| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/1615-1 |
| Registreeritud | 23.02.2026 |
| Sünkroonitud | 24.02.2026 |
| Liik | Sissetulev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Kristel Kallaste (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Lääne regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
EVOX OÜ
Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald
Tel : 52 33943
Reg.nr.14390312
Töö nr EXKSH090525v02
Töö koostaja:
Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Kuupäev 26.01.2026
Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kauba tn 11 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang
(katastritunnus 62516:064:0610)
Tartu 2026
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
2/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sisukord
1. Eesmärk .......................................................................................................................................... 3
2. Mõjurid ........................................................................................................................................... 4
3. Looduskeskkond ............................................................................................................................. 8
4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga .......................................................... 12
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduv mõju ......................................................................................................... 14
6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 17
7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus ......... 17
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
3/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sissejuhatus
Keskkonnamõju hindamise läbiviimist reguleerib Eestis keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Vastavalt nimetatud seadusele tuleb
teatud juhtudel samaaegselt planeerimisdokumendi koostamisega viia läbi ka selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise
vajadus tuleneb üheselt kavandatust ning juhul kui ei ole kavandatuga kaasneva olulise
keskkonnamõju ilmnemise võimalikkus üheselt selge, tuleb viia läbi eelhindamine. Käesolev
töö on koostatud eksperthinnanguna kavandatava planeeringule Pärnu linnas Tammiste
linnaosas Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu eeskiislahendusele. Planeeritav ala on
Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on 29003 m² ja sihtotstarbeks on sihtotstarbeta maa
100%. Eelhinnang on koostatud AS Maves koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine” ja juhendmaterjali KMH/KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.
Töö koostaja Aivar Lääne , MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Eelhinnang
1. Eesmärk
Detailplaneeringu algatajaks on Kaubats OÜ. Detailplaneeringu ala on 29003 m² Kauba tn 11
maaüksus (katastritunnustega 62516:064:0610), mis asub Pärnu linnas Tammiste linnaosas.
Planeeringu eesmärkideks on:
• Olemasoleva maaüksuse jagamine pereelamu ja ridaelamu maa kruntideks;
• Tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine;
• Ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks
KSH eelhinnangu lähtedokumendiks taotleja avaldus DP algatamiseks ja EVOX OÜ põhijoonis
(Lisa 1).
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ , 20. 05.2021. a ;
• Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036,
• Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne versioon 23.08.2023;
• Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otusega
nr 37.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
4/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet)
Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta
maa 100% (vt joonis 1). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,
1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa.
EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned suvilad.
Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs
planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt. Kauba
tn 11 maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe
on ligikaudu 7,50-8,50. Elamu ning abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta maa-ala üldist
reljeefi. Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt
kõrghaljastust ja müratase on madal. Planeeringualal on olemasolevad salvkaevud.
Käsitletav tasand: Detailplaneering.
Käsitletav valdkond: Infrastruktuuri ehitamine (elamumaa, transpordimaa, üldkasutatv
maa).
Kaetav periood: Määratlemata
2. Mõjurid
2.1 Ressursid
2.1.1 Maakasutus:
Planeeringuala
Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
5/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
maa 100% (vt joonis 2). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,
1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa. EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub,
kuid kinnistul asuvad mõned suvilad. Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja
geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt
ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt.
Planeeritav ala piirneb
• Põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega (62401:001:3260) 100% transpordimaa
(pindala 167718 m² s.h. haritav maa 12294 m² , looduslik rohumaa 5123 m², metsamaa 70614
m², õuemaa 1786 m² ja muu maa 77901 m²). Katastriüksus on hoonestatud.
• Idast Jaama tn 4a katastriüksusega (62401:001:1446) 100% sihtotstarbeta maa (pindala
19586 m² s.h. metsamaa 17896 m² ja muu maa 1690 m²). Katastriüksus on hoonestamata.
• Lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega (62501:001:0009) 100% transpordimaa
(pindala 17233 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, metsamaa 1830 m2 ja muu maa 13980 m2).
Katastriüksus on hoonestamata.
Samuti Kauba tänav T1 katastriüksusega (62501:001:0010) 100% transpordimaa
(pindala 12742 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, haritav maa 420 m2 , looduslik rohumaa 284 m2 ja
muu maa 12038 m2). Katastriüksus on hoonestamata.
• Läänest Kauba tn 3 katastriüksusega (62401:001:1053) 100% sihtotsatarbeta maa
(pindala 75156 m2 s.h. looduslik rohumaa 10332 m2 , haritav maa 40079 m2 ja muu maa 24745
m2). Katastriüksus on EHR-i andmete põhjal hoonestamata, kuid maa-alal on üksikud suvilad.
Joonis 1. Olemasolev maakasutus
Planeeritaval alal ligikaudne kruntide arv ja suurus on:
• 12 elamumaa krunti, suurused 1140-1704 m²
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
6/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• 4 transpordimaa krunti, suurused 380-2677 m²
• 2 üldkasutatava maa krunt, suurus 553-6680 m²
Planeeritavate kruntide eeldatav lahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel.
Joonis 2. Kruntide skeem eskiislahendusest 14.07.2025
Hinnang: linnalähedase sihtotstarbeta suvilatega hoonestatud krundi väärtustamine läbi
ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule.
2.1.2 Vee kasutus: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis vee- ja
kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus kavandatakse ÜVK baasil.
Krundil on olemasolevad salvkaevud. Kaevude likvideerimine või osaliselt allesjätmine
täpsustatakse järgnevates etappides
Hinnang: Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb veetarbimine planeeritava elamute
olmevee näol, mõju on vähene. Kavandatava tegevusega ei kaasne tõenäoliselt põhjavee
kvaliteedi halvenemist. Detailplaneeringu alale ei kavandada keskkonnaohtlikke tegevustega
kaasnevad hooneid , rajatisi vms.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
7/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
2.1.3 Reoveekanalisatsioon: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis
vee- ja kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi kanalisatsiooni lahendus
kavandatakse ÜVK baasil.
Hinnang: Antud lahendus on planeeritud kontaktvööndis asuvaid rajatisi ja kitsendusi arvesse
võttes, mõju on vähene.
2.1.4 Muude loodusressursside kasutus: Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade
kasutuses.
2.1.5 Muude ressursside kasutus: Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia,
ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
2.2 Ruumi ja otstarbe muutused
2.2.1 Maastik: Altpere maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta.
Maastiku kõrguste vahe on ligikaudu 7,50-8,50.
Hinnang: Planeeringulahenduse elluviimiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid ning
muuta kinnistu üldist reljeefi. Kinnistu maapinna osalise tõstmisega ei kaasne negatiivseid
mõjusid.
2.2.2 Hajumistingimused: Mõju puudub.
2.2.3 Hüdroloogilised tingimused: Kavandatava tegevusega ei plaanita maaparandust
(niisutamine, kuivendamine). Sadevesi suunatakse sademevee kogumise kraavi, mis paikneb
paralleelselt juurdepääsu teega.
Hinnang: Drenaažisüsteemi tehnilised lahendused määratakse järgnevates etappides, mõju
vähene.
2.2.4 Liinirajatised: Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutuda võrguvaldaja tehnilistest
tingimustest.
Hinnang: Kavandtava tegevuse negatiivne mõju puudub.
2.2.5 Liiklus. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liiklustiheduse suurenemine.
Peamiselt kasutatakse juba olemasolevat teed kvartali keskel, kuid uute elanikega tiheneb
liiklus siiski.
Hinnang: liiklustiheduse suurenemine on linnalähedastes piirkondades tavapärane, mõju
vähene.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
8/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
2.3 Hädaolukordade tõenäosus
2.3.1 Õnnetuste tõenäosus: Planeeringualast 1 km raadiuses ei asu ohtlikke ettevõtteid ja
õnnetuste risk on vähene.
2.3.2 Tõrgete tõenäosus: Varustatusega ning toimimisega tõrkeid ette näha ei ole.
2.4 Heited
2.4.1 Müra ja vibratsioon: Ehitamisega kaasneb mõningast müra ja vibratsiooni, kuid see on
ajutine ning lühiajaline.
2.4.2 Õhusaaste: Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse
tehnikat, mille tööshoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete
ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed.
2.4.3 Nõrgvesi: Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett.
2.4.4 Tahked jäätmed: kavandatava tegevuse käigus tekivad kaevis, ehitusjäätmed,
olmejäätmed. Ehitusjäätmed viia taaskasutusse. Jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ning
kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele
ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud õigusaktidega.
2.4.5 Muud mõjurid: Kavandatava tegevusega ei kaasne muid mõjureid.
3. Looduskeskkond
3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule:
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja
üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.
Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Planeeringualast lõunasuunas asub projekteeritav Tammiste metsade kaitseala. Mõju puudub.
Lõunasuunas asub veel püsielupaikade sihtkaitsevöönd, kus liikumine on lubatud 1. augustist
31. jaanuarini, muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustööl.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
9/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Joonis 4. Looduskaitse alad.
3.2 Kultuurimälestised: Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele planeeringualal
kultuurimälestised puuduvad. Alal on üks geodeetiline märk.
vid 9010
Objekti liigi kood KPO_ASUKOHT_MAAPEALNE
Objekti liik GEOD
Alagrupp id 10
Alagrupp Geodeesina
Nähtuse id 312
Nähtus Geodeetilised märgid
Nimetus 833
Joonis 5. Geodeetiline märk 833.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
10/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Vastavalt keskkonnaministri määrusele 28.06.2013 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
tegutsemiseks loa taotlemise kord“ on geodeetilise märgile esitatud järgnevad piirangud.
Pos 17 krunt asub geodeetilise märgi kaitsevööndis:
§ 17. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus
(1) Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit
märgi keskmest.
(2) Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi ning fundamentaalreeperi kaitsevöönd on
viis meetrit märgi keskmest.
(3) Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama antenni
kaitsevöönd on kolm meetrit püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist.
(4) Ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast
horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas.
(5) Ehitise siseruumi paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on viis meetrit märgi
keskmest horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi keskmest vertikaalsuunas.
(51) Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise baasjoone geodeetiliste märkide
kaitsevöönd on 10 meetrit märgi keskmest. Kaitsevöönd kehtib katkematult kogu baasjoone
ulatuses.
[RT I, 23.12.2017, 14 - jõust. 26.12.2017]
(6) Ajutistele märkidele kaitsevööndit ei kehtestata.
Kavandatava tegevuse mõju geodeetilisele märgile puudub kui hoonestust/rajatisi ei kavandata
märgi kaitsevööndisse.
KAVANDATAV ROHEVÕRGUSTIK
Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on
mõeldud rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms
keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata
eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid
ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Seega võivad rohevõrgustiku
hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,
kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi
teenuseid toetavad rajatised.
Rohevõrgustik koosneb:
• Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on
ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;
• Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel
liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
11/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed
üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua
efekti. (Kohila valla üldplaneering Eelnõu seletuskiri 36 / 69)
Väljavõte Pärnu linna 2025+ üldplaneeringust, kus vaadeldav piirkond on tähistatud sinise
joonega.
Pärnu linna üldplaneeringus on välja toodud järnev:
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
12/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee
Tammiste T1 kinnistute.
• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna
rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on
vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus
loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised
lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee.
Hinnang: Kauba tn 11 kinnistul rohekoridori jätkumine tagatud, kuna krundi ülemine osa
paralleelselt raudteega on jäetud hoonestamata.
4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga
Üldplaneering
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille
arenguvisioon 1 näeb ette :
Kaubajaama arendus
• Alal lubatud juhtotstarbed - Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th)
• Tee ja tänava maa-ala (Lt). Puhke- ja haljasala maa-ala (P). Pereelamuma-ala (Ep)
Ala arendamine
• Tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering
Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted
Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic
infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu
ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku
elukeskkonna tagamisega (müra, visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn poolsel alale
kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Kaaluda
elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal
arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega.
Haljastuse põhimõtted
Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks3. Arenguala kavandamisel on vajalik
kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama,
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
13/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
jaama juurdepääsude ning ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale
tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada
tootmistegevust eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku
koridorid tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik
arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade
liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade
liikumise võimaldamiseks üle raudtee.
Liikluskorralduse põhimõtted
Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga.
Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida
veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada
Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas.
Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus. Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna
ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle
raudteeliiniga. Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid
ning Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb
koostada eraldi planeering sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud uuringus
välja pakutud alternatiivsete lahendustega.
Hinnang: Kauba tn 11 kinnistu suurus on piisav hoonestuse kavandamiseks ja ehitusõiguse
määramine on kooskõlas üldplaneeringuga.
Seotus Rail Balticu raudtee trassi ja Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ning
kaubaterminali detailplaneeringuga
Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, mille kehtestas Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr.
37.
Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu
ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid. Planeeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine käsitles piirkonna rohevõrgustiku, müra, vibratsiooni,
põhjavee ja loomastiku liikumisteede mõjusid.
Kauba tn 11 kinnistu jääb hoolduskeskuse ja kaubaterminali planeeringuala äärele krunt pos 26
piirnevalt, mille sihtotstarbeks on määratud 100% kaitsehaljastuse maa. Seetõttu on oluline
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
14/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
arvestada kumulatiivseid mõjusid, mis võivad kaasneda raudtee- ja tööstustaristu rajamise ning
kinnistu edasise elamuarendusega. Peamised võimalikud mõjud on seotud raudtee liiklusmüra,
vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad piirkonna elukeskkonda mõjutada.
Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna Kauba tn 11 krundi hoonestus on
kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku jätkumise arvelt, mis vähendavad
müra ja visuaalset mõju. KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur
Pärnu linnas olulist negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud
leevendusmeetodid müra- ja vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.
Hinnang: Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi
sihtotstarbele piiratud.
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,
kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduv mõju
5.1 Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus: Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning
ruumilist struktuuri. Kinnistu on osaliselt suvilatega hoonestatud ala kuhu kavandatakse
elamute rajamine. Planeeringus on kavandatud rohealade määramine. Planeeringualale ei
kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte ning olulise keskkonnamõjuga objekte. Täiendavat
valgusreostust tõenäoliselt ei kaasne. Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-,
fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Elamualade
puhul on oluline müratase nii päevasel kui öisel ajal. Detailplaneeringuala hoonestuse vastavus
kehtivatele müranormidele on soovitav tagada erinevaid meetmeid kombineerides (hoonestuse
paigutus, ehitustehnilised lahendused jms). Eluhoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu
heade akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, mistõttu puudub
antudkontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga
onmääratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine
planeeritud ehitusalas on kooskõlas lähialal väljakujunenud asustusstruktuuriga.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub
Majanduslikud mõjud
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud eelkõige huvitatud
isikute ja korraldaja vahel sõlmitud kokkulepetes seatud tingimuste ja nõuetega ning
planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Detailplaneeringu
realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju kinnistu heakorrastamise näol.
Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda
ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
15/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sotsiaalsed mõjud
Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju
lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt
suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Planeeringulahenduse
elluviimisel võib eeldada, et planeeringualale juurdepääsu tagava tee, liikluskoormus vähesel
määral kasvab.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale,
kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu
elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat
mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna hoonete
rajamisega koos rajatav haljastus, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt
mitmekesisemaks.
5.2 Teenused: Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate
teenuste toimimist.
5.3 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,
mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega
ei kaasne.
Piiriülene mõju puudub.
5.4 Radoon
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti Geoloogiateenistus) asub
planeeringuala piirkonnas, kus on keskmise või madala radoonisisaldusega pinnased.
Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud
järgmist:
Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.
Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist
rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate
tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole
kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub
formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist
(nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte
nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast
informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas
perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
16/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Meetmed radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:
Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleb rakendada
järgmiseid meetmeid radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet
• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude
tihendamine tarindite radoonikindlad lahendused pinnasega kokkupuutes olevatele
ehitise osadele (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases,
• pinnasega kokkupuutes olevate keldri seinte hermetiseerimine)
• tihenda ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast
• pinnasest hoonesse tulevate kaablite paigutamisel hülssidesse tihendada nii hülsi ja
seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.
5.5 Liiklusmüra
Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normväärtusi keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja
ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra
hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat
asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Liiklusmüra hindamine on võimalik kasutades olemasolevaid andmeid (varasemad
detailplaneeringud, hinnangud jms) või koostades liiklusmüra modelleerimine. Kärsoleval
hetkel puudub info liiklusmüra kohta , mis eeldaks välisõhus leviva müra normväärtuste
ületamist.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
17/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas
kumulatiivne ja piiriülene mõju
Tegevuse planeerimisel Kauba tn 11 maaüksusel tuleb arvestada võimalike alale jäävate
kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes
ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida
negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda
teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna tegu on
hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline. Maa-ala hõivamisel on
pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Detailplaneeringu elluviimisel ei
kaasne piiriülest mõju. Kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised.
7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise
algatamise vajalikkus
Planeeritav ala on Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on kokku 29003 m² ja sihtotstarbeks
on 100% sihtotstarbeta maa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on
arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv
kaasaegne elukeskkond.
• Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku
liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Kavandatud tegevused
on kooskõlas väljakujunenud asustusega
• Planeeringualal asub geodeetilise märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega
833 asub krundi idaosas. Samuti on põhjaosas raudtee 150 m ehitusvöönd.
• Planeeringus osundatud asupaikadesse ehitusõiguse seadmine ei riku väljakujunenud
asustusstruktuuri. Planeeringuga kavandatav lähtub väljakujunenud looduslikust
situatsioonist ja piirkonna ehitustmahtudest. Ehitustegevuse kavandamisel on vajalik
arvestada, et planeeringulahendus, sh ka ehitiste arhitektuurne lahendus sobituks
ümbritsevasse miljöösse. Planeeringuala hoonestamisega kaasnevad mõjud ei ole
eeldatavalt olulised, kuna puuduvad tegevust välistavad asjaolud.
• Detailplaneeringu elluviimisel on vajalik arvestada kehtivate piirangutega.
• Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,
kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.
• Planeeringualal ei ole tuvastatud maavarade varusid.
Hinnangu kokkuvõte:
Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga
kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ulatusse, ei kahjusta
inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust võib jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
18/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
algatamata. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala
elukeskkonnale on võimalik hinnata detailplaneeringu koostmise raames.
Töö koostaja Aivar Lääne
MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
26.01.2026
Lisa 1 DP põhijoonis, koostatud 26.01.2026
KORRALDUS
.02.2026 nr
Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine
Arne Pärnat on esitanud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale Pärnu linna Kauba tn 11
kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse ülesandega jagada kinnistu elamumaa
sihtotstarbega kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on
kavandada alale elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa
sihtotstarbeks.
Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),
mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel
katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja
aiamajad. Krunt on osaliselt kaetud metsaga.
Planeeringu ala (ca 3,5 ha) on asukohaskeemil näidatud kinnistu piiridest väljapoole.
Maa- ja ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on kinnistul haritavat maad 23235.0
m2, metsamaad 1635.0 m2 ja muud maad 4124.0 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud
Kauba tänavalt.
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.
Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a
katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega
ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.
Planeeringuala jääb osaliselt raudtee ehituskeelualasse. Planeeringualal paikneb geodeetilise
märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega 833 asub krundi idaosas.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja
üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.
Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Planeeringualast lõunasuunas asub Tammiste metsade kaitseala. Lõunasuunas asub veel
püsielupaikade sihtkaitsevöönd.
Planeeringuala kontaktvööndi moodustab teisel pool Jaama tänavat Tori valda rajatud
väljaehitatud infrastruktuuriga uuselamurajoon koos tänavate võrguga. Veskikaare, Veski ja
Veski põik tänavate ääres on peamiselt 1- ja 2-korruselised ühepereelamud ning mõned
ridaelamud.
2
Kauba tn 11 kinnistule ei ole varem koostatud ega kehtestatud detailplaneeringut.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama
arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud
juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),
Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on
detailplaneering.
Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, mis kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr. 37.
Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu
ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid.
Kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga nähakse ette
lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid
arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt
on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule
elamumaa sihtotstarve.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p
2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju
või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS on keskkonnamõju kavandatava
tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,
keskkonnale, kultuuri pärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
EVOX OÜ poolt koostatud Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude
eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste
strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ÜVK arengukavaga, kirjeldatakse planeeringuala
maakasutust ja loodusressursse, tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kavandatavale
rohevõrgustikule. Käsitletakse liikluse, müra ja vibratsiooni häiringuid, kumulatiivseid ja
piiriüleseid mõjusid, kirjeldatakse sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas
mõju inimese tervisele ja varale.
Kokkuvõtvalt järeldatakse KSH eelhinnangus, et lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute elamumaade kavandamine ning
sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju ega riku väljakujunenud
asustusstruktuuri. Arvestada tuleb ehitiste arhitektuurse lahenduse sobivusega
3
ümbritsevasse miljöösse. Elamumaade kavandamisega ei kaasne negatiivseid mõjusid
rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale.
Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,
kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.
Liiklustiheduse suurenemine on kesklinnalähedases piirkonnas tavapärane. Peamised võimalikud
mõjud on seotud raudtee liiklusmüra, vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad
piirkonna elukeskkonda mõjutada. Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna
Kauba tn 11 krundi hoonestus on kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku
jätkumise arvelt, mis vähendavad müra ja visuaalset mõju. Detailplaneeringu koostamisel ja
elluviimisel on vajalik arvestada piirkonnas kehtivate piirangutega.
Kesklinnalähedase sihtotstarbeta krundi väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse
mõjuga piirkonna arengule. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel arvestatakse
olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne
elukeskkond, mis muudab piirkonna ilmekamaks.
KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur Pärnu linnas olulist
negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud meetmed müra- ja
vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.
Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi
sihtotstarbele piiratud.
Keskkonnamõju vähendavad meetmed on toodud eelhinnangus (Lisa 2).
KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et
kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
mõistes. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise järele.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Pärnu Linnavalitsus esitab detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduse
eelnõu koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnanguga asjaomastele asutustele ja
naaberkinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja 3 alusel
ning arvestades Arne Pärnat esitatud taotlust
1. Algatada Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu
koostamise ülesandeks on sihtotstarbeta maa-ala muutmine elamumaaks. Eesmärgiks on Kauba
tn 11 kinnistu planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks valdavalt elamumaa sihtotstarbega
kruntideks ning hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine.
Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohasena.
2. Planeeringu koostamisel arvestada järgmiste seisukohtadega:
4
2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja
kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise
eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi
kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud
eesmärke.
2.2. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale
omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid. Uue hoonestuse
kavandamisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist, mahtudest ja
hoonestustihedusest. Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma
ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega
ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide
poolest. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna
ehitustraditsioonidele.
2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),
sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi ja looduskeskkonda, olema orienteeritud
keskkonnasäästlikele lahendustele.
2.4. Detailplaneeringut koostades arvestada üldplaneeringuga pereelamute maa-alale (Ep) ja
puhke- ja haljasala maa-alale (P) ning tee ja tänava maa-alale (Lt), määratud tingimusi ja
nõudeid. Pereelamute maa-ala (Ep) valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud ja kuni kahe
korteriga korterelamud.
2.5 Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja
taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.
2.6. Planeeringuga tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine)
hoonestusega samal krundil.
2.7. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 12 m, ühesuunalise tee
puhul 6,5 m. Tänavale kavandada kergliiklus- ja jalakäijate tee, minimaalse laiusega 2,5 m.
Lahendada tänavavalgustus. Teedevõrku kavandades arvestada naabervalda, üle Jaama tänava
varem kehtestatud detailplaneeringu lahendusega selliselt, et tänavavõrku oleks võimalik
omavahel ühendada. Kavandada juurdepääsud planeeringuala ümbritsevatele puhkemetsadele.
2.8. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja
väärtuslik haljastus. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil on 30%. Teede ja kõvakattega
platside osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kruntidele tuleb ette näha terviklik
ja kvaliteetne välialade lahendus. Tammiste arengualade lahendamisel tuleb kavandada
ühendused maakonna rohevõrgustikuga.
2.9. Sademeveed tuleb reeglina ära juhtida kraavide baasil. Planeeringuga kavandada
elamupiirkonnas toimiv sademevete lahendus, mis haakuks olemasolevate kraavidega. Tuleb
vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui
kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida
uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. Sademeveekraavide ja truupide olemasolul
peab tagama vee tõrgeteta äravoolu, süvendades kraave, puhastades nii põhja kui ka kaldad
rohust, võsast, puudest, setetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest.
Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.
Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katuselt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega
linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi
ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete
ärajuhtimise lahendus.
Sademevete lahenduse välja töötamiseks kaasata tehnovõrkude pädevust omav insener. Kutse-
või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või
5
pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Ehitusseadustikus sätestatud juhul ja
tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. (Ehitusseadustik §
23).
2.10. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjadest.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
4. Jätta algatamata Pärnu Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-
Sepa 16, Pärnu linn, [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Evox
(Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu
linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.
5. Enne detailplaneeringu algatamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest, ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud
isik enda kanda detailplaneeringu koostamisega seotud kulude kandmise ja
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise või välja ehitamisega seotud
kulude täieliku või osalise katmise.
6. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne
detailplaneeringu vastuvõtmist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks
või osaliseks kandmiseks.
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt
kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn
andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude
kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta
eelarves.
Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse vastuvõtmise eelses
halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei
tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed
rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste
väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele
vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele
hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku
kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade
üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.
7. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
6
8. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala elukeskkonnale on
vajadusel võimalik hinnata detailplaneeringu koostamise raames.
9. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
10. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis (3D).
11. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti ning Terviseametiga.
Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu
Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
12. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud
detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.
Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse
järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus
muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine
planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku
planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.
13. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul
algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning korraldada teate
avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Voltenberg
linnapea
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Käärid
linnasekretär
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu
detailplaneeringu algatamise taotlus ülesandega jagada kinnistu elamumaa sihtotstarbega
kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on kavandada alale
elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks.
Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),
mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel
katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja
aiamajad.
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.
Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a
katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega
ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama
arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud
juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),
Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on
detailplaneering.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid
arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Päästeamet
Terviseamet
Tori Vallavalitsus
20.02 2026 nr 8-4/1936-8
Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
2
on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule
elamumaa sihtotstarve.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p
2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust kaaluda ja anda selle
kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või kui kavandatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.
Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati Kauba tn 11 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostajaks EVOX OÜ.
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb.
Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus
lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust
ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus asjaomastele asutustele seisukoha kujundamiseks ja
arvamuse avaldamiseks „Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ korralduse eelnõu koos juurde
lisatud KSH eelhinnanguga (EVOX OÜ).
Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult 30 päeva
jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn, Suur-Sepa tn
16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .
Kui koostöötegijad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et nad ei soovi
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekuid ja arvamusi
avaldada.
Lugupidamisega
Ülle Tuulik
527 4205, [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisad:
1. „Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Detailplaneeringuala asukohaskeem;
3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Evox OÜ).
EVOX OÜ
Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald
Tel : 52 33943
Reg.nr.14390312
Töö nr EXKSH090525v02
Töö koostaja:
Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Kuupäev 26.01.2026
Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kauba tn 11 maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang
(katastritunnus 62516:064:0610)
Tartu 2026
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
2/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sisukord
1. Eesmärk .......................................................................................................................................... 3
2. Mõjurid ........................................................................................................................................... 4
3. Looduskeskkond ............................................................................................................................. 8
4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga .......................................................... 12
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduv mõju ......................................................................................................... 14
6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 17
7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus ......... 17
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
3/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sissejuhatus
Keskkonnamõju hindamise läbiviimist reguleerib Eestis keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Vastavalt nimetatud seadusele tuleb
teatud juhtudel samaaegselt planeerimisdokumendi koostamisega viia läbi ka selle
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise
vajadus tuleneb üheselt kavandatust ning juhul kui ei ole kavandatuga kaasneva olulise
keskkonnamõju ilmnemise võimalikkus üheselt selge, tuleb viia läbi eelhindamine. Käesolev
töö on koostatud eksperthinnanguna kavandatava planeeringule Pärnu linnas Tammiste
linnaosas Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu eeskiislahendusele. Planeeritav ala on
Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on 29003 m² ja sihtotstarbeks on sihtotstarbeta maa
100%. Eelhinnang on koostatud AS Maves koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine” ja juhendmaterjali KMH/KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.
Töö koostaja Aivar Lääne , MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Eelhinnang
1. Eesmärk
Detailplaneeringu algatajaks on Kaubats OÜ. Detailplaneeringu ala on 29003 m² Kauba tn 11
maaüksus (katastritunnustega 62516:064:0610), mis asub Pärnu linnas Tammiste linnaosas.
Planeeringu eesmärkideks on:
• Olemasoleva maaüksuse jagamine pereelamu ja ridaelamu maa kruntideks;
• Tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine;
• Ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks
KSH eelhinnangu lähtedokumendiks taotleja avaldus DP algatamiseks ja EVOX OÜ põhijoonis
(Lisa 1).
Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ , 20. 05.2021. a ;
• Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036,
• Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne versioon 23.08.2023;
• Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otusega
nr 37.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
4/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet)
Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta
maa 100% (vt joonis 1). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,
1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa.
EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned suvilad.
Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs
planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt. Kauba
tn 11 maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe
on ligikaudu 7,50-8,50. Elamu ning abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta maa-ala üldist
reljeefi. Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt
kõrghaljastust ja müratase on madal. Planeeringualal on olemasolevad salvkaevud.
Käsitletav tasand: Detailplaneering.
Käsitletav valdkond: Infrastruktuuri ehitamine (elamumaa, transpordimaa, üldkasutatv
maa).
Kaetav periood: Määratlemata
2. Mõjurid
2.1 Ressursid
2.1.1 Maakasutus:
Planeeringuala
Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
5/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
maa 100% (vt joonis 2). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,
1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa. EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub,
kuid kinnistul asuvad mõned suvilad. Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja
geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt
ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt.
Planeeritav ala piirneb
• Põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega (62401:001:3260) 100% transpordimaa
(pindala 167718 m² s.h. haritav maa 12294 m² , looduslik rohumaa 5123 m², metsamaa 70614
m², õuemaa 1786 m² ja muu maa 77901 m²). Katastriüksus on hoonestatud.
• Idast Jaama tn 4a katastriüksusega (62401:001:1446) 100% sihtotstarbeta maa (pindala
19586 m² s.h. metsamaa 17896 m² ja muu maa 1690 m²). Katastriüksus on hoonestamata.
• Lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega (62501:001:0009) 100% transpordimaa
(pindala 17233 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, metsamaa 1830 m2 ja muu maa 13980 m2).
Katastriüksus on hoonestamata.
Samuti Kauba tänav T1 katastriüksusega (62501:001:0010) 100% transpordimaa
(pindala 12742 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, haritav maa 420 m2 , looduslik rohumaa 284 m2 ja
muu maa 12038 m2). Katastriüksus on hoonestamata.
• Läänest Kauba tn 3 katastriüksusega (62401:001:1053) 100% sihtotsatarbeta maa
(pindala 75156 m2 s.h. looduslik rohumaa 10332 m2 , haritav maa 40079 m2 ja muu maa 24745
m2). Katastriüksus on EHR-i andmete põhjal hoonestamata, kuid maa-alal on üksikud suvilad.
Joonis 1. Olemasolev maakasutus
Planeeritaval alal ligikaudne kruntide arv ja suurus on:
• 12 elamumaa krunti, suurused 1140-1704 m²
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
6/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• 4 transpordimaa krunti, suurused 380-2677 m²
• 2 üldkasutatava maa krunt, suurus 553-6680 m²
Planeeritavate kruntide eeldatav lahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel.
Joonis 2. Kruntide skeem eskiislahendusest 14.07.2025
Hinnang: linnalähedase sihtotstarbeta suvilatega hoonestatud krundi väärtustamine läbi
ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule.
2.1.2 Vee kasutus: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis vee- ja
kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus kavandatakse ÜVK baasil.
Krundil on olemasolevad salvkaevud. Kaevude likvideerimine või osaliselt allesjätmine
täpsustatakse järgnevates etappides
Hinnang: Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb veetarbimine planeeritava elamute
olmevee näol, mõju on vähene. Kavandatava tegevusega ei kaasne tõenäoliselt põhjavee
kvaliteedi halvenemist. Detailplaneeringu alale ei kavandada keskkonnaohtlikke tegevustega
kaasnevad hooneid , rajatisi vms.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
7/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
2.1.3 Reoveekanalisatsioon: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis
vee- ja kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi kanalisatsiooni lahendus
kavandatakse ÜVK baasil.
Hinnang: Antud lahendus on planeeritud kontaktvööndis asuvaid rajatisi ja kitsendusi arvesse
võttes, mõju on vähene.
2.1.4 Muude loodusressursside kasutus: Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade
kasutuses.
2.1.5 Muude ressursside kasutus: Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia,
ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
2.2 Ruumi ja otstarbe muutused
2.2.1 Maastik: Altpere maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta.
Maastiku kõrguste vahe on ligikaudu 7,50-8,50.
Hinnang: Planeeringulahenduse elluviimiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid ning
muuta kinnistu üldist reljeefi. Kinnistu maapinna osalise tõstmisega ei kaasne negatiivseid
mõjusid.
2.2.2 Hajumistingimused: Mõju puudub.
2.2.3 Hüdroloogilised tingimused: Kavandatava tegevusega ei plaanita maaparandust
(niisutamine, kuivendamine). Sadevesi suunatakse sademevee kogumise kraavi, mis paikneb
paralleelselt juurdepääsu teega.
Hinnang: Drenaažisüsteemi tehnilised lahendused määratakse järgnevates etappides, mõju
vähene.
2.2.4 Liinirajatised: Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutuda võrguvaldaja tehnilistest
tingimustest.
Hinnang: Kavandtava tegevuse negatiivne mõju puudub.
2.2.5 Liiklus. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liiklustiheduse suurenemine.
Peamiselt kasutatakse juba olemasolevat teed kvartali keskel, kuid uute elanikega tiheneb
liiklus siiski.
Hinnang: liiklustiheduse suurenemine on linnalähedastes piirkondades tavapärane, mõju
vähene.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
8/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
2.3 Hädaolukordade tõenäosus
2.3.1 Õnnetuste tõenäosus: Planeeringualast 1 km raadiuses ei asu ohtlikke ettevõtteid ja
õnnetuste risk on vähene.
2.3.2 Tõrgete tõenäosus: Varustatusega ning toimimisega tõrkeid ette näha ei ole.
2.4 Heited
2.4.1 Müra ja vibratsioon: Ehitamisega kaasneb mõningast müra ja vibratsiooni, kuid see on
ajutine ning lühiajaline.
2.4.2 Õhusaaste: Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse
tehnikat, mille tööshoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete
ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed.
2.4.3 Nõrgvesi: Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett.
2.4.4 Tahked jäätmed: kavandatava tegevuse käigus tekivad kaevis, ehitusjäätmed,
olmejäätmed. Ehitusjäätmed viia taaskasutusse. Jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ning
kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele
ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud õigusaktidega.
2.4.5 Muud mõjurid: Kavandatava tegevusega ei kaasne muid mõjureid.
3. Looduskeskkond
3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule:
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja
üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.
Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Planeeringualast lõunasuunas asub projekteeritav Tammiste metsade kaitseala. Mõju puudub.
Lõunasuunas asub veel püsielupaikade sihtkaitsevöönd, kus liikumine on lubatud 1. augustist
31. jaanuarini, muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja
päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostataval teadustööl.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
9/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Joonis 4. Looduskaitse alad.
3.2 Kultuurimälestised: Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele planeeringualal
kultuurimälestised puuduvad. Alal on üks geodeetiline märk.
vid 9010
Objekti liigi kood KPO_ASUKOHT_MAAPEALNE
Objekti liik GEOD
Alagrupp id 10
Alagrupp Geodeesina
Nähtuse id 312
Nähtus Geodeetilised märgid
Nimetus 833
Joonis 5. Geodeetiline märk 833.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
10/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Vastavalt keskkonnaministri määrusele 28.06.2013 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja
geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis
tegutsemiseks loa taotlemise kord“ on geodeetilise märgile esitatud järgnevad piirangud.
Pos 17 krunt asub geodeetilise märgi kaitsevööndis:
§ 17. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus
(1) Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit
märgi keskmest.
(2) Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi ning fundamentaalreeperi kaitsevöönd on
viis meetrit märgi keskmest.
(3) Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama antenni
kaitsevöönd on kolm meetrit püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist.
(4) Ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast
horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas.
(5) Ehitise siseruumi paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on viis meetrit märgi
keskmest horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi keskmest vertikaalsuunas.
(51) Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise baasjoone geodeetiliste märkide
kaitsevöönd on 10 meetrit märgi keskmest. Kaitsevöönd kehtib katkematult kogu baasjoone
ulatuses.
[RT I, 23.12.2017, 14 - jõust. 26.12.2017]
(6) Ajutistele märkidele kaitsevööndit ei kehtestata.
Kavandatava tegevuse mõju geodeetilisele märgile puudub kui hoonestust/rajatisi ei kavandata
märgi kaitsevööndisse.
KAVANDATAV ROHEVÕRGUSTIK
Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on
mõeldud rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms
keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata
eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid
ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Seega võivad rohevõrgustiku
hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,
kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi
teenuseid toetavad rajatised.
Rohevõrgustik koosneb:
• Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on
ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;
• Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel
liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
11/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed
üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua
efekti. (Kohila valla üldplaneering Eelnõu seletuskiri 36 / 69)
Väljavõte Pärnu linna 2025+ üldplaneeringust, kus vaadeldav piirkond on tähistatud sinise
joonega.
Pärnu linna üldplaneeringus on välja toodud järnev:
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
12/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
• Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee
Tammiste T1 kinnistute.
• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna
rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on
vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus
loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised
lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee.
Hinnang: Kauba tn 11 kinnistul rohekoridori jätkumine tagatud, kuna krundi ülemine osa
paralleelselt raudteega on jäetud hoonestamata.
4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga
Üldplaneering
Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille
arenguvisioon 1 näeb ette :
Kaubajaama arendus
• Alal lubatud juhtotstarbed - Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th)
• Tee ja tänava maa-ala (Lt). Puhke- ja haljasala maa-ala (P). Pereelamuma-ala (Ep)
Ala arendamine
• Tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering
Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted
Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic
infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu
ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku
elukeskkonna tagamisega (müra, visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn poolsel alale
kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Kaaluda
elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal
arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega.
Haljastuse põhimõtted
Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks3. Arenguala kavandamisel on vajalik
kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama,
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
13/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
jaama juurdepääsude ning ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale
tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada
tootmistegevust eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku
koridorid tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik
arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade
liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade
liikumise võimaldamiseks üle raudtee.
Liikluskorralduse põhimõtted
Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga.
Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida
veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada
Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas.
Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus. Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna
ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle
raudteeliiniga. Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid
ning Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb
koostada eraldi planeering sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud uuringus
välja pakutud alternatiivsete lahendustega.
Hinnang: Kauba tn 11 kinnistu suurus on piisav hoonestuse kavandamiseks ja ehitusõiguse
määramine on kooskõlas üldplaneeringuga.
Seotus Rail Balticu raudtee trassi ja Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ning
kaubaterminali detailplaneeringuga
Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, mille kehtestas Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr.
37.
Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu
ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid. Planeeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine käsitles piirkonna rohevõrgustiku, müra, vibratsiooni,
põhjavee ja loomastiku liikumisteede mõjusid.
Kauba tn 11 kinnistu jääb hoolduskeskuse ja kaubaterminali planeeringuala äärele krunt pos 26
piirnevalt, mille sihtotstarbeks on määratud 100% kaitsehaljastuse maa. Seetõttu on oluline
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
14/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
arvestada kumulatiivseid mõjusid, mis võivad kaasneda raudtee- ja tööstustaristu rajamise ning
kinnistu edasise elamuarendusega. Peamised võimalikud mõjud on seotud raudtee liiklusmüra,
vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad piirkonna elukeskkonda mõjutada.
Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna Kauba tn 11 krundi hoonestus on
kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku jätkumise arvelt, mis vähendavad
müra ja visuaalset mõju. KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur
Pärnu linnas olulist negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud
leevendusmeetodid müra- ja vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.
Hinnang: Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi
sihtotstarbele piiratud.
5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,
kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduv mõju
5.1 Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus: Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning
ruumilist struktuuri. Kinnistu on osaliselt suvilatega hoonestatud ala kuhu kavandatakse
elamute rajamine. Planeeringus on kavandatud rohealade määramine. Planeeringualale ei
kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte ning olulise keskkonnamõjuga objekte. Täiendavat
valgusreostust tõenäoliselt ei kaasne. Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-,
fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Elamualade
puhul on oluline müratase nii päevasel kui öisel ajal. Detailplaneeringuala hoonestuse vastavus
kehtivatele müranormidele on soovitav tagada erinevaid meetmeid kombineerides (hoonestuse
paigutus, ehitustehnilised lahendused jms). Eluhoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu
heade akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, mistõttu puudub
antudkontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga
onmääratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine
planeeritud ehitusalas on kooskõlas lähialal väljakujunenud asustusstruktuuriga.
Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub
Majanduslikud mõjud
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud eelkõige huvitatud
isikute ja korraldaja vahel sõlmitud kokkulepetes seatud tingimuste ja nõuetega ning
planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Detailplaneeringu
realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju kinnistu heakorrastamise näol.
Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda
ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
15/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Sotsiaalsed mõjud
Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju
lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt
suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib
eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Planeeringulahenduse
elluviimisel võib eeldada, et planeeringualale juurdepääsu tagava tee, liikluskoormus vähesel
määral kasvab.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale,
kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu
elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat
mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna hoonete
rajamisega koos rajatav haljastus, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt
mitmekesisemaks.
5.2 Teenused: Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate
teenuste toimimist.
5.3 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju
Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,
mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega
ei kaasne.
Piiriülene mõju puudub.
5.4 Radoon
Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti Geoloogiateenistus) asub
planeeringuala piirkonnas, kus on keskmise või madala radoonisisaldusega pinnased.
Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud
järgmist:
Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.
Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist
rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate
tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole
kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub
formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist
(nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte
nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast
informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas
perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
16/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
Meetmed radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:
Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleb rakendada
järgmiseid meetmeid radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:
• hea ehituskvaliteet
• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude
tihendamine tarindite radoonikindlad lahendused pinnasega kokkupuutes olevatele
ehitise osadele (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases,
• pinnasega kokkupuutes olevate keldri seinte hermetiseerimine)
• tihenda ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast
• pinnasest hoonesse tulevate kaablite paigutamisel hülssidesse tihendada nii hülsi ja
seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.
5.5 Liiklusmüra
Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normväärtusi keskkonnaministri
16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja
ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra
hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat
asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Liiklusmüra hindamine on võimalik kasutades olemasolevaid andmeid (varasemad
detailplaneeringud, hinnangud jms) või koostades liiklusmüra modelleerimine. Kärsoleval
hetkel puudub info liiklusmüra kohta , mis eeldaks välisõhus leviva müra normväärtuste
ületamist.
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
17/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas
kumulatiivne ja piiriülene mõju
Tegevuse planeerimisel Kauba tn 11 maaüksusel tuleb arvestada võimalike alale jäävate
kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes
ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida
negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda
teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna tegu on
hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline. Maa-ala hõivamisel on
pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Detailplaneeringu elluviimisel ei
kaasne piiriülest mõju. Kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised.
7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise
algatamise vajalikkus
Planeeritav ala on Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on kokku 29003 m² ja sihtotstarbeks
on 100% sihtotstarbeta maa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on
arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv
kaasaegne elukeskkond.
• Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku
liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Kavandatud tegevused
on kooskõlas väljakujunenud asustusega
• Planeeringualal asub geodeetilise märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega
833 asub krundi idaosas. Samuti on põhjaosas raudtee 150 m ehitusvöönd.
• Planeeringus osundatud asupaikadesse ehitusõiguse seadmine ei riku väljakujunenud
asustusstruktuuri. Planeeringuga kavandatav lähtub väljakujunenud looduslikust
situatsioonist ja piirkonna ehitustmahtudest. Ehitustegevuse kavandamisel on vajalik
arvestada, et planeeringulahendus, sh ka ehitiste arhitektuurne lahendus sobituks
ümbritsevasse miljöösse. Planeeringuala hoonestamisega kaasnevad mõjud ei ole
eeldatavalt olulised, kuna puuduvad tegevust välistavad asjaolud.
• Detailplaneeringu elluviimisel on vajalik arvestada kehtivate piirangutega.
• Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,
kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.
• Planeeringualal ei ole tuvastatud maavarade varusid.
Hinnangu kokkuvõte:
Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga
kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ulatusse, ei kahjusta
inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa
eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust võib jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise
Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026
18/18
Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
algatamata. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala
elukeskkonnale on võimalik hinnata detailplaneeringu koostmise raames.
Töö koostaja Aivar Lääne
MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)
26.01.2026
Lisa 1 DP põhijoonis, koostatud 26.01.2026
KORRALDUS
.02.2026 nr
Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine
Arne Pärnat on esitanud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale Pärnu linna Kauba tn 11
kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse ülesandega jagada kinnistu elamumaa
sihtotstarbega kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on
kavandada alale elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa
sihtotstarbeks.
Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),
mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel
katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja
aiamajad. Krunt on osaliselt kaetud metsaga.
Planeeringu ala (ca 3,5 ha) on asukohaskeemil näidatud kinnistu piiridest väljapoole.
Maa- ja ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on kinnistul haritavat maad 23235.0
m2, metsamaad 1635.0 m2 ja muud maad 4124.0 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud
Kauba tänavalt.
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.
Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a
katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega
ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.
Planeeringuala jääb osaliselt raudtee ehituskeelualasse. Planeeringualal paikneb geodeetilise
märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega 833 asub krundi idaosas.
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja
üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.
Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.
Planeeringualast lõunasuunas asub Tammiste metsade kaitseala. Lõunasuunas asub veel
püsielupaikade sihtkaitsevöönd.
Planeeringuala kontaktvööndi moodustab teisel pool Jaama tänavat Tori valda rajatud
väljaehitatud infrastruktuuriga uuselamurajoon koos tänavate võrguga. Veskikaare, Veski ja
Veski põik tänavate ääres on peamiselt 1- ja 2-korruselised ühepereelamud ning mõned
ridaelamud.
2
Kauba tn 11 kinnistule ei ole varem koostatud ega kehtestatud detailplaneeringut.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama
arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud
juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),
Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on
detailplaneering.
Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga
nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori
asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering, mis kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr. 37.
Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu
ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid.
Kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga nähakse ette
lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid
arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt
on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule
elamumaa sihtotstarve.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p
2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju
või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS on keskkonnamõju kavandatava
tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,
keskkonnale, kultuuri pärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
EVOX OÜ poolt koostatud Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude
eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste
strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ÜVK arengukavaga, kirjeldatakse planeeringuala
maakasutust ja loodusressursse, tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kavandatavale
rohevõrgustikule. Käsitletakse liikluse, müra ja vibratsiooni häiringuid, kumulatiivseid ja
piiriüleseid mõjusid, kirjeldatakse sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas
mõju inimese tervisele ja varale.
Kokkuvõtvalt järeldatakse KSH eelhinnangus, et lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse
keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute elamumaade kavandamine ning
sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju ega riku väljakujunenud
asustusstruktuuri. Arvestada tuleb ehitiste arhitektuurse lahenduse sobivusega
3
ümbritsevasse miljöösse. Elamumaade kavandamisega ei kaasne negatiivseid mõjusid
rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale.
Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,
kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.
Liiklustiheduse suurenemine on kesklinnalähedases piirkonnas tavapärane. Peamised võimalikud
mõjud on seotud raudtee liiklusmüra, vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad
piirkonna elukeskkonda mõjutada. Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna
Kauba tn 11 krundi hoonestus on kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku
jätkumise arvelt, mis vähendavad müra ja visuaalset mõju. Detailplaneeringu koostamisel ja
elluviimisel on vajalik arvestada piirkonnas kehtivate piirangutega.
Kesklinnalähedase sihtotstarbeta krundi väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse
mõjuga piirkonna arengule. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel arvestatakse
olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne
elukeskkond, mis muudab piirkonna ilmekamaks.
KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur Pärnu linnas olulist
negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud meetmed müra- ja
vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.
Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi
sihtotstarbele piiratud.
Keskkonnamõju vähendavad meetmed on toodud eelhinnangus (Lisa 2).
KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et
kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
mõistes. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub vajadus
keskkonnamõju strateegilise hindamise järele.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Pärnu Linnavalitsus esitab detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduse
eelnõu koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnanguga asjaomastele asutustele ja
naaberkinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja 3 alusel
ning arvestades Arne Pärnat esitatud taotlust
1. Algatada Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu
koostamise ülesandeks on sihtotstarbeta maa-ala muutmine elamumaaks. Eesmärgiks on Kauba
tn 11 kinnistu planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks valdavalt elamumaa sihtotstarbega
kruntideks ning hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine.
Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohasena.
2. Planeeringu koostamisel arvestada järgmiste seisukohtadega:
4
2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja
kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise
eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi
kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud
eesmärke.
2.2. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale
omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid. Uue hoonestuse
kavandamisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist, mahtudest ja
hoonestustihedusest. Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma
ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega
ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide
poolest. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna
ehitustraditsioonidele.
2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),
sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi ja looduskeskkonda, olema orienteeritud
keskkonnasäästlikele lahendustele.
2.4. Detailplaneeringut koostades arvestada üldplaneeringuga pereelamute maa-alale (Ep) ja
puhke- ja haljasala maa-alale (P) ning tee ja tänava maa-alale (Lt), määratud tingimusi ja
nõudeid. Pereelamute maa-ala (Ep) valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud ja kuni kahe
korteriga korterelamud.
2.5 Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja
taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.
2.6. Planeeringuga tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine)
hoonestusega samal krundil.
2.7. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 12 m, ühesuunalise tee
puhul 6,5 m. Tänavale kavandada kergliiklus- ja jalakäijate tee, minimaalse laiusega 2,5 m.
Lahendada tänavavalgustus. Teedevõrku kavandades arvestada naabervalda, üle Jaama tänava
varem kehtestatud detailplaneeringu lahendusega selliselt, et tänavavõrku oleks võimalik
omavahel ühendada. Kavandada juurdepääsud planeeringuala ümbritsevatele puhkemetsadele.
2.8. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja
väärtuslik haljastus. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil on 30%. Teede ja kõvakattega
platside osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kruntidele tuleb ette näha terviklik
ja kvaliteetne välialade lahendus. Tammiste arengualade lahendamisel tuleb kavandada
ühendused maakonna rohevõrgustikuga.
2.9. Sademeveed tuleb reeglina ära juhtida kraavide baasil. Planeeringuga kavandada
elamupiirkonnas toimiv sademevete lahendus, mis haakuks olemasolevate kraavidega. Tuleb
vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui
kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida
uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. Sademeveekraavide ja truupide olemasolul
peab tagama vee tõrgeteta äravoolu, süvendades kraave, puhastades nii põhja kui ka kaldad
rohust, võsast, puudest, setetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest.
Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.
Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katuselt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega
linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi
ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete
ärajuhtimise lahendus.
Sademevete lahenduse välja töötamiseks kaasata tehnovõrkude pädevust omav insener. Kutse-
või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või
5
pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Ehitusseadustikus sätestatud juhul ja
tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. (Ehitusseadustik §
23).
2.10. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjadest.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
4. Jätta algatamata Pärnu Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-
Sepa 16, Pärnu linn, [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Evox
(Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu
linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.
5. Enne detailplaneeringu algatamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab
mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest, ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud
isik enda kanda detailplaneeringu koostamisega seotud kulude kandmise ja
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise või välja ehitamisega seotud
kulude täieliku või osalise katmise.
6. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne
detailplaneeringu vastuvõtmist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks
või osaliseks kandmiseks.
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt
kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn
andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude
kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta
eelarves.
Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse vastuvõtmise eelses
halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei
tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed
rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste
väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele
vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele
hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku
kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade
üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.
7. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
6
8. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala elukeskkonnale on
vajadusel võimalik hinnata detailplaneeringu koostamise raames.
9. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
10. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis (3D).
11. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti ning Terviseametiga.
Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu
Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
12. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud
detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.
Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse
järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus
muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine
planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku
planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.
13. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul
algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning korraldada teate
avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Voltenberg
linnapea
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Käärid
linnasekretär
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu
detailplaneeringu algatamise taotlus ülesandega jagada kinnistu elamumaa sihtotstarbega
kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on kavandada alale
elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks.
Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),
mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel
katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja
aiamajad.
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.
Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a
katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega
ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama
arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud
juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),
Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on
detailplaneering.
Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid
arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Päästeamet
Terviseamet
Tori Vallavalitsus
20.02 2026 nr 8-4/1936-8
Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
2
on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule
elamumaa sihtotstarve.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p
10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p
2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust kaaluda ja anda selle
kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või kui kavandatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.
Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati Kauba tn 11 kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostajaks EVOX OÜ.
Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi
detailplaneering käsitleb.
Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus
lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust
ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus asjaomastele asutustele seisukoha kujundamiseks ja
arvamuse avaldamiseks „Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ korralduse eelnõu koos juurde
lisatud KSH eelhinnanguga (EVOX OÜ).
Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult 30 päeva
jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn, Suur-Sepa tn
16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .
Kui koostöötegijad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et nad ei soovi
detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekuid ja arvamusi
avaldada.
Lugupidamisega
Ülle Tuulik
527 4205, [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaido Koppel
planeerimisosakonna juhataja
Lisad:
1. „Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;
2. Detailplaneeringuala asukohaskeem;
3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Evox OÜ).