Abipolitseiniku seaduse eelnõu (kohtukordnikud)

1

EELNÕU

13.02.2026

Abipolitseiniku seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Seaduse eesmärk on kaasata abipolitseinik Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete täitmise

toetamisse, et tagada turvalisem ühiskond (edaspidi politsei tegevuses osalemine).

(2) Käesoleva seadusega sätestatakse abipolitseinikuks saamise tingimused ning abipolitseiniku

õigused, kohustused, vastutus, pädevus ja tegevuse korraldus.

(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(4) Abipolitseinikule käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud relva käitlemisnõuete

rikkumise korral kohaldatakse relvaseaduse 131. peatükis sätestatut.

(5) Õigusaktides sätestatud juhul riikliku järelevalve meetme rakendamisel kohaldatakse

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

§ 2. Abipolitseinik

(1) Abipolitseinik on füüsiline isik, kellele on antud abipolitseiniku staatus ja kes vabatahtlikult

vabast ajast osaleb politsei tegevuses käesolevas seaduses ning teistes seadustes sätestatud

alustel, tingimustel ja korras.

(2) Abipolitseinikud jagunevad järgmistesse astmetesse:

1) I astme abipolitseinik;

2) II astme abipolitseinik;

3) III astme abipolitseinik.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrgema astme abipolitseinik võib täita madalama

astme abipolitseiniku ülesandeid.

§ 3. Politsei tegevuses osalemine

(1) Abipolitseiniku osalemine politsei tegevuses on käesoleva seaduse tähenduses:

1) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku, ametniku või töötaja toetamine käesoleva

seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevustes;

2) politsei ülesandel ja juhendamisel koos Politsei- ja Piirivalveameti politseiametniku või

ametnikuga käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste toetamine;

3) politsei ülesandel iseseisvalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste teostamine

III astme abipolitseiniku poolt.

2

(2) Politsei- ja Piirivalveameti politseiametnik, ametnik või töötaja võib abipolitseinikule anda

ülesandeid ning teda juhendada talle antud teenistusülesannete piirides, lähtudes abipolitseiniku

pädevusest.

(3) Abipolitseinik on politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete rakendamisel või

vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb Politsei- ja Piirivalveameti nimel

ning kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

(4) Abipolitseinikul on keelatud politsei tegevuses osaleda, kui ta ei vasta käesolevas seaduses

abipolitseinikule sätestatud nõuetele või esineb muu kaalukas põhjus.

2. peatükk

Abipolitseiniku staatus

1. jagu

Abipolitseiniku pädevused ja abipolitseinikule esitatavad nõuded ning nõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll

§ 4. Abipolitseiniku pädevus

(1) I astme abipolitseiniku pädevuses on politsei ülesandel politsei arendus-, ennetus- ja

tugitegevuse toetamine või isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmine ja

dokumendi väljastamine.

(2) II astme abipolitseiniku pädevuses on koos politseiametniku või ametnikuga toetada

politseid lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine;

2) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks

vajalikud toimingud, välja arvatud loa väljastamise otsustamine;

3) kinni peetud isiku saatmine ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamine;

4) merereostuse avastamine ning piiriveekogu reostuse avastamine ja likvideerimine;

5) objektivalve ja isikukaitse;

6) otsingu- ja päästetöö;

7) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

8) riiklik järelevalve Euroopa Liidu kodaniku seaduse, turvategevuse seaduse, relvaseaduse,

välismaalaste seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sätestatud nõuete täitmise üle;

9) süütegude menetlemine, välja arvatud menetlusotsuse tegemine.

(3) III astme abipolitseiniku pädevuses on lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevustele õigus

toetada politseid iseseisvalt järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja vahetu kõrgendatud ohu väljaselgitamine ja

tõrjumine;

2) avalikus kohas käitumise nõuete järelevalve;

3) liiklusjärelevalve;

4) objektivalve;

5) riiklik järelevalve alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle;

6) riigipiiri valvamine;

7) piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine.

3

§ 5. Abipolitseinikule esitatavad nõuded

(1) I astme abipolitseinik peab vastama järgmistele nõuetele:

1) on täieliku teovõimega vähemalt 18-aastane isik;

2) on Eesti kodanik;

3) omab vähemalt põhiharidust;

4) valdab eesti keelt vähemalt B2-tasemel;

5) on sobilik oma isikuomaduste, kõlbluse ja usaldusväärsuse poolest osalema politsei

tegevuses;

6) käitumine ja eluviis ei kahjusta Politsei- ja Piirivalveameti mainet ega ohusta enda ja teise

isiku turvalisust ning riigi julgeolekut või avalikku korda;

7) ei ole karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest;

8) ei ole kehtivat karistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

9) ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav;

10) ei ole viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo

toimepanemise eest;

11) ei ole kohtunik, prokurör või rahvakohtunik;

12) ei ole abipolitseinikuks kandideerimisel esitanud teadlikult valeandmeid või varjanud

olulist teavet.

(2) II astme abipolitseinik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) omama vähemalt keskharidust või õppima nominaalajaga ettenähtud tähtaja jooksul

keskharidust andval õppekaval;

2) vastama abipolitseinikule kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuetele;

3) vastama abipolitseinikule kehtestatud tervisenõuetele.

(3) III astme abipolitseinik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) omama vähemalt keskharidust;

2) valdama eesti keelt vähemalt C1-tasemel;

3) omama II astme abipolitseiniku staaži vähemalt üks aasta;

4) olema politsei tegevuses osalenud vähemalt 120 tundi.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastav abipolitseinikuks kandideerija või

abipolitseinik suunatakse vastava astme väljaõppesse.

(5) Abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse täpsemad nõuded ning nende

kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 6. Abipolitseinikuks nimetamine ja staatuse andmine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik nimetab

abipolitseinikuks ja annab abipolitseiniku staatuse isikule, kes vastab käesoleva seaduse §-s 5

sätestatud abipolitseinikule esitatavatele nõuetele ning on läbinud vastava astme väljaõppe.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib kriisiolukorra ajal

nimetada II astme abipolitseinikuks isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2

nimetatud nõuetele ning kes on läbinud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud väljaõppe, kuni

kriisiolukorra lõppemiseni.

4

(3) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori volitatud

ametnikuks ka politseiametnik.

§ 7. Kandideerimisandmete kategooriad

(1) Abipolitseinikuks kandideerija esitab käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud nõuetele vastavuse

kontrolli ja §-s 9 nimetatud taustakontrolli läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveametile:

1) isiku üldandmed;

2) haridusandmed;

3) sotsiaalmeedia kontode andmed;

4) viimase viie aasta töötamisega seotud andmed;

5) sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva

elukaaslase ees-ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed;

6) välisriigis kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe andmed;

7) välisriigis kriminaalmenetluse ja kriminaalkorras karistamisega seotud andmed.

(2) Abipolitseinikuks kandideerija on Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kohustatud esitama

täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid tähtsust omavate asjaolude kohta, mis on

vajalikud §-s 8 nimetatud nõuetele vastavuse kontrolli või §-s 9 nimetatud taustakontrolli

läbiviimiseks.

(3) Abipolitseinikuks kandideerimise andmete täpsema loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 8. Nõuetele vastavuse kontroll

(1) Nõuetele vastavuse kontrolli eesmärk on hinnata isiku vastavust:

1) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–4 ja 11 sätestatud nõuetele, kui isik kandideerib

abipolitseinikuks;

2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele, kui abipolitseiniku I aste ülendatakse

II astmeks;

3) käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, kui abipolitseiniku II aste ülendatakse

III astmeks.

(2) Kriisiolukorra ajal on nõuetele vastavuse kontrolli eesmärk hinnata isiku vastavust:

1) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–4 ja 11 ning § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele enne

II astme abipolitseinikuks nimetamist;

2) käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktides 1–2 ja 4 sätestatud nõuetele, kui abipolitseiniku

II aste ülendatakse III astmeks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teostab nõuetele vastavuse kontrolli ning teavitab

abipolitseinikuks kandideerijat sellest enne esmase nõuetele vastavuse kontrolli tegemist.

(4) Politsei- ja Piirivalveametil on põhjendatud kahtluse korral õigus täiendavalt kontrollida

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1

punktides 1–2 ja 11 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat või abipolitseinikku tema

suhtes täiendavast nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisest ning selle tulemusest

14 kalendripäeva jooksul tulemuse teatavaks saamisest arvates.

5

(6) Nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) varasemad isikunimed;

3) hariduse andmed;

4) viimase viie aasta töötamise andmed;

5) teovõimelisuse andmed;

6) keeleoskuse andmed;

7) kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse andmed;

8) tervisekontrolli tulemuste andmed;

9) abipolitseiniku staaži andmed.

(7) Nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus saada

andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku

juriidilise isiku andmekogust.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmeid töödeldakse ulatuses, mis on vajalik

nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi saavutamiseks.

§ 9. Taustakontroll

(1) Taustakontrolli eesmärk on hinnata abipolitseinikuks kandideerija ja abipolitseiniku

usaldusväärsust ning vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5−10 ja 12 sätestatud

nõuetele (edaspidi taustakontroll).

(2) Politsei- ja Piirivalveamet teostab taustakontrolli:

1) abipolitseinikuks kandideerijale, kes on läbinud käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 1

sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli;

2) käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikutele;

3) abipolitseinikuks kandideerijale või abipolitseinikule, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik

ei vasta enam abipolitseiniku nõuetele, millele vastavust kontrolliti tema viimasel

taustakontrollil.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat esmase taustakontrolli

tegemisest ette.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab abipolitseinikuks kandideerijat või abipolitseinikku tema

suhtes käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel taustakontrolli läbiviimisest ning selle

tulemusest 14 kalendripäeva jooksul tulemuse teatavaks saamisest arvates.

(5) Taustakontrolli läbiviimisel võib Politsei- ja Piirivalveamet töödelda järgmisi

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku isikuandmeid:

1) üldandmed;

2) varasemad isikunimed;

3) viimase viie aasta töötamise andmed;

4) sotsiaalmeedia kontode andmed;

5) määratud karistuse, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuse täitmisele pööramise

andmed;

6) karistusregistri arhiivi andmed;

6

7) kriminaalmenetluste andmed, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja

nendes asjades tehtud menetlust lõpetava lahendi andmed;

8) andmed seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mille tegevus on suunatud avaliku

korra või julgeoleku vastu;

9) avalike allikate andmed usaldusväärsuse, isikuomaduste, kõlbeliste omaduste ja eluviisi

kohta;

10) õppeasutuse esindajalt saadud andmed ja viimase viie aasta tööandja andmed isiku

usaldusväärsuse, isikuomaduste ja kõlbeliste omaduste kohta;

11) andmed viimase aasta jooksul distsiplinaarsüüteo eest avalikust teenistusest vabastamise

kohta;

12) Politsei- ja Piirivalveameti andmed abipolitseiniku eelneva taustakontrolli kohta;

13) viimase viie aasta andmed välispiiri ületuste ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku

viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3

alusel kehtestatud nimekirja;

14) välisriigis kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe andmed;

15) politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus olevad andmed,

mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid kuritegevusega seotud isikuga;

16) politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus

olevad andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele.

(6) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikute puhul võib töödelda ainult

käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 15 sätestatud andmeid.

(7) Taustakontrolli läbiviimiseks on Politsei- ja Piirivalveametil õigus:

1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste

isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta;

2) vestelda kontrollitava isikuga, samuti tema tööandja, õppeasutuse esindaja ja teiste isikutega,

et selgitada välja, kas isik vastab käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud

nõuetele;

3) saada andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust;

4) saada isikuandmeid karistusregistri arhiivist;

5) töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmeid töödeldakse ulatuses, mis on vajalik

taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks.

§ 10. Nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli tulemus

(1) Nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli tulemusel võib Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud ametnik:

1) anda isikule abipolitseiniku staatuse;

2) keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest;

3) peatada abipolitseiniku staatuse;

4) ülendada või alandada abipolitseiniku astet;

5) vabastada isik abipolitseiniku staatusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulemusest teavitatakse isikut.

7

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud keeldumise või vabastamise

põhjust ning selle aluseks oleva asjaolu avaldamist võib piirata ulatuses, mis on vältimatult

vajalik, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine

või karistuse täideviimine ning teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(4) Keeldumise või vabastamise põhjust ja selle aluseks olevat asjaolu ei avaldata seni, kuni see

on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

§ 11. Nõuetele vastavuse ja taustakontrolli andmete säilitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet säilitab nõuetele vastavuse kontrolli andmeid viis aastat alates

vastava kontrolli tegemise kuupäevast või õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

(2) Kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel Politsei- ja Piirivalveamet keeldub käesoleva

seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 alusel isikule abipolitseiniku staatuse andmisest, säilitatakse

andmeid üks aasta alates keeldumise tegemise kuupäevast või õigusliku vaidluse korral kuni

selle lõppemiseni.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet säilitab taustakontrolli käigus kogutud andmeid kümme aastat

alates vastava kontrolli tegemise kuupäevast või õigusliku vaidluse korral kuni selle

lõppemiseni.

(4) Abipolitseiniku surma korral kustutatakse nõuetele vastavuse ja taustakontrolli andmed

viivitamata. Kui abipolitseiniku surm on seotud politsei tegevuses osalemisega ja andmed on

vajalikud menetluse läbiviimiseks, säilitatakse andmeid surma kuupäevast alates viis aastat või

õigusliku vaidluse korral kuni selle lõppemiseni.

2. jagu

Tervisekontroll ja väljaõpe

§ 12. Tervisekontroll

(1) Abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk on hinnata abipolitseiniku vastavust käesoleva

seaduse § 5 lõike 2 punktis 3 esitatud nõuetele.

(2) I astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne II astme abipolitseinikuks ülendamist ning

II ja III astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli perioodiliselt.

(3) Abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kes

on Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes, või perearst, kaasates vajaduse korral teisi

eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid.

(4) Abipolitseiniku tervisekontrolli ja -tõendi võib asendada samaväärse tervisekontrolli

läbimisel saadud kehtiva tervisetõendiga.

(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) abipolitseiniku tervisenõuded;

2) samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;

3) nõuded tervisetõendi sisule ja vormile;

4) tervisekontrolli perioodilisuse;

5) tervisekontrolli korra.

8

§ 13. Väljaõpe

(1) Abipolitseinikuks saamiseks tuleb läbida vastava astme ettevalmistav väljaõpe. Väljaõpe

loetakse läbituks arvestuse sooritamisega.

(2) Abipolitseiniku väljaõpe on:

1) I astme puhul vähemalt 20 akadeemilist tundi;

2) II astme puhul vähemalt 150 akadeemilist tundi;

3) III astme puhul vähemalt 40 akadeemilist tundi.

(3) Abipolitseiniku väljaõpe ei hõlma käesoleva seaduse paragrahvis 14 nimetatud õpet.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud väljaõppe läbimisel

võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Isiku varasema õpi- ja töökogemuse

arvestamisel võib pädev väljaõpet korraldav asutus lugeda isiku väljaõppe osaliselt või

täielikult läbituks.

(5) Abipolitseiniku väljaõppe nõuded ja õppeliigid kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 14. Abipolitseiniku erialaõpe ja täiendõpe

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on erialaõppe eesmärk omandada abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks vajalikud uued teadmised ja oskused ning täiendõpe eesmärk on säilitada või

arendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi.

(2) Kui ülesande täitmiseks on vaja lisateadmisi ja -oskusi, läbib abipolitseinik eelnevalt lisaks

käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 2 toodule vastava erialaõppe.

(3) Tulirelva kandmise õiguse saamiseks läbib II ja III astme abipolitseinik tulirelva erialaõppe

ning sooritab laskeharjutuse.

(4) Elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks läbib II ja III astme abipolitseinik

elektrišokirelva erialaõppe ning sooritab arvestuse.

(5) II ja III astme abipolitseinik läbib kvalifikatsiooni säilitamiseks igal aastal turvataktika ja

vahetu sunni täiendõppe ning sooritab tulirelva kandmise õiguse säilitamiseks lasketesti

vähemalt üks kord kalendriaastas.

(6) III astme abipolitseinik sooritab oma kvalifikatsiooni säilitamiseks arvestuse iga kolme

aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates.

(7) Abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, läbib kvalifikatsiooni säilitamiseks täiendõppe

vähemalt kord kolme aasta jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku

varasemat õpi- ja töökogemust ning võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel

lugeda isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks.

(9) Abipolitseiniku erialaõppe ja täiendõppe nõuded ning õppeliigid kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

9

§ 15. Abipolitseiniku väljaõpe kriisiolukorra ajal

(1) Abipolitseiniku väljaõppe maht kriisiolukorra ajal on vähemalt 40 akadeemilist tundi.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel võib kriisiolukorra ajal väljaõppele

suunata isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Väljaõppele

suunatud isik ei pea läbima käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljaõpet.

(3) Nõuded abipolitseiniku väljaõppele kriisiolukorra ajal kehtestab valdkonna eest vastutav

minister.

§ 16. Väljaõppe korraldus

Abipolitseiniku väljaõpet korraldavad sisekaitseline rakenduskõrgkool ning Politsei- ja

Piirivalveamet. Väljaõppekava koostab sisekaitseline rakenduskõrgkool koostöös Politsei- ja

Piirivalveametiga.

3. peatükk

Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused, õigused ja kohustused

§ 17. Abipolitseinike arvestuse pidamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet peab abipolitseinike arvestust, mille eesmärk on pidada arvestust

abipolitseiniku koosseisu ja staatuse üle ning tagada abipolitseinike tegevuse korraldamine,

politsei tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse jälgimine, analüüsi ja statistika kogumine.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseinike arvestuse pidamise korra.

§ 18. Töökorraldus

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise ning töökorralduse täpsema korra.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib moodustada

abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ning kehtestada selle

töökorralduse.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus lähetada abipolitseinik tema nõusolekul välisriiki.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku välisriiki lähetamise korra.

§ 19. Abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid

(1) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks:

1) abipolitseiniku tunnistuse ning II ja III astme abipolitseinikule ametimärgi;

2) vajaduse korral politseiametniku vormiriietuse koos abipolitseiniku eraldusmärkidega

(edaspidi abipolitseiniku vormiriietus).

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab korra, milles kehtestatakse abipolitseiniku

vormiriietuse kandmine.

(3) Abipolitseinikul on keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku tunnistust ja ametimärki

kõrvalisele isikule.

10

(4) Isikul, kes ei ole abipolitseinik ning kellel ei ole Politsei- ja Piirivalveametilt saadud luba

abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks, on keelatud abipolitseiniku vormiriietust kasutada.

(5) Politseivälises tegevuses osaledes võib abipolitseinik oma vormiriietust kanda üksnes

Politsei- ja Piirivalveameti loal.

(6) Abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 20. Abipolitseiniku õigused

(1) Abipolitseinikul on õigus:

1) osaleda politsei tegevuses;

2) saada ülesande täitmiseks vajalikku õpet;

3) saada ülesande täitmiseks vajalikke vahendeid;

4) saada ülesande täitmiseks juurdepääs vajaduspõhiselt andmekogudele ja infosüsteemidele;

5) keelduda täitmast ebaseaduslikku politsei korraldust;

6) keelduda täitmast politsei korraldust, milleks tal ei ole väljaõpet, teadmisi ega oskusi;

7) osaleda rahvusvahelises politsei koostöös välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel.

(2) Kui abipolitseinik keeldub korralduse täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5–6

alusel, teavitab ta sellest korralduse andjat ja oma vahetut juhti.

(3) Abipolitseinikul on käesoleva seaduse § 4 lõigetes 1–3 sätestatud ülesannete täitmisel õigus

töödelda:

1) asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet;

2) isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ulatuses, mis on vajalik politsei antud

ülesande täitmiseks;

3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

(4) Abipolitseinik ei või andmeid kasutada ega edasi töödelda väljaspool talle antud volitust

ega viisil, mis ei ole otseselt seotud ülesande täitmisega.

§ 21. Abipolitseiniku kohustused

(1) Abipolitseinikul on kohustus:

1) järgida Politsei- ja Piirivalveameti põhiväärtusi, ametniku eetikakoodeksit ning Politsei- ja

Piirivalveameti eetikakoodeksit ja töökorralduse reegleid;

2) käituda väärikalt nii politsei tegevuses osaledes kui ka sellest väljaspool, sealhulgas hoiduda

tegevusest, mis kahjustab tema usaldusväärsust abipolitseinikuna või Politsei- ja

Piirivalveameti mainet;

3) hoida ja kasutada talle väljastatud, tema kasutuses olevaid vahendeid ja muud vara

heaperemehelikult ja sihipäraselt ning kasutada neid ainult talle antud ülesande täitmiseks;

4) hoida korras talle väljastatud erivahendit ja relva ning tagada, et need ei satuks kõrvalise

isiku kätte;

5) viivitamata teavitada Politsei- ja Piirivalveametit talle väljastatud relva, erivahendi või muu

vara vargusest, kadumisest või kõrvalise isiku kätte sattumisest;

6) hoida seaduses sätestatud korras saladuses politsei tegevuses osalemise käigus talle teatavaks

saanud isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid ning muud asutusesiseseks

kasutamiseks ettenähtud teavet;

11

7) kanda abipolitseiniku vormiriietust, kui ta politsei tegevuses osalemisel kannab elektrišoki-

või tulirelva, kohaldab riikliku järelevalve erimeedet või on vajalik, et ta oleks visuaalselt

tuvastatav abipolitseiniku vormiriietuse kaudu;

8) kanda tulirelva nähtaval kohal, kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust;

9) kui ta osaleb politsei tegevuses erariietes, kanda tulirelva üldjuhul varjatult, välja arvatud

juhul, kui abipolitseinik on ülesande täitmisel selgelt identifitseeritav;

10) mitte kanda abipolitseiniku vormiriietust, relva ega laskemoona korrakaitseseaduse § 36

tähenduses joobeseisundis;

11) mitte kasutada oma staatust eesmärgiga tekitada kahju teise isiku õigustele või hüvele või

avalikele huvidele, mis on seadusega kaitstud;

12) esitada isiku nõudmisel abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos

ametimärgiga, kui ta kannab abipolitseiniku vormiriietust politsei tegevuses osaledes;

13) esitada isikule abipolitseiniku tunnistus või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga,

kui ta osaleb politsei tegevuses abipolitseiniku vormiriietuseta;

14) teavitada Politsei- ja Piirivalveametit esimesel võimalusel, kui ta ei vasta käesoleva seaduse

§ 5 lõike 1 punktides 1, 2, 9, 10 ja 11 nimetatud nõuetele;

15) teavitada viivitamata Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud korras Politsei- ja

Piirivalveameti väljastatud tulirelva või elektrišokirelva kasutamisest;

16) jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ja tema põhitöö ei kahjusta vastastikku tema

töövõimet ega tervist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud abipolitseiniku vormiriietuse kandmise

kohustusest võib ülesande täitmisel loobuda Politsei- ja Piirivalveameti põhjendatud otsusel,

kui see on vajalik politsei tegevuses ülesande täitmise eesmärgi saavutamiseks.

(3) Abipolitseinik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 12 ja 13 nimetatud kohustuse

täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.

(4) II ja III astme abipolitseinik, kes politsei tegevuses osaledes teenindab sündmuskohti või

puutub kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega, daktüloskopeeritakse ning temalt võetakse

DNA-proov, et välistada ekspertiisi- ja uuringuobjektile abipolitseiniku jäetud jäljed kooskõlas

politsei- ja piirivalveseaduse §-s 451 ettenähtud korraga.

4. peatükk

Abipolitseiniku rakendatavad meetmed, vahetu sund ning erivahendid ja relvad

1. jagu

Abipolitseiniku rakendatavad meetmed

§ 22. Süütegude ennetamise meetmed

Süütegude ennetamisel lähtub abipolitseinik korrakaitseseaduse §-s 18 loetletud ennetamise

meetmetest.

§ 23. Riikliku järelevalve meetmete kohaldamine

(1) II ja III astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes kohaldada korrakaitseseaduse

§-des 28, 30, § 32 lõigetes 1–5, 7, 8, §-des 37, 38, 42, § 44 lõike 1 punktides 1, 3, 5, § 45 lõigetes

1, 3, 4, § 46 lõike 1 punktides 1, 2, § 47 lõike 1 punktides 1, 4–6, §-s 48, § 49 lõike 1

punktides 2–4 ning lõigetes 2–6 sätestatud riikliku järelevalve meetmeid käesolevas

paragrahvis sätestatud erisustega.

12

(2) II ja III astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes ainult politseiametniku

korraldusel kohaldada korrakaitseseaduse § 31 lõigetes 1–3, § 32 lõigetes 6, 9, §-des 34, 39, 41,

§ 44 lõike 1 punktides 2, 4, 6, § 45 lõikes 5, § 46 lõike 1 punktides 3–6, 8, § 47 lõike 1

punktides 2, 3, § 48 lõikes 3, § 49 lõike 1 punktides 1, 5–7 ning §-des 50–52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid.

(3) II ja III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes keelatud:

1) korrakaitseseaduse § 45 lõikes 5 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel

kasutada sundpeatamise vahendina tulirelva;

2) korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel isiku

kehaõõnsuste läbivaatus.

(4) III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes iseseisvalt keelatud:

1) korrakaitseseaduse § 50 lõike 1 punkti 3 alusel valdusesse siseneda;

2) korrakaitseseaduse § 51 alusel valdust läbi vaadata.

§ 24. Kinnipeetud isiku saatmine

II ja III astme abipolitseinikul on õigus teostada kinnipeetud isiku saatmist politsei ja piirivalve

seaduse §-s 741 sätestatud alusel ning korras.

2. jagu

Vahetu sund

§ 25. Vahetu sunni kohaldamine

(1) II ja III astme abipolitseinik võib politsei tegevuses osaledes käesoleva seaduse § 23

lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(2) II ja III astme abipolitseinikul on õigus politsei ülesandel kohaldada vahetut sundi

politseiametniku korraldusel, kui see on vältimatult vajalik politseiametniku poolt riikliku

järelevalve meetme kohaldamise eesmärgi saavutamiseks.

(3) III astme abipolitseinikul on politsei tegevuses osaledes iseseisvalt keelatud kohaldada

vahetut sundi korrakaitseseaduse § 41 lõikes 10 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel.

§ 26. Erivahendid ja relvad

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib väljastada II ja III astme abipolitseinikule järgmised

erivahendid:

1) käerauad;

2) sidumisvahend;

3) tehniline tõke;

4) sõiduki sundpeatamise vahend;

5) eriotstarbeline valgus- ja heliseadeldis;

6) eriotstarbeline värvimis- ja märgistusvahend.

13

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib II ja III astme abipolitseinikule väljastada järgmised relvad:

1) tulirelv;

2) elektrišokirelv;

3) pneumorelv;

4) harjutusrelv;

5) kummi- või teleskoopnui;

6) gaasipihusti.

§ 27. Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine

(1) II ja III astme abipolitseinik võib isiku suhtes kasutada käeraudu korrakaitseseaduse § 79

lõikes 1 sätestatud alustel.

(2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib II ja III astme abipolitseinik kasutada

sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle kehavigastust ega põhjusta kestvat

füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.

§ 28. Tulirelva kasutamine

II ja III astme abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses, võib kasutada tulirelva

korrakaitseseaduse §-s 81 sätestatud alustel ning korras.

§ 29. Elektrišokirelva kasutamine

II ja III astme abipolitseinik, kes osaleb politsei tegevuses, võib kasutada elektrišokirelva

korrakaitseseaduse §-s 80 sätestatud alustel ning korras.

3. jagu

Relva kandmise õigus

§ 30. Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õigus

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib otsusega anda

elektrišoki- või tulirelva kandmise õiguse (edaspidi relvakandmise õigus) II ja III astme

abipolitseinikule:

1) kelle terviseseisund ei välista relva kandmise õigust;

2) kes on läbinud vastavat liiki relvale ettenähtud väljaõppe ja sooritanud laskeharjutuse.

§ 31. Relva ja laskemoona väljastamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib väljastada elektrišoki- ja tulirelva ning laskemoona II ja

III astme abipolitseinikule, kellel on kehtiv relvakandmise õigus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik kehtestab

abipolitseinikule relva ja laskemoona väljastamise ja arvestuse pidamise korra.

§ 32. Relva kandmine

(1) Relva kandmine käesoleva seaduse tähenduses on relva ja laskemoona kaasas kandmine

väljaspool relvahoidlat.

14

(2) II ja III astme abipolitseinik võib kanda relva ja laskemoona:

1) politsei tegevuses osaledes ja väljaõppes;

2) politsei tegevusse või väljaõppesse minnes ja sealt tulles.

(3) Välisriiki lähetatud II ja III astme abipolitseinikul võib Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega lubada kanda talle väljastatud relva, kui see

on vajalik ülesande täitmiseks.

4. jagu

Relva hoidmine ja edasitoimetamine

§ 33. Abipolitseinikule väljastatud relva ja laskemoona hoidmine

(1) II ja III astme abipolitseinikule väljastatud tulirelva ja laskemoona hoitakse Politsei- ja

Piirivalveameti määratud relvahoidlas tühjaks laetuna.

(2) II ja III astme abipolitseinik võib hoida relva ja laskemoona oma elu- või asukohas Politsei-

ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku eelneva kirjaliku otsusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse alusel elektrišoki- või tulirelva hoidev

abipolitseinik tagab relva ja laskemoona säilimise ning välistab neile kõrvalise isiku

juurdepääsu.

(4) II ja III astme abipolitseinik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama Politsei- ja

Piirivalveametit oma elu- või asukoha aadressi muutumisest, kui talle on antud luba hoida relva

ja laskemoona elu- või asukohas.

(5) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik kehtestab relva

hoidmisele lisanõuded.

§ 34. Relva ja laskemoona edasitoimetamine

(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamine on II või III astme abipolitseiniku poolt politsei

ülesannete täitmise raames relva ja laskemoona toimetamine Eesti piires ühest kohast teise ilma

relva vahepealse kasutamise eesmärgita.

(2) Edasitoimetamise käigus peab olema tagatud relva ja laskemoona säilimine ning välistatud

sellele kõrvalise isiku juurdepääs.

(3) Edasitoimetatav tulirelv peab olema tühjaks laetud ning pakitud viisil, mis välistab tulirelva

kohese kasutuselevõtu.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib kehtestada

lisanõudeid abipolitseiniku poolt relva ja laskemoona edasitoimetamisele.

15

§ 35. Elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse peatamine, peatumine ning kehtetuks

tunnistamine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik peatab relvakandmise

õiguse, kui:

1) abipolitseiniku terviseseisund võib takistada tal elektrišoki- või tulirelva kandmist või

kujutab ohtu talle endale või teistele isikutele;

2) abipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva käsitsemine on ohustanud teda ennast või teisi

isikuid.

(2) Tulirelva kandmise õigus peatub, kui II või III astme abipolitseinik ei soorita käesoleva

seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud lasketesti kalendriaasta jooksul.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab relvakandmise

õiguse kehtetuks, kui:

1) abipolitseinikul on püsiv terviseseisund, mis välistab elektrišoki- ja tulirelva kandmise;

2) abipolitseiniku astet alandatakse I astmele.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse

peatamise, peatumise ning kehtetuks tunnistamise täpsema korra.

§ 36. Elektrišoki- või tulirelva kandmise õiguse taastamine ja taastumine

(1) Abipolitseinik, kelle elektrišokirelva kandmise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 35

lõike 1 punkti 2 alusel, peab enne relva kandmise õiguse taastamist uuesti läbima käesoleva

seaduse § 14 lõikes 4 nimetatud erialaõppe ning sooritama arvestuse.

(2) Abipolitseinik, kelle tulirelva kandmise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1

punkti 2 alusel, peab enne relva kandmise õiguse taastamist uuesti läbima käesoleva

seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud erialaõppe ning sooritama lasketesti.

(3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik taastab relvakandmise

õiguse käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud asjaolu äralangemisel.

(4) Kui tulirelva kandmise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel, taastub

tulirelva kandmise õigus pärast käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud lasketesti

sooritamist.

(5) Politsei- ja Piirivalveamet kehtestab relvakandmise õiguse taastamise ja taastumise täpsema

korra.

§ 37. Relva tagastamine

(1) Abipolitseinik tagastab Politsei- ja Piirivalveametile elektrišoki- või tulirelva, kui tema

relvakandmise õigus:

1) on peatatud käesoleva seaduse § 35 lõike 1 alusel;

2) peatub käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel;

3) on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 35 lõike 3 alusel.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor kehtestab abipolitseiniku relva tagastamise täpsema

korra.

16

5. peatükk

Kriisirolliga abipolitseinik

§ 38. Abipolitseinikule kriisirolli määramine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib määrata kriisirolli abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga

abipolitseinik), kes on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku toetada

politseid kriisiolukorras (edaspidi kriisi lahendamine).

(2) Kriisirolliga abipolitseinik on abipolitseinik, kelle ülesanne on toetada politseid kriisi

lahendamise ajal käesoleva seaduse § 4 lõigete 1–3 kohaselt.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus saada enne abipolitseinikule kriisirolli määramist

töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet isiku nimetamise kohta sõjaaja

ametikohale.

(4) Kriisirolli ei saa määrata abipolitseinikule, kes on riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja

ametikoht), välja arvatud juhul, kui abipolitseinik vastavalt ameti- või töökohalt vabastatakse.

§ 39. Kriisirolliga abipolitseiniku staatuse ja töö- või teenistussuhte erisus

(1) Kriisirolliga abipolitseinikku ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see

on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks.

(2) Kriisirolliga abipolitseinikul on õigus keelduda töö tegemisest selle tööandja heaks, kellega

tal on sõlmitud tööleping, kui ta kaasatakse kriisi lahendamisse.

(3) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abipolitseiniku avaliku võimu

teostamise õigus peatub ja ta on ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse

kriisi lahendamisse.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale avalduse

tööst keeldumise kohta ning ametnik esitab avalduse avaliku võimu teostamise õiguse

peatamiseks.

(5) Kriisirolliga abipolitseinikule, kes osaleb kriisi lahendamises, võib maksta hüvitist. Hüvitise

arvutamise aluseks võetakse hüvitise maksmisele eelnenud Statistikaameti avaldatud viimane

keskmine brutokuupalk.

(6) Kriisirolliga abipolitseiniku hüvitise ulatuse, selle taotlemise ja väljamaksmise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu kahju, mis on seotud

saamata jäänud tuluga, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.

§ 40. Kriisirolliga abipolitseinike kaasamine politsei tegevusse

(1) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul korraldusega

kriisirolliga abipolitseinike kaasamise kriisi lahendamisse kuni 30 kalendripäevaks.

17

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja saabumisel vaatab Vabariigi Valitsus

otsuse üle. Kui kriisirolliga abipolitseinike kaasamine kriisi lahendamisse on endiselt vajalik,

vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 kalendripäeva tagant ja vajaduse korral pikendab

iga kord kriisirolliga abipolitseinike kaasamist kuni 30 kalendripäeva võrra.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse:

1) ülesanne, mille täitmisse kriisirolliga abipolitseinikud kaasatakse;

2) ülesande täitmises osalevate isikute arv või arvu ülempiir;

3) kaasamise tähtaeg;

4) territoorium, kus ülesannet täidetakse;

5) vajaduse korral muud andmed.

§ 41. Abipolitseiniku vabastamine kriisirollist

(1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega vabastatakse

abipolitseinik kriisirollist, kui ta:

1) esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei osale mõjuva põhjuseta käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul kaasamise korral

politsei tegevuses;

3) asub sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või kui tema

olemasolevale ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus.

(2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega võib

abipolitseiniku vabastada kriisirollist, kui ta ei täida käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 sätestatud

väljaõppe kohustust.

(3) Politsei- ja Piirivalveametil on õigus enne abipolitseiniku vabastamist kriisirollist käesoleva

paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta

riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist teavet

isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale.

(4) Kriisirollist vabastatud abipolitseinik on kohustatud esimesel võimalusel tagastama Politsei-

ja Piirivalveametile talle kriisi lahendamiseks väljastatud vara, relvad ning erivahendid.

6. peatükk

Abipolitseiniku hüved ja tagatised

§ 42. Abipolitseiniku ergutamine

Silmapaistvate teenete eest võib abipolitseinikku ergutada politsei ja piirivalve seaduse

5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.

§ 43. Kulude hüvitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet hüvitab abipolitseinikule vajalikud kulud seoses abipolitseiniku:

1) osalemisega politsei tegevuses;

2) perioodilise tervisekontrolliga;

3) transpordiga;

4) välislähetusega.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib abipolitseinikule hüvitada muud põhjendatud ja asjakohased

kulud.

18

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulude täpsemad liigid ning hüvitamise

piirmäärad ja maksmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

(4) Kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

kulud hüvitada kohalik omavalitsus.

§ 44. Tasustamata lisapuhkuse hüvitamine

(1) Abipolitseinikul on õigus saada tööandjalt tasustamata lisapuhkust kalendriaastas:

1) väljaõppes osalemise ajaks kuni 15 kalendripäeva;

2) politsei ja piirivalve seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks kuni 30 kalendripäeva.

(2) Abipolitseinik esitab tööandjale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud

ametniku taotluse vähemalt kümme kalendripäeva enne väljaõppele või ülesande täitmisele

asumist, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei ole asjaolusid arvestades mõistlikult võimalik.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib maksta abipolitseinikule tema kirjalikul taotlusel käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel antud lisapuhkuse eest hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse

abipolitseiniku lisapuhkusele eelnenud kuue kuu keskmine palk või töötasu, mida tööandja

arvutab töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Hüvitise ülempiir on

Statistikaameti avaldatud puhkusele eelnenud kalendrikuu keskmine brutokuupalk.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hüvitist ei maksta, kui tööandja säilitab töötajale

või ametnikule tema senise töötasu või palga.

(5) Abipolitseiniku lisapuhkuse eest makstava hüvitise taotlemise ja väljamaksmise täpsema

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 45. Varalise kahju hüvitamine

(1) Politsei tegevuses osalemisel abipolitseinikule või käesoleva seaduse § 46 lõikes 1

nimetatud isikutele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Politsei- ja Piirivalveametil on

tagasinõudeõigus süüdioleva isiku suhtes, kes vastutab kahju põhjustamise eest, mille tõttu

tekkis abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele otsene varaline kahju. Kahjust arvatakse

maha hüvitis, mida on maksnud kindlustusandjad sama kindlustusjuhtumi eest, või toetus või

hüvitis, mida on maksnud riik või kohaliku omavalitsuse üksus abipolitseinikule või tema

perekonnaliikmele.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui abipolitseinik on politsei tegevuses

osalemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsese varalise kahju saamisel:

1) pannud toime süüteo, mis on põhjuslikus seoses otsese varalise kahju saamisega;

2) pannud toime enesetapu või enesetapukatse;

3) pannud toime enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusseisundiga ega ole

tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest;

4) korrakaitseseaduse § 36 tähenduses joobeseisundis.

(3) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

19

§ 46. Hüvitis abipolitseiniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral

(1) Kui abipolitseinik hukkub või sureb politsei tegevuses osalemisega seotud õnnetusjuhtumi

või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise

tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega

sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale

elukaaslasele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule

ühekordset hüvitist.

(2) Kui abipolitseinikul tuvastatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemisega seotud

õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu

tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu osaline või puuduv töövõime

või ajutine töövõime kaotus, millega ei kaasnenud osalist või puuduvat töövõimet, makstakse

talle hüvitist.

(3) Kui abipolitseinik on saanud viga või haigestunud seoses politsei tegevuses osalemisega

tema vastu toimepandud ründe, tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel,

kannab tema ravi- ja ravimikulud riik.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel makstakse hüvitist samadel alustel ja

korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel avaliku teenistuse seaduse §-des 49 ja

491 sätestatud juhtudel, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise aluseks võetakse

abipolitseiniku hüvitise maksmisele eelnenud ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis saadakse

kuue kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Hüvitise ülempiir on hüvitise

maksmisele eelnenud kolmekordne Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud abipolitseiniku tulu on väiksem kui

politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr, võetakse lõigetes 1 ja 2

nimetatud hüvitiste maksmisel aluseks politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku

madalaim määr.

(7) Kui politsei tegevuses osalev abipolitseinik hukkumisele või vigastada saamisele eelnenud

ajal ei töötanud, võetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitise arvutamise

aluseks hukkumise või vigastada saamise ajal kehtinud töötasu alammäär.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud kulud kaetakse riigieelarvest Siseministeeriumi eelarve

kaudu.

7. peatükk

Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus

§ 47. Distsiplinaarvastutus

(1) Distsiplinaarsüütegu käesoleva seaduse tähenduses on abipolitseiniku kohustuste süüline

rikkumine.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse avaliku teenistuse

seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

20

(3) Distsiplinaarkaristused on:

1) kirjalik noomitus;

2) abipolitseiniku staatusest vabastamine.

(4) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik kehtestab abipolitseiniku

distsiplinaarmenetluse läbiviimise täpsema korra.

§ 48. Varaline vastutus

(1) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustuse süülise rikkumisega tekitanud Politsei- ja

Piirivalveametile varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi

lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses.

(2) Kui kahju on tekitanud mitu isikut ühise tegevuse või tegevusetuse käigus, vastutab iga isik

oma süüle vastavas ulatuses.

(3) Kui abipolitseinik on abipolitseiniku kohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud

kahju eest täies ulatuses.

(4) Kui abipolitseinik on kohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta

tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse:

1) süü vormi;

2) talle antud juhiseid;

3) tema teadmisi ja oskusi;

4) abipolitseinikuks oleku aega;

5) varasemat abipolitseiniku käitumist politsei tegevuses;

6) Politsei- ja Piirivalveameti võimalusi kahju vältida.

(5) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset kahju

tekitamise kuule eelnenud Statistikaameti avaldatud viimast kuu keskmist brutopalka.

(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise korrale kohaldatakse avaliku teenistuse

seaduse § 81.

8. peatükk

Abipolitseiniku astme ülendamine ja alandamine ning staatuse peatamine, staatuse

taastamine ja staatusest vabastamine

§ 49. Astme ülendamine

(1) Abipolitseiniku astme ülendamine on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud ametniku otsusega abipolitseinikule senisest kõrgema astme andmine.

(2) Abipolitseiniku I aste ülendatakse II astmeks, kui abipolitseinik vastab käesoleva seaduse

§ 5 lõike 2 nõuetele ja on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 2 nimetatud väljaõppe.

(3) Abipolitseiniku II aste ülendatakse III astmeks, kui abipolitseinik vastab käesoleva seaduse

§ 5 lõike 3 nõuetele ja on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 3 nimetatud väljaõppe.

21

(4) Kriisiolukorra ajal võib kuni kriisiolukorra lõppemiseni ülendada abipolitseiniku II astme

III astmeks, kui abipolitseinik vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3

punktides 1, 2 ja 4 nimetatud nõuetele ning on läbinud käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis

3 nimetatud väljaõppe.

(5) Abipolitseiniku astet ei ülendata, kui tal on kehtiv distsiplinaarkaristus.

§ 50. Astme alandamine

(1) Abipolitseiniku astme alandamine on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud ametniku otsusega abipolitseinikule senisest madalama astme andmine.

(2) Abipolitseiniku II või III aste alandatakse I astmeks, kui abipolitseinik:

1) on esitanud vastava kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei täida käesoleva seaduse § 56 lõigetes 3–6 nimetatud kohustust tähtaegselt.

(3) Abipolitseiniku II või III astme võib alandada I astmeks, kui abipolitseinik:

1) ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 5 nimetatud iga-aastast turvataktika ja vahetu

sunni täiendõpet;

2) ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

(4) Abipolitseiniku III aste alandatakse II astmeks, kui abipolitseinik:

1) on esitanud vastava kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) ei ole täitnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 7 nimetatud kohustust.

§ 51. Abipolitseiniku staatuse peatamine ja staatuse taastamine

(1) Abipolitseiniku staatus peatatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud ametniku otsusega, kui abipolitseinik:

1) on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, süüteomenetluse ajaks;

2) on esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse abipolitseiniku staatuse

peatamiseks kuni kolmeks aastaks.

(2) Abipolitseiniku staatuse võib peatada Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema

volitatud ametniku otsusega:

1) käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud alusel tervisekontrolli suunamisel, kuni kehtiva

tervisetõendi väljastamiseni kuni üheks aastaks;

2) käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud distsiplinaarmenetluse ajaks.

(3) Abipolitseinikul staatuse peatamise ajal:

1) on keelatud osaleda politsei tegevuses või tegutseda muul viisil Politsei- ja Piirivalveameti

nimel;

2) on keelatud kasutada abipolitseiniku tunnistust, ametimärki ja vormiriietust;

3) ei ole kohustust läbida talle ettenähtud õpet ega sooritada arvestusi;

4) ei ole kohustust läbida perioodilist tervisekontrolli, välja arvatud käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul;

5) ei ole kohustust täita kehalise ettevalmistuse nõudeid.

(4) Kui abipolitseiniku staatus on peatatud, on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema

volitatud ametnikul õigus kohustada abipolitseinikku tagastama talle väljastatud vara,

sealhulgas tunnistus, ametimärk ja vormiriietus, relvad ja erivahendid.

22

(5) Abipolitseiniku staatuse peatamise tähtaja saabumisel Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor või tema volitatud ametnik:

1) taastab abipolitseiniku staatuse;

2) pikendab abipolitseiniku staatuse peatamist;

3) alandab abipolitseiniku astet;

4) vabastab abipolitseiniku staatusest.

(6) Abipolitseiniku staatuse peatamise ja taastamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

§ 52. Abipolitseiniku staatusest vabastamine ja staatuse lõppemine

(1) Abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega:

1) kui abipolitseinik esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse;

2) kui abipolitseiniku suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toime pandud

kuriteo eest;

3) kui abipolitseinikule on määratud käesoleva seaduse § 47 lõike 3 punktis 2 nimetatud

distsiplinaarkaristus.

(2) Abipolitseiniku võib vabastada abipolitseiniku staatusest Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektori või tema volitatud ametniku otsusega, kui abipolitseinik ei vasta käesoleva seaduse

§-s 5 nimetatud nõuetele.

(3) Abipolitseiniku surma korral lõppeb tema abipolitseiniku staatus surma päeval.

(4) Abipolitseiniku staatusest vabastamise või staatuse lõppemise korral tagastatakse Politsei-

ja Piirivalveameti väljastatud vara.

9. peatükk

Vastutus

§ 53. Abipolitseiniku vormiriietuse, tunnistuse või ametimärgi ebaseaduslik kasutamine

(1) Abipolitseiniku vormiriietuse, tunnistuse või ametimärgi ebaseadusliku kasutamise eest

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo

toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku

§-s 83 sätestatule.

§ 54. Menetlus

Käesoleva seaduse §-s 53 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja

Piirivalveamet.

23

10. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Üleminekusätted ja järelhindamine

§ 55. Abipolitseiniku osalemine politsei tegevuses seaduse jõustumisel

Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isik võib osaleda politsei

tegevuses abipolitseiniku seaduse alusel tingimustel ja korras, mis kehtis kuni 2027. aasta

3. septembrini, kuni Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik annab

talle abipolitseiniku staatuse käesoleva seaduse § 6 lõike 1 alusel. Abipolitseinik võib osaleda

politsei tegevuses käesoleva seaduse alusel, kui ta on täitnud käesolevas paragrahvis sätestatud

nõuded ja talle on antud vastava astme abipolitseiniku staatus.

§ 56. Abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib 2028. aasta 4. märtsiks käesoleva seaduse §-s 55

nimetatud abipolitseiniku vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 7, 8, 10 ja 11

sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastav isik vabastatakse abipolitseiniku staatusest.

(2) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kes vastab käesoleva seaduse § 5

lõikes 1 sätestatud nõuetele, viiakse üle I astme abipolitseinikuks, kui:

1) tema pädevus piirdus politsei abistamisega süüteoennetuses korrakaitseseaduse §-s 18

sätestatud alustel või

2) abipolitseinik esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.

(3) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik viiakse üle II astme abipolitseinikuks,

kui ta vastab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning läbib hiljemalt

2028. aasta 4. märtsiks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku

kehtestatud mahus õppe, mis tagab tema vastavuse II astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud ametnik võib põhjendatud juhtudel

pikendada abipolitseiniku õppe läbimise tähtaega kuni 2028. aasta 4. septembrini.

(4) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatut ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 või 3

sätestatud nõuetele, viiakse üle II astme abipolitseinikuks, tingimusel et abipolitseinik viib oma:

1) haridustaseme vastavusse käesoleva seaduse nõuetega hiljemalt 2031. aasta 4. septembriks;

2) kehalise ettevalmistuse nõuded vastavusse hiljemalt 2029. aasta 4. septembriks.

(5) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud abipolitseinik, kellele on antud ülesande iseseisvalt

täitmise pädevus, viiakse üle III astme abipolitseinikuks, kui ta vastab käesoleva seaduse § 5

lõigetes 1−3 sätestatud nõuetele ning läbib hiljemalt 2028. aasta 4. märtsiks Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud ametniku kehtestatud mahus õppe, mis tagab

tema vastavuse II ja III astme abipolitseiniku väljaõppe nõuetele.

(6) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 5 sätestatut ja kes ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 sätestatud nõudele,

viiakse üle III astme abipolitseinikuks, tingimusel et abipolitseinik viib oma kehalise

ettevalmistuse nõuded vastavusse hiljemalt 2029. aasta 4. septembriks.

24

(7) Käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kes ei läbi käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5

nimetatud õpet, viiakse üle I astme abipolitseinikuks.

(8) Kui käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud isik, kes on üle viidud käesoleva paragrahvi lõike 3

alusel II astme abipolitseinikuks või lõike 5 alusel III astme abipolitseinikuks, ei täida käesoleva

paragrahvi lõikes 4 või 6 sätestatud nõudeid tähtaegselt, alandatakse tema aste I astmeks.

§ 57. Abipolitseiniku tervisetõendi kehtivus

Enne käesoleva seaduse jõustumist abipolitseinikule väljastatud tervisetõend kehtib selle

kehtivusaja lõpuni.

§ 58. Abipolitseiniku regulatsiooni järelhindamine

Siseministeerium analüüsib hiljemalt 2032. aasta 4. septembriks regulatsiooni eesmärgi

saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning vajaduse korral esitab regulatsiooni

muutmise ettepanekud.

2. jagu

Teiste seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 59. Abipolitseiniku seaduse kehtetuks tunnistamine

Abipolitseiniku seadus RT I, 20.12.2010, 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 60. Alkoholiseaduse muutmine

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „ja

abipolitseinik“;

2) paragrahvi 491 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega „Politseiametnik

ja abipolitseinik võivad“;

3) paragrahvi 52 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnikul“ sõnadega „ja

abipolitseinikul“;

4) paragrahvi 521 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka

abipolitseinikule.“.

§ 61. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkti 17 täiendatakse pärast tekstiosa „Politsei- ja

Piirivalveametil“ tekstiosaga „„ abipolitseiniku seaduse §-s 9,““.

25

§ 62. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

§ 126. Kohtukordnik

1) paragrahvi 126 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtukordnik on kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda, toimetada isikutele

kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras ja ametijuhendis määratud

ülesandeid, mis kuuluvad kordnikukohustuste hulka.

(2) Kohtukordnikuks võib nimetada isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse nõuetele.

(3) I ja II astme kohtute kohtukordnik tegutseb vastavalt ametijuhendile või kohtute

turvateenistuse juhi korraldusele, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohtu kohtukordnik tegutseb

vastavalt Riigikohtu kehtestatud ametijuhendile, kui seadus ei sätesta teisiti.“;

2) seadust täiendatakse §-dega 1261 ja 1262 järgmises sõnastuses:

„§ 1261. Kohtukordniku õigused

(1) Kohtukordnikul on samad õigused, mis on korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–

3, § 34, § 46 lõike 1 punktide 1-3, lõigete 2, 3, 4, 5, 6, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4, lõike 2, §

48 lõike 1 punktide 1–3, § 49 lõike 1 punktide 1, 2, 4, 6–7, lõigete 2-5 ja 6 ning § 52 kohaselt

politseil või muul korrakaitseorganil.

(2) Korrakaitseseaduse § 46 alusel kinni peetud isik antakse viivitamata üle Politsei-ja

Piirivalveametile.

(3) Kohtukordnik võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme

kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha

ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.

(4) Hoiulevõetud vallasasi tagastatakse viivitamata hoiulevõtmise aluse äralangemisel, välja

arvatud juhul, kui vallasasja valdamine on õigusaktiga keelatud. Keelatud vallaasi antakse

viivitamata üle Politsei-ja Piirivalveametile.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise võib halduslepingu alusel üle

anda äriühingule.“

§ 1262. Kohtukordniku erivahendid, relvad ja väljaõppe nõuded

(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega I ja II astme kohtute kohtukordnikele

erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise ja kandmise korra ning väljaõppe nõuded.

Riigikohus kehtestab Riigikohtu kohtukordnikele erivahendi ja relva väljastamise, tagastamise

ja relva kandmise korra ning väljaõppe nõuded.

(2) Kohtukordnik võib kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ja relvi korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras.

(3) Kohtukordniku erivahendid on käerauad ja sidumisvahendid.

26

(4) Kohtukordniku relvad on gaasipihusti ja kummi- või teleskoopnui.“;

§ 63. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 148 lõiget 21 ja § 161 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna

„politseiametniku“ sõnaga „, abipolitseiniku“;

2) paragrahvi 199 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikud“ sõnadega „ja

abipolitseinikud“.

§ 64. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduse § 29 punktis 265 asendatakse tekstiosa „§ 421 lõikes 1 ja

§ 423 lõikes 3“ tekstiosaga „§ 38 lõikes 1 ja § 41 lõike 1 punktis 3“.

§ 65. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduse § 771 lõikes 2 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega

„Politseiametnik ja abipolitseinik võivad“.

§ 66. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 257 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „või

abipolitseiniku“;

2) paragrahvi 257 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „ja

abipolitseiniku“;

3) paragrahvi 451 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 451. Politseiametniku ja abipolitseiniku daktüloskopeerimine ja nendelt DNA-proovi

võtmine“;

4) paragrahvi 451 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sündmuskohti teenindav või ekspertiisi- ja uuringuobjektidega kokku puutuv

politseiametnik ja abipolitseinik daktüloskopeeritakse ja nendelt võetakse DNA-proov

ekspertiisi- ja uuringuobjektile politseiametniku või abipolitseiniku jäetud jälgede välistamise

eesmärgil.“;

5) paragrahvi 451 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „politseiametnikult“ sõnadega „ja

abipolitseinikult“;

6) paragrahvi 451 lõiked 3 ja 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „ja

abipolitseiniku“;

7) paragrahvi 451 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

27

„(4) Politseiametniku ja abipolitseiniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud

andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel politseiametniku

politseiteenistusest vabastamisest või abipolitseiniku staatusest vabastamisest arvates. Politsei-

ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest

politseiametniku või abipolitseiniku andmed riiklikest registritest kustutada.“;

8) paragrahvis 10815 asendatakse tekstiosa „38 ja 39“ tekstiosaga „46 ja 45“.

§ 67. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse § 382 lõike 3 punktis 2 asendatakse arv „12“ arvuga „30“.

§ 68. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 35 lõike 10 punktis 2 asendatakse arv „12“ arvuga „30“.

§ 69. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 97, asendatakse sõna „politsei“ sõnadega „Politsei- ja

Piirivalveamet“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 11 lõikeid 4 ja 5 täiendatakse pärast sõna „politseiametniku“ sõnadega „või

abipolitseiniku“;

3) paragrahvi 114 täiendatakse lõigetega 13–15 järgmises sõnastuses:

„(13) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud

riikliku järelevalve teostamisel võib abipolitseinik kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32,

45–49 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja

korras, arvestades abipolitseiniku seaduses sätestatud erisusi.

(14) Piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku

järelevalve teostamisel võib abipolitseinik välismaalase kinni pidada välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

sätestatud alusel ja korras.

(15) Abipolitseinik võib piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja

piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada

erivahendit või relva abipolitseiniku seaduses sätestatud alusel ja korras.“.

§ 70. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „politseiametnik“ sõnadega „ja

abipolitseinik“;

2) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse sõnad „Politseiametnik võib“ sõnadega „Politseiametnik

ja abipolitseinik võivad“;

28

3) paragrahvi 331 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Politseiametnikul“ sõnadega „ja

abipolitseinikul“;

4) paragrahvi 332 lõiget 4 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–8 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka

abipolitseinikule.“.

§ 71. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse arv „38“ arvuga „46“.

§ 72. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 156 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Abipolitseinikul on koos politseiametniku või ametnikuga eelvangistuse ja aresti

täideviimisel kinnipidamistingimusi tagava politseiametniku käesolevas seaduses sätestatud

õigused ja kohustused, välja arvatud:

1) õigus teha otsuseid ümberpaigutamise, soodustuste kohaldamise, arestimajja sisenemise loa

andmise, kirjade ära saatmata jätmise, kokkusaamiste võimaldamise, lühiajalise vabastamise

või väljaviimise loa andmise ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta;

2) osalemine pakkide sisu kontrollimisel;

3) distsiplinaarmenetluse läbiviimine ning distsiplinaarkaristuse määramine.

(42) Abipolitseinik võib käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras kasutada vahetut

sundi ning üksnes abipolitseiniku seaduse alusel väljastatud erivahendeid ja relvi.“

3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 73. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 4. septembril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

______________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026

1

Abipolitseiniku seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2

1.1. Sisukokkuvõte .................................................................................................................. 2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja ....................................................................................................... 3

1.3. Märkused ......................................................................................................................... 3

2. Seaduse eesmärk ..................................................................................................................... 4

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................... 8

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted .................................................................................................. 9

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine .......................................................... 16

Eelnõu 3. peatükk. Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused,

õigused ja kohustused ........................................................................................................... 77

Eelnõu 4. peatükk. Abipolitseiniku rakendatavad meetmed, vahetu sund ning erivahendid ja

relvad .................................................................................................................................... 94

Eelnõu 5. peatükk. Kriisirolliga abipolitseinik ................................................................... 160

Eelnõu 6. peatükk. Abipolitseiniku hüved ja tagatised ....................................................... 170

Eelnõu 7. peatükk. Abipolitseiniku distsiplinaar- ja varaline vastutus ............................... 179

Eelnõu 8. peatükk. Abipolitseiniku astme ülendamine ja alandamine ning staatuse

peatamine, staatuse taastamine ja staatusest vabastamine .................................................. 189

Eelnõu 9. peatükk. Vastutus ............................................................................................... 204

Eelnõu 10. peatükk. Rakendussätted ja järelhindamine ..................................................... 206

4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 232

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja kooskõla põhiseadusega ................................ 232

6. Seaduse mõjud .................................................................................................................... 240

6.1. Abipolitseiniku pädevuse ja tegutsemisvaldkondade laiendamine .............................. 240

6.2. Luua abipolitseinikele paremad võimalused KorS-i meetmete kohaldamiseks .......... 245

6.3. Suurendada abipolitseiniku väljaõppe mahtu ja täiendada väljaõppe sisu .................. 248

6.4. Selge järelevalve abipolitseiniku tegevuse üle ............................................................ 252

6.5. Abipolitseiniku staatuse peatamine ja paindlikum vabastamine ................................. 255

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud .................................................................................................................................... 259

8. Rakendusaktid .................................................................................................................... 263

9. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 264

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ................... 264

2

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse abipolitseiniku seaduse (edaspidi APolS) uus terviktekst, mis vastab

siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele ning ühiskonna ootustele

siseturvalisuse avalike teenuste kiiruse, ulatuse ja kvaliteedi suhtes. Abipolitseiniku süsteemi

arendamine on vajalik, et Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) koos abipolitseinikega

suudaks tõhusamalt osutada siseturvalisuse avalikke teenuseid.

Eelnõu eesmärk on tõhustada abipolitseinike kaasamist politsei ülesannete toetamisel,

laiendades abipolitseinike rakendamise võimalusi ja suurendades nende panust eri

valdkondades. Muudatustega tugevdatakse politsei suutlikkust tagada avalikku korda ja

turvalisust, säilitades politsei kui üldkorrakaitseorgani põhiseadusliku ja seadusjärgse rolli.

Abipolitseinike ülesannete täiendav laiendamine loob paremad võimalused turvalisema riigi

tagamiseks.

Abipolitseiniku seaduse sisuks on abipolitseiniku mõiste ja pädevuse määratlemine Eesti

õiguskorras, abipolitseinikule esitatavate nõuete sätestamine, abipolitseiniku staatuse andmine,

peatamine ja sellest vabastamine ning abipolitseiniku töökorraldus, hüved, tagatised, vastutus

ja järelevalve. Ühtlasi sätestatakse eelnõus abipolitseiniku poolt rakendatavad riikliku

järelevalve meetmed. Kuna kehtivas abipolitseiniku seaduses muudetakse enamikku sätteid,

siis koostatakse uus seaduse terviktekst ja senine abipolitseiniku seadus tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõuga täpsustatakse ja laiendatakse abipolitseinike rolli ning suurendatakse PPA võimalusi

neid kaasata. Abipolitseinikel võimaldatakse politseid abistada senisest laiemalt, sealhulgas

ülesannetes, mis ei piirdu avaliku korra kaitsega, vaid hõlmavad ka näiteks piirivalvet,

migratsioonijärelevalvet, kinnipidamiskohtade toiminguid ja tugitegevusi, et abipolitseinikud

saaksid oma erialaseid oskusi paremini rakendada. Väljaõpe muutub süsteemseks ja

astmepõhiseks, luues võimaluse spetsialiseerumiseks. Samuti laiendatakse pädevust

korrakaitsemeetmete kohaldamisel. Eelnõuga ajakohastatakse ka vastutuse ja järelevalve

regulatsiooni. Abipolitseiniku staatusest vabastamine ei ole enam automaatne iga õigusvastase

teo korral ning luuakse distsiplinaarjärelevalve süsteem, mis tagab menetluse ühtsed alused ja

läbipaistvuse ning võimaldab hinnata abipolitseinike tegevuse õiguspärasust.

Probleemid ja lahendused, mida eelnõuga käsitletakse:

1) Abipolitseinike piiratud võimalused PPA abistamisel: praegu saavad

abipolitseinikud aidata peamiselt avalikku korda ähvardavate ohtude tõrjumisel.

Lahendus: laiendada abipolitseinike pädevust, võimaldades neil osaleda laiemalt PPA

tegevustes; luua paremad võimalused korrakaitseseaduse meetmete kohaldamiseks.

2) Väljaõppe süsteem: 40-tunnine baasväljaõpe ei võimalda abipolitseinikke piisavalt ette

valmistada mitmekesisteks ülesanneteks. Lahendus: muuta väljaõpe süsteemsemaks ja

lõimida see politseihariduse üldmudelisse.

3) Ebaselge staatusest vabastamise ja vastutuse regulatsioon: staatusest vabastamise

menetlus ei vasta õigusselguse põhimõtetele ning järelevalve on ebaselge. Lahendus:

teha vabastamise menetlus paindlikumaks, andes PPA-le kaalutlusõiguse, ning muuta

vastutuse ja järelevalve regulatsioon täpsemaks.

Muudatused mõjutavad abipolitseinikke ja PPA tegevust mitmel viisil. Pädevuse ja

tegutsemisvaldkondade laiendamine ning suuremad volitused kasvatavad abipolitseinike rolli

olulisust ja mõju, mis on strateegiliselt kasulik PPA-le, kuid vajab läbimõeldud rakendamist.

Väljaõppe mahu ja sisu täiendamine parandab oskusi ja karjäärivõimalusi, kuid eeldab

3

paindlikkust ning ressursitarka planeerimist, et vältida ülekoormust. Selgem järelevalve

suurendab usaldust ja parandab juhtimist, samas kui paindlikum staatuse peatamine loob

õiglasema süsteemi, võimaldades individuaalset kaalumist. Kokkuvõttes on enamik muudatusi

abipolitseinikele vajalikud ja pigem positiivsed, samas kui PPA-le on need strateegiliselt

kasulikud, kuid vajavad hoolikat rakendamist, et vältida haldus- ja ressursikoormust.

Seadus on kavandatud jõustuma 2027. aasta 4. septembril.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš

([email protected]), õigusnõunik Rina Sillandi

([email protected]), õigusnõunik Kristi Käsper (teenistusest lahkunud),

õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]), nõunik Riita Proosa

([email protected]), nõunik Ott Aarma ([email protected])

koostöös Politsei- ja Piirivalveameti esindajatega.

Eelnõu abipolitseinike kaasamise kontseptsioon on koostatud koostöös Justiits- ja

Digiministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Eelnõus kohtute seaduses kohtukordnike

muudatused on koostatud koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute talituse nõunik Karl-

Erik Ansmann ([email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik

Jaanus Põldmaa ([email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Kertu

Nurmsalu (teenistussuhe ajutiselt peatatud).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Eelnõu ettevalmistamisele eelnesid töörühmade kohtumised ning abipolitseinike ja

politseiametnike seas tehti nii vestlused kui ka küsitlused. Eelnõu koostamisse kaasati lisaks

PPA-le Eesti Abipolitseinike Kogu, Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA), Haridus- ja

Teadusministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi esindajad.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liigu õiguse rakendamisega.

Eelnõu väljatöötamise vajadus tuleneb „Siseturvalisuse arengukavast 2020–2030“1 (edaspidi

STAK), milles on ühe peamise tegevussuunana nimetatud vabatahtlikuna tegutsemise

võimaluste mitmekesistamine.

STAK-i üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisse. Loodud on

head eeldused kasvatada elanike osalust enda ja kodukoha turvalisuse parandamiseks.

Arengukavas on rõhutatud, et „[v]abatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt

ennetustöös“2. Eesmärk on luua mitmekesised võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses ja

1 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030.

siseturvalisuse_arengukava_2020_2030_03.06.2021.pdf. 2 Sealsamas, lk 20.

4

tagada, et vabatahtlike kaasajad oleksid professionaalsed ning siseturvalisuse asutustes oleks

olemas sobiv vabatahtlike koolitamise ja tunnustamise süsteem.

STAK-i alaeesmärgi „Terviklikum ja igaühe panusel põhinev ennetustöö turvalisuse

tagamiseks“ üks peamisi tegevussuundi on vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine,

milleks on vaja:

1) luua senisest mitmekesisemaid võimalusi lüüa kaasa siseturvalisuse vabatahtlikuna,

näiteks osaleda ennetustöös või panustada vabatahtlike töösse muul moel;

2) suurendada asutuste ja vabaühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata;

3) motiveerida vabatahtlikke toetuste ja tunnustavate tegevustega osalema ning tagada

neile vajalik varustus ja töökeskkond.

STAK-i 2025.–2028. aasta programmis „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine“ on tegevus 2 „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“3, kus on määratud

järgmised ülesanded:

1) Asutustes on loodud võimalused vabatahtlikule panustada mitmekülgselt, olemas on

koolitus- ja tunnustussüsteemid.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduseid:

1) alkoholiseadus (RT I, 09.01.2025, 20);

2) karistusregistri seadus (RT I, 05.07.2025, 8);

3) kohtute seadus (RT I, 14.03.2025, 24);

4) liiklusseadus (RT I, 14.11.2025, 22);

5) maksukorralduse seadus (RT I, 02.10.2025, 4);

6) meresõiduohutuse seadus (RT I, 16.12.2025, 35);

7) politsei- ja piirivalveameti seadus (RT I, 23.10.2025, 2);

8) päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68);

9) relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 4);

10) riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 14);

11) tubakaseadus (RT I, 09.01.2025, 30);

12) tulumaksuseadus (RT I, 18.12.2025, 17);

13) vangistusseadus (RT I, 26.06.2025, 20).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9). Eelnõu

seadusena vastuvõtmiseks ei vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest ei muudeta ühtegi

seadust, mis vajaks Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 järgi Riigikogu koosseisu

häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Enne eelnõu väljatöötamist koostati ja kooskõlastati „Abipolitseiniku seaduse eelnõu

väljatöötamise kavatsus4“ (edaspidi VTK). Selle raames selgitati välja kehtiva seaduse

võimalikud rakendusprobleemid, kuid ka muud muudatusvajadused. Ministeeriumid ja

koostööpartnerid esitasid VTK kohta märkuseid, mida on eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Üldiselt toetati abipolitseinike rolli ja vastutuse suurendamist, kuid rõhutati, et see peab

toimuma koos põhjalikuma väljaõppe ning vastutuse täpsustamisega. Samuti sooviti tagada, et

3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Lisa 1. Programm „Ennetava ja turvalise

elukeskkonna kujundamine 2025–2028“. Lisa 1. Programm Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine

2025–2028.pdf. 4 Eelnõude infosüsteem. Abipolitseiniku seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus.

5

vabatahtlike kaasamine ei muudaks politsei põhiülesannete täitmist. Paljud märgitud

probleemid ja ettepanekud on võetud teadmiseks ning neid on eelnõu koostamisel arvestatud.

Eelnõu algatamine on tingitud vajadusest luua:

1) PPA-le laialdasemad ja paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks ning

2) abipolitseinikele võimalused abistada politseid palju rohkemates valdkondades kui

praegu.

Abipolitseinikud on tegutsenud Eestis alates 1994. aastast, kui võeti vastu esimene APolS,

millega määrati kindlaks abipolitseinike staatus, eeldused, õigused ja kohustused vabatahtlikult

politseitöös osaleda. Kehtiv APolS võeti vastu 24.11.2010 ja see jõustus 01.01.2011. APolS-is

on sätestatud abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala, et kaasata vabatahtlikke

politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ning turvalise ühiskonna tagamiseks. Aastate jooksul

on PPA ja Siseministeerium seadnud eesmärke uute abipolitseinike värbamiseks, uuendanud

abipolitseinike väljaõpet ning täiendanud abipolitseinike teenistusse kaasamise korraldust.

Samas on praktikas ilmnenud kitsaskohti, mis takistavad vabatahtlike potentsiaali täiel määral

rakendamast.

Järgnevalt on kirjeldatud põhimõtteid, millest uue eelnõu väljatöötamisel lähtuti.

1. Abipolitseinik saab politseid abistada mitmekesiselt ja paindlikult võimalikult

paljudes valdkondades.

Abipolitseinike regulatsioon on selle loomisest alates olnud suunatud klassikalisele

politseitööle. Samas täidab PPA ülesandeid ka selliste eriseaduste alusel nagu riigipiiri seadus

(edaspidi RiPS), välismaalaste seadus (edaspidi VMS), väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seadus (edaspidi VSS), Euroopa Liidu kodaniku seadus (edaspidi ELKS) ning välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seadus (edaspidi VRKS), mille kohaselt ei ole PPA Euroopa

Liidu õiguse tähenduses mitte üksnes politseiasutus, vaid ka piirivalveasutus,

immigratsiooniasutus ja viisasid väljastav asutus.

Arvestades, et PPA tegevus ei ole seotud ainult avaliku korra kaitse, riikliku järelevalve ja

ohutõrjega, on eesmärk luua abipolitseinikele lisavõimalused osaleda ka nendes politsei

tegevustes, mis on seotud näiteks:

• piirikontrolli ja riigipiiri valvamisega;

• kinnipidamiskohta paigutatud kinnipeetu üle järelevalve ja konvoeerimisega;

• järelevalvega, mille eesmärk on tuvastada Eestis ebaseaduslikku viibimist, elamist ja

töötamist;

• turvamis- ja relvalubade väljastamisega ning nende üle järelevalve teostamisega;

• süüteomenetlust toetavate tegevustega;

• arendustegevustega;

• sisekoolituste ja treeningute ettevalmistamise ning läbiviimisega;

• kommunikatsiooni ja muude tugitegevustega.

Seega tekib abipolitseinikul uue regulatsiooniga võimalus abistada politseid mitte ainult avaliku

korra kaitseks riiklikus järelevalves, vaid erinevate politsei ülesannete täitmises. Sealjuures

tekib võimalus abistada PPA-d tugitegevustes, kuna ka nende lõppeesmärk on, et politsei saaks

oma riikliku järelevalve ülesandeid täita paremini ja kiiremini.

2. Abipolitseinikku on võimalik kaasata kõikidel PPA teenistujatel, ametnikel ja

töötajatel.

6

Arvestades seda, et kõik PPA ametnikud ei ole politseiametnikud politsei ja piirivalveseaduse

(edaspidi PPVS) § 34 lõike 1 tähenduses5, siis laienevad uue APolS-i eelnõuga valdkonnad,

kus abipolitseinikud saavad PPA-d abistada. Seetõttu on vaja loobuda piirangust, et

abipolitseinik saab täita ülesandeid üksnes koos politseiametnikuga. Seega antakse

abipolitseinike kaasamise õigus lisaks politseiametnikele ka PPA ametnikele ja teistele

töötajatele. Sellega laiendatakse oluliselt abipolitseinike võimalike kaasajate ringi, kaasates

neid näiteks kommunikatsiooni-, logistika-, personali- ja analüüsibüroos või teenindussaalides.

Selle tulemusel tekib abipolitseinikel tulevikus võimalus panustada ka mittekorrakaitselistesse

tegevustesse.

3. Abipolitseinikud jaotatakse astmetesse vastavalt nende pädevusele ja väljaõppele.

Uue APolS-i eelnõuga luuakse kolmeastmeline abipolitseinike süsteem. Kehtiva APolS-i järgi

saab abipolitseinikud tinglikult jaotada kolme kategooriasse: ennetuse abipolitseinik, koos

politseiametnikuga politseitöös osalev abipolitseinik ja iseseisva pädevusega abipolitseinik.

I astme abipolitseinik – teda kaasatakse peamiselt mittekorrakaitselistesse tegevustesse, nagu

logistika, kommunikatsioon, analüüs, arendus, koolitus ja muud sarnased valdkonnad. Uus

lahendus loob võimaluse, et aktiivsed kodanikud saavad ka kriisiolukordades politseid ajutiselt

abistada. I astme abipolitseinikud toetavad politseid ülesannetes, mis ei vaja põhjalikku erialast

väljaõpet. Neile ei kohaldata abipolitseiniku tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõudeid. I astme

abipolitseinikuks saamiseks peab isik esitama andmed, mille alusel viiakse läbi nõuete

vastavuse kontroll, taustakontroll ja vestlus. Lisaks tuleb läbida I astme abipolitseiniku

väljaõpe. Enne konkreetse ülesande täitmist saab abipolitseinik vastava juhendamise ja

instrueerimise. I astme abipolitseinikul puudub õigus kohaldada korrakaitseseaduses ette

nähtud meetmeid ja vahetut sundi.

II astme abipolitseinik – abipolitseinik, kes sarnaselt kehtivale APolS-ile võib tegutseda koos

politseiametnikuga. Oluline on rõhutada, et II astme abipolitseinik tegutseb alati koos PPA

politseiametniku või PPA ametnikuga. Ta võib abistada PPA-d ka nendes ülesannetes, mida

täidab I astme abipolitseinik. II astme abipolitseinikuna on tal kohustus läbida II astme

abipolitseiniku väljaõpe. II astme abipolitseinik peab vastama politseiametnikuga sarnastele

tervisenõuetele ning tema füüsiline ettevalmistus peab olema piisav, et ta saaks osaleda politsei

tegevustes. II astme abipolitseinik valib valdkonna, milles ta soovib PPA-d abistada, ja läbib

vastava väljaõppe. Valida saab järgmiste valdkondade vahel:

• välitöö – patrullimine, väljakutsete teenindamine, liiklusjärelevalve, isikute

kinnipidamine ja otsimine ning isikukaitse;

• piirkondlik politseitöö – ennetustegevus, relva- ja tegevuslubade menetlemine ning

järelevalve, veebipolitsei ülesanded ning töö alaealistega;

• menetlus – kriminalistika, süütegude menetlemise toetamine ja kriminaalpolitsei

abistamine;

• piirivalve – kodakondsuse ja migratsiooniga seotud ülesanded ning piirivalve ja -kaitse.

III astme abipolitseinik – tema pädevusse kuulub politsei abistamine tugitegevustes (nagu I

astme abipolitseinik) ning politsei ülesannete toetamine koos politseiametnikuga (nagu II astme

abipolitseinik). Lisaks võib III astme abipolitseinik piiratud ulatuses iseseisvalt politseid

abistada, täites ülesandeid, mis politsei on talle andnud. Sisuliselt vastab see roll praeguses

regulatsioonis sätestatud iseseisva pädevusega abipolitseiniku olemusele.

5 Politseiametnikku on määratletud PPVS § 34 lõikes 1, mille kohaselt on politseiametnik isik, kes on PPA, Kaitsepolitseiameti

või sisekaitselise rakenduskõrgkooli teenistuses politseiametniku ametikohal.

7

4. Iseseisva pädevusega abipolitseiniku pädevus ja olemus saab uue tähenduse.

Uue APolS-i eelnõuga muudetakse seni kehtinud regulatsiooni, mis käsitleb iseseisva

pädevusega abipolitseiniku (edaspidi IPAP) tegutsemisvõimalusi ja õigusi. IPAP-ist

kujundatakse uue APolS-i regulatsiooniga III astme abipolitseinik. Muudatuse tulemusel

ei ole iseseisev tegutsemine enam piiratud üksnes liiklusjärelevalve ja avalikes kohtades

käitumise nõuete üle järelevalve teostamisega, vaid lisaks tekib võimalus rakendada rohkemaid

korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud riikliku järelevalve meetmeid. Muudatused on

vajalikud, et lahendada olukordi, kus IPAP-i patrull peab politseitöö käigus sündmuse

lahendamiseks kutsuma kohale politseiametnikest koosneva patrulli ka siis, kui ta suudaks

olukorra iseseisvalt lõpuni lahendada. See on eriti oluline piirkondades, kus politseiametnikest

koosneva patrulli saabumine võib võtta kaua aega, ja neil juhtudel, kus selle kaasamine ei oleks

otstarbekas. Niisugused olukorrad on näiteks järgmised:

• isikusamasuse tuvastamine rahvastikuregistri kaudu;

• joobeseisundis isiku kainenema toimetamine;

• narkojoobe tuvastamine indikaatorvahendi abil;

• tõendusliku alkomeetri kasutamine.

Uue APolS-i regulatsiooni järgi on III astme abipolitseinikule ette nähtud põhjalikum väljaõpe.

Selle eesmärk on tagada abipolitseiniku parem ettevalmistus ja võimekus tegutseda erinevates

olukordades. Isiku õigusi ja vabadusi oluliselt riivavaid meetmeid saab rakendada vaid

politseiametniku korraldusel. Vastavad korraldused võivad olla antud kas vahetult ja suuliselt

või edastatud sidevahendi kaudu.

5. Abipolitseiniku väljaõpe muutub põhjalikumaks

Arvestades abipolitseinike tegutsemisvaldkondade laienemist, peab ka nende väljaõpe

muutuma süsteemsemaks ja põhjalikumaks. Senisest 40-tunnisest baasväljaõppest (esimese

astme õpe) ei piisa, et valmistada abipolitseinikke ette politsei abistamiseks eri ülesannetes,

nagu patrull, piirkondlik politseitöö ja piiripatrull. Selline baasväljaõpe annab vaid

algteadmised ja baasoskused. Baasväljaõpet lühendatakse, keskendudes ülevaate andmisele

PPA-st kui organisatsioonist ja abipolitseiniku rollist; senine baasväljaõpe on uue APolS-i

tähenduses I astme väljaõpe. Pärast I astme väljaõppe läbimist saab abipolitseinik tutvuda

põhjalikumalt PPA töövaldkondadega ning abistada politseid ilma korrakaitsemeetmete ja

vahetu sunni kohaldamise õiguseta. I astme väljaõppe läbimine on II astme väljaõppe

alustamise eeldus.

Korrakaitsetegevustes osalemiseks tuleb läbida II astme abipolitseiniku väljaõpe, mille maht

suureneb 40-lt 150 akadeemilisele tunnile. Muudatuse tulemusel sarnaneb II astme

abipolitseiniku väljaõpe politseiametnike väljaõppega: esmalt omandatakse õppes

põhiteadmised ja -oskused ning seejärel rakendatakse õpitut praktikas. III astme

abipolitseinikuks saamisel tuleb samuti läbida III astme väljaõpe ja sooritada arvestus, mis

tõendab, et abipolitseinik suudab koos teise sama astme abipolitseinikuga täita politsei

ülesandeid ilma politseiametniku otsese kohalolekuta. Eripädevuste omandamiseks, näiteks

alarmsõiduõiguse, tuli- ja elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks, tuleb läbida

lisakoolitused.

Abipolitseinike väljaõpe muutub pidevaks ja süsteemseks, arvestab võimalusega panustada

erinevates PPA tegevusvaldkondades ning muutub praktilisemaks. Kui abipolitseinik asub

õppima politseiametnikuks, võetakse varasema õpi- ja töökogemusena arvesse

abipolitseinikuna omandatud teadmisi ja kogemusi. Sisekaitseakadeemia, kus juba praegu

8

koolitatakse politseiametnikke, hakkab korraldama ka abipolitseinike väljaõpet. See tagab, et

nii abipolitseinikud kui ka politseiametnikud saavad sarnase väljaõppe. Kuigi

Sisekaitseakadeemia saab keskseks väljaõppeasutuseks, jäävad PPA ülesandeks sisekoolitused

ja regulaartreeningud.

6. Abipolitseiniku ja politseiametnike tervisenõuded ja -kontroll saavad olema sarnased.

Muudatuse tulemusena sarnaneb abipolitseinike tervisekontroll politseiametnike omaga. Kui

I astme abipolitseinik toetab PPA-d eelkõige sisetöödes, näiteks koolituste, arendustegevuste ja

kommunikatsiooni valdkonnas, ei ole tal vaja läbida eraldi tervisekontrolli. Sarnane

regulatsioon on ka kehtivas APolS-is, mille kohaselt isikud, kes soovivad abistada politseid

ainult süüteoennetuses, ei pea läbima kandideerimiseelset ega perioodilist tervisekontrolli.

II ja III astme abipolitseinikele kehtestatakse politseiametnikega sarnasemad tervisenõuded.

Lisaks tehakse muudatus, et tervisekontrolli peab abipolitseinikuks astuda soovija läbima alles

pärast temaga tehtud vestlust, mitte koos kandideerimise sooviavalduse esitamisega. See aitab

isikutel vältida tarbetut raha- ja ajakulu, kui selgub, et nad ei kvalifitseeru abipolitseinikuks.

7. Abipolitseiniku staatusest vabastamine viiakse kooskõlla õigusselguse põhimõttega.

Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et abipolitseinik tuleb oma staatusest vabastada ilma

kaalutlusõiguseta, kui ta käitub sobimatult, rikub avalikus kohas käitumise nõudeid, tegutseb

õigusvastaselt või ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele. Uue APolS-i regulatsiooniga

antakse PPA-le rohkem kaalutlusõigust abipolitseiniku vabastamise otsustamisel, määratledes

konkreetsemad vabastamise alused ja kehtestades selged mehhanismid abipolitseiniku sobivuse

hindamiseks. Selline lähenemisviis lahendab ka probleemid, mis võivad tekkida

võrdsuspõhimõtte rikkumise tõttu. Näiteks võib juhtuda, et sama õigusrikkumise toime pannud

politseiametniku ja abipolitseiniku suhtes saabuvad erinevad tagajärjed. Näiteks vabastatakse

abipolitseinik oma staatusest, kuid politseiametnik saab noomituse.

Lisaks nähakse uue APolS-iga ette võimalus peatada abipolitseiniku staatus. See muudatus

võimaldab organisatsioonil hoida oma ridades abipolitseinikke, kellel pole teatud aja jooksul

võimalik politseid abistada, näiteks tervislikel põhjustel, lapseootuse tõttu või muudel isiklikel

põhjustel, nagu põhitööga seotud kohustused või perekondlikud sündmused. Staatusest

vabastamise asemel saab abipolitseinik võtta pausi, mille jooksul ei pea ta täitma iga-aastast

täiendkoolituse kohustust ega sooritama laskmisarvestust, samuti ei pea ta sellel perioodil

uuendama tervisetõendit.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

VTK koostamise käigus kaaluti võimalust muuta kehtivat APolS-i, kuid jõuti järeldusele, et

otstarbekam on koostada uus terviktekst. Põhjuseks on see, et kavandatavad muudatused on

ulatuslikud ning APolS-i muutmine tooks kaasa suure hulga muudetud sätteid ja ülaindeksiga

paragrahve, mis muudaks seaduse järgimise ja rakendamise keeruliseks. Kuna kogu

regulatsioon vajab ajakohastamist, on normitehniliselt mõistlikum ja praktilisem koostada uus

terviktekst, mis sisaldab nii kehtivast APolS-ist alles jäävat kui ka uut regulatsiooni. See

lähenemisviis tagab selguse ja lihtsustab seaduse rakendamist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel 13 seadust, mis on loetletud seletuskirja punktis

1.3. Senine abipolitseiniku seadus tunnistatakse kehtetuks.

9

Uue APolS eelnõu halduskoormuse mõju tuleb hinnata elanikest koosneva sihtrühma vaates,

kuna abipolitseinikud on füüsilised isikud, kes osalevad vabatahtlikult turvalisuse tagamises.

Abipolitseinike arv on ligikaudu 1300 isikut, kuid eelnõu halduskoormust suurendavad ja

vähendavad mõjud ei rakendu kogu sihtrühmale ühtemoodi. Oluline on eristada isikuid, kes

tegutsevad abipolitseinikena eelnõu jõustumise ajal, ning isikuid, kes planeerivad tulevikus

abipolitseinikuks hakata.

APolS eelnõu halduskoormust suurendav mõju seisneb eeskätt väljaõppe mahu

suurenemises II astme abipolitseinike puhul. Võrreldes kehtiva korraga näeb eelnõu ette

oluliselt mahukama väljaõppe nendele abipolitseinikele, kes soovivad omandada laiemaid

korrakaitselisi pädevusi. Tegemist on ajaliselt intensiivse ja ühekordse kohustusega, mis toob

kaasa täiendava ajakulu ning seeläbi halduskoormuse suurenemise vastavuskulude mõttes.

Kuigi väljaõpe ise on abipolitseinikele tasuta ja korraldatakse riigi poolt, võivad väljaõppes

osalemisega siiski kaasneda ka rahalised vastavuskulud, eelkõige seoses koolituskohta kohale

jõudmise, majutuse ja toitlustusega. Neid kulusid võib PPA teatud ulatuses hüvitada, kuid

võimalik kulu tekkimine ei ole täielikult välistatud ning tuleb seetõttu arvestada

halduskoormuse osana. See halduskoormuse suurenemine ei ole siiski vältimatu ega

universaalne. Väljaõppe mahu kasv rakendub üksnes neile abipolitseinikele, kes vabatahtlikult

otsustavad omandada II astme pädevused ning võtta endale suurema vastutuse ja õigused.

Abipolitseinikuks saamine ise ei ole seotud mahuka väljaõppe läbimisega ning seega on

halduskoormuse kasv sihitatud. Isikud, kes on juba praegu abipolitseinikud, ei pea uue APolS

eelnõu jõustumisel läbima uut mahukat algõpet. Nende puhul nähakse ette lühem

üleminekuõpe, mille eesmärk on viia senine ettevalmistus vastavusse uue astmepõhise süsteemi

ja õigusraamistikuga. Seetõttu kujutab üleminekuõpe endast piiratud ja proportsionaalset

halduskoormust, mis ei ole püsiv ega korduv ning ei too kaasa kehtivatele abipolitseinikele

automaatset või märkimisväärset koormuse kasvu.

Halduskoormuse suurenemist tasakaalustab eelnõu abipolitseinikuks saamise märgatava

lihtsustamisega. Uue APolS eelnõu kohaselt ei ole abipolitseinikuks asumisel enam vaja

esitada tervisetõendit, läbida katseid ega osaleda mahukas algõppes. Kehtiva korra järgi pidi

isik tervisetõendi hankima juba kandideerimise etapis, mis tõi kaasa nii ajakulu kui ka rahalise

vastavuskulu enne, kui oli selge, kas ja millises mahus isik abipolitseinikuna tegutsema hakkab.

Selle nõude kaotamine vähendab halduskoormust ühekordselt, kuid laia sihtrühma ulatuses,

kuna see puudutab kõiki tulevasi abipolitseinikke. Muudatused lihtsustavad abipolitseiniks

saamist ning väldib olukorda, kus isik peab kandma märkimisväärset koormust enne, kui ta on

valmis pikemaajaliseks panustamiseks.

Halduskoormuse muutust tervikuna hinnates võib järeldada, et eelnõu suurendab

halduskoormust eelkõige nende isikute jaoks, kes planeerivad tulevikus omandada II

astme abipolitseiniku pädevused, kuna sellega kaasneb senisest mahukam väljaõpe.

Samal ajal vähendab eelnõu halduskoormust abipolitseinikuks saamise etapis,

lihtsustades sisenemist ning vähendades nõudeid, mis kehtiva korra alusel rakendusid

juba alguses. Seega on eelnõus halduskoormuse suurenemine ja vähenemine omavahel

tasakaalus.

Eelnõu koosneb 72 paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis määratletakse seaduse eesmärk, abipolitseiniku astmed ja politsei tegevuses

osalemise põhimõtted. Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala

ning eesmärk. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus seaduse eesmärk, milles on

10

laiendatud tegevusvaldkonda, kus abipolitseinik saab politseid toetada. Varem oli see piiritletud

avaliku korra kaitsega. Laiema eesmärgi esiletoomine on oluline, et tagada seaduse

rakendamise ja tõlgendamise kindel lähtepunkt ning määratleda valdkonna reguleerimise

põhjused.

Eelnõu § 1 lõikega 1 sätestatakse seaduse eesmärk. Selle normi keskne idee on määratleda,

milleks abipolitseinikku Eesti õiguskorras rakendatakse. Eesmärk on kaasata abipolitseinik

PPA ülesannete täitmise toetamiseks viisil, mis aitab kaasa turvalisema ühiskonna

kujundamisele. Sätte kaudu rõhutatakse, et abipolitseinik ei tegutse iseseisva jõustruktuuri ega

eraldiseisva funktsioonikandjana, vaid täidab oma rolli PPA tegevuse toetaja ja täiendajana.

Lõikega 2 täpsustatakse seaduse kohaldamisala. Sätte eesmärk on anda ülevaade, milliseid

küsimusi APolS reguleerib. Seadusega määratakse kindlaks abipolitseinikuks saamise

tingimused, abipolitseiniku õigused ja kohustused ülesannete täitmisel ning tema pädevuse

ulatus ja vastutus. Samuti kirjeldatakse seaduses abipolitseinike tegevuse korralduslikke

aluseid. Sellega tagatakse, et abipolitseiniku staatus ja tegevus on üheselt mõistetav, läbipaistev

ning õigusselge.

Lõikega 3 sätestatakse haldusmenetluse üldine raamistik APolS-is ette nähtud

menetlustoimingute puhul. Põhimõtteliselt kohaldatakse abipolitseinikuks saamise, õiguste

andmise või nende piiramise ning muude haldusotsuste tegemisel haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) üldisi sätteid. Samas rõhutatakse sättes, et arvestada tuleb APolS-is sätestatud

erisusi. See tähendab, et juhul kui APolS-is kehtestatakse mõne menetlusetapi või -tingimuse

kohta HMS-ist erinev või täiendav regulatsioon, on esikohal eriseaduse norm. Säte tagab

menetlusliku selguse ja õiguskindluse, võimaldades rakendada HMS-i laiapõhjalisi

menetlusgarantiisid, säilitades samas abipolitseiniku valdkonna eripärast tulenevad erireeglid.

Lõikega 4 nähakse ette, et kui abipolitseinik rikub käesoleva seaduse § 26 lõikes 2

nimetatud relva käitlemise nõudeid, kohaldatakse relvaseaduse 131. peatükis sätestatut.

Sätte eesmärk on selgelt ja üheselt määratleda õiguslik vastutus juhuks, kui abipolitseinik rikub

talle PPA poolt väljastatud relva käitlemise nõudeid. Abipolitseinik ei ole relvaseaduse mõttes

tavapärane tsiviilrelva valdaja, vaid täidab avaliku võimu ülesandeid ja kasutab relva riigi

nimel. RelvS §-s 2 on sätestatud relvaseaduse kohaldamisala. Selle järgi ei kohaldata

relvaseadust riigi ja kohaliku omavalitsuse ametirelvadele, sealhulgas politsei

teenistusrelvadele. Seega on oluline, et abipolitseiniku suhtes oleks vastutusmehhanismid

selgelt seaduses sätestatud. Lisaks toetab säte põhimõtet, et kõik relva käitlevad isikud,

sõltumata nende staatusest, peavad järgima kõrgeid ohutusstandardeid ja vastutama nende

rikkumise eest. Abipolitseiniku roll avaliku korra ja turvalisuse tagamisel eeldab erilist

usaldust, mistõttu on põhjendatud, et relva käitlemise nõuete rikkumise korral rakendatakse

tema suhtes relvaseaduses sätestatud meetmeid samaväärselt teiste relva käitlejatega. Lõikes 4

sätestatud regulatsiooni kohaldatakse abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks Politsei-

ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvale, mis on käsitatav PPA teenistusrelvana. Tegemist ei

ole abipolitseiniku isikliku relvaga ega relvaseaduse tähenduses tsiviilkäibes oleva relvaga, vaid

riigi omandis oleva ametirelvaga, mida abipolitseinik on õigustatud kasutama üksnes seaduses

sätestatud alustel ja ulatuses ning ainult politsei ülesannete täitmisel.

Käesoleva sätte kohaselt on abipolitseinikule ette nähtud vastutus näiteks juhul, kui ta kannab

talle PPA poolt väljastatud relva ja laskemoona joobeseisundis. Relvaseaduse §-s 50 on

sätestatud üldkeeld kanda relva ja laskemoona joobeseisundis. Uue APolS § 26 lõikega 2

sätestatakse relvade loetelu, mida PPA võib abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks

väljastada, sealhulgas tulirelva, gaasipihusti, külmrelva, pneumorelva, elektrišokirelva ja

harjutusrelva. Käesoleva sätte kohaldamisalasse kuulub kõigi nimetatud relvade kandmine

11

abipolitseiniku poolt joobeseisundis, sõltumata sellest, kas relva kantakse vahetult politsei

tegevuses osaledes või sellest väljaspool.

Joobeseisundi mõiste sisustamisel tuginetakse KorS § 36 lõikele 1, mille kohaselt on

joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest

põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega hõlmab regulatsioon nii alkoholijoovet kui

ka muude joovastavate ainete tarvitamisest põhjustatud joovet.

Sätte eesmärk on tagada relva käitlemise ohutus ning vältida olukordi, kus abipolitseinik

kannab riigi omandis olevat relva seisundis, mis ei võimalda relva vastutustundlikult käsitseda.

Joobeseisundis väheneb isiku võime hinnata ohuolukordi, teha kaalutletud otsuseid ning tagada

relva nõuetekohane hoidmine ja kasutamine, mistõttu suureneb risk relva väärkasutuseks või

relva sattumiseks kõrvaliste isikute kätte.

RelvaS § 891 lõikes 1 on ette nähtud vastutus relva, tulirelva olulise osa või laskemoona

kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise,

laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra või

nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest. Abipolitseiniku

puhul seisneb see rikkumine näiteks selles, et talle politsei tegevuses osalemiseks väljastatud

relva kantakse väljaspool lubatud eesmärki, st abipolitseinik kannab relva ja laskemoona

olukordades, mis ei ole seotud politsei tegevuses või väljaõppes osalemisega. Relva ja

laskemoona kandmist muudel eesmärkidel käsitatakse ebaseadusliku kandmisena.

Regulatsioon hõlmab kõiki relvaliike, mida PPA võib abipolitseinikule väljastada.

Lõikega 5 täpsustatakse abipolitseiniku tegutsemise põhimõtted olukordades, kus ta

kohaldab riikliku järelevalve meetmeid mõne muu seaduse kui APolS-i alusel. Sätte

eesmärk on tagada ühtne ja õigusselge arusaam sellest, kuidas abipolitseinik peab eri

õigusaktide koosmõjus tegutsema. Üldpõhimõttena tuleneb abipolitseiniku pädevus eelkõige

APolS-ist, milles määratletakse tema roll, õigused ja piirangud. Samas osutavad mitmed

eriseadused – näiteks liiklusseadus (edaspidi LS) – abipolitseinikule konkreetseid

järelevalvepädevusi erivaldkondades. Sättes rõhutatakse, et kui abipolitseinik rakendab mõne

muu seaduse alusel riikliku järelevalve meedet, peab ta sellise meetme kohaldamisel lähtuma

esmalt APolS-is sätestatud erisustest. See tähendab, et abipolitseiniku pädevuse piirid jäävad

ka teistes õigusharudes tegutsedes APolS-ist tulenevaks ning eriseaduse meetmeid saab

rakendada üksnes ulatuses, milles APolS seda võimaldab. Nõnda tagatakse, et abipolitseinik ei

ületaks APolS-iga ettenähtud volitusi, isegi kui muus seaduses on ette nähtud laiem

meetmevalik. Juhul, kui APolS-iga konkreetset järelevalvemeedet või selle kohaldamise korda

ei reguleerita, lähtub abipolitseinik täies mahus vastavast muust seadusest.

Näitena võib tuua LS § 196² lõike 1, millega on antud liiklusjärelevalve teostajale, sealhulgas

abipolitseinikule, õigus rakendada LS-is sätestatud erimeetmeid. Samas on APolS-is ette

nähtud teatud erisused abipolitseiniku õiguses neid meetmeid kasutada, näiteks täiendavad

tingimused või piirangud meetmete kohaldamise iseseisvusele. Sellises olukorras kohaldab

abipolitseinik erimeetmeid LS-i alusel, kuid teeb seda APolS-ist tulenevate erisuste ja

piirangute raamides. Niisugune regulatsioon loob süsteemse ja selge normihierarhia: APolS-iga

sätestatakse abipolitseiniku staatus ja üldpädevuse piirid, eriseadustes määratakse konkreetse

valdkonna meetmed ning APolS-i erisused tagavad, et abipolitseinik kasutab neid meetmeid

seaduslikult ja oma rolli kohaselt.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse abipolitseiniku mõiste ning kehtestatakse astmeline jaotus, mis

on aluseks abipolitseiniku pädevuse ulatusele ja ülesannete määramisele.

12

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku määratlus. Abipolitseinik on füüsiline isik, kellele on

antud abipolitseiniku staatus ja kes osaleb PPA tegevuses vabatahtlikult ning oma vabast ajast,

lähtudes käesolevas seaduses ja teistes seadustes kehtestatud alustest, tingimustest ja korrast.

Võrreldes kehtiva abipolitseiniku seadusega ei muudeta abipolitseiniku rolli olemuslikult.

Muudatus seisneb eelnõus peamiselt selles, et abipolitseinikud jaotatakse selgelt kolme

astmesse, mis võimaldab paindlikumalt määratleda nende pädevust ja kaasamise viise.

Staatuse andmisega omistatakse isikule avaliku võimu teostamise volitus selles ulatuses, nagu

seadusega ette nähakse. PPA annab staatuse haldusakti alusel, mis tähendab, et abipolitseiniku

teenistussuhe algab ja lõpeb avalik-õigusliku haldusaktiga. Isik võib staatusest tulenevaid

ülesandeid täita üksnes juhul, kui ta vastab seaduses kehtestatud nõuetele.

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses vabatahtlikult ning seetõttu ei saa ta oma ülesannete

kõrvalt täita enda töö- või teenistusülesandeid. Erandina võib abipolitseinik politsei tegevuses

osaleda ka tööajast, kui see on tööandjaga kokku lepitud, kuid sellisel juhul ei täida ta oma

tööga seotud kohustusi ega kasuta tööõigustest tulenevaid õigusi.

Eelnõu tähenduses hõlmab politsei tegevuses osalemine politsei ülesannete täitmise toetamist.

Abipolitseinik saab politsei tegevuses osaleda üksnes PPA kaasamisel ja konkreetse korralduse

või ülesande alusel. Iseseisev sekkumine ilma politsei kaasamiseta ei ole lubatud, et vältida

olukordi, kus abipolitseiniku omavoliline tegutsemine võiks viia põhiõiguste põhjendamatu

riiveni. Juhul kui abipolitseinik märkab õigusrikkumist ajal, mil ta ei ole PPA korralduse alusel

politsei tegevusse kaasatud, ei laiene talle abipolitseiniku õigused. Sellises olukorras saab ta

tegutseda üksnes tavakodanikuna ja vajaduse korral teavitada juhtunust hädaabinumbril 112.

Lõikega 2 jaotatakse abipolitseinikud kolme astmesse, mille sisu ja pädevuse ulatus on

täpsemalt määratletud seletuskirja muudatuste üldosas ning eelnõu §-s 4. Astmete kehtestamise

eesmärk on luua selge ja diferentseeritud süsteem, mis võimaldab PPA-l kaasata

abipolitseinikke vastavalt nende ettevalmistusele, kogemusele ja volitustele. I astme

abipolitseinik sarnaneb sisult kehtivas APolS-is nimetatud ennetuse abipolitseinikuga. I astme

abipolitseinik osaleb eelkõige politsei tugi-, arendus- ja ennetustegevuses ning isikut tõendava

dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. I astme pädevus

on kõige piiratum ning ei hõlma jõu- ega erimeetmete kohaldamist. I astme abipolitseinik saab

toetada PPA tegevust valdkondades, kus ei ole vajalik õiguste olulise riive võimalus või

erimeetmete rakendamise pädevus. II astme abipolitseinik vastab oma olemuselt kehtivas

APolS-is sätestatud tavapärasele abipolitseinikule. Ta täidab ülesandeid koos

politseiametnikuga või PPA ametnikuga ning võib osaleda mitmesugustes politseitöö

valdkondades, näiteks otsingu- ja päästetöödes, liikluse reguleerimises ning muudes

olukordades, kus on vajalik abistav, kuid mitte iseseisev pädevus. II astme abipolitseinikul on

suurem vastutus ja laiemad ülesanded kui I astmel ning tema tegevus eeldab politseiametniku

juhendamist. III astme abipolitseinik vastab kehtivas APolS-is sätestatud iseseisva

pädevusega abipolitseinikule. Tegemist on kõrgema astme abipolitseinikuga, kellele antakse

ulatuslikumad volitused politsei ülesannete täitmisel. III astme abipolitseinik võib seaduses

sätestatud juhtudel tegutseda iseseisvalt ja rakendada seadusega lubatud meetmeid, sealhulgas

erimeetmeid. Tema ettevalmistus ja koolitus vastavad suuremale vastutusele ning laiemale

pädevusmahule. Astmete süsteem tagab, et isiku pädevus kasvab järk-järgult ning vastab tema

ettevalmistusele ja kogemusele.

Lõikega 3 sätestatakse, et kõrgema astme abipolitseinik võib täita madalama astme

abipolitseiniku ülesandeid. See loogiline ülesehitus tuleneb asjaolust, et kõrgema astme

abipolitseinikul on alati olemas madalama astme ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised,

13

koolitus ja volitused. Selline ülesehitus võimaldab PPA-l paindlikult määrata abipolitseinikke

just nendesse tegevustesse, kus hetkel on enim tuge vaja, ning tagab ressursi tõhusa kasutamise.

Näited:

• III astme abipolitseinik võib täita II ja I astme ülesandeid, sealhulgas osaleda ennetus-,

tugi- ja arendustegevuses ning töötada koos politseiametnikuga otsinguülesannetes.

• II astme abipolitseinik võib täita I astme ülesandeid, sealhulgas panustada politsei

ennetus- ja tugitegevustesse.

Eelnõu §-ga 3 sisustatakse politsei tegevuses osalemine.

Kehtiva APolS-i kohaselt on politsei tegevuses osalemine koos politseiametnikuga

abipolitseiniku poolt abipolitseiniku pädevusse kuuluva ülesande täitmine või politsei ülesandel

iseseisvalt APolS § 3 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmine. Kehtiva APolS-i seletuskirjas on

politsei tegevuses osalemist selgitatud järgmiselt: „Politsei tegevuses osalemine on koos

politseiametnikuga abipolitseiniku poolt abipolitseiniku tegevusvaldkonda kuuluva ülesande

täitmine politseiametniku juhendamisel või seadusega sätestatud ulatuses iseseisvalt politsei

ülesandel avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalve teostamine ning vahetu kõrgendatud

ohu tõrjumine.“

Paragrahviga kolm sätestatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise alused, ulatus ja

põhimõtted. Regulatsiooni eesmärk on tagada õigusselgus abipolitseiniku rolli, juhendamise ja

volituste suhtes olukorras, kus ta täidab politsei ülesandeid PPA koosseisu toetava isikuna.

Lõikega 1 määratletakse kolm viisi, mille kaudu abipolitseinik saab seaduse tähenduses

politsei tegevuses osaleda. Need vormid on otseselt seotud abipolitseiniku astmega ja

vastavad § 4 lõigetes 1–3 sätestatud pädevustele.

Punktiga 1 sätestatakse, et abipolitseiniku politsei tegevuses osalemine hõlmab PPA

politseiametniku, ametniku või töötaja toetamist § 4 lõikes 1 loetletud tugi-, arendus- ja

ennetustegevustes või isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja

dokumendi väljastamisel. Need on tegevused, mis ei eelda jõu- ega erimeetmete kasutamist

ja on iseloomulikud eelkõige I astme abipolitseinikule, kuid neid võivad täita ka kõrgema astme

abipolitseinikud.

Näide. PPA kommunikatsioonispetsialist juhendab I astme abipolitseinikku

sotsiaalmeedia postituse loomisel, määrates eesmärgi, sisu ja sihtrühma ning andes

suunised sõnumi, visuaalide ja keele kohta. Abipolitseinik koostab esmase versiooni ja

kogub materjalid, seejärel spetsialist kontrollib, parandab ja tagasisidestab. Nõuetele

vastav postitus kinnitatakse ja avaldatakse. Koostöö tähendab sellisel juhul juhendamist

ja sisulist panustamist, mitte füüsilist koos töötamist.

Punktiga 2 sätestatakse, et abipolitseinik võib politsei ülesandel ja juhendamisel toetada

PPA politseiametnikku või ametnikku § 4 lõikes 2 nimetatud tegevustes. Need on

ülesanded, mis võivad eeldada KorS-i erimeetmete rakendamise võimalust koos

politseiametnikuga. Selline tegevus kuulub eeskätt II astme abipolitseiniku pädevusse, kellel ei

ole õigust nimetatud toiminguid iseseisvalt läbi viia. Teise punktiga täpsustatakse, millised on

need tegevusvaldkonnad, mida tehakse koos politseiametniku või PPA ametnikuga, kes ei ole

politseiametnik. Siin on oluline märkida, et kõik tegevused tehakse vaid politsei ülesandel.

Politsei ülesandel tähendab, et abipolitseinik tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või

kooskõlastusel. Kõik abipolitseiniku ülesanded määrab politsei, lähtudes organisatsiooni

vajadustest ja prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku

14

tegevuse üle, tagades nende seaduslikkuse ning kvaliteedi. Seega on abipolitseiniku tegevus

lahutamatu osa politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte iseseisev algatus. Juhendamine võib

toimuda nii vahetult kui ka sidevahendite kaudu.

Politsei mõiste on reguleeritud politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 1 lõikes 2, mille

kohaselt on politsei täidesaatva riigivõimu institutsioon Siseministeeriumi valitsemisalas.

Politsei peamised ülesanded hõlmavad avaliku korra kaitset, piirihalduse korraldamist,

merereostuse avastamist ja likvideerimist, otsingu- ja päästetööde korraldamist merel ning

kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade haldamist.

Eestis on avalikus teenistuses eri ametikohad, millel on erinevad staatused ja õigused. Sellest

tulenevalt on ka uues APolS-i eelnõus eristatud, millise astmega abipolitseinik saab milliseid

tegevusi teha ja keda toetada. Peamised erinevused on järgmised:

- avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 7 lõike 1 kohaselt on ametnik isik, kes on

riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

Seega on ametniku mõiste seotud avaliku võimu teostamise ülesannetega.

Politseiametnik on eristaatusega ametnik, kelle töösuhe on samuti reguleeritud ATS-

iga, kuid eraldi arvestatakse ka politsei ja piirivalveseaduse regulatsiooni. ATS § 7 lõike

4 järgi võetakse töötaja ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata

avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Ametnikke

ja töötajaid on 01.01.2025. aasta seisuga PPA koosseisus 854 inimest (sh 517 ametnikku

ja 337 töölepingulist). Levinumad ametikohad, kus töötavad ainult ATS-i ametnikud, on

klienditeenindaja ja uurija abi. Levinumad ametikohad, kus töötavad ainult töölepinguga

töötajad, on tõlk ja kokk-perenaine.

Punktiga 3 sätestatakse, et III astme abipolitseinik võib politsei ülesandel teha § 4 lõikes 3

nimetatud tegevusi iseseisvalt. Selline iseseisev tegutsemine eeldab politsei konkreetset

ülesannet ja kõrgendatud ettevalmistust.

Lõikega 2 täpsustatakse, et PPA politseiametnik, ametnik või töötaja võib anda

abipolitseinikule ülesandeid ning teda juhendada talle antud teenistusülesannete piires,

lähtudes abipolitseiniku pädevusest. See tähendab, et abipolitseinikku tohib juhendada ja

talle ülesandeid määrata üksnes isik, kellel on selleks seadusest ja ametikohast tulenev pädevus.

Sättega tagatakse, et abipolitseinik tegutseb alati sellise juhendaja alluvuses, kelle

ametikohustused ja volitused võimaldavad vastavaid korraldusi anda. Praktikas tähendab see,

et näiteks politseiametnik, kelle ülesanne on patrulltegevuse korraldamine, võib anda

abipolitseinikule ülesandeks osaleda liiklusjärelevalves või avaliku korra tagamises. Ühtlasi on

oluline rõhutada, et ülesandeid andes peab politseiametnik, ametnik või töötaja tagama, et

ülesanne on abipolitseiniku astme pädevuse piires. See tähendab, et abipolitseinikule võib anda

üksnes selliseid ülesandeid, mille täitmiseks on tal seadusest tulenev õigus ja mis vastavad tema

astmele.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinik politsei tegevuses osalemise ajal, sealhulgas meetmete

rakendamisel ja vahetu sunni kohaldamisel, riigivõimu esindaja, kes tegutseb PPA nimel

ning kelle seaduslikud korraldused on kohustuslikud täitmiseks. Sätte eesmärk on kindlaks

määrata abipolitseiniku õiguslik staatus politsei tegevuses osalemise ajal ning tagada talle kui

riigivõimu esindajale ette nähtud õiguskaitse. Samas tähendab see ka suuremat vastutust ning

kohustust tegutseda seaduse piires ja proportsionaalselt. Ka kehtivas APolS-is on samad

põhimõtted ja need jäävad kehtima.

Kui isik osaleb politsei tegevuses abipolitseinikuna, siis esindab ta riigivõimu, mis tähendab, et

talle laienevad ka ametiisiku ja -seisundi nõuded korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS)

15

ja karistusseadustiku (edaspidi KarS) tähenduses. KVS-is ja KarS-is on reguleeritud ametiisiku

mõiste, mille kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu

eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel. Kuigi abipolitseinik ei ole teenistussuhtes avaliku teenistuse seaduse ega PPVS-i mõttes,

on avaliku korra tagamisel antud talle politseiga võrreldavad volitused ning ta on PPA poolt

volitatud haldusorgan. Ühelt poolt tähendab see seda, et kui abipolitseinik paneb toime teo,

millega ta kuritarvitab talle määratud ametiseisundit, siis ta vastutab seadusega ettenähtud

korras. Teiselt poolt, kui tema kui ametiisiku suhtes on toime pandud rikkumine, siis on talle

tagatud seadusega ettenähtud kaitse ja garantiid. KarS-i kommenteeritud väljaande järgi on

võimuesindaja isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka

väljaspool oma organisatsiooni.

Näide. Kui abipolitseinik on saanud politseilt ülesande teostada liiklusjärelevalvet või

peatada konkreetne liiklust rikkunud sõiduk, peatab ta liiklusseadust rikkunud sõiduki

ning kontrollib selle juhti ja tema dokumente, tegutsedes riigi nimel ja täites politsei

ülesannet. Juht on kohustatud abipolitseiniku seaduslikke korraldusi täitma, kuna

abipolitseinik tegutseb riigivõimu esindajana.

Näide. Kui pommikahtluse korral on politsei kehtestanud kaubanduskeskusele

viibimiskeelu, siis abipolitseinik aitab seda keeldu jõustada. Abipolitseinik saab anda

isikutele korralduse ohualast eemalduda, mis on isikutele täitmiseks kohustuslik.

Näide. APolS annab abipolitseinikule ettekirjutuse tegemise õiguse. Arvestades seda,

et abipolitseinik on isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses

seaduses sätestatud alustel ja korras, kuid ei ole politseiametnik, siis tuleb õigusselguse

tagamiseks selgelt määratleda, et abipolitseinik ei täida politsei ülesandeid eraisikuna,

vaid PPA nimel. See tagab selguse, et kui abipolitseinik teeb isikule ettekirjutuse, siis

on see PPA tehtud ettekirjutus, mille kohta on võimalik esitada PPA-le vaie. Kui

ettekirjutuse kohta esitatakse kaebus halduskohtusse, on menetlusosaliseks samuti PPA.

Lõikega 4 sätestatakse, et abipolitseinikul on keelatud politsei tegevuses osaleda, kui ta ei

vasta seaduses sätestatud nõuetele või esineb muu kaalukas põhjus. Selle normi eesmärk

on välistada olukorrad, kus abipolitseinik osaleks ülesannete täitmises ilma nõuetekohase

ettevalmistuseta, vajaliku staatuse või tervisenõuetele vastavuseta. Kohustus kontrollida

nõuetele vastavust lasub PPA-l ning see on eeltingimus abipolitseiniku kaasamiseks politsei

tegevusse. Samas lasub nõuetele vastavuse tagamise kohustus ka abipolitseinikul endal.

Abipolitseinik peab jälgima, et ta vastaks kogu abipolitseinikuna tegutsemise aja jooksul

APolS-is sätestatud nõuetele, ning on kohustatud viivitamata teavitama PPA-d asjaoludest, mis

võivad mõjutada tema nõuetele vastavust. Kui abipolitseinik ei vasta ajutiselt seaduses

sätestatud nõuetele, peab ta hoiduma politsei tegevuses osalemisest ning tegema kõik endast

oleneva, et nõuetele vastavus taastada, juhul kui ta soovib jätkata abipolitseinikuna tegutsemist.

Lisaks seaduses sätestatud nõuetele võib abipolitseiniku kaasamist politsei tegevusse takistada

muu kaalukas põhjus. Muu kaaluka põhjusena tuleb käsitada olukordi, kus abipolitseiniku

kaasamine võib seada ohtu politsei tegevuse eesmärkide täitmise, isikute ohutuse või

abipolitseiniku enda tervise ja töövõime. Näiteks võib selliseks põhjuseks olla olukord, kus

abipolitseinik saabub politsei tegevusse vahetult pärast põhitööd, mis on olnud füüsiliselt või

vaimselt koormav (sh öine vahetus), ning tal ei ole olnud piisavat puhkeaega. Sellisel juhul võib

abipolitseiniku vaimne ja füüsiline valmisolek olla langenud tasemele, mis seab kahtluse alla

tema suutlikkuse politsei tegevuses turvaliselt ja nõuetekohaselt osaleda.

16

Kuigi abipolitseinikul lasub kohustus jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ja tema põhitöö

ei kahjustaks vastastikku tema töövõimet ega tervist, ei pruugi abipolitseiniku enda hinnang

oma valmisolekule alati olla objektiivne. Selliste olukordade ennetamiseks on Politsei- ja

Piirivalveametile antud õigus keelata abipolitseinikul politsei tegevuses osalemine, kui esineb

muu kaalukas põhjus. Seletuskirjas toodud näide on üks võimalikke aluseid muu kaaluka

põhjuse esinemiseks. Igal konkreetsel juhul peab PPA abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise keelamist põhjendama ja selgitama abipolitseinikule keelamise aluseid.

Nõuetele mittevastavuse korral ei ole alati mõistlik ega proportsionaalne abipolitseinik

viivitamata oma staatusest vabastada. Praktikas võivad nõuetele mittevastavuse põhjused olla

ajutised või kõrvaldatavad, näiteks kohustusliku tervisekontrolli või kehalise ettevalmistuse

nõuete ajutine mittetäitmine. Sellistes olukordades ei ole isiku usaldusväärsus või sobivus

abipolitseinikuna tervikuna tingimata kadunud, vaid tegemist on tegevuse ajutise piiranguga.

Seetõttu võimaldab seadus rakendada paindlikumaid meetmeid, nagu abipolitseiniku staatuse

peatamine või relva kandmise õiguse peatamine, kuni nõuetele vastavus on taastatud. Selline

lähenemine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja annab abipolitseinikule võimaluse

puudused mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Vabastamine on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus

nõuetele mittevastavus on püsiv või seondub isiku usaldusväärsuse olulise kahjustumisega.

Eelnõu 2. peatükk. Abipolitseiniku staatuse andmine

Teises peatükis käsitletakse abipolitseiniku pädevusi, staatuse omandamisega seotud nõudeid,

nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli läbiviimist ning väljaõppe ja kvalifikatsiooni

tagamise protsessi. Esimeses jaos esitatakse abipolitseinike pädevused vastavalt nende astmele

ning loetletakse abipolitseinikuks saamise eeltingimused, sealhulgas esitatavad nõuded ja

kandideerimisdokumendid. Samuti käsitletakse nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli

protsessi, sealhulgas andmete töötlemist ning allikate kasutamist nende kontrollide läbiviimisel.

Teises jaos keskendutakse abipolitseiniku koolitusprotsessile alates tervisekontrollist kuni

väljaõppe, täiend- ja erialaõppeni. Peatükis antakse terviklik ülevaade vajalikest etappidest, mis

tuleb läbida, et saada abipolitseinikuks ja tegutseda abipolitseinikuna.

1. jagu. Abipolitseiniku pädevused ja abipolitseinikule esitatavad nõuded ning nõuetele

vastavuse kontroll ja taustakontroll

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses avaliku võimu teostamise vahetus läheduses ning

täidab ülesandeid, mis võivad mõjutada isikute põhiõigusi, avalikku korda ja turvalisust.

Seetõttu peab olema tagatud, et abipolitseinik sobib oma isikuomaduste, terviseseisundi,

ettevalmistuse ja usaldusväärsuse poolest selliseid ülesandeid täitma. Nõuete kehtestamise

eesmärk on kaitsta nii abipolitseiniku enda kui ka teiste isikute elu ja tervist, tagada politsei

tegevuse õiguspärasus ja professionaalsus ning hoida avalikkuse usaldust PPA vastu.

Eelnõu §-ga 4 nähakse ette I, II ja III astme abipolitseiniku pädevused. Võrreldes kehtiva

APolS-iga abipolitseinike pädevusi muudetakse. Varem I astme abipolitseinikku ei olnud,

mistõttu on selles kohta loodud uus regulatsioon. II astme abipolitseiniku pädevusi on võrreldes

kehtiva APolS-iga laiendatud nii, et ta saaks PPA-d eri valdkondades mitmekesisemalt toetada.

Samuti on laiendatud politseid iseseisvalt toetava III astme abipolitseiniku pädevusi. Siiski

kehtib põhimõte, et iseseisva tegevuse võimalused on piiratumad kui koos politseiga tegutsedes.

Abipolitseinik on küll saanud väljaõppe, kuid see ei ole sama põhjalik kui politseiniku oma,

mistõttu ei pruugi tal olla piisavat kogemust keerulistes olukordades tegutsemiseks. Seetõttu on

seadusega ette nähtud, et ta saab rohkemates valdkondades politseid abistada just

17

politseiametniku juuresolekul ja vahetul juhendamisel. Niisugune korraldus aitab säilitada

avalikkuse usaldust õiguskaitsesüsteemi vastu.

Lõike 1 kohaselt hõlmavad I astme abipolitseiniku pädevused politsei ülesandel politsei

toetamist tugi-, arendus- ja ennetustegevustes ning isikut tõendava dokumendi

väljaandmise taotluse vastuvõtmisel ja dokumendi väljastamisel. Eelkõige hõlmavad need

tegevused järgmist:

• logistika toetamine;

• kommunikatsioon ja teavitustöö, sealhulgas ennetuskampaaniate ettevalmistamine;

• koolituste korraldamine ja läbiviimine;

• teenindussaalide klientide suunamine;

• analüüsitöö;

• tõlkimine ja keeleline tugi;

• koduteeninduse ülesannete täitmine6;

• arhiivihaldus ja asjaajamine;

• personalitööga seotud abistamine;

• muud asjaajamistööd.

Isikut tõendavate dokumentide taotluse vastuvõtmisel ja väljastamisel on tegemist uue

pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA on isikut

tõendavate dokumentide seaduse alusel kümne erineva isikut tõendava dokumendi väljaandja.

PPA teeb mitut olulist tegevust seoses isikut tõendavate dokumentide, nagu ID-kaardi ja passi

väljastamisega. Kõigepealt toimub dokumendi väljastamiseks taotluse vastuvõtmine ja

kontrollimine. Selleks tuleb taotlus registreerida ja esitatud andmeid kontrollida. Abipolitseinik

saab olla abiks nii taotluse vastuvõtmisel kui ka teatud ulatuses andmete kontrollimisel.

Järgnevalt hinnatakse õiguspärasust ja sobivust. Abipolitseinikul puudub õigus otsustada, kas

taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi, selle otsuse teeb PPA ametnik. Kui taotlus

rahuldatakse, valmistatakse ette vastav dokument. See hõlmab dokumendi digitaalset või

füüsilist koostamist, mida teeb PPA ametnik, mitte abipolitseinik. Viimase tegevusena

väljastatakse dokumendid ehk isikule antakse, toimetatakse kätte või saadetakse dokumendid

ning siin saab abipolitseinik abiks olla.

Need ülesanded toetavad politsei igapäevast toimimist ja aitavad suurendada organisatsiooni

efektiivsust.

Politsei ülesandel tähendab, et abipolitseinik tegutseb politsei algatusel, juhendamisel või

kooskõlastusel. Kõik abipolitseiniku ülesanded määrab politsei, lähtudes organisatsiooni

vajadustest ja prioriteetidest. Politsei säilitab täieliku vastutuse ja kontrolli abipolitseiniku

tegevuste üle, tagades nende seaduslikkuse ning kvaliteedi. Abipolitseiniku tegevus on

lahutamatu osa politsei üldisest ülesannete täitmisest, mitte abipolitseiniku iseseisev algatus.

Seega on I astme abipolitseiniku tegevus alati politsei kontrolli all.

Järgnevalt on toodud mõned täpsemad näited, mida I astme abipolitseinik saab aidata PPA-l

teha.

• Abipolitseinik saab abiks olla staabitöös, näiteks on juhiabi, protokollija.

• Abipolitseinik saab aidata suulise tõlkimisega ressursimahukates toimingutes.

Tõlketeenuse osutamise eeldus on eesti keele ja võõrkeele valdamine vähemalt C1-

tasemel.

6 Olukorras, kus liikumisvõimetu inimene ei saa oma terviseseisundi tõttu isikut tõendava dokumendi taotlemiseks

ise teenindusse tulla, saab isik esitada PPA-le taotluse sõrmejälgede hõivamiseks taotleja viibimiskohas. Sellisel

juhul tuleb PPA esindaja inimese viibimiskohta ja võtab seal tema sõrmejäljed.

18

• Abipolitseinik saab olla koolitaja, st jagada oma igapäevaseid erialateadmisi

ja -oskusi PPA-ga või aidata koolitusi ette valmistada ja korraldada.

• Abipolitseinik saab olla abiks logistikategevustes:

o transportida sõidukeid remonti ja hooldusesse;

o transportida asju;

o toetada relvureid suursündmustel või õppustel, näiteks aidata erivahendite,

kaitsevestide transportimisel, väljastamisel, tagasivõtmisel, kontrollimisel,

hooldamisel, ladustamisel jne.

• Abipolitseinik saab toetada kommunikatsiooni üksuse tegevustes, aidates teha

postitusi sotsiaalmeedias või olla fotograaf.

• Erialaoskuste ja -teadmistega abipolitseinikku on võimalik kaasata analüüside

koostamisel ning analüüsideks ja uuringuteks vajalike küsitluste ettevalmistamisel.

• Abipolitseinik saab olla abiks teenindussaalides, et aidata tagada sujuv

klienditeenindus, suunates kliente järjekordade vahel, abistades biomeetria andmisel

digikioskis ning tutvustada klientidele PPA eri kanalite kasutamise võimalusi (PPA

iseteenindus, digikiosk, kliendiarvuti, isikut tõendavate dokumentide kättesaamine

Selveris jne).

• Teenindussaalis võtab abipolitseinik taotluse vastu, kui isik taotleb uut isikut

tõendavat dokumenti.

• Teenindussaalis tuvastab abipolitseinik isiku ning väljastab talle passi, järgides

kehtivaid juhiseid ja protseduure.

• Koduteeninduses toetab abipolitseinik liikumisvõimetuid dokumendi taotlejaid,

aidates neil saada vajalikke dokumente. Abipolitseinik võib koguda taotleja

sõrmejäljed tema viibimiskohas, kui taotleja ei saa ise teenindussaali tulla.

Abipolitseinik võib toimetada isikut tõendava dokumendi taotlejale tema

viibimiskohta, kui taotlejal puudub võimalus see ise vastu võtta.

Eeltoodud näidete puhul ei ole abipolitseinikul vaja läbida põhjalikku politseilist või avaliku

korra kaitse alast väljaõpet. Eelkõige võib tekkida vajadus just kriisiolukordades I astme

abipolitseinike kaasamiseks, kuna töömaht suureneb või on tööülesannete täitmine aegkriitiline.

Lõikes 2 loetletakse II astme abipolitseiniku pädevusi. Selle kohaselt saab II astme

abipolitseinik toetada politseid koos PPA politseiametniku või ametnikuga nende

ülesandel lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 järgmistes tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine ning avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine;

2) relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks

vajalikud toimingud, välja arvatud loa väljastamise otsustamine;

3) kinni peetud isiku saatmine ja kinnipidamiskohas isiku kinnipidamine;

4) merereostuse avastamine ning piiriveekogu reostuse avastamine ja likvideerimine;

5) objektivalve ja isikukaitse;

6) otsingu- ja päästetöö;

7) riigipiiri valvamine ja piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

8) riiklik järelevalve Euroopa Liidu kodaniku seaduse, turvategevuse seaduse, relvaseaduse,

välismaalaste seaduse, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse sätestatud nõuete täitmise üle;

9) süütegude menetlemine, välja arvatud menetlusotsuse tegemine.

Koos tegutsemise mõiste on sisuliselt sama, mis kehtivas APolS-is. See tähendab, et koos

tegutsemine eeldab PPA ametniku või politseiametniku juhendamist ja kontrolli, kuid ei nõua

iga kord füüsiliselt kontaktis olemist.

19

Näide. Patrulltoimkond võib koosneda politseiametnikust ja abipolitseinikust, kuid

politseiametnik on see, kes juhendab ja suunab abipolitseiniku tegevust. Kui

patrulltoimkond satub olukorda, kus õigusrikkuja püüab põgeneda, siis võib

abipolitseinik püüda õigusrikkujat tabada maja ühelt poolt, samas kui politseinik püüab

õigusrikkujat tabada maja teiselt poolt. Tegemist on koos ülesande lahendamisega, kus

eesmärgi saavutamiseks on taktikaliselt vaja lõigata õigusrikkuja teekond mõlemast

suunast.

Näide. Politseireidi käigus vastutab ühe konkreetse lõigu avaliku korra tagamise eest

kindel politseiametnik, kelle juhtimisele on allutatud viis abipolitseinikku.

Politseiametnik juhendab, jagab konkreetsed suunised, lepib kokku suhtluskanali ja

muu politsei taktika, mida on vaja jälgida ülesande lahendamisel, kuid ei ole füüsiliselt

kõigi viie abipolitseinikuga koos.

Järgnevalt on toodud selgitused, mida II astme abipolitseinik koos PPA politseiametniku ja

ametnikuga teha saab.

Punkti 1 alusel võib abipolitseinik toetada politseid avalikku korda ähvardava ohu

ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

See tähendab, et abipolitseinik saab politseid abistada tegevustes, mille eesmärk on kaitsta

avalikku korda, sõltumata kahju tekkimise tõenäosuslikust faasist, st ohuennetusest kuni

korrarikkumise kõrvaldamiseni. Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva APolS-i järgi on

see abipolitseiniku pädevuses. Siin punktis hõlmatakse klassikalisi politsei tegevusvaldkondi,

mis lõikes 3 eraldi täpsemalt välja tuuakse, eelkõige liiklusjärelevalve, aga ka alkoholi ja

tubakaga seonduv järelevalve.

Kehtiva APolS § 1 lõikes 1 on sätestatud väga laialt APolS-i eesmärk kaasata abipolitseinikke

politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Kehtiva APolS § 2

lõikes 2 on piiritletud, et politsei tegevuses osalemine on olukord, kus abipolitseinik täidab koos

politseiametnikuga abipolitseiniku pädevuses ülesannet või politsei ülesandel iseseisvalt APolS

§ 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet. Kehtiva APolS § 3 lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku

pädevuses politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja

tõrjumisel ning avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel.

Järgnevalt esitatakse näiteid, kuidas ja kus saab II astme abipolitseinik abiks olla.

• Abipolitseinik ja piirkonnapolitseinik kohtuvad kohalike elanikega, et arutada nende

muresid ning koguda teavet võimalike probleemide kohta piirkonnas.

• Abipolitseinik osaleb koos politseiametnikuga avalikul üritusel, et ennetada ja ära

hoida avaliku korra rikkumisi.

• Reidi käigus aitab abipolitseinik politseiametnikul tuvastada joobes juhte, toetades

sellega liiklusohutuse tagamist.

• Abipolitseinik abistab politseiametnikku joobes isiku koju toimetamisel, tagades tema

ja avalikkuse turvalisuse.

• Abipolitseinik sekkub koos politseiametnikuga bussiootepaviljoni lõhkumise

takistamiseks, et ennetada vara kahjustamist ja tagada avalik kord.

• Abipolitseinik toetab politseiametnikku piirkiiruse ületajate avastamisel, aidates kaasa

liiklusreeglite järgimisele.

• Abipolitseinik abistab politseid riiklike ja rahvusvaheliste kõrgete külaliste kaitsmisel,

näiteks presidentide, peaministrite ning teiste tähtsate ametnike turvamisel.

20

• Abipolitseinik toetab politseiametnikku välisriigi presidendi kaitsmisel, sulgedes

ristmikke, reguleerides parkimist ja tagades avaliku korra.

• Abipolitseinik ja piirkonnapolitseinik viivad läbi lähisuhtevägivalla juhtumite

järelkontrolli, et hinnata olukorda ja vajadust edasiste meetmete järele.

Punkti 2 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid relvaseaduse ja turvategevuse

seaduse alusel väljastatava loa taotluse menetlemiseks vajalikes toimingutes, välja

arvatud loa väljastamise otsustamisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i

järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPA tegevused füüsilise ja juriidilise isiku relvaloa ning

relvaseaduse (edaspidi RelvS) ja turvategevuse seaduse alusel väljastatava tegevusloa taotluse

vastuvõtmisel ja väljastamisel hõlmavad mitmeid etappe, mille eesmärk on tagada, et loa

saamine oleks õiguspärane ning lähtuks avaliku korra ja turvalisuse huvidest. Abipolitseinik

saab abiks olla taotluse menetlemiseks vajaliku info kontrollimisel ja tõendite kogumisel, kuid

loa väljastamise otsustamine ning loa väljastamine on PPA pädevuses. See tähendab, et

abipolitseinik saab abistada toimingutes, mis on vajalikud info kogumiseks (nt kontrollida isiku

eluviisi ja käitumist, relva hoiutingimusi, osaleda relvaeksamikomisjoni töös jne), välja arvatud

otsuste tegemine.

Punkti 3 järgi võib abipolitseinik toetada politseid kinni peetud isiku saatmisel ja

kinnipidamiskohas isiku kinnipidamisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i

järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Politsei töö kinnipeetud isikutega hõlmab erinevaid

ülesandeid, mis on seotud nii joobeseisundis kainenema toimetatud isikutega kui ka kuriteo

toimepanemises kahtlustatavate, väärteomenetluse raames kinnipeetud isikute, sundtoodud

isikute, kinnipeetud välismaalaste ning eelvangistuse ja aresti täideviimisega.

Kainenema toimetamine on riikliku järelevalve erimeede, mille alused tulenevad

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-st 42. Politsei võib isiku kainenema toimetada olulise ohu

tõrjumiseks või juhul, kui see on vältimatu, et kaitsta isikut ennast või teisi. Joobes isikute

kainenema toimetamisel ja nende järelevalves lähtutakse:

• korrakaitseseadusest (KorS § 42);

• arestimaja sisekorraeeskirjast;

• vangistusseadusest;

• kinnipidamiskeskuse kodukorrast ning

• PPA kinnipidamiskoha tööjuhendi nõuetest.

Arvestades, et kainestusmajas viibib aastas ligikaudu 15 000 isikut, vajab politsei abi nende

turvalisuse tagamisel. Abipolitseinikud saavad siin olla olulised toetajad, aidates tagada nii

kinnipeetute kui ka politseiametnike ohutuse. Joobes isikute ettearvamatu käitumise tõttu on

oluline, et kinnipeetav ei vigastaks ennast ega teisi.

Politsei tegeleb lisaks kainenema toimetatutele ka teiste kinnipeetud isikutega, sealhulgas:

• kuriteos kahtlustatavad;

• väärteomenetluses kinnipeetud isikud;

• sundtoodud isikud;

• kinnipeetud välismaalased;

• isikud, kelle suhtes täidetakse eelvangistust või aresti.

Kehtiva APolS-i järgi piirduvad abipolitseiniku pädevused korrakaitseseadusega, mistõttu ei

saa ta osaleda vangistusseaduse või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusega (VSS)

seotud tegevustes. Need hõlmavad näiteks kinnipidamiskeskuse tööd või kinnipeetavate

välismaalastega seotud toiminguid. Uue APolS-i eelnõuga tekib abipolitseinikel võimalus

osaleda ka nimetatud tegevustes.

21

Järgnevalt on toodud näited, mida abipolitseinik saab uue APolS-i eelnõu alusel teha.

• Kui joobeseisundis isik toimetatakse kainenema arestimajja või -kambrisse, saab

abipolitseinik abistada politseiametnikku edasistes toimingutes, nagu turvakontroll ja

asjade läbivaatus ning raha, väärisasjade, esemete, ravimite ning dokumentide hoiule

võtmine.

• Abipolitseinik abistab politseiametnikku arestimajas kinnipeetava isiku viimisel

videoistungile või arsti juurde.

Punkti 4 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid merereostuse avastamisel ning

piiriveekogu reostuse avastamisel ja likvideerimisel. Tegemist on uue pädevusega, mis

kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. Abipolitseiniku roll on toetada PPA-d

reostuse avastamisel ning vajaduse korral ka selle likvideerimisel, järgides politsei juhiseid ja

ettekirjutusi. Merereostuse avastamine ja likvideerimine on küll kaitseväe ülesanne, kuid PPA

ülesanne on osaleda merereostuse avastamises. Eelkõige tähendab see, et PPA lennuki üks

peamisi funktsioone on merereostuse tuvastamine. Lisaks osalevad ka PPA veepatrullid

merereostuse avastamises. Kui abipolitseinik on kaasatud veepatrulli liikmena merel, kuulub

tema ülesannete hulka ka merereostusega seotud tegevus. See tähendab, et abipolitseinik võib

aidata:

• vaadelda ja hinnata merereostust;

• teha visuaalseid ja tehnilisi vaatlusi;

• dokumenteerida reostust;

• edastada kogutud teavet vastutavatele asutustele.

Piiriveekogudel on reostuse avastamine ja likvideerimine PPA ülesanne. Kui abipolitseinik

osaleb piiriveekogul toimuvates tegevustes, on tema ülesanded avastamise osas samad mis

merel. Lisaks võib abipolitseinik piiriveekogul aidata reostuse likvideerimisel, sealhulgas:

• kasutada reostustõrje vahendeid;

• aidata reostust eemaldada ja asjakohaseid protseduure teha.

Punkti 5 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid objektivalves ja isikukaitses.

Objektivalve hõlmab eri meetmete kavandamist ja rakendamist vastavalt ohuhinnangule, et

tagada valvatava objekti ning selle territooriumi turvalisus ja vara säilimine. Objektivalvet saab

teostada erineval viisil: mehitatud valve, tehniline valve, mobiilvalve ja kompleksvalve.

Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga teha eri tegevusi objekti valvel. Politseiametnik ja

abipolitseinik koos valvavad objekti kohapeal, et ennetada süütegusid ja ohte, sealjuures

tagavad, et objektile ei pääseks volitamata isikud. Politseiametnik ja abipolitseinik koos

patrullivad määratud objekte kindlate intervallidega või graafiku alusel. Politsei objektivalve

on politsei tegevus eesmärgiga tagada avalik kord sh. ennetada kuritegevust objektidel, mis on

määratud politsei poolt valvatavateks objektideks tulenevalt objekti funktsioonist ja

ohustatusest (nt valitsushooned, kriitiline infrastruktuur).

Näide. Abipolitseinik ja politseiametnik valvavad riiklikult tähtsat objekti, et tagada

avalik kord ning vältida rünnakuid objekti vastu.

Isikukaitse eesmärk on ennetada ja tõrjuda ohtu, mis on suunatud kaitstava isiku elu, tervise või

kehalise puutumatuse vastu. Abipolitseiniku võimalus toetada politseid isikukaitses ei tähenda

isikukaitse ülesande delegeerimist ega iseseisva isikukaitse teostamise õigust. Abipolitseinikul

puudub pädevus otsustada isikukaitse teostamise viisi üle ning tegutseda isikukaitses ilma

politseiametniku vahetu juhendamise ja kontrollita. Abipolitseiniku osalemine isikukaitses on

22

oma olemuselt toetav, abistav ja täiendav, mille eesmärk on suurendada politsei võimekust ning

ressursside paindlikku kasutamist.

Isikukaitses võib abipolitseiniku kaasamine seisneda eelkõige järgmistes tegevustes, tingimusel

et need toimuvad politseiametniku juhendamisel ja vastutusel:

• Ümbritseva keskkonna ja olukorra jälgimine. Abipolitseinik võib osaleda kaitstava

isiku viibimis- või liikumispiirkonna visuaalses jälgimises, et varakult tuvastada

võimalikke ohte, kõrvalekaldeid tavapärasest olukorrast või kahtlast käitumist.

• Ligipääsude ja perimeetri toetav kontroll. Abipolitseinik võib toetada politseid

sissepääsude, liikumisteede või perimeetri kontrollimisel, sealhulgas isikute

suunamises, ilma et talle antaks otsustusõigust sissepääsurežiimi kehtestamise või

muutmise suhtes.

• Avaliku korra tagamise toetamine. Isikukaitsega seotud sündmuste, visiitide või

liikumiste ajal võib abipolitseinik aidata kaasa avaliku korra hoidmisele, rahvamassi

suunamisele või konfliktiolukordade ennetamisele.

• Info kogumine ja edastamine. Abipolitseinikul on oluline roll politseiametniku

teavitamisel võimalikest riskidest, ohtudest või muutunud olukorrast, kuid tal puudub

õigus teha iseseisvaid järeldusi ohutaseme kohta või algatada isikukaitse meetmete

muutmist.

• Liikluse sujuvuse ja ohutuse toetamine. Isikukaitsega seotud sündmuste, visiitide või

liikumiste ajal võib abipolitseinik politseiametniku juhendamisel toetada liikluse

korraldamist, sealhulgas ristmikel liikluse suunamist, sõidukite peatumise või parkimise

korraldamist.

Isikukaitse korraldamise ja teostamise eest vastutab täielikult politsei. Abipolitseiniku tegevus

isikukaitses on osa politsei tegevusest ja kõik tema toimingud loetakse tehtuks politsei

juhtimisel.

Punkti 6 kohaselt võib abipolitseinik toetada politseid otsingu- ja päästetöös. Tegemist on

uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses. PPVS § 3 järgi on

politsei ülesanne otsingu- ja päästetööde tegemine välislepinguga sätestatud Eesti

päästepiirkonnas. Otsingu- ja päästetöid teeb selleks väljaõpetatud otsingu- ja päästeüksus

(search and rescue unit, SRU), kes kasutab vajaliku tehnikaga vee- või õhusõidukit7. SRU

koosneb vähemalt kolmest meeskonnaliikmest, kellest üks peab olema läbinud merepääste

II astme koolituse ja kaks liiget vähemalt merepääste I astme koolituse. Erandjuhtudel võib

reageerida ka kaheliikmelise meeskonnaga, kui veesõiduk on alla 6,5 meetri pikkune ning

vähemalt üks meeskonnaliige on läbinud merepääste II astme koolituse.8 SRU koosseisu

komplekteerimisel on määrav merepääste alane väljaõpe.

II astme abipolitseinikku saab koos politseiametnikuga kaasata otsingu- ja päästetöödele, kui

abipolitseinik:

1) on läbinud vajaliku väljaõppe otsingu- ja päästetöödeks;

2) kasutab (PPA poolt välja antud) ohutus- ja isikukaitsevarustust;

3) hoiab oma pädevust, läbides regulaarselt täiendkoolitusi, mis on ette nähtud ka

politseiametnikele.

7 Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemise kord Eesti

päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“. – RT I,

05.07.2022, 5. 8 Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 10.07.2017. aasta KK nr 1.1-1/95 „Vee- ja õhusõiduki valmisoleku ja

reageerimise korra kinnitamine“ (asutusesiseseks kasutamiseks).

23

Seega, läbides lisaks abipolitseiniku väljaõppele ka vabatahtliku merepäästja I astme õppe, võib

abipolitseinik, olles kaasatud vee- või merepatrulli, osaleda otsingu- ja päästetöödel koos

politseiametnikuga.9 Sarnaselt vabatahtlikule merepäästjale tuleb ka abipolitseinikul pädevuse

säilitamiseks läbida täiendõpe iga kolme aasta järel.

Otsingu- ja päästetööle reageeriv veesõiduk on varustatud vastavalt PPA peadirektori

käskkirjaga „Veesõidukite ja struktuuriüksuste, millede tööpiirkond on meri ja/või

piiriveekogu, ohutusvarustuse nõuete ja ohutusvarustuse kontrolli standardi kinnitamine“

kehtestatud nõuetele. Lisaks on veesõiduki pardal spetsiaalne päästevarustus, mida läheb vaja

inimeste päästmiseks, otsinguks ja muuks seonduvaks, ning meeskonna jaoks on ette nähtud

isikukaitsevarustus (päästeülikond, päästevest, kiiver jm).

Kui mere- või veepatrulli kaasatud abipolitseinikul on vabatahtliku merepäästja väljaõpe,

võimaldab see kiiremini reageerida otsingu- ja päästetööde väljakutsele, kuna veesõiduki

meeskond on ülesande täitmiseks komplekteeritud ja puudub vajadus naasta sadamasse

meeskonnaliikmete vahetamiseks.

Punkti 7 alusel võib abipolitseinik toetada politseid riigipiiri valvamisel ja piirikontrollil,

välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemisel. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva

APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku pädevuses.

Abipolitseinikud ei saa täna abistada politsei piirikontrollis ega riigipiiri valvamisel. Seda

põhjusel, et Schengeni piirieeskirjade kohaselt on piirivalveametnik spetsiaalse ettevalmistuse

ja nõuetekohase väljaõppega professionaal. Samuti peab piirivalveametnikul olema riigisisene

pädevus, et teha Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid ja rakendada vajalikke

meetmeid. Probleem seisneb selles, et abipolitseinikel ei ole riigisisest pädevust, et teha

Schengeni piirieeskirjades ettenähtud toiminguid. Riigisisene pädevus teha vajalikke

toiminguid ja õigus kohaldada riikliku järelevalve meetmeid on PPA-le, Maksu- ja Tolliametile

ning Kaitseväele antud RiPS-iga. Abipolitseinikud saavad praegu abistada PPA-d piiripatrullis,

kus nende ülesanne on avaliku korra kaitse.

Arvestades, et rändevoog Euroopa Liidu välispiiridel on üha suurenenud ja suureneb ka

edaspidi, on üha olulisem tagada välispiiride tõhus valvamine ning sealse piirikontrolli hea

kvaliteet. Lisaks seadusliku rändevoo kasvule peab arvestama vajadusega tulla välispiiril toime

hübriidrünnakutega, nagu on Valgevene rakendanud Läti, Leedu ja Poola välispiiril. Muutunud

julgeolekuolukorras peavad liikmesriigid abistama sõjapõgenikke ja olema samal ajal valmis

uuteks hübriidrünnakuteks, millega püütakse liikmesriike destabiliseerida. Arvestades

muutunud julgeolekuolukorda, tuleb leida juurde võimalusi, kuidas ka piirivalve valdkonnas

saaks PPA kaasata juba olemasolevaid abipolitseinikke. Koos politseiametnikuga või tema

juhendamisel piirikontrolli tegemisel ja piirivalvamisel osalemine ei eelda iseenesest uusi

pädevusi, kuid eeldab vastavat väljaõpet. Eelnõu üks eesmärke on õigusselguse tagamine ja

seetõttu on PPA-d toetav roll ka selles valdkonnas eraldi nimetatud.

Punkti 8 järgi võib abipolitseinik toetada politseid riikliku järelevalve teostamisel

kooskõlas Euroopa Liidu kodaniku seaduse (ELKS), turvategevuse seaduse (TurvaTS),

relvaseaduse (RelvS), välismaalaste seaduse (VMS), välismaalasele rahvusvahelise kaitse

9 Nõuded vabatahtlikule merepäästjale on esitatud PPVS § 1086 ja täpsustatud siseministri 12.09.2012. aasta

määruses nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele ettevalmistusele, tervisenõuetele

vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja selle kandmise korrale“.

– RT I, 31.05.2022, 3.

24

andmise seaduse (VRKS) ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)

nõuetega. Tegemist on uue pädevusega, mis kehtiva APolS-i järgi ei ole abipolitseiniku

pädevuses.

TurvaTS § 32 lõike 1 järgi teostab riiklikku järelevalvet turvategevuse seaduses

sätestatud nõuete täitmise üle PPA, abipolitseinik saab selles politseid abistada.

TurvaTS § 33 kohaselt võib PPA järelevalve teostamiseks rakendada KorS §-des 30–32 ja 50–

52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid kehtestatud alusel ja korras. See tähendab, et

abipolitseinikul on politsei toetamisel õigus kohaldada neid meetmeid vastavalt uues APolS-is

toodud erisustele. Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga kontrollida, kas turvatöötajad

vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Näiteks peab politseiametnik kontrollima turvaobjekti,

kust on tulnud teave, et seal tegutsevad väljaõppeta turvatöötajad, kes kannavad tulirelva. Siis

saab abipolitseinik olla politseiametnikule paariliseks. Nad võivad ülesanded jagada, et

järelevalvet tõhusamalt läbi viia. Abipolitseinik tegutseb siin koos politseiametnikuga ja täidab

järelevalveülesandeid vastavalt politsei juhistele.

RelvS § 88 lõike 1 järgi teostab PPA riiklikku järelevalvet järgmistes valdkondades:

• füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja

laskemoona käitlemine;

• RelvS-i alusel tegevusluba omavad isikud;

• laskespordiorganisatsioonid ja -klubid;

• lasketiirude ja -paikade ohutusnõuete täitmine.

Abipolitseinik saab aidata politseiametnikku kontrollide läbiviimisel, sealhulgas

dokumentatsiooni ülevaatamisel või füüsiliste tingimuste ja nõuetele vastavuse hindamisel (nt

lasketiirude ohutus). RelvS § 881 lõike 2 järgi lubatakse PPA-l rakendada riikliku järelevalve

käigus korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 37–39, 41, 45, 48–53 sätestatud meetmeid. Uue

APolS-i eelnõu kohaselt võib abipolitseinik politsei abistamisel nende meetmete kohaldamisel

osaleda, tingimusel et ta tegutseb politseiametniku otsese juhendamise all.

VMS § 296 lõike 1 kohaselt teostab PPA riiklikku järelevalvet välismaalase Eestis ajutise

viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise asjaolude üle.

Selle sätte raames hõlmavad PPA tegevused mitmeid ülesandeid, milles abipolitseinik saab

politseid abistada.

Loetelus on nimetatud ka välismaalaste Eestis viibimist reguleerivad seadused, mille alusel

tehakse migratsioonijärelevalvet. PPA üks olulisi eesmärke on ennetada ja tõkestada Eestis

ebaseaduslikku viibimist, elamist ja töötamist. Selle eesmärgi saavutamisel on abipolitseinikel

piiratud võimalused. Nad saavad osaleda eelkõige ennetustegevustes, kuna nendes ei lähtu

riiklik järelevalve korrakaitseseadusest. PPA õigus teostada riiklikku järelevalvet välismaalase

Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise ning Eestist eemalviibimise

asjaolude üle tuleneb VMS § 296 lõikest 1. Migratsioonijärelevalvet on reguleeritud veel VSS-

is, VRKS-is ja ELKS-is. Migratsioonijärelevalves on PPA-l lubatud kohaldada KorS §-des 30–

33 ja 45–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks kui kontrollitakse välismaalasi,

rakendatakse KorS-i erimeetmeid esmajoones VMS-i alusel. Kui aga selgub, et välismaalane

viibib riigis ebaseaduslikult, rakendatakse erimeetmeid edaspidi väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse alusel.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida abipolitseinik saab teha uue APolS-i eelnõu kohaselt:

25

• koos piirkonnapolitseinikuga osaleda relvaomaniku kodukülastusel, kus näiteks tuleb

teha kindlaks, kas isik hoiab relva ettenähtud tingimustes või kas relvaomaniku

käitumine ja eluviis vastavad RelvS-is ettenähtud nõuetele;

• koos politseiametnikuga osaleda kontrollkäigul ööklubidesse eesmärgiga teha kindlaks,

kas lärmakaid isikuid korralekutsuvad turvatöötjad, kes ka sundi rakendavad, vastavad

turvateenistuja nõuetele;

• koos politseiametnikega osaleda migratsioonijärelevalve reidil ehitusobjektidel, et

tuvastada illegaalselt riigis töötavaid isikuid; aidata tagada objekti valvet ja takistada, et

keegi ei lahkuks objektilt;

• koos politseiametnikega osaleda reidil majutusasutustes, et tuvastada illegaalselt riigis

viibivaid isikuid, kontrollides selleks isiku riigis viibimise aluseid.

Punkti 9 alusel võib abipolitseinik toetada politseid süütegude menetlemisel, välja arvatud

menetlusotsuse tegemine. Tegemist on uue pädevusega, mida kehtiva APolS-i järgi ei ole

abipolitseiniku pädevuses. Abipolitseinikule ei teki pädevust süütegusid ise menetleda.

Abipolitseiniku pädevuses on uue APolS-i kohaselt koos PPA politseiametniku või ametnikuga

politsei abistamine süütegude menetlemisel, välja arvatud menetlusotsuse tegemisel.

Süüteomenetluse valdkonnas on oluline, et sinna kaasatavad abipolitseinikud oleksid hoolikalt

valitud, ning neil peavad olema vajalikud teadmised ja oskused. Eriti hästi sobivad selleks

endised politseiametnikud, kellel on varasem praktika selles valdkonnas või isikud, kes

igapäevaselt töötavad mõnes teises uurimisasutuses. Oluline on mõista, et süütegude

menetlemine ei võrdu ühe konkreetse toiminguga, nagu ülekuulamine või läbiotsimine, vaid

hõlmab tervet protsessi, mis võib kesta pikema aja jooksul ja koosneda paljudest tegevustest.

KarS § 3 järgi jaguneb süütegu kuriteoks ja väärteoks. Kuritegusid ja väärtegusid eristatakse

teo raskusastme ning teo tagajärgede alusel. Kuritegu on süütegu, mille eest on põhikaristusena

ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline

karistus. KarS § 4 järgi jagunevad kuriteod omakorda kahte raskusastmesse: esimese ja teise

astme kuriteod. Esimese astme kuriteod on süüteod, mille toimepanemise eest on karistuseks

ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Teise astme kuritegude

toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni

viis aastat. Väärteod on võrreldes kuritegudega kergemad süüteod, mille alla kuuluvad näiteks

liiklusreeglite rikkumine, avaliku korra rikkumine või väiksemad vargused. Väärtegude eest on

põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Seega

saavad abipolitseinikud olla politseile abiks nii kuritegude kui ka väärtegude avastamisel ja

menetlemisel.

Käesoleva eelnõuga ei piirata ega eristata abipolitseinike abistavat rolli süüteo liigi,

kuriteo astme ega konkreetse karistusseadustiku eriosa koosseisu alusel. APolS-is ei

sätestata, milliste konkreetsete kuritegude või väärtegude menetlemisel võib või ei või

abipolitseinik politseid abistada. Selline lähenemisviis on teadlik, võimaldades PPA-l

reageerida paindlikult tegelikule vajadusele. Abipolitseinik ei ole iseseisev menetleja, vaid

tegutseb alati politseiametniku juhendamisel ja ülesandel ning tema kaasamine konkreetse

süüteoasja lahendamise abistamisse toimub PPA algatusel, lähtudes juhtumi iseloomust,

keerukusest, ohutasemest ning abipolitseiniku ettevalmistusest ja kogemusest. Sellest

tulenevalt on võimalik, et praktikas kaasatakse abipolitseinikke eeskätt väärtegude ning nn

masskuritegevuse alla kuuluvate teise astme kuritegude puhul, näiteks isiku- ja varavastaste

süütegude menetlemise toetamisel. Samas ei ole eelnõuga välistatud abipolitseinike kaasamine

ka raskemate kuritegude menetluse abistamiseks, kui see on vajalik ja põhjendatud ning kui

abipolitseiniku roll piirdub selgelt toetavate ja abistavate ülesannetega.

26

Tõendeid kogutakse kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) sätestatud korras.

KrMS § 63 kohaselt on kriminaalmenetluse tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu,

tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel,

asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti

muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses järgitakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse

seadustikus sätestatud erisusi. Politsei ülesanne kohtueelses menetluses on vastavalt KrMS

§-le 62 selgitada välja tõendamiseseme asjaolud: 1) süüteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning

muud kuriteo tehiolud; 2) süüteokoosseis; 3) süüteo toimepannud isiku süü; 4) süüteo

toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

Kui politsei on saanud süüteoteate või muu süüteole viitava teabe (kas siis kellegi vahendusel

või ise otse avastades), tuleb esmalt välja selgitada, kas tegu vastab süüteokoosseisule ja ega ei

esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, ning alles seejärel asuda süüküsimust analüüsima.

Abipolitseinik saab olla näiteks enne menetluse alustamist politseile abiks vastavate asjaolude

väljaselgitamisel ja kontrollimisel.

Kuigi süüteomenetluses on üks keskseid küsimusi teo vastavus süüteokoosseisule ja KrMS §-s

62 nimetatud tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamine, ei tähenda abipolitseinike kaasamine

seda, et nad täidaksid politseiametniku rolli. Abipolitseinik tegutseb politseiametniku

juhendamisel ja tema antud ülesannete piires. Süüteoteate või muu süüteole viitava teabe

saamisel on politsei ülesanne esmalt hinnata, kas tegemist võib olla süüteoga, millisele

süüteokoosseisule see võiks vastata ning milliseid asjaolusid on vaja kontrollida. Selle

õigusliku hinnangu annab politseiametnik, kellel on vastav väljaõpe karistusseadustiku üld- ja

eriosa ning eriseaduste koosseisude tundmises. Abipolitseinik ei hakka ise otsustama, kas tegu

on kuriteo või väärteoga ega milline konkreetne koosseis võiks olla täidetud. Abipolitseiniku

roll seisneb politsei toetavas ja abistavas tegevuses, eeskätt faktiliste asjaolude väljaselgitamisel

ja talletamisel politseiametniku juhiste alusel. See tähendab, et politseiametnik määrab, mida,

miks ja kuidas on vaja teha, ning abipolitseinik täidab neid korraldusi.

Praktiliste näidetena võib abipolitseiniku ülesandeks olla näiteks:

• politseiametniku korraldusel pealtnägijate andmete kogumine;

• sündmuskoha visuaalne dokumenteerimine (nt fotode tegemine vastavalt juhistele);

• liikluse reguleerimine või ala piiramine, et säilitada sündmuskoha olukord tõendite

kogumiseks;

Tõendamiseseme asjaolude sisuline analüüs ja õiguslik hindamine jäävad jätkuvalt

politseiametniku pädevusse. Seega ei ole abipolitseinike kaasamine vastuolus süüteomenetluse

loogika ega tõendamise põhimõtetega. Vastupidi, juhendatud abistav roll võimaldab politseil

vajalikku faktilist materjali tõhusamalt koguda.

Süüteomenetluses on keskse tähtsusega see, et tõendid oleksid kogutud seadusega lubatud

viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi väljakujunenud praktika kohaselt on tõend lubamatu

juhul, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, kuna sellisel juhul seatakse kahtluse alla

tõendi usaldusväärsus ja kasutatavus menetluses10. Abipolitseinik ei ole menetleja ega

uurimisasutuse ametnik ning tal puudub pädevus iseseisvalt tõendi kogumiseks vajalikke

uurimis- või muid menetlustoiminguid läbi viia. See tähendab, et abipolitseinik ei saa teha

järgmiseid süüteomenetluse toiminguid: kuulata üle tunnistajat, kannatanut või kahtlustatavat,

viia läbi vastastamist, ütluste seostamist olustikuga või äratundmiseks esitamist (pole lõplik

loetelu). Kui abipolitseinik nt kuulab üle tunnistaja, siis on tõendi kogumise korda on rikutud

10 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2009. aasta ostus nr 3-1-1-52-09.

27

ja tõendi usaldusväärsus seatud kahtluse alla. Samas ei tähenda see, et abipolitseinik ei võiks

menetluses üldse osaleda. KrMS § 146 lõike 1 kohaselt kajastatakse uurimis- ja muu

menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused protokollis ning vajaduse korral kasutatakse

selleks protokollija abi. KrMS §-s 147 on täpsustatud, et protokollija aitab menetlustoimingu

protokollimisel, ilma et ta ise menetlustoimingut läbi viiks või selle sisu mõjutaks. Sellest

tulenevalt võib abipolitseinik politseiametniku juhendamisel täita protokollija rolli. Näiteks

võib abipolitseinik protokollida politseiametniku poolt läbi viidavat tunnistaja või kannatanu

ülekuulamist, abistada menetlusdokumentide tehnilisel vormistamisel, märkida üles

sündmuskohal tehtavad toimingud ja tähelepanekud politseiametniku juhiste kohaselt. Selline

tegevus ei kujuta endast iseseisvat tõendite kogumist ega õigusliku hinnangu andmist, vaid on

suunatud menetluse tehnilisele ja korralduslikule toetamisele. Vastutus menetlustoimingu

seaduslikkuse, sisu ja tulemuste eest jääb alati politseiametnikule kui pädevale menetlejale.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida tähendab politsei abistamine nii kuritegude kui ka

väärtegude menetlemisel.

Näited:

• Abipolitseinik saab abistada politseiametnikku sündmuskoha vaatluse fototabeli

koostamisel. See tähendab, et abipolitseinik lisab fototabelisse politseiametniku poolt

välja valitud ja vastavalt juhistele järjestatud sündmuskohal tehtud fotod. Abipolitseinik

täidab siin tehnilise toe rolli, samas kui vastutus protokolli sisu eest lasub

politseiametnikul.

• Abipolitseinik saab aidata tagada politseiametnikule uurimis- ja menetlustoimingute

läbiviimiseks vajaliku turvalise ala. Näiteks liiklusõnnetuse puhul, kus politseiametnik

tegeleb sündmuskohal tõendite kogumisega (sh ülekuulamised, fotografeerimine), saab

abipolitseinik tagada viibimiskeelu täitmise. See aitab vältida kõrvaliste isikute

sekkumist ja tõendite rikkumist.

• Kui juhtunust on olemas näiteks mitmetunnine turvakaamera salvestis, saab

abipolitseinik politseiametniku juhendamisel salvestist läbi vaadata ning leida üles

tõendamise seisukohalt olulised lõigud. Politseiametnik määrab kindlaks

tõendamiseseme asjaolud ja annab juhised, mida vaatluse protokolli kanda. Kirjeldava

osa salvestise või sündmuskoha vaatlusest sõnastab politseiametnik, tuginedes sellele,

mida ta ise näeb ja tajub. Seega on abipolitseiniku tegevus suure andmemahu seast

vajaliku info leidmisel tõendite kogumise oluline osa.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada isiku arestimajast kohtuistungile

või politseimajja ülekuulamisele. Sellisel juhul toetab abipolitseinik politseiametnikku,

aidates tagada, et kinnipeetav ei põgeneks, ei ründaks ega vigastaks ennast.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada kahtlustatava vältimatut arstiabi

vajava isikuna meditsiiniasutusse ja jääda sinna valvesse seni, kuni isik on võimalik

tagasi toimetada. See on vajalik tagamaks, et isik ei põgeneks, ei ründaks ega vigastaks

ennast.

• Abipolitseinik saab koos politseiametnikuga toimetada lähisuhtevägivalla ohvri

turvalisse kohta.

Käesolevas eelnõus lähtutakse põhimõttest, mille kohaselt ei ole süütegude menetlemine üksik

toiming, vaid ajaliselt ja sisuliselt mitmest etapist koosnev protsess. Menetluse käigus tehakse

28

nii faktilisi menetlustoiminguid kui ka õiguslikult siduvaid menetlusotsuseid, millel on otsene

mõju menetluse edasisele kulgemisele ning menetlusosaliste õigustele ja kohustustele.

Menetlusotsuse all mõistetakse menetlustoimingu või menetluse käigus tehtud õiguslikku

otsust, millega määratakse kindlaks, kas menetlust alustatakse, kuidas see edasi kulgeb või

millise lahenduse see saab. Menetlusotsus ei ole pelgalt tehniline või abistav tegevus, vaid

avaliku võimu tahteavaldus, millel on formaalselt siduv iseloom ning mille tegemine eeldab

seadusest tulenevat pädevust ja vastutust.

Politsei igapäevatöös tehakse menetlusotsuseid nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluse raames.

Väärteomenetluses on politseiametnikul seadusest tulenev õigus hinnata, kas tegu vastab

väärteokoosseisule, ning otsustada, kas väärteomenetlust alustatakse, kas koostatakse

väärteoprotokoll või kas menetlus lõpetatakse. Need otsused kujundavad menetluse edasise

käigu ja mõjutavad otseselt isiku karistusõiguslikku vastutust.

Kriminaalmenetluses teeb uurimisasutuse ametnik, sealhulgas uurija, menetlusotsuseid

üldjuhul määruse vormis, nagu on ette nähtud KrMS-is. Menetlusotsused on muu hulgas

kriminaalmenetluse alustamise määrus, menetluse lõpetamise määrus ning menetlustoimingut

lubav määrus, sealhulgas läbiotsimise või jälitustoimingu luba. Need otsused on õiguslikult

siduvad ja kujundavad kogu kriminaalmenetluse edasist kulgu.

Menetlusotsuste olemus seisneb nende formaalses siduvuses, kuna need kas käivitavad edasised

menetlustoimingud, annavad aluse põhiõigusi riivavate toimingute tegemiseks või lõpetavad

menetluse lõplikult. Arvestades menetlusotsuste olulist õiguslikku kaalu ning nende otsest mõju

isikute õigustele ja menetluse tulemusele, piirdub abipolitseiniku roll menetluses abistavate ja

toetavate ülesannete täitmisega politseiametniku juhendamisel ega hõlma õigust teha menetluse

kulgu või lõpptulemust määravaid menetlusotsuseid.

Lõikes 3 loetletakse III astme abipolitseiniku pädevused tegevustes, kus ta tegutseb

politsei ülesandel iseseisvalt. Võrreldes kehtiva APolS-iga on iseseisvalt tegutseva

abipolitseiniku pädevusi teatud ulatuses laiendatud. Muudatuse tulemusel on III astme

abipolitseiniku pädevuses lisaks lõigetele 1 ja 2 toetada iseseisvalt politseid järgnevates

tegevustes:

1) avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamine ja

tõrjumine;

2) avalikus kohas käitumise nõuete järelevalve;

3) liiklusjärelevalve;

4) objektivalve;

5) riiklik järelevalve alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle;

6) riigipiiri valvamine;

7) piirikontroll, välja arvatud sisenemiskeelu otsuse tegemine;

Kehtiva APolS § 3 lõike 2 kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning tõrjuda politsei ülesandel avalikku korda

ähvardavat vahetut kõrgendatud ohtu. Seega lisanduvad pädevused just riiklikus järelevalves

alkoholiseaduse ja tubakaseaduse täitmise üle ning riigipiiri valvamine ja piirikontroll.

III astme abipolitseinik saab politseid iseseisvalt toetada vaid piiratud juhtudel ning ainult

siis, kui tal on selleks vajalik ettevalmistus. Piiratud juhud tähendavad, et abipolitseinik võib

iseseisvalt osaleda vähemates politsei tegevustes võrreldes nendega, mida saab teha koos

politseiametnikuga. See tuleneb asjaolust, et paljud politsei ülesanded nõuavad eriteadmisi ja

kogemusi, mida vabatahtlikelt ei saa eeldada.

29

III astme abipolitseiniku iseseisev tegutsemine

• III astme abipolitseinik saab teatud politsei ülesandeid täita koos teise III astme

abipolitseinikuga, kui see on ülesande täitmiseks vajalik ja otstarbekas. Näiteks

patrullimine või väljakutsele reageerimine.

• Teatud juhtudel võib III astme abipolitseinik täita politsei ülesannet ka üksi, kui see on

turvataktikaliselt mõistlik ja ohutu. Näiteks ülesanded, kus puudub otsene oht

abipolitseinikule.

• III astme abipolitseinik võib juhendada abipolitseinike praktikante, aidates neil

omandada vajalikke oskusi ja kogemusi.

Punkti 1 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes tegeleda avalikku korda ähvardava vahetu olulise ja vahetu

kõrgendatud ohu väljaselgitamisega.

Punktis 1 sätestatud regulatsioon võimaldab III astme abipolitseinikul politsei ülesandel osaleda

iseseisvalt politsei tegevuses, mille eesmärk on selgitada välja avalikku korda ähvardav vahetu

oluline ja vahetu kõrgendatud oht. Abipolitseinik tegutseb iseseisvalt üksnes politsei antud

ülesande täitmisel ning tema tegevus ei hõlma iseseisvat sekkumist ega meetmete rakendamist,

milleks tal puudub seaduslik volitus.

See tähendab, et abipolitseinik võib sekkuda olukordades, kus avalik kord on ohus või juba

rikutud. Esmalt peab abipolitseinik tuvastama vahetu olulise ohu või vahetu kõrgendatud ohu

ja tegema kindlaks, kas on vaja tegutseda. KorS § 5 lõike 5 kohaselt tähendab vahetu oht

olukorda, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab. Oluline

oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele,

keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht.

Kõrgendatud oht on KorS § 5 lõike 4 kohaselt oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,

füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise

oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud

kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on

seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.

Näide. Kaks III astme abipolitseinikku on patrullis ja nad on lähisuhtevägivalla

sündmuskohale kõige lähemal, mistõttu saavad nad juhtimiskeskuselt ülesande

reageerida lähisuhtevägivalla lahendamisele. Abipolitseinikud jõuavad kiirelt

reageerida ja olukorra kontrolli alla võtta kuni politseinikest patrulli saabumiseni.

Punkti 2 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teostada avalikus kohas käitumise nõuete üle järelevalvet. Ka kehtivas

APolS-is on antud iseseisva pädevusega abipolitseinikule õigus teha järelevalvet avalikus kohas

käitumise üle, seega uue APolS-i eelnõuga selles osas muudatusi ei tule. Iseseisvalt tegutsedes

saab abipolitseinik olla abiks, tehes järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete täitmise üle,

mis on kehtestatud KorS peatükis 4. Eesmärk on hoida avalikku korda, turvalisust ja inimeste

heaolu. Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab politsei ülesandel

iseseisvalt teha:

• Kui avalikus kohas viibiv isik on alkoholi või narkootikumide mõju all ning käitub

agressiivselt või häirib avalikku korda, saavad III astme abipolitseinikud sekkuda ja

rahustada isikut, tuvastada joobeseisundi, vajaduse korral toimetada isiku kainenema

või kutsuda süüteomenetluse läbiviimiseks kohale politseiametnikest patrulli.

30

• Kui avalikus kohas on lärm või lõhutakse vara, saavad III astme abipolitseinikud

sekkuda, lõpetada korrarikkumise, tuvastada korda rikkunud isikud, küsitleda neid ja

kui on toime pandud süütegu, anda info politseiametnikule, kes sellega edasi tegeleb.

Punkti 3 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teha liiklusjärelevalvet. Tegemist ei ole uue pädevusega, ka kehtiva

APolS-i järgi on see iseseisvalt tegutseva abipolitseiniku pädevuses.

2024. aasta liiklusülevaate kohaselt halvenes liiklusolukord märgatavalt. Inimkannatanutega

liiklusõnnetusi registreeriti kokku 1914, mis on 190 võrra rohkem kui 2023. aastal. Hukkunute

arv kasvas 69-ni (+10 võrreldes eelneva aastaga) ja vigastada sai 2156 inimest (+214). Aasta

jooksul oli vaid 12 päeva, mil ei toimunud ühtegi inimvigastatuga liiklusõnnetust. Surmaga

lõppenud õnnetuste peamised põhjused olid ka 2024. aastal kiiruseületamine, joobes juhtimine,

tuttavas keskkonnas liigse enesekindluse tundmine, pimedal ajal ja talvistes teeoludes sõitmine,

tugev vihmasadu ning piiratud nähtavus. Samuti mängisid rolli turvavarustuse ja nähtavust

parandavate vahendite vähene kasutamine, manööverdusvead (nt tagurdamisel) ning liiklejate

kehv füüsiline seisund.11

Arvestades 2024. aasta liiklusülevaate näitajaid, kus liiklusõnnetuste ja hukkunute arv

märgatavalt kasvas, on abipolitseinike panus liiklusturvalisusse eriti oluline. Iseseisvalt

tegutsedes saavad nad suurendada oma nähtavusega liiklejate distsipliini, jälgida

liiklusrikkumisi ja neile reageerida ning teha ennetustööd.

LS §-ga 193 on antud abipolitseinikule õigus teha liiklusjärelevalvet liiklusseaduse alusel.

III astme abipolitseinik saab liiklusjärelevalvet teostada nii jalgsi kui ka sõidukiga. Seega saab

ta politseiautoga patrullides teostada liiklusjärelevalvet või ka jalgsi kontrollida kergliiklejaid.

Liiklusjärelevalve eesmärk on tagada liiklusohutus ja kontrollida liiklusreeglite täitmist.

Liiklusjärelevalvet tehes on abipolitseinikul õigus näiteks sõidukit kinni pidada, kontrollida juhi

juhtimisõigust ja alkoholi sisaldumist väljahingatavas õhus, kontrollida sõiduki

registreerimistunnistust, kindlustust, sõiduki tehnilist seisundit ning ülevaatuse kehtivust.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab teha liiklusjärelevalves

iseseisvalt politsei ülesandel:

• III astme abipolitseinikud kontrollivad sõidukijuhtide turvavarustuse kasutamist ja

vestlevad rikkujaga, vajaduse korral annavad rikkuja üle politseiametnikule.

• Kui III astme abipolitseinikud märkavad, et elektritõukerattaga sõidab korraga kaks

isikut, saavad nad peatada rikkujad ja selgitada neile ohutusreegleid, vajaduse korral

anda rikkujad üle politseiametnikule.

• III astme abipolitseinikud saavad reguleerida liiklust liiklusõnnetuse korral.

Punkti 4 kohaselt võib III astme abipolitseinik politsei ülesandel iseseisvalt politsei

tegevuses osaledes teostada objektivalvet. See tähendab, et abipolitseinikud saavad politsei

ülesandel valvata kindlaks määratud objekte, muu hulgas patrullida määratud objektel kindlate

intervallidega või juhusliku graafiku alusel.

III astme abipolitseiniku õigus teostada objektivalvet iseseisvalt ei tähenda politsei ülesande

delegeerimist ega politsei vastutuse üleminekut abipolitseinikule. Tegemist on politsei

tegevuses osalemisega, kus:

• objektivalve ülesande püstitab politsei;

11 Transpordiamet. Liiklusaasta ülevaade 2024.

31

• valvatava objekti määrab politsei;

• objektivalve teostamise viisi, ulatuse ja kestuse on politsei kindlaks määranud;

• üldine juhtimine ja vastutus jäävad politseile.

Iseseisva objektivalve teostamine tähendab eelkõige seda, et III astme abipolitseinik võib

politsei antud ülesande alusel täita konkreetset objektivalve ülesannet ilma politseiametniku

vahetu ja pideva kohalolekuta, kuid tegutsedes kehtestatud juhiste, ülesande ja politsei

määratud tegevusraamistiku piires.

Praktiliselt võib III astme abipolitseiniku teostatav objektivalve hõlmata muu hulgas:

• kindlaks määratud objekti või territooriumi vahetut valvamist;

• objekti visuaalset kontrolli ja olukorra jälgimist;

• patrullimist valvataval objektil või selle vahetus läheduses kas kindlate ajavahemike

järel või juhusliku graafiku alusel, vastavalt politsei antud ülesandele;

• objektil või selle ümbruses esinevate kõrvalekallete, ohtude või rikkumiste avastamist

ning nendest politsei viivitamatut teavitamist.

III astme abipolitseinik ei ole objektivalve teostamisel õigustatud iseseisvalt muutma valvatava

objekti valvekorraldust, kehtestama sissepääsurežiimi ega tegema otsuseid objektivalve

meetmete laiendamise või lõpetamise kohta. Selline regulatsioon võimaldab politseil

paindlikumalt korraldada objektivalvet, kasutades III astme abipolitseinike pädevust ja

valmisolekut, säilitades samas selge vastutus- ja juhtimisahela ning tagades, et objektivalve kui

riiklik julgeoleku- ja korrakaitseülesanne jääb sisuliselt politsei kontrolli alla.

Punkti 5 kohaselt teostab abipolitseinik riiklikku järelevalvet alkoholiseaduse ja

tubakaseaduse nõuete täitmise üle. Kehtiva APolS-i järgi ei ole iseseisva pädevusega

abipolitseinikule sellist võimalust ette nähtud, seega on tegemist uue pädevusega.

Kehtiva alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 49 lõike 5 järgi teostab riiklikku järelevalvet alaealise

alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle politseiametnik. Uue APolS-i eelnõuga antakse

järelevalve tegemise õigus alaealise alkohoolse joogi tarbimise piirangute üle ka

abipolitseinikule. Kehtiva tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 32 punkti 6 järgi teostab riiklikku

järelevalvet alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise

keelu ja piirangute järgimise üle politseiametnik. Uue APolS-i eelnõuga antakse järelevalve

tegemise õigus alaealisele kohaldatava tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimise

keelu ja piirangute järgimise üle ka abipolitseinikule. Sellest tulenevalt tekib uue APolS-i

eelnõu järgi abipolitseinikule võimalus kontrollida, et alkoholi ja tubakatooteid ei ostaks ega

tarbiks alaealised ning et täisealised isikud ei müüks, pakuks ega annaks alkoholi ega

tubakatooteid alaealistele.

Järgnevalt on toodud mõned näited, mida III astme abipolitseinik saab uue APolS-i eelnõu

kohaselt iseseisvalt politsei ülesandel teha.

• Kui III astme abipolitseinikud jalgsi patrullides tunnevad kanepile iseloomulikku lõhna

lähikonnas oleva seltskonna juurest ning märkavad, et noored suitsetavad midagi

kahtlast, võivad nad:

✓ kontrollida, kas suitsetajad on täisealised;

✓ küsitleda noori, et selgitada, mida nad suitsetavad;

✓ kui isikud on toime pannud süüteo, annavad abipolitseinikud rikkujad üle

politseipatrullile edasiste toimingute jaoks.

32

• Kui III astme abipolitseinikud märkavad jalgsi patrullides, et noor, kellel on ilmsed

alkoholijoobe tunnused, tarvitab e-sigaretti ning vanem isik annab talle veel paar pudelit

õlut, võivad nad:

✓ sekkuda ja selgitada välja, kas tegemist on alaealisega, kes on alkoholijoobes;

✓ vastavalt olukorrale tegutseda, näiteks vajaduse korral kutsuda kohale

politseiametniku või toimetada joobeseisundis alaealine turvalisse kohta;

✓ kui tegemist ei ole alaealisega, anda korraldus lõpetada avalikus kohas alkoholi

tarvitamine, mis on seadusega keelatud.

Punktide 6 ja 7 alusel saab III astme abipolitseinik iseseisvalt PPA-d toetada riigipiiri

valvamisel ning piirikontrolli tegemisel, välja arvatud sisenemiskeelu otsustamisel.

Riigipiiri valvamist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad12 ja riigipiiri seadus. Riigi tegevuse

riigipiiri valvamisel saab jaotada kaheks: 1) patrull- ja vaatlustegevus piiripunktide vahelisel

alal; 2) piirikontroll piiripunktis ehk isikute tuvastamine ja kontrollimine, kas isikule võib anda

loa riigipiiri ületamiseks. PPA-l on edaspidi võimalik ressursi planeerimisel arvestada nn

abipiirivalvuritega, kes on saanud samaväärse koolituse ja väljaõppe ning tohivad samas

mahus, välja arvatud sisenemiskeelu tegemine, ülesande täitmisse panustada.13 Kehtiv õigus

võimaldab abipolitseinikke piirivalvamisse kaasata14, kuid selgem sõnastus tagab

õiguskindluse.

Abipolitseinikele rolli täpsustamine piirivalvevaldkonnas ei muuda seniseid põhimõtteid ja

selliste pädevuste täpsustamine abipolitseinikele ei ole põhiseadusega vastuolus. Jätkuvalt

määratakse abipolitseinike ülesanded seaduse alusel ning põhiõigusi piiravate meetmete

andmisel lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest.

Kehtiva APolS-i kohaselt võib abipolitseinik iseseisvalt teostada liiklusjärelevalvet ja

järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle. Seega, võrreldes kehtiva seadusega ei anta

politsei ülesandel iseseisvalt tegutsevatele abipolitseinikele täiendavaid korrakaitselisi volitusi,

vaid täpsustatakse õigusselguse eesmärgil valdkondi ja ülesandeid, mille raames võib selliseid

volitusi kasutada. Oluline on ka märkida, et piiripunktide vahelisele alale maismaapiiril on

RiPS-i alusel kehtestatud piiririba, millel viibimine on seadusega keelatud.

Kui eeldada, et piiripunktid ja nendevaheline ala on asukohad, kus kehtib avalikust kohast

erinev õigusrežiim (piirirežiim), tuleks järeldada, et abipolitseinike õiguste ja pädevuse

täpsustamine riigipiiri valvamisel ja piirikontrolli teostamisel ei riiva isikute põhiõigusi

ulatuslikumalt, kui kehtiv seadus võimaldab. Oluline on ka märkida, et piirikontrolli ülesande

tegemisel piiripunktis ei anta abipolitseinikele pädevust anda koormavat haldusakti

(sisenemiskeeld).

Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse nõuded abipolitseinikule. Suuresti jäävad abipolitseinikule

ettenähtud nõuded samaks nagu kehtiva APolS-i järgi.

Võrreldes kehtiva APolS-iga täpsustatakse ja osaliselt karmistatakse eelnõuga ka

abipolitseinikule esitatavaid nõudeid. Kuigi üldised alusnõuded (vanus, kodakondsus ja

keeleoskus) jäävad sisuliselt samaks, lisanduvad eelnõus uued välistavad asjaolud ning

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 13 Riigipiiri valvav isik peab olema saanud nõuetekohase koolituse, sealhulgas piirikontrolli eeskirjade ja

põhiõiguste kohta. Sisekaitseakadeemia pakub Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (FRONTEX) õppekavade

kohast väljaõpet. 14 Vt Siseministeeriumi arvamus eelnõu 631 SE kohta. Riigipiiri valvamine liigitub PPA laiema ülesande alla

ennetada, selgitada välja ja tõrjuda avalikku korda ähvardav oht ning kõrvaldada avaliku korra rikkumine.

33

täpsustatakse olemasolevaid piiranguid. Eelnõu § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt ei või I astme

abipolitseinikuks olla isik, kes on viimase aasta jooksul avalikust teenistusest vabastatud

distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest – kehtivas seaduses pole sellist piirangut ette nähtud.

Samuti täpsustatakse eelnõu § 5 lõike 1 punktiga 7 kehtivat nõuet, mille kohaselt ei tohi isikut

olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, lisades sõnastuse „olenemata

karistusandmete kustutamisest“. See tähendab, et edaspidi tuleb abipolitseiniku nõuetele

vastavuse hindamisel arvesse võtta ka kustunud karistusandmeid, mida kehtiva õiguse alusel ei

ole võimalik arvestada.

II astme abipolitseinikul peab uue APolS-i kohaselt olema vähemalt keskharidus või ta peab

õppima nominaalajaga ettenähtud tähtaja jooksul keskharidust andval õppekaval, mis on

võrreldes kehtiva õigusega oluline muudatus. Kehtiva APolS-i kohaselt on keskhariduse nõue

seotud üksnes iseseisva pädevusega abipolitseinikuga ega kohaldu abipolitseinikele, kes

täidavad ülesandeid politseiametniku juhendamisel. Uue regulatsiooni eesmärk on siduda

haridusnõuded selgemalt abipolitseiniku vastutuse ja ülesannete keerukuse kasvuga. Nimetatud

muudatused võivad kaasa tuua olukorra, kus varem abipolitseinikuks nimetatud isik ei vasta

enam ka I astme abipolitseinikule esitatavatele nõuetele, mistõttu tuleb PPA-l enne seaduse

jõustumist kontrollida varem abipolitseinikuks nimetatud isiku nõuetele vastavust.

Mis jääb samaks ja mis muutub?

• Vanuse ja kodakondsuse nõue. Abipolitseinikuks võib saada täieliku teovõimega

vähemalt 18-aastane Eesti kodanik.

• Keeleastme nõue. I ja II astme abipolitseinikul peab olema eesti keele oskus vähemalt

B2-tasemel ning III astme abipolitseinikul vähemalt C1-tasemel. Kehtiva APolS-i järgi

on iseseisva pädevusega abipolitseinikul samuti kõrgem eesti keele nõue – C1.

• Hariduse nõue. I astme abipolitseinikul peab olema vähemalt põhiharidus ja II astme

abipolitseinikul vähemalt keskharidus või käsil selle omandamine. Kehtiva APolS-i

järgi nõutakse keskharidust alles iseseisva pädevusega abipolitseinikult.

• Isikuomaduste sobivuse nõue. Abipolitseinik peab olema käitumise ja kõlbluse

poolest sobiv, ei tohi kahjustada PPA mainet ega ohustada enda ja teiste turvalisust –

see nõue on ka kehtivas APolS-is.

• Tervis ja kehaline ettevalmistus peavad võimaldama politsei tegevuses osaleda.

I astme abipolitseinikule ei ole ette nähtud tervisekontrolli ega kehalise ettevalmistuse

nõuete kontrollimise kohustust, nagu ka kehtivas õiguses on sätestatud. Samas peavad

II ja III astme abipolitseinikud vastama täpsemalt määratletud kehalise ettevalmistuse

ja tervisenõuetele.

• Eetika- ja distsiplinaarnõuded. Uue regulatsiooniga lisandub nõue, et isik ei tohi olla

viimase aasta jooksul vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu ning

abipolitseinikuks ei saa isik, kes on esitanud valeandmeid või varjanud olulist teavet.

Lõikega 1 sätestatakse nõuded I astme abipolitseinikule.

Punkti 1 kohaselt peab abipolitseinik olema täieliku teovõimega vähemalt 18-aastaseks

saanud isik. Kehtiva APolS-i järgi on abipolitseinikule esitatavate nõuete kriteerium vähemalt

18 eluaastat. Teovõime all on mõeldud isiku võimet oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja

võtta tsiviilkohustusi ning neid muuta või lõpetada. Täielikku teovõimet on võimalik tuvastada

eelkõige vanuse (vähemalt 18-aastane) järgi. Samas ei pruugi kõik vähemalt 18-aastased isikud

olla täieliku teovõimega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lõike 3 alusel

võib kohus otsustada, et isik on piiratud teovõimega. Tuleb arvestada, et kui isik on ka vähesel

määral piiratud teovõimega, siis ta käesoleva punkti nõudele ei vasta. Seda on võimalik

kontrollida rahvastikuregistri päringu kaudu.

34

Punkti 2 kohaselt peab abipolitseinik olema Eesti kodanik. Abipolitseinik tegutseb politsei

abistajana ning täidab ülesandeid, mis eeldavad lojaalsust Eesti põhiseaduslikule korrale, riigile

ja selle õiguskorrale. Eesti kodakondsuse nõue tuleneb ka kehtivast APolS-ist ning on

kooskõlas politseiametnike kohta kehtivate nõuetega, mille kohaselt on samuti seaduse tasandil

nõutud Eesti kodakondsuse olemasolu. Nõude säilitamise eesmärk on vältida olukordi, kus

politsei tegevuses osaleb isik, kellel puudub õiguslik ja poliitiline side Eesti riigiga.

Punkti 3 kohaselt peab I astme abipolitseinikul olema vähemalt põhiharidus. Ka kehtivas

APolS-is on abipolitseinikuks saamiseks nõutav vähemalt põhiharidus ja iseseisva pädevusega

abipolitseinikel peab olema vähemalt keskharidus. I astme abipolitseiniku puhul on põhiharidus

piisav, kuna tema roll politsei tegevuses on toetav ning tema ülesanded ei ole üldjuhul sellise

keerukuse ega vastutusega, mis eeldaksid keskharidust või sellest kõrgemat haridustaset. I

astme abipolitseinik ei tegutse iseseisvalt. Lisaks ei ole I astme abipolitseinikul enamasti otsest

ja vahetut kokkupuudet avalikkusega ning tema tegevuse eesmärk on eeskätt toetada PPA-

siseseid tegevusi ja protsesse. Selline lähenemisviis võimaldab hoida abipolitseinike kaasamise

süsteemi paindlikuna, säilitades samas proportsionaalsed ja ülesannete iseloomuga kooskõlas

olevad nõuded.

Punkti 4 kohaselt peab I astme abipolitseinik valdama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.

Sama nõue kehtib ka kehtiva APolS-i järgi, mille kohaselt peab abipolitseinik oskama eesti

keelt vähemalt B2-tasemel, samas kui iseseisva tegutsemisõigusega abipolitseinikelt eeldatakse

C1-tasemel keeleoskust. Eelnõus säilitatakse selles osas kehtiva regulatsiooni loogika, sidudes

keelenõuded abipolitseiniku vastutuse ja ülesannete iseloomuga.

I astme abipolitseinikule piisab ka uue seaduse kohaselt vähemalt B2-tasemel eesti keele

oskusest, kuna tema ülesanded Politsei- ja Piirivalveameti abistamisel ei ole oma sisult nii

keerukad ega vastutusrikkad, et eeldaksid C1-tasemel keeleoskust. Samuti ei ole tal tavaliselt

otsest ja vahetut suhtlust majaväliste isikutega, mistõttu on tema tööülesanded suunatud eeskätt

Politsei- ja Piirivalveameti organisatsiooni sisesele toetamisele.

B2-tasemel keeleoskus võimaldab isikul mõista pikemaid ja sisukamaid kõnesid ning juhiseid,

sealhulgas tuttavatel teemadel esitatavaid keerukamaid nüansse. Samuti suudab isik selgitada

oma seisukohti päevakajalistel teemadel ja mõista tööülesannete täitmiseks vajalikku erialast

suhtlust. Selline keeleoskuse tase on piisav, et I astme abipolitseinik mõistaks talle antud

ülesandeid, täidaks neid korrektselt ning vajaduse korral küsiks täpsustavaid selgitusi.

Punkti 5 kohaselt peab abipolitseinik oma isikuomaduste, kõlbluse ja usaldusväärsuse

poolest olema sobilik osalema politsei tegevuses. Abipolitseinik tegutseb PPA struktuuris

ning võib täita ülesandeid, mis seavad ta avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ja huvi alla. Sellest

tulenevalt esitatakse tema käitumisele ja hoiakutele ühiskonnas kõrgendatud eetilised ootused,

mis peavad olema kooskõlas politsei väärtuste ja tegevuspõhimõtetega.

Isikuomaduste ja kõlbluse hindamise eesmärk on tagada, et abipolitseinik suudab talle

usaldatud ülesandeid täita vastutustundlikult, professionaalselt ja õiguspäraselt.

Abipolitseinikult eeldatakse eelkõige kohusetundlikkust, ausust ja eetilisust, mis väljenduvad

võimes täita ülesandeid korrektselt, järgida seadusi ja juhiseid ning hoiduda isikliku kasu

taotlemisest. Samuti on oluline usaldusväärsus, mis tähendab, et politsei saab abipolitseinikule

ülesandeid delegeerides olla kindel, et abipolitseinik täidab neid nõuetekohaselt.

Arvestades, et abipolitseinik võib tegutseda pingelistes või emotsionaalselt keerukates

olukordades, on olulised ka tema stressitaluvus ja tasakaalukus. Abipolitseinik peab suutma

säilitada rahuliku ja professionaalse käitumise muu hulgas provokatiivsetes olukordades ning

35

lahendada tekkinud pingeid ja konflikte rahumeelselt. Lisaks on vajalik hea suhtlemisoskus,

sealhulgas empaatia ja kuulamisoskus, mis võimaldab suhelda erinevate inimestega

lugupidavalt ja mõistvalt ning edastada olulist teavet selgelt ja arusaadavalt.

Usaldusväärsuse olulised osad on ka diskreetsus ja lojaalsus, mis tähendavad politsei tegevuse

ja konfidentsiaalse teabe hoidmist ning ametisaladuse nõuete järgimist. Samuti eeldatakse

abipolitseinikult tolerantsust ja võrdset kohtlemist, sõltumata isikute taustast, usust või muudest

tunnustest. Õpivalmidus ja paindlikkus on vajalikud selleks, et abipolitseinik suudaks kohaneda

erinevate ülesannete ja muutuvate olukordadega ning omandada politsei tegevuseks vajalikke

teadmisi ja oskusi.

Nimetatud isikuomadused ja kõlblusnõuded loovad aluse sellele, et abipolitseinik täidab oma

ülesandeid kooskõlas politsei väärtustega, toetab PPA tegevust ning aitab kaasa avaliku korra

ja turvalisuse tagamisele.

Punkti 6 kohaselt ei tohi abipolitseiniku käitumine ega eluviis kahjustada PPA mainet ega

ohustada tema enda ega teiste isikute turvalisust, riigi julgeolekut või avalikku korda.

Nimetatud nõude eesmärk on tagada, et abipolitseinik on usaldusväärne, eetiline ja

vastutustundlik isik, kelle käitumine ja eluviis on kooskõlas politsei väärtuste ja ülesannetega

ning toetavad politsei rolli avaliku korra ja turvalisuse tagamisel.

Et vältida PPA maine kahjustamist, peab abipolitseinik ise olema õiguskuulekas. Eelkõige peab

PPA veenduma, et abipolitseinikule ei ole omane eksida nende reeglite ja normide vastu, mille

järgimise üle teostab järelevalvet politsei ning mille täitmisele abipolitseinik ise politsei

tegevuses kaasa aitab. Abipolitseiniku usaldusväärsus, õiguskuulekus, väärtused ja käitumine

peavad toetama politsei ülesannete täitmist ning olema kooskõlas õiguskorraga laiemalt.

Õiguskuulekust hinnatakse kogumis, võttes arvesse karistusregistri andmeid, samuti

abipolitseiniku üldist suhtumist õiguskorda. Seejuures on oluline hinnata mitte üksnes

formaalsete rikkumiste olemasolu, vaid ka käitumismustreid ja hoiakuid. Abipolitseiniku

sobivuse ja õiguskuulekuse hindamisel ei võeta arvesse selliseid rikkumisi, mille eest on

määratud hoiatustrahv kirjalikus hoiatamismenetluses. Nimetatud menetlusliigid on ette nähtud

eelkõige väiksema raskusastmega õigusrikkumiste kiireks ja lihtsustatud lahendamiseks ning

nende eesmärk on ennetav, mitte karistav. Seejuures tuleb arvestada, et lühimenetluses

määratav mõjutustrahv ning kirjalikus hoiatamismenetluses määratav hoiatustrahv ei ole süüteo

eest kohaldatavad karistused, neid ei kanta karistusregistrisse ning nendele ei või tugineda

süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

Sellest tulenevalt ei ole nende arvestamine abipolitseiniku sobivuse hindamisel õiguspärane ega

põhjendatud.

Õiguskuulekuse hindamisel keskendutakse eelkõige isiku käitumisele nende normide ja reeglite

järgimisel, mille täitmise üle teostab järelevalvet politsei ning mille järgimist abipolitseinik ise

politsei tegevuses toetab. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud arvestada õiguskuulekuse

hindamisel selliseid asjaolusid, mis ei ole oma olemuselt seotud politsei pädevusse kuuluvate

järelevalveülesannetega ega anna otsest teavet isiku sobivuse kohta osaleda politsei tegevuses.

Seetõttu ei võeta abipolitseiniku õiguskuulekuse hindamisel arvesse viivistasusid,

maksukohustuste täitmisega seotud rikkumisi, tsiviilõiguslikke kohtuvaidlusi ega lapse või

vanema ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Nimetatud asjaolud kuuluvad valdavalt tsiviil-

või haldusõiguslikku sfääri ning nende esinemine ei viita iseenesest isiku valmisolekule eirata

avaliku korra või turvalisusega seotud reegleid ega mõjuta otseselt politsei tegevuse

usaldusväärsust. Lisaks tagab selline lähenemisviis õiguskuulekuse hindamise

proportsionaalsuse ning väldib abipolitseiniku sobivuse põhjendamatut laiendamist isiku

36

eraelulistele või majanduslikele asjaoludele. Eesmärk ei ole hinnata isikut üldise korralikkuse

või majandusliku käekäigu alusel, vaid selgitada välja tema hoiakud õiguskorra ja reeglite

järgimise suhtes nendes valdkondades, kus politsei tegutseb ning mille täitmisel abipolitseinik

ise politseid abistab. Selline lähenemisviis tagab, et õiguskuulekuse hindamine on

proportsionaalne ning keskendub eelkõige nendele asjaoludele, mis on sisuliselt olulised

abipolitseiniku sobivuse ja usaldusväärsuse hindamisel.

Punkti 7 kohaselt ei tohi abipolitseinik olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese

astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Karistusseadustiku § 4 lõike

2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud

raskeima karistusena tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Selliste

kuritegude hulka kuuluvad muu hulgas inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod,

näiteks mõrv.

Nimetatud piirangu eesmärk on tagada, et politsei tegevuses ei osaleks isik, kes on oma

varasema käitumisega näidanud üles äärmuslikku õigusvastasust ja tõsist ohtu teiste isikute

elule, tervisele või ühiskonna põhiväärtustele. Esimese astme kuriteo tahtlik toimepanemine

viitab olulisele väärtushinnangute konfliktile ning seab kahtluse alla isiku usaldusväärsuse ja

sobivuse osaleda politsei tegevuses, sõltumata sellest, kas karistusandmed on ajas kustunud.

Sõnastus „olenemata karistusandmete kustutamisest“ täpsustab kehtivat regulatsiooni ning

välistab tõlgendused, mille kohaselt võiks isik olla formaalselt nõuetele vastav üksnes seetõttu,

et karistusandmed on registritest kustutatud. Selline täpsustus on vajalik avaliku huvi ja

turvalisuse tagamiseks ning arvestab abipolitseiniku rolli eripära, sealhulgas võimalikku

kokkupuudet avaliku võimu teostamise, jõu kasutamise ja tundliku teabega.

Sarnane piirang ei ole erandlik, vaid on kasutusel mitme ametikoha ja rolli puhul, kus isik

teostab avalikku võimu, võib kasutada vahetut sundi või relva, puutub kokku tundliku teabe või

isikute põhiõigustega. Analoogne piirang kehtib ka politseiametnike suhtes, mistõttu on

põhjendatud ja õiguspärane kehtestada sama nõue ka abipolitseinikele, kes osalevad politsei

tegevuses ja täidavad politsei ülesandeid politseiametniku juhendamisel. Näiteks PPVS § 40

punktide 1 ja 2 kohaselt ei võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult

toimepandud kuriteo eest või vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest.

Punktiga 8 sätestatakse, et abipolitseinikuks ei või olla isik, kellel on kehtiv karistus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Abipolitseinikule on usaldatud avaliku võimu

teostamisega seotud ülesanded ja ta osaleb politsei tegevuses. Sellest tulenevalt peab

abipolitseinik ise olema õiguskuulekas ning olema oma käitumisega eeskujuks teistele. Isik,

kellel on kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, on ise rikkunud õiguskorda viisil,

mis seab kahtluse alla tema õiguskäitumise ja usaldusväärsuse ning vähendab politsei ja

abipolitsei tegevuse usaldusväärsust avalikkuse silmis.

Piirang on suunatud üksnes tahtlikult toimepandud kuritegudele ega laiene ettevaatamatusest

toimepandud kuritegudele. KarS-i kohaselt võib süütegu olla toime pandud tahtlikult või

ettevaatamatuse tõttu, kusjuures ettevaatamatusest toimepandud teod ei pruugi viidata isiku

väärtushinnangute ja õigusteadlikkuse sellisele puudulikkusele, mis välistaks tema sobivuse

abipolitseinikuks.

Erinevalt punktis 7 sätestatud piirangust, mis välistab abipolitseinikuks olemise isiku puhul,

keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest olenemata

karistusandmete kustutamisest, on punktis 8 sätestatud piirang ajaliselt piiratud ning seotud

37

kehtiva karistuse olemasoluga. Punktis 8 käsitletakse tahtlikke kuritegusid ning võimaldatakse

pärast karistuse kandmist ja karistuse kehtivuse lõppemist isiku sobivust uuesti hinnata.

Kui isikul on kehtiv karistus väärteo eest, ei too see automaatselt kaasa abipolitseinikuks

võtmise välistamist. Sellisel juhul tuleb hinnata konkreetse teo iseloomu, raskust ja seost

abipolitseiniku ülesannetega ning kaaluda, kas isiku käitumine on olnud kõlbeline ning kas ta

on usaldusväärne politsei tegevuses osalemiseks. Selline individuaalne hindamine on kooskõlas

kehtiva APolS-i regulatsiooniga ning võimaldab arvestada nii avalikku huvi kui ka isiku õigusi.

Analoogne lähenemisviis on kehtestatud ka politseiametnike suhtes. PPVS § 40 kohaselt ei

võeta politseiteenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest,

olenemata karistusandmete kustutamisest. See kinnitab seadusandja järjepidevat põhimõtet,

mille kohaselt eeldab avaliku võimu teostamises osalemine suurt usaldusväärsust ja

õiguskuulekust.

Punkti 9 kohaselt ei ole ta kriminaalmenetluses kahtlustatav ega süüdistatav. Põhiseaduse

§ 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus. Sellest tulenevalt peetakse kahtlustatavat või süüdistatavat isikut

süütuks kuni süü tõendamiseni seaduses ettenähtud korras. Käesolevas seaduses on siiski ette

nähtud, et kahtlustatav ega süüdistatav ei saa olla abipolitseinik. Eelkõige on arvestatud siin

usaldusväärsust, avalikku huvi ja seda, et abipolitseinikul on ligipääs tundlikele materjalidele.

Kahtlustatav on isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana või keda on piisav alus

kahtlustada kuriteo toimepanemises ning kes on allutatud menetlustoimingule, nagu ütluste

andmine või kahtlustatavana kinnipidamine15. Süüdistatav on isik, kelle kohta on prokuratuur

koostanud süüdistusakti, esitanud selle kiirmenetluses või kellega on kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkulepe16.

Selle punkti alusel ei hinnata ega kasutata otsustamisel varasemaid menetlusstaatuseid – st

punkt 9 ei ole mõeldud selleks, et välistada isik pelgalt seetõttu, et ta on kunagi varem olnud

kahtlustatav või süüdistatav. Varasemate menetluste fakt, nende lahendid või menetluse sisu ei

ole punkti 9 järgi iseseisvad keeldumise alused, määrav on ainult kehtiv kahtlustatava või

süüdistatava staatus kontrollimise hetkel.

Kahtlustatava või süüdistatava välistamine abipolitseinikuks kandideerimise etapis ei põhine

eeldusel, et isik oleks süüdi toimepandud kuriteos, vaid tuleneb abipolitseiniku rolli eripärast

ning sellega kaasnevatest kõrgendatud usaldus- ja julgeolekunõuetest. Abipolitseinik osaleb

politsei tegevuses, mis eeldab, et isiku enda suhtes ei ole samal ajal pooleli kriminaalmenetlus.

Pooleliolev kriminaalmenetlus loob objektiivselt olukorra, kus suureneb mõjutamise ja huvide

konflikti risk ning tekib oht politsei tegevuse ja menetluste usaldusväärsusele, sõltumata sellest,

kas kahtlustus või süüdistus osutub hiljem põhjendatuks või mitte. Lisaks on arvestatud sellega,

et abipolitseinik võib oma ülesannete täitmisel saada ligipääsu politsei ruumidele,

töökorraldusele, menetlus- ja operatiivinfole ning muule tundlikule teabele. Sellises olukorras

ei ole riigil võimalik võtta riski, et isik, kelle enda suhtes on käimas kriminaalmenetlus, osaleb

samaaegselt politsei tegevuses või omab ligipääse, mis võivad mõjutada menetluste

erapooletust. Tegemist on ennetava ja objektiivse riskimaandamise meetmega, mitte

hinnanguga isiku süüküsimusele. Seetõttu on punktis 9 sätestatud keeld proportsionaalne

kandideerimise välistus, mis tugineb üksnes isiku kehtivale menetluslikule staatusele

kontrollimise hetkel. Selline lahendus on õigusselge ja ühetaoliselt rakendatav ning väldib

olukorda, kus PPA peaks kandideerimise käigus hakkama hindama poolelioleva

15 KrMS § 33 lõige 1. 16 KrMS § 34 lõige 1.

38

kriminaalmenetluse sisu, kahtlustuse põhjendatust või teo raskusastet, mis ei ole

haldusmenetluse ega taustakontrolli eesmärk ega pädevus.

Oluline on, et kahtlustatava/süüdistatava küsimust ei ole mõistlik lahendada üksnes § 5 lõike 1

punktide 5 ja 6 üldklauslite „usaldusväärsus“, „kõlblus“, „eluviis“, „maineoht“ kaudu. Kui see

lahendada üldklausliga, tekiks praktikas surve anda poolelioleva kriminaalmenetluse kohta

sisuline hinnang (nt teo raskus, kahtlustuse põhjendatus, tõendipilt), mis ei ole taustakontrolli

ega haldusmenetluse funktsioon ja ei ole ka menetlusökonoomiliselt ega andmekaitseliselt

mõistlik. Lisaks piirab kohtueelse menetluse andmete kasutamist ja avaldamist KrMS § 214:

kohtueelse menetluse andmeid saab avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud

ulatuses ning seaduses seatud tingimustel. Seetõttu on punkt 9 konkreetse keeluna

proportsionaalsem ja ka isiku põhiõigusi säästvam: otsus põhineb ainult menetluslikul staatusel,

mitte kahtlustuse sisulisel hindamisel.

Nõuetele vastavuse kontroll ja taustakontroll tehakse enne abipolitseiniku lubamist väljaõppele

ning isik peab vastama § 5 nõuetele ka nimetamise hetkel. Praktikas tähendab see seda, et kui

abipolitseinikuks kandideerija ei ole avalduse esitamisel ega kontrolli tegemise hetkel

kahtlustatav või süüdistatav, võib ta kandideerimisprotsessis edasi liikuda. Kui

abipolitseinikuks kandideerija muutub kahtlustatavaks või süüdistatavaks kandideerimise või

väljaõppe jooksul ja see asjaolu saab teatavaks enne abipolitseinikuks nimetamise otsust, siis

teda abipolitseinikuks ei nimetata (APolS § 5 lõike 1 punkti 9 alusel). Pärast aluse äralangemist,

näiteks kui menetlus lõppeb või staatus muutub, on isikul võimalik uuesti kandideerida

tavakorras. Eelnõuga ei looda võimalust peatada kandideerimist kriminaalmenetluse lõpuni,

sest see looks ebamäärase ja ajaliselt ettearvamatu „ooteseisu“.

Käesoleva punkti rakendamiseks piisab teadmisest, kas isik on kahtlustatav või süüdistatav –

s.t kasutatakse menetlusliku staatuse tuvastamist. Nõue, et abipolitseinik ei või olla

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, on olemas ka kehtivas APolS-is ning

käesolev eelnõu jätkab sama loogikat.

Kui juba abipolitseinikuks nimetatud isik saab kriminaalmenetluses kahtlustatava või

süüdistatava staatuse, peatatakse tema abipolitseiniku staatus kriminaalmenetluse ajaks.

Tegemist ei ole karistusliku meetmega ega hinnanguga isiku süüküsimusele, vaid ennetava

abinõuga, mille eesmärk on kaitsta politsei tegevuse usaldusväärsust, vältida huvide konflikte

ning välistada riskid, mis on seotud ligipääsuga politsei andmekogudele, ruumidele, varale ja

tundlikule teabele.

Punkti 10 kohaselt ei saa abipolitseinikuks nimetada isikut, kes on viimase aasta jooksul

avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest. See tähendab, et

abipolitseinikuks ei sobi inimene, kes on eelneva aasta jooksul vabastatud avalikust

teenistusest, sest ta on rikkunud tõsiselt tööalaseid kohustusi või käitunud viisil, mis on

vastuolus avaliku teenistuse reeglite ja eetikanormidega. See nõue välistab isikud, kellel on

hiljutine tõsine rikkumine, mis seab kahtluse alla nende usaldusväärsuse, eetilisuse ja sobivuse

politsei abistamiseks. Avalik teenistus hõlmab töötamist riigiasutustes, omavalitsustes või

muudes ametlikes institutsioonides (nt politsei, päästeamet, ministeeriumid).

Distsiplinaarsüüteo korral võib ametnik olla teenistusest vabastatud või karistatud, kui tema

käitumine on olnud vastuolus seaduste, ametieetika või töölepinguga. Distsiplinaarsüütegu

tähendab ametikohustuste süülist rikkumist. Siia alla ei lähe see, kui isik on vabastatud

abipolitseiniku staatusest viimase aasta jooksul.

Punkti 11 kohaselt ei või abipolitseinikuks nimetatav isik olla kohtunik, prokurör ega

rahvakohtunik. Abipolitseinik ei või olla kohtunik, prokurör ega rahvakohtunik, kuna see

39

tekitaks huvide konflikti ning ohustaks õigusemõistmise sõltumatust ja erapooletust. Kohtunik

ja prokurör peavad olema oma ametite täitmisel täielikult sõltumatud täitevvõimust, sealhulgas

politseist, ning neil ei tohi olla rolli, mis seoks nad vahetult kuritegude avastamise, tõendite

kogumise või menetlustoimingute läbiviimisega.

Kui sama isik täidaks ühtaegu abipolitseiniku rolli, võiks tekkida olukord, kus ta on seotud

menetlusega mitmes rollis – näiteks osalenud tõendite kogumisel, sündmuskohal viibimisel või

muus politsei tegevuses ning hiljem menetleb või lahendab sama või sellega seotud asja

kohtuniku või prokurörina. Selline rollide kattumine seaks kahtluse alla isiku erapooletuse ning

kahjustaks õigusemõistmise usaldusväärsust ka siis, kui tegelikku huvide konflikti ei esineks.

Sama loogika kehtib ka rahvakohtuniku puhul. Kuigi rahvakohtunik ei ole elukutseline

kohtunik, osaleb ta vahetult õigusemõistmises ning peab kohtuasjade lahendamisel olema

sõltumatu ja erapooletu. Kohtute seaduse § 102 lõike 2 kohaselt on rahvakohtunikul

õigusemõistmisel võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtuniku osalemine samal ajal politsei

tegevust toetavas rollis ei ole kooskõlas selle sõltumatu positsiooniga ning võib tekitada

põhjendatud kahtluse, et rahvakohtunik lähtub otsustamisel politsei vaatenurgast või

varasemast kokkupuutest menetlusega. Eriti problemaatiline oleks olukord, kus rahvakohtunik

peaks hindama tõendeid või menetlustoiminguid, mille tegemisel ta on ise abipolitseinikuna

osalenud või millega ta on muul viisil seotud olnud.

Keeld olla ühtaegu abipolitseinik ja kohtunik, prokurör või rahvakohtunik on seega ennetav ja

proportsionaalne meede, mille eesmärk on vältida huvide konflikte, tagada õigusemõistmise

tegelik ja näiline erapooletus ning kaitsta avalikkuse usaldust nii politsei kui ka kohtusüsteemi

vastu. Tegemist ei ole isikule antava hinnanguga, vaid rollide lahushoidmisega, mis on

demokraatliku õigusriigi toimimise seisukohalt vältimatult vajalik.

Punkti 12 kohaselt ei saa abipolitseinikuks olla isik, kes on esitanud kandideerimisel

teadlikult valeandmeid või varjanud olulist teavet. Nimetatud nõue tähendab, et

abipolitseiniku kandidaat peab kandideerimisprotsessis esitama tõese, täieliku ja korrektse

teabe kõigi asjaolude kohta, mis on olulised tema nõuetele vastavuse ja sobivuse hindamisel.

Valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine on käsitatav iseseisva ja objektiivselt

tuvastatava välistava asjaoluna, mida ei ole võimalik piisava õigusselgusega katta üksnes

üldklauslitega, nagu usaldusväärsus, kõlblus või eluviis, kuna need eeldavad alati

kaalutlusotsust ja isiku käitumise sisulist hindamist. Samas on teadlik valeandmete esitamine

kandideerimisel konkreetne tegu, mille olemasolu või puudumist on võimalik faktiliselt

tuvastada ning millele saab anda selge ja ühetaolise õigusliku tagajärje. Seetõttu on vajalik

sätestada see nõue eraldi punktina.

Nõude eesmärk ei ole karistada kandideerijat eksimuse või ebatäpsuse eest, vaid välistada

olukorrad, kus isik on teadlikult ja tahtlikult PPA-d eksitanud. Selline käitumine annab

iseseisva ja väga selge indikatsiooni isiku suhtumisest aususesse, reeglite järgimisse ja

vastutusse ning seab kahtluse alla tema sobivuse. Abipolitseiniku tegevus eeldab, et PPA saab

tugineda kandideerija esitatud andmete õigsusele, kuna vastasel juhul ei ole võimalik teha

eesmärgipärast ja proportsionaalset nõuetele vastavuse kontrolli ega taustakontrolli.

Eraldi regulatsioon on vajalik ka seetõttu, et valeandmete esitamine või olulise teabe varjamine

võib ilmneda alles pärast abipolitseinikuks nimetamist, näiteks täiendava kontrolli või

menetluse käigus. Selge norm annab PPA-le õigusliku aluse abipolitseiniku staatusest

vabastamiseks, ilma et oleks vaja hinnata, kas varjatud või valesti esitatud asjaolu oleks eraldi

võetuna toonud kaasa mõne muu absoluutse keeldumise aluse.

40

Sama lähenemisviis on kasutusel ka politseiametnikel. PPVS § 40 punktis 9 on ette nähtud, et

politseiteenistusse ei võeta isikut, kes on isikuankeedis teadlikult esitanud valeandmeid või

varjanud olulist informatsiooni. Seega on abipolitseinike puhul kehtestatud nõue kooskõlas

politseiametnikele esitatavate nõuetega, arvestades et ka abipolitseinik osaleb politsei tegevuses

ning täidab avaliku võimu teostamist toetavat rolli.

Lõikes 2 loetletakse tingimused, millele peab II astme abipolitseinik lisaks vastama.

Punkti 1 kohaselt peab II astme abipolitseinik omama vähemalt keskharidust või õppima

nominaalajaga ettenähtud tähtaja jooksul keskharidust andval õppekaval. II astme

abipolitseinik peab olema omandanud vähemalt keskhariduse. Erandina võib II astme

abipolitseinikuks nimetada ka isiku, kes on keskharidust omandamas, näiteks gümnaasiumi

viimases klassis, eeldusel et õpingud toimuvad nominaalajaga. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse § 2 lõike 2 kohaselt on nominaalne õppeaeg gümnaasiumis kolm aastat.

Keskhariduse nõue on vajalik, kuna abipolitseiniku ülesannete sisu ja keerukus eeldavad

teatavat üldhariduslikku ettevalmistust, sealhulgas võimet mõista ja järgida õigusnorme,

tööjuhiseid ning menetlusreegleid, samuti oskust analüüsida olukordi, suhelda erinevate

inimestega ning dokumenteerida oma tegevust. Need baasteadmised ja -oskused loovad

eelduse, et abipolitseinik on suuteline omandama politseitööks vajaliku spetsiifilise väljaõppe

ning täitma talle usaldatud ülesandeid vastutustundlikult ja korrektselt.

Haridusnõudega viiakse abipolitseinikele esitatavad miinimumnõuded kooskõlla

politseiametnike kohta kehtivate põhimõtetega, arvestades et ka abipolitseinik osaleb politsei

tegevuses ja täidab avaliku võimu teostamist toetavat rolli. Samas on nõude kehtestamisel

arvestatud proportsionaalsuse ja järelkasvu tagamise vajadust, mistõttu on ette nähtud erand

isikutele, kes on keskharidust omandamas.

Näiteks saab gümnaasiumi 12. klassi õpilane, kes on juba vähemalt 18-aastane, kuid ei ole veel

keskharidust omandanud, tegutseda abipolitseinikuna. See võimaldab noortel varakult

vabatahtlikuna panustada kogukonna turvalisusse, omandada praktilisi kogemusi ning hinnata,

kas politseitöö ja siseturvalisuse valdkond laiemalt on neile sobiv tulevane elukutse. Samuti

toetab selline lähenemisviis teadlikku karjäärivalikut ning tugevdab pikemas vaates politsei ja

abipolitseinike järelkasvu.

Punktide 2 ja 3 kohaselt peab II astme abipolitseinik vastama talle kehtestatud kehalise

ettevalmistuse ja tervisenõuetele. Abipolitseinik peab olema sellise kehalise ettevalmistuse ja

terviseseisundiga, mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Tegemist on põhinõudega, mis

tagab nii abipolitseiniku enda kui ka teiste isikute turvalisuse ning politsei ülesannete

nõuetekohase täitmise.

Tervise- ja kehalise ettevalmistuse nõuete eesmärk on tagada, et politsei tegevuses osalevad

vaid isikud, kelle füüsiline ja vaimne seisund võimaldab tulla toime politseitööga kaasnevate

pingeliste, füüsiliselt ja psühholoogiliselt nõudlike olukordadega. Abipolitseinik võib oma

ülesannete täitmisel sattuda erinevatesse olukordadesse, mis eeldavad head vastupidavust,

reaktsioonikiirust ning suutlikkust tegutseda stressiolukorras.

Abipolitseinik võib osaleda näiteks öistes otsingutes maastikul, patrullida tänavatel ja avalikel

üritustel, abistada avaliku korra tagamisel ning suhelda isikutega, kes on joobes, agressiivsed

või muul viisil ettearvamatud ning võivad osutada vastupanu. Samuti toimub politsei tegevus

sageli muutlikes ja rasketes keskkonnatingimustes, nagu külm, kuumus, vihm või pimedus, mis

nõuavad head füüsilist vastupidavust ja terviseseisundit.

41

Lisaks füüsilisele võimekusele on oluline vaimne terviseseisund, mis võimaldab teha kiireid ja

kaalutletud otsuseid, hinnata adekvaatselt riske ning säilitada enesekontroll pingelistes

olukordades. Ebapiisav terviseseisund või kehaline ettevalmistus võib ohustada nii

abipolitseiniku ennast, tema kaaslasi kui ka kolmandaid isikuid.

Täpsemad kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuded kehtestatakse siseministri määrusega.

Selline lahendus võimaldab nõudeid ajakohastada vastavalt politsei tegevuse sisule ja arengule

ning tagab, et nõuded on proportsionaalsed, üheselt mõistetavad ja kooskõlas politseitöö

tegelike vajadustega.

Lõikega 3 nähakse ette lisatingimused, millele peab III astme abipolitseinik vastama.

Punkti 1 kohaselt peab III astme abipolitseinik omama vähemalt keskharidust.

Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskhariduse omandab

isik gümnaasiumis ning kutsekeskhariduse kutseõppeasutuses, kus õppekava läbimine annab

ühtaegu nii kutse- kui ka keskhariduse. Mõlemad haridusliigid on võrdselt aktsepteeritavad

abipolitseiniku haridusnõude täitmisel. Kehtiva abipolitseiniku seaduse kohaselt peab

iseseisvalt tegutsev abipolitseinik omama vähemalt keskharidust. Käesolevas eelnõus

jätkatakse sama põhimõtet, sidudes haridusnõude abipolitseiniku tasemetega. II astme

abipolitseinikuks võib nimetada ka isiku, kes on keskharidust omandamas, eeldusel et õpingud

toimuvad nominaalajaga ning isik on saavutanud piisava küpsuse ja valmisoleku politsei

tegevuses osalemiseks. III astme abipolitseiniku puhul eeldatakse aga juba suuremat vastutust,

iseseisvust ja otsustusvõimet. III astme abipolitseinik võib täita keerukamaid ja

vastutusrikkamaid ülesandeid ning tegutseda suurema iseseisvusega, mistõttu on põhjendatud

nõue, et tal peab olema keskharidus juba omandatud. Keskhariduse olemasolu tagab vajaliku

üldharidusliku ettevalmistuse, sealhulgas võime mõista ja rakendada õigusakte, järgida

menetlusreegleid, suhelda erinevate inimestega ning dokumenteerida oma tegevust korrektselt.

Selline lähenemisviis tagab nõuete proportsionaalsuse ja diferentseerimise vastavalt

abipolitseiniku rollile ning vastutuse tasemele.

Punkti 2 kohaselt peab III astme abipolitseinik valdama eesti keelt vähemalt C1-tasemel.

C1-taseme keeleoskus on vajalik, kuna III astme abipolitseinik tegutseb iseseisvalt, s.t ilma

politseiametniku vahetu kõrvalolekuta, ning täidab ülesandeid, mis eeldavad suulist ja

kirjalikku suhtlust erinevates ja sageli pingelistes olukordades.

Iseseisvalt tegutsev abipolitseinik peab suutma end selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt

väljendada ning samavõrd adekvaatselt mõista teiste isikute ütlusi, muresid ja küsimusi. Politsei

tegevuses osalejad puutuvad sageli kokku emotsionaalselt laetud olukordadega, kus ebatäpne

keelekasutus või arusaamatus võib kiiresti eskaleeruda konfliktiks. Ebapiisav keeleoskus

suurendab riski, et osapooled ei mõista teineteist õigesti, ja see võib viia väärarusaamade,

vaidluste või põhjendamatute kaebusteni.

Abipolitseinik esindab oma ülesannete täitmisel riigivõimu ning tema seaduslikud korraldused

on adressaatidele täitmiseks kohustuslikud. Seetõttu peab ta olema võimeline andma korraldusi

selges, arusaadavas ja korrektse keelekasutusega vormis, et isikutel ei tekiks kahtlusi

korralduste sisus, tähenduses ega õiguspärasuses. Keeleoskuse ebapiisav tase võib seada

kahtluse alla korralduste arusaadavuse ja seeläbi kahjustada politsei tegevuse usaldusväärsust.

C1-taseme keeleoskus on vajalik ka selleks, et abipolitseinik suudaks täita oma ülesandeid

politsei usaldusväärse esindajana, sealhulgas osaleda menetlustoimingutes, koostada või

edastada täpset teavet, teha koostööd politseiametnike ja teiste asutustega ning selgitada

42

isikutele nende õigusi ja kohustusi. Selline keeleoskuse tase toetab nii avaliku korra tagamist

kui ka õigusemõistmise sujuvust ning vähendab eksituste ja vaidluste tekkimise riski.

Kokkuvõttes on C1-taseme keeleoskus III astme abipolitseiniku puhul proportsionaalne ja

vajalik nõue, mis lähtub iseseisva tegutsemise iseloomust, riigivõimu esindamise rollist ning

vajadusest tagada politsei tegevuse selgus, õiguspärasus ja usaldusväärsus.

Punkti 3 kohaselt peab III astme abipolitseinik omama vähemalt üheaastast II astme

abipolitseiniku staaži. III astme abipolitseinik tegutseb iseseisvalt, s.o ilma politseiametniku

vahetu kohalviibimiseta, mistõttu on vajalik, et tal oleks varasem praktiline kogemus politsei

tegevuses osalemisel ning kujunenud arusaam politseitöö sisust, vastutusest ja riskidest.

Kehtiva APolS-i kohaselt ei ole iseseisva tegutsemise eelduseks varasem staaž, kuid uues

regulatsioonis nähakse see nõue ette eesmärgiga parandada abipolitseinike pädevust ja iseseisva

tegutsemise kvaliteeti. Üksnes lühiajaline või intensiivne osalemine politsei tegevuses ei pruugi

olla piisav, et kujundada välja stabiilsed oskused ja otsustusvõime. Näiteks juhul, kui

abipolitseinik kogub lühikese aja jooksul – mõne kuuga – sada või enam tundi politsei

abistamise kogemust, ei pruugi ta selle ajaga saada piisavalt mitmekesiseid kogemusi erinevate

olukordade lahendamiseks ega jõua omandatud teadmisi ja oskusi kinnistada.

Üheaastane staaž võimaldab abipolitseinikul kogeda politseitööd eri perioodidel ja

olukordades, sealhulgas eri aastaaegadel, erineva koormuse ja sündmuste iseloomuga. See

annab talle võimaluse põhjalikumalt tutvuda politseiorganisatsiooni toimimisega,

töökorraldusega, meeskonnatöö põhimõtetega ning politsei väärtuste ja eetikastandarditega.

Pikem periood aitab kujundada ka sobivat käitumismustrit ja professionaalset hoiakut, mis on

iseseisvaks tegutsemiseks hädavajalikud.

Punkti 4 kohaselt peab abipolitseinik olema politsei tegevuses osalenud vähemalt 120

tundi. Kehtiva APolS-i järgi on see nõue seotud iseseisva pädevuse omandamise koolitusele

suunamisega ning uus regulatsioon jätkab sama loogikat. 120-tunnine osalemine politsei

tegevuses tagab, et abipolitseinikul on piisav praktiline kokkupuude politsei igapäevase tööga

ning et ta ei tugine üksnes teoreetilistele teadmistele.

120 tunni jooksul on abipolitseinikul võimalus näha ja kogeda politseitöö tegelikku sisu,

sealhulgas menetluste läbiviimist, patrulltegevust, avaliku korra tagamist ja suhtlust eri

isikutega. See aitab tal hinnata ka enda valmisolekut ja sobivust politsei tegevuses osalemiseks

ning mõista, kas iseseisev tegutsemine on talle jõukohane. Samal ajal saab politsei selle aja

jooksul hinnata abipolitseiniku usaldusväärsust, vastutustunnet, õpivõimet ja käitumist reaalses

töökeskkonnas.

Üheaastase staaži ja vähemalt 120-tunnise osalemise nõuded täiendavad teineteist: tundide

nõue tagab vajaliku praktilise mahu, staažinõue aga ajaliselt piisava kogemuse ja küpsuse. Koos

loovad need eeldused, et III astme abipolitseinik on enne iseseisva tegutsemise õiguse saamist

omandanud nii piisava praktilise kogemuse kui ka ajas kinnistunud oskused ja hoiakud. See

lähenemisviis toetab politsei tegevuse kvaliteeti, abipolitseiniku enda turvalisust ning avaliku

huvi kaitset.

Lõike 4 kohaselt suunatakse käesolevas paragrahvis abipolitseiniku astmele kehtestatud

nõuetele vastav abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseinik vastava astme

väljaõppesse. See tähendab, et iga abipolitseiniku aste eeldab vastava astme väljaõppe läbimist

ja arvestuse sooritamist, sõltumata sellest, kas tegemist on I, II või III astmega.

43

Kehtiva APolS-i kohaselt on abipolitseiniku pädevuse saamise eelduseks koolituse läbimine ja

arvestuse sooritamine. Käesolevas regulatsioonis jätkatakse sama põhimõtet ning seotakse see

selgelt astmepõhise pädevussüsteemiga. I astme abipolitseinikuks saamise eelduseks on I astme

väljaõppe läbimine ja arvestuse sooritamine, mille käigus omandatakse esmased teadmised

politsei tegevusest, abipolitseiniku rollist, õigustest ning kohustustest.

II astme abipolitseiniku pädevuse saamiseks tuleb läbida II astme väljaõpe ja sooritada arvestus,

mis süvendab varem omandatud teadmisi ja oskusi ning valmistab abipolitseiniku ette politsei

tegevuse toetamiseks koos politseiametniku või PPA töötajaga. II astme väljaõppes pööratakse

suuremat tähelepanu praktilistele oskustele, meeskonnatööle ning erinevates olukordades

tegutsemisele politseiametnikuga koos.

III astme abipolitseiniku pädevuse saamise eelduseks on III astme väljaõppe läbimine ja

arvestuse sooritamine. Iseseisev tegutsemine eeldab põhjalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi,

kuna III astme abipolitseinik täidab politsei ülesandeid ilma politseiametniku vahetu kohal

viibimiseta. Seetõttu keskendub III astme väljaõpe teadmistele ja oskustele, mida on vaja

iseseisvaks otsustamiseks, vastutuse kandmiseks ning keerukate olukordade lahendamiseks.

Kõigis astmetes täidab väljaõpe ka sobivuse kontrolli rolli: selle käigus saab nii kandidaat ise

kui ka PPA hinnata, kas isik on valmis ja suuteline täitma abipolitseiniku ülesandeid vastaval

vastutustasemel. Arvestuse sooritamine kinnitab, et abipolitseinik on omandanud vastava astme

pädevuseks vajalikud teadmised ja oskused ning võib liikuda edasi järgmisele astmele või

tegutseda talle antud pädevuse piires. Selline astmepõhine väljaõppe- ja pädevussüsteem tagab

abipolitseinike järkjärgulise arengu ning politsei tegevuse kvaliteedi.

Lõike 5 kohaselt kehtestab abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse

täpsemad nõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Selline volitusnorm on vajalik, et tagada abipolitseinike sobivusnõuete

paindlik ja ajakohane reguleerimine kooskõlas politseitöö tegelike vajadustega.

Ka kehtiva APolS-i kohaselt on abipolitseinike isikuomaduste ja kehalise ettevalmistuse

nõuded ning nende kontrollimise kord reguleeritud ministri määrusega. Käesoleva

regulatsiooniga jätkatakse seega sama põhimõtet. Abipolitseiniku isikuomaduste ja kehalise

ettevalmistuse nõuded peavad vastama politsei ülesannete sisule, riskitasemele ning

muutuvatele töötingimustele. Nende nõuete üksikasjalik reguleerimine seaduse tasandil ei oleks

piisavalt paindlik ega võimaldaks vajaduse korral nõudeid kiiresti kohandada, näiteks seoses

politseitöö meetodite muutumise, uute ohutegurite või praktikas ilmnenud vajadustega. Seetõttu

on põhjendatud, et täpsemad kriteeriumid ja kontrollimise kord sätestatakse ministri määruses.

Kontrollimise tingimuste ja korra määratlemine ministri määruses võimaldab ühtlustada

praktikat, tagada läbipaistvus ning õiglane kohtlemine kõigi abipolitseinike ja kandideerijate

suhtes. Samuti loob see selge aluse nõuete täitmise kontrollimiseks nii kandideerimise etapis

kui ka abipolitseiniku tegevuse ajal.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse abipolitseinikuks nimetamine ja staatuse andmine.

Paragrahvi 6 lõikega 1 sätestatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud ametnik nimetab

ja annab abipolitseiniku staatuse isikule, kes vastab käesoleva seaduse §-ga 5 sätestatud

nõuetele ja kes on läbinud vastava astme väljaõppe. Sisuliselt see tähendab, et enne

abipolitseiniku staatuse andmist on PPA veendunud, et isik vastab nõuetele ja on läbinud

vajaliku väljaõppe.

44

Lõikega 2 täpsustatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud ametnik võib

kriisiolukorra ajal nimetada II astme abipolitseinikuks isiku, kes vastab käesoleva

seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning kes on kriisiolukorra ajal läbinud

väljaõppe, mis on täpsemalt reguleeritud eelnõu §-s 15.

Eesmärk on tagada, et kriisiolukorra ajal oleks PPA-l võimalik kiiremalt ja lihtsustatud korras

kaasata uusi abipolitseinikke. Kuigi väljaõpe on tundide arvu mõttes abipolitseiniku õppest

oluliselt väiksem, tagab nõuetele vastavuse kontroll, et kriisiolukorra lahendamisse kaasatakse

nõuetele vastavad isikud. Kriisiolukorra väljaõppes keskendutakse lühendatud ja sihipärastele

koolitusmoodulitele, mis annavad vajalikud teadmised ja oskused abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks kriisiolukorras.

Lõike eesmärk on selgelt tuua välja, et kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerija ei pea

läbima I ja II astme väljaõpet, vaid kui ta vastab APolS § 5 lõigetes 1 ja 2 nõuetele ning on

läbinud kriisiolukorra aegse väljaõppe vastavalt APolS §-le 15, siis nimetatakse ta otse II astme

abipolitseinikuks.

Lõikega 3 täpsustatakse õigusselguse huvides, et PPA peadirektori volitatud ametnikuks

loetakse ka politseiametnik. ATS § 7 lõike 1 kohaselt on ametnik isik, kes on riigiga või

kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes. Politseiametnik

on eristaatusega ametnik, kelle töösuhe on samuti reguleeritud ATS-iga, kuid eraldi

arvestatakse ka politsei ja piirivalveseaduse regulatsiooni. Tegemist on täpsustava normiga,

mille eesmärk on välistada võimalik kitsendav tõlgendus.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse kandideerimisandmete kategooriad.

Kandideerimiseks vajalike andmete kategooriad on APolS-is loetletud eesmärgiga tagada

õigusselgus, läbipaistvus ja isikuandmete töötlemise õiguspärasus. Kuna kandideerimisel

töödeldakse isikuandmeid, peab nende kogumise õiguslik alus ning andmete liikide loetelu

tulenema selgelt seadusest, piirdudes üksnes nende andmekategooriatega, mida seadus ette

näeb. Selline lähenemisviis välistab võimaluse kehtestada määrusega seadusest laiemat

isikuandmete koosseisu ning tagab, et täitevvõimu volitus jääb seadusandja seatud piiridesse.

Andmete ja esitatavate dokumentide võimalikult täpne liigiline määratlemine seaduses annab

isikule juba enne kandideerimist selge ülevaate sellest, milliseid andmeid temalt oodatakse,

ning võimaldab tal teha teadliku otsuse kandideerimise kohta. Samuti aitab see eristada

andmeid, mille esitamise kohustus lasub abipolitseinikuks kandideerijal endal, ja andmeid,

mida PPA hangib või kontrollib oma pädevuse piires muudest allikatest, tagades seeläbi

andmetöötluse läbipaistvuse ja proportsionaalsuse.

Paragrahvi 7 lõikega 1 sätestatakse andmekategooriate kaupa, milliseid andmeid

abipolitseinikuks kandideerija esitab, et oleks võimalik läbi viia nõuetele vastavuse ja

taustakontrolli. Andmete loetelu hõlmab üksnes neid andmekategooriaid, mis on vajalikud

abipolitseiniku sobivuse hindamiseks. Täpsemalt on andmed loetletud abipolitseiniku tegevuse

eeskirjas ehk määruses. Ka kehtiva APolS-i järgi esitab isik abipolitseinikuks kandideerimisel

vajalikud andmed siseministri 1. juuli 2022. aasta määruse nr 21 alusel kehtestatud ankeedi

vormi kohaselt, seega ka edaspidi on need reguleeritud määruses detailselt ja seaduses on

toodud andmete kategooriad.

Punkti 1 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija isiku üldandmed. Kandideerimisel

esitatavad üldandmed on vajalikud isiku üheseks tuvastamiseks, kandideerimise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks ning toimingute õiguspäraseks ja tõhusaks läbiviimiseks. Sellised

andmed on muu hulgas isikut üheselt identifitseerivad andmed (isikukood, ees- ja

45

perekonnanimi), kontaktandmed (elukoht, sidevahendid, e-post) ning teave isiku kodakondsuse

ja varasemate isikuandmete kohta. Nimetatud andmete esitamine võimaldab kontrollida

seadusest tulenevate nõuete täitmist, vältida isikute segiajamist, tagada tõhus suhtlus menetluse

käigus ning hinnata muid asjaolusid, mis võivad olla kandideerimise seisukohast olulised.

Punkti 2 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija oma haridusandmed, mis

hõlmavad muu hulgas teavet isiku omandatud hariduse, läbitud õpingute ning haridust

tõendavate dokumentide kohta ja on vajalikud abipolitseiniku haridusnõude täitmise

kontrollimiseks.

Punkti 3 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija enda sotsiaalmeediakontode

andmed. Sotsiaalmeediakontode andmete esitamine võimaldab hinnata, kas isiku avalik

käitumine ja väljendusviis on kooskõlas politsei maine, väärtuste ja eetikanõuetega. Isiku

esitatud sotsiaalmeediakontode loetelu võimaldab kontrolli läbi viia täpselt ja õiguspäraselt,

välistades ekslikud seosed sama nime või sarnase kasutajatunnusega isikutega. Sel viisil

tagatakse, et taustakontroll isikuandmete töötlemise õigsuse ja minimaalsuse põhimõttele.

Punkti 4 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija töötamisega seotud andmed, mis

hõlmavad muu hulgas teavet isiku viimase viie aasta ja praeguse tööandja kohta, sealhulgas

töö- ja ametikohta, samuti teavet distsiplinaarsüüteo tõttu avalikust teenistusest vabastamise

kohta. Nende andmete esitamine on vajalik kandideerija usaldusväärsuse ja sobivuse

hindamiseks abipolitseinikuna, võimaldades anda tervikliku ülevaate tema tööajaloost,

vastutustundlikkusest ja eluviisist ning tuvastada võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada

politsei tegevuses osalemist.

Punkti 5 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija oma lähedaste üldandmed,

sealhulgas teabe kandideerija vanemate, õdede-vendade, laste, abikaasa, registreeritud

elukaaslase või abieluga sarnases suhtes oleva elukaaslase kohta, mis on vajalikud

abipolitseinikuks kandideerija usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks. Esitatavad üldandmed

on ees-ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ja kontaktandmed. Nende

andmete kogumise eesmärk ei ole pereliikmete hindamine, vaid võimalike riskide, nagu

mõjutatavus, huvide konfliktid, sõltuvussuhted või julgeolekuriskid, terviklik hindamine,

arvestades abipolitseiniku rolli avaliku võimu teostamisel ja ligipääsu konfidentsiaalsele

teabele. Kogutavate andmete maht on piiratud ja proportsionaalne, võimaldades ennetada ja

juhtida võimalikke riske mõõduka ja põhjendatud sekkumisega eraellu.

Punkti 6 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija andmed välisriigis

kaitseväeteenistuse või sõjaväelise väljaõppe kohta. Need andmed on vajalikud kandideerija

varasemate seoste ja tegevuste hindamiseks välisriikides ning võimalike julgeoleku-, lojaalsus-

ja huvide konfliktide tuvastamiseks. Arvestades, et abipolitseinik osaleb avaliku võimu

teostamises, on oluline hinnata, kas kandideerija välisriigis viibimine või seal läbitud

kaitseväeteenistus või sõjaväeline väljaõpe võivad mõjutada tema sõltumatust, erapooletust või

lojaalsust Eesti riigile või seada kahtluse alla tema sobivuse osaleda politsei tegevuses ja riigi

turvalisuse tagamises.

Punkti 7 kohaselt esitab abipolitseinikuks kandideerija andmed välisriigis toimunud

kriminaalmenetluse ning kriminaalkorras karistamise kohta. Nende andmete kogumine on

vajalik selleks, et hinnata kandidaadi usaldusväärsust ja kõlblust ning välistada olukorrad, kus

isik on kandideerimise hetkel välisriigis kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava

staatuses või talle on mõistetud kriminaalkaristus. Nimetatud andmete kogumine on

põhjendatud ka asjaoluga, et PPA-l puudub võimalus teostada välisriikide ametlike registrite

kaudu iseseisvalt täielikku ja usaldusväärset taustakontrolli. Seetõttu on kandideerija enda

46

esitatav teave vältimatu, et hinnata võimalikke riske, mis võivad seada kahtluse alla tema

sobivuse osaleda politsei tegevuses, riigi julgeoleku tagamises ja avaliku korra hoidmisel.

Lõikega 2 antakse PPA-le õigus nõuda abipolitseinikuks kandideerijalt täiendavate

andmete või tõendite esitamist tähtsust omavate asjaolude kohta, mis on vajalik, et

hinnata isiku nõuetele vastavust. Näiteks kui abipolitseinikuks kandideerija on pikema aja

vältel viibinud välisriigis, võib olla vajalik nõuda välisriigi karistusregistri väljavõtet või muid

asjakohaseid tõendeid, mis kinnitavad, et isikut ei ole selles riigis kriminaalkorras karistatud.

Taustakontrolli käigus võib ilmneda asjaolusid, mida ei ole võimalik kontrollida

registripäringute kaudu, mistõttu võib täiendavate andmete või tõendite esitamise nõue olla

põhjendatud ja vajalik. Samuti võib olla vajalik nõuda tõendeid välisriigis omandatud hariduse

või väljaõppe kohta, kui nende andmete õigsust ei saa Eesti andmekogudest kontrollida.

Täiendavate andmete või tõendite nõudmine on seega erandlik ja juhtumipõhine meede, mille

eesmärk on tagada otsuse tegemisel piisav ja usaldusväärne teave ning hinnata kandideerija

vastavust APolS-is sätestatud nõuetele terviklikult ja õiglaselt.

Lõikega 3 sätestatakse volitusnorm, mille alusel on valdkonna eest vastutaval ministril

kohustus kehtestada määrusega kandideerimisel esitatavate andmete täpsem loetelu,

täpsustades seaduses sätestatud andmekategooriaid.

Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist.

Abipolitseinikule esitatavad nõuded on loetletud eelnõu §-s 5. Nõuded on kehtestatud

eesmärgiga tagada, et politsei tegevuses osalevad isikud oleksid usaldusväärsed ja et nende

tegevus ei ohustaks avalikku korda, riigi julgeolekut ega PPA mainet. Eelnõuga eristatakse

nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli. Mõlemad menetlused on seotud isikuandmete

töötlemisega ning seeläbi isiku põhiõiguste riivega, kuid nende eesmärk ja riive intensiivsus on

erinevad. Abipolitseinikuks kandideerija kontroll on üles ehitatud kaheastmelisena. Esmalt

viiakse läbi nõuetele vastavuse kontroll, mis põhineb ennekõike registripäringu andmetel.

Nõuetele vastavuse eesmärk on hinnata, kas abipolitseinikuks kandideerija vastab

konkreetsetele üldisematele abipolitseiniku nõuetele. Kui isik neile nõuetele vastab, viiakse läbi

taustakontroll, mis oma olemuselt riivab isiku põhiõigusi rohkem. Nõuetele vastavuse kontrolli

läbiviimisel tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõttest, mistõttu on eelnõus kontrollitavad andmed selgelt piiritletud.

Punkti 1 kohaselt kontrollitakse abipolitseinikuks kandideerija puhul isiku vanust,

teovõimet, haridustaset, kodakondsust, eesti keele oskust ja seda, ega isik ei ole kohtunik,

prokurör ega rahvakohtunik. Täpsemalt on käesoleva seletuskirja §-s 5 selgitatud, miks on

sellised nõuded abipolitseinikule seatud. Need on andmed, mida abipolitseinikuks kandideerija

on PPA-le ise esitanud.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse abipolitseiniku I astme ülendamisel II astmele üksnes § 5

lõikes 2 sätestatud nõudeid, milleks on keskhariduse nõue või õppimine keskharidust

andval õppekaval, ning seda, kas abipolitseinik vastab abipolitseiniku tegevuse eeskirjas

ettenähtud kehalise ettevalmistuse ja tervisenõuetele. Täpsem selgitus, miks II astme

abipolitseinikule on seatud just sellised nõuded, on esitatud käesoleva seletuskirja § 5 lõikes 2.

Nõuetele vastavuse kontroll on vajalik, kuna II astme abipolitseinikuks ülendatakse ainult see

abipolitseinik, kes vastab kõigile käesolevas punktis nimetatud nõuetele ja on läbinud II astme

väljaõppe. Haridustase ei ole muutumatu, näiteks võib isikul olla abipolitseinikuks

kandideerimise ajal põhiharidus, mis vastab APolS-is kahestatud I astme abipolitseiniku

nõuetele, kuid ajapikku omandab isik keskhariduse, näiteks lõpetab gümnaasiumi, mis on

vajalik II astme abipolitseinikuks saamisel.

47

Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse üle peab arvestust PPA ise, tuginedes

abipolitseiniku sooritatud kehaliste katsete tulemustele. Tervisenõuetele vastavuse tõendamise

kohustus lasub üldjuhul abipolitseinikul endal, välja arvatud juhul, kui PPA on suunanud

abipolitseiniku lepingulise töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, mille käigus saab PPA

vajaliku teabe tervisenõuetele vastavuse kohta vahetult töötervishoiuteenuse osutajalt.

Keskhariduse nõude osas on ette nähtud erisus, mille kohaselt võib II astme abipolitseinikuks

ülendada ka isiku, kes alles omandab keskharidust. Sellisel juhul lasub keskhariduse

omandamist tõendavate andmete esitamise kohustus abipolitseinikul, kuna PPA-l ei ole

võimalik keskhariduse omandamist iseseisvalt kontrollida.

Punkti 3 kohaselt kontrollitakse II astme abipolitseiniku ülendamisel III astmele

vastavust § 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, milleks on haridusnõue, keelenõue,

abipolitseiniku staaž ja politsei tegevuses osalemise tundide arv. Täpsem selgitus, miks III

astme abipolitseinikule on seatud just sellised nõuded, on esitatud käesoleva seletuskirja § 5

lõikes 3. Nõuetele vastavuse kontroll on vajalik, kuna III astme abipolitseinikuks ülendatakse

ainult see abipolitseinik, kes vastab kõigile käesolevas punktis nimetatud nõuetele ja on läbinud

III astme väljaõppe.

Nõuetele vastavuse kontrollimisel astme ülendamisel ei ole haridus- ega keelenõude puhul

tegemist uute andmete kogumisega, kuna need andmed on abipolitseinik PPA-le juba varem

esitanud. Näiteks esitab isik abipolitseinikuks kandideerimisel haridust tõendavad andmed (nt

keskhariduse lõputunnistuse andmed), mille alusel on PPA-l võimalik veenduda keskhariduse

olemasolus. Samuti on keeleoskuse kohta vajalik teave PPA-le teada juba

kandideerimismenetluse käigus esitatud andmete alusel.

Juhul kui PPA-le varem esitatud haridust või keeleoskust puudutavad andmed ei ole enam

ajakohased, saab need täpsustada ja ajakohastada abipolitseinikuga suhtlemise käigus.

Abipolitseiniku ülendamine järgmisele astmele ei ole automaatne tegevus, vaid toimub PPA ja

abipolitseiniku vahelise suhtluse ja koostöö vormis. Sellise menetluse käigus on

abipolitseinikul võimalus esitada õiged ja ajakohased andmed, mis võimaldavad PPA-l hinnata

nõuetele vastavust terviklikult ja objektiivselt.

Seevastu abipolitseiniku staaži ja politsei tegevuses osalemise tundide arvestust peab PPA ise,

mistõttu on nende nõuete täitmist võimalik kontrollida PPA andmete alusel ning lisatõendeid

abipolitseinikult küsida ei ole vaja.

Käesoleva lõike eesmärk on selgelt määratleda, mida PPA tohib nõuetele vastavuse

kontrollimise raames kontrollida, ja välistada põhjendamatu täiendav kontroll. Kui isiku suhtes

on nõuetele vastavuse kontroll läbi viidud, peab täiendava nõuetele vastavuse kontrolli

tegemiseks esinema põhjendatud kahtlus.

Lõikega 2 täpsustatakse, milliseid nõudeid kontrollitakse abipolitseinikuks kandideerijalt

kriisiolukorra ajal. Kuna kriisiolukorra ajal ei pea abipolitseinikuks kandideerija läbima täies

mahus väljaõpet, tagatakse sellest hoolimata, et isik vastab samadele nõuetele nagu II astme

abipolitseinik.

Punkti 1 kohaselt kontrollitakse enne II astme abipolitseinikuks nimetamist üksnes § 5

lõike 1 punktides 1–4 ja 11 ning § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavust. Nimetatud

nõuded hõlmavad isiku teovõimet, kodakondsust, haridustaset, eesti keele oskust ning asjaolu,

et isik ei kuulu kohtuniku, prokuröri ega rahvakohtuniku ametisse, samuti II astme puhul

48

täiendavalt keskhariduse olemasolu või omandamist ning kehalise ettevalmistuse ja

tervisenõuetele vastavust. Need nõuded on samad, mis kriisiolukorra välisel ajal kandideerides.

Punkti 2 kohaselt kontrollitakse enne abipolitseiniku II astme ülendamist III astmele

APolS § 5 lõike 3 punktides 1–2 ja 4 sätestatud nõuetele vastavust, st keskhariduse

olemasolu, eesti keele valdamist vähemalt C1-tasemel ning politsei tegevuses osalemise

tundide arvu. Võrreldes kriisiolukorra välise ajaga on loobutud abipolitseiniku staaži nõudest

ja seda ei kontrollita.

Lõikega 3 sätestatakse, et nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi Politsei- ja Piirivalveamet

ning abipolitseinikuks kandideerijat teavitatakse enne esmast kontrolli. Abipolitseinikuks

kandideerija esitab kandideerimiseks vajalikud andmed vabatahtlikult. Politsei- ja

Piirivalveameti ülesanne on kontrollida andmete õigsust ning tagada, et isik vastab seadusega

kehtestatud nõuetele.

Teavitamise all ei peeta silmas seda, et PPA hakkab täiendavalt enne nõuetele vastavuse

kontrolli igat abipolitseinikuks kandideerijat kirjalikult informeerima, kuna see tooks kaasa

ebamõistliku halduskoormuse. Teavitamiskohustus on täidetud, kui kandideerimisetapis on

edastatud selge teave kontrollitavate andmete kohta ning andmesubjekt ehk abipolitseinikuks

kandideerija on andnud andmete töötlemise nõusoleku.

Isikuandmete töötlemine nõuetele vastavuse kontrolli raames toimub isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkt e alusel, kuna töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks.

Lõikega 4 sätestatakse, et põhjendatud kahtluse korral on PPA-l õigus teha täiendav

nõuetele vastavuse kontroll. Lõikega täpsustatakse, milliseid andmeid on võimalik täiendavalt

kontrollida. Nendeks on isiku teovõime, kodakondsus, ametiseisund (kohtunik, prokurör või

rahvakohtunik), haridus, kehaline ettevalmistus ja tervisenõuetele vastavus. Täiendav kontroll

võib osutuda vajalikuks näiteks juhul, kui ilmneb teave isiku kodakondsuse muutumise,

teovõime piiramise või haridusnõude täitmata jätmise kohta.

Täiendav nõuetele vastavuse kontroll võib toimuda nii abipolitseinikuna tegutseva isiku suhtes

kui ka enne isiku abipolitseinikuks nimetamist, sealhulgas juhul, kui isik alles läbib I astme

väljaõpet. Täiendav kontroll on vajalik veendumaks, et isiku suhtes ei esine asjaolusid, mis

takistaksid tal abipolitseinikuks saamist või abipolitseinikuna jätkamist, ning et politsei

tegevusse kaasatavad isikud vastavad jätkuvalt neile esitatavatele nõuetele.

Üldjuhul on kodakondsus püsiv tunnus, kuid teatud juhtudel võib see ajas muutuda ning selline

muutus võib mõjutada isiku õigust tegutseda abipolitseinikuna. Näiteks võib isikul olla nõuetele

vastavuse kontrolli tegemise ajal Eesti kodakondsus, kuid hiljem võib ta sellest kodakondsusest

loobuda või talt võetakse kodakondsuse seaduse § 28 alusel kodakondsus ära. Sellisel juhul ei

vasta isik enam abipolitseiniku nõuetele ning tema edasine tegutsemine abipolitseinikuna ei ole

lubatav. Kodakondsusest loobumine võib toimuda isiku enda algatusel, näiteks teise riigi

kodakondsuse omandamisel, mille eelduseks on Eesti kodakondsusest loobumine.

Põhjendatud kahtlus käesoleva lõike tähenduses ei tähenda pelgalt oletust või subjektiivset

kahtlust, vaid tugineb PPA-le teatavaks saanud konkreetsele ja usaldusväärsele teabele, mis

viitab võimalusele, et isik ei pruugi enam vastata käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele.

Tegemist on olukorraga, kus olemasolevad andmed annavad objektiivse aluse kontrollida isiku

nõuetele vastavust täiendavalt. Selline teave võib PPA-le laekuda eri allikatest, sealhulgas isiku

49

enda esitatud andmetest või nende muutumisest või politsei tegevuse käigus ilmnenud

asjaoludest või muude ametiasutuste või koostööpartnerite edastatud teabest.

Lõikega 5 sätestatakse teavitamiskohustus täiendava nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise

ja selle tulemuse kohta. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab isikut täiendava kontrolli tulemusest

14 kalendripäeva jooksul tulemuse teatavaks saamisest arvates. See tagab andmesubjekti

teadlikkuse tema andmete töötlemisest ja selle tulemusest.

Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada abipolitseiniku teadlikkus tema suhtes läbiviidavast

kontrollist ning isikuandmete töötlemisest, samuti läbiviidud kontrolli tulemusest. See on

kooskõlas isikuandmete kaitse üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja õiguspärasuse

põhimõttega, ning hea halduse tavaga.

Täiendav nõuetele vastavuse kontroll võib hõlmata isikuandmete, sealhulgas haridust, kehalist

ettevalmistust, tervisenõuetele vastavust, teovõimet või kodakondsust puudutavate andmete

töötlemist. Seetõttu on oluline, et isikut teavitatakse nii kontrolli läbiviimisest kui ka selle

tulemusest mõistliku aja jooksul, võimaldades tal vajaduse korral esitada täpsustavaid andmeid

ja selgitusi või kasutada talle seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

14-kalendripäevane tähtaeg on seatud eesmärgiga tagada tasakaal menetluse operatiivsuse ja

isiku õiguste kaitse vahel. Tähtaeg on piisav, et PPA saaks kontrolli tulemused vormistada ja

edastada, ning samas piisavalt lühike, et vältida isiku põhjendamatut teadmatuses hoidmist

olukorras, mis võib mõjutada tema võimalust saada abipolitseinikuks või jätkata

abipolitseinikuna.

Lõikega 6 loetletakse isikuandmete liigid, mida PPA-l on õigus töödelda abipolitseinikuks

kandideerija või abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel. Andmete

töötlemise eesmärk on hinnata isiku vastavust käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud nõuetele,

eelkõige hariduse, keeleoskuse, teovõime, kehalise ettevalmistuse, tervisenõuete ning

abipolitseiniku staaži osas. Nõuetele vastavuse kontroll on sisult formaalne kontroll. Lõikes 6

nimetatud andmete töötlemisel ei hinnata isiku usaldusväärsust, eluviisi ega kõlbelisi omadusi,

vaid üksnes seda, kas isik vastab seaduses sätestatud eeldustele abipolitseinikuks nimetamiseks

või järgmise astme saamiseks.

Üldandmete töötlemine on vajalik isiku üheseks tuvastamiseks. Üldandmeteks loetakse isiku

nime, isikukoodi (sh sünniaega), sugu, kodakondsust, kontaktandmeid (elukoha aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress) ning emakeele andmeid. Nimetatud andmed võimaldavad

kontrollida muu hulgas vanusenõude täitmist, kodakondsuse olemasolu ning tagada suhtlus

isikuga menetluse läbiviimisel. Varasemate isikunimede andmete töötlemine on vajalik, et

tagada terviklik kontroll. Hariduse andmete töötlemine on vajalik, et kontrollida vastavust

käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–3 sätestatud haridusnõuetele, mis erinevad olenevalt

abipolitseiniku astmest. Viimase viie aasta töötamise andmete töötlemine on vajalik, et

kontrollida isiku vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 11 sätestatud nõudele, mille

kohaselt ei või abipolitseinik olla kohtunik, rahvakohtunik ega prokurör. Teovõimelisuse

andmete töötlemine on vajalik kontrollimaks, kas isik vastab täieliku teovõime nõudele, mis

on abipolitseinikuks saamise vältimatu eeldus. Keeleoskuse andmete töötlemine on vajalik, et

hinnata isiku vastavust seaduses sätestatud eesti keele oskuse nõuetele, mis on seotud

abipolitseiniku ülesannete täitmisega ning avaliku võimu teostamisega.

Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavuse ja tervisekontrolli tulemuste andmeid

töödeldakse II ja III astme abipolitseinike puhul selleks, et hinnata isiku füüsilist ja tervislikku

valmisolekut osaleda politsei tegevuses. Terviseandmete puhul töödeldakse üksnes

50

tervisetõendi andmeid, milles on märgitud, kas isik vastab kehtestatud tervisenõuetele või mitte,

ning üksikasjalikke terviseandmeid ei töödelda. Abipolitseiniku staaži ja politsei tegevuses

osaletud tundide andmeid töödeldakse III astmele ülendamisel, et kontrollida nõutava staaži

olemasolu ning tegelikku osalemist politsei tegevuses. See võimaldab hinnata isiku kogemust

ja valmisolekut täita kõrgema vastutusega ülesandeid.

Lõikes 6 sätestatud andmete loetelu on ammendav ning välistab muude isikuandmete

töötlemise nõuetele vastavuse kontrolli raames. Andmeid töödeldakse üksnes ulatuses, mis on

vajalik konkreetse kontrolli eesmärgi saavutamiseks.

Lõikega 7 sätestatakse PPA õigus saada nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks

andmeid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või

eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. Andmekogude ammendavat loetelu, kust

andmeid võib saada, ei ole otstarbekas seaduses sätestada, kuna kasutatavad andmekogud

võivad ajas muutuda ning sõltuvad konkreetsetest kontrollitavatest nõuetest. Nõuetele

vastavuse kontrolli käigus võib kontrollida üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud

andmeid, mistõttu on ka kasutatavate andmekogude ring sisuliselt piiratud. Kasutatavate

andmekogude hulka võivad kuuluda eelkõige riigi infosüsteemi andmekogud, mis võimaldavad

kontrollida isiku isikuandmeid, kodakondsust, haridust, keeleoskust ja teovõimet. Näiteks

rahvastikuregistrist saadakse isiku üldandmed, sealhulgas isiku nimi, isikukood, sünniaeg,

kodakondsus ning varasemad isikunimed. Eesti hariduse infosüsteemist saadakse andmed isiku

haridustaseme ja hariduse omandamise kohta. Selle kaudu on võimalus kontrollida

lõpudokumentide kehtivust; kontrollida saab alates 2004. aasta kevadest välja antud põhikooli

ja/või gümnaasiumi lõputunnistuste andmeid, kuid mitte kõrgharidust tõendavate dokumentide

kehtivust. Keeleoskuse eksamitulemusi ja elektroonilisi tunnistusi saab kontrollida HARNO

eksamite infosüsteemist (EIS), kasutades isiku ID-koodi ja tunnistuse numbrit. Andmekogude

kasutamine on piiratud ulatuses, mis on vajalik nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi

saavutamiseks.

Lõikega 8 sätestatakse, et isikuandmeid võib töödelda üksnes ulatuses, mis on vajalik

nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgi saavutamiseks. Sellega tagatakse, et andmetöötlus on

andmesubjekti jaoks läbipaistev ja proportsionaalne.

Paragrahviga 9 reguleeritakse abipolitseinikuks kandideerija ja abipolitseiniku

taustakontroll läbiviimist.

Eestis ei ole kehtivat üldist taustakontrolli raamistikku ja kehtiva APolS-i alusel ei ole üheselt

selge, millises ulatuses võib PPA töödelda isiku andmeid abipolitseinikuks võtmisel ja

abipolitseinikuks olemise ajal. Käesoleva eelnõuga luuakse selgem õiguslik alus ja

taustakontrollis töödeldavate andmete raamistik. Eelnõuga sätestatakse kontrollitavate isikute

ring ning sätestatakse taustakontrolli sisu, ulatus ja kord.

Abipolitseinikuna tegutsemine tähendab osalemist avaliku võimu teostamises.

Abipolitseinikule antakse teatud politsei õigused ja volitused ning see eeldab, et

abipolitseinikuks kandideerijad vastavad kõrgetele usaldusväärsuse nõuetele. Selleks on

kehtestatud teatavad tingimused, näiteks ei tohi isik olla toime pannud esimese astme kuritegu

ega olla kriminaaluurimise all ning tema varasem käitumine ja eluviis peavad olema kooskõlas

politseitöö eetiliste põhimõtetega. Taustakontrolli abil on võimalik veenduda, et nimetatud

nõuded on täidetud. Kandideerija läbib sarnase sõelumisprotsessi nagu kutseline

politseiametnik: esitatakse vajalikud andmed, viiakse läbi nende kontroll ning korraldatakse

vestlused. Taustakontrolli eesmärk on ennetada olukordi, kus ebasobiva taustaga isik saaks

juurdepääsu tundlikule politseiinfole või saaks õiguse kasutada politseile omaseid volitusi. Nii

51

seadusandja kui ka PPA ühine huvi on tagada, et politsei tegevusse kaasatakse ainult need

isikud, kelle usaldusväärsus on eelnevalt kontrollitud. Taustakontrolli nõue aitab maandada

riske, mis võivad kaasneda isikute kaasamisega, kelle taust võib sisaldada tegureid, mis

kahjustavad avalikku usaldust politsei kui institutsiooni vastu.

Abipolitseinikud võivad politsei tegevuses kokku puutuda tundliku teabega, saada juurdepääsu

politsei siseinfole ning osaleda olukordades, mis nõuavad kiiret ja kaalutletud otsustamist. Ilma

piisava kontrollita võib sellistesse rollidesse sattuda isik, kelle minevikus esineb riskikäitumist.

Näiteks võivad kontrolli käigus ilmneda varasemad vägivalla- või korruptsioonijuhtumid,

seosed äärmuslike organisatsioonidega või muud asjaolud, mis seavad kahtluse alla isiku

abipolitseinikuks sobivuse. Lisaks võimaldab taustakontroll hinnata muid julgeoleku

seisukohalt olulisi asjaolusid või muid haavatavusi, mis võivad suurendada mõjutatavuse või

abipolitseiniku rolli kuritarvitamise riski. Kogutud andmete põhjal on võimalik hinnata, kas

kandidaadi taust ja käitumismustrid viitavad riskidele tema sõltumatuse või lojaalsuse suhtes.

Selline hindamine ei tähenda iseenesest automaatset järeldust kandideerija sobimatuse kohta,

vaid võimaldab tuvastada võimalikke riske, millega abipolitseiniku teenistusse võtmisel ja

teenistuses rakendamisel tuleb arvestada ning mida on võimalik vajaduse korral asjakohaste

meetmetega maandada.

Politsei kui institutsioon, olgu see kutseline või vabatahtlik, toimib üksnes avaliku usalduse

alusel. Ühiskonna seisukohast ei eristata sageli, kas isik on kutseline politseiametnik või

abipolitseinik – mõlema käitumine mõjutab politsei kui terviku mainet. Seetõttu on oluline, et

ka vabatahtlikel, kellele on antud politseivormi kandmise õigus ja volitused, oleks läbitud

usaldusväärsust kinnitav kontrollimenetlus. Kokkuvõttes on taustakontroll abipolitseiniku

kandidaatide puhul vajalik meede, mis aitab tagada, et politsei tegevusse kaasatakse üksnes

need isikud, kes vastavad kehtestatud õigus- ja eetikanõuetele. Samas on taustakontroll vaid

üks osa terviklikust värbamisprotsessist ning kõik taustakontrollis tuvastatud riskikohad ei

välista isiku abipolitseinikuks võtmist.

Eeltoodud põhjendused taustakontrolli vajalikkuse kohta ei ole midagi uut, vaid nende alusel

on PPA ka seni isikuid kontrollinud. Uue APolS-i eelnõuga täpsustatakse oluliselt praegust

andmete töötlemise ulatust ning tehakse taustakontrolli regulatsioon selgemaks ja

andmesubjektile läbipaistvamaks.

Lõikega 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, milleks on hinnata abipolitseinikuks

kandideerija usaldusväärsust ja tema nõuetele vastavust. Täpsemalt hinnatakse:

• isikuomadusi;

• isiku kõlblust ja usaldusväärsust politsei tegevuses osalemiseks;

• isiku käitumise vastavust Politsei- ja Piirivalveameti väärtustele ning selle võimalikku

mõju Politsei- ja Piirivalveametile;

• võimalikke ohte isiku enda ja teiste isikute turvalisusele, avalikule korrale või riigi

julgeolekule;

• karistusregistri, sh arhiivi andmeid;

• kriminaalmenetluste andmeid;

• varasemat avalikust teenistusest vabastamist distsiplinaarsüüteo tõttu;

• esitatud andmete õigsust.

Loetletud nõuded on suunatud isiku kõlbeliste omaduste, seaduskuulekuse, lojaalsuse ning

üldise sobivuse hindamisele. Taustakontroll on riigi usaldusväärsuse tagamise oluline meede,

mille rakendamise käigus riivatakse isikute õigusi ja vabadusi. Selle meetme rakendamine on

52

põhjendatud ning vältimatult vajalik riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise seisukohalt

kõrgema riskiga ameti- ja töökohtadel, sealhulgas siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikel.

Lõikega 2 sätestatakse isikud, kelle suhtes PPA taustakontrolli läbi viib. Punkti 1 kohaselt

viiakse taustakontrolli läbi abipolitseinikuks kandideerija suhtes, kes on eelnevalt läbinud

nõuetele vastavuse kontrolli.

Selline regulatsioon kujundab abipolitseinikule APolS §-s 5 sätestatud nõuete läbiviimise

etapiviisiliseks, võimaldades esmalt hinnata kandidaadi vastavust objektiivsetele ja üldistele

nõuetele (nõuetele vastavuse kontroll) ning alles seejärel töödelda täiendavaid isikuandmeid,

mis on vajalikud kandidaadi usaldusväärsuse ja sobivuse hindamiseks (taustakontroll).

Etapiviisiline lähenemisviis teenib isikuandmete kaitse seisukohast andmete töötlemise

minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid, kuna juhul, kui isik ei vasta nõuetele vastavuse

kontrolli etapis mõnele APolS §-s 5 sätestatud üldnõudele, puudub vajadus tema suhtes

taustakontrolli läbi viia ning täiendavaid isikuandmeid töödelda. Sellisel juhul piirdub

andmetöötlus üksnes vältimatult vajalikuga ning välditakse põhjendamatut ja ülemäärast

sekkumist isiku eraellu. Lisaks tagab selline lähenemisviis, et taustakontrolli käigus kogutavaid

ja analüüsitavaid andmeid kasutatakse üksnes nende isikute puhul, kelle puhul on reaalselt

võimalik edasine abipolitseinikuks nimetamine. Seeläbi on võimalik tasakaalustada ühelt poolt

avaliku korra ja julgeoleku kaitse vajadus ning teiselt poolt isiku põhiõiguste ja -vabaduste

kaitse, tagades, et õiguste riive on põhjendatud, proportsionaalne ja piiratud üksnes vajalikuga.

Punkti 2 kohaselt teostab PPA taustakontrolli piiratud ulatuses ka abipolitseiniku

sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane,

endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane) ning abieluga sarnanevas suhtes oleva

elukaaslase suhtes. Kontrolli eesmärk ei ole hinnata nende isikute sobivust, vaid tuvastada

võimalikud riskid, mis võivad tuleneda abipolitseiniku lähedastest suhetest ning mõjutada tema

sõltumatust, lojaalsust või otsustusvabadust. Lähedaste andmete kontrollimise maht on oluliselt

kitsam kui taustakontrolli adressaadi enda puhul (vt lõige 6), mis aitab hoida riive mõõduka ja

proportsionaalsena. Taustakontrolli eesmärgid lähedaste isikute puhul kaaluvad üles kontrolliga

kaasneva riive ning tegemist on riskide haldamise mõõduka meetmega.

Punkti 3 kohaselt on PPA-l õigus läbi viia taustakontroll nii abipolitseinikuks

kandideerija kui ka abipolitseiniku suhtes, kui esineb põhjendatud kahtlus, et isik ei vasta

enam abipolitseiniku nõuetele, millele vastavust kontrolliti tema viimasel taustakontrollil.

Abipolitseinikuks kandideerija suhtes täiendava taustakontrolli läbiviimine võib olla

põhjendatud näiteks olukorras, kui väljaõppe läbimise käigus ilmnevad uued asjaolud, mis

seavad kahtluse alla isiku usaldusväärsuse või kõlbelisuse. Täiendava taustakontrolli

läbiviimise ulatus on sisult piiritletud käesoleva eelnõu § 5 lõike 1 punktidega 5–10 ja 12. PPA

ametnik peab vajaduse korral põhjendama, milles seisnes konkreetne põhjendatud kahtlus.

Sätte eesmärk on tagada, et abipolitseiniku ülesandeid täidaksid üksnes isikud, kelle

usaldusväärsus, kõlbelisus ja lojaalsus on jätkuvalt tagatud kogu abipolitseinikuks olemise

vältel.

Lõikega 3 nähakse ette, et PPA teavitab abipolitseinikuks kandideerijat enne esmast

taustakontrolli läbiviimist. Sarnaselt nõuetele vastavuse kontrolliga peetakse silmas, et

kandideerimisetapis on edastatud selge teave kontrollitavate andmete kohta ning andmesubjekt

ehk abipolitseinikuks kandideerija on andnud nõusoleku andmete töötlemiseks. Eraldiseisvat

täiendavat kirjalikku teavitamist ei tehta, kuna see tooks kaasa ebaproportsionaalse

halduskoormuse. Abipolitseinikuks kandideerija lähedaste puhul ei ole teavitamise kohustust

ette nähtud, kuna nende suhtes tehtav taustakontroll on minimaalne.

53

Lõikega 4 sätestatakse PPA kohustus teavitada isikut tema suhtes läbiviidud täiendavast

taustakontrollist ja selle tulemusest. Teavitamine peab toimuma 14 kalendripäeva jooksul

tulemuse teatavaks saamisest arvates. Sellega tagatakse ühelt poolt, et PPA peab täiendava

taustakontrolli läbiviimise vajadust suutma põhjendada ning teiselt poolt võimaldab see isikul

vajaduse korral oma õigusi kaitsta. Kuna taustakontroll on haldusmenetluse osa, on

abipolitseinikuks kandideerijal või abipolitseinikul võimalik tulemust vaidlustada

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 14-päevane tähtaeg loob selge ja arusaadava

ajaraami nii isikule kui ka PPA-le ning aitab vältida olukorda, kus teavitamine põhjendamatult

viibib. Isiku teavitamisega tagatakse IKÜM-i artiklites 13–14 sätestatud nõuete täitmine.

Lõikega 5 loetletakse isikuandmete liigid, mida PPA võib töödelda taustakontrolli

läbiviimisel. Kokkuvõttes töödeldakse taustakontrolli raames üksnes selliseid isikuandmeid,

mis on vajalikud isiku kõlbluse, sobivuse ja usaldusväärsuse hindamiseks.

Punktide 1 ja 2 kohaselt töödeldakse isiku üldandmeid ja varasemaid isikunimesid.

Üldandmete all mõistetakse isiku nime, isikukoodi (sh sünniaeg), sugu, kodakondsust,

kontaktandmeid (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress). Isiku üldandmete

töötlemine on vajalik isiku tuvastamiseks. Varasemate isikunimede kontrollimise eesmärk on

tagada, et isiku varasem elukäik ei jääks kontrolli alt välja nimevahetuse tõttu.

Punkti 3 kohaselt töödeldakse isiku viimase viie aasta töötamise andmeid. Töötamise

andmed on taustakontrolli raames vajalikud, et hinnata isiku tööalast usaldusväärsust,

vastutustunnet ja sobivust avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Lisaks võimaldavad need

andmed PPA-l vajaduse korral võtta ühendust isiku tööandjaga, et saada täiendavat

iseloomustavat teavet isiku käitumise ja hoiakute kohta.

Taustakontrolli käigus võib isiku töötamise andmete analüüsimisel ilmneda asjaolusid, mis

võivad viidata võimalikele riskidele seoses isiku usaldusväärsuse, vastutustunde või sobivusega

avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Sellisteks asjaoludeks võivad muu hulgas olla sagedased

ja lühiajalised töösuhted ilma selgelt põhjendatud selgituseta, korduv töösuhete lõpetamine

tööandja algatusel, olulised ja selgitamata katkestused töökäigus ning vastuoluline või

negatiivne teave varasematelt tööandjatelt. Kõiki nimetatud asjaolusid hinnatakse üksnes

kogumis ja kontekstis, arvestades isiku selgitusi ning tööelu eripära, ning need ei ole iseenesest

automaatselt välistavad, vaid võivad anda aluse täiendavaks hindamiseks.

Viieaastase ajavahemiku valik on põhjendatud ning vastab mõõdukuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele. Lühem ajavahemik, näiteks üks aasta, ei võimaldaks saada piisavalt terviklikku

ja usaldusväärset ülevaadet isiku tööalasest käitumisest, kuna see võib kajastada üksnes ajutist

või erandlikku olukorda ega pruugi peegeldada isiku tegelikku ja püsivamat hoiakut

tööülesannete täitmisel. Samuti ei pruugi lühike ajavahemik hõlmata varasemaid töösuhteid,

mis on olulised isiku tööalase tausta hindamisel.

Samas ei ole põhjendatud ka oluliselt pikema ajavahemiku, näiteks kümne aasta töötamise

andmete töötlemine, kuna sellised andmed võivad olla kontrolli eesmärgi seisukohast ajaliselt

liiga kauged ning ei pruugi enam kajastada isiku praegust käitumist, hoiakuid ega tööalast

usaldusväärsust. Pikema perioodi hõlmamine suurendaks isikuandmete töötlemise ulatust ilma

selge lisandväärtuseta kontrolli eesmärgi saavutamisel ning ei oleks kooskõlas IKÜM-is

sätestatud andmete minimaalsuse põhimõttega.

Seetõttu kujutab viieaastane ajavahemik endast mõistlikku tasakaalu ühelt poolt avaliku huvi –

tagada avaliku võimu ülesannete täitjate usaldusväärsus – ja teiselt poolt isiku õiguse vahel, et

tema isikuandmeid töödeldaks üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on ajaliselt

54

piiratud, eesmärgipärase ja mõõduka andmetöötlusega, mis on sobiv kontrolli eesmärgi

saavutamiseks.

Punkti 4 kohaselt töödeldakse sotsiaalmeediakontode andmeid, et hinnata isiku avalikku

kuvandit ja selle vastavust abipolitseiniku kõlblusnõuetele. Sotsiaalmeedia platvorme ei ole

võimalik loetleda ning samuti ei ole võimalik ette teada, millistelt veebilehtedelt taustakontrolli

otsuse tegemisel vajalikku teavet võib leida. Sotsiaalmeediakontode kontrolli käigus võib

ilmneda näiteks õigusrikkumisi õigustav, vaenu õhutav, vägivalda propageeriv või riigivastane

sisu, mis seab kahtluse alla isiku sobivuse abipolitseinikuna tegutsemiseks.

Sotsiaalmeediakontode andmete töötlemine taustakontrolli raames piirdub üksnes avalikult

kättesaadava teabega. See tähendab, et PPA-l ei ole õigust tutvuda kinniste või privaatsena

seadistatud sotsiaalmeediakontode sisuga ega kasutada selliste kontode kaudu kättesaamatuid

andmeid taustakontrolli läbiviimisel. Avalikult kättesaadava teabe all mõistetakse teavet, mille

isik on ise teinud üldsusele nähtavaks. Selline piirang tagab, et taustakontroll on kooskõlas

isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Taustakontrolli raames töödeldakse punktide 5 ja 6 alusel andmeid määratud karistuste,

karistatuse, karistusest vabastamise ning karistusregistri arhiiviandmete kohta.

Töödeldakse nii kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristuse andmeid. Määratud karistused

võivad mõjutada isiku mainet ja usaldusväärsust. Karistusregistri arhiiviandmete kasutamine

võimaldab hinnata isiku varasemat käitumismustrit tervikuna ja on vajalik tuvastamaks, kas

kandideerijal esineb abipolitseinikuks nimetamist välistavaid asjaolusid (abipolitseinik ei tohi

olla karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete

kustutamisest). Kehtiv kriminaalkaristus võib anda aluse kahelda isiku usaldusväärsuses ja

kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo välistab kandideerija abipolitseinikuks

nimetamise karistuse kehtivuse ajal. Isikud, kes on riigivõimu esindajad ning kellel on õigus

piirata teiste isikute õiguseid ja vabadusi, peavad ka ise olema usaldusväärse taustaga. PPA

maine kahjustamise vältimiseks peab abipolitseinik ise olema õiguskuulekas. Eelkõige peab

PPA veenduma, et abipolitseinikule ei ole omane eksida nende reeglite vastu, mille üle teostab

kontrolli politsei ja millesse ta kaasab ka abipolitseinikke. Abipolitseiniku usaldusväärsus,

õiguskuulekus, väärtused ja käitumine peavad toetama politsei ülesannete täitmist. Seega on

oluline välja selgitada abipolitseiniku suhtumine õiguskorda laiemalt.

Punkti 7 kohaselt on taustakontrolli käigus õigus töödelda kriminaalmenetluste andmeid,

kus abipolitseinik on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nendes asjades

tehtud menetlust lõpetava lahendi andmeid. Nimetatud andmete töötlemise eesmärk on

tuvastada abipolitseinikuks kandideeriva isiku usaldusväärsus.

Kahtlustatava staatus viitab põhjendatud kahtlusele isiku võimalikust seotusest kuriteoga ning

sellega kaasneb kriminaalmenetluse läbiviimine, mille tulemus ei ole kandideerimise ajal veel

selgunud. Sellises olukorras ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut isiku sobivusele

abipolitseiniku politsei tegevuses osalemiseks. Samuti võib kriminaalmenetluse kestel esineda

huvide konflikti, kui isik osaleb politsei tegevuses samaaegselt enda suhtes läbiviidava

menetluse ajal. Lisaks võib kahtlustatava staatus kahjustada politsei usaldusväärsust ning

avalikkuse usku korrakaitseorganite erapooletusse ja õiguspärasesse tegutsemisse.

Abipolitseinik tegutseb politsei nimel ja avalikkus tajub teda politsei esindajana, mistõttu on

oluline vältida olukordi, kus politsei tegevusse on kaasatud isik, kelle suhtes on alustatud

kriminaalmenetlust. Andmete töötlemine ei tähenda süü eeldamist ega isiku süüdimõistmist

ning on kooskõlas süütuse presumptsiooni põhimõttega, mille kohaselt loetakse isik süütuks,

kuni tema süü ei ole seaduses sätestatud korras tõendatud ja jõustunud kohtuotsusega

tuvastatud. Kahtlustatava staatuse kontrollimine ei ole suunatud isiku vastutuse tuvastamisele

ega hinnangu andmisele tema süüküsimuses, vaid kujutab endast ennetava iseloomuga meedet,

55

mille eesmärk on ajutiselt hinnata isiku sobivust abipolitseinikuks, mis eeldab kõrgendatud

usaldusväärsust, laitmatut käitumist ja avalikkuse usaldust. Tegemist on mõõduka ja

proportsionaalse andmetöötlusega, kahjustamata seejuures isiku menetluslikke õigusi ega

õigust õiglasele kohtumenetlusele.

Taustakontrolli raames on põhjendatud töödelda ja hinnata ka kriminaalasjade lahendeid, milles

isik on olnud kahtlustatav või süüdistatav. Seda põhjusel, et KrMS näeb ette mitmeid menetluse

lõpetamise aluseid, mis ei ole seotud isiku süütuse või teo olemusliku õigusvastasuse

puudumisega, vaid menetluslike, oportuniteedi- või otstarbekuse kaalutlustega. Seetõttu ei anna

ainuüksi süüdimõistva kohtuotsuse puudumine alati ammendavat ja tõest pilti isiku varasemast

käitumisest. Näiteks võib kriminaalmenetluse lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise ja

vähese süü korral (§ 202), karistuse ebaotstarbekuse tõttu (§ 203), kahju heastamise tõttu (§

203¹) või muudel seaduses sätestatud alustel, sealhulgas menetluse mõistliku aja möödumise

tõttu (§ 205²). Mitmel nimetatud juhul eeldab menetluse lõpetamine seda, et teo toimepanemise

asjaolud on suures ulatuses selged ning isik on sageli ka võtnud vastutuse kahju heastamise,

kohustuste täitmise või muude tingimuste kaudu. Sellised menetluslahendid võivad seega anda

olulist teavet isiku varasema käitumise, hoiakute ja õiguskorrast kinnipidamise kohta, isegi kui

formaalset süüdimõistmist ei ole toimunud. Abipolitseinikuks kandideeriva isiku puhul on

sellise teabe hindamine eriti oluline, kuna abipolitseinik osaleb politsei ülesannete täitmises

ning tal võib olla võimalus mõjutada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Avaliku võimu

teostamises osalemine eeldab kõrgendatud usaldusväärsust, õiguskuulekust ja

väärtushinnangute kooskõla politsei põhimõtetega. Kriminaalasjade lahendid, sealhulgas

menetluse lõpetamise määrused, võimaldavad hinnata, kas isikule on varem olnud omane

õigusrikkumine, milline on olnud tema käitumismuster ning kuidas ta on reageerinud

õiguskorraga vastuollu sattumisele. Samas ei tähenda selliste andmete töötlemine süü eeldamist

ega süütuse presumptsiooni rikkumist. Menetluse lõpetamise aluste analüüsimine ei ole

suunatud isiku kriminaalvastutuse tuvastamisele. Seega on kriminaalasjade lahendite,

sealhulgas kahtlustatava või süüdistatava staatusega seotud menetluste tulemuste arvesse

võtmine põhjendatud selleks, et kujundada terviklik ja sisuline hinnang isiku varasemale

käitumisele ning tagada, et politsei tegevusse kaasatakse üksnes isikud, kelle hoiakud ja

käitumine toetavad õiguskorda ja avalikku huvi.

Teatud käitumismustrid või sündmuste asjaolud võivad viidata isiku eluviisile või hoiakutele,

mis võivad olla vastuolus abipolitseinikule esitatavate kõlblus- ja usaldusväärsuse nõuetega,

sõltumata sellest, kas need on lõppenud karistuse määramisega. Kohtupraktikas on selgitatud,

et haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku poolt

varem toime pandud tegude asjaolud ja selle, kuidas isik väljendab oma suhtumist nendesse

(Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2021. aasta otsus haldusasjas nr 3-20-1675, punkt 9). Et tegu

ei pruugi olla ühiskonnaohtlik karistusõiguslikus mõttes (kaebaja viide karistatuse

puudumisele), ei tähenda, et sama tegu (ka üksik käitumisakt) ei võiks olla tunnistuseks enda

või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest RelvS § 36 lõike 4 punkti 3

tähenduses. Isiku elustiili hindamisel omab tähtsust see, kas esineb teavet, et sarnane käitumine

võib isikule olla loomuomane. Isikule loomuomase käitumise hindamisel ei ole õigusvastane

tugineda ka nendele politsei andmebaasidest nähtuvatele andmetele, mis on karistusregistrist

kustutatud või mida sinna ei kantagi. Sellistele andmetele tuginemisel ei anta hinnangut kaebaja

tegudele või nende retsidiivsusele karistusõiguslikus mõttes (vt RelvS § 36 lõike 4 punkt 5),

vaid kasutatakse isiku suhtes teadaolevat infot isikut iseloomustavana (vt ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-17-2282, 3-20-1675, 3-20-2365). Niisiis iseloomustavad

kaebajat lisaks kehtivate karistuste puudumisele ka politsei andmebaasis fikseeritud kaebajaga

56

toimunud sündmused, sh lühimenetlustes fikseeritud kiiruseületamised ja muud

liiklusrikkumised17.

Kui isikule on esitatud kahtlustus või süüdistus, ei anta talle sellel ajal abipolitseiniku staatust.

Menetluse lõpetamise või õigeksmõistmise korral on isikul võimalik kandideerimisprotsessi

uuesti alustada.

Punkti 8 kohaselt kontrollitakse andmeid seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega,

mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu. Abipolitseinik peab oma

tegevuse ja eluviisiga toetama politseid turvalisuse ning avaliku korra tagamisel. Abipolitseinik

ei tohi olla seotud kuritegelike organisatsioonide, äärmuslike poliitiliste liikumiste ega muude

gruppidega, mis on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu, kuna see seaks kahtluse alla

tema lojaalsuse ja sõltumatuse.

Eesti õiguskorras ei saa eksisteerida ametlikke või registreeritud organisatsioone, mille tegevus

on suunatud riigi põhiseadusliku korra, avaliku korra või julgeoleku vastu. Seetõttu ei peeta

käesolevas sättes silmas ametlikke organisatsioone, vaid mitteametlikke, isetekkelisi ja

registreerimata liikumisi, rühmitusi või võrgustikke, mis tegutsevad igapäevaelus ning on

politseile oma tegevuse, ideoloogia või käitumismustri kaudu teada.

Sellised mitteametlikud struktuurid võivad olla suunatud äärmusluse õhutamisele, vaenu

levitamisele, riigivõimu vastasele tegevusele või muul viisil avaliku korra ja julgeoleku

kahjustamisele, hoolimata sellest, et neil puudub juriidiline vorm või ametlik staatus. Praktikas

võivad need grupeeringud avaldada reaalset mõju ühiskondlikule turvalisusele ning kujutada

endast riski ka politsei tegevuse seisukohast.

Abipolitseinik peab oma tegevuse ja eluviisiga toetama politseid turvalisuse ning avaliku korra

tagamisel ning olema oma hoiakutes ja käitumises selgelt kooskõlas õiguskorraga. Seotus

selliste mitteametlike, politseile teada olevate ja avalikku korda või julgeolekut ohustavate

liikumistega võib seada kahtluse alla abipolitseiniku lojaalsuse, sõltumatuse ja erapooletuse

ning kahjustada politsei usaldusväärsust avalikkuse silmis.

Punkti 9 kohaselt töödeldakse ka avalike allikate andmeid, et hinnata isiku

usaldusväärsust, isikuomadusi, kõlbelisust ja eluviisi.

Avalike allikate all mõistetakse isiku enda poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud teavet,

sealhulgas sotsiaalmeedias, veebiplatvormidel, blogides, foorumites või muudes avalikes

kanalites avaldatud seisukohti ja materjale. Selline teave võib anda olulist lisainfot isiku

hoiakute, väärtushinnangute ja käitumismustri kohta, mis ei pruugi kajastuda ametlikes

registrites, kuid on abipolitseiniku sobivuse hindamisel sisuliselt asjakohane.

Avalikest allikatest pärinev teave võib positiivselt iseloomustada isiku sobivust

abipolitseinikuks näiteks juhul, kui isik on osalenud vabatahtlikus tegevuses, kogukondlikes

algatustes või turvalisust ja avalikku korda toetavas tegevuses. Samuti võib isiku avalik

käitumine näidata lugupidavat suhtumist teistesse inimestesse, konfliktide rahumeelset

lahendamist ning vastutustundlikku ja tasakaalukat suhtlusviisi. Samas võivad avalikest

allikatest ilmnevad asjaolud viidata ka isiku sobimatusele abipolitseiniku rolli. Sellisteks

asjaoludeks võivad olla näiteks kuritegevust, vägivalda või õigusrikkumisi õigustavad

avaldused, riigivastased või äärmuslikud seisukohad, vaenu õhutamine, diskrimineerivad või

alandavad väljaütlemised, samuti politsei või õiguskorra süstemaatiline halvustamine.

17 Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22.03.2022. aasta otsus nr 3-21-2047.

57

Avalike allikate andmete töötlemisel ei lähtuta üksikutest kontekstist väljarebitud avaldustest,

vaid hinnatakse teavet tervikuna, arvestades selle sisu, ajalisust ja sagedust. Tegemist ei ole

isiku maailmavaate või arvamusvabaduse piiranguga, vaid riskihindamisega. Avalike allikate

kasutamine võimaldab PPA-l teha põhjendatud otsuse selle kohta, kas isiku hoiakud ja

käitumine toetavad politsei tegevuses osalemist. Seega võib avalikest allikatest pärinev teave

olenevalt selle sisust ja iseloomust anda kas täiendava kinnituse isiku sobivusele või vastupidi

– viidata riskidele, mille tõttu võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada isikut abipolitseinikuks

mitte nimetada.

Punkti 10 kohaselt töödeldakse õppeasutuse esindajalt saadud andmeid ja viimase viie

aasta tööandja andmeid isiku usaldusväärsuse, isikuomaduste ja kõlbeliste omaduste kohta.

Nende andmete töötlemine võimaldab hinnata isiku käitumist töökeskkonnas ning tema

valmisolekut täita abipolitseiniku ülesandeid.

Punkti 11 kohaselt töödeldakse andmeid selle kohta, kas isik on viimase aasta jooksul

vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest. Vastav teave on vajalik

taustakontrolli läbiviimiseks, et hinnata isiku usaldusväärsust ning vastavust abipolitseiniku

nõuetele. Avaliku teenistuse seaduse § 70 järgi võivad distsiplinaarkaristused olla noomitus,

põhipalga vähendamine või teenistusest vabastamine, millest viimane on kõige raskem meede

ja eeldab mõjuvate põhjuste esinemist. Kui isik on teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu

vabastatud, viitab see asjaolule, et isik ei ole käitunud teenistuskohustuste ja eetikareeglitega

kooskõlas ning see võib viidata tööandja usalduse kaotusele või seaduskuulekuse

puudulikkusele. Abipolitseinikule kehtestatud nõuete kohaselt ei saa isikut nimetada

abipolitseinikuks juhul, kui talle on viimase aasta jooksul määratud distsiplinaarkaristus. PPA-

le on oluline tagada, et abipolitseinikul ei esine asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla tema

usaldusväärsuse, sest abipolitseinikud täidavad ülesandeid, mis eeldavad kõrgendatud vastutust

ja õiguskuulekust.

Eelnõus on ajaraamina ette nähtud üks aasta, lähtudes IKÜM-i minimaalsuse põhimõttest.

Üheaastane periood on proportsionaalne ja piisav, et tuvastada hiljutine ning asjakohane

käitumine, mis võib mõjutada isiku sobivust.

Punkti 12 kohaselt võib töödelda ka PPA eelneva abipolitseiniku taustakontrolli andmeid.

Käesoleva punkti alusel on õigus töödelda eelmise taustakontrolli andmeid, mille on läbi viinud

PPA selle isiku suhtes. Seega ei kuulu sätte kohaldamisalasse teiste asutuste poolt või teiste

seaduste alusel tehtud taustakontrollid, näiteks vangistusseaduse või muude eriseaduste alusel

läbiviidud kontrollid, kuna nende eesmärk, ulatus ja õiguslik alus erinevad abipolitseiniku

taustakontrolli eesmärgist. Selliste andmete kasutamine ei oleks kooskõlas andmete

eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetega. Piirates eelmise taustakontrolli andmete

kasutamise üksnes PPA poolt, tagatakse õigusselgus, välditakse erineva õigusliku eesmärgiga

andmete põhjendamatut ristkasutust ning kaitstakse isikuandmete töötlemisel isiku põhiõigusi.

Samuti võimaldab see kasutada juba kogutud asjakohast teavet menetluse tõhustamiseks ja

dubleeriva andmetöötluse vältimiseks, ilma et see tooks kaasa põhjendamatult laiaulatuslikku

andmete kasutamist.

Varasema taustakontrolli andmeid säilitatakse kuni kümme aastat ning vajaduse korral on PPA-

l õigus töödelda ja arvesse võtta ka neid andmeid. Varasemate taustakontrolli andmete

töötlemine võimaldab PPA-l hinnata, kas isiku suhtes on varem ilmnenud asjaolusid, mis

võivad mõjutada tema sobivust abipolitseinikuks, sealhulgas varasemad usaldusväärsust

vähendavad asjaolud või muud riskitegurid. Vajadus varasemaid andmeid töödelda võib

tekkida juhul, kui isik taotleb uuesti abipolitseinikuks saamist või kui PPA-l tekib põhjendatud

kahtlus isiku usaldusväärsuse suhtes. Samuti võimaldab varasemate andmete arvesse võtmine

58

võrrelda uusi andmeid varasematega ning tuvastada võimalikke mustreid või korduvaid

probleeme, mis on olulised riskimaandamise seisukohalt.

Punkti 13 kohaselt töödeldakse andmeid isiku viimase viia aasta välispiiri ületuste ja

välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja.

Sage riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud välisriikide

külastamine võib viidata võimalikele riskidele, sealhulgas seotusele riigi julgeolekut ohustava

tegevusega. Eelkõige võib sagedane või pikaajaline viibimine nimetatud riikides suurendada

mõjutatavuse või huvide konflikti riski. Olulisuse hindamisel ei lähtuta üksnes välisriigis

viibimise faktist, vaid analüüsitakse näiteks selle sisu, sagedust, kestust ja isiku sidemeid

vastava riigiga. Samuti hinnatakse, kas ja mil määral võivad sellised seosed mõjutada isiku

võimet täita abipolitseiniku ülesandeid erapooletult, lojaalselt ja riigi julgeoleku huve

arvestades. Andmete töötlemine on seega ennetava iseloomuga ning suunatud riskide varajasele

tuvastamisele ja maandamisele. Selle eesmärk ei ole isikuid põhjendamatult piirata, vaid

tagada, et abipolitseiniku rolli täitvad isikud vastaksid kõrgendatud usaldusväärsuse nõuetele

ning et PPA saaks teha kaalutletud ja põhjendatud otsuseid, arvestades nii avalikku huvi kui ka

isiku õigusi.

Punkti 14 kohaselt kontrollitakse välisriigis kaitseväeteenistuses või sõjaväelises

väljaõppes osalemise andmeid, et hinnata võimalikku julgeolekuriski. Välisriigis

omandatud sõjaväelise väljaõppe andmete töötlemine võimaldab PPA-l vajaduse korral küsida

isikult lisaselgitusi väljaõppe iseloomu, kestuse ja eesmärgi kohta ning hinnata, kas väljaõpe

võib mõjutada isiku võimet täita abipolitseiniku ülesandeid erapooletult ja kooskõlas Eesti

Vabariigi huvidega. Andmete töötlemine on ennetava iseloomuga ning suunatud riskide

varajasele tuvastamisele ja maandamisele. Oluline on rõhutada, et sellise väljaõppe läbimine ei

ole iseenesest välistav asjaolu abipolitseinikuks saamisel.

Punkti 15 kohaselt töödeldakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 alusel kehtestatud

andmekogus (infosüsteem POLIS) olevaid andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku

suhteid kuritegevusega seotud isikutega. Nimetatud andmete töötlemise eesmärk on hinnata

abipolitseinikuks kandideerija või abipolitseiniku võimalikku mõjutatavust, sõltuvust või riske,

mis võivad tuleneda tema lähedastest või püsivatest suhetest kuritegevusega seotud isikutega.

Abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ning võib saada ligipääsu teabele, mis ei ole avalik,

samuti täita ülesandeid, mis eeldavad sõltumatut ja erapooletut otsustusvõimet. Seetõttu on

oluline tuvastada olukorrad, kus isiku suhted kuritegevusega seotud isikutega võivad seada

kahtluse alla tema lojaalsuse, otsustusvabaduse või usaldusväärsuse, sealhulgas tekitada ohu, et

isikut võidakse mõjutada, ära kasutada või survestada. Kui andmete töötlemisel ilmnevad

seosed kuritegevusega seotud isikutega, ei tähenda see automaatselt järeldust isiku sobimatuse

kohta, vaid on osa riskihinnangust, mille käigus hinnatakse konkreetsete suhete laadi, kestust

ja mõju isiku käitumisele ning politsei tegevuses osalemisele. Andmeid kasutatakse üksnes

abipolitseiniku sobivuse ja usaldusväärsuse hindamiseks.

Punkti 16 kohaselt töödeldakse politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 3

alusel kehtestatud andmekogudes (infosüsteem POLIS ja politsei taktikalise juhtimise

andmekogu) olevaid andmeid, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses

sätestatud nõuetele. Nimetatud andmekogudesse on koondatud politsei ülesannete täitmise

käigus kogutud teave, mis võimaldab hinnata isiku tausta ja käitumist pikema ajavahemiku

jooksul ning tuvastada võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada isiku sobivust osaleda

politsei tegevuses.

59

Andmekogudes sisalduv teave võib hõlmata andmeid isiku varasema käitumise, kontaktide

ning politsei sekkumist nõudnud sündmuste kohta, sealhulgas olukordi, kus isik on olnud

menetluse objekt, osaline või muul viisil politsei tähelepanu all. Sellise teabe töötlemine on

vajalik, et PPA saaks hinnata, kas isiku suhtes esineb riske või asjaolusid, mis võivad olla

vastuolus käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5–10 ja 12 sätestatud nõuetega, eelkõige

seoses isiku seaduskuulekuse, usaldusväärsuse, kõlbeliste omaduste ning üldise sobivusega

abipolitseiniku rolli täitmiseks.

Igapäevaselt reageerib politsei ka sündmustele, mis ei kujuta endast süütegu või mille puhul

menetlust ei alustata, kuid mis võivad siiski anda olulist teavet isiku käitumise, hoiakute ja

konfliktimustri kohta. Mitmed politsei väljakutsed ja sekkumised on praktikas seotud isikute

viibimisega avalikus kohas alkoholijoobes, millega häiritakse kas teisi isikuid või mis seab ohtu

isiku enda elu ja tervise. Politsei ülesanne on neil juhtudel eeskätt tagada isiku enda ja teiste

isikute turvalisus ning taastada avalik kord. Sellised sekkumised ei pruugi lõppeda karistuse

määramise või menetluse alustamisega, kuid nende korduv esinemine sama isikuga seoses võib

viidata riskikäitumisele, vähesele enesekontrollile või raskustele sotsiaalsete normide

järgimisel. Kuigi avalikus kohas alkoholijoobes viibimine ei tähenda igal üksikjuhul

õigusvastast käitumist ega süüd, võib isiku korduv seotus selliste sündmustega anda PPA-le

lisateavet isiku eluviisi ja käitumismustri kohta. Selline teave on oluline abipolitseiniku

sobivuse hindamisel, kuna abipolitseiniku roll eeldab vastutustundlikku käitumist, head

enesekontrolli ning võimet järgida ja toetada neid norme, mille täitmist politsei oma tegevuses

tagab.

Andmeid kasutatakse isikut iseloomustava teabena ning nende töötlemise eesmärk ei ole anda

hinnangut isiku süüküsimusele ega määrata karistusõiguslikku vastutust. Andmete töötlemine

on piiratud üksnes ulatuses, mis on vajalik taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks, ning

nendele tuginetakse koos muude taustakontrolli käigus kogutud andmetega tervikliku

riskihinnangu kujundamisel.

Lõikega 6 piiritletakse, milliseid andmeid võib töödelda abipolitseinikuks kandideerija

lähedaste suhtes. Täpsemalt võib töödelda lähedaste üldandmeid ning PPA kogutud

andmeid, mis võimaldavad tuvastada isiku suhteid kuritegevusega seotud isikutega. PPA-

l on vaja tagada, et politsei tegevusse oleks kaasatud usaldusväärsed inimesed, ja välistada

olukord, kus võib esineda oht, et lähedased mõjutavad abipolitseiniku tegevust. Lähedaste

isikute karistusandmeid karistusregistrist selle raames ei kontrollita.

Õiguste ja vabaduste piiramist saab pidada lubatavaks vaid juhul, kui see on põhjendatud ja

vajalik (PS § 11). Taustakontrolli eesmärk on hinnata isiku usaldusväärsust ja abipolitseinikuks

sobivust. Pereliikmete osas kogutakse ja töödeldakse vähem andmeid kui abipolitseiniku enda

puhul, kuna nende andmete kasutamine teenib eeskätt eesmärki tuvastada võimalikud

perekondlikust taustast tulenevad riskid. Seetõttu ei ole põhjendatud pereliikmete samaväärne

ja sama ulatuslik kontrollimine. PPA-le on oluline omada piisavat ülevaadet riskidest, mis

võivad kaasneda abipolitseiniku tegevusega. Näiteks võib pereliige, kellel on varasem

kokkupuude organiseeritud kuritegevusega, püüda oma lähedast, abipolitseinikku, mõjutada.

Sellise asjaolu ilmnemine taustakontrolli käigus ei välista automaatselt isiku abipolitseinikuks

nimetamist, vaid osutab vajadusele arvestada kõrgendatud riskiga. Kokkuvõttes on

taustakontrolli eesmärgid kaalukamad kui sellega kaasnev põhiõiguste riive ning tegemist on

mõõduka ja ennetava abinõuga. Analoogselt VangS-ga ei teavitata lähedasi taustakontrolli

läbiviimisest, kuna nende kohta tehtav taustakontroll on minimaalne.

Lõikega 7 loetletakse PPA õigused taustakontrolli läbiviimisel. Nimetatud toimingud on

vajalikud, et taustakontrolli käigus oleks PPA-l võimalik eri allikatest kontrollida esitatud

60

andmete õigsust ja välistavate aluste puudumist. Andmete kontrollimise viis valitakse iga kord

eraldi, arvestades kontrollitavate andmete olemust. Eesmärk on selgitada välja, kas

kontrollitava isiku taust, sealhulgas käitumine ja eluviis, vastab abipolitseinikule esitatavatele

nõuetele.

Taustakontrolli tegemiseks on PPA-l õigus punkti 1 alusel pöörduda riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole

järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta. See tähendab, et PPA võib

pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse poole, et koguda infot abipolitseiniku kandidaadi

kohta. See on vajalik, et hinnata, kas kandidaat on seaduskuulekas ja usaldusväärne ning kas

tal on varasemaid probleeme, mis võiksid PPA töö usaldusväärsust kahjustada. Oluline on

rõhutada, et see ei tähenda, et iga abipolitseinikuks kandideerija puhul tehakse automaatselt

päringuid kõikvõimalikesse registritesse või asutustesse. Taustakontrolli ulatus kujuneb

riskipõhiselt ning lähtudes konkreetse kandideerija taustast, esitatud andmetest ja PPA-le

teadaolevatest asjaoludest.

Päringu tegemine näiteks kohalikule omavalitsusele võib olla põhjendatud juhul, kui PPA-l

tekib vajadus täpsustada teavet kandidaadi varasema käitumise, elukorralduse või võimalike

probleemide kohta, mis võivad olla olulised politsei tegevuses osalemise seisukohalt. Sellisteks

olukordadeks võivad olla viited korduvatele konfliktidele või alkoholi liigtarvitamisele.

Kohaliku omavalitsuse poole pöördumine on seejuures üksnes näitlik võimalus, kuid mitte

kohustuslik ega rutiinne tegevus. Päringuid tehakse üksnes siis, kui see on konkreetse juhtumi

puhul vajalik ja proportsionaalne. Taustakontrolli eesmärk ei ole kandidaatide põhjendamatu

kontrollimine.

Punkti 2 alusel on PPA-l õigus vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja

õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, veendumaks, et isiku kõlbelised omadused,

usaldusväärsus ja käitumine ei või kahjustada PPA mainet ega ohustada tema ja teiste

isikute turvalisust ja avalikku korda. Sellise vestluse vajadus tuleneb asjaolust, et isiku

õiguskuulekus, eetilised hoiakud ja käitumismustrid ei pruugi täielikult kajastuda dokumentides

ega registriandmetes. Abipolitseinik täidab ülesandeid, mis eeldavad avalikkuse usaldust,

koostööd politseiametnikega ning valmisolekut tegutseda pingelistes ja vastutusrikastes

olukordades. Seetõttu on oluline hinnata lisaks formaalsetele andmetele ka isiku suhtumist

seadustesse, vastutustunnet ja käitumist igapäevastes olukordades.

Vestluse käigus võib kontrollitavalt isikult endalt küsida näiteks tema motivatsiooni

abipolitseinikuks kandideerimisel, arusaama abipolitseiniku rollist ja vastutusest, suhtumist

seaduskuulekusse ja eetikadilemmadesse ning valmisolekut järgida PPA juhiseid ja väärtusi.

Sellised küsimused aitavad hinnata, kas isik mõistab abipolitseiniku rolli sisu ning suudab

tegutseda PPA huvides ka olukordades, mis nõuavad enesedistsipliini ja erapooletust.

Tööandja või õppeasutuse esindajatega peetavate vestluste eesmärk on saada tagasisidet isiku

senise käitumise, kohusetundlikkuse, distsipliini ja koostöövõime kohta. Vestluste käigus ei

koguta üldist või isiku eraellu põhjendamatult sekkuvat teavet, vaid keskendutakse üksnes neile

asjaoludele, mis võivad olla olulised, kui hinnatakse isiku sobivust abipolitseiniku ülesannete

täitmiseks.

Oluline on rõhutada, et selliste vestluste läbiviimine ei ole automaatne ega kohustuslik iga

abipolitseinikuks kandideerija puhul. Vestlusi peetakse üksnes juhul, kui PPA-l on selleks

põhjendatud vajadus, näiteks kui dokumentide põhjal ei ole võimalik kandidaadi sobivust

piisava kindlusega hinnata või kui ilmnevad asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist.

Selline lähenemisviis tagab, et vestlused on eesmärgipärased, proportsionaalsed ja kooskõlas

61

isiku õiguste kaitse põhimõttega, toetades samal ajal avaliku korra ja PPA usaldusväärsuse

tagamist.

Punkti 3 alusel on PPA-l õigus kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse

üksuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku

juriidilise isiku andmekogust. Käesoleva punkti alusel on PPA-l õigus kontrollida andmeid

näiteks politsei ja piirivalve seaduse § 8 lõike 3 ja § 251 lõike 3 alusel kehtestatud andmekogus,

karistusregistris või rahvastikuregistris. Kontrollitavad andmed peavad olema seotud

taustakontrolli läbiviimise eesmärgi saavutamisega või esitatud andmete õigsuse

kontrollimisega.

Punkti 4 alusel on PPA-l õigus saada andmeid karistusregistri arhiivist, et kontrollida

abipolitseinikuks kandideeriva isiku vastavust APolS § 5 lõike 1 punktile 7, mille kohaselt ei

või abipolitseinik olla isik, kes on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest,

sõltumata sellest, kas karistusandmed on karistusregistrist kustutatud või mitte.

Punkti 5 alusel on PPA-l õigus töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid

isikuandmeid. Selle sätte eesmärk on võimaldada PPA-l hinnata kandidaadi sobivust ka sellise

teabe põhjal, mis on isiku enda poolt või muul õiguspärasel viisil avalikku ruumi loodud.

Avalikus ruumis avalduv käitumine ja väljendusviis peegeldavad isiku väärtushinnanguid,

hoiakuid ja suhtumist ühiskondlikesse normidesse. Abipolitseinik täidab ülesandeid, mille

käigus ta esindab politseid ja riiki laiemalt, ning temalt eeldatakse õiguskuulekust ja austavat

suhtumist kõigi isikute suhtes. Seetõttu võib avalikult kättesaadav teave anda olulist lisainfot

selle kohta, kas isik suudab oma rolli täita viisil, mis ei kahjusta PPA mainet ega usaldust

politsei vastu.

PPA võib sätte alusel otsida ja analüüsida kandidaadi kohta infot näiteks avalikest

meediakanalitest, veebiväljaannetest ja internetis avalikult kättesaadavatest allikatest,

sealhulgas sotsiaalmeedia platvormidest, ulatuses, milles isik on ise oma andmed või

seisukohad avalikkusele nähtavaks teinud. Näiteks võivad avalikud sotsiaalmeediapostitused,

milles isik teeb ähvardusi, õhutab vägivalda, levitab vaenu või diskrimineerivaid seisukohti,

anda alust järelduseks, et isiku hoiakud ei ole kooskõlas abipolitseiniku rolliga kaasnevate

eetika- ja õigusnõuetega. Samuti võib avalikest allikatest ilmneda teave kandidaadi varasemate

õigusrikkumiste või konfliktide kohta, näiteks ajaleheartiklite kaudu. Oluline on rõhutada, et

avalikult kättesaadavate isikuandmete töötlemine ei ole automaatne ega piiramatu tegevus. PPA

kasutab seda õigust üksnes vajaduse korral ning proportsionaalselt taustakontrolli eesmärgiga.

Lõikega 8 nähakse ette, et taustakontrolli raames võib töödelda andmeid üksnes ulatuses,

mis on vajalik taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli tehes tuleb järgida

isikuandmete töötlemise minimaalsuse põhimõtet. Näiteks juhul, kui ilmneb varases etapis

selge välistav asjaolu, lõpetatakse edasine andmetöötlus, kuna sellisel juhul on juba välistatud

tema abipolitseinikuks saamine. Selliseks välistavaks asjaoluks võib olla näiteks varasem

tahtlikult toimepandud esimese astme kuritegu, mis seaduse kohaselt välistab isiku

abipolitseinikuks saamise sõltumata muudest asjaoludest. Minimaalsuse põhimõte tähendab

ühtlasi, et PPA ei kogu ega töötle teavet, mis ei ole otseselt seotud abipolitseiniku sobivuse

hindamisega, näiteks isiku poliitiliste vaadete, eraeluliste suhete või muude isikuandmete kohta.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse nõuetele vastavuse ja taustakontrolli võimalikud tulemused.

Sättes määratletakse selgelt, milliseid otsuseid on PPA-l õigus teha abipolitseinikuks

kandideeriva isiku või juba nimetatud abipolitseiniku suhtes pärast nõuetele vastavuse või

taustakontrolli läbiviimist. Sellega luuakse õigusselgus nii isikutele kui ka PPA-le ning

tagatakse otsuste õiguspärasus ja prognoositavus. Paragrahvi lõikes 1 on loetletud ammendavalt

62

otsused, mida PPA peadirektor või tema volitatud ametnik võib nõuetele vastavuse kontrolli

või taustakontrolli tulemusel teha:

1) anda isikule abipolitseiniku staatus;

2) keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest;

3) peatada abipolitseiniku staatus;

4) ülendada või alandada abipolitseiniku astet;

5) vabastada isik abipolitseiniku staatusest.

Punktiga 1 nähakse ette võimalus anda isikule abipolitseiniku staatus. See puudutab eeskätt

abipolitseinikuks kandideerijat, kes on edukalt läbinud nii nõuetele vastavuse kontrolli kui ka

taustakontrolli ning on sooritanud vastava astme väljaõppe. Sellisel juhul antakse isikule eelnõu

§ 6 lõike 1 alusel abipolitseiniku staatus.

Punktiga 2 reguleeritakse olukordi, kus nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli

käigus ilmneb, et isik ei vasta abipolitseinikule esitatavatele nõuetele. Sellisel juhul

keeldub PPA isikule abipolitseiniku staatuse andmisest. Keeldumise aluseks võivad olla

muu hulgas asjaolud, et isik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, on

kandideerimisel teadlikult esitanud valeandmeid või ei ole oma isikuomaduste, käitumise või

eluviisi tõttu sobiv politsei tegevuses osalemiseks. Loetelu ei ole ammendav, kuid keeldumine

peab igal juhul põhinema seaduses sätestatud nõuetel ja olema põhjendutud.

Punktiga 3 nähakse ette võimalus peatada abipolitseiniku staatus. Seda meedet

kohaldatakse üksnes nende isikute suhtes, kellele on abipolitseiniku staatus juba antud.

Peatamine on ajutine meede, mida kasutatakse olukordades, kus on vajalik isiku edasine

osalemine politsei tegevuses ajutiselt välistada kuni oluliste asjaolude selgumiseni. Praktikas

võib selline olukord tekkida eelkõige juhul, kui abipolitseiniku suhtes algatatakse

kriminaalmenetlus ning tema edasine osalemine politsei tegevuses kuni asjaolude selgumiseni

ei ole lubatav. Juhul, kui menetlus lõpetatakse või isik mõistetakse õigeks, jätkub isiku

abipolitseiniku staatus. Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev otsus, vabastatakse isik

abipolitseiniku staatusest, kuna sellisel juhul ei vasta isik enam abipolitseiniku nõuetele.

Punkti 4 kohaselt võib nõuetele vastavuse kontrolli või taustakontrolli tulemusel

abipolitseiniku astet ülendada või alandada. Abipolitseiniku astme ülendamine ja

alandamine on eeskätt seotud nõuete vastavuse kontrolliga. Näiteks astme alandamine võib olla

põhjendatud juhul, kui abipolitseinik ei vasta kehalise ettevalmiste nõuetele. II astme

ülendamisel III astmele kontrollitakse politsei tegevuses osalemise mahtu, haridus- ja

keelenõuete täitmist ning abipolitseiniku staaži. Taustakontroll tehakse astme muutmisel

üksnes põhjendatud kahtluse korral, vältides seeläbi põhjendamatult korduvat andmetöötlust.

Punkti 5 kohaselt võib nõuetele vastavuse või taustakontrolli tulemusel vabastada isiku

abipolitseiniku staatusest. Vabastamine on kõige intensiivsem meede ning seda kohaldatakse

olukordades, kus isiku edasine tegutsemine abipolitseinikuna ei ole võimalik või lubatav.

Vabastamine võib olla põhjendatud näiteks olukorras, kus abipolitseiniku käitumine on

kahjustanud PPA mainet, avalikku usaldust või kui esinevad muud asjaolud, mis on selgelt

vastuolus abipolitseiniku nõuetega ja mille tõttu ei ole isiku jätkamine abipolitseinikuna

võimalik.

APolS § 5 lõike 1 punkti 8 kohaselt ei tohi abipolitseinikuks olla isik, kellel on kehtiv karistus

tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui kontrolli käigus ilmneb, et abipolitseinikule on

määratud kehtiv karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei vasta ta enam ApolS-is

sätestatud nõuetele ning tema edasine tegutsemine abipolitseinikuna tuleb lõpetada. Sellisel

juhul ei ole PPA-l kaalutlusruumi, kuna tegemist on selge ja objektiivse nõude rikkumisega.

63

Lõikega 2 sätestatakse kohustus teavitada isikut nõuetele vastavuse kontrolli või

taustakontrolli tulemusest. Teavitamiskohustus laieneb nii abipolitseinikuks

kandideerijale kui ka juba nimetatud abipolitseinikule ning hõlmab kõiki paragrahvi

lõikes 1 nimetatud võimalikke otsuseid. Sellega tagatakse, et isik on teadlik tema suhtes

tehtud haldusotsusest. Teavitamine on oluline menetluslik tagatis, mis toetab haldusmenetluse

läbipaistvuse ja hea halduse põhimõtte järgimist. Isiku teavitamine võimaldab tal mõista,

milline otsus on tehtud, milline on selle õiguslik tähendus ning millised on otsuse edasised

tagajärjed tema abipolitseiniku staatusele või kandideerimisele. Lisaks loob teavitamiskohustus

eelduse isiku õiguste tõhusaks kaitseks. Teave otsuse tegemise kohta võimaldab isikul kasutada

oma õigust otsus vaidlustada. Ilma nõuetekohase teavitamiseta ei oleks isikul võimalik hinnata

otsuse õiguspärasust ega kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Nõuetele

vastavuse kontrolli ja taustakontrolli tulemusest teavitamine tagab, et PPA tehtavad otsused on

isikule arusaadavad, kontrollitavad ja vaidlustatavad kooskõlas haldusmenetluse üldpõhimõtete

ja põhiõiguste kaitsega.

Lõikega 3 sätestatakse, et keeldumise või vabastamise põhjust ning selle aluseks olevat

asjaolu avaldamist võib piirata. Tegemist on erandliku meetmega, mis on lubatav üksnes

juhul, kui põhjuse avaldamine ohustaks riigi julgeolekut, riigikaitset, süütegude

tõkestamist, avastamist või menetlemist või teiste isikute õigusi ja vabadusi. Piirangu

rakendamisel tuleb iga üksikjuhtumi puhul hinnata selle vajalikkust ja proportsionaalsust, kuna

keeldumise õiguspärasus on halduskohtu poolt kontrollitav.

Piirangu sätestamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 23, mille kohaselt

võib piirata üldmääruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui

selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja

proportsionaalne meede. Artikli 23 lõike 1 kohaselt võib andmesubjekti õigust piirata muu

hulgas selleks, et tagada riigi julgeolek, riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine

või menetlemine või karistuse täideviimine ning andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste

ja vabaduste kaitse.

Lõike 4 kohaselt ei ole põhjuse avaldamise piirang tähtajatu. Kui piirangu aluseks olev

asjaolu langeb ära, tuleb isikule tagada tema õigused ning avaldada keeldumise või

vabastamise põhjus. Sellega tagatakse isiku põhiõiguste kaitse ning välditakse põhjendamatult

kestvaid piiranguid.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuetele vastavuse kontrolli ja taustakontrolli käigus kogutud

andmete säilitamise tähtajad. Säilitustähtaegade kehtestamise eesmärk on tagada PPA

tegevuse õiguspärasus, tehtud haldusotsuste põhjendatavus ja kontrollitavus ning vältida

isikuandmete põhjendamatut ja piiramata säilitamist. Säilitustähtajad on eristatud vastavalt

andmete iseloomule, nende ajas muutumisele ning riskidele, mille hindamiseks andmeid

kasutatakse.

Lõike 1 kohaselt säilitatakse nõuetele vastavuse kontrolli andmeid viis aastat alates

vastava kontrolli tegemise kuupäevast või õigusliku vaidluse korral kuni vaidluse

lõppemiseni. Nõuetele vastavuse kontroll hõlmab eeskätt objektiivseid ja ajas muutuda võivaid

andmeid, nagu haridus, kodakondsus, kehaline ettevalmistus, abipolitseiniku staaž ja

keeleoskus. Viieaastane säilitustähtaeg on piisav selleks, et PPA saaks vajaduse korral

põhjendada tehtud otsuseid ning tagada menetluse kontrollitavus. Samas aitab selge tähtaja

kehtestamine vältida andmete põhjendamatut ja ülemäärast säilitamist ning tagab õigusselguse

nii isiku kui ka PPA jaoks.

64

Lõikega 2 sätestatakse lühem, üheaastane säilitustähtaeg olukorras, kus PPA keeldub

nõuetele vastavuse kontrolli tulemusel isikule abipolitseiniku staatuse andmisest. Selline

tähtaeg on põhjendatud, kuna keeldumine võib põhineda ajutistel asjaoludel ning isikul peab

olema võimalus pärast teatud aja möödumist uuesti kandideerida. Samas on andmete

säilitamine vajalik, et põhjendada keeldumist ja lahendada võimalikke vaidlusi. Üheaastane

säilitustähtaeg on piisav selleks, et põhjendada tehtud otsust ning lahendada võimalikud vaided,

mis tavaliselt esitatakse vahetult pärast otsuse tegemist. Samal ajal ei piira see

ebaproportsionaalselt isiku õigust puudused kõrvaldada ja pärast mõistliku aja möödumist

uuesti abipolitseinikuks kandideerida. Võrreldes taustakontrolli andmetega, mis võivad

hõlmata laiemat ja pikaajaliselt asjakohast teavet isiku käitumise ja usaldusväärsuse kohta, on

nõuetele vastavuse kontrolli andmete eesmärk kitsam ja ajaliselt piiritletum.

Lõike 3 kohaselt säilitatakse taustakontrolli käigus kogutud andmeid kümme aastat alates

vastava kontrolli tegemise kuupäevast või õigusliku vaidluse korral kuni vaidluse

lõppemiseni. Selline säilitustähtaeg on põhjendatud taustakontrolli andmete iseloomu,

eesmärgi ja abipolitseiniku rolliga kaasneva vastutuse tõttu. Taustakontrolli andmed

puudutavad isiku usaldusväärsust, võimalikke seoseid õigusrikkumiste või avalikku korda ja

julgeolekut ohustava tegevusega ning muid asjaolusid, millel võib olla pikaajaline tähendus

abipolitseiniku sobivuse hindamisel.

Abipolitseinikud osalevad avaliku korra tagamises ja PPA ülesannetes, mistõttu on nende

taustakontroll kriitilise tähtsusega. Abipolitseinikud saavad ligipääsu tundlikule teabele ja

võivad osaleda tegevuses, mis võib mõjutada riiklikku julgeolekut. Taustakontrolli andmete

säilitamine võimaldab PPA-l hiljem kontrollida isiku varasemaid seoseid võimalike

õigusrikkumistega või ebasobivusega politsei tegevuses osalemiseks. Kui isiku tegevusega

seoses tekivad hiljem õiguslikud küsimused, distsiplinaarmenetlused või kohtuvaidlused, on

taustakontrolli andmed olulised tõendina menetluste läbiviimisel.

Taustakontrolli andmeid säilitatakse juhul, kui abipolitseinikuks kandideeriv isik pärast

taustakontrolli läbimist sobib abipolitseinikuks, ja ka juhul, kui esinevad asjaolud, mis

välistavad tema abipolitseinikuks saamise.

Praktikas on esinenud olukordi, kus isik, kes ei ole varasema taustakontrolli tulemusel osutunud

abipolitseinikuks sobivaks, kandideerib uuesti kas pärast teatud ajavahemiku möödumist või

teises politseiprefektuuris või piirkonnas. Selline korduv kandideerimine võib olla tingitud

rahulolematusest varasema eitava otsusega või lootusest, et teises piirkonnas tehtav

taustakontroll toob kaasa teistsuguse tulemuse. Niisugustes olukordades on oluline, et PPA-l

oleks terviklik ülevaade isiku varasematest taustakontrollidest ja nende tulemustest sõltumata

kandideerimise geograafilisest asukohast. Taustakontrolli käigus tuvastatud asjaolud, mis on

olnud aluseks eitava otsuse tegemisel, ei ole üldjuhul seotud üksnes konkreetse piirkonna

eripäradega, vaid puudutavad isiku usaldusväärsust, käitumismustreid, võimalikke seoseid

õigusrikkumistega või muid riske, millel võib olla laiem ja pikaajalisem tähendus

abipolitseiniku rolli sobivuse hindamisel. Kümneaastane taustakontrolli andmete säilitamise

tähtaeg võimaldab hinnata, kas varem tuvastatud riskid on ajas püsinud, vähenenud või

kõrvaldatud, ning teha selle põhjal põhjendatud ja läbipaistvaid haldusotsuseid. Samas ei

tähenda taustakontrolli andmete säilitamine ega varasem eitav otsus seda, et isik oleks hilisemal

uuesti kandideerimisel automaatselt abipolitseiniku rolli sobimatu. Taustakontrolli käigus

varem tuvastatud asjaolud ei pruugi olla ajas püsivad ning nende asjakohasus võib sõltuda nii

möödunud ajavahemikust, isiku hilisemast käitumisest kui ka muudest muutunud asjaoludest.

Kümneaastase säilitustähtaja eesmärk ei ole isiku kandideerimise piiramine, vaid võimalus

tutvuda varasemate andmetega ning hinnata nende jätkuvat tähendust konkreetse

kandideerimise kontekstis. Varasemate taustakontrolli andmetega tutvumine võimaldab PPA-l

65

teha kaalutletud ja põhjendatud järeldusi selle kohta, kas varem tuvastatud riskid on

kõrvaldatud, vähenenud või endiselt aktuaalsed. See omakorda tagab, et otsus isiku sobivuse

kohta põhineb terviklikul hinnangul, mitte üksnes üksikutel ega aegunud asjaoludel. Selline

lähenemisviis võimaldab teha läbipaistvaid ja kontrollitavaid haldusotsuseid.

Kümneaastase säilitustähtaja kehtestamine on vajalik ja proportsionaalne taustakontrolli

eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli eesmärk on hinnata abipolitseinikuks kandideerija

ning abipolitseiniku usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 5–10

ja 12 sätestatud nõuetele. Abipolitseinik peab nimetatud nõuetele vastama mitte üksnes

taustakontrolli läbiviimise hetkel, vaid kogu abipolitseinikuna tegutsemise aja jooksul.

Varasemate taustakontrolli andmete säilitamine võimaldab hinnata võimalikku muutust ajas

ning aitab ennetada olukordi, kus riskid realiseeruvad pärast varasema kontrolli tegemist.

IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti c kohaselt peavad isikuandmed olema piiratud sellega, mis on

vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks. Taustakontrolli käigus kogutakse andmeid ulatuses,

mis on vajalik abipolitseiniku nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning mis teenivad sama

eesmärki ka edaspidi. Samuti tuleneb IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e, et andmeid ei tohi

säilitada kauem, kui on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Arvestades abipolitseiniku rolli

olemust, vastutust ja sellega kaasnevaid võimalikke pikaajalisi riske ning asjaolu, et

abipolitseinik peab vastama nõuetele kogu tegutsemisperioodi jooksul, on kümneaastane

säilitustähtaeg vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks.

Ühtlasi võimaldab kümneaastane tähtaeg kasutada varem kogutud andmeid uue taustakontrolli

läbiviimisel ning hinnata isiku usaldusväärsust ajas. Samuti võimaldab see andmeid kasutada

olukorras, kus riskid realiseeruvad või on vaja hinnata varasema taustakontrolli tulemuste

asjakohasust. Kümneaastane säilitustähtaeg on kehtestatud ka kehtiva APolS § 7 lõikes 11.

Lõike 4 kohaselt kustutatakse abipolitseiniku surma korral nõuetele vastavuse ja

taustakontrolli andmed viivitamata. Erandina nähakse ette võimalus säilitada andmeid kuni

viis aastat juhul, kui surm on seotud politsei tegevuses osalemisega ja andmed on vajalikud

menetluse läbiviimiseks. See on vajalik võimalike uurimiste, vastutuse selgitamise ja

õigusvaidluste lahendamise eesmärgil.

Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmed täis- või poolautomaatselt. Kui automaatne

kustutamine ebaõnnestub, tagatakse andmete kustutamine käsitsi, et vältida andmete

põhjendamatut säilitamist.

2. jagu. Abipolitseiniku tervisenõuded ja väljaõpe

Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse abipolitseiniku tervisekontroll.

Uue APolS-i eelnõuga sätestatakse seaduse tasandil üksnes tervisekontrolli läbimise eesmärk,

kohustus ja tervisekontrolli tegija. Täpsemad tervisenõuded, tervisekontrolli kord ja sagedus,

tervisetõendi vorm ja sisu ning samaväärsete tervisekontrollide raames väljastatud tõendite

loetelu kehtestatakse siseministri määrusega ehk abipolitseiniku tegevuse eeskirjas.

Samamoodi on ka kehtivas APolS-is tervisekontrolli tingimused ja kord, abipolitseinikuks

saamist välistavate tervisehäirete ning abipolitseiniku ülesannete täitmisel tulirelva ja

elektrišokirelva kandmist takistavate füüsiliste puuete loetelu, samuti tervisetõendi vorm ja sisu

kehtestatud siseministri määrusega.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt ei ole I astme abipolitseinikule kehtestatud kohustust läbida

abipolitseiniku tervisekontrolli ning seetõttu ei ole neile sätestatud ka konkreetseid

66

tervisenõudeid. Selline regulatsioon lähtub põhimõttest, et I astme abipolitseiniku ülesanded on

piiratud ning ei eelda füüsilist ega vaimset koormust. Kehtiva APolS-i järgi ei ole

tervisekontrolli läbimise kohustust abipolitseinikul, kes osaleb ainult ennetustegevuses. Seega

säilitatakse uue APolS-i eelnõuga sisuliselt sama põhimõte I astme abipolitseinikule.

Üks senine praktiline probleem on see, et abipolitseinikuks astuda soovijal tuleb esmase

tervisekontrolli läbimine perearsti juures korraldada ja rahastada ise, sest tervisetõend tuleb

koos teiste vajalike dokumentidega esitada PPA-le. Kui aga isik ei vasta muudele

abipolitseinikuks saamise tingimustele, on ta kulutanud oma aega ja raha asjatult. See erineb

politseiametnikuks pürgimise protsessist, kus politseikadetiks kandideerija läbib

tervisekontrolli alles pärast seda, kui on toimunud vestlus ja on kindlaks tehtud, et puuduvad

muud takistavad asjaolud. Uue APolS-i eelnõuga muudetakse protsessi selliselt, et II astme

abipolitseinikuks saada soovija läbib tervisekontrolli töötervishoiuarsti või perearsti juures alles

pärast seda, kui on tehtud taustakontroll ja ta on juba saanud I astme abipolitseinikuks. See

muudatus aitab inimestel vältida asjatuid kulutusi juhul, kui nad ei kvalifitseeru

abipolitseinikuks muudel põhjustel. Siiski ei saa välistada olukorda, kus isik ei sobi just

terviseseisundi tõttu, kuid sellist riski ei ole võimalik täielikult elimineerida.

Abipolitseiniku tervisenõudeid ajakohastatakse, et need vastaksid tema valitud

tegevusvaldkonnale. See tähendab, et tervisenõue on otseselt seotud tegevustega, mille ohutuks

ja tõhusaks täitmiseks on vajalik teatud füüsiline või vaimne võimekus. Tervisenõuded

muutuvad sarnasemaks politseiametnike nõuetega, tagades, et need on asjakohased ja vastavad

töö iseloomule. Uues APolS-i eelnõus säilib põhimõte, et abipolitseinik peab perioodiliselt

läbima tervisekontrolli, mille sagedus sätestatakse määruses.

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk. Selle kohaselt on

abipolitseiniku tervisekontrolli eesmärk kontrollida, kas abipolitseinik on terviseseisundiga,

mis võimaldab tal osaleda politsei tegevuses. Tervisekontrolli käigus tehakse kindlaks, kas

abipolitseinik vastab talle siseministri määrusega kehtestatud tervisenõuetele. Tervisekontroll

on vajalik selleks, et abipolitseinikud saaksid politsei tegevuses osaleda ohutult ja oma tervist

säästvalt. See ei kaitse mitte ainult abipolitseiniku enda tervist, vaid ka tema kolleege ja laiemat

avalikkust, tagades politsei töö sujuvuse. Abipolitseiniku terviseseisundi hindamine on oluline

mitmel põhjusel:

• Politsei tegevustes osalemine, isegi vabatahtlikkuse alusel, võib hõlmata füüsiliselt või

vaimselt nõudlikke ülesandeid. Tervisekontroll tagab, et abipolitseinik on piisavalt hea

tervisega, et neid ülesandeid ohutult täita. Kui abipolitseinik ei ole füüsiliselt või

vaimselt võimeline talle antud ülesandeid täitma, võib see tekitada ohte nii temale

endale kui ka teistele.

• Regulaarne tervisekontroll võimaldab avastada ja ennetada haigusi või tervisehäireid,

mis võivad mõjutada abipolitseiniku tervist. Näiteks võib südame-veresoonkonna

probleemide avastamine varajases staadiumis vältida nende süvenemist. Mõned

abipolitseiniku ülesanded võivad olla füüsiliselt koormavad ning tervisekontroll aitab

hinnata, kas inimene suudab nendega pikaajaliselt toime tulla oma tervist ohtu

seadmata.

Lõikega 2 nähakse ette, et I astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli enne II astme

abipolitseinikuks ülendamist ning II ja III astme abipolitseinik läbib tervisekontrolli

perioodiliselt. See tähendab, et isik, kes kandideerib abipolitseinikuks, ei pea enne I astme

abipolitseinikuks nimetamist olema läbinud tervisekontrolli. Kui aga I astme abipolitseinik

soovib liikuda kõrgemale, st II astmele, peab ta enne astme ülendamist läbima tervisekontrolli.

Selle eesmärk on tagada, et ta on tervise poolest sobiv kõrgema astme ülesanneteks. II astme

abipolitseiniku ülesanded võivad hõlmata rohkem vastutust, operatiivtegevust ning suuremat

67

füüsilist ja psüühilist koormust. Tervisekontroll aitab kindlaks teha, kas isik vastab nende

ülesannete tervisenõuetele. II ja III astme abipolitseinikud peavad regulaarselt läbima

tervisekontrolli kindlate ajavahemike järel, täpne periood nähakse ette siseministri määrusega.

Perioodiline tervisekontroll tagab, et abipolitseiniku tervis vastab jätkuvalt tööülesannete

nõuetele. Näiteks võivad ajas tekkida terviseprobleemid, mis ei olnud varem tuvastatud, kuid

võivad nüüd takistada teatud ülesannete täitmist. Regulaarne kontroll võimaldab ennetada

olukordi, kus terviseseisund halveneb märkamatult ja võib seada ohtu abipolitseiniku enda või

teiste turvalisuse.

Lõikega 3 sätestatakse, et abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi

väljastab Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst või

perearst, kaasates vajaduse korral teisi eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid. Ka

kehtivas APolS-is on see samamoodi ette nähtud. See tähendab, et abipolitseiniku

tervisekontrolli viib läbi kas perearst või töötervishoiuarst, kes on spetsiaalselt seotud PPA-ga.

Kui perearst või töötervishoiuarst leiab, et abipolitseiniku terviseseisundi täpsemaks

hindamiseks on vaja lisauuringuid, kaasatakse protsessi ka eriarstid või teised spetsialistid,

näiteks psühhiaater (vaimse tervise hindamiseks), kardioloog (südameprobleemide

hindamiseks) või ortopeed (liikumisvõimekuse hindamiseks).

Töötervishoiuarst või perearst ei avalda PPA-le abipolitseiniku täpseid terviseandmeid,

vaid tervisetõendis on kinnitus selle kohta, kas isik vastav abipolitseiniku tervisenõuetele

või mitte. See tähendab, et töötervishoiuarst või perearst hindab abipolitseiniku terviseseisundit

ning teeb kindlaks, kas ta vastab kehtestatud tervisenõuetele, kuid ei edasta PPA-le isiku tervise

kohta üksikasjalikku teavet. Terviseandmed on delikaatsed isikuandmed, mille kaitsmine on

seadusega tagatud. Arstidel on kohustus hoida patsiendi terviseandmed konfidentsiaalsena.

Kuna perearst ei ole PPA lepinguline partner tervisekontrolli teenuse osutamisel, siis perearsti

läbiviidav tervisekontroll toimub üldise tervishoiuteenuse raames. Sellest tulenevalt väljastab

perearst tervisetõendi reeglina abipolitseinikule endale, kes esitab selle omal algatusel PPA-le.

Selline korraldus vastab ka senisele kehtivale praktikale, kus abipolitseinikele perearsti kaudu

tehtav tervisekontroll ei ole integreeritud PPA elektroonilisse tervisetõendite edastamise

süsteemi ning PPA ei saa perearstidelt tõendeid otse. Praktika jätkamine tagab järjepidevuse

ning arvestab perearstide teenusekorralduse eripära ega sea neile lisaülesandeid. Kui

tervisekontrolli viib läbi PPA lepinguline töötervishoiupartner, edastab teenuseosutaja

tervisetõendi PPA-le otse, vastavalt hankes kokku lepitud tingimustele. Praktikas tähendab see

reeglina elektroonilist edastamist samadel põhimõtetel, nagu toimub tervisetõendite edastamine

politseiametnike puhul. Selline korraldus tagab PPA-le õigeaegse ja turvalise juurdepääsu

vajalikele andmetele ning ühtlustab abipolitseinike tervisekontrolli korraldust

politseiametnikega.

Järgnevas tabelis antakse koondülevaade politseiametnike ja siseturvalisuse vabatahtlike

tervisetõendi liigist, tervisekontrolli teostajast ning tervisekontrolli sagedusest.

Tabel 1. Siseturvalisuse vabatahtlike tervisekontrolli ülevaade

Tervisetõendi liik Tervisekontrolli

teostaja

Tervisekontrolli sagedus

Abipolitseinik

(kehtiva ApolS-i

kohaselt)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning

samaväärsed tervisetõendid, mida saab

arvestada tervisekontrolli asemel. Ennetuse

abipolitseinikul ei ole tervisenõudeid

Perearst või

töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral

kaasab eriarste

• Kõige varem kolm kuud enne

abipolitseinikuks astumist, st tuleb

esitada tervisetõend

kandideerimisel, mis on tehtud

oma kuludega;

• perioodiliselt iga kolme aasta järel

Abipolitseinik

(uus APolS)

Eraldi abipolitseiniku tervisetõend ning

samaväärsed tervisetõendid, mida saab

Perearst või

töötervishoiuarst, • Tervisekontroll tehakse I astme

abipolitseinikule, kes on suunatud

68

arvestada tervisekontrolli asemel. I astme

abipolitseinikul ei ole kohustuslikku

tervisekontrolli, kuid põhjendatud vajaduse korral saab ta saata tervisekontrolli

kes vajaduse korral

kaasab eriarste

II astme abipolitseiniku õppesse, ja

selle eest tasub PPA, st

kandideerimisel ei ole enam vaja tervisetõendit esitada;

• perioodiliselt (täpne periood

nähakse ette määrusega)

Politseiametnik18 Eraldi tervisetõend. Nõuded on erinevad:

I grupp – välitööd tegevad politseiametnikud;

II grupp – sisetööd tegevad politseiametnikud

Töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral

kaasab muu tervishoiuteenuse

osutaja

• Kõige varem kolm kuud enne

politseiametniku erialale õppima asumist või politseiteenistusse

asumist;

• perioodiliselt iga kolme aasta järel;

PPA I grupi politseiametnik alates

40. eluaastast iga kahe aasta järel ja alates 50. eluaastast ühe aasta

järel

Vabatahtlik

merepäästja19

Üks järgnevatest

võimalustest:1) mootorsõidukijuhi tervisetõend, relvaseaduse §-s 351 sätestatud

tervisetõend; meremehe tervisetõend; vastates

tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku

päästja või abipolitseinikuna tegevväelase,

politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku päästja või abipolitseiniku

tervisenõuetele

Vastavalt esitatavale

tervisetõendile, nt perearst

• Enne vabatahtliku merepäästjana

tunnustamist;

• perioodiliselt iga viie aasta järel

Abidemineerija20 Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele

vastavust kontrollitakse päästeteenistuse

seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Loetletud ka samaväärsed

tervisetõendid, mida saab arvestada

tervisekontrolli asemel

Töötervishoiuarst,

kes vajaduse korral

kaasab muu tervishoiuteenuse

osutaja

• Enne vabatahtlikuks päästjaks

kandideerimist peab läbima tervisekontrolli (kõige varem kolm

kuud enne);

• peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme

aasta jooksul

Vabatahtlik

päästja21

Eraldi tervisetõendit ei ole, tervisenõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistuse

seaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse

kohaselt. Loetletud ka samaväärsed tervisetõendid, mida saab arvestada

tervisekontrolli asemel

Töötervishoiuarst, kes vajaduse korral

kaasab muu

tervishoiuteenuse osutaja

• Enne vabatahtlikuks päästjaks

kandideerimist peab läbima

tervisekontrolli (kõige varem kolm

kuud enne);

• peab perioodiliselt läbima

tervisekontrolli üks kord kolme aasta jooksul

Häirekeskuse

vabatahtlik

Tervisenõudeid ei ole ette nähtud

Lõikega 4 nähakse ette, et abipolitseiniku tervisekontrolli ja tervisetõendi esitamist võib

asendada abipolitseiniku tegevuse eeskirjas ette nähtud juhtudel. Sätte eesmärk on luua

paindlikkus olukordades, kus eraldi tervisekontrolli läbimine või uue tervisetõendi esitamine ei

ole vajalik, kuna abipolitseinik on hiljuti läbinud samaväärse tervisekontrolli muu õigusakti

alusel. Tervisekontroll nõuab nii abipolitseiniku kui ka arstide aega. Kui olemasolevat kehtivat

tõendit on võimalik kasutada, saab abipolitseinik oma ülesandeid kiiremini täita ning

meditsiinisüsteemile ei teki tarbetut lisakoormust. Lisaks vähendab ühe kehtiva tervisetõendi

kasutamine mitmel eesmärgil korduvate tervisekontrollide ja dokumentide vormistamise kulu.

Lõikega 5 määratletakse, millised abipolitseiniku tervisekontrolliga seotud küsimused

reguleeritakse seaduse asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega –

abipolitseiniku tegevuse eeskirjas.

18 Siseministri 20. juuni 2022. aasta määrus nr 18 „Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi

sisu ja vormi nõuded“. – RT I, 22.06.2022, 23. 19 Siseministri 12. septembri 2012. aasta määrus nr 10 „Nõuded vabatahtliku merepäästja kutsesobivusele ja füüsilisele

ettevalmistusele, tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korrale, välja- ja täiendusõppele, tunnistusele ning eritunnusele ja

selle kandmise korrale“. – RT I, 31.05.2022, 1. 20 Siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded

isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja

kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“. – RT I, 17.12.2022, 4. 21 Sealsamas.

69

Punktiga 1 antakse ministrile pädevus kehtestada abipolitseiniku tervisenõuded. Selle all

mõistetakse terviseseisundi nõudeid, millele isik peab vastama, et teda oleks võimalik nimetada

abipolitseinikuks ja et ta saaks täita abipolitseiniku ülesandeid. Tervisenõuetes määratletakse,

millised terviseseisundid, funktsionaalsed võimed ja piirangud on abipolitseiniku teenistuse

seisukohalt lubatavad või välistavad.

Punktiga 2 nähakse sättes ette, et ministri määrusega kehtestatakse samaväärse

tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu. Sellega nähakse ette, millistel

juhtudel võib abipolitseiniku tervisekontrolli nõude täidetuks lugeda ka siis, kui isik on läbinud

tervisekontrolli mõne muu seaduse või teenistuse alusel. Sellisel juhul ei ole isikul vaja läbida

uut, eraldiseisvat abipolitseiniku tervisekontrolli, kui olemasolev tervisetõend vastab sisuliselt

abipolitseiniku tervisenõuetele.

Punktiga 3 volitatakse ministrit kehtestama nõuded tervisetõendi sisule ja vormile. See

tähendab, et määrusega määratakse kindlaks, millised andmed peavad tervisetõendil sisalduma,

millisel kujul ja struktuuris need esitatakse ning millised andmed on vajalikud abipolitseiniku

tervisenõuetele vastavuse hindamiseks. Ühtsete sisu- ja vorminõuete kehtestamine tagab, et

tervisetõendid on võrreldavad, arusaadavad ning piisavad otsustamiseks.

Punktiga 4 ja 5 antakse ministrile pädevus kehtestada tervisekontrolli perioodilisus ja

kord. Selle all mõistetakse tervisekontrolli läbiviimise menetluslikke reegleid, sealhulgas

tervisekontrolli korraldamist, läbiviijaid, korduvuse tingimusi ja tervisekontrolli tulemuste

dokumenteerimist. Tervisekontrolli korras määratletakse, kuidas ja millises menetluslikus

raamistikus hinnatakse abipolitseiniku vastavust kehtestatud tervisenõuetele. Lisaks nähakse

määrusega ette, mis perioodi järel on abipolitseinikul kohustus terviskontrolli läbida.

Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse abipolitseiniku väljaõpet.

Ühiskond seab järjest kõrgemaid nõudeid nii politseiametnikele kui ka abipolitseinikele.

Praegune abipolitseinike õppesüsteem, selle sisu ja maht on kehtinud juba pikka aega ega vasta

enam ühiskonna ootustele, samuti politsei enda vajadustele. Uue APolS-i eelnõu kohaselt

jagatakse abipolitseinikud kolme astmesse. Astmed omandatakse järk-järgult, alustades

esimesest ja liikudes soovi korral kolmandani, kusjuures astmete omandamist toetab nii

väljaõppesüsteem kui ka praktiline kogemus. Kõik abipolitseinikud omandavad esmalt I astme,

olenemata sellest, mis valdkonnas või eesmärgil nad soovivad oma vabatahtlikku panust anda.

Praegu ei ole abipolitseinike väljaõpe süsteemselt korraldatud ning täiendkoolitusi pakutakse

vaid võimaluse korral. Baasväljaõppe maht on 40 tundi (esimese astme väljaõppe), kuid see ei

ole piisav, et koolitada abipolitseinikke politsei abistamiseks mitmekesistes ülesannetes.

Baasväljaõpe annab ainult algteadmised ja -oskused, kuid ei võimalda süvitsi omandada

praktilisi oskusi keerukamate ülesannete täitmiseks. Selleks, et vajalikud oskused omandatakse,

on oluline õpitut praktikas rakendada. Praktika ei ole esimese astme väljaõppe osa, mistõttu

vajavad abipolitseinikud näiteks patrulltegevuses politseiametnikult juhendamist ja nõustamist,

et õpitut rakendada. Seevastu politseikadett omandab esmased teadmised ja oskused koolis ning

seejärel suundub praktikale. Esimesel praktikal tutvub kadett organisatsiooni töökorraldusega

ning järgmistel praktikatel arendab praktilisi oskusi ja teadmisi konkreetsete tööliinide, näiteks

avaliku korra kaitsmise, süüteomenetluse ja piirikontrolli kohta. Politseiametniku kutseõpe

kestab 1,7 aastat ja politseikõrghariduse omandamine kolm aastat.

Abipolitseinik on politsei abistaja, mistõttu peab politseiametnik enne ülesande andmist

hindama, kas abipolitseinikul on selleks vajalikud teadmised ja oskused. Seetõttu on kvaliteetne

väljaõpe väga oluline. Kui abipolitseinik on abiks patrulltöös, siis ootab politseiametnik, et tema

70

kõrval oleks partner, kes teab, mida ja kuidas teha, ning kellel on piisavalt õigusi olukordade

lahendamiseks. Abipolitseinikud tegelevad erinevate olukordade lahendamisega, mistõttu

vajavad nad mitmekülgseid ja valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Näiteks patrullitöös

tuleb tegeleda järgmiste olukordadega: naabrite tülid või lähisuhtevägivalla juhtumid,

kauplusest alkoholi varastanud õigusrikkujad või ööklubis kaklevad joobes isikud, abivajavad

alaealised, kes tuleb turvalisse kohta toimetada. Lisaks peavad abipolitseinikud oskama

vormistada erinevaid haldusmenetluse dokumente, milles nad saavad politseid abistada. Kõik

need oskused tuleb omandada väljaõppe käigus, sealjuures läbi praktiliste harjutuste. Samuti

on oluline tagada, et abipolitseinik ei satuks ise ohtu ning oskaks vajaduse korral kaitsta ka oma

paarilist. Väljaõppe arendamine on hädavajalik, sest politseitöös võivad abipolitseinikel ette

tulla olukorrad, mis nõuavad kiiret otsustamist ja vajalike meetmete rakendamist. Selleks, et

abipolitseinik ei sekkuks ebaproportsionaalselt isikute põhiõigustesse, peab ta oskama olukordi

õigesti hinnata ja teha kaalutletud otsuseid.

Abipolitseinike väljaõppe teemal tehtud küsitlus näitas, et ligikaudu pool vastanutest peab

väljaõppe mahtu piisavaks ning 62 protsenti hindab selle sisu rahuldavaks. Samas selgub, et

neli abipolitseinikku kümnest leiab, et praegune väljaõpe ei ole piisav. Probleemina tuuakse

esile, et väljaõpe on liiga teoreetiline ning praktilised oskused, nagu protokollide täitmine,

töövahendite (näiteks indikaatorvahendite) kasutamine ja teenistuslehe vormistamine, jäävad

omandamata. Küsitluse andmetel peab enamik abipolitseinikke optimaalseks väljaõppe mahuks

100–300 tundi (38 protsenti) või kuni 100 tundi (33 protsenti). Vaid 10 protsenti vastanutest ei

ole huvitatud mahukamast väljaõppest.

Uues APolS-is nähakse ette, et konkreetsed õpiväljundid seatakse siseministri määrusega.

Praeguse ja kavandatava APolS-i eelnõu kohaselt reguleeritakse määrusega, millised teadmised

ja oskused tuleb omandada esimese, teise ja kolmanda astme väljaõppes ning ka täiendõppes.

Muudatustega tagatakse, et abipolitseinikud on paremini ette valmistatud ja motiveeritud,

võimaldades neil tõhusamalt ja ohutumalt politseid abistada. Samuti tagatakse, et

abipolitseinikud saavad vajalikud teadmised ja oskused vastavalt neile seatud ülesannetele.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku astmeid võimalik omandada üksnes

vastava väljaõppega ja astmete ülenemise järjekorras. Väljaõpe loetakse läbituks arvestuse

edukal sooritamisel. See tähendab, et abipolitseiniku III astme omandamise eeltingimuseks on

I astme ja seejärel II astme väljaõppe edukas läbimine.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt on I astme abipolitseiniku väljaõpe I astme abipolitseinikuks

ettevalmistav õpe, mille nõutav maht on vähemalt 20 akadeemilist tundi. Sellega

sätestatakse kohustuslik väljaõpe kõigile, kes soovivad saada abipolitseinikuks.

Lõike 2 punktiga 2 sätestatakse, et II astme abipolitseiniku väljaõpe on ettevalmistav õpe,

mille maht on vähemalt 150 akadeemilist tundi. PPA suunab II astme väljaõppele ainult need

abipolitseinikud, kelle kaasamine politsei tegevusse koos politseiametnikuga ning piiratud

sekkumisõigusega on kavandatud ja vajalik. Samuti peab isik vastama II astme

abipolitseinikule kehtestatud nõuetele. Väljaõpe hõlmab baasteadmiste ja -oskuste omandamist,

et abipolitseinik saaks abistada politseid II astme pädevuse piires. Enne õppele suunamist

selgitab PPA välja, mis valdkonnas soovib abipolitseinik spetsialiseeruda. Õppe käigus

omandab ta selles valdkonnas vajalikud teadmised ja oskused. Siseministri määrusega on

kehtestatud ka valdkonnapõhised teadmised ja oskused, mis tuleb II astme õppe lõpuks

omandada.

71

Lõike 2 punkti 3 kohaselt on III astme abipolitseiniku väljaõpe III astme abipolitseinikus

ettevalmistav koolitus, mille nõutav maht on vähemalt 40 akadeemilist tundi. III astme

abipolitseiniku väljaõpe valmistab abipolitseiniku ette iseseisvaks tegutsemiseks politsei

tegevuses. See tähendab, et pärast väljaõppe edukat läbimist on abipolitseinikul oskused,

teadmised ja pädevus täita politsei ülesandeid ilma otsese politseiametniku juhendamiseta, kuid

vastavalt politsei antud ülesannetele ja kehtestatud volitustele. Väljaõpe tagab, et

abipolitseinikud tunnevad seadusi ja vajalikke töömeetodeid, mis võimaldavad neil tegutseda

iseseisvalt. III astme abipolitseiniku väljaõppesse suunamine eeldab, et abipolitseinik vastab

kõrgematele nõuetele: oskab eesti keelt vähemalt C1-tasemel, omab keskharidust, omab II

astme abipolitseiniku staaži vähemalt üks aasta ning on politsei tegevuses osalenud selle aja

jooksul vähemalt 120 tundi. Ka kehtiva APolS-i kohaselt on iseseisva pädevusega

abipolitseiniku koolitusele suunamise eelduseks varasem praktiline politsei tegevuses

osalemise kogemus mahuga vähemalt 100 tundi. III astme abipolitseiniku väljaõppe sisu ja

õpiväljundid kehtestatakse siseministri määrusega.

Lõike 3 kohaselt ei hõlma abipolitseiniku väljaõpe käesoleva seaduse paragrahvis 14

nimetatud õpet. Sätte eesmärk on selgelt eristada astmepõhist väljaõpet (§ 13) ning eriala- ja

täiendõpet (§ 14). See säte tähendab, et abipolitseiniku astmepõhine väljaõpe ei hõlma neid

erialaseid või pädevuse säilitamiseks vajalikke koolitusi, mis on loetletud §-s 14. See tähendab,

et isegi pärast vastava astme väljaõppe lõpetamist ei omanda abipolitseinik automaatselt õigust

ega pädevust ülesannetele, mille täitmiseks on seadusega ette nähtud eraldi eriala- või

täiendõppe läbimine (näiteks relva või elektrišokirelva kandmine). Samas ei välista säte seda,

et abipolitseinik võib II või III astme väljaõppe läbimise ajal paralleelselt läbida ka tulirelva või

elektrišokirelva erialaõppe.

Lõikega 4 sätestatakse, et I, II ja III astme abipolitseiniku väljaõppe ning abipolitseiniku

kriisiolukorra aegse väljaõppe läbimisel võib võtta arvesse isiku varasemat õpi- ja

töökogemust. PPA või SKA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda

isiku väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Ka kehtiva APolS-i alusel antud määruses

„Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe nõuded ning arvestuse sooritamise

kord22“ nähakse ette, et abipolitseiniku väljaõppe läbiviimisel arvestatakse abipolitseiniku

kandidaadi varasemat õpi- ja töökogemust. Pärast abipolitseiniku kandidaadi varasema õpi- ja

töökogemuse hindamist võib ta suunata otse arvestuse tegemisele. Kehtiva APolS-i kohaselt ei

kehti esimese ja teise astme väljaõppe nõue järgmistele isikutele: 1) endistele

politseiametnikele ja piirivalveametnikele; 2) julgeolekuasutuste ametnikele; 3) turvatöötaja

kvalifikatsiooniga isikutele, kes on läbinud turvatöötaja põhiõppe.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt saab käesoleva lõike alusel arvestada ka endiste politseiametnike,

julgeolekuasutuste ametnike või turvatöötjate varasemat õpi- ja töökogemust. Kuna

turvatöötajate ja julgeolekuasutuste ametnike väljaõpe, õigused ja kohustused erinevad

politseiametniku omast, tuleb PPA-l koostöös SKA-ga iga isiku puhul individuaalselt hinnata,

millist osa väljaõppest ta peab täiendavalt läbima ning millises osas saab lugeda õppe läbituks.

Kuna julgeolekuasutuse ametnikud ega turvatöötajad ei kasuta oma töös abipolitseinikke, on

oluline, et nad mõistaksid abipolitseiniku süsteemi, rolli ja õigusi politsei tegevuses. Isikutel,

kes on olnud politseiametnikena teenistuses PPA-s, võivad olla juba olemas vajalikud

teadmised ja oskused, mis on aluseks abipolitseiniku tegevusele. See sõltub sellest, millist

konkreetset tööd on ta politseis teinud. Seetõttu ei pruugi endistel politseiametnikel olla vajalik

läbida abipolitseiniku väljaõpet täies ulatuses. Tuleb arvestada, et abipolitseiniku ja

politseiametniku õigused ning kohustused ei ole täielikult kattuvad. Samas ei keela see säte

22 Siseministri 21. detsembri 2010. aasta määrus nr 64 „Abipolitseiniku kandidaadi ja abipolitseiniku väljaõppe

nõuded ning arvestuse sooritamise kord“. – RT I, 11.06.2022, 2.

72

endistel politseiametnikel läbida abipolitseiniku väljaõpet täies mahus. Turvatöötajad ja

julgeolekuasutuste ametnikud või muud isikud saavad kanda üle oma varasemad teadmised ja

oskused, mis on abipolitseiniku ülesannetega seotud. Siiski on oluline, et nende teadmised

viidaks vastavusse abipolitseiniku erinõuetega.

Kokkuvõttes on tagatud paindlik lähenemisviis, mis võtab arvesse erinevate isikute varasemaid

kogemusi ja teadmisi, tagades, et kõik abipolitseinikud on politsei tegevuses osalemiseks

piisavalt ette valmistatud ja pädevad.

Siin on mõned näited, millistel juhtudel võib varasem kogemus olla asjakohane:

• Isik on õppinud õigusteadust või töötab juristina, mille käigus on ta omandanud teadmisi

seadusandlusest ja õiguste rakendamisest. Seda kogemust saab rakendada, vabastades

isiku õiguse üldaluseid käsitlevatest loengutest ja keskendudes rohkem praktilistele

ülesannetele.

• Isik töötab tervishoiutöötajana või on läbinud põhjalikud esmaabikursused. Sellisel

juhul saab vabastada isiku esmaabiõppest.

• Isik on osalenud varasematel koolitustel, mis on seotud politsei või turvalisuse

valdkonnaga (nt relvade kasutamise koolitus, vahetu sunni ja turvataktika kursus,

konfliktide lahendamine). Varasemad kursused võivad asendada vastavaid mooduleid

abipolitseiniku väljaõppes, võimaldades isikul keskenduda ainult uutele teadmistele ja

praktilistele harjutustele.

Lõikega 5 sätestatakse, et abipolitseiniku väljaõppe täpsed nõuded kehtestatakse

valdkonna eest vastutava ministri määrusega ehk abipolitseiniku tegevuse eeskirjas.

Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtiva APolS-i ja selle alusel kehtestatud määruses

kasutatava lähenemisviisi säilitamisega. Ka kehtiva APolS-i kohaselt ei ole abipolitseiniku

väljaõppe sisu sätestatud seaduse tasandil üksikasjalikult, vaid see on reguleeritud siseministri

määrusega. Eelnõuga säilitatakse seega senine lahendus, mille kohaselt on abipolitseiniku

väljaõppe nõuded kehtestatud abipolitseiniku tegevuse eeskirjas. Niisugune regulatsioon

võimaldab tagada, et abipolitseinikud omavad politsei tegevuses osalemiseks vajalikke

teadmisi ja oskusi ning väljaõpe on kooskõlas abipolitseiniku astme, pädevuse ja talle antavate

ülesannetega.

Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse abipolitseiniku täiend- ja erialaõpet.

Lõikega 1 sätestatakse selgelt, et erialaõppe eesmärk on omandada abipolitseiniku

ülesannete täitmiseks vajalikud uued teadmised ja oskused ning täiendõppe eesmärk on

säilitada ja arendada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Abipolitseiniku erialaõppe eesmärk

on anda spetsiifilisi ja süvendatud teadmisi konkreetse ülesande või valdkonna jaoks. Erialaõpe

on näiteks relvaõpe, alarmsõit, kriisirolliga abipolitseiniku õpe jne. Täiendõpe keskendub juba

omandatud teadmiste ja oskuste värskendamisele. Selle eesmärk on hoida oskusi tasemel, mis

võimaldab neid vabatahtlikus töös kasutada, näiteks iga-aastane turvataktika koolitus.

Lõike 2 kohaselt peab abipolitseinik, kes täidab ülesannet, milleks on vaja lisateadmisi ja

-oskusi, läbima enne tööülesande täitmist vastava erialaõppe, seda lisaks APolS § 13 lõikes

2 nimetatud väljaõppele. Erialaõpe annab abipolitseinikule vajaliku ettevalmistuse

konkreetsete ülesannete täitmiseks ning vähendab võimalikke riske, mis kaasnevad

ebapiisavate teadmiste ja oskustega. Erialaõpe annab abipolitseinikule õiguse täita spetsiifilisi

ülesandeid. Abipolitseiniku erialaõpe hõlmab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilist väljaõpet.

Näited abipolitseiniku erialaõppe liikide kohta (loetelu ei ole lõplik):

73

• Alarmsõiduki juhtimisõiguse saamiseks on abipolitseinikul vaja läbida alarmsõiduki

baaskoolitus.

• Tõendusliku alkomeetri või kiirusemõõtmise pädevuse saamiseks on vaja läbida vastav

koolitus.

• Kriisirolli saamiseks on vaja läbida vastavalt rollile erialane õpe, arvestades rollist

tulenevat spetsiifikat ja võimalikke ülesandeid, mida selles rollis lahendatakse.

Lõikega 3 nähakse ette, et II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses

osalemisel vajalik kanda tulirelva ja saada selleks tulirelva kandmise õigus, peab läbima

tulirelva erialaõppe ja sooritama laskeharjutuse. Ka kehtivas APolS-is on sätestatud, et kui

abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda tulirelva, peab abipolitseinik läbima lisaks

esimese astme õppele tulirelvaõppe, mis lõppeb arvestusega. 2024. aasta lõpu seisuga on 502

abipolitseinikul tulirelva kandmise õigus. 2020. aastal oli see õigus 332 abipolitseinikul. Selline

areng tugevdab abipolitseinike rolli politseitöös, parandades nende valmisolekut reageerida

suure riskiga olukordadele ja toetades üldist avaliku korra tagamise võimekust.

Tulirelva käsitlemine nõuab täiendavaid teadmisi ja oskusi. Õppe käigus õpib abipolitseinik

tundma tulirelva ja laskemoona ehitust, käsitsemise, kandmise, hooldamise ja kasutamise

korda, kannatanule laskevigastuse korral esmaabi andmist ning sooritab laskeharjutuse.

Tulirelvaõpe aitab vähendada vigastuste ja õnnetuste riski, kaitstes nii abipolitseinikku ennast

kui ka tema kolleege ja üldsust. Arvestuse läbimine kinnitab, et abipolitseinik suudab relva

kasutada seaduslikult ja vastutustundlikult. Samu asju õpetatakse ka politseiametnikele.

Lõikega 4 sätestatakse, et II ja III astme abipolitseinik, kellel on politsei tegevuses

osalemisel vajalik kanda elektrišokirelva ja saada selleks elektrišokirelva kandmise õigus,

peab läbima elektrišokirelva õppe ja sooritama arvestuse. Kohustus väljaõpe läbida on

vajalik, et tagada elektrišokirelva ohutu ja seaduslik kasutamine. Ka kehtivas APolS-is on

sätestatud, et kui abipolitseiniku ülesande täitmisel on vaja kanda elektrišokirelva, peab

abipolitseinik läbima lisaks esmaõppele elektrišokirelva õppe, mis lõppeb arvestusega.

2024. aasta lõpu seisuga on 267 abipolitseinikul elektrišokirelva kandmise õigus. 2020. aastal

oli see õigus 175 abipolitseinikul. Niisugune kasv viitab sellele, et PPA on viimastel aastatel

laiendanud koolitus- ja varustusvõimalusi, suurendades abipolitseinike taktikalist võimekust.

Elektrišokirelv on vahend, mille käsitsemine nõuab põhjalikke teadmisi ja praktikat, et vältida

võimalikke vigastusi ja tagada seadme kasutamine vastavalt õiguslikele nõuetele.

Elektrišokirelv võib põhjustada valu ja ajutist liikumisvõimetust, mistõttu peab abipolitseinik

oskama seda kasutada täpselt ja ohutult. Õppeprotsessi käigus tutvub abipolitseinik seadme

tööpõhimõtte, kasutusreeglite ja ohutustehnikaga, et vältida ohtu nii kasutajale, sihtmärgile kui

ka ümbritsevatele inimestele. Arvestuse läbimine tagab, et abipolitseinik oskab elektrišokirelva

ohutult, seaduslikult ja vastutustundlikult käsitseda. Samu asju õpetatakse ka

politseiametnikele.

Lõike 5 kohaselt läbib II ja III astme abipolitseinik kvalifikatsiooni säilitamiseks igal

aastal turvataktika ja vahetu sunni täiendõppe ning vähemalt üks kord kalendriaastas

lasketesti tulirelva kandmise õiguse säilitamiseks. Ka kehtiva APolS-i kohaselt on

abipolitseinikul kohustus vähemalt üks kord kalendriaastas läbida kvalifikatsiooni tagamiseks

täiendõpe ja sooritada arvestus. Käesoleva sättega nähakse uues APolS-i eelnõus ette just iga-

aastane turvataktika ja vahetu sunni täiendõppe läbimise kohustus. Täiendõppe maht ja sisu

nähakse ette PPA sisemise regulatsiooniga. Tegemist on sarnase väljaõppega, mida teevad

politseiametnikud igal aastal. Selleks, et abipolitseinik oskaks erinevates olukordades kiirelt

reageerida ja turvataktika nõudeid järgida, tuleb seda regulaarselt harjutada. Iga-aastane

täiendõppe on hädavajalik, et abipolitseinikud saaksid oma oskusi säilitada ja täiustada.

74

Regulaarne harjutamine vähendab vigade ja eksimuste riski olukordades, kus täpsus ja kiire

reageerimine on kriitilise tähtsusega. Praktiline koolitus annab abipolitseinikule enesekindluse,

mis on elutähtis kriitilistes olukordades. Täiendõppes harjutatakse ja kontrollitakse seda, kuidas

abipolitseinik kasutab füüsilist jõudu ning erivahendeid, s.t kas ta kasutab õiget taktikat ja

tehnikat ning väldib liigse jõu kasutamist. Muu hulgas käsitletakse politsei ja abipolitseiniku

tegevust reguleerivaid seadusi, et abipolitseinik oskaks valida õiget meedet vastavalt

seadustele.

Lisaks peab II ja III astme abipolitseinik, kellele on antud tulirelva kandmise õigus, sooritama

lasketesti vähemalt üks kord kalendriaastas. Ka kehtiva APolS-i järgi on abipolitseinikul, kellel

on abipolitseiniku ülesande täitmisel vajalik kanda tulirelva, kohustus sooritada

laskmisarvestus vähemalt üks kord kalendriaastas. Sama nõue kehtib ka politseiametnike kohta.

Laskmine on oskus, mis nõuab regulaarset harjutamist, et säilitada täpsus ja reageerimiskiirus.

Isegi kogenud abipolitseiniku laskmisoskus võib aja jooksul väheneda, kui ta seda ei

praktiseeri. Iga-aastane laskmisarvestus võimaldab tal oma oskusi tõendada ja vajaduse korral

parandada, veendumaks, et ta suudab relva ohutult ja õiguspäraselt kasutada. Regulaarne

laskmisarvestus vähendab oluliselt riski, et abipolitseinik kasutab relva ohtlikult või ebaõigesti.

Lõikega 6 nähakse ette, et III astme abipolitseinik peab sooritama arvestuse oma

kvalifikatsiooni tagamiseks iga kolme aasta järel eelmise arvestuse sooritamisest alates.

Võrreldes kehtiva APolS-iga on tegemist uue sättega. Oma olemuselt on see atesteerimine, kuna

tegemist on hindamisprotsessiga, mis kinnitab III astme abipolitseiniku vastavust talle

ettenähtud nõuetele ja tagab, et ta on võimeline iseseisvalt politsei tegevuses osalema. See ei

ole ainult bürokraatlik protsess, vaid vajalik meede, et hoida III astme abipolitseinikud

professionaalse ja usaldusväärsena. III astme politseiniku poolne iga kolme aasta järel arvestuse

sooritamine täidab mitmeid olulisi eesmärke. Politsei tegevuses osalemine on dünaamiline ja

ajas muutuv – seadused uuenevad, taktikalised ja tehnilised vahendid arenevad ning uusi ohte

ja katsumusi tuleb pidevalt juurde. Regulaarne väljaõpe ja arvestus tagavad, et III astme

abipolitseinikud hoiavad oma teadmised ja oskused ajakohasena, et iseseisvalt tegutseda.

Regulaarne hindamine annab abipolitseinikele motivatsiooni end pidevalt arendada ja oma

oskusi täiustada. Arvestuse läbimine aitab tagada, et kõik III astme abipolitseinikud, sõltumata

asukohast või osakonnast, vastavad ühtsetele nõuetele.

Lõike 7 kohaselt peab abipolitseinik, kellele on määratud kriisiroll, kvalifikatsiooni

säilitamiseks läbima vähemalt kord kolme aasta jooksul täiendõppe. Regulaarse

täiendõppe läbimine on vajalik, et säiliks abipolitseiniku kriisirolli kompetents. Kõiki kriisirolli

tegevusi ning koostööd kriisiüksusega abipolitseinik igapäevaselt oma töös ei rakenda ning

seetõttu on kord kolme aasta jooksul toimuv täiendõpe vajalik. Võimaluse korral pakub PPA

kriisirolli võtnud abipolitseinikule kriisiõppusel või kriisirolli täiendõppes osalemise võimalust

igal aastal. Otsus sätestada seaduses nõue läbida täiendõpe kord kolme aasta jooksul on mõistlik

kompromiss, sest elu näitab, et mõnikord jäävad inimesed koolitustest eri põhjustel eemale ning

see annab nii PPA-le kui ka abipolitseinikule teatud paindlikkuse.

Lõike 8 kohaselt võib tulirelva ja eletrišokirelva väljaõppe läbimisel võtta arvesse isiku

varasemat õpi- ja töökogemust. Lisaks võib arvesse võtta isiku varem läbitud erialaõpet.

PPA võib isiku varasema õpi- ja töökogemuse arvestamisel lugeda isiku väljaõppe

osaliselt või täielikult läbituks. Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et kui abipolitseinikuks

kandideerib isik, kes on olnud teenistuses politseiametnikuna, piirivalveametnikuna või

julgeolekuasutuse ametnikuna, võib ta soovi korral läbida tulirelvaõppe või sooritada kohe

vastava arvestuse. Käesoleva sätte eesmärk on laiendada isikute ringi, kelle puhul saab võtta

arvesse nende varasemat tulirelva või eletrišokirelva väljaõpet ja kogemust. Samas laieneb see

ka neile isikutele, kes on olnud varem teenistuses politseiametnikuna. Näiteks on

75

politseiametnikel kohustus igal aastal sooritada lasketest. Kui isikul on varasem kogemus või

haridus, mis kattub tulirelva või elektrišokirelva väljaõppega, siis võib PPA seda arvestada ning

lugeda väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Sealjuures jääb võimalus suunata isik enne

tulirelva kandmise õiguse andmist laskearvestusele, millega isik saab tõestada, et tema

teadmised ja oskused on piisavad tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks.

Näide. Kui II astme abipolitseinikul on vaja tööspetsiifikast olenevalt saada

teenistusrelva kandmise õigus ja ta on oma põhitööl vanglaametnik, kes on selle käigus

saanud relvakoolituse ning on kandnud ja kasutanud sama liiki teenistusrelva, mis

politsei, võib seda arvestada kui isiku varasemat õpikogemust. Sel juhul ei ole vaja

uuesti õpetada relvaga seotud põhioskusi, nagu ohutusreeglid, relva osad, relva

puhastamine, hoidmine ja käitlemine, vaid talle antakse puuduolevad oskused, nagu

politsei lasketaktika, relva kasutamise õiguslikud alused jms, mida ta ei ole varasema

koolituse käigus saanud.

Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse abipolitseiniku väljaõpet kriisiolukorra ajal.

Tegemist on uue sättega, mille vajadus on kujunenud viimaste aastate kriiside ja maailma

julgeoleku olukorra tõttu. Tekkinud on vajadus luua kiirem viis abipolitseinike värbamiseks

kriisiolukorras, sest see aitab suurenda riigi võimet kiiresti ja paindlikult reageerida erinevatele

ohuolukordadele. Käesoleva paragrahviga luuakse eraldi väljaõpe, mis on ajaliselt lühem

tavapärasest abipolitseiniku II astme väljaõppest ning keskendub vajalikele teadmistele ja

oskustele kriiside lahendamisel. Lisaks võib kriisiolukorras lisaressursi rakendamine olla

aegkriitiline, mistõttu meil ei pruugi olla aega läbida tavapärast pikka väljaõpet. Tegemist saab

olema kiire ja praktilise väljaõppega, mis keskendub korrakaitse põhioskustele ning oskustele,

mida vabatahtlik kriisi lahendamise hõlbustamiseks vajab. Kui abipolitseinik, kes on tulnud

abipolitseinikuks lühendatud õppe kaudu, soovib pärast kriisi möödumist jääda

abipolitseinikuks, tuleb tal omandada puuduolev osa II astme väljaõppest. See võimaldab

suunata politseiametnikud keerukamate ja aegkriitiliste ülesannete lahendamisele ning anda

abipolitseinikele lihtsamad, kuid samuti vajalikud ülesanded (nt liikluskorraldus, logistiline abi,

avalik kord) või suunata abipolitseinikud toetama politseiametnikke kriisiülesannete

lahendamisel.

Lõike 1 kohaselt on abipolitseiniku kriisiolukorra aegse väljaõppe maht vähemalt 40

akadeemilist tundi. Väljaõppe nõuded ja õpiväljundid kehtestatakse siseministri määrusega.

Väljaõpe tagab, et abipolitseinikud saavad piisavalt teadmisi ja oskusi, et toetada politseid

kriisiaegsete ülesannete lahendamisel. Õpe hõlmab nii teooriat kui ka praktilisi harjutusi.

Lõike 2 kohaselt nähakse ette erisus, et kriisiolukorra ajal II astme abipolitseinikuks

kandideerija ei pea läbima I ja II astme abipolitseiniku väljaõpet, vaid läbib selle asemel

PPA peadirektori korraldusel abipolitseiniku kriisiolukorra väljaõppe. Sätte eesmärk on

tagada, et kriisiolukorras oleks võimalik kiiresti kaasata ja välja koolitada täiendavaid

abipolitseinikke, vältides ajamahukat tavakoolituse protsessi. Kriisiolukorra väljaõpe

keskendub lühendatud ja sihipärastele koolitusmoodulitele, mis annavad vajalikud teadmised

ja oskused abipolitseiniku ülesannete täitmiseks kriisiolukorras. Selline regulatsioon suurendab

PPA reageerimisvõimekust erakorralistes olukordades, võimaldades paindlikumat ja

operatiivsemat abipolitseinike kaasamist. See tähendab, et PPA peadirektor otsustab, et nüüd

tuleb isikud kiirkorras ette valmistada politsei tegevuses osalemiseks. Vajalikud õppekavad

tuleb varem valmis teha ja koostada võimalike protsesside kirjeldused ning koolitaja peab

olema neist teadlik ja valmis neid vajaduse korral rakendama.

76

Kui kriisiolukorra väljaõppe läbinud abipolitseinikul on politsei tegevuses osalemiseks vajalik

kanda tulirelva, peab ta täiendavalt läbima käesoleva eelnõu § 14 lõikes 3 ettenähtud

tulirelvaõppe. Kui on vaja, et ta politsei tegevuses osaledes kannaks ka elektrišokirelva, tuleb

lisaks läbida käesoleva eelnõu § 14 lõikes 4 ettenähtud elektrišokirelva õppe. Ka siin kehtib

põhimõte, et näiteks elektrišokirelva ja tulirelva õppe puhul saab arvestada isiku varasemat õpi-

ja töökogemust vastavalt käesoleva eelnõu § 14 lõikele 8.

Lõikega 3 sätestatakse, et nõuded abipolitseiniku väljaõppele kriisiolukorra ajal

kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Sätte eesmärk on tagada, et kriisiolukorra ajal,

kui abipolitseinikke võidakse kaasata tavapärasest intensiivsemalt, oleks kehtestatud selged ja

ühtsed väljaõppenõuded. Tavapäraselt eeldab II astme abipolitseiniku väljaõpe mahukat

ettevalmistust, mille maht on umbes 150 tundi. Kriisiolukorras võib aga osutuda vajalikuks

võimaldada abipolitseinike kaasamist ka lühema, konkreetsele olukorrale suunatud väljaõppe

alusel, piirdudes üksnes nende teadmiste ja oskustega, mis on vältimatult vajalikud

kriisiolukorra lahendamiseks. Ministri määruse tasandil kehtestatud nõuded võimaldavad

sellisel juhul paindlikult määratleda kriisiolukorras nõutava väljaõppe sisu, tagades samas, et

abipolitseinikud on piisavalt ette valmistatud neile antavate ülesannete täitmiseks. Nõuete

kehtestamine ministri määrusega tagab, et kriisiolukorra väljaõppe nõuded on üleriigilised ja

ühtsed ning et need kehtivad võrdselt kõigi abipolitseinike kohta.

Eelnõu §-ga 16 sätestatakse abipolitseiniku väljaõppe korraldus. Praegu korraldavad

abipolitseinike väljaõpet nii PPA kui ka Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA). SKA vastutab

abipolitseinike esimese astme teoreetilise väljaõppe eest, mida viiakse läbi e-õppe vormis.

Praktilise väljaõppe korraldab PPA, kus õpetatakse sidevahendite, erivahendite, külm- ja

gaasirelva kasutamist ning turvataktikat. Kogu abipolitseinike II astme väljaõppe, samuti tuli-

ja elektrišokirelva käsitsemise väljaõppe ning iga-aastased treeningud, viib praegu läbi PPA

kontaktõppena. Tulevikus hakkab SKA täitma suuremat rolli abipolitseinike väljaõppe

korraldamisel ja läbiviimisel, keskendudes eelkõige II ja III astme väljaõppele. Siiski jäävad

iga-aastased treeningud ja lasketestid ka pärast uue APolS-i jõustumist PPA korraldada.

Uue APolS-i eelnõu kohaselt korraldavad abipolitseiniku väljaõpet PPA ja sisekaitseline

rakenduskõrgkool. Väljaõppekava koostab sisekaitseline rakenduskõrgkool koostöös

PPA-ga.

Abipolitseinike väljaõppekava (edaspidi AP õppekava) jaguneb astmepõhiseks väljaõppeks,

erialaõppeks ja täiendõppeks. Selline paindlik liigendus võimaldab erinevaid õpetatavaid

mooduleid ja selle sees olevaid aineid ja teemasid süsteemselt kombineerida, mis tagab ühelt

poolt abipolitseiniku pideva arengu ja teisalt politsei kaasamisvajadusele vastavad pädevad

abipolitseinikud. Õppekava ja selle alusel välja töötatud õpetamise metoodika ning õppevormid

võimaldavad anda jätkusuutlikku õpet ja vajaduse korral võimaldada abipolitseinike

ümberspetsialiseerumist. Võrreldes kehtiva APolS-iga muudetakse seda, et ka SKA saab

volituse abipolitseiniku väljaõppe korraldamiseks. Nimetatud sätte loogika seisneb selles, et

siseminister kehtestab õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud, mille abipolitseinik

väljaõppe tulemusena omandab) ning SKA rektor koostab koostöös PPA-ga konkreetse

õppekava ja -korralduse (õpiväljundite põhjal õppeained ja -moodulid). Õppekava on õppe sisu

jaotamise korralduslik plaan. See on oma olemuselt asutuse töökorraldust ehk asutusesisest

tegevust reguleeriv akt, mille kehtestab asutuse juht Vabariigi Valitsuse seaduse alusel.

77

Eelnõu 3. peatükk. Arvestuse pidamine, töökorraldus ning abipolitseiniku tunnused,

õigused ja kohustused

Kolmandas peatükis keskendutakse abipolitseiniku töökorraldusele, abipolitseiniku ja tema

tegevuse üle arvestuse pidamisele ning tema staatusega seotud õigustele ja kohustustele. Samuti

käsitletakse abipolitseiniku tunnistust, ametimärki, vormiriietust ja eraldusmärke, mis on

olulised abipolitseiniku identifitseerimisel politsei tegevuses osalemisel. Abipolitseinike ja

nende tegevuse üle arvestuse pidamise reguleerimine seaduse tasandil on uus, kuid loob selge

õigusliku aluse andmete kogumiseks ja töötlemiseks, mis on vajalikud abipolitseinike tegevuse

dokumenteerimiseks ja ülesannete täitmise tagamiseks.

Eelnõu §-ga 17 sätestatakse abipolitseinike arvestuse pidamise üldised alused.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peab arvestust abipolitseinike kohta. Arvestuse pidamise

eesmärk on pidada arvestust abipolitseinike koosseisu ja staatuse üle ning tagada

abipolitseinike tegevuse korraldamine, politsei tegevuses osalemine, nõuetele vastavuse

jälgimine, samuti analüüsi ja statistika kogumine. Arvestuse pidamine loob aluse

abipolitseinike süsteemseks kaasamiseks politsei tegevusse, võimaldab planeerida nende

kaasamist ning tagab läbipaistvuse ja kontrollitavuse abipolitseinike staatuse ja tegevuse üle.

Arvestuse pidamine on vajalik ka selleks, et PPA-l oleks ajakohane ülevaade abipolitseinike

väljaõppest, pädevusest ja aktiivsusest politsei tegevuses osalemisel. Samuti võimaldab

arvestus vajaduse korral hinnata abipolitseinike kaasamise mahtu ja mõju ning toetab

organisatsioonisisest analüüsi ja statistika koostamist.

Lõikega 2 sätestatakse, et abipolitseinike arvestuse pidamise täpsema korra, arvestuses

peetavate andmete loetelu ning andmete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Selline lahendus võimaldab arvestuse pidamise detaile

paindlikult ajakohastada vastavalt praktilistele vajadustele. Samuti tagab see, et arvestuses

peetavad andmed on piiratud üksnes nende andmetega, mis on vajalikud seaduses sätestatud

eesmärkide saavutamiseks, järgides isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtteid.

Eelnõu §-ga 18 sätestatakse abipolitseiniku politsei tegevuses osalemise ja töökorralduse

alused.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA peadirektor kehtestab abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise ja töökorralduse täpsema korra. Korra eesmärk on reguleerida abipolitseinike

kaasamist politsei tegevusse ning nende töö korraldamist igapäevapraktikas. Selline

regulatsioon võimaldab ühtlustada abipolitseinike juhtimist ja ülesannete jaotamist ning tagada,

et abipolitseinike tegevus on kooskõlas politsei töökorralduse ja teenistuslike vajadustega.

Peadirektori kehtestatav kord hõlmab muu hulgas abipolitseinike politsei tegevuses osalemise

korraldamist, juhtimist ja koordineerimist. Korra kehtestamine haldusaktiga vastab PPA-sisese

töökorralduse kehtestamise üldistele põhimõtetele ning ei võimalda kehtestada seaduses

sätestatust erinevaid või täiendavaid õigusi, kohustusi ega nõudeid.

Lõikega 2 sätestatakse, et PPA peadirektor või tema volitatud ametnik võib käskkirjaga

moodustada abipolitseinike tegevuse korraldamiseks abipolitseinike üksuse ning

kehtestada selle töökorralduse. Tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid kehtivas APolS-is

juba olemas olnud võimaluse säilitamisega. Nii nagu PPA peadirektoril on õigus kehtestada

78

ametnike ja töötajate töökorraldus, on tal ka õigus korraldada abipolitseinike tegevust

organisatsiooni sees.

Lõikega 3 sätestatakse PPA õigus lähetada abipolitseinik tema nõusolekul välisriiki.

Lähetamine toimub PPA peadirektori kehtestatud korra alusel. Säte annab seadusliku

aluse abipolitseinike kaasamiseks politsei rahvusvahelisse koostöösse, sealhulgas välisriigi

politsei abistamisse ning õppe- ja tutvumisvisiitidele, või rahvusvahelistel üritustel ja

konverentsidel osalemiseks. Peadirektori kehtestatav kord reguleerib lähetuse vormistamise

ning lähetusega seotud kulude hüvitamise tingimusi ja korda.

Abipolitseiniku välisriiki lähetamine ei ole kohustuslik ega tulene abipolitseiniku staatusest

automaatselt, vaid eeldab abipolitseiniku selget ja vabatahtlikku tahet osaleda välisriigis

toimuvas tegevuses. Arvestades, et abipolitseinik ei ole avalikus teenistuses ning tegutseb

vabatahtlikkuse alusel, on oluline tagada, et välisriiki lähetamine toimub üksnes abipolitseiniku

teadval ja vabatahtlikul nõusolekul. Nõusoleku nõude eesmärk on välistada olukorrad, kus

abipolitseinikku suunatakse välisriiki ilma tema tegeliku valmisoleku ja huvita. Samuti

võetakse sättes arvesse võimalikke praktilisi ja isiklikke asjaolusid, sealhulgas töö- ja pereelu

korraldust, terviseseisundit või muid kohustusi, mis võivad mõjutada abipolitseiniku võimalust

välisriigis viibida.

Eelnõu §-ga 19 sätestatakse abipolitseiniku tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja

eraldusmärgid.

Kehtiva APolS-iga on reguleeritud abipolitseiniku tunnistus, eritunnused ja vormiriietus.

Muudatuse tulemusena lisatakse seadusesse abipolitseiniku ametimärk ning eritunnused

nimetatakse eraldusmärkideks. Sarnaselt kehtivale APolS-ile kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega23 nõuded abipolitseiniku tunnistusele, ametimärgile ja eraldusmärkidele.

Uue APolS-i eelnõuga ei reguleerita enam seaduse tasandil abipolitseiniku ohutusvesti

kandmist. Selliste praktiliste küsimuste reguleerimine sobib pigem PPA siseregulatsioonide

tasandile. Ohutusvesti kandmise vajadus sõltub konkreetsest olukorrast, tööülesandest ja

keskkonnast. Näiteks võib see olla vajalik liiklusjärelevalve korral, kuid mitte iga tööülesande

täitmisel. Seaduse tasandil reguleerimine muudaks nõude liiga jäigaks ega annaks politseile

paindlikkust kohanduda vastavalt olukorrale. Ohutusvest on pigem kaitseriietus, mida

kasutatakse vajaduse korral nähtavuse ja turvalisuse tagamiseks, mitte staatuse tunnusena. Selle

eesmärk ei ole abipolitseiniku ametikohustuste või staatuse eristamine, vaid konkreetsete

ohutusnõuete täitmine. Seega, seaduse tasandil reguleeritakse abipolitseiniku vormiriietus,

ametimärk ja tunnistus, kuna need on otseselt seotud abipolitseiniku staatuse ja volitustega.

Abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide reguleerimine on

vajalik, et tagada selgus ja usaldusväärsus abipolitseinike osalemisel politsei tegevuses.

Reguleerimine võimaldab selgelt eristada abipolitseinikke teistest ametnikest ja isikutest.

Selgelt määratletud tunnistus, ametimärk, vormiriietus ja eraldusmärgid annavad ühiskonnale

kindluse, et abipolitseiniku ülesandeid täitev isik on pädev ja ametlikult volitatud politseid

abistama. Tunnistuse ja ametimärgi reguleerimine aitab vältida pettusi ja eksitusi ning

vähendab ohtu, et keegi võiks end alusetult abipolitseinikuna esitleda, või tänu millele on

võimalik pettus tuvastada. Ametlik abipolitseiniku vormiriietus koos eraldusmärkidega aitab

23 Siseministri 27.09.2019. aasta määrus nr 26 „Abipolitseiniku eritunnused ning eritunnuste ja tunnistuse

kirjeldus“. – RT I, 16.07.2022, 9.

79

eristada abipolitseinikke teistest inimestest ning loob avalikkusele kindlustunde, et nende poole

pöördunud isik on usaldusväärne ja oma ülesanneteks ametlikult volitatud.

Lõike 1 kohaselt väljastab PPA abipolitseinikule politsei tegevuses osalemiseks

abipolitseiniku tunnistuse ning II ja III astme abipolitseinikule lisaks ametimärgi

(punkt 1). Politsei tegevuses osaledes peab abipolitseinik kaasas kandma tunnistust või

tunnistust koos ametimärgiga. Tunnistus ja ametimärk võimaldavad tuvastada abipolitseiniku

kui riigivõimu esindaja, kes tegutseb PPA nimel. Kui isik vabastatakse abipolitseiniku

staatusest, tuleb tunnistus ja ametimärk tagastada. Uues APolS-is sätestatakse, et tunnistus

väljastatakse abipolitseinikule igal juhul, kuid ametimärk antakse ainult II ja III astme

abipolitseinikule. Sätte kohaselt ei väljastata I astme abipolitseinikule ametimärki, kuna tema

tööülesanded on peamiselt suunatud organisatsioonisisesele abistamisele. Sellisel juhul piisab

tema identifitseerimiseks ainult tunnistusest. Seevastu II ja III astme abipolitseinikele antakse

ametimärk igal juhul. Oluline on rõhutada, et tunnistust ja ametimärki kasutatakse ainult

politsei tegevuses või koolitustel osalemiseks. Kui abipolitseinik ei osale politsei tegevuses või

koolitusel, ei ole tal õigust neid kasutada. Näiteks kui abipolitseinik märkab vabal ajal

õigusrikkumist, ei saa ta end esitleda abipolitseinikuna, näidates oma tunnistust või ametimärki.

Sellises olukorras tegutseb ta tavakodanikuna.

Punkti 2 kohaselt väljastab PPA vajaduse korral abipolitseinikule politseiametniku

vormiriietuse koos abipolitseiniku eraldusmärkidega (edaspidi abipolitseiniku

vormiriietus). Sätte eesmärk on tagada, et abipolitseinike välimus ja ametlikud tunnused on

ühtsed kogu riigis, olenemata piirkonnast. Kuna abipolitseinikud tegutsevad PPA nimel ja

loovad koos politseiametnikega turvalisust, on mõistlik ja eelarveliselt otstarbekas, et nad

kannavad samu vormielemente nagu politseiametnikud. Eraldi vormiriietuse loomine ei tekita

lisandväärtust, vaid lisakulusid ja võib põhjustada isikutes segadust. Politsei vormiriietus annab

isikule selguse, kes on riigivõimu esindaja ja kelle nimel ametnik või vabatahtlik tegutseb.

Abipolitseiniku eraldusmärgid võimaldavad vajaduse korral täpsemalt aru saada, et tegemist on

abipolitseinikuga, mitte politseiametnikuga.

Oluline on, et politsei tegevuses osaledes ei tohi abipolitseinik kanda teiste ametite tunnustega

vormiriietust, näiteks turvatöötaja, kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku,

vanglaametniku või tollitöötaja vormiriietust. Vormiriietus peab selgelt väljendama

abipolitseiniku seotust politseiga. Kui kehtivas APolS-is on konkreetselt välja toodud, et

abipolitseinikul on keelatud abipolitseiniku ülesande täitmise ajal kanda 1) ametniku, välja

arvatud politseiametniku, vormiriietust; 2) turvatöötaja vormiriietust; 3) riietust, millel on

kaitseväe või Kaitseliidu eraldusmärgid, siis uues APolS-i eelnõus seda otseselt ei sõnastata,

kuid sama põhimõte jääb kehtima.

Vormiriietus väljastatakse vajaduse alusel. Näiteks ei pruugi I astme abipolitseinik

vormiriietust vajada, kuna tema ülesanded on peamiselt seotud organisatsioonisisese

abistamisega. Samamoodi ei kanna politsei vormiriietust PPA kommunikatsiooni-, analüüsi-

või personalitöötajad.

Abipolitseiniku vormiriietus on aga kohustuslik juhul, kui abipolitseinik:

• kannab elektrišoki- või tulirelva;

• kohaldab riikliku järelevalve erimeedet;

• kui on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku ülesannete täitmise ajal.

Üldiselt väljastatakse vormiriietus II ja III astme abipolitseinikele. Eriti oluline on vormiriietus

III astme abipolitseinikule, kes võib tegutseda iseseisvalt. Vormiriietuse kandmine sellises

80

olukorras võimaldab selgelt eristada teda tavakodanikest ja tagab, et tema tegevus on avalikkuse

ja politsei jaoks arusaadav ning kontrollitav.

Lõike 2 kohaselt lähtub abipolitseinik abipolitseiniku vormiriietuse kandmisel PPA

peadirektori kehtestatud korrast. PPA peadirektor kehtestab korra, milles reguleeritakse

abipolitseiniku vormiriietuse kandmine. Kehtivas APolS-is on ette nähtud, et eritunnuste ja

abipolitseinikule väljastatud vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab PPA

peadirektor. Selged reeglid abipolitseinikule vormiriietuse kandmiseks on vajalikud, et tagada

ühtne väljanägemine nii organisatsiooni sees kui ka avalikkuse ees. Vormiriietuse järgi eristab

isik politseid teistest korrakaitseorganitest. Kui abipolitseinik järgib vormiriietuse kandmise

juhiseid, on inimestel lihtsam teda ära tunda kui politseiga seotud isikut ning see suurendab

usaldust ja turvatunnet. Samas tuleb vältida olukordi, kus vormiriietust kantakse vabal ajal või

väljaspool politsei tegevust, sest see võib avalikkuses tekitada eksliku mulje, et isik tegutseb

politsei esindajana. Selged juhised aitavad vähendada riski, et vormiriietust kasutatakse valel

eesmärgil või viisil, mis kahjustab politsei mainet ja usaldusväärsust. Need reeglid tagavad, et

vormiriietuse kandmine oleks alati kooskõlas politseis kehtivate nõuetega.

Lõike 3 kohaselt on abipolitseinikul keelatud anda talle väljastatud abipolitseiniku

tunnistust ja ametimärki kõrvalisele isikule. Abipolitseiniku tunnistus ja ametimärk annavad

avalikkusele selge signaali, et isik esindab riigivõimu. Kui need esemed satuvad valedesse

kätesse, võib see eksitada avalikkust, kuna inimesed võivad ekslikult arvata, et tegemist on

seadusliku korrakaitsjaga. Selline olukord loob võimaluse, et pahatahtlikud isikud, näiteks

kurjategijad, kasutavad neid tunnuseid pettuste, väljapressimise või muude ebaseaduslike

tegevuste toimepanemiseks. Seetõttu on oluline, et abipolitseinik hoiaks talle väljastatud

tunnistust ja ametimärki hoolikalt ning tagaks, et need ei satu kõrvaliste isikute kätte.

Abipolitseinikule väljastatud tunnistus ja ametimärk on PPA vara, mida abipolitseinik on

õigustatud kandma politsei tegevuses või väljaõppes osaledes.

Täiendavalt tuleb märkida, et kuigi abipolitseinikule antud vormiriietus on samuti PPA vara

ning seda ei tohi kanda isik, kes ei ole abipolitseinik, pole vormiriietuse üleandmise keeldu

kõrvalisele isikule seaduses otsesõnu sätestatud. Praktikas võib tekkida vajadus anda

vormiriietus kõrvalisele isikule selle puhastamiseks, hooldamiseks või parandamiseks. Sellistel

juhtudel ei ole vormiriietuse üleandmine käsitatav keelatud tegevusena, eeldusel et vormi ei

kasutata avalikkuse ees või muul viisil, mis võiks jätta avalikkusele eksitava mulje

abipolitseiniku staatuse või õiguste olemasolust. Abipolitseinik peab siiski tagama, et

vormiriietus ei satuks kõrvalise isiku kasutusse moel, mis võiks tekitada põhjendamata

ettekujutust riigivõimu volituste kasutamisest.

Lõikega 4 nähakse ette, et isikul, kes ei ole abipolitseinik ja kellel ei ole PPA-lt saadud

luba abipolitseiniku vormiriietuse kandmiseks, on keelatud kasutada abipolitseiniku

vormiriietust. See tähendab, et ainult need isikud, kes on abipolitseinikud ja kellele PPA on

andnud vastava õiguse, tohivad kanda abipolitseiniku vormiriietust, sealhulgas eraldusmärke.

Neil, kellel seda luba ei ole, on keelatud abipolitseiniku vormiriietust kanda ja kasutada. See

reegel kehtib ka siis, kui isik soovib seda kanda näiteks kostüümina või nalja pärast. Erandina

võib taotleda PPA-lt luba näiteks seriaalide, filmide või etenduste jaoks. Kui keegi kannab

ebaseaduslikult abipolitseiniku vormiriietust, võib ta jätta mulje, et on PPA esindaja, ning see

võib tekitada segadust ja usaldamatust politsei tegevuse suhtes. Isikud võivad abipolitseiniku

vormiriietust kuritarvitada, et inimesi petta või nendega manipuleerida, näiteks esitledes end

ametliku võimuesindajana, et saada juurdepääs piiratud aladele või panda toime pettusi.

Samasugune reegel on kehtestatud ka kaitseväelaste vormiriietuse kohta. Käesoleva eelnõuga

nähakse ette väärteokorras vastutus isikule, kes ebaseaduslikult abipolitseiniku vormiriietust

kasutab ja kannab.

81

Lõikega 5 sätestatakse, et abipolitseinik võib politseivälises tegevuses osaledes kanda

abipolitseiniku vormiriietust üksnes PPA loal. Sätte eesmärk on tagada, et vormiriietuse

kandmine ei tekitaks avalikkuses eksitust abipolitseiniku rolli, pädevuse või volituste osas ning

et vormiriietus kui avaliku võimu sümbol oleks kasutusel üksnes kontrollitud ja põhjendatud

juhtudel. Politseivälise tegevuse all mõistetakse tegevust, mida ei tehta politsei ülesannete

täitmise raames. Sellises tegevuses ei täida abipolitseinik avaliku võimu ülesandeid. Loa

andmisega saab Politsei- ja Piirivalveamet hinnata, kas vormiriietuse kandmine konkreetses

olukorras on põhjendatud ja ei kahjusta politsei mainet, usaldusväärsust ega õigusselgust.

Lõikega 6 sätestatakse, et abipolitseiniku tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja

eraldusmärkide täpsem kirjeldus sätestatakse abipolitseiniku tegevuse eeskirjas. Selline

regulatsioon ei kujuta endast uut lähenemisviisi, vaid jätkab kehtivas APolS-is ja selle alusel

kehtestatud määruses kasutusel olevat korda. Ka kehtiva APolS-i kohaselt ei ole abipolitseiniku

tunnistuse, ametimärgi, vormiriietuse ja eraldusmärkide üksikasjalikku kirjeldust sätestatud

seaduse tasandil, vaid need on kehtestatud määruses. See võimaldab teha vajaduse korral

muudatusi ilma seadust muutmata. Praktikas tähendab see näiteks, et vajaduse korral saab

muuta abipolitseiniku ametimärgi kujundust ja mõõtmeid, et parandada selle nähtavust või

turvalisust, samuti täpsustada tunnistuse vormi. Lisaks võimaldab määruse tasandil

reguleerimine ajakohastada vormiriietuse elemente, näiteks materjale, värvitoone või

eraldusmärke, arvestades muutunud töötingimusi, ohutusnõudeid või politsei visuaalse

identiteedi arengut. Selliste muudatuste tegemine seaduse tasandil oleks ebaproportsionaalselt

ajamahukas ega oleks põhjendatud, arvestades, et tegemist on tehniliste ja praktiliste

küsimustega.

Abipolitseiniku tunnistuse ja ametimärgi eesmärk on tagada abipolitseiniku üheselt tuvastatav

staatus politsei tegevuses osalemisel ning anda kolmandatele isikutele selge teave selle kohta,

et abipolitseinik tegutseb politsei nimel ja volitusel. Vormiriietuse ja eraldusmärkide eristuv,

kuid politsei vormiriietusest eristatav kujundus aitab vältida segadust politseiametnike ja

abipolitseinike rollide vahel, tagades samas abipolitseiniku selge äratuntavuse avalikkuse jaoks.

Eelnõu §-ga 20 nähakse ette abipolitseiniku õigused.

Kehtivas APolS-is ei ole sätestatud abipolitseiniku õigusi ja kohustusi eraldi paragrahvina, vaid

need on eri sätete kaudu tuletatavad. Uue APolS-i regulatsiooniga on abipolitseiniku õigused ja

kohustused selgemalt ja täpsemalt määratletud. Selgelt määratletud õigused annavad nii

abipolitseinikele kui ka isikutele teadmise, mida saab abipolitseinikult oodata ning millistel

juhtudel on abipolitseinik volitatud tegutsema. See aitab vältida väärarusaamu ja suurendab

usaldust abipolitseinike tegevuse vastu. Lisaks määratlevad täpsed õigused ja kohustused ka

abipolitseiniku vastutuse. Kui need on selgelt sõnastatud, teab abipolitseinik täpselt, mille eest

ta vastutab ja millised on tema tegutsemispiirid.

Lõikega 1 sätestatakse abipolitseiniku õigused.

Punkti 1 kohaselt on abipolitseinikul õigus osaleda politsei tegevuses. See tähendab, et

abipolitseinikule on seadusega antud volitused ja luba aidata PPA-d ülesannete täitmisel

vastavalt abipolitseiniku pädevusele ning astmele. Tegemist on võimaluse, mitte kohustusega.

Õigus on sätestatud üldisena ning PPA-l on õigus otsustada igakordse ülesandesse kaasamise

üle vastavalt olukorrale ja vajadusele.

Punkti 2 kohaselt on abipolitseinikul õigus saada ülesande täitmiseks vajalikku õpet. See

hõlmab abipolitseiniku õigust saada väljaõpet, täiendõpet ning juhendamist, millega tagatakse,

et abipolitseinikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused ülesande täitmiseks. Teisalt tähendab

82

see säte, et PPA-l on kohustus korraldada abipolitseinikule teadmiste ja oskuste andmine.

Seega, enne politsei tegevuses osalemist on abipolitseinikul õigus saada vajalik õpe, sealhulgas

teoreetilised teadmised ja praktilised oskused, mis on seotud tema ülesannetega.

Abipolitseinikule tagatakse võimalus täiendada oma oskusi ja teadmisi regulaarselt, näiteks iga-

aastaste treeningute või täiendõppe kaudu.

Näide. Kui abipolitseinik hakkab täitma patrullile antud väljakutset, mis oma olemuselt

võib vajada vahetu sunni kasutamist, peab abipolitseinikul selleks olema läbitud vajalik

väljaõpe ja omandatud praktilised oskused.

Punkti 3 kohaselt on abipolitseinikul õigus saada ülesande täitmiseks vajalikke

vahendeid. PPA peab varustama abipolitseiniku ülesannete täitmiseks vajalike töövahenditega

olenevalt antud ülesandest. Nende hulka kuuluvad näiteks sidevahendid (raadiojaam,

mobiiltelefon), kaitsevahendid (ohutusvest, kiiver, kindad), erivahendid (elektrišokirelv,

gaasipihusti, teleskoopnui) ja abipolitseiniku vormiriietus. Vajalikud vahendid on olulised

abipolitseiniku enda ohutuse tagamiseks ülesannete täitmisel. Samas võimaldavad õiged

vahendid abipolitseinikul ülesandeid tõhusalt täita. Abipolitseiniku varustus sõltub tema

ülesannetest ja astmest: I astme abipolitseinik vajab vähem varustust, kuna tema ülesanded on

pigem organisatsioonisisesed, II ja III astme abipolitseinikud vajavad rohkem varustust,

sealhulgas erivahendeid, kui nad täidavad politseiametnikega sarnaseid ülesandeid. PPA peab

tagama, et abipolitseinikule antud vahendid oleksid töökorras. Abipolitseinik peab aga

kasutama neid vahendeid vastutustundlikult ja ainult politsei tegevuses osalemisel.

Näide. Veebipolitseinik kaasab abipolitseiniku avalikest allikatest info otsimiseks.

Sellisel juhul peab ta tagama abipolitseinikule sülearvuti kasutamise võimaluse ja

ligipääsud, sest ilma sülearvutita ei ole võimalik seda ülesannet täita.

Punkti 4 kohaselt on abipolitseinikul õigus saada ülesande täitmiseks juurdepääs

vajaduspõhiselt vajalikele andmekogudele ja infosüsteemidele. Selle sätte alusel on

abipolitseinikul õigus vajaduspõhiselt saada juurdepääs vajalikele andmekogudele ja

infosüsteemidele talle antud ülesannete täimiseks. PPA kasutab seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks andmekogusid ja infosüsteeme ning nendes sisalduvaid rakendusi. Abipolitseinikuks

saamisega ei kaasne automaatset juurdepääsuõigust mitte ühelegi PPA kasutuses olevale

andmekogule, infosüsteemile ega rakendusele – juurdepääsuõigus on seotud konkreetse

ülesande täitmisega ning seda tuleb eelnevalt põhjendada. Enne juurdepääsuõigust eeldava

ülesande täitmist tuleb abipolitseinikul läbida vastav koolitus, mis peab andma piisavad

teadmised konkreetse süsteemi kasutamise ning isikuandmete töötlemise nõuete kohta. Kui

ülesanne on täidetud ning juurdepääs enam vajalik ei ole, siis see suletakse. Juurdepääsuõiguste

haldamine toimub sarnaselt PPA teenistujatele keskselt kontohalduse kaudu. Tagamaks

võimalike väärkasutuste tuvastamine, on PPA rakendanud erinevad sisekontrolli meetmed.

Punkti 5 kohaselt on abipolitseinikul õigus keelduda täitmast politsei ebaseaduslikku

korraldust. Näiteks võib keelduda korraldusest, mis rikub seadust või riivab

ebaproportsionaalselt inimese õigusi. Nimetatud õiguse eesmärk on tagada, et abipolitseinik ei

osale tegevustes, mis võiksid kaasa tuua õigusrikkumisi või õiguste rikkumist. Eeldatakse, et

abipolitseiniku kaasaja ei tohikski anda talle ebaseaduslikku korraldust, kuid võib olla olukordi,

kus korralduse andja annab abipolitseinikule korralduse, mis ei ole seotud tema ülesannete

täitmisega, ning selleks on ette nähtud võimalus abipolitseiniku korralduse täitmisest

keeldumiseks. Korralduse andmise viisi nähakse siin paindlikuna, korraldusi võib anda nii

suulises kui ka kirjalikus vormis. Korraldusi saab abipolitseinikule anda ainult seoses politsei

tegevuses osalemisega. Seega on välistatud korraldus, mille andja on andnud isikliku kasu

saamise eesmärgil. Sarnaselt on ka kaitseliidu seaduses ette nähtud tingimused, millal on õigus

83

käsku mitte täita, näiteks kui käsuga nõutakse süüteo toimepanemist või käsu eesmärk on

alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust.

Näide. Kui abipolitseinikule antakse korraldus otsida läbi isiku isiklikke asju ilma

seadusliku aluseta, on tal õigus keelduda seda korraldust täitmast. See kaitseb nii

abipolitseiniku kui ka isikute õigusi ja aitab vältida probleeme.

Näide. Politseiametnik annab abipolitseinikule korralduse, et abipolitseinik viiks pärast

vahetuse lõppu politseiametniku enda autoga või patrullautoga koju. Tegemist on

ebaseadusliku korraldusega.

Punkti 6 alusel on abipolitseinikul õigus keelduda täitmast politsei korraldust, milleks tal

ei ole väljaõpet, teadmisi ega oskusi. See tähendab, et abipolitseinik ei pea täitma korraldusi,

milleks tal ei ole ettevalmistust. Nimetatud õigus on vajalik nii abipolitseiniku kui ka avalikkuse

ohutuse, politsei töö usaldusväärsuse ja seaduslikkuse tagamiseks. Kui abipolitseinikul

puuduvad korralduse täitmiseks vajalikud oskused või teadmised, võib ülesande täitmine seada

ohtu tema enda ja ka kolleegide või avalikkuse turvalisuse. Näiteks gaasipihusti kasutamine

ilma väljaõppeta võib põhjustada ohtlikke olukordi. Abipolitseinik peab oskama hinnata, kas

tal on konkreetse ülesande täitmiseks piisavad teadmised ja väljaõpe. Kui ta pole oma

pädevuses kindel, võib ta ülesande täitmisest keelduda. Kui abipolitseinik leiab, et antud

korraldus ületab tema väljaõppe ja teadmiste piire, peab ta sellest teavitama politseiametnikku,

kes korralduse andis, ning keelduma ülesande täitmisest.

Näide. Kui abipolitseinikule antakse korraldus kasutada sõiduki sundpeatamise

vahendit, mida ta pole õppinud kasutama, võib ta sellest keelduda, kuna see võib olla

ohtlik nii talle endale kui ka teistele. Õigete oskusteta võib tema tegevus viia

soovimatute tagajärgedeni.

Punkti 7 alusel on abipolitseinikul õigus osaleda rahvusvahelises politsei koostöös.

Abipolitseinike kaasamine rahvusvahelisse politsei koostöösse aitab kasutada erinevaid oskusi

ja teadmisi, mis aitavad politsei tegevust tõhustada. Kuigi abipolitseinik ei ole ametlikult

politseiametnik, võib ta vastavalt seadustele ja kokkulepetele osaleda ka rahvusvahelises

politsei koostöös. Paljudel abipolitseinikel on tsiviilelus erialased oskused (nt IT, keeled,

logistika), mis võivad olla rahvusvahelises politseitöös kasulikud.

Lõikega 2 sätestatakse abipolitseiniku teavitamiskohustus, juhul kui abipolitseinik

keeldub täitmast kas ebaseaduslikku korraldust või korraldust, milleks tal ei ole

väljaõpet, teadmisi ega oskusi. Sellisel juhul teavitab ta korralduse andjat ja lisaks oma

vahetut juhti. Abipolitseinik peab selgelt ja arusaadavalt teatama kohe korralduse andjale, miks

ta keeldub ülesannet täitmast, näiteks „Keeldun seda ülesannet täitmast, kuna see seab ohtu

minu/teiste elu ja tervise“ või „Mul pole selle ülesande täitmiseks vajalikku väljaõpet ega

oskusi“. Kui olukord võimaldab, peab abipolitseinik teatama sellest oma vahetule juhile,

kirjeldades olukorda ja põhjendades, miks ta keeldus ülesannet täitmast. Kui ta seda kohe teha

ei saa, teavitab abipolitseinik oma vahetut juhti esimesel võimalusel. Infot keeldumise kohta

võib edastada suuliselt või, kui olukord lubab, ka kirjalikult, et selle kohta jääks

dokumenteeritud tõend. Kui olukord on kriitiline või vajab edasist analüüsi, peab abipolitseinik

koostama kirjaliku selgituse juhtunu, keeldumise põhjuste ja korralduse andjaga peetud

suhtluse kohta. Korralduse andjale teatamine tagab, et korralduse andnud politseiametnik saab

kohe hinnata, kas keeldumine on põhjendatud või kas olukorda saab lahendada muul moel.

Oma vahetu juhi teavitamine aitab tagada, et juhtumit analüüsitakse ning seejuures selgitatakse

välja, millist täiendavat väljaõpet võiks abipolitseinik vajada või kas on vaja teha järelevalvet

selle politseiametniku tegevuse üle, kes ebaseadusliku korralduse andis. Abipolitseiniku vahetu

juht peab olukorda analüüsima ja tegema otsuse, kuidas edasi tegutseda. Kui abipolitseiniku

84

keeldumine ei olnud põhjendatud, tuleb seda abipolitseinikule selgitada. Kui abipolitseinik

keeldub täitmast ebaseaduslikku korraldust, aitab teavitamine vältida sarnaste olukordade

kordumist tulevikus.

Abipolitseiniku vahetu juht on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud

politseiametnik, kes tegutseb abipolitseinike rühma eestvedajana. Tema ülesanne on toetada

abipolitseinikku kogu tema tegevusaja jooksul. Samuti vastutab ta ühtehoidva ja motiveeritud

meeskonna loomise eest. Lisaks abipolitseinike värbamisele, koolitamisele ning motiveerivate

ürituste ja kaasamistegevuste korraldamisele tagab ta sujuva suhtluse, tegevuse vastavuse

hindamise, järelevalve ning kuludokumentide menetlemise.

Lõikega 3 sätestatakse abipolitseiniku õigus töödelda teatud liiki teavet politsei tegevuses

osaledes ja talle antud ülesandeid täites. Käesoleva lõikega luuakse abipolitseiniku

andmetöötlusele selge ja otsene seaduslik alus. Kuna abipolitseiniku ülesanded on vahetult

seotud politsei põhitegevusega, on vältimatu, et abipolitseinik puutub oma ülesannete täitmisel

kokku nii asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega üldisemalt kui ka kitsamalt

isikuandmetega, sealhulgas eriliiki isikuandmetega. Ilma seadusest tuleneva selge õigusliku

aluseta ei oleks võimalik abipolitseinikke sisuliselt kaasata politsei tegevusse ega anda neile

ülesandeid, mis eeldavad juurdepääsu politseitööks vajalikele andmetele.

Seega peab abipolitseinikul olema seadusest tulenev alus nimetatud teabeliikide töötlemiseks.

Käesoleva lõikega antakse abipolitseinikule õigus töödelda enda ülesannete täitmisega

seonduvalt 1) asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet, 2) isikuandmeid, sealhulgas

eriliiki isikuandmeid, 3) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid.

Lõikega 3 sätestatakse üldnorm isikuandmete töötlemiseks olukordades, kus abipolitseinik

täidab käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid. Sellised ülesanded võivad olla seotud muu

hulgas süüteomenetluse ja kriminalistikaga, aga ka politsei tugi-, arendus- ja

ennetustegevustega. Lisaks eeldavad abipolitseinikule antud ülesanded õigust töödelda muud

teavet, mis on avaliku teabe seaduse või eriseaduste alusel tunnistatud asutusesiseseks

kasutamiseks.

APolS-i eelnõus reguleeritakse isikuandmete kaitset selle osas, mis vajab seadusliku aluse,

olulisuse põhimõtte, hea halduse põhimõtte ja õigusselguse huvides õiguslikku reguleerimist.

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduspunkti 45 kohaselt peab avaliku võimu teostamiseks

isikuandmete töötlemise alus olema sätestatud liidu või liikmesriigi õigusaktis. Käesolev säte

täidab nimetatud nõude, luues abipolitseiniku andmetöötlusele selge seadusliku aluse.

Kõigil juhtudel kehtib põhimõte, et andmete töötlemine on lubatud üksnes politsei

tegevuses osalemisel ja konkreetse ülesande täitmise ulatuses, politsei juhtimisel ning

eesmärgipäraselt. Abipolitseinik ei töötle andmeid iseseisvalt ega omal algatusel ning tal

puudub õigus kasutada saadud teavet muul eesmärgil kui talle pandud ülesannete

täitmiseks.

Punkti 1 alusel võib abipolitseinik töödelda asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud

teavet. Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teave on teave, millele on kehtestatud

juurdepääsupiirang ning mida kasutatakse politsei töökorralduses, menetlustes ja

operatiivtegevuses. Abipolitseinikule antud ülesanded eeldavad sageli sellise teabe töötlemist,

kuna tegemist on politsei tegevuse sisemiseks korraldamiseks vajaliku infoga.

Abipolitseinik võib politsei ülesandel töödelda muu hulgas:

• patrulli-, valve- või muu teenistusülesande kirjeldusi ja teenistuslikke juhiseid;

• objektide valveplaane;

85

• sündmuste esmast operatiivinfot (nt väljakutse sisu, varasemad rikkumised samas

piirkonnas);

• teenistuslikke sidekanaleid ja kontaktandmeid;

• riskiteavet, mis on vajalik ülesande ohutuks täitmiseks.

Näiteks võib abipolitseinik osaleda politsei tegevuses objekti valve toetamisel, kus talle

edastatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud valveplaan, mis sisaldab infot

kontrollitavate sissepääsude, patrullringide ja ajavahemike kohta. Abipolitseinik kasutab sellist

teavet üksnes valveülesande täitmiseks ega edasta seda kolmandatele isikutele. Samuti võib

abipolitseinik avaliku ürituse ajal osaleda politsei tegevuses rahvamassi suunamise toetamisel,

mille käigus talle edastatakse asutusesisene teave ürituse riskihinnangu ja varasemate

intsidentide kohta. See võimaldab abipolitseinikul paremini ennetada võimalikke ohte ja

teavitada neist politseid.

Punkti 2 kohaselt võib abipolitseinik töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid. See on vältimatu, kuna enamik politsei ülesandeid on seotud konkreetsete

isikutega ning nende õiguste, kohustuste või ohutusega. Punktis 2 ei ole võimalik määratleda

isikuandmete täpsemaid kategooriaid, mida abipolitseinik võib politsei ülesannete täitmisel

töödelda. Abipolitsei tegevus on olemuslikult seotud olukordadega, mille sisu ning osalised ei

ole ette kindlaks määratavad, mistõttu võib tegelik andmetöötlus hõlmata väga erinevat liiki

isikuandmeid, sealhulgas vajaduse korral eriliiki isikuandmeid.

Isikuandmeid töödeldakse üksnes politsei juhiste alusel ja seadusest tulenevate ülesannete

raames ning ulatuses, mis on konkreetselt vajalik ülesande täitmiseks. Liiga kitsas seaduslik

loetelu tooks kaasa põhjendamatu riski, et abipolitseinikul ei oleks õiguslikku alust töödelda

andmeid, mis on vältimatult vajalikud avaliku korra või turvalisuse tagamiseks.

Abipolitseinik võib kokku puutuda isikuandmete ja eriliiki isikuandmetega muu hulgas

järgmistes olukordades:

• Kadunud isiku otsing – abipolitseinik osaleb politsei tegevuses kadunud eaka või lapse

otsimisel ning töötleb isikuandmeid, nagu nimi, vanus, viimane teadaolev asukoht ja

riietuse kirjeldus. Vajaduse korral puutub ta kokku ka eriliiki isikuandmetega, näiteks

terviseandmetega (nt dementsus või liikumisraskus), mis on vajalikud ohuastme

hindamiseks ja otsinguprioriteetide määramiseks.

• Avaliku korra rikkumise lahendamine – abipolitseinik toetab politseid avaliku korra

rikkumise sündmuskohal, kogudes ja edastades osapoolte isikuandmeid (nt nimi,

isikukood, kontaktandmed) ning sündmuse asjaolusid. Vajaduse korral puutub ta kokku

andmetega, mis viitavad võimaliku süüteo toimepanemisele.

• Liiklusõnnetuse sündmus – liiklusõnnetuse korral abistab abipolitseinik politseid

liikluse reguleerimisel ja kannatanute abistamisel ning töötleb osapoolte isikuandmeid.

Eriliiki isikuandmetena võib esineda info kannatanute vigastuste või terviseseisundi

kohta, et tagada kiire ja asjakohane abi.

• Perevägivalla väljakutse – abipolitseinik osaleb perevägivalla väljakutse

lahendamisel. Ta puutub kokku kannatanu ja võimaliku toimepanija isikuandmetega

ning võib saada teavet kannatanu terviseseisundi või varasemate vägivallajuhtumite

kohta, mis on vajalikud olukorra ohutuks lahendamiseks.

Kõigil neil juhtudel töödeldakse isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik konkreetse

ülesande täitmiseks.

Punkti 3 alusel võib abipolitseinik töödelda üldsusele suunatud ja avalikest allikatest

kättesaadavaid andmeid. Kuigi tegemist on avalikult kättesaadava teabega, toimub selle

86

töötlemine käesoleva sätte alusel avaliku võimu teostamise kontekstis ning politsei ülesannete

täitmise eesmärgil.

Avalikest allikatest kättesaadavate andmete hulka võivad kuuluda muu hulgas:

• avalikud registriandmed ja registrite avalikud vaated;

• avalikud teadaanded, ürituste programmid ja korraldajate avaldatud juhised;

• avalikud veebilehed ja sotsiaalmeedia platvormidel avaldatud teated;

• meediakajastused ja avalikud pressiteated;

• muud üldsusele suunatud infokanalid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid.

Abipolitseinik võib selliseid andmeid töödelda nii iseseisva abivahendina kui ka koos

asutusesisese teabe ja isikuandmetega, kui see on vajalik talle antud ülesande täitmiseks. Samas

tuleb arvestada, et ka avalik teave võib politsei tööprotsessis omandada asutusesisese teabe

staatuse, kui see on kogutud, süstematiseeritud või kombineeritud politsei menetluses

kasutamiseks. Sellisel juhul kohaldatakse sellele teabele samu konfidentsiaalsus- ja

kasutuspiiranguid nagu muule politsei tööalasele teabele.

Lõige 4 kohaselt ei või abipolitseinik andmeid kasutada ega edasi töödelda väljaspool talle

antud volitust ega viisil, mis ei ole otseselt seotud ülesande täitmisega. Abipolitsei tegevus

võib hõlmata juurdepääsu tundliku iseloomuga teabele, sealhulgas eriliiki isikuandmetele ning

muule teabele, mille avalikuks saamine võib kahjustada isiku õigusi, menetluse eesmärki või

avalikku turvalisust. Seetõttu on vältimatu, et selliste andmete kasutamine on rangelt piiritletud

ning seotud üksnes konkreetse ülesande täitmisega. Nõue on tugevalt seotud abipolitseiniku

usaldusväärsuse nõudega. Sätte eesmärk on ennetada olukordi, kus politsei tegevuses saadud

teavet väärkasutatakse, näiteks edastatakse kõrvalistele isikutele või kasutatakse muul

eesmärgil kui seaduslik ülesanne. Selline väärkasutus ohustaks politseiandmete kaitset,

kahjustaks politsei ja abipolitseinike mainet ning vähendaks avalikkuse usaldust. Eesmärk on

tagada, et politsei tegevuses saadud teave ei liiguks kontrollimatult ega oleks kasutatav viisil,

mis ei teeniks avalikke ülesandeid. Seetõttu sätestatakse sõnaselgelt, et abipolitseinikul puudub

õigus andmeid töödelda väljaspool antud volitusi.

Eelnõu §-ga 21 sätestatakse abipolitseiniku kohustused.

Abipolitseinike kohustuste selgem reguleerimine suurendab avalikkuse usaldust politsei ja

abipolitseinike tegevuse vastu, kaitseb isikute õigusi ning aitab tagada, et abipolitseinikud

tegutsevad seaduslikult. Kehtivas APolS-is on abipolitseinikule ette nähtud hulk kohustusi,

näiteks kohustus:

• järgida ametnike eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid;

• läbida iga-aastane täiendkoolitus;

• kanda abipolitseiniku ülesande täitmisel politsei ohutusvesti kirjaga

„ABIPOLITSEINIK“;

• kanda politseiametniku vormiriietust abipolitseiniku eritunnustega, kui ta kannab

abipolitseiniku ülesande täitmisel tulirelva või elektrišokirelva või täidab politsei

ülesandel kehtiva abipolitseiniku seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannet iseseisvalt;

• viivitamata teavitada politsei juhtimiskeskust tulirelva või elektrišokirelva kasutamisest

abipolitseiniku ülesande täitmisel.

Käesoleva paragrahvi lõikega 1 määratletakse abipolitseiniku kohustused.

Punkti 1 kohaselt on abipolitseiniku kohustus järgida PPA põhiväärtusi ning ametniku

eetikakoodeksit ja PPA eetikakoodeksit ja töökorralduse reegleid. Abipolitseinikule

laieneb kohustus järgida avaliku teenistuse seaduse alusel väljatöötatud avaliku teenistuse

eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid. Kuigi abipolitseinik ei ole teenistussuhtes avaliku

87

teenistuse seaduse ega PPVS-i mõttes, on avaliku korra tagamisel antud talle politseiga

võrreldavad volitused ning seetõttu on vaja seada sama kohustus ka abipolitseinikele. Kuna

abipolitseinik esindab politseid ja on osa PPA-st, siis laieneb talle kohustus järgida ka PPA

põhiväärtusi ja PPA eetikakoodeksit. PPA väärtused, mida PPA töötajad ja abipolitseinikud

peavad järgima, on avatus, inimlikkus ja tarkus24.

PPA töökorralduse reeglid on olulised organisatsiooni sujuvaks toimimiseks. Uus abipolitseinik

saab neist teada koolituste ja siseveebi kaudu. Kohustus neid järgida tekib seaduste ja nende

alusel kehtestatud sisemiste õigusaktide kaudu. PPA töökorralduse reeglid hõlmavad mitmeid

valdkondi, mis reguleerivad nii abipolitseinike käitumist, töökorraldust kui eetilisi põhimõtteid.

Mõned näited, mida töökorralduse reeglid reguleerivad: käitumisreeglid, vormiriietus ja

varustuse kasutamine, andmekaitse ja korruptsioonivastased meetmed. Seega peab

abipolitseinik järgima nii üldisi seadusi kui ka PPA-s kehtivaid sisemisi regulatsioone. Kui

abipolitseinik sisekorrareegleid ei täida, võib see kaasa tuua tema staatusest vabastamise teatud

juhtudel, raskematel juhtudel võib juhtum minna edasi kriminaal- või väärteomenetluseks.

Punkti 2 kohaselt on abipolitseinikul kohustus käituda väärikalt nii politsei tegevuses

osaledes kui ka sellest väljaspool, sealhulgas hoiduda tegevusest, mis kahjustab tema

usaldusväärsust abipolitseinikuna või kahjustaks PPA mainet. Olgugi et abipolitseinik on

vabatahtlik, ei saa eirata seda, et abipolitseinik on politseiorganisatsiooni esindaja ka väljaspool

politsei tegevuses osalemist. Seetõttu on oluline, et ta hoiduks tegevustest, mis võiksid

kahjustada politsei mainet või tekitada kahtlusi tema usaldusväärsuses. Seega oodatakse

abipolitseinikult, et ta käituks väärikalt ja vastutustundlikult nii politsei tegevuses osaledes kui

ka eraelus.

Näide. Kui abipolitseinik osaleb sotsiaalmeedias aruteludes, tuleb tal vältida seal

ebasündsat käitumist või halvustavaid kommentaare, mis võiksid kahjustada tema

usaldusväärsust või PPA mainet.

Punkti 3 alusel on abipolitseinikul kohustus hoida ja kasutada talle väljastatud ja tema

kasutuses olevaid vahendeid ja muud vara heaperemehelikult ja sihipäraselt ning

kasutada neid ainult talle antud ülesande täitmiseks. Selle sätte eesmärk on tagada riigivara

efektiivne kasutamine ning vältida varade väärkasutust või raiskamist. Varana on mõeldud

näiteks vormiriietust, alkomeetrit, sidevahendeid, patrullautot ja muid töövahendeid.

Abipolitseinikule väljastatud vara ja töövahendid on mõeldud ainult politsei tegevuses

osalemiseks temale endale, seega ei tohi abipolitseinik anda PPA vara teistele isikutele ega ise

kasutada PPA vara isikliku kasu saamiseks ega eraelulistel eesmärkidel. Abipolitseinik peab

tagama, et talle usaldatud vara on kaitstud kaotsimineku, varguse või hävimise eest.

Heaperemehelik kasutamine tähendab, et abipolitseinik peab hoolitsema talle väljastatud vara

eest nagu hea peremees. See tähendab vara hooldamist, kaitsmist kahjustuste eest ja selle

säästlikku kasutamist.

Näide. Abipolitseinik peab kasutama talle antud sülearvutit ainult politsei abistavate

ülesannete täitmisel, mitte isiklikuks otstarbeks.

Punkti 4 kohaselt on abipolitseinikul kohustus hoida korras talle väljastatud erivahendit

ja relva ning tagada, et need ei satu kõrvalise isiku kätte. See tähendab, et abipolitseinikul

on kohustus hoolitseda talle väljastatud erivahendite (käerauad) ja relvade (teleskoopnui,

pipragaas, tulirelv) eest, hoides neid alati heas korras ja kasutuskõlblikuna. Samuti peab ta

tagama, et need ei satuks kõrvaliste isikute valdusesse või kätte. Kõrvalisteks isikuteks loetakse

24 Politsei- ja Piirivalveamet. PPA lugu ja väärtused.

88

igaühte, kellel pole seadusest või ametist tulenevat õigust neid vahendeid kasutada, näiteks

perekonnaliikmed, sõbrad või teised tsiviilisikud. Kui relv või erivahendid satuksid kõrvaliste

isikute kätte, võib see põhjustada ohtlikke olukordi, näiteks õnnetusi, kuritegusid või kahju

avalikule korrale. Kui relv või erivahend kaob või satub kõrvaliste isikute kätte, kahjustab see

ka PPA mainet.

Näide. Abipolitseinik veendub enne patrulliinstruktaaži, et tulirelv on turvaliselt

kabuuris ja kättesaadav ainult temale. Ta jälgib ja arvestab seda ka kogu patrullvahetuse

vältel ning väljakutsete lahendamisel ja inimestega suhtlemisel, sealhulgas kasutab

õpitud turvataktika reegleid (nt kehaasend, käte hoidmine, distants jms). Pärast

patrulltegevuses osalemist täidab abipolitseinik vajalikud ohutusnõuded ja paigutab

talle väljastatud tulirelva ettenähtud hoiukohta, et see ei satuks kõrvaliste isikute kätte.

Punkti 5 kohaselt on abipolitseinikul kohustus viivitamata teavitada Politsei- ja

Piirivalveametit talle väljastatud relva, erivahendi või muu vara vargusest, kadumisest

või kõrvalise isiku kätte sattumisest. Abipolitseinik on kohustatud viivitamata teavitama

PPA-d juhul, kui talle väljastatud relv, erivahend või muu vara on kas varastatud, kadunud või

sattunud kõrvalise isiku kätte. Politsei varustus, eriti relvad ja erivahendid, ei tohi sattuda

kolmandate isikute kätte, et vältida nende kuritarvitamist. Kiire teavitamine aitab varustust

tagasi saada enne, kui see kellelegi kahju teeb. Abipolitseinik vastutab talle usaldatud vara eest.

Kui midagi kaob või varastatakse, tuleb see registreerida, et selgitada välja, mis juhtus. Täpse

teavitamise korra kehtestab PPA.

Punkti 6 kohaselt on abipolitseinikul kohustus hoida seaduses sätestatud korras saladuses

politsei tegevuses osalemise käigus teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi

isikuandmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. See tähendab,

et abipolitseinikul on kohustus hoida saladuses kõik politsei tegevuse käigus teada saadud

andmed, mis puudutavad teiste inimeste isiklikku ja perekonnaelu, samuti politsei asutusesisest

teavet, mis on mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks, st politsei taktika, plaanid,

strateegiad, uurimistegevus jms. Seda nõuet tuleb täita mitte ainult abipolitseinikuks osalemise

ajal, vaid ka pärast abipolitseiniku staatuse lõppemist. Abipolitseinik saab politsei tegevuses

osaledes sageli juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, mis võib hõlmata isiklikke andmeid ja

uurimisinfot. Sätte eesmärk on kaitsta isikute privaatsust ja õigusi ning PPA-d kui

organsatsiooni.

Perekonna- ja eraellu puutuvad andmed on seotud inimese isikliku elu, peresuhete ja

privaatsusega, näiteks:

• perekonnaseis (abielus, vallaline, lahutatud, lesk);

• sugulussuhted (vanemad, lapsed, õed-vennad, elukaaslane);

• elukohaandmed;

• kontaktandmed (telefoninumber, e-post);

• majanduslikud andmed (isiklike varade ja võlgade kohta);

• pereprobleemid (lahutus, hooldusõigus, peretülid).

Eriliigilised isikuandmed on näiteks:

• terviseandmed (diagnoosid, haiguslugu, puue, vaimse tervise info);

• usuline või maailmavaateline kuuluvus;

• poliitilised vaated ja parteikuuluvus;

• rassiline või etniline päritolu;

• seksuaalne orientatsioon ja seksuaalelu andmed.

89

Politsei kui õiguskaitseasutus peab olema avalikkuse silmis usaldusväärne. Usaldus politsei

vastu põhineb isikute veendumusel, et politseinikud ja abipolitseinikud käsitlevad tundlikku

teavet vastutustundlikult ning kaitsevad inimeste õigusi. Kui PPA asutusesisene info lekib

avalikkusesse või kolmandate isikute kätte, võib see kahjustada organisatsiooni mainet ja

usaldusväärsust. Usaldus politsei vastu tähendab ka seda, et inimesed saavad olla kindlad –

nende andmed, mis politseitöö käigus kogutakse, jäävad konfidentsiaalseks. Kui politsei ei

suuda tagada teabe turvalisust, võivad inimesed kahelda politsei võimes neid kaitsta.

Näited:

• Abipolitseinik osaleb lähisutevägivalla juhtumi lahendamisel ja saab teada, et peres

esineb alkoholi kuritarvitamist ning konfliktid abikaasade vahel on pikaajalised.

Abipolitseinik ei tohi neid andmeid jagada oma sõprade või pereliikmetega, sest need

puudutavad perekonna eraelu.

Politsei igapäevategevus põhineb kindlatel reeglitel ja plaanidel, mis on vajalikud kuritegevuse

ennetamiseks ning avaliku korra tagamiseks. Kui selline info satub kõrvaliste isikute või

kurjategijate kätte, võib see ohustada mitte ainult politsei tegevust, vaid ka ametnike ja teiste

isikute turvalisust. Kui politsei töömeetodid ja taktikad saavad avalikuks, saavad õigusrikkujad

oma tegevust vastavalt kohandada ning paremini seaduste ja järelevalve eest kõrvale hoida.

• Abipolitseinik on kursis infoga, mille kohaselt plaanitakse nädalavahetusel tema

kodupiirkonnas politseireidi „kõik puhuvad“. Ta ei tohi seda infot avalikustada ega

sellest ka oma pereliikmetele rääkida.

Punkti 7 põhjal on abipolitseinikul kohustus kanda abipolitseiniku vormiriietust, kui ta

politsei tegevuses osalemisel kannab elektrišoki- või tulirelva, kohaldab riikliku

järelevalve erimeedet või on vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku

vormiriietuse kaudu.

Õiguskantsleri märgukirjas on sätestatud: „Õigusselguse põhimõte eeldab, et isikute jaoks oleks

avalik võim väliselt üheselt mõistetavalt äratuntav ja selgelt eristatav. Seetõttu on riigi

jõustruktuurides töötavate ametnike suhtes kehtestatud vormikandmise kohustus. Täpselt nii,

nagu isikute jaoks peab olema selge, millised on nende kohustused ja millised on võimalikud

sunnimeetmed ja karistused, peab olema selge, kes täpselt nende suhtes riigi nimel tegutseda

tohib ja kelle korraldustele allumine on kohustuslik. Äärmiselt oluline on avaliku võimu

esindaja ära tuntavus ka seetõttu, et vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku

suhtes on KarS § 274 alusel kriminaliseeritud.“25 Käesoleva sättega pannakse kohustus, et

abipolitseinik peab igal juhul kandma abipolitseiniku vormiriietust:

1) Kui ta kannab elektrišoki- või tulirelva. Vormiriietus kinnitab, et abipolitseinik

on politsei esindaja ja tegutseb seaduslikult. Kui abipolitseinik kannab tulirelva

vormiriietuseta, ei pruugi inimesed aru saada, et tegemist on riigivõimu esindajaga.

Näide. Kui abipolitseinik patrullib rahvarohkes kohas ja kannab nähtaval tulirelva, siis

abipolitseiniku vormiriietus annab inimestele selge signaali, et tema relvakandmine on

seaduslik, mitte oht.

2) Kohaldab riikliku järelevalve erimeedet. Abipolitseinik peab kandma

vormiriietust riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel, et tagada tema rolli

äratuntavus avalikkuse ees ning vältida segadust või eksitust. Erimeetmete

25 Õiguskantsleri märgukiri abipolitseiniku seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks, p 109.

90

kasutamine tähendab sageli isikute vabaduste või õiguste ajutist piiramist, mistõttu

on eriti oluline, et abipolitseiniku rollis tegevuses osalemine oleks avalikkusele

selgelt nähtav ja arusaadav kui politseilise ülesande täitmine. See tähendab, et

vormiriietust tuleb üldjuhul kanda kõikides välitöö tegevustes: piirikontrollis,

patrullimisel, avaliku korra tagamisel, liiklusjärelvalves, migratsiooni järelevalves,

piirkondlikus poliseitöös.

3) On vajalik, et ta oleks visuaalselt tuvastatav abipolitseiniku vormiriietuse

kaudu. Vormiriietust tuleb kanda näiteks liikluse reguleerimisel. See tagab, et

autojuhid ja jalakäijad näevad selgelt, et tegemist on ametliku isikuga, kelle juhiseid

tuleb järgida.

Punkti 8 alusel peab abipolitseinik kandma tulirelva nähtaval kohal, kui ta kannab

abipolitseiniku vormiriietust. Politsei tegevuses osaledes peab vormiriietuses abipolitseinik,

kellele on väljastatud tulirelv, kandma relva nähtaval. Kui abipolitseinik osaleb politsei

tegevuses erariietes, peab ta üldjuhul kandma tulirelva varjatult. Erandina võib erariietes

abipolitseinik kanda tulirelva nähtavalt, kuid ainult juhul, kui ta on selgelt identifitseeritav

abipolitseinikutunnistuse või ametimärgi abil või ta kannab abipolitseiniku eraldusmärgiga

vesti. Kui erariietes abipolitseinik osaleb koos politseiametnikega avalikes kohtades toimuvatel

operatsioonidel, ei pruugi relva kandmise varjamine alati olla võimalik. RelvS-i alusel peab

turvateenistuja avalikus kohas tööülesande täitmisel kandma relva nähtaval ning ka

politseiametnik, kes kannab vormiriietust, peab kandma tulirelva nähtaval kohal.

Punktiga 9 sätestatakse, et kui abipolitseinik osaleb politsei tegevuses erariietes, on tal

kohustus kanda tulirelva üldjuhul varjatult, välja arvatud juhul, kui abipolitseinik on

ülesande täitmisel selgelt identifitseeritav. Sätte eesmärk on reguleerida tulirelva kandmise

viisi olukordades, kus abipolitseinik ei kanna abipolitseiniku vormiriietust.

Sätte kohaselt on varjatud kandmine põhireegel. See tähendab, et erariietes politsei tegevuses

osalev abipolitseinik peab kandma tulirelva viisil, mis ei ole avalikkusele nähtav. Varjatud

tulirelva kandmise nõue täidab mitut eesmärki, näiteks väldib avalikkuses paanika või eksituse

teket olukorras, kus relva kandev isik ei ole üheselt tuvastatav politsei esindajana, vähendab

relvaga seotud ohte, sealhulgas relva haaramise või rünnaku riski. Samas näeb säte ette erandi,

mille kohaselt ei pea tulirelva kandma varjatult juhul, kui abipolitseinik on ülesande täitmisel

selgelt identifitseeritav. Selge identifitseeritavuse all mõistetakse olukorda, kus abipolitseiniku

seotus politseiga on üheselt arusaadav nii teistele ametnikele kui ka kolmandatele isikutele.

Sellisel juhul on nähtav tulirelva kandmine põhjendatud.

Oluline on rõhutada, et säte ei anna abipolitseinikule õigust iseseisvalt otsustada relva nähtava

kandmise üle. Otsus selle kohta, kas ülesande täitmisel on tagatud selge identifitseeritavus ning

kas nähtav relvakandmine on põhjendatud, tehakse politsei poolt ja lähtub politsei antud

juhistest ning konkreetse ülesande iseloomust.

Punkti 10 kohaselt on abipolitseinikul kohustus mitte kanda abipolitseiniku vormiriietust,

relva ega laskemoona korrakaitseseaduse § 36 lõike 1 tähenduses joobeseisundis. KorS §

36 lõike 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud

või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lõike 4

kohaselt on joobeseisundi liigid alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Käesoleva punkti tähenduses ei ole keelatud

mitte ainult tulirelva ja laskemoona, vaid ka gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva

kandmine joobeseisundis. Relva kandmise keeld joobeseisundis tagab abipolitseiniku enda,

teiste inimeste ja avaliku korra turvalisuse. RelvS keelab relva kandmise joobeseisundis, sest

91

alkohol ja muud joovastavad ained halvendavad otsustusvõimet, reaktsioonikiirust ja

enesekontrolli. Joobeseisund suurendab riski teha ohtlikke otsuseid, käsitseda relva

ebaturvaliselt või kasutada seda impulsiivselt, näiteks konfliktides. Relva kandmine on suur

vastutus, mis nõuab kainet mõistust ja selget mõtlemist, mida joobeseisundis ei ole võimalik

tagada. Ilmselgelt ei või abipolitseinik politsei tegevuses osaledes olla joobeseisundis. Lisaks

on teatud juhtudel abipolitseinikule usaldatud tulirelv hoiule tema koju ning sellisel juhul ei

tohi ta tulirelva kanda väljaspool politsei tegevust, veel enam olla sealjuures joobeseisundis.

Joobeseisundis ei tohi abipolitseinik kanda vormiriietust, sest see kahjustab politsei

usaldusväärsust. Kui abipolitseinik viibib vormiriietuses joobeseisundis avalikus kohas, võib

see jätta mulje, et ta ei järgi reegleid, mida ta teistelt nõuab. Kui joobes abipolitseinik kannab

vormiriietust, võib ta tahtlikult või tahtmatult oma staatust kuritarvitada.

Punkti 11 kohaselt on abipolitseinikul kohustus mitte kasutada oma staatust eesmärgiga

tekitada kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või hüvele või avalikele huvidele.

See tähendab, et abipolitseinik ei tohi kasutada oma staatust ja sellega kaasnevat autoriteeti

selleks, et kahjustada teiste inimeste õigusi, vara, heaolu või avalikke huve. Abipolitseinikul on

politsei esindajana suurem ühiskondlik vastutus. Kõigil inimestel on seadusega kaitstud

õigused, näiteks õigus privaatsusele, omandile, sõnavabadusele ja kehalisele puutumatusele.

Näide. Kui abipolitseinikul on naaber, kellega tal on isiklik konflikt, ei tohi ta kasutada

oma abipolitseiniku staatust ega õigusi naabri vastu. Ta peab hoiduma oma staatuse

kasutamisest eraeluprobleemide lahendamisel, säilitades ametialase neutraalsuse.

Punkti 12 alusel on abipolitseinikul kohustus esitada isiku nõudmisel abipolitseiniku

tunnistus või tunnistus koos ametimärgiga, kui ta osaleb politsei tegevuses ja kannab

abipolitseiniku vormiriietust. See tähendab, et kui abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ja

kannab vormiriietust, on tal kohustus inimese soovil või nõudmisel esitada oma abipolitseiniku

tunnistus ja ametimärk. See nõue tagab, et abipolitseinik on tuvastatav ametliku isikuna, kellel

on õigus täita politseilisi ülesandeid. Abipolitseiniku tunnistus ja ametimärk tõendab

abipolitseiniku staatust ja tema õigust osaleda politsei tegevuses. Tunnistuse esitamise nõue

aitab vältida olukordi, kus keegi võiks teeselda abipolitseiniku staatust.

Näide. Abipolitseinik, kes kannab abipolitseiniku vormiriietust, peatab

liiklusjärelevalve käigus punase tulega ristmiku ületanud jalakäija. Kuigi jalakäija näeb

visuaalselt, et tegemist on riigivõimu esindajaga, tahab ta veenduda, et tegemist on

abipolitseinikuga, ning seega on tal õigus nõuda abipolitseiniku tunnistuse ja

ametimärgi esitamist. Abipolitseinik on kohustatud esitama jalakäijale abipolitseiniku

tunnistuse koos ametimärgiga.

Punkti 13 kohaselt on abipolitseinikul kohustus esitada isikule abipolitseiniku tunnistus

või abipolitseiniku tunnistus koos ametimärgiga, kui ta osaleb politsei tegevuses

vormiriietuseta. Ka kehtivas APolS-is on nõue, et abipolitseinik peab esitama isikule tema

nõudmisel abipolitseiniku tunnistuse. Uues APolS-is on täpsustatud, et kui abipolitseinik on

vormiriietuses, siis peab ta esitama oma tunnistuse isiku nõudmisel ning kui ta osaleb politsei

tegevuses ilma abipolitseiniku vormiriietuseta, siis esitab ta tunnistuse ka ilma isiku

nõudmiseta. Ametimärki ei pruugi kõigil abipolitseinikel olla, kuid kui see on olemas, esitab

abipolitseinik selle koos tunnistusega.

Punkti 14 kohaselt on abipolitseinikul kohustus teavitada PPA-d esimesel võimalusel, kui

ta ei vasta käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1, 2, 9, 10 ja 11 nimetatud nõuetele.

92

Sätte eesmärk on vältida olukordi, kus abipolitseinik osaleb politsei tegevuses ajal, mil seaduses

sätestatud eeldused abipolitseinikuna tegutsemiseks on ära langenud või ajutiselt muutunud.

Nimetatud nõuded puudutavad abipolitseiniku teovõimet ja vanust, Eesti kodakondsuse

olemasolu, kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava staatust, viimase aasta jooksul

avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu vabastamist ning kohtuniku, prokuröri või

rahvakohtuniku staatust. Tegemist on asjaoludega, mille muutumisest on abipolitseinik ise

esimesena teadlik ning mille olemasolu või puudumine mõjutab vahetult tema õigust osaleda

politsei tegevuses.

Teavitamiskohustus lasub abipolitseinikul endal ning selle täitmine on osa tema vastutusest ja

usaldusväärsusest politsei tegevuses osalemisel. „Esimesel võimalusel“ tähendab, et

abipolitseinik peab viivitamata, niipea kui asjaolud seda objektiivselt võimaldavad,

informeerima PPA-d või oma vahetut juhti asjaolust, mis toob kaasa § 5 lõike 1 punktides 1, 2,

9, 10 või 11 sätestatud nõuetele mittevastavuse. Teavitamine võib toimuda suuliselt või

kirjalikult, näiteks telefoni, e-kirja või vahetu vestluse kaudu.

Õigeaegne teavitamine võimaldab Politsei- ja Piirivalveametil hinnata olukorda ning vajaduse

korral rakendada seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas abipolitseiniku politsei tegevuses

osalemise peatamist.

Näide. Abipolitseinik satub eraelus seaduserikkumisse, näiteks alustatakse tema suhtes

kriminaalmenetlust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Ta peab sellest viivitamata

teavitama politseid, mitte ootama, kuni menetlus lõpeb.

Punkti 15 alusel on abipolitseinikul kohustus teavitada viivitamata PPA-d tulirelva või

elektrišokirelva kasutamisest PPA kehtestatud korra alusel. Ka kehtiva APolS § 36

kohaselt on abipolitseinik kohustatud viivitamata teavitama politsei juhtimiskeskust tulirelva

või elektrišokirelva kasutamisest. Tulirelva või elektrišokirelva kasutamine on tõsine samm,

millel võib olla märkimisväärne mõju inimeste õigustele ja tervisele. Viivitamatu teavitamine

tagab, et igasugune relva kasutamine dokumenteeritakse ja kontrollitakse üle. See aitab

ennetada väärkasutuse kahtlusi ning kaitseb nii abipolitseinikku kui ka politseiasutust. Politsei

peab kontrollima, kas abipolitseiniku poolt relva kasutamine oli seaduslik, proportsionaalne ja

õigustatud vastavalt olukorrale. Vajaduse korral hinnatakse, kas kasutati liigset jõudu või kas

relva kasutamine oleks võinud olla välditav. Relva kasutamise olukordi analüüsides saab PPA

hinnata, kas abipolitseinike koolitus on piisav või vajab täiendamist. Esimene samm on

viivitamata informeerida oma vahetut juhti või sündmuse eest vastutavat politseiametnikku.

Teavitamine peaks toimuma kohe pärast olukorra lõppu, kui see on ohutu ja võimalik.

Punkti 16 kohaselt on abipolitseinikul kohustus jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine

ja tema põhitöö ei kahjusta vastastikku tema töövõimet ega tervist. See tähendab, et

abipolitseinik peab olema teadlik oma terviseseisundist ja töövõimest ning tagama, et tema

tegevus abipolitseinikuna ei sea ohtu tema füüsilist ega vaimset tervist. Kui abipolitseinik on

seisundis, kus ta pole suuteline oma ülesandeid täitma (nt väsimus, vigastus, haigus), võib see

seada ohtu tema enda, teiste politseinike ja avalikkuse turvalisuse. Abipolitseinikud täidavad

oma ülesandeid vabatahtlikult, oma põhitöö ja muude kohustuste kõrvalt. Seega peab

abipolitseinik ise jälgima, et ta on politseitööle tulles puhanud. Politseitöö on oma olemuselt

pingeline ja näiteks öine patrullvahetus täispikkuses tekitab kurnatust, mis mõjuta tema

võimekust täita oma igapäevast palgatööd. Samas on inimestel erinevad töörežiimid, mida nad

ise kõige paremini teavad, ja sellega peavad nad arvestama nii põhitööle kui ka vabatahtlikuna

politseitööle tulles. Näiteks ei tohiks abipolitseinik järjestikustes patrullivahetustes abiks olla,

93

kui tal ei ole võimalik vahepeal puhata ja taastuda. Abipolitseinikul lasub vastutus jälgida ka

seda, et tema abipolitseinikuna tegutsemine ei kahjustaks tema igapäevatööd.

Lõike 2 kohaselt võib abipolitseiniku vormiriietuse kandmise kohustusest loobuda

ülesande täitmisel PPA põhjendatud otsusel, kui see on vajalik politsei tegevuses ülesande

täitmise eesmärgi saavutamiseks. Politseivälistes tegevustes osaledes abipolitseiniku

vormiriietuse kandmiseks on abipolitseinikul vaja PPA luba. Kuna abipolitseinikke on

plaanis hakata kaasama ka tegevustes, kus on vajalik erariiete kandmine, näiteks alaealiste

õigusrikkumiste ennetamisele ja avastamisele suunatud reidid. Samuti ei kanna

politseiametniku vormiriietust tihti näiteks narkokuritegude üksus ja kriminaalbüroo

politseiametnikud, kuid tulirelva kandmine on ülesannete täitmisel õigustatud. Seega luuakse

võimalus ülesande iseloomust lähtuvalt otsustada, millisel juhul võib abipolitseinik loobuda

vormiriietuse kandmisest ka juhtudel, kui ta kannab tulirelva või teostab riikliku järelevalve

erimeetmeid. Erariietes abipolitseinik kannab tulirelva üldjuhul varjatuna. Nõudeks jääb aga

see, et kui abipolitseinik osaleb politsei tegevuses erariietes ja kannab tulirelva nähtavalt, peab

ta ennast selgelt identifitseerima abipolitseinikuna, kandes selleks politseivesti, ja

abipolitseiniku tunnistust nähtaval kohal.

Abipolitseinik tohib vormiriietust kanda ainult politsei tegevuses osaledes. Kui abipolitseinik

soovib vormiriietust kanda väljaspool politsei tegevuses osalemist, on selleks vaja PPA-lt eraldi

nõusolekut. Näiteks võib olla lubatud abipolitseiniku vormiriietuse kandmine PPA nõusolekul

(politseivälises tegevuses osaledes) ametlikel esindusüritustel, kui abipolitseinik esindab

politseid rahvusvahelistel või siseriiklikel üritustel, nagu konverents või vastuvõtt. Nõusoleku

saamine reguleeritakse PPA sisekorraga. Sellisel juhul esineb ta küll abipolitseinikuna, kuid ei

osale otseselt politsei tegevuses käesoleva seaduse tähenduses.

Lõike 3 kohaselt võib abipolitseinik oma tunnistuse ja ametimärgi esitamise kohustuse

esitamise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Tegemist on

erandiga, mille kohaselt võib abipolitseinik lükata oma tunnistuse ja ametimärgi esitamise

kohustuse edasi, kui see on vajalik, et tagada operatiivne reageerimine olukordades, kus

viivitamine võib põhjustada ohtu avalikule korrale, isikute turvalisusele või elule. Siinkohal ei

ole eristatud, kas tegemist on kõrgendatud või olulise ohuga, kuid oht peab olema vahetu, see

veel kestab ning seda on vaja tõrjuda. Säte ei anna abipolitseinikule õigust oma tunnistuse ja

ametimärgi esitamisest loobuda, vaid annab võimaluse see edasi lükata ning teha seda esimesel

võimalusel.

Näide. Abipolitseinik, kes on koos politseiametnikuga erariietes politseireidil, märkab

tänaval inimest, kes ähvardab teisi noaga. Enne kui abipolitseinik jõuab oma tunnistust

või ametimärki esitada, peab ta viivitamata sekkuma, et koos politseiametnikuga

relvastatud isik kahjutuks teha. Ohu kiire neutraliseerimine on hädavajalik ja tunnistuse

esitamise viivitamine on õigustatud, kuna see võib päästa elusid.

Lõikega 4 sätestatakse, et II ja III astme abipolitseinik, kes politsei tegevuses osaledes

teenindab sündmuskohti või puutub kokku ekspertiisi- ja uuringuobjektidega,

daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisi- ja uuringuobjektile

abipolitseiniku jäetud jälgede välistamise eesmärgil. Sarnaselt politseiametnikega tuleb ka

abipolitseikelt võtta DNA-proov PPVS §-s 451 sätestatud korras, tagamaks, et riiklikesse

registritesse kantakse üksnes need isikustamata DNA-proovid ja sündmuskohajäljed, mis ei

pärine kannatanutelt, tunnistajatelt ega teistelt sündmusega seotud isikutelt, ning välistada

abipolitseiniku jäetud jäljed.

94