Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Eesti Lasteaednike Liit

Teie: 9.02.2026 nr 14- 1/260294/2601080 Meie: 23.02.2026 nr 9.1-1.1/26/896-2

Vastuskiri koolivalmiduskaardi

andmete õiguspärasuse osas

Austatud Evelin Sarapuu

Olete pöördunud Õiguskantsleri Kantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole

küsimustega lapse koolivalmiduskaardile kantavate andmete osas. Õiguskantsleri Kantselei on edastanud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) alusel selgitustaotluse vastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile (vt

MSVS § 3 ja § 5 lg 3). Edastame alljärgnevalt selgitused:

1. Koolivalmiduskaardi eesmärk ja õiguslik alus

Alushariduse riikliku õppekava § 23 lõike 7 järgi kirjeldatakse koolivalmiduskaardil lapse üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade arengutulemused. Alushariduse

seaduse § 7 lõige 6 kohustab lasteaeda sisestama kaardi andmed EHIS‑esse. Koolivalmiduskaart on seega vahend kooliks valmisoleku kirjeldamiseks, mille sisustamine ja EHIS‑esse kandmine on lasteaia seadusest tulenev ülesanne.

Kaardile tohib kanda üksnes sellist infot, mis on vajalik lapse koolivalmiduse hindamiseks ning toetuse järjepidevuse tagamiseks. Andmete edastamine tuleneb seadusest ega eelda eraldi

vanema nõusolekut.

2. Tugiteenuste teave koolivalmiduskaardil ja EHIS‑es

AHS § 12 lõike 8 kohaselt kannab lasteaed EHIS‑esse andmed osutatud tugiteenuste ja

teenuseosutajate kohta. Kool võib seda infot kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õpilase arengu toetamiseks (PGS § 37 lõige 1). Tugiteenuste teave võib viidata lapse tervise‑ või arenguseisundile ning seega nõuab

kõrgendatud tähelepanu. Koolivalmiduskaardile tohib märkida üksnes üldistatud infot: tugiteenuse liik, ajavahemik, töö fookus, lühike toimivuse kirjeldus ja soovitused koolile.

Diagnoose, meditsiinilisi järeldusi ja detailseid terviseandmeid ei ole lubatud kanda, kuna need ei ole koolivalmiduskaardi eesmärgi täitmiseks vajalikud. Vajaduse korral kajastuvad vastavad andmed EHIS‑es või lapse individuaalse arengu jälgimise kaardil (AHS § 13 lõige 4).

Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusi saab nii EHISesse sisestada kui koolis rakendada üksnes vanema nõusolekul (AHS § 14 lõige 1; PGS § 38 lõige 1), mistõttu neid andmeid

koolivalmiduskaardile märkida ei tohi. GDPR põhimõtted (eesmärgipärasus, minimaalsus,

2 (2)

piiritletud eesmärk) nõuavad, et koolivalmiduskaardile kantakse ainult see kokkuvõtlik ja

üldine info, mis on vajalik koolivalmiduse ja koolis õppimise toetamise kavandamise jaoks.

3. Lapse kodune keel

Alushariduse RÕK 9 lg 4 sätestab, et lapse, kelle kodune keel ei ole eesti keel, eesti keele

omandamist toetatakse vajadusel eraldi eesti keele arengu toetamiseks mõeldud tegevuste kaudu. PGS § 21 lg 2 näeb ette, et kool võib korraldada selle keele- ja kultuuriõpet, kui vähemalt

kümne õpilase kodune suhtluskeel on muu keel ja vanemad on esitanud taotluse. EV haridusseaduse § 366 lg 22 p 1 näeb ette, et EHISes töödeldakse vajaduse korral ka andmeid emakeele kohta, ning EHIS eesmärk hõlmab muuhulgas andmete tagamist tugiteenuste

osutamiseks. Kodune keel ei ole GDPR‑i mõttes eriliiki isikuandmed. Lasteaial on lubatud seda vajaduspõhiselt küsida ja koolivalmiduskaardile kanda, kui see on vajalik lapse keelelise toe

planeerimiseks. Töötlemise alusena saab tugineda avaliku ülesande täitmisele või õiguslikule kohustusele (GDPR art 6 lg 1 p‑d e või c). Samas on soovitatav vanemat koolivalmiduskaardi sisust igal juhul teavitada.

4. Vajalik ja minimaalne teave

Koolivalmiduskaardile tuleks kanda üksnes see teave, mis on lapse õppe sujuvaks alustamiseks vältimatult vajalik. Teave, mille kool saab vanemalt küsida, ei pea kaardil olema. Andmete

kogumisel ja esitamisel tuleb järgida eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtteid. Lasteaed peab sisestama EHIS‑esse kõik seadusega nõutud andmed tugiteenuste kohta ning

kajastama koolivalmiduskaardil vaid üldistatud infot, mis toetab lapse kooliteed. Tundlikke terviseandmeid ega diagnoose koolivalmiduskaardile märkida ei tohi. Kodust keelt võib kajastada juhul, kui see on lapse õppe toetamiseks vajalik ja vanemat on teavitatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Maila Rajamets

alushariduse valdkonna juht

Koopia: Õiguskantsleri Kantselei

735 0667

[email protected]