Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Nõmme Linnaosa Valitsus

[email protected]

Teie 26.01.2026 nr 6.2-1/376 - 2

Meie 23.02.2026 nr 9.3-1/26/713-3

Teemeistri tn 2 ja lähiala

detailplaneeringu eskiislahenduse ja

lähtedokumentide avalik väljapanek

Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Teemeistri tn 2 ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering) eskiislahenduse ja lähtedokumentide avalikust väljapanekust.

Planeeringuala suurus on 9,79 ha ning detailplaneeringu eesmärk on kujundada endisest

tööstusalast kaasaegne, mitmekesine ja rohelust väärtustav elamu- ja äripiirkond.

Detailplaneeringuga kavandatakse moodustada kuus krunti, sealhulgas elamu-, äri- ja

elamumaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa krundid. Planeeringuga määratakse ala

hoonestus- ja maakasutustingimused ning antakse põhimõtteline lahendus heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise kohta. Alal asuvad

olemasolevad ärihooned, mida kasutatakse kontori-, tootmis- ja äripindadena. Ala on osaliselt

kaetud kõrghaljastusega, kuid suurem osa territooriumist moodustab asfaltkate ja hooned.

Planeeringulahendus näeb ette, et lõunaossa rajatakse 3–4-korruselised punktmajad, mis koos

rohke haljastusega loovad sujuva ülemineku ümbritseva eramute piirkonnaga. Kesk- ja

põhjaossa kavandatakse kaks kvartalilaadset elamugruppi, lääneossa jääb aga rekonstrueeritav

olemasolev hoone, mis jääb piirkonna peamiseks ärihooneks. Kokku moodustatakse kolm

eriilmelist elamukvartalit, kus on selgelt eristatud privaatne, poolprivaatne ja avaliku kasutusega

ruum. Nõmme üldplaneeringu kohaselt on ala määratud segahoonestusalaks. Kavandatav

lahendus vastab Nõmme linnaosa üldplaneeringule.

Kavandatu muudab kehtivate detailplaneeringute lahendusi, asendades tootmis- ja ärimaa

segahoonestusalaga, kus põhirõhk on elamufunktsioonil koos äripindade ja avaliku ruumiga.

Kehtivas planeeringus lubatud tootmishoonete asemel kavandatakse 3–4-korruselised

korterelamud ja elamu-ärihooned, kruntide sihtotstarbed ning piirid korrigeeritakse vastavusse

üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu algatamise käskkirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala Pärnu maantee pool kavandada hoonete esimesele korrusele kaubandus-

ja teeninduspinnad.

 Keskkonda mittehäiriv väiketootmine on lubatud.

 Uue hoonestatava ala kaugus planeeringuala lõunapiirist määratakse naaberhoonestuse

iseloomu ja valgustingimuste põhjal – see peaks olema vähemalt võrdne hoone

kõrgusega, kuid mitte alla 4 meetri. Eesmärk on tagada piisav vahemaa olemasoleva

hoonestuse ja uushoonestuse vahel.

2(3)

 Planeeringu koostöö ja koostamise käigus arvestada võimaliku Külvi tn lasteaia

juurdeehituse kavandamisega. Planeeringu koostamisel leida lahendus lasteaia

juurdepääsuks kergliiklejate (aga ka operatiivsõidukite) ning autoliiklusele.

 Detailplaneeringule koostamise käigus lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse

ning vajadusel reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka

planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise

võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi

ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte.

Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne

ehitustööde algust.

 Hinnata vajadust mürauuringu koostamiseks.

Detailplaneeringu algatamise tingimuste hulgas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Vajadusel teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide

kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud

ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane

insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides.

 Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed ja planeeringualalt levivad müratasemed

peavad vastama 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi

KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele.

 Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena

rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Planeerides nt

laadimisala, siis tuleb arvestada läheduses paiknevate elamualadega. Tehnoseadmete

paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele.

 Siseruumides vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas Eesti

standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS

840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise

staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib lisaks tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu algatamise käskkirjas on kirjutatud: „Planeeringu koostamise käigus

arvesta busside lõpp-peatuse ja seisuplatsiga ning Teelise tn lahendusega.“ ja

„Detailplaneeringu koostamise käigus kirjeldada seletuskirjas planeeringuala

lähiümbrusesse jäävate tööstus- ja tootmisettevõtete mõju detailplaneeringu alale.“.

Ameti hinnangul tuleks arvestada ning vajadusel ka hinnata busside lõpp-peatuse ja

seisuplatsi ning lähiümbrusesse jäävate tööstus- ja tootmisettevõtete põhjustatud müra,

tagamaks müra normtasemetele vastavus.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61

„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 toodud normtasemeid.

 Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ lisas toodud piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada kavandatavate ning läheduses paiknevate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

3(3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]