad nõuded kehtestatakse ministri määrusega ning seletuskirja

kohaselt hõlmab tervishoiutöötaja mõiste erinevate seaduste alusel erinevaid ameteid, jääb

sätte sõnastus ebamääraseks ning võib põhjustada erinevat tõlgendamist immuniseerimist

teostavate isikute ringi osas.

Ettepanek: immuniseerimist teostavate tervishoiutöötajate ring peaks olema seaduse tasandil

üheselt mõistetav. Lisas 1 toodud täpsustus on otstarbekas kajastada ka seaduse tekstis, et

vältida tõlgenduslikku ebaselgust ja tagada ühtne praktika.

§ 16 lõige 2 punkt 1

Eelnõus nähakse ette kohustus selgitada immuniseeritavale või tema seaduslikule esindajale

immuniseerimise olemust, oodatavat kasu ning võimalikke kõrvaltoimeid.

EÕL hinnangul peaks immuniseeritav lisaks saama ka protseduurijärgsed juhised

kõrvaltoimete tekkimise korral, sh selged tegutsemissoovitused.

Ettepanek: täiendada sätet immuniseerimisjärgsete juhiste andmise kohustusega ning säilitada

laiem nõustamiskohustus immuniseerimisega seotud küsimustes.

§ 16 lõige 5

Eelnõus reguleeritakse piiratud teovõimega isiku immuniseerimist viitega võlaõigusseadusele.

Koolitervishoiu kontekstis vajab täpsustamist lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamine

immuniseerimisotsuse tegemisel.

Arvestades, et mitmete lapseeas ja koolieas reimmuniseeritavate nakkushaiguste puhul ei ole

kogukonnaimmuunsuse tase piisav, on oluline, et seaduse tasandil oleks tagatud selge kooskõla

lapspatsiendi autonoomiat käsitlevate põhimõtetega.

Ettepanek: kaaluda sätte täiendamist viitega lapspatsiendi kaalutlusõiguse arvestamisele või

tagada vastav regulatsioon seaduse tasandil, et vältida ebaselgust kooliõenduse praktikas ning

tagada kooskõla muude õigusaktidega.

§ 17 lõige 5

Eelnõus sätestatakse kohustus läbida enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes tervisekontroll

ning esitada tööandjale nakkusohutust kinnitav tervisetõend. Samas ei ole täpsustatud, milline

uuring on tuberkuloosi välistamiseks piisav ega see, kas uuringu valiku teeb tervishoiutöötaja.

Ebaselge on ka varasema uuringu arvestamise kord tööle asumisel (nt kas 6 kuu vanust rindkere

röntgenuuringut saab kasutada tervisetõendi väljastamisel või tuleb uuringut korrata). Lisaks

vajab selgitamist, kas tervisetõendi nõue laieneb ka praktikat sooritavatele ning täiendusõppes

osalevatele isikutele, sh lühiajalistel koolitustel osalemisel. Oluline on tagada ka tervisetõendi

väljastamise võimalus digitaalsel kujul.

Eesti Õdede Liit

Reg nr. 80023096

Loite 1 - 34, Tallinn, Harju maakond 10136

www.ena.ee

3

Ettepanek: täpsustada tuberkuloosi tervisekontrolli sisu, uuringute valiku ja kehtivuse

põhimõtted, tervisetõendi kohaldamisala ning võimaldada tervisetõendi väljastamine

digitaalselt.

§ 17 lõige 6

Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus säilitada tervisetõendit kogu töösuhte kestuse jooksul

ja vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Samas tuleb tervisetõend praktikas töötajale

tagastada, mistõttu saab tööandja säilitada üksnes koopia.

Ettepanek: täpsustada, et tööandjal on õigus säilitada tervisetõendi koopia või luua digitaalse

tervisetõendi lahendus, mis väldib vastuolu ja lihtsustab dokumentide haldamist.

Lugupidamisega

Margit Lenk-Adusoo

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Õdede Liidu asepresident