Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

EVOX OÜ

Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

Tel : 52 33943

Reg.nr.14390312

Töö nr EXKSH090525v02

Töö koostaja:

Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Kuupäev 26.01.2026

Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kauba tn 11 maaüksuse

detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang

(katastritunnus 62516:064:0610)

Tartu 2026

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

2/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Sisukord

1. Eesmärk .......................................................................................................................................... 3

2. Mõjurid ........................................................................................................................................... 4

3. Looduskeskkond ............................................................................................................................. 8

4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga .......................................................... 12

5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduv mõju ......................................................................................................... 14

6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 17

7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus ......... 17

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

3/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamise läbiviimist reguleerib Eestis keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Vastavalt nimetatud seadusele tuleb

teatud juhtudel samaaegselt planeerimisdokumendi koostamisega viia läbi ka selle

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise

vajadus tuleneb üheselt kavandatust ning juhul kui ei ole kavandatuga kaasneva olulise

keskkonnamõju ilmnemise võimalikkus üheselt selge, tuleb viia läbi eelhindamine. Käesolev

töö on koostatud eksperthinnanguna kavandatava planeeringule Pärnu linnas Tammiste

linnaosas Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu eeskiislahendusele. Planeeritav ala on

Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on 29003 m² ja sihtotstarbeks on sihtotstarbeta maa

100%. Eelhinnang on koostatud AS Maves koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine” ja juhendmaterjali KMH/KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Töö koostaja Aivar Lääne , MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Eelhinnang

1. Eesmärk

Detailplaneeringu algatajaks on Kaubats OÜ. Detailplaneeringu ala on 29003 m² Kauba tn 11

maaüksus (katastritunnustega 62516:064:0610), mis asub Pärnu linnas Tammiste linnaosas.

Planeeringu eesmärkideks on:

• Olemasoleva maaüksuse jagamine pereelamu ja ridaelamu maa kruntideks;

• Tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine;

• Ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks

KSH eelhinnangu lähtedokumendiks taotleja avaldus DP algatamiseks ja EVOX OÜ põhijoonis

(Lisa 1).

Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega:

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ , 20. 05.2021. a ;

• Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036,

• Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne versioon 23.08.2023;

• Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneering, kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otusega

nr 37.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

4/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet)

Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta

maa 100% (vt joonis 1). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,

1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa.

EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned suvilad.

Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs

planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt. Kauba

tn 11 maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe

on ligikaudu 7,50-8,50. Elamu ning abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta maa-ala üldist

reljeefi. Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt

kõrghaljastust ja müratase on madal. Planeeringualal on olemasolevad salvkaevud.

Käsitletav tasand: Detailplaneering.

Käsitletav valdkond: Infrastruktuuri ehitamine (elamumaa, transpordimaa, üldkasutatv

maa).

Kaetav periood: Määratlemata

2. Mõjurid

2.1 Ressursid

2.1.1 Maakasutus:

Planeeringuala

Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

5/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

maa 100% (vt joonis 2). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa,

1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa. EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub,

kuid kinnistul asuvad mõned suvilad. Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja

geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt

ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt.

Planeeritav ala piirneb

• Põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega (62401:001:3260) 100% transpordimaa

(pindala 167718 m² s.h. haritav maa 12294 m² , looduslik rohumaa 5123 m², metsamaa 70614

m², õuemaa 1786 m² ja muu maa 77901 m²). Katastriüksus on hoonestatud.

• Idast Jaama tn 4a katastriüksusega (62401:001:1446) 100% sihtotstarbeta maa (pindala

19586 m² s.h. metsamaa 17896 m² ja muu maa 1690 m²). Katastriüksus on hoonestamata.

• Lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega (62501:001:0009) 100% transpordimaa

(pindala 17233 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, metsamaa 1830 m2 ja muu maa 13980 m2).

Katastriüksus on hoonestamata.

Samuti Kauba tänav T1 katastriüksusega (62501:001:0010) 100% transpordimaa

(pindala 12742 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, haritav maa 420 m2 , looduslik rohumaa 284 m2 ja

muu maa 12038 m2). Katastriüksus on hoonestamata.

• Läänest Kauba tn 3 katastriüksusega (62401:001:1053) 100% sihtotsatarbeta maa

(pindala 75156 m2 s.h. looduslik rohumaa 10332 m2 , haritav maa 40079 m2 ja muu maa 24745

m2). Katastriüksus on EHR-i andmete põhjal hoonestamata, kuid maa-alal on üksikud suvilad.

Joonis 1. Olemasolev maakasutus

Planeeritaval alal ligikaudne kruntide arv ja suurus on:

• 12 elamumaa krunti, suurused 1140-1704 m²

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

6/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• 4 transpordimaa krunti, suurused 380-2677 m²

• 2 üldkasutatava maa krunt, suurus 553-6680 m²

Planeeritavate kruntide eeldatav lahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel.

Joonis 2. Kruntide skeem eskiislahendusest 14.07.2025

Hinnang: linnalähedase sihtotstarbeta suvilatega hoonestatud krundi väärtustamine läbi

ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule.

2.1.2 Vee kasutus: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis vee- ja

kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus kavandatakse ÜVK baasil.

Krundil on olemasolevad salvkaevud. Kaevude likvideerimine või osaliselt allesjätmine

täpsustatakse järgnevates etappides

Hinnang: Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb veetarbimine planeeritava elamute

olmevee näol, mõju on vähene. Kavandatava tegevusega ei kaasne tõenäoliselt põhjavee

kvaliteedi halvenemist. Detailplaneeringu alale ei kavandada keskkonnaohtlikke tegevustega

kaasnevad hooneid , rajatisi vms.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

7/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

2.1.3 Reoveekanalisatsioon: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis

vee- ja kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi kanalisatsiooni lahendus

kavandatakse ÜVK baasil.

Hinnang: Antud lahendus on planeeritud kontaktvööndis asuvaid rajatisi ja kitsendusi arvesse

võttes, mõju on vähene.

2.1.4 Muude loodusressursside kasutus: Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses.

2.1.5 Muude ressursside kasutus: Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia,

ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

2.2 Ruumi ja otstarbe muutused

2.2.1 Maastik: Altpere maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta.

Maastiku kõrguste vahe on ligikaudu 7,50-8,50.

Hinnang: Planeeringulahenduse elluviimiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid ning

muuta kinnistu üldist reljeefi. Kinnistu maapinna osalise tõstmisega ei kaasne negatiivseid

mõjusid.

2.2.2 Hajumistingimused: Mõju puudub.

2.2.3 Hüdroloogilised tingimused: Kavandatava tegevusega ei plaanita maaparandust

(niisutamine, kuivendamine). Sadevesi suunatakse sademevee kogumise kraavi, mis paikneb

paralleelselt juurdepääsu teega.

Hinnang: Drenaažisüsteemi tehnilised lahendused määratakse järgnevates etappides, mõju

vähene.

2.2.4 Liinirajatised: Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutuda võrguvaldaja tehnilistest

tingimustest.

Hinnang: Kavandtava tegevuse negatiivne mõju puudub.

2.2.5 Liiklus. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liiklustiheduse suurenemine.

Peamiselt kasutatakse juba olemasolevat teed kvartali keskel, kuid uute elanikega tiheneb

liiklus siiski.

Hinnang: liiklustiheduse suurenemine on linnalähedastes piirkondades tavapärane, mõju

vähene.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

8/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

2.3 Hädaolukordade tõenäosus

2.3.1 Õnnetuste tõenäosus: Planeeringualast 1 km raadiuses ei asu ohtlikke ettevõtteid ja

õnnetuste risk on vähene.

2.3.2 Tõrgete tõenäosus: Varustatusega ning toimimisega tõrkeid ette näha ei ole.

2.4 Heited

2.4.1 Müra ja vibratsioon: Ehitamisega kaasneb mõningast müra ja vibratsiooni, kuid see on

ajutine ning lühiajaline.

2.4.2 Õhusaaste: Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse

tehnikat, mille tööshoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete

ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed.

2.4.3 Nõrgvesi: Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett.

2.4.4 Tahked jäätmed: kavandatava tegevuse käigus tekivad kaevis, ehitusjäätmed,

olmejäätmed. Ehitusjäätmed viia taaskasutusse. Jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ning

kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud õigusaktidega.

2.4.5 Muud mõjurid: Kavandatava tegevusega ei kaasne muid mõjureid.

3. Looduskeskkond

3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule:

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja

üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.

Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.

Planeeringualast lõunasuunas asub projekteeritav Tammiste metsade kaitseala. Mõju puudub.

Lõunasuunas asub veel püsielupaikade sihtkaitsevöönd, kus liikumine on lubatud 1. augustist

31. jaanuarini, muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustööl.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

9/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Joonis 4. Looduskaitse alad.

3.2 Kultuurimälestised: Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele planeeringualal

kultuurimälestised puuduvad. Alal on üks geodeetiline märk.

vid 9010

Objekti liigi kood KPO_ASUKOHT_MAAPEALNE

Objekti liik GEOD

Alagrupp id 10

Alagrupp Geodeesina

Nähtuse id 312

Nähtus Geodeetilised märgid

Nimetus 833

Joonis 5. Geodeetiline märk 833.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

10/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Vastavalt keskkonnaministri määrusele 28.06.2013 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ on geodeetilise märgile esitatud järgnevad piirangud.

Pos 17 krunt asub geodeetilise märgi kaitsevööndis:

§ 17. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus

(1) Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit

märgi keskmest.

(2) Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi ning fundamentaalreeperi kaitsevöönd on

viis meetrit märgi keskmest.

(3) Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama antenni

kaitsevöönd on kolm meetrit püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist.

(4) Ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast

horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas.

(5) Ehitise siseruumi paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on viis meetrit märgi

keskmest horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi keskmest vertikaalsuunas.

(51) Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise baasjoone geodeetiliste märkide

kaitsevöönd on 10 meetrit märgi keskmest. Kaitsevöönd kehtib katkematult kogu baasjoone

ulatuses.

[RT I, 23.12.2017, 14 - jõust. 26.12.2017]

(6) Ajutistele märkidele kaitsevööndit ei kehtestata.

Kavandatava tegevuse mõju geodeetilisele märgile puudub kui hoonestust/rajatisi ei kavandata

märgi kaitsevööndisse.

KAVANDATAV ROHEVÕRGUSTIK

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on

mõeldud rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms

keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata

eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid

ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Seega võivad rohevõrgustiku

hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,

kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi

teenuseid toetavad rajatised.

Rohevõrgustik koosneb:

• Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on

ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;

• Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel

liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

11/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed

üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua

efekti. (Kohila valla üldplaneering Eelnõu seletuskiri 36 / 69)

Väljavõte Pärnu linna 2025+ üldplaneeringust, kus vaadeldav piirkond on tähistatud sinise

joonega.

Pärnu linna üldplaneeringus on välja toodud järnev:

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

12/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

• Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee

Tammiste T1 kinnistute.

• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna

rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb

vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on

vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus

loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised

lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee.

Hinnang: Kauba tn 11 kinnistul rohekoridori jätkumine tagatud, kuna krundi ülemine osa

paralleelselt raudteega on jäetud hoonestamata.

4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga

Üldplaneering

Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille

arenguvisioon 1 näeb ette :

Kaubajaama arendus

• Alal lubatud juhtotstarbed - Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th)

• Tee ja tänava maa-ala (Lt). Puhke- ja haljasala maa-ala (P). Pereelamuma-ala (Ep)

Ala arendamine

• Tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering

Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted

Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic

infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu

ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku

elukeskkonna tagamisega (müra, visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn poolsel alale

kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Kaaluda

elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal

arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega.

Haljastuse põhimõtted

Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks3. Arenguala kavandamisel on vajalik

kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama,

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

13/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

jaama juurdepääsude ning ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale

tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada

tootmistegevust eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku

koridorid tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb

vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik

arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade

liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade

liikumise võimaldamiseks üle raudtee.

Liikluskorralduse põhimõtted

Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga.

Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida

veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada

Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas.

Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus. Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna

ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle

raudteeliiniga. Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid

ning Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb

koostada eraldi planeering sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud uuringus

välja pakutud alternatiivsete lahendustega.

Hinnang: Kauba tn 11 kinnistu suurus on piisav hoonestuse kavandamiseks ja ehitusõiguse

määramine on kooskõlas üldplaneeringuga.

Seotus Rail Balticu raudtee trassi ja Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ning

kaubaterminali detailplaneeringuga

Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneering, mille kehtestas Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr.

37.

Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu

ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid. Planeeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine käsitles piirkonna rohevõrgustiku, müra, vibratsiooni,

põhjavee ja loomastiku liikumisteede mõjusid.

Kauba tn 11 kinnistu jääb hoolduskeskuse ja kaubaterminali planeeringuala äärele krunt pos 26

piirnevalt, mille sihtotstarbeks on määratud 100% kaitsehaljastuse maa. Seetõttu on oluline

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

14/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

arvestada kumulatiivseid mõjusid, mis võivad kaasneda raudtee- ja tööstustaristu rajamise ning

kinnistu edasise elamuarendusega. Peamised võimalikud mõjud on seotud raudtee liiklusmüra,

vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad piirkonna elukeskkonda mõjutada.

Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna Kauba tn 11 krundi hoonestus on

kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku jätkumise arvelt, mis vähendavad

müra ja visuaalset mõju. KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur

Pärnu linnas olulist negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud

leevendusmeetodid müra- ja vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.

Hinnang: Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi

sihtotstarbele piiratud.

5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduv mõju

5.1 Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus: Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning

ruumilist struktuuri. Kinnistu on osaliselt suvilatega hoonestatud ala kuhu kavandatakse

elamute rajamine. Planeeringus on kavandatud rohealade määramine. Planeeringualale ei

kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte ning olulise keskkonnamõjuga objekte. Täiendavat

valgusreostust tõenäoliselt ei kaasne. Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-,

fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Elamualade

puhul on oluline müratase nii päevasel kui öisel ajal. Detailplaneeringuala hoonestuse vastavus

kehtivatele müranormidele on soovitav tagada erinevaid meetmeid kombineerides (hoonestuse

paigutus, ehitustehnilised lahendused jms). Eluhoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu

heade akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, mistõttu puudub

antudkontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga

onmääratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine

planeeritud ehitusalas on kooskõlas lähialal väljakujunenud asustusstruktuuriga.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub

Majanduslikud mõjud

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud eelkõige huvitatud

isikute ja korraldaja vahel sõlmitud kokkulepetes seatud tingimuste ja nõuetega ning

planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Detailplaneeringu

realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju kinnistu heakorrastamise näol.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda

ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

15/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Sotsiaalsed mõjud

Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju

lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt

suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib

eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Planeeringulahenduse

elluviimisel võib eeldada, et planeeringualale juurdepääsu tagava tee, liikluskoormus vähesel

määral kasvab.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale,

kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu

elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat

mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna hoonete

rajamisega koos rajatav haljastus, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt

mitmekesisemaks.

5.2 Teenused: Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate

teenuste toimimist.

5.3 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud,

mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega

ei kaasne.

Piiriülene mõju puudub.

5.4 Radoon

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti Geoloogiateenistus) asub

planeeringuala piirkonnas, kus on keskmise või madala radoonisisaldusega pinnased.

Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud

järgmist:

Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus.

Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist

rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate

tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole

kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub

formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist

(nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte

nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast

informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas

perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

16/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

Meetmed radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:

Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleb rakendada

järgmiseid meetmeid radooni hoonetesse sattumise vältimiseks:

• hea ehituskvaliteet

• maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude

tihendamine tarindite radoonikindlad lahendused pinnasega kokkupuutes olevatele

ehitise osadele (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases,

• pinnasega kokkupuutes olevate keldri seinte hermetiseerimine)

• tihenda ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast

• pinnasest hoonesse tulevate kaablite paigutamisel hülssidesse tihendada nii hülsi ja

seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

5.5 Liiklusmüra

Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normväärtusi keskkonnaministri

16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja

ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra

hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat

asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

Liiklusmüra hindamine on võimalik kasutades olemasolevaid andmeid (varasemad

detailplaneeringud, hinnangud jms) või koostades liiklusmüra modelleerimine. Kärsoleval

hetkel puudub info liiklusmüra kohta , mis eeldaks välisõhus leviva müra normväärtuste

ületamist.

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

17/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas

kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse planeerimisel Kauba tn 11 maaüksusel tuleb arvestada võimalike alale jäävate

kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes

ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida

negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda

teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna tegu on

hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline. Maa-ala hõivamisel on

pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Detailplaneeringu elluviimisel ei

kaasne piiriülest mõju. Kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised.

7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise

algatamise vajalikkus

Planeeritav ala on Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on kokku 29003 m² ja sihtotstarbeks

on 100% sihtotstarbeta maa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on

arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv

kaasaegne elukeskkond.

• Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku

liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Kavandatud tegevused

on kooskõlas väljakujunenud asustusega

• Planeeringualal asub geodeetilise märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega

833 asub krundi idaosas. Samuti on põhjaosas raudtee 150 m ehitusvöönd.

• Planeeringus osundatud asupaikadesse ehitusõiguse seadmine ei riku väljakujunenud

asustusstruktuuri. Planeeringuga kavandatav lähtub väljakujunenud looduslikust

situatsioonist ja piirkonna ehitustmahtudest. Ehitustegevuse kavandamisel on vajalik

arvestada, et planeeringulahendus, sh ka ehitiste arhitektuurne lahendus sobituks

ümbritsevasse miljöösse. Planeeringuala hoonestamisega kaasnevad mõjud ei ole

eeldatavalt olulised, kuna puuduvad tegevust välistavad asjaolud.

• Detailplaneeringu elluviimisel on vajalik arvestada kehtivate piirangutega.

• Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,

kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.

• Planeeringualal ei ole tuvastatud maavarade varusid.

Hinnangu kokkuvõte:

Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga

kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ulatusse, ei kahjusta

inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa

eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust võib jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise

Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026

18/18

Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

algatamata. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala

elukeskkonnale on võimalik hinnata detailplaneeringu koostmise raames.

Töö koostaja Aivar Lääne

MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)

26.01.2026

Lisa 1 DP põhijoonis, koostatud 26.01.2026

KORRALDUS

.02.2026 nr

Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Arne Pärnat on esitanud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale Pärnu linna Kauba tn 11

kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse ülesandega jagada kinnistu elamumaa

sihtotstarbega kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on

kavandada alale elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa

sihtotstarbeks.

Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),

mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel

katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja

aiamajad. Krunt on osaliselt kaetud metsaga.

Planeeringu ala (ca 3,5 ha) on asukohaskeemil näidatud kinnistu piiridest väljapoole.

Maa- ja ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on kinnistul haritavat maad 23235.0

m2, metsamaad 1635.0 m2 ja muud maad 4124.0 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud

Kauba tänavalt.

Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.

Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a

katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega

ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.

Planeeringuala jääb osaliselt raudtee ehituskeelualasse. Planeeringualal paikneb geodeetilise

märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega 833 asub krundi idaosas.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja

üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid.

Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid.

Planeeringualast lõunasuunas asub Tammiste metsade kaitseala. Lõunasuunas asub veel

püsielupaikade sihtkaitsevöönd.

Planeeringuala kontaktvööndi moodustab teisel pool Jaama tänavat Tori valda rajatud

väljaehitatud infrastruktuuriga uuselamurajoon koos tänavate võrguga. Veskikaare, Veski ja

Veski põik tänavate ääres on peamiselt 1- ja 2-korruselised ühepereelamud ning mõned

ridaelamud.

2

Kauba tn 11 kinnistule ei ole varem koostatud ega kehtestatud detailplaneeringut.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama

arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud

juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),

Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on

detailplaneering.

Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga

nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneering, mis kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr. 37.

Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu

ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid.

Kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga nähakse ette

lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid

arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva

elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt

on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule

elamumaa sihtotstarve.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p

10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p

2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust

kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju

või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS on keskkonnamõju kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule,

keskkonnale, kultuuri pärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib

eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

EVOX OÜ poolt koostatud Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude

eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste

strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ÜVK arengukavaga, kirjeldatakse planeeringuala

maakasutust ja loodusressursse, tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kavandatavale

rohevõrgustikule. Käsitletakse liikluse, müra ja vibratsiooni häiringuid, kumulatiivseid ja

piiriüleseid mõjusid, kirjeldatakse sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas

mõju inimese tervisele ja varale.

Kokkuvõtvalt järeldatakse KSH eelhinnangus, et lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse

keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute elamumaade kavandamine ning

sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju ega riku väljakujunenud

asustusstruktuuri. Arvestada tuleb ehitiste arhitektuurse lahenduse sobivusega

3

ümbritsevasse miljöösse. Elamumaade kavandamisega ei kaasne negatiivseid mõjusid

rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale.

Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse,

kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas.

Liiklustiheduse suurenemine on kesklinnalähedases piirkonnas tavapärane. Peamised võimalikud

mõjud on seotud raudtee liiklusmüra, vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad

piirkonna elukeskkonda mõjutada. Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna

Kauba tn 11 krundi hoonestus on kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku

jätkumise arvelt, mis vähendavad müra ja visuaalset mõju. Detailplaneeringu koostamisel ja

elluviimisel on vajalik arvestada piirkonnas kehtivate piirangutega.

Kesklinnalähedase sihtotstarbeta krundi väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse

mõjuga piirkonna arengule. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel arvestatakse

olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne

elukeskkond, mis muudab piirkonna ilmekamaks.

KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur Pärnu linnas olulist

negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud meetmed müra- ja

vibratsioonitõkete ning haljastuse näol.

Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi

sihtotstarbele piiratud.

Keskkonnamõju vähendavad meetmed on toodud eelhinnangus (Lisa 2).

KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et

kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub vajadus

keskkonnamõju strateegilise hindamise järele.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Pärnu Linnavalitsus esitab detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduse

eelnõu koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnanguga asjaomastele asutustele ja

naaberkinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja 3 alusel

ning arvestades Arne Pärnat esitatud taotlust

1. Algatada Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu

koostamise ülesandeks on sihtotstarbeta maa-ala muutmine elamumaaks. Eesmärgiks on Kauba

tn 11 kinnistu planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks valdavalt elamumaa sihtotstarbega

kruntideks ning hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine.

Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohasena.

2. Planeeringu koostamisel arvestada järgmiste seisukohtadega:

4

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja

kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada

ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise

eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi

kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud

eesmärke.

2.2. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale

omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid. Uue hoonestuse

kavandamisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist, mahtudest ja

hoonestustihedusest. Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma

ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega

ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide

poolest. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna

ehitustraditsioonidele.

2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane),

sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi ja looduskeskkonda, olema orienteeritud

keskkonnasäästlikele lahendustele.

2.4. Detailplaneeringut koostades arvestada üldplaneeringuga pereelamute maa-alale (Ep) ja

puhke- ja haljasala maa-alale (P) ning tee ja tänava maa-alale (Lt), määratud tingimusi ja

nõudeid. Pereelamute maa-ala (Ep) valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud ja kuni kahe

korteriga korterelamud.

2.5 Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja

taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

Uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.

2.6. Planeeringuga tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine)

hoonestusega samal krundil.

2.7. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 12 m, ühesuunalise tee

puhul 6,5 m. Tänavale kavandada kergliiklus- ja jalakäijate tee, minimaalse laiusega 2,5 m.

Lahendada tänavavalgustus. Teedevõrku kavandades arvestada naabervalda, üle Jaama tänava

varem kehtestatud detailplaneeringu lahendusega selliselt, et tänavavõrku oleks võimalik

omavahel ühendada. Kavandada juurdepääsud planeeringuala ümbritsevatele puhkemetsadele.

2.8. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja

väärtuslik haljastus. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil on 30%. Teede ja kõvakattega

platside osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kruntidele tuleb ette näha terviklik

ja kvaliteetne välialade lahendus. Tammiste arengualade lahendamisel tuleb kavandada

ühendused maakonna rohevõrgustikuga.

2.9. Sademeveed tuleb reeglina ära juhtida kraavide baasil. Planeeringuga kavandada

elamupiirkonnas toimiv sademevete lahendus, mis haakuks olemasolevate kraavidega. Tuleb

vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui

kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida

uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. Sademeveekraavide ja truupide olemasolul

peab tagama vee tõrgeteta äravoolu, süvendades kraave, puhastades nii põhja kui ka kaldad

rohust, võsast, puudest, setetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest.

Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige

maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist.

Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katuselt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega

linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi

ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete

ärajuhtimise lahendus.

Sademevete lahenduse välja töötamiseks kaasata tehnovõrkude pädevust omav insener. Kutse-

või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või

5

pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Ehitusseadustikus sätestatud juhul ja

tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. (Ehitusseadustik §

23).

2.10. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjadest.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.

4. Jätta algatamata Pärnu Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju.

Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-

Sepa 16, Pärnu linn, [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Evox

(Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu

linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.

5. Enne detailplaneeringu algatamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab

mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse

algatamisest, ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud

isik enda kanda detailplaneeringu koostamisega seotud kulude kandmise ja

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise või välja ehitamisega seotud

kulude täieliku või osalise katmise.

6. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne

detailplaneeringu vastuvõtmist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks

või osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt

kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn

andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude

kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta

eelarves.

Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse vastuvõtmise eelses

halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste

väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele

vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele

hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku

kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade

üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

7. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust

detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,

haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.

6

8. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala elukeskkonnale on

vajadusel võimalik hinnata detailplaneeringu koostamise raames.

9. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

10. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis (3D).

11. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti ning Terviseametiga.

Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja

naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu

Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle

õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

12. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

13. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul

algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning korraldada teate

avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu

detailplaneeringu algatamise taotlus ülesandega jagada kinnistu elamumaa sihtotstarbega

kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on kavandada alale

elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks.

Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610),

mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel

katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja

aiamajad.

Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal.

Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a

katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega

ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama

arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud

juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt),

Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on

detailplaneering.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid

arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva

elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Päästeamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Tori Vallavalitsus

[email protected]

20.02 2026 nr 8-4/1936-8

Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

2

on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule

elamumaa sihtotstarve.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p

10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p

2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust kaaluda ja anda selle

kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või kui kavandatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist.

Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati Kauba tn 11 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostajaks EVOX OÜ.

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb.

Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus

lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust

ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus asjaomastele asutustele seisukoha kujundamiseks ja

arvamuse avaldamiseks „Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ korralduse eelnõu koos juurde

lisatud KSH eelhinnanguga (EVOX OÜ).

Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult 30 päeva

jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn, Suur-Sepa tn

16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] .

Kui koostöötegijad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et nad ei soovi

detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekuid ja arvamusi

avaldada.

Lugupidamisega

Ülle Tuulik

527 4205, [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisad:

1. „Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu;

2. Detailplaneeringuala asukohaskeem;

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Evox OÜ).