Väljaminev kiri

ÄRAKIRI

Ärisaladused välja jäetud

OTSUS

21.03.2025 nr 9-3/2025-003

AS Tallinna Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus ja hinnataotluse aluseks olev

dokumentatsioon (edaspidi Hinnataotlus). Nõuetekohase Hinnataotluse esitas ASTV 03.12.2024.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-ettevõtja

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste

hinnakirjaga, ÜVVKS § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse

aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel

reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud

summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid:

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest;

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise

ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad

tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu

kehtestamiseks.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et

vee-ettevõtjal oleks tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse

tagamiseks;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024026?leiaKehtiv

2 (64)

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude

eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes

ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja

järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja

töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli

tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustik on välja töötatud

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad

andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud

hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning

tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel

on võimalik juhinduda Konkurentsiameti välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse

esitamise juhendist“ 3.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna

arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning on avaldanud selle oma

koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile

abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda

ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad

faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama

Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga

seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle

ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult

kättesaadavad. Konkurentsiametil on kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle

ametiisiku suhtes.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib

2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-

soojus-javesi/vesi/hindade-kooskolastamine#hinna-voi-jareleval 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4

Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks. Käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiv Metoodika on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024

käskkirjaga nr 1-2/2024-016.

3 (64)

Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne

esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei

ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

Menetlusosaline on ASTV (registrikood 10257326; asukoht Ädala tn 10, Tallinna linn, 10614, Harju

maakond). Ettevõtja aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €. ASTV-is olulist mõju omavad

aktsionärid on Tallinna linn 55,06%-ga ja OÜ Utilitas 20,36%-ga ning ülejäänud aktsiad on vabalt

kaubeldavad Nasdaq Baltikumi turul, kus ASTV aktsiad noteeriti 01.06.2005. ASTV kontserni

kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis on täies ulatuses ASTV omanduses.

Lisaks kuulub ASTV-le ka 100%-line osalus ettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud 2021).

ASTV juhatuse liikmed otsuse koostamise hetkel on Aleksandr Timofejev, Tarvi Thomberg ja Taavi

Gröön.

ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning

lisategevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Lisaks osutab ASTV reovee

ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid põhiteenusega seotud

teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite vahetamine/taatlemine jms). ASTV

majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu

(EVEL) liige.

3. Menetluse käik

19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus koos selle aluseks oleva

dokumentatsiooniga.

Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil

võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 28.11.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le

e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste (esines erinevusi erinevate töölehtede vahel, ei olnud

kasutatud korrektseid saastetasumäärasid ning taotlus ei olnud esindusõigusliku isiku allkirjastatud)

selgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

03.12.2024 esitas ASTV Konkurentsiametile parandatud Hinnataotluse, millest oli kõrvaldanud

Konkurentsiameti viidatud puudused.

ÜVVKS § 58 lg 3 järgi teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist.

HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi

registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab

tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks

tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust alusel

algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele

järgnevast päevast. ASTV 03.12.2024 esitatud Hinnataotluse luges Konkurentsiamet

nõuetekohaseks. Seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 04.12.2024.

05.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike

selgituste ja lisaandmete saamiseks (abonentide arv, trasside pikkus, veekadu, päikeseparkide

rajamine, lisateenustega seotud põhiteenused, sademevee ärajuhtimise teenus).

16.12.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV selgitused ning korrigeeritud Hinnataotlus.

4 (64)

16.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi ja lisaandmeid

Hinnataotluses esitatud investeeringute ja põhivarade andmete kohta. Lisaks palus amet esitada

2024.a tegelikud veeteenuse müügikogused ning ammutatud vee koguse ning soovis selgitusi

tegevuskulude kohta.

30.12.2024 esitas ASTV selgitused põhivara, investeeringute ja tegevuskulude kohta ning

korrigeeritud Hinnataotluse.

13.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi investeeringute

kohta ning juhtis tähelepanu käibekapitali arvutuse kohta.

15.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi tegevuskulude

kohta (remondi- ja hoolduskulud, kemikaalide kulu, maamaks, tööjõukulu, infotehnoloogilised

kulud).

28.01.2025 registreeriti Konkurentsiametis ASTV vastuskiri, korrigeeritud Hinnataotlus ning esitati

16.12.2024 küsitud tegelikud veeteenuse müügikogused. Samal päeval soovis amet paari vastust

täpsustada, millele ASTV esitas selgitused 29.01.2025.

30.01.2025 esitas amet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi müügikoguste ja

veekao prognoosi kohta ning soovis selgitusi abonentide arvule ja investeeringutele.

04.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse.

05.02.2025 soovis amet e-kirja teel ASTV selgitusi investeeringute kohta, millele ASTV esitas

selgitused ja korrigeeritud Hinnataotluse 06.02.2025.

06.02.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele

järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele lähtudes ÜVVKS § 58 lg 8.

10.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi 06.02.2025 korrigeeritud Hinnataotluse

kohta. ASTV korrigeeris seetõttu Hinnataotlust ning esitas selle 13.02.2025.

13.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse.

18.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi elektrikulu jagamise ning purgimise ja

ülenormatiivse reostuse kulude eristamise kohta. Lisaks soovis amet 2025 maamaksuteatiseid ning

Tallinnaga sõlmitud sademevee ja hüdrantide hooldamise tasu arvutust.

19.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Maardu Linnavalitsuse arvamus investeeringutest.

20.02.2025 esitas ASTV selgitused ja lisaandmed ameti 18.02.2025 küsimustele ning korrigeeritud

Hinnataotluse.

20.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saue Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

21.02.2025 soovis Konkurentsiamet täiendavaid selgitusi Tallinna linnalt saadava sademevee ja

hüdrantide hoolduse tasu arvutuste kohta.

25.02.2025 esitas ASTV täiendavad selgitused Tallinna linnalt saadava sademevee ja hüdrantide

hoolduse tasu arvutuste kohta ning korrigeeritud Hinnataotluse.

5 (64)

25.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamus

investeeringutest.

03.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Harku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

04.03.2025 soovis amet täpsustada hinnataotluses korrigeeritud abonentide arvu ja müügikoguseid,

millele ASTV esitas selgitused 06.03.2025.

06.03.2025 esitas Konkurentsiamet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi

tegevuskulude prognoosi kohta. Tegevuskulude üle toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus ka

07.03.2025.

10.03.2025 esitas ASTV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli korrigeerinud tegevuskulude taset

vastavalt ameti ettepanekule.

13.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

Perioodil 11.03-14.03.2025 toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus veekao ja reoveeteenuse

kulude jagamisest erinevate piirkondade vahel ning põhivarade järjepidevast arvestusest.

17.03.2025 esitas ASTV digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse.

ÜVVKS § 58 lg 9 alusel peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 06.12.2024 –

29.01.2025; 31.01.2025 – 04.02.2025; 06.02.2025 – 17.03.2025 (kokku 100 päeva), sest puudusid

Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ja lisaandmed ning kohaliku omavalitsuse

arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“2 p 4.1 näeb ette,

et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse

Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse

järgneva aasta andmete alusel (veerg „hinna arvutus 12 kuu andmetel“). Kuna ASTV esitas

Hinnataotluse 19.11.2024 ehk 2024.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna

analüüsi 2025.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte esitatud

andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist3 ettevõtja

majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata nende põhjal muuhulgas vee-ettevõtja

koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude,

kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse

hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui

ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS §

50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel.

ASTV kehtiva ehk 24.09.2024 otsuse nr 9-3/2024-020 (edaspidi 24.09.2024 Otsus) ja 17.03.2025

registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb ASTV veeteenuse hind alljärgnevas tabelis

(vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.

Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid

2 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 3 https://ariregister.rik.ee/

6 (64)

Rida Hinnakomponendid Ühik 24.09.2024

Otsus 20254

1 Tegevuskulud (rida 2 + rida 8) tuh € 29 006,09 […]

2 Muutuvkulud tuh € 10 667,86 […]

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 1 294,92 […]

4 Saastetasu tuh € 953,65 […]

5 Elektri kulu tuh € 4 937,41 […]

6 Kemikaalide kulu tuh € 2 883,39 […]

7 Mudakäitluskulud tuh € 598,50 […]

8 Muud tegevuskulud tuh € 18 338,23 […]

9 Põhivahendite rendikulu tuh € 1 076,97 […]

10 Kapitalikulu tuh € 9 356,65 […]

11 Tulukus tuh € 13 962,41 […]

12 Lubatud müügitulu tuh € 53 402,12 […]

13 Järelevalvetasu tuh € 106,80 […]

14 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 53 508,92 […]

15 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 22 407,44 […]

16 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 26 279,75 […]

17 Müügikogus kokku tuh m3 48 687,19 […]

18 Kaalutud keskmine veeteenuse tasu €/m3 1,10 […]

Konkurentsiamet analüüsib ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid

kulusid ja tulukust, s.t kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu

ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg 2025). Konkurentsiamet on seisukohal, et

ASTV hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle

kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV taotletud veeteenuse hinna kujunemise

aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja esitatud andmeid

ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt osutab ASTV veeteenust Tallinna, Saue ja Maardu linnas

ning Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas, Harku valla Laabi tegevuspiirkonnas ja Saue

vallas Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja piirkonnas. Lisaks eelnevalt nimetatud

tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle ümbruse valdade teistele

veeettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso, Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo Vesi

OÜ, jt).

4 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 8

https://teele.tallinn.ee/documents/119742/view#metadata

7 (64)

Tallinna Linnavolikogu on määranud 03.11.2022 otsusega nr 1148 „Vee-ettevõtja määramine

Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“ ASTV vee-ettevõtjaks

Tallinna linna piirkonnas tähtajaga kuni 30.11.2032.

Saue Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 1775 ASTV vee-ettevõtjaks Saue linnas

ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel. Varadel, mis on kohaliku

omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010

sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega)

alusel6.

Maardu Linnavolikogu on määranud 04.11.2008 otsusega nr 2117 (viimati muudetud 31.03.2009

Maardu Linnavolikogu otsusega nr 232) Maardu vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Maardu linna

haldusterritooriumi ja kinnitatud vee-ettevõtjaks Maardu tegevuspiirkonnas alates 01.07.2009

ASTV. Maardu tegevuspiirkonnas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikuks AS Maardu Vesi

(edaspidi MV). ASTV, Maardu Linnavalitsuse ja MV vahel on 05.08.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni teenuse osutamise ja opereerimise leping nr 5365 (edaspidi Opereerimisleping),

mille alusel ASTV osutab Maardu tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust alates

1. juulist 2009. Opereerimislepingu tähtaeg on 30 aastat. Lepingu kohaselt maksab ASTV renditava

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ja opereerimise ainuõiguse eest MV-le igakuist renti,

mis sisaldub ASTV taotletavas veeteenuse hinnas.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel

reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud

summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 50 lg 5 lähtuvalt soovis ASTV kehtestada summaarsete kulude alusel ühise veeteenuse

hinna Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas (edaspidi Tallinna ja Saue piirkond), Maardu

tegevuspiirkonnas ning veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjatele.

Viimati on Konkurentsiamet kooskõlastanud ASTV veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue, Maardu

ning teistele vee-ettevõtjatele 24.09.2024 otsusega nr 9-3/2024-020. Eelnimetatud otsus tugines

põhiosas Konkurentsiameti 29.05.2024 otsusele nr 9-3/2024-009 (edaspidi ka 2024 Otsus), millega

analüüsiti viimati ettevõtja veeteenuse müügikoguseid ja kulusid.

Ülevaade kehtivatest ja taotletud veeteenuse hindadest on kajastatud järgnevas tabelis (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad

Piirkond ja teenus Ühik Kehtiv

hind Taotletav

hind Muutus

%

Tallinna ja Saue tegevuspiirkond

Tasu võetud joogivee eest füüsilised isikud €/m3 0,85 1,06 24,7

Tasu võetud joogivee eest juriidilised isikud €/m3 1,65 1,46 -11,5

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud €/m3 1,00 1,04 4,0

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud €/m3 1,82 1,87 2,7

Maardu tegevuspiirkond

Tasu võetud joogivee eest €/m3 1,83 1,97 7,7

5 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912 6 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 7 https://atp.amphora.ee/maardulv/index.aspx?itm=17912

8 (64)

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 2,03 2,06 1,5

Teised vee-ettevõtted

Tasu võetud joogivee eest €/m3 0,79 0,85 7,6

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,79 0,80 1,3

Põhiteenustega seotud teenused

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 155,06 162,38 4,7

Piirkond ja teenus Ühik Kehtiv

hind

Taotletav

hind

Muutus

%

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 438,91 460,50 4,9

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud

veearvesti asendamine

DN 15-20 €/tk 64,13 64,13 0,0

DN 25-32 €/tk 107,72 107,72 0,0

DN 40 €/tk 143,29 143,29 0,0

DN 50 €/tk 364,33 364,33 0,0

DN 80 €/tk 233,75 233,75 0,0

DN 100 €/tk 249,62 249,62 0,0

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks kohaliku omavalitsuse

volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja

teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda.

ÜVVKS § 568 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale

võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus

ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või

teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra

Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korra

(ÜVVKS § 34 lg 2 p 4). ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhul,

kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis- või teenuslepingus kokku

leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused

vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule. ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-

ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning §

36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.

8 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta piirväärtusi

ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu näol on

tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi ületava

reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid

on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Piirnormi ületava reostuse tasu võtmise

alused kehtestab omavalitsuse volikogu ÜVVK kasutamise eeskirjaga.

9 (64)

Tallinna Linnavolikogu on 15.06.2006 määrusega nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“9 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate

piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3):

Tabel 3 Üldreostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvaine sisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaaduste sisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosfori sisaldus mg/l 15,00 28,50

Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05 0,20

Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20 0,80

Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20 0,80

Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50 2,00

Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10 0,50

Vase sisaldus Cu mg/l 2,00 8,00

Plii sisaldus Pb mg/l 0,50 2,00

Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00 4,00

Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00 8,00

Tina sisaldus Sn mg/l 0,50 2,00

Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,20 0,80

Arseeni sisaldus As mg/l 0,20 0,80

Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“10 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas (vt Tabel 3).

ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas11 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016 määrusega

nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 12 lisas 1 sätestatud järgmised

ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed

reoainete piirväärtused, mis osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas

kehtestatud reostuse piirväärtustest (vt Tabel 3a):

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042481 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014 11 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037

10 (64)

Tabel 3a Saue linna reoainete piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus

Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5

Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0

Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0

Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0

Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0

Maardu Linnavolikogu on 03.07.2020 määrusega nr 74 „Maardu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“13 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja

sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3b):

Tabel 3b Maardu linna reoainete piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 28,50

Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa

reoveepuhastile määratud reostuse piirväärtusi, ehk reovett, mis ei kahjusta ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Kui reo- või sademevee

reostusnäitajad ületavad eeltoodud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee

ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Reovesi, mis ületab reostusnäitajate

piirväärtusi (ülenormatiivne reovesi) loetakse ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, mille eest

on vee-ettevõtjal õigus lisaks ameti määratud veeteenuse hinnale kehtestada kliendile

ülenormatiivse reostuse tasu.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

11 (64)

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda reovett

puhastava puhasti võimsusest. Seega erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse juhitavale

reoveele saavad kehtida vaid konkreetsele puhastile kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused.

Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonnast, samuti teistelt vee-ettevõtjatelt ühiskanalisatsiooni

juhitud reovesi puhastatakse Tallinna reoveepuhastis. ASTV on kinnitanud Konkurentsiametile

Tallinna reoveepuhasti võimsuse vastavust Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjas (Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrus nr 37) kehtestatud reovee maksimaalsete

reoainete piirväärtustele, millise reostatuse piires puhastile suunatud reovesi ei kahjusta

ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Võttes arvesse ASTV

reoveepuhasti tegelikku võimsust ning asjaolu, et ASTV on taotletavad veeteenuse hinnad

erinevates piirkondades kujundanud vee-ettevõtja summaarsetest kuludest lähtuvalt, saab kehtida

reoveeteenuse tarbimine ja hind kõikidele ASTV klientidele (kes suunavad reovee Tallinna

reoveepuhastile) samadel tingimustel, ehk ameti määratav reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse hind kehtib ühiskanalisatsiooni juhitud reoveele, mille reostusnäitajad ei ületa

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas toodud piirväärtusi (vt Tabel 3

veerg Piirväärtus 1).

Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud ASTV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja

veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 - 2025.

Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad

rida Üldised näitajad ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Võetud joogivee teenuse abonendid tk 24 663 24 648 24 728 25 279 […]

2

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse abonendid tk 24 169 24 421 24 631 25 254 […]

3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […]

4 sh rekonstrueeritud ja uued km 173,5 143,0 152,3 175,0 […]

5 rekitud torustike osatähtsus % 14,4 11,9 12,7 14,2 […]

6 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1 207,7 1 194,6 1 187,1 1 211,0 […]

7 sh rekonstrueeritud ja uued km 170,7 131,4 142,7 162,0 […]

8 rekitud torustike osatähtsus % 14,1 11,0 12,0 13,4 […]

9 Puurkaevude arv tk 91 91 91 91 […]

10 Veepumplate arv tk 65 65 65 65 […]

11 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 1 […]

12 Reovee pumplate arv tk 157 162 162 162 […]

13 Reovee puhastite arv tk 1 1 1 1 […]

14 Objekte kokku tk 315 320 320 320 […]

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954,

L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326. Nimetatud keskkonnaload on

väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning

põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Vee

erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja Maardu linna ning nende

ümbruse valdade suublatesse.

ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab klientidelt

ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV 2025.a-l

tegevuspiirkondades vett 107-st puurkaevust ning opereerib 65 veepumplaga ja 162

reoveepumplaga. ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus

12 (64)

ulatub kokku 2465,5 km-ni, millest 1254,5 km on ühisveevärgi torustikke ning 1211,0 km on

ühiskanalisatsiooni torustikke.

Tallinna Linnavolikogu kiitis 03.11.2022 otsusega nr 114 heaks AS-i Tallinna Vesi nõukogu

kinnitatud halduslepingu „Vee-ettevõtjana tegutsemiseks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse,

lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee ärajuhtimise ning ühisveevärgil asuvatest

avalikest veevõtukohtadest veevõtmise teenuse osutamiseks“ 14 , mis sõlmiti osapoolte vahel

perioodiks 01.12.2022 – 30.11.2032 (k.a). Halduslepingu kohaselt maksab Tallinna linn ASTV-le

iga-aastaselt sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu.

Lepingus on sätestatud, et Tallinna linn tasub edaspidi vee-ettevõtjale sademevee teenuse osutamise

ning ühisveevärgil asuvate avalike veevõtukohtade opereerimise eest tasu lähtuvalt analoogiast

Konkurentsiameti soovitusliku veeteenuse hinna arvutamise metoodikaga. Lepingu kohaselt

sademevee teenuse osutamise ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linnalt

saadava hüvitise […] miljonit €-t on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda lülitatavate kulude ja põhjendatud tulukuse summast.

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks

määrata ettevõtja sise-eeskirjades.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

Kulude eristamine tagab, et veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse osutamisega seotud

põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatule.

Seega peavad muude teenuste (ASTV puhul näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine

ja purgimisteenus ning lahkvoolse sademevee teenus) osutamiseks tehtavad kulud olema eristatud

veeteenusega seotud kuludest.

Hinnataotluses on ASTV eristanud veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest ülenormatiivselt

reostunud reovee ja purgimisteenusena ning lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud

vastu võetava reovee puhastamisega (muu tegevusega) seotud kulud, mida amet peab

põhjendatuks ning KonkS § 181, ÜVVKS § 30 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 kooskõlas olevaks.

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused

on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -

14 Kättesaadav ASTV kodulehelt: https://tallinnavesi.ee/halduslepingud/

13 (64)

kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta

aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral

tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktis 4

kirjeldatud hindamispõhimõtetele.

ASTV Tallinna ja Saue piirkonnas on kohalikud omavalitsused seisuga 31.10.2010 kehtestanud

füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. ÜVVKS § 73 lg 1

lähtuvalt kohustub vee-ettevõtja viima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad võrdse

kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates (ehk alates

01.07.2026 peavad füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnad olema võrdse kohtlemise

põhimõttega kooskõlas). Käesoleva menetluse käigus soovib ASTV Tallinna ja Saue piirkonna

füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul teostada hinnavahe kahandamist. Kuna hinnavahe kahandamise

puhul on olulised ka füüsiliste ja juriidiliste isikute prognoositavad müügikogused, siis analüüsib

Konkurentsiamet eraldi füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute võetud joogivee ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseid.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikogus

[…] tuh m3, s.h füüsilised isikud […] tuh m3 ja juriidilised isikud […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh

m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste

isikute võetud joogivee müügikogus.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5), kus on kajastatud

Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 5 Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1

Võetud joogivee müügikogus

Tallinn ja Saue piirkonnas tuh m3 20 113,23 20 331,14 20 494,09 20 604,75 […]

1.1. sh füüsiliste isikute võetud joogivee

müügikogus tuh m3 15 517,47 15 652,93 15 795,47 15 844,48 […]

1.2. sh juriidiliste isikute võetud

joogivee müügikogus tuh m3 4 595,75 4 678,21 4 698,62 4 760,27 […]

2 Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga %

1,1 0,8 1,3 […]

2.1.

Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (füüs. isikud) %

0,9 0,9 1,2 […]

2.2.

Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) %

1,8 0,4 1,8 […]

3 Võetud joogivee abonentide arv tk 22 759 22 875 23 423 23 423 […]

3.1. sh füüsilised isikud tk 19 824 19 961 20 459 20 459 […]

3.1. sh juriidilised isikud tk 2 935 2 914 2 964 2 964 […]

14 (64)

3.3. Võetud joogivee abonentide muutus tk 116 548 548 […]

4 Keskmine võetud joogivee

müügikogus abonendi kohta m3

aastas 883,75 888,79 874,96 879,68 […]

4.1.

Keskmine võetud joogivee

müügikogus füüsilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 782,76 784,18 772,05 774,45 […]

4.2.

Keskmine võetud joogivee

müügikogus juriidilisest isikust

abonendi kohta

m3

aastas 1 565,84 1 605,43 1585,23 1606,03 […]

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […]

Võetud joogivee müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügikoguste

lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat

ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest lähtuvalt.

Füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3

Tabelist 5 nähtub, et füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15

517,47 tuh m3-lt 15 652,93 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste

isikute võetud joogivee müügikogus prognoositud tasemele 15 795,47 tuh m3 ning 2025.aks

prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus

esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute võetud joogivee müügikoguse, milleks oli 15 844,48 tuh

m3.

Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 824 tk ja

2023.a-l 19 961 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 548 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi, Padula

ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom OÜ.

2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb

füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud

Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest

isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate

arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna

ja Saue piirkonnas.

Füüsilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

782,76 m3, 2023.a-l 784,18 m3 ja 2024.a tegelik 774,45 m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerud 2022-2023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus

oli seega 780,46 m3 [(782,76+784,18+774,45)/3=780,46], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest

isikust abonendi prognoositud võetud joogivee müügikogus […] m3 mõnevõrra kõrgem 2024.a

tasemest ([…] m3).

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee füüsilisest isikust abonentide arvu […] tk ja

ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb füüsiliste

isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

15 (64)

Juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3

Tabelist 5 nähtub, et juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus oli aastatel 2022 – 2024 kasvav,

kasvades 2022.a tasemelt 4595,75 tuh m3 2024.a-ks 4760,27 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.2. veerud

2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3.

Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2935 tk ja

2024.a-l 2964 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk,

mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on

seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest

abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas.

Juriidilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

1565,84 m3, 2023.a-l 1605,43 m3 ja 2024.a tegelik 1606,03 m3 (vt Tabel 5 rida 4.2. veerud 20222023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus

oli seega 1592,43 m3 [(1565,84+1605,43+1606,03)/3=1592,43], mis on madalam 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti nähtub, et 2025.a-ks

prognoosinud ühe juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee müügikogus […] m3 on kõrgeim

saavutatav tase vaadeldaval perioodil.

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

juriidilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee juriidilisest isikust abonentide arvu […] tk ja

ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb juriidiliste

isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute võetud joogivee põhjendatud müügikoguseks kokku seega […] tuh m3

([…]+ […]= […]).

5.1.2. Võetud joogivee müügikogus Maardu piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus […] tuh

m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6), kus on kajastatud

ASTV Maardu piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 6 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas

rida Näitaja Ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 680,12 629,97 676,89 631,83 […]

2

Võetud joogivee koguse muutus võrreldes

eelneva aastaga %

-7,4 7,4 0,3 […]

3 Piirkonna abonendid kokku tk 1 868 1 831 1 833 1833 […]

16 (64)

3.1. abonentide muutus tk -37 2 2 […]

4

Keskmine võetud joogivee müügikogus

abonendi kohta

m3

aastas 364,09 344,06 369,28 344,70 […]

Tabelist 6 nähtub, et Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud

langustrendis, olles 2022.a-l 680,12 tuh m3 ning langedes 2024.a-ks 631,83 tuh m3-ni (vt Tabel 6

rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV võetud joogivee

müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni.

Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguse languse põhjuseks on abonentide arvu langus, mis

on langenud 2022.a-st 1868 tk-lt 2024.a-ks 1833 tk-ni (vt Tabel 6 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024

tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonentide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a

tegeliku näitajaga, mida amet peab põhjendatuks, kuna uusi liitujaid ei ole antud piirkonnas

ette näha ja uusi liitumispunkte juurde ei rajata.

Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta langustrendis olles

2022.a-l 364,09 m3, 2023.a-l 344,06 m3 ning 2024.a-l 344,70 m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2022 –

2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks võetud joogivee

müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast

[…] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]].

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi

keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi

põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud võetud joogivee

müügikoguseks Maardu piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] =

[…]).

5.1.3. Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogus […] tuh

m3

ASTV on prognoosinud 2025.a-l teistele vee-ettevõtjatele osutatava võetud joogivee

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7), kus on kajastatud

teiste vee-ettevõtjate arv ning võetud joogivee teenuse müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 7 Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 1 127,40 1 236,46 1 236,46 1078,90 […]

2

Vee koguse muutus võrreldes eelneva

aastaga % 10,5 9,7 0,0 -12,7 […]

3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 21 22 23 23 […]

4

Keskmine võetud joogivee müügikogus

kliendi kohta

m3

aastas 53 685,9 56 202,8 53 759,2 46 908,5 […]

17 (64)

Tabelist 7 (vt Tabel 7 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee

müügikogus 1127,40 tuh m3, mis tõusis 2023.a-l 1236,46 tuh m3-ni ja langes 2024.a-l 1078,90 tuh

m3-ni. 2025.a müügikoguse prognoosib ASTV tasemele […] tuh m3-t (vt Tabel 7 rida 1 veerg 2025).

2025.a-ks prognoosib ASTV klientide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a-ga (vt Tabel 7 rida

3 veerud 2024 tegelik – 2025).

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi teiste vee-ettevõtjate võetud

joogivee müügikoguse tasemele, mis on vaadeldava perioodi kõrgeim, peab Konkurentsiamet

põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogust […] tuh m3.

5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügikogus […] tuh m3, s.h füüsilistele isikutele […] tuh m3 ja juriidilistele

isikutele […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

(edaspidi ka reoveeteenuse) müügikoguseks […] tuh m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute

reovee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste isikute reovee müügikogus.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8), kus on kajastatud Tallinna ja

Saue piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 8 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1

Reoveeteenuse müügikogus Tallinna

ja Saue piirkonnas tuh m3 20 543,16 20 792,17 20 731,44 20 861,24

[…]

1.1. sh füüsiliste isikute võetud

reoveeteenuse müügikogus tuh m3 15 458,08 15 599,78 15 800,02 15 815,95 […]

1.2.

sh juriidiliste isikute reoveeteenuse

müügikogus tuh m3 5 085,08 5 192,39 4 931,42 5 045,29 […]

2

Reovee müügikoguse muutus võrreldes

eelneva aastaga % 1,2 -0,3 0,3 […]

2.1.

Reovee müügikoguse muutus võrreldes

eelneva aastaga (füüs. isikud) % 0,9 1,3 1,4 […]

2.2. Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) % 2,1 -5,0 -2,8 […]

3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 22 236 22 402 22 968 22 968 […]

3.1. sh füüsilised isikud tk 19 426 19 594 20 112 20 112 […]

3.1. sh juriidilised isikud tk 2 810 2 808 2856 2856 […]

3.3. Reoveeteenuse abonentide muutus tk 166 566 566 […]

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

4

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

abonendi kohta

m3

aastas 923,87 928,14 902,62 908,27 […]

18 (64)

4.1.

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

füüsilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 795,74 796,15 785,60 786,39 […]

4.2.

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

juriidilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 1 809,64 1 849,14 1726,69 1766,56 […]

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […]

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste

isikute müügikoguste lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu

ja selle dünaamikat ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest

lähtuvalt.

Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3

Tabelist 8 nähtub, et füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15

458,08 tuh m3-lt 15 599,78 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste

isikute reoveeteenuse müügikogus prognoositud tasemele 15 800,02 tuh m3 ning 2025.aks

prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus

esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse, milleks oli […] tuh m3 (vt

Tabel 8 rida 1.1. veerud 2024 prognoos – 2025).

Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 426 tk ja

2023.a-l 19 594 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 566 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi,

Padula ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom

OÜ. 2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb

füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud

Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest

isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate

arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna

ja Saue piirkonnas.

Füüsilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

795,74 m3, 2023.a-l 796,15 m3 ja 2024.a tegelik 786,39 m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerud 2022-2023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli

seega 792,76 m3 [(795,74+796,15+786,39)/3=792,76], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks prognoositud

kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest isikust

abonendi prognoositud reoveeteenuse müügikogus […] m3 praktiliselt sama 2024.a tegeliku

tasemega ([…] m3).

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise füüsilisest isikust

abonentide arvu 20 410 tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3

alusel kujuneb füüsiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/

[…]= […]).

Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3

Tabelist 8 nähtub, et juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikogus oli 2022.a-l 5085,08 tuh m3,

kasvas 2023.a-l 5192,39 tuh m3-ni ning 2024.a-l taas langes 5045,29 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.2.

19 (64)

veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidiliste isikute reoveeteenuse

müügikoguseks […] tuh m3. Juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse langus 2024.a-l oli

põhjustatud Utilitas Väo Elektrijaama reoveeteenuse müügikoguse olulise langusega seoses Utilitas

Väo Elektrijaama heitvee ärajuhtimissüsteemi valmimisega, mille tõttu juhib Utilitas Väo

Elektrijaam alates 2024.a veebruarist oma sademevee ja tehnoloogilise heitvee ühiskanalisatsiooni

asemel suublasse.

Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2810 tk ja

2024.a-l 2856 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk,

mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on

seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest

abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas.

Juriidilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

1809,64 m3, 2023.a-l 1849,14 m3 ja 2024.a tegelik 1766,56 m3 (vt Tabel 8 rida 4.2. veerud 20222023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli

seega 1808,45 m3 [(1809,64+1849,14+1766,56)/3=1808,45], mis on kõrgem 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Kuna alates 2024.a-st

reoveeteenuse müügikogus alanes seoses suurkliendi lahkumisega, on ameti hinnangul põhjendatud

ka ühe abonendi keskmise müügikoguse alanemine. Lisaks on 2025.a ühe juriidilisest isikust

abonendi reoveeteenuse müügikoguse prognoos […] m3 kõrgem 2024.a tegelikust tasemest ([…]

m3).

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

juriidilisest isikust abonendi keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise juriidilisest isikust

abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3

alusel kujuneb juriidiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/

[…] = […]).

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügikoguseks kokku

seega […] tuh m3 ([…]+ […]= […]).

5.1.5. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Maardu piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 9), kus on kajastatud ASTV

Maardu piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 9 Reoveeteenuse tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas

20 (64)

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos 2024

tegelik 2025

1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 708,16 704,54 719,77 709,18 […]

2

Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga % -0,5 2,2 0,7 […]

3 Piirkonna abonendid kokku tk 2 141 2 191 2 247 2247 […]

3.1. abonentide muutus tk 48 56 56 […]

4 Keskmine reoveeteenuse

müügikogus abonendi kohta m3

aastas 330,76 321,56 320,33 315,61 […]

Tabelist 9 nähtub, et Maardu piirkonna reoveeteenuse müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud

vahemikus 704,54 tuh m3 – 709,18 tuh m3-ni (vt Tabel 9 rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik).

2025.a-ks prognoosib ASTV reoveeteenuse müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni.

Maardu piirkonna reoveeteenuse abonentide arv oli 2022.a-l 2141 tk ja kasvas 2024.a-ks 2247 tkni

(vt Tabel 9 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonente

lisanduma […] tk, võttes arvesse viimaste aastate abonentide lisandumiste tendentsi. Seega

prognoosib ASTV 2025.a-ks abonentide arvuks […] tk, mida amet peab põhjendatuks.

Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta langustrendis olles

2022.a-l 330,76 m3, 2023.a-l 321,56 m3 ning 2024.a-l 315,61 m3 (vt Tabel 9 rida 4 veerud 2022 –

2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks reoveeteenuse

müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast

[…] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]].

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi

keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise abonentide arvu […] tk

ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks Maardu piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

5.1.6. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 10), kus on kajastatud

teiste vee-ettevõtjate arv ning reoveeteenuse müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 10 Reoveeteenuse müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 3686,78 4041,90 4828,54 4736,97 […]

1.1. sh sademevesi tuh m3 841,97 […]

21 (64)

1.2. Sademevee osakaal müügikogusest tuh m3 17,4 […]

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

2

Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga % 1,7 9,6 19,5 17,2 […]

3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 36 38 39 39 […]

4 Keskmine reoveeteenuse

müügikogus kliendi kohta m3

aastas 102 410,4 106 365,8 123 808,7 121 460,6 […] *2025.a sademevee kogus on leitud 2024 Otsuse sademevee proportsioonist ([…]%) lähtuvalt ([…]×[…]%=[…]).

Sademevee koguse leidmine on oluline seoses kulude jagamisega reoveeteenustele.

Tabelist 10 (vt Tabel 10 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse

müügikogus 3686,78 tuh m3. Seoses uute klientide lisandumisega tõusis reoveeteenuse müügikogus

2023.a-l 4041,90 tuh m3-ni. 2024.a müügikoguse on ASTV prognoosinud tasemele 4828,54 tuh m3

(vt Tabel 10 rida 1 veerg 2024), millest 841,97 tuh m3 on arvestatud lisanduma sademevee teenuse

arvelt. Sademevee teenusest lisanduv kogus 841,97 tuh m3 on prognoositud aastate 2021-2023

sademevee teenuse koguse keskmisega võrdseks15, mida amet pidas 2024 Otsuses põhjendatuks.

Sademevee osakaal kogu reoveeteenusest oli 2024 Otsuses 17,4% (841,97/4828,54×100=17,4).

2025.a-ks on ASTV prognoosinud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguseks […] tuh m3

(sh arvutuslik sademevee kogus […] tuh m3).

Täiendavalt esitas ASTV teiste vee-ettevõtjate tegeliku 2024.a reoveeteenuse müügikoguse, milleks

oli 4736,97 tuh m3. Perioodi juuli – detsember 2024 müügikogus (alates 2024.a juuli kuust sisaldas

teistele vee-ettevõtjatele müüdava reoveeteenuse müügikoguses ka sademevee kogust) oli 2611,16

tuh m3, mis teeb kuu keskmiseks müügikoguseks 435,19 tuh m3 (2611,16/6=435,19). Kuu keskmise

müügikogusest lähtuvalt kujuneb aastaseks reoveeteenuse müügikoguseks 5222,30 tuh m3

(435,19×12=5222,30).

Konkurentsiamet, olles tutvunud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguse

prognoosimise põhimõtetega, saab põhjendatuks pidada teiste vee-ettevõtjate reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogust […] tuh m3 (millest arvestuslikult […]% ehk 910,63

tuh m3 moodustab sademevesi).

5.1.7. Põhiteenustega seotud teenuste müügikogus

Lisaks veeteenuse hinnale taotleb ASTV hinda põhiteenustega seotud teenustele. ASTV esitatud

andmed põhiteenustega seotud teenuste müügikogused on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11).

Tabel 11 Põhiteenustega seotud teenuste ehk lisateenuste müügikogused

rida Teenus Ühik 2022 2023 2024

tegelik 2025

2022-2024

keskm

1

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg

1 tund) h 278 346 476 […] 367

2

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja

sulgemine vee-torustiku vigastamise korral iga

tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni

(min arvestuslik aeg 1 tund) h 40 39 70 […] 50

15 Teistele vee-ettevõtjatele osutatud sademevee teenuse müügikogus oli 2021.a-l 909,46 tuh m3, 2022.a-l 572,97 tuh m3

ja 2023.a-l 1043,16 tuh m3. Kolme aasta keskmine müügikogus oli seega 841,97 tuh m3

[(909,46+572,97+1043,46)/3=841,97].

22 (64)

3

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti asendamine

4 DN 15-20 tk 42 43 132 […] 72

5 DN 25-32 tk 1 3 3 […] 2

6 DN 40 tk 0 0 0 […] 0

7 DN 50 tk 1 0 3 […] 1

rida

Teenus Ühik 2022 2023 2024

tegelik 2025

2022-2024

keskm

8 DN 80 tk 0 0 0 […] 0

9 DN 100 tk 0 0 0 […] 0

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügikoguste kohta

2025.a lisateenuste müügikoguste prognoosimisel on ettevõtja võtnud arvesse eelneva kolme aasta

(2022-2024) keskmisi müügikoguseid. Kõrgemaks eelmisest aastast on ASTV prognoosinud

lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikogused, kuna 2023.a-l antud suuruses veearvesti vahetusi ei

toimunud, kuid müügikoguse olemasolu on vajalik hinna määramiseks. Kuna lisateenuste kogused

on kõikuva trendiga, peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a-ks prognoosida lisateenuste

müügikogused viimase kolme aasta keskmisele tasemele, kuna see näitab kõige paremini antud

teenuste nõudluse trendi ning lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikoguseks 1 tk.

Konkurentsiamet peab eeltoodust lähtuvalt põhjendatuks regulatsiooniperioodiks

prognoositud põhiteenustega seotud teenuste müügikogused vastavalt tabelis 11 veerus

„2025“ toodule.

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse

kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao

tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist,

mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee

koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektri kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja

joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee

töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

ASTV Hinnataotluses prognoositud veekadu […] tuh m3 ja omatarbevesi […] tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil kasutatavaks omatarbevee koguseks (kogu ASTV

piirkond) […] tuh m3, millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu

piirkonnaga on seotud […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3. Veekaoks

23 (64)

prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil (kogu ASTV piirkond) […] tuh m3 ([…]% ammutatud

veest ilma omatarbeveeta), millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu

piirkonnaga […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht veekao ja omatarbevee kohta

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet

ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 12).

Tabel 12 Veekadu ja omatarbevesi

rida Veekadu ja omatarve ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

2 Omatarbevesi tuh m3 2 397,01 2 315,04 2 600,80 2 439,35 […]

3

Omatarbevee osakaal

ammutatud veest %

8,3 7,9 9,0 8,3 […]

4

Ammutatud vesi ilma omatarbe

veeta tuh m3

26 374,83 26 988,98 26 391,73 27 078,72 […]

5 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 21 720,07 21 996,10 22 280,24 22 407,44 […]

6 Veekadu (rida 4 – rida 5) tuh m3 4 654,75 4 992,88 4 111,49 4 671,29 […]

7

Veekao osakaal ammutatud veest

ilma omatarbe veeta (rida 6 /

rida 4 × 100)

%

17,6 18,5 15,6 17,3 […]

8 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […]

9 sh rekonstrueeritud ja uued

torustikud km

173,5 143,0 152,3 175,0 […]

10

Rekonstrueeritud ja uute

torustike osakaal %

14,4 11,9 12,7 14,2 […]

11 Müümata vee osakaal ((rida 2 + rida 6) / rida 1 × 100)

% 24,51 24,94 23,15 24,09 […]

Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja

prognoositud omatarbevee kogusele.

Omatarbevee kogus

ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks ja

hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu 75-80% kogu ASTV tarbitavast

omatarbevee kogusest. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks nõuetele

vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks.

Tabelist 12 nähtub, et aastatel 2021–2023 oli omatarbevee kogus 2315,04 tuh m3 – 2600,80 tuh m3

(vt Tabel 12 rida 2 veerg 2021–2023) ehk 7,9% – 9,0% kogu ammutatud vee kogusest. 2025.a-ks

prognoosib ettevõtja omatarbevee koguseks […] tuh m3 ehk […]% kogu ammutatud veest, mis on

madalam eelneva kolme aasta (2021 – 2023) keskmisest näitajast […]% [([…]+ […]+[…]) / […] =

[…]].

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks omatarbevee osakaalu tasemele […]%

ammutatud veest, mis on sarnases suurusjärgus aastate 2021–2023 keskmise osakaaluga

([…]%), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee

osakaalu ning omatarbevee kogust […] tuh m3.

24 (64)

Veekadu

ASTV esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbe-veeta

aastatel 2021 – 2023 vahemikus 15,6 – 18,5% (vt Tabel 12 rida 7 veerud 2021-2023) ning keskmine

näitaja 17,2% [(17,6 + 18,5 + 15,6) / 3 = 17,2]. 2025.a-ks prognoosib ASTV veekao osakaaluks

[…]%, mis on sarnane 2023.a tegeliku näitajaga (15,6%). Veekao osakaalu alanemist saab

prognoosida seoses rekonstrueeritud ja uute torustike osakaalu kasvuga tasemele […]% (vt Tabel

12 rida 10 veerg 2025).

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalamaks aastate

2021–2023 keskmisest osakaalust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja

prognoositud veekadu tasemel […]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao

kogust […] tuh m3.

Võttes arvesse, et omatarbevee kogus ja veekao kogus mõjutavad erinevate ASTV

tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate tarbeks ammutatava vee kogust, mis omakorda on aluseks vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas (vt

otsuse punkt 6.1.1), siis on ASTV jaganud regulatsiooniperioodi põhjendatud omatarbevee koguse

([…] tuh m3) ja veekao koguse ([…] tuh m3) erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond,

Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/veeettevõtjate võetud

joogivee müügikoguste osakaalude alusel, mis kajastub alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13 rida 2 ja

3).

Tabel 13 Veekao ja omatarbevee koguste jagunemine piirkondade/vee-ettevõtjate lõikes

Rida Veekadu ja omatarve ühik Tallinn ja

Saue Maardu

Teised

veeettevõtjad KOKKU

1 Võetud joogivee müügikoguse osakaal % […] […] […] […]

2 Omatarbevee kogus tuh m³ […] […] […] […]

3 Veekao kogus tuh m³ […] […] […] […]

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet regulatsiooniperioodil põhjendatuks ASTV

prognoositud:

- omatarbevee kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu

piirkonnas […] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3;

- veekao kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu piirkonnas

[…] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise

aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud,

kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning

võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata

veeteenuse hinda järgmiseid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud

ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

25 (64)

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodikas jagunevad tegevuskulud:

1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad oluliselt müügikoguse muutumisest (näiteks vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu

jms);

2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Muutuvkulud

Metoodika punkti 5 kohaselt sõltuvad muutuvkulud oluliselt müügikoguse muutumisest.

Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi

mittekontrollitavad kulud).

Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad

ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral

põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär),

saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava

teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad

tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid

koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).

ASTV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektri kulu, kemikaalide kulu ja

mudakäitluskulu.

Muutuvkulud põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud

Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“, „Elektrikulu“ ja „Kasumiaruanne“.

ASTV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud […] tuh €

ASTV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks muutuvkuludeks kokku […]

tuh €, millest:

1) vee erikasutusõiguse tasu […] tuh €;

2) saastetasu […] tuh €;

3) elektri kulu […] tuh €;

4) kemikaalide kulu […] tuh €;

5) mudakäitluskulud […]tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude […] tuh € kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkuludele

kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

26 (64)

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu

õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu

kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või

põhjaveekihist“16 lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Metoodika punkti 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse

tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.

ASTV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas

[…] tuh €, millest […] tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, […] tuh € Maardu

piirkonna veeteenuse hinda ja […] tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu […] tuh € kohta

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954,

L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326, millede alusel on ASTV-l õigus

pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning põhjavee ammutamiseks

kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao

kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus +

veekadu.

Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue

piirkonna võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3

ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Tallinna

ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]17).

Käesoleva otsuse punktis 5.1.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Maardu piirkonna

võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3 ja veekao

koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Maardu piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]).

Käesoleva otsuse punktis 5.1.3 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV teiste

veeettevõtjate võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh

m3 ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb teiste vee-ettevõtjatega seotud põhjendatud

ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]21).

Eelnevalt põhjendatuks peetud piirkondade ammutatud vee kogustest lähtuvalt kujuneb

ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil kokku […] tuh m3 ([…]+ […]+ […]= […]21).

Ammutatud vee kogus jaguneb eelnevalt nimetatud pinnaveehaaretest ja põhjavee kihtidest

ammutatavaks veeks. Pinnaveehaaretest ja erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee koguste

ja osakaalude andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14).

Tabel 14 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel

16 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 17 Konkurentsiametile on vee koguse kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud

Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

27 (64)

rida Ammutatud vee jagunemine

ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

2

Ammutatud veekoguse

muutus % 1,8 -1,1 1,8 […]

3

Ammutatud vesi

ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihist tuh m3 544,98 504,66 483,13 520,86 […]

4

Ammutatud vesi

kambriumvendi

põhjaveekihist tuh m3 2 409,39 2 227,72 2 172,79 2 204,43 […]

5 Veevõtt pinnaveest tuh m3 25 817,47 26 571,65 26 336,62 26 792,78 […]

6 Ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihi osakaal % 1,9 1,7 1,7 1,8 […]

7 Kambrium-vendi põhjaveekihi

osakaal % 8,4 7,6 7,5 7,5 […]

8 Pinnavee osakaal % 89,7 90,7 90,8 90,8 […]

Tabelist 14 (vt Tabel 14 rida 5 ja 8) nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest, mille

puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. 2025.a-ks on ettevõtja prognoosinud pinnaveest

ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalud sarnasele tasemele aastate

2021-2023 keskmiste osakaaludega ning prognoosib pinnavee osakaaluks ammutatud veest […]%

[2021-2023 keskmine 90,4%, (89,7+90,7+90,8)/3=90,4], kambrium-vendi põhjaveekihi osakaaluks

ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine 7,8%, (8,4+7,6+7,5)/3=7,8] ja

ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine

1,8%, (1,9+1,7+1,7)/3=1,8] (vt Tabel 14 veerud 2021-2025).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi ammutatava vee osakaalusid:

[…]% pinnaveest, […]% kambrium-vendi põhjaveekihist ja […]% ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihist, kuna need ei erine oluliselt eelneva kolme aasta keskmistest ammutatud vee

osakaaludest.

Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb pinnaveest võetava vee koguseks

[…] tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3 ja ordoviitsium-

kambriumi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3, mis jagunevad erinevate piirkondade

vahel järgmiselt (vt Tabel 15):

Tabel 15 Erinevate piirkondade ammutatud vee kogused

rida

Ammutatava vee kogused

erinevatest kihtidest Ühik

Tallinn ja

Saue Maardu

Teised

veeettevõtjad KOKKU

1 Pinnavesi tuh m3 […] […] […] […]

2 Ordoviitsium-kambrium tuh m3 […] […]

3 Kambrium-vendi põhjaveekihist tuh m3 […] […] […]

4 Kõikidest kihtidest kokku tuh m3 […] […] […] […]

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest

veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2025.a-l vee erikasutusõiguse

tasumäär vee ammutamisel ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3, kambrium-

vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja pinnaveest võetavale veele 38,34 €/tuh m3, mis vastab

ASTV Hinnataotluses rakendatud vee erikasutusõiguse tasumäärale.

28 (64)

Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ammutatava vee kogused põhjavee haarete

kaupa (vt Tabel 15) ning vee erikasutusõiguse tasumäärad, kujuneb regulatsiooniperioodi vee

erikasutusõiguse eest makstav summa piirkondade kaupa järgnevalt:

1) Tallinna ja Saue piirkond

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […]1

€ ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on

ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse

hinda.

2) Maardu piirkond

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab

Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2

tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

3) Teised vee-ettevõtjad

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud

vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.2. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine

vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja

KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu.

KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse,

põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on

KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju.

Veeloas määratakse suublasse juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja saasteainete kogused,

mida reoveepuhastist väljuv heitvesi ei tohi ületada. Piirväärtuseid ületavate saastekoguste eest on

ettevõtja kohustatud maksma saastetasu kõrgendatud tasumääradega. Metoodika punktide 3.1.6 ja

5.3 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid,

sh piirmäärasid ületavate saastekoguste eest makstud saastetasu.

Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5

lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm)

välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli

tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida

veeettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta

veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasude“ välja töötamisel võeti aluseks vee-ettevõtjatelt regulaarselt

riigile esitatavaid saastetasu aruande vorme.

ASTV Hinnataotluses prognoositud saastetasu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks […] tuh

€. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud tasu […] tuh €

ning sademevee väljalaskude saastetasu […] tuh € ja veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada

saastetasu summas […] tuh €.

29 (64)

Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu […] tuh € kohta

ASTV puhastab keskkonnaloa nr KKL-509326 kohaselt kogu ühiskanalisatsiooni juhitud reovee

Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja Saue piirkonna reoveele

ka muude ASTV tegevuspiirkondade (Maardu) ja teiste vee-ettevõtjate ning purgitud reovesi.

Keskkonnaloa järgi juhib ASTV reoveepuhasti heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale

rakendatakse koefitsienti 1,2 tulenevalt KeTS § 20 lg 2 p 2.

Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud

saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Kuna ASTV

veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast

veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 2,0% ([…]/ […]× […] = […]), siis ei

analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt18, vaid

annab hinnangu prognoositud tasu summale.

Ülevaade ettevõtja tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2021-2025 on esitatud

alljärgnevas tabelis (vt Tabel 16).

Tabel 16 Saastetasu

rida Saastetasu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Kogu makstud saastetasu tuh € 892,88 822,71 1 005,22 1 007,80 […]

2

sh muu tegevuse ja purgimise

saastetasu tuh € 37,24 38,69 47,72 49,35 […]

3 sh sademevee väljalaskude tasu tuh € 2,28 3,73 4,80 4,80 […]

4

sh veeteenuse hinda lülitatav

saastetasu tuh € 853,36 780,29 952,70 953,65* […]

5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3

24

666,73

25

010,74 25 618,24

26

279,75 […]

6

Veeteenuse saastetasu erikulu reovee

müügikoguse kohta (rida 4 / rida 5) €/m3 0,035 0,031 0,037 0,036 […] *prognoos

Tabelist 16 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 853,36 tuh €, 2022.a-

l 780,29 tuh €, 2023.a-l 952,70 tuh € ja 2024.a-l 953,65 tuh € (vt Tabel 16 rida 4 veerud 2021 –

2024). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks saastetasuks […] tuh € (vt

Tabel 16 rida 4 veerg 2025).

2021.a-l kujunes saastetasu kuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,035 €-t, 2022.a-l 0,031 €-t ja

2023.a-l 0,037 €-t (vt Tabel 16 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV saastetasu

kuluks […] m3 reovee teenuse hinnas […] €-t. 2025.a saastetasude arvutamisel on ASTV kasutanud

saastetasumäärasid, mis hakkasid kehtima alates 01.01.202519, mis on ameti hinnangul põhjendatud.

18 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi, kuna

saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale. Siiski on amet

Küsimustiku lehekülje „Keskkonnatasud“ ülesehitusest lähtuvalt saanud eelnevalt veenduda, et tasude kujunemisel

aluseks olnud saastetasumäärad ja suubla koefitsiendid põhinevad vastavalt KeTS § 20 lg 1 ja KeTS § 20 lg 2 ning

arvestatud on KeTS § 20 lg 5 sätestatuga nõuetekohasuse koefitsiendi arvestamisel. 19 KeTS § 20 lg 1 alusel kehtivad alates 01.01.2025 saastetasumäärad: BHT7 1736 €/t; heljum 609,56 €/t; P 15 889 €/t;

N 3737 €/t; nafta 5052 €/t ja muud ohtlikud ained 27 847,0 €/t. Need on keskmiselt 10,6% eelnevast kõrgemad.

30 (64)

Konkurentsiamet, olles kontrollinud ASTV saastetasu kujunemist, peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1

ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu summas […]20 tuh €.

ASTV selgitas, et on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud saastetasu kulu

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel

vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude alusel 21 .

Hinnataotluses kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks

[…]22 tuh €, Maardu piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]23 tuh € ja teiste

vee-ettevõtjate veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]24 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p

1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.3. Elektri kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu […] tuh €

Hinnataotluses prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil veevaldkonna tarbeks ostetavaks

elektrienergia koguseks 34 700,49 MWh ja elektri kuluks […] tuh €. Kogu elektri kulust on ettevõtja

eristanud purgimisteenusega seotud elektri kulu […] tuh € ja lahkvoolse sademeveeteenuse elektri

kulu […] tuh € ning veeteenuse hinda lülitatav elektri kulu on […] tuh € (sh […] tuh € võetud

joogivee teenuse kulu ja […] tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu).

Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu […] tuh € kohta

Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt

kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu

eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja

puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV esitatud andmete alusel

tabeli (vt Tabel 17) veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 17 Veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia ja kulu

rida Elektrienergia ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1

Elektrienergia ostukogus

veevaldkonnas MWh 41 532,64 40 410,88 41 929,43 38 675,62 […]

20 Konkurentsiamet on kontrollinud, et ASTV 2025.a saastekoguste erikulu ei ületa aastate 2021-2024 (2024.a erikulu

on leitud aastate 2021-2023 keskmistena) saastekoguste erikulude keskmist. Lisaks on amet kontrollinud, et ASTV on

saastetasude arvutamisel kasutanud vee erikasutusloas toodud suubla koefitsienti 1,2 ning efektiivsuse koefitsienti 0,5.

Kogu saastetasust […] tuh € on […] tuh € seotud sademevee väljalaskude tasuga, mis teeb veevaldkonna saastetasuks

[…] tuh € ([…]-[…]=[…]). Veevaldkonna saastetasust on […]% seotud purgimise ja ülenormatiivse reoveega kokku

summas […] tuh € ([…]×[…]%=[…]), mida ei lülitata veeteenuse hinda.

21 Reoveeteenuse müügikoguste osakaalud piirkondade vahel on järgmised: Tallinna-Saue piirkond […]%

([…]/[…]×[…]=[…]), Maardu piirkond […]% ([…]/[…]×[…]=[…]), teised vee-ettevõtjad […]%

([…]/[…]×[…]=[…]) ning purgimine ja ülenormatiivne reovesi […]% (([…]+[…])/[…]×[…]=[…]).

22 […] tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju

taotletavale veeteenuse hinnale. 23 […]tuh € × […]% = […] tuh €. 24 […]tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju

taotletavale veeteenuse hinnale.

31 (64)

2 Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

-2,7 3,8 -7,8 […]

3 Ammutatud vee kogus ning

reovee ja purgimise kogus tuh m3 53 491,41 54 368,71 54 678,31 55 865,36 […]

4

Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

1,6 0,6 2,2 […]

5

Elektrikoguse erikulu vee koguse

kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,78 0,74 0,77 0,69 […]

6 Elektri kulu tuh € 4 579,39 9 121,48 6 312,52 4 819,42 […]

7 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh 11,026 22,572 15,055 12,461 […]

Veevaldkonna jaoks ostetud elektrienergia kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 40 410,88 – 41

929,43 MWh (vt Tabel 17 rida 1 veerud 2021-2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV ostetavaks

elektrienergia koguseks […] MWh, mis on […]% ehk […] MWh vähem, kui 2023.a-l (vt Tabel 17

rida 1 ja 2 veerud 2023 ja 2025).

ASTV prognoosis 2025.a-l ostetava elektrienergia koguse vähenemist seoses Paljassaare

reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamisega, milles hakatakse

kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektri kulude vähendamiseks. ASTV

selgitas, et täisvõimsusel töötades peaks koostootmisjaam andma aastas umbes […] GWh

elektrienergiat, mida ASTV on ka arvesse võtnud. Seega on ASTV 2025.a-ks prognoosinud osta

elektrienergiat võrgust […] MWh ning koostootmisjaamas toodetavaks koguseks umbes […] MWh.

Kuna veevaldkonnas elektrienergia kogus sõltub peamiselt käideldava vee kogusest, siis hinnangu

andmiseks elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia

kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning

purgimise koguse summaga, vt Tabel 17 rida 5).

Veevaldkonnas tarbitava elektrienergia erikulu oli aastatel 2021-2023 vahemikus 0,74 – 0,78

kWh/m3 ning kolme aasta keskmine erikulu oli 0,76 kWh/m3 [(0,78 + 0,74 + 0,77) / 3 = 0,76, vt

Tabel 17 rida 5 veerud 2021 – 2023]. ASTV prognoositud andmete alusel kujuneb 2025.a

veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (tarbimise elektrienergia kogus

([…] MWh + […] MWh) / käideldava vee kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3) ning ostetavaks

elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (ostetava elektrienergia kogus […] MWh / käideldava vee

kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3; vt ka Tabel 17 rida 5 veerg 2025).

2025.a-ks prognoositud tarbitava elektrienergia erikulu […] kWh/m3 on madalam aastate

2021-2023 keskmisest tasemest 0,76 kWh/m3, mistõttu saab amet seda aktsepteerida.

Kuna ASTV on regulatsiooniperioodil ostetava elektrienergia koguse prognoosimisel võtnud

arvesse koostootmisjaamas toodetavat elektrienergia kogust ning elektrienergia erikulu on

prognoositud madalamaks eelnevate aastate tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodi ostetava elektrienergia erikulu […] kWh/m3.

Veevaldkonna tarbeks ostetav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud

vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimisteenuse koguse ja

põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks

loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks

loetud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh

m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.5 põhjendatuks loetud Maardu piirkonna reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.6

põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest

32 (64)

[…] tuh m3, purgimisteenuse kogusest […] tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks

loetud elektrienergia erikulust […] kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonna tarbeks

ostetavaks elektrienergia koguseks […] MWh [([…]+ […]+ […]+ […]+ […]) × […]= […]]25.

Elektrienergia hind

Esitatud Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 86,99

€/MWh (8,699 senti/kWh).

Elektrienergia ostuks korraldas ASTV hanke viitenumbriga 283523. Hanke parima pakkumise tegi

Alexela AS, kellega ASTV sõlmis elektrienergia müügilepingu nr 11730 perioodiks 01.10.2024 –

30.09.2025 fikseeritud hinnaga 86,99 €/MWh.

ASTV lepinguline elektrienergia fikseeritud hind 86,99 €/MWh on madalam viimase 12 kuu

elektrienergia börsihinnast26.

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet veevaldkonna elektrikulu arvutamisel

ASTV elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia hinda 86,99 €/MWh.

Võrguteenuse hind2728

ASTV ostab Hinnataotluse andmetel regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi

OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 4, VKL2 ja VMA2) Konkurentsiameti 28.06.2024 otsusega nr

7-3/2024-033 kooskõlastatud hindadega.

Vähesel määral ostab ASTV elektrienergia võrguteenust AS-ilt Loo Elekter, AS-ilt Imatra Elekter

ja AS-ilt Tallinna Sadam. AS Loo Elekter rakendatavad võrgutasud on kooskõlastatud

Konkurentsiameti 04.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-053, AS Imatra Elekter võrgutasud on

kooskõlastatud Konkurentsiameti 18.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-055 ja AS Tallinna Sadam (TS

Energia OÜ) rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti 28.09.2012 otsusega nr 7.1-5/12-029.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ,

AS Loo Elekter, AS Imatra Elekter ja AS Tallinna Sadam hinnapakettidele vastavate ja

Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena

kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 3,679 senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu29

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub

elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,210 senti/kWh 30 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592

25 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli

tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub amet käesolevas punktis kajastatust täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli

tabelist (neli kohta peale koma). 26 Perioodi märts 2024 – veebruar 2025 keskmine elektrienergia börsihind oli 90,61 €/MWh.

https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024-

0313&currency=EUR&aggregation=MonthlyAggregate&deliveryAreas=EE 27 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 28 .1) 29 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev

kulu (vt otsuse p 6.1) 30 Aktsiisi määr 0,210 senti/kWh hakkab kehtima alates 01.05.2025.

33 (64)

lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh31. ASTV on Hinnataotluses kajastanud

antud tasusid seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

Elektri kulu

Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet

põhjendatuks veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia kaalutud keskmist hinda […]

senti/kWh ([…]+ […]+ […]+ […]= […]).

Põhjendatuks loetud veevaldkonna tarbeks ostetava elektrienergia koguse […] MWh ja kaalutud

keskmise elektrienergia hinna […] senti/kWh alusel kujuneb veevaldkonna elektri kuluks […]

tuh € ([…]× […]/ […] = […]32).

Kogu veevaldkonna elektri kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse

reoveega seotud elektrikulu […] tuh € ning lahkvoolse sademeveega seotud elektrikulu […] tuh €.

Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektri kuluks […] tuh € ([…]– […]– […]= […]).

Elektri kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektri

kulu.

Arvestades võetud joogivee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse

elektri kulust […] tuh € seotud võetud joogivee teenusega ning […] tuh € reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenusega.

Võetud joogivee teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud konkreetse

piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Võetud joogivee teenuse elektri kulu, mida kasutatakse

üheaegselt mitme tegevuspiirkonna veeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate

tegevuspiirkondade vahel võetud joogivee müügikoguse proportsioonide alusel.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud

konkreetse piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Elektri kulu, mida kasutatakse üheaegselt

mitme tegevuspiirkonna reoveeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate

tegevuspiirkondade vahel reovee müügikoguse proportsioonide alusel.

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb võetud joogivee teenuse elektri kulu ([…] tuh €)

ASTV piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €.

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

elektri kulu ([…] tuh €) ASTV piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €;

31 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 32 Konkurentsiametile on teada elektri koguse andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

34 (64)

3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €.

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse

hinda elektri kulu […] tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud elektri kulu […] tuh € ning

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud elektri kulu […] tuh €), kuna see on

kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia

hinna alusel ning eristatud on muu tegevusega seotud elektri kulu.

6.1.4. Kemikaalide kulu

ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates

veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil kemikaalide kulu kogusummaks

[…] tuh €, millest veeteenuse hinda soovib lülitada […] tuh €. Viimasest on võetud joogivee teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kemikaalide kulu kohta

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu joogivee puhastamise ehk võetud joogivee

teenusega seotud kemikaalide kulule ning reoveetöötluse ehk reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenusega seotud kemikaalide kulule.

6.1.4.1. Võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu […] tuh €

ASTV kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt

toorvee koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (vedelkloor). Lisaks kasutatakse polümeeri ja

aktiivsütt. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate saamiseks koostas

Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 18).

Tabel 18 Võetud joogivee teenuse kemikaalid

Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Veepuhastuse kemikaalide kulu

kokku tuh €

704,96 749,18 918,41 1 000,49 […]

2 Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

6,3 22,6 8,9 […]

3 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

4 Ammutatud vee koguse muutus % 1,8 -1,1 1,8 […]

5 Koagulant

6 Kemikaali kogus tonn 2 197,6 2 259,8 2 237,4 2 276,2 […]

7 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,076 0,077 0,077 0,077 […]

8 kemikaali hind €/tonn 275,00 289,19 353,66 381,00 […]

9 Koagulandi kulu tuh € 604,35 653,51 791,30 867,23 […]

10 Vedelkloor

35 (64)

11 Kemikaali kogus tonn 73,0 70,0 65,0 66,1 […]

12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0025 0,0024 0,0022 0,0022 […]

13 kemikaali hind €/tonn 1 251,26 1 253,98 1 731,05 1 810,00 […]

14 Vedelkloori kulu tuh € 91,34 87,78 112,52 119,64 […]

15 Muude kemikaalide kulu

(aktiivsüsi, polümeer) tuh €

9,26 7,89 14,60 13,62 […]

16 Muude kemikaalide kulu muutus % -14,8 84,9 -6,7 […]

17 Muude kemikaalide erikulu

ammutatava vee kohta €/tuh m3

0,32 0,27 0,50 0,46 […]

Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee

kogusega, seetõttu kasutas Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja

vedelkloor) kulu hindamisel kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude

kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis

Konkurentsiamet neid detailselt (s.t koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, vaid annab hinnangu

nimetatud kemikaalide kulu kogusummale.

Koagulandi kulu

Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli koagulandi erikulu 0,076 t/tuh m3, 2022.a-l tõusis tasemele 0,077

t/tuh m3 ning oli 2023.a-l samal tasemel ehk 0,077 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 7 veerud 2021 – 2023).

2025.a-ks on ASTV prognoosinud koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisele tasemele ehk

[…] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]], mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Käesoleva

otsuse punktis 6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud

erikulust […] t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud koagulandi koguseks […] t ([…]

tuh m3 × […] t/tuh m3 = […] t).

Koagulandi hinna (381,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks koagulandi kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need

põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud

2025.a koagulandi kuluks on […] tuh € ([…]× […]/[…] = […]).

Vedelkloori kulu

Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli vedelkloori erikulu 0,0025 t/tuh m3, 2022.a-l langes tasemele

0,0024 t/tuh m3 ning oli 2023.a-l langes tasemeni 0,0022 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 12 veerud 2021

– 2023). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud vedelkloori erikulu aastate 2021-2023 keskmisele

tasemele ehk […] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]]. Eeltoodust tulenevalt peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a vedelkloori erikulu […] t/tuh m3. Käesoleva otsuse punktis

6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud erikulust […]

t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud vedelkloori koguseks […] t ([…] tuh m3 × […]

t/tuh m3 = […] t).

Vedelkloori hinna (1810,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks vedelkloori kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need

põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud

2025.a vedelkloori kuluks on […] tuh € ([…] × […] /[…] = […]).

Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud joogivee teenusega seotud

kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 18 rida 15). Muude

kemikaalide kulu oli 2021.a-l 9,26 tuh € ja kasvas 2023.a-ks 14,60 tuh €-ni. Muude kemikaalide

erikulu oli 2021.a-l 0,32 €/tuh m3 ja kasvas 2023.a-ks tasemele 0,50 €/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 17

36 (64)

veerud 2021 – 2023) seoses kemikaalide hinna olulise kasvuga. 2025.-ks on ASTV prognoosinud

muude kemikaalide erikulu 2023.a erikulust väiksemaks ehk tasemele […] €/tuh m3.

Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu ([…] €/tuh m3) prognoosinud madalamaks

viimase teadaoleva ehk 2023.a tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodiks prognoositud muude kemikaalide kulu […] tuh €.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust […] tuh €, vedelkloori kulust […] tuh € ja

muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulust […] tuh € lähtuvalt kujuneb võetud joogivee

teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks 2025.a-l […] tuh € ([…]+ […]+

[…]= […]), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

ASTV jaganud veepuhastuse kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond,

Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud

joogivee müügikoguste osakaalude alusel (vt ka Tabel 13).

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu ASTV

piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €.

6.1.4.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud kemikaalide kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu reoveeteenuse hinnas […] tuh €

ASTV kasutab kemikaale reo- ja sademevee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks,

muda veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnataotluses prognoosib ASTV

regulatsiooniperioodil veevaldkonna reovee kemikaalide kuluks […] tuh €. Kogu reoveeteenuse

kemikaalide kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud

kemikaalide kulu […] tuh € ning reoveeteenuse hinda lülitatav kemikaalide kulu on […] tuh €.

Hinnangu andmiseks reovee puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kogukulu ja erikulu

(kemikaali kulu reovee müügikoguse kohta) kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet

Hinnataotluses esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 19).

Tabel 19 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu

Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Reoveepuhastuse kemikaalide

kulu kokku tuh €

1 117,30 1 488,57 1 823,88 1 979,85 […]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % 33,2 22,5 8,6 […]

3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus ja purgimise kogus tuh m3

24719,57 25064,69 25685,78 25505,33* […]

4 Reoveekoguse muutus % 1,4 2,5 -0,7 […]

5 Metanool

6 Kemikaali kogus tonn 1 325,6 1 403,9 1 535,3 1 563,5 […]

7 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,054 0,056 0,060 0,061 […]

8 kemikaali hind €/tonn 392,60 483,06 505,22 530,00 […]

37 (64)

9 Metanooli kulu tuh € 520,44 678,17 775,67 828,66 […]

10 Koagulant

11 Kemikaali kogus tonn 2 060,9 2 203,7 2 078,2 2 116,4 […]

12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,083 0,088 0,081 0,083 […]

13 kemikaali hind €/tonn 150,66 159,92 211,22 243,00 […]

14 Koagulandi kulu tuh € 310,50 352,40 438,96 514,29 […]

15 Polümeer (reovesi)

16 Kemikaali kogus tonn 67,5 69,0 64,5 65,7 […]

17 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,003 0,003 0,003 […]

18 kemikaali hind €/kg 2,88 3,01 3,37 4,04 […]

19 Polümeeri kulu tuh € 194,46 207,53 217,22 265,31 […]

20 Polümeer (muda tihendamine)

21 Kemikaali kogus tonn 72,1 110,9 113,0 […]

22 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,004 0,004 […]

23 kemikaali hind €/kg 2,77 3,09 2,67 […]

24 Polümeeri kulu tuh € 199,84 342,71 301,31 […]

25 Aerotech

26 Kemikaali kogus tonn 23,3 12,7 11,6 11,8 […]

27 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0009 0,0005 0,0005 0,0005 […]

28 kemikaali hind €/kg 3,94 3,99 4,26 5,96 […]

29 Aerotechi kulu tuh € 91,89 50,63 49,33 70,29 […] *Ei sisalda teiste vee-ettevõtjate sademevee kogust.

Tabelis 19 on kajastatud reovee puhastamisel kasutatavate kemikaalide (koagulant, metanool,

polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning konkreetse kemikaali kulu. Kuna

reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis

töödeldava reovee kogusega, arvutas Konkurentsiamet kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügikoguse ja purgimisteenuse koguse summa suhtes (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22

ja 27).

Tabelist 19 nähtub, et reoveepuhastuses kasutatava metanooli ja muda tihendamise polümeeri

erikulu on aastatel 2021-2023 kasvanud (vt Tabel 19 rida 7 ja 22 veerud 2021 – 2023). Kemikaalide

koagulant ja aerotech erikulu aga veidi kahanenud (vt Tabel 19 read 12 ja 27) ning polümeeri erikulu

on püsinud samal tasemel (vt Tabel 19 rida 17). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud metanooli erikulu

madalamale tasemele 2023.a erikuluga, koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisest (0,084

t/tuh m3) mõnevõrra kõrgemaks, reovee polümeeri erikulu samale tasemele aastate 20212023

tegelike tasemetega, muda tihendamise polümeeri erikulu samale tasemele 2023.a erikuluga ja

aerotech kanali erikulu võrdseks 2023.a tegeliku erikuluga.

Eelneva alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV 2025.a-ks prognoositud reovee

kemikaalide erikulusid (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22 ja 27 veerg 2025) ning kemikaalide

koguseid järgnevalt: metanool […] tonni, koagulant […] tonni, polümeer […] tonni, muda

tihendamise polümeer […] tonni ja aerotch […] tonni.

38 (64)

Hinnataotluses prognoosis ASTV 2025.a-ks koagulandi hinnaks 209,0 €/tonn, metanooli hinnaks

535,0 €/tonn, polümeeri hinnaks 3,86 €/kg, muda tihendamise polümeeri hinnaks 2,50 €/kg ja

kemikaali Aerotech hinnaks 5,96 €/kg (vt Tabel 19 read 8, 13, 18, 23 ja 28).

Reovee kemikaalide hindade puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hindadest, mida

Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli, polümeeride ja aerotech kogustest ja

hindadest, kujuneb põhjendatud reoveeteenusega seotud kemikaalide kogukuluks […] tuh €

([…]+ […]+ […]+ […]+ […]= […]).

ASTV on eristanud kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust ([…] tuh €) purgimisteenuse ja

ülenormatiivse reoveega seotud kemikaalide kulu […] tuh €, mis teeb reoveeteenus hinda

lülitatavaks kemikaalide kuluks […] tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt

põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil reoveeteenuse hinda.

ASTV jaganud reovee kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu

piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud reovee

müügikoguste osakaalude alusel (vt ka otsuse punkt 6.1.2.).

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb reoveeteenuse kemikaalide kulu ASTV piirkondade

vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate reovee kemikaalide kulu […] tuh €.

Kokkuvõtvalt peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonna ja teiste

veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks kemikaalide kulu summas […] tuh €, millest

[…] tuh € on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ning […] tuh € on

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu.

6.1.5. Mudakäitluskulu

ASTV veeteenuse hinda lülitatud mudakäitluskulu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi mudakäitluskulu kogusummaks

[…] tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud kulu

[…] tuh € ning veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada mudakäitluskulu summas […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht mudakäitluskulu kohta

ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. Tavajäätmetest moodustab

suurima osa reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid

puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud jäätmete

kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti Tallinna linna

puhastusteenistuste tõhususest.

Kuna ASTV veeteenuse hinda lülitatav mudakäitluskulu moodustab käesoleva otsusega

põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid […]% ([…]/

39 (64)

[…]× […] = […]), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki mudakäitluskulu arvutamise aluseks

olevaid komponente detailselt33, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale.

Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud mudakäitluskuludest aastatel 2021-2025 on

esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 20).

Tabel 20 Mudakäitluskulu

Rida Mudakäitluskulu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Mudakäitlusega seotud kulud kokku tuh € 554,22 604,16 585,47 629,32 […]

2 sh muu tegevusega seotud

mudakäitluskulu tuh € 23,09 33,81 27,79 30,82 […]

3 sh veeteenuse hinda lülitatav

mudakäitluskulu tuh € 531,12 570,35 552,13 598,50 […]

4 Mudakäitluskulu muutus võrreldes

eelneva aastaga % 9,0 -4,0 8,5 […]

5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 24666,73 25010,74 25618,24 26279,75 […]

6

Veeteenuse mudakäitluskulu erikulu

reovee müügikoguse kohta (rida 3 / rida

5) €/m3 0,022 0,023 0,022 0,023 […]

Tabel 20 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 531,12 tuh €, 2022.al

570,35 tuh € ja 2023.a-l 557,67 tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks on ASTV

prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks mudakäitluskuluks […] tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerg

2025).

Aastatel 2021 – 2023 oli mudakäitluskuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,022-0,023 €-t (vt Tabel

20 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV mudakäitluskulu erikulu alanemist

tasemeni […] €/m3.

Kuna ASTV 2025.a-ks prognoositud mudakäitluskulu erikulu on madalam eelnevate aastate

erikuludest ning on eristatud muu tegevuse mudakäitluskulu, siis peab Konkurentsiamet

ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda mudakäitluskulu

summas […] tuh €.

ASTV on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud mudakäitluskulu

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste veeettevõtjate

vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude

alusel (osakaalud on välja toodud otsuse punktis 6.1.2.). Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […] 34 tuh €, Maardu piirkonna

veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […]35 tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega

seotud mudakäitluskuludeks […] 36 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt

põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

33 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi mudakäitluskulude kujunemise

süvaanalüüsi, kuna mudakäitluskulu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse

hinnale. Amet on saanud hinnamenetluses esitatud andmetest ja selgitustest lähtuvalt veenduda, et mudakäitluskulu

kujunemisel aluseks olnud muda kogused ja nende töötlemiseks/ utiliseerimiseks tehtavad (ühik)kulud sh teenuse

ostukulud on prognoositud põhjendatud ja tõendatud alustel. 34 438,80 tuh € × 76,3% = 334,77 tuh €. 35 438,80 tuh € × 2,7% = 11,90 tuh €. 36 438,80 tuh € × 15,5% = 68,02 tuh €.

40 (64)

6.2. Muud tegevuskulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS §

50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6.

Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet Metoodika punktile 6.2 järgi kulusid, mis ei

sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma

efektiivsema majandustegevuse kaudu.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel

järgmisest:

1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi37 (THI) dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste

vee-ettevõtjate kuludega.

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt

analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

ASTV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud […] tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on ASTV muudeks tegevuskuludeks prognoosinud […]

tuh €, millest on eraldatud lahkvoolse sademevee kulud summas […] tuh € ning veeteenuse hinda

lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude […] tuh € kohta

ASTV on Hinnataotluses prognoosinud muudeks tegevuskuludeks kokku […] tuh €. Antud

tegevuskuludest on eraldatud lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud summas […] tuh € ning

veeteenuse hinda soovib ASTV lülitada tegevuskulusid summas […] tuh €. Konkurentsiamet

koostas ettevõtja esitatud andmete alusel muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 21), kus ei

kajastu muule tegevusele (purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud) eristatud kulu.

Tabel 21 Muud tegevuskulud

rida Muud tegevuskulud Ühik 2021 2022 2023 2024

Otsus 2025

1 Tööjõukulud tuh € 7 803,22 9 056,74 10 796,78 11 273,12 […]

2 Mitmesugused tegevuskulud tuh € 6 798,58 7 826,42 8 246,38 8 822,31 […]

3 Kokku muud tegevuskulud tuh € 14 601,81 16 883,16 19 043,15 20 095,44 […]

37 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena

keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

41 (64)

3.1. sh lahkvoolse sademevee

teenusega seotud kulud tuh € 1 757,21 […]

3.2. sh veeteenuse hinda lülitatavad

kulud tuh € 18 338,23 […]

4 Muutus vrs eelmine aasta (rida 3) % 15,6 12,8 5,5 […]

4.1. Veeteenuse hinna tegevuskulude % […]

rida Muud tegevuskulud Ühik 2021 2022 2023 2024

Otsus 2025

muutus vrs eelmine aasta (rida 3.2.)

5 THI muutus38 % 19,4 9,2 3,5 […]

6 Võetud vee ja reovee puhastamise

müügikogus tuh m3 46 386,80 47 006,84 47 898,47 48 687,19 […]

7 Tegevuskulud müügikoguse kohta (rida 3 / rida 6) €/m3 0,31 0,36 0,40 0,41 […]

Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu

samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul

tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva

seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale

kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat

seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja.

Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks

ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline

vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid

millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15

tulenevalt on ASTV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ASTV-l oma

tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub ASTV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel

võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui ASTV kulutused ning sellest tulenevalt

hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt ASTV turgu valitsevast seisundist on oluline

kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 50

lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.

Otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub

Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustest ning Metoodika

punktis 6 sätestatust.

ÜVVKS ja Metoodika punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad

tegevuskulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad

efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud

ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Metoodika

p 6.4 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee-

ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste

veeettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise

printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele

38 Statistikaameti andmetel (https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001) oli THI muutus 2022.a-l 19,4%,

2023.a-l 9,2% ja 2024.a-l 3,5%. Rahandusministeeriumi 2024.a pikaajalise majandusprognoosi kohaselt (avaldatud

06.09.2024 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja-

majandus/rahandusministeeriumimajandusprognoos) on THI muutuseks prognoositud 2025.a-ks 5,0%.

42 (64)

ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning

soojuse piirhindade kujundamisel.

Tabelist 21 nähtub, et ASTV tegelikud muud tegevuskulud olid 2021.a-l tasemel 14 601,81 tuh € ja

kasvasid 2023.a-ks 19 043,15 tuh €-ni (vt Tabel 21 rida 3 veerud 2021-2023).

Regulatsiooniperioodiks ehk 2025.a-ks prognoosib ASTV muude tegevuskulude summaks […] tuh

€.

Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega

üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on THI. Viimati analüüsis

Konkurentsiamet ASTV tegevuskulusid 2024 Otsuses (regulatsiooniperioodiks 2024.a), milles

pidas põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 20 095,44 tuh €.

2025.a-ks prognoositud muude tegevuskulude summa […] tuh € on […]% ([…]/ […]× […] – […]

= […]) kõrgem 2024 Otsuses põhjendatuks peetud muude tegevuskulude summast. Samal perioodil

on THI prognoositud suurenema 5,0%. Tegevuskulude suurenemine on seotud eelkõige Sõle

kollektori hooldustööde läbiviimisega (summas […] tuh €), mille kulu on lülitatud

sademeveeteenuse kuludesse, mida tasub ASTV-le Tallinna linn. Kui lahutada tegevuskuludest Sõle

kollektori hoolduskulud, on tegevuskulude kasv võrreldes 2024 Otsusega […]%.

Veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulude kasv võrreldes 2024 Otsusega on […]% (vt Tabel 21 rida

4.1. veerg 2025), mis ei ületa 2025.a-ks prognoositava THI kasvu 5,0%.

Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude

tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud joogivee

müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel 21 rida 7).

ASTV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb käesoleva otsuse punktides

5.1.1. – 5.1.7. põhjendatuks loetud müügikoguste alusel […] €/m3.

Konkurentsiamet võrdles ASTV muude tegevuskulude erikulu Metoodika punktist 6.4.3 lähtuvalt

teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. ASTV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on

sellised, kelle müügikoguse ja torustike pikkuse suhe jääb ASTV müügikoguse ja torustike pikkuse

suhtega […] tuh m3/km võrreldavasse vahemikku […]– […] tuh m3/km s.t +/- […]% ASTV

müügikoguse ja torustike pikkuse suhtest. Võrdluse tulemusena selgus, et regulatsiooniperioodiks

prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu […] €/m3, ei ületa ASTV-ga

võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu.

Eeltoodust tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks muud tegevuskulud

summas […] tuh €, millest on eraldatud lahkvoolse sademevee kulud summas […]39 tuh € ning

veeteenuse hinda lülitatavaid muid tegevuskulusid summas […] tuh €. Muud tegevuskulud on

ASTV jaganud erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-

ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse müügikoguste osakaalude

alusel.

Seega kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks […]

tuh € (millest võetud joogivee teenuse hinnas […] tuh €, reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse hinnas […] tuh € ning lisateenuste hinnas […] tuh €), Maardu piirkonna veeteenusega

seotud muudeks tegevuskuludeks […] tuh € (millest võetud joogivee teenuse hinnas […] tuh €

ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnas […] tuh €) ja teiste vee-ettevõtjate

veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks […] tuh € (millest võetud joogivee teenuse

hinnas […] tuh € ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnas […] tuh €), mis on

39 ASTV on lahkvoolse sademevee muud tegevuskulud arvutanud vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud lepingus

sätestatule, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

43 (64)

ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse

hinda.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg

1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise

(välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude

eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse

hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt

arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus

kinnitades Hinnataotluses prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.

ASTV Hinnataotluses kajastatud veevaldkonna (sh veeteenuse hinda lülitatavad) ehk ettevõtja

omavahenditest aastatel 2023 – 2025 teostatud ja teostatavad investeeringud on kokkuvõtlikult

esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 22 ning detailselt käesoleva otsusele lisatud failis „AS Tallinna

Vesi investeeringud 2023-2025.xls“):

Tabel 22 Investeeringud

rida Veevaldkonna investeeringud ühik 2023 2024 2025

1. Investeeringud veepuhastuses tuh € 2671,5 6035,5 […]

2. Investeeringud reoveepuhastuses tuh € 7604,8 7482,2 […]

3. Jooksvad investeeringud võrkudel tuh € 4281,3 4078,0 […]

4. Veetorustik tuh € 6731,7 13009,7 […]

5. Kanalisatsioonitorustik tuh € 5527,0 8880,1 […]

6. Infotehnoloogia tuh € 1107,9 1757,2 […]

7. Muu tuh € 638,8 1389,8 […]

8. Maa tuh € 0,7 0,0 […]

9. Sademeveetorustikud tuh € 473,8 6150,3 […]

10. Üksikliitumised tuh € 5790,5 3000,0 […]

S1 Veevaldkonna investeeringud kokku tuh € 34 827,9 51 782,8 […]

S2 Veevaldkonna investeeringud ilma

üksikliitumisteta tuh € 29 037,4 48 782,8 […]

sh 2026.a-l jätkuvad investeeringuprojektid tuh € […]

06.02.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele

järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8.

19.02.2025 Maardu Linnavalitsuselt saabunud arvamuse kohaselt ei ole hinnataotluses kajastatud

investeeringud vastuolus Maardu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga.

44 (64)

20.02.2025 Saue Vallavalitsuse arvamuse järgi ei kajastu hinnataotluses esitatud investeeringud

aastateks 2023-2025 praegu kehtivas 06.12.2022 jõustunud Saue valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2022-2034. Ameti hinnangul on mittekajastumise

põhjuseks investeeringute tegemine Tallinna linna haldusterritooriumil.

25.02.2025 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vastuse kohaselt teostatud ehitus- ja

rekonstrueerimistööd perioodil 2023-2025 on arvestatud kohaliku omavalitsuse kinnitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.

03.03.2025 Konkurentsiametis registreeritud Harku Vallavalitsuse kirja kohaselt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud Laabi küla tegevuspiirkonnas aastatel 2023 – 2025 vastavad Harku

Vallavolikogu 28.12.2020 määrusega nr 15 kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale.

13.03.2025 registreeritud Saku Vallavalitsuse vastuse kohaselt ei ole ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud investeeringuid AS-i Tallinna Vesi vee-ettevõtja

teeninduspiirkonnas Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas.

Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohalike omavalitsuste arvamustest loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV aastatel 2023 - 2025 ettevõtte omavahendite ja

kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad veevaldkonna investeeringud ilma üksikliitumisteta

summas […] tuh € ([…]+ […]+ […]= […]), millest […] tuh € on 2026.a-l jätkuvate

investeeringuprojektide summa.

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava

põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara

väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale.

Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja

põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele

tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

põhivara hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud;

2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

3) liitumistasudest soetatud põhivara;

4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

erisusi.

Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist

jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse Metoodika punktis 7.7 sätestatut.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

45 (64)

RV = RVr + KK ,

kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

Metoodika p 7.15 kohaselt, kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi

ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle

kasulikule elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 7.16.

Metoodika p 7.16 järgi kasutatakse kapitalikulu ja reguleeritava vara arvutamisel järgmisis

valemeid:

7.16.8) Veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum kujuneb alljärgnevalt:

PKhinnad = PKenne p.a + PKpärast p.a

kus:

PKhinnad - veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum; PKenne

p.a - põhivara kulum enne piiraastat soetatud põhivarale;

PKpärast p.a - põhivara kulum pärast piiraastat soetatud põhivarale.

7.16.9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:

PKenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a

kus:

PVjääkmenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus piiraasta alguses;

normenne p.a - kuluminorm enne piiraastat soetatud põhivarale.

7.16.10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt:

PKpärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 × I) × normpärast p.a kus:

PVsoetusmpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus;

I - investeeringud põhivarasse;

normpärast p.a - kuluminorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. 7.16.11)

Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt

kus:

RV - reguleeritava vara väärtus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

7.16.12) Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus leitakse alljärgnevalt:

PV1 = PV0 + I – PK – M

kus:

PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses;

I - investeeringud põhivarasse;

PK - põhivara kulum;

46 (64)

M - müüdud või mahakantud põhivara jääkmaksumus.

ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste

investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS

§ 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks

tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema

võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata

tagastamatu abi raames ega tarbijate tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud

põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.

Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) arvestamise eesmärk põhivara

soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea

vältel. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu

arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali

suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = RV × WACC;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

RV - reguleeritava vara väärtus;

WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)

leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise

kapitali hinna arvutamiseks“ 40 . Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud

keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV soetatud veeteenusega seotud põhivara

lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu.

Hinnamenetluses esitas ASTV veevaldkonna põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste,

investeeringute ning kapitalikulu andmed ehk põhivarade järjepideva arvestuse aastate 2023 – 2025

kohta (vt Tabel 23). ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p.-dest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab

40 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud

Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

47 (64)

Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud

põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult ASTV omavahendite ja

laenukohustuste arvelt soetatud veevaldkonna põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja

sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Veevaldkonna põhivara sisaldab ka sademevee

ärajuhtimise ja puhastamise varasid, mille eest kohalikult omavalitsuselt saadava kompensatsiooni

arvestuspõhimõtted muutusid 2024.a-l. Andmete järjepidevuse tagamiseks on allolevas tabelis

esitatud veevaldkonna varad, millest hiljem eristatakse veeteenusega seotud osa.

Tabel 23 Veevaldkonnaga seotud põhivara arvestus

rida Veevaldkonna põhivara arvestus ühik 2023 2024 2025

1 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses koos maa ja

lõpetamata ehitisega tuh € 326754,8 352636,2 […]

1.1 sh materiaalne ja immateriaalne põhivara tuh € 319727,7 341223,1 […]

2 Põhivara jääkmaksumus aasta alguses koos maa ja

lõpetamata ehitisega tuh € 187098,6 206810,7 […]

3 Investeeringud tuh € 29037,4 48782,8 […]

4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 8923,7 9687,1 […]

5 Müüdud/likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 3156,0 0,0 […]

6 Müüdud/likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 401,6 0,0 […]

7 Ümberklassifitseeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 0,0 0,0 […]

8 Ümberklassifitseeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 0,0 0,0 […]

rida Veevaldkonna põhivara arvestus ühik 2023 2024 2025

9 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 2,7 2,6 […]

10 Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus koos maa ja

lõpetamata ehitisega tuh € 352636,2 401419,0 […]

11 Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos maa ja

lõpetamata ehitisega tuh € 206810,7 245906,4 […]

* Keskmine kuluminorm (rida 9) = kapitalikulu (rida 4) / [materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusmaksumus

aasta alguses (rida 1.1) + 0,5 × investeeringud (rida 3) ] × 100.

ASTV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse

punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2023 – 2025 teostatud ja teostatavaid

veevaldkonnaga seotud investeeringuid summas […] tuh € (sealhulgas […] tuh € 2026.al jätkuvate

investeeringuprojektide summa), mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka

põhivara koosseisu.

Tabelist (vt Tabel 23) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on ASTV omavahenditest ja

laenukohustustest soetatud veevaldkonna põhivara soetusmaksumus […] tuh €, millest

materiaalne ja immateriaalne põhivara moodustavad […] tuh €. Lisaks sellele on ASTV

bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest ning mida ei ole

kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi alguses on liitumistasudest soetatud ning

veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara soetusmaksumus […] tuh € ja jääkmaksumus […] tuh

€.

48 (64)

8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara

ASTV Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu […] tuh €

Hinnataotluses esitatud andmetel on veevaldkonna põhivarade kapitalikuluks regulatsiooniperioodil

[…] tuh €, millest lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni varade kapitalikulu on […] tuh €. Viimase

summa katab halduslepingu alusel Tallinna linn. Seega on veeteenuse hinda lülitatavaks

kapitalikuluks […] tuh € ([…]– […]= […]).

Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu […] tuh € kohta

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas

väljendab põhivara kulum. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning

kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb

ASTV veevaldkonnaga seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 11 471,76

tuh €. Veevaldkonnaga seotud varade keskmiseks kapitalikulunormiks kujuneb ASTV esitatud

andmete kohaselt 2,5% (vt Tabel 23 rida 9 veerg 2025) ehk veeteenuse varade keskmiseks elueaks

on 40,0 aastat (100 / 2,5 = 40,0).

Kapitalikulu arvutamisel kasutatavate kuluminormide kohta on ASTV Hinnataotluse kaaskirjas

selgitanud: kuluminormide rakendamisel oleme võtnud arvesse torustike amortiseerimisel normi

2,5% aastas, mis annab vara kasulikuks elueaks 40 aastat, v.a üksikud erandid, mille puhul on

teada, et vara tegelik eluiga on oluliselt lühem, millisel juhul oleme lähtunud vara tegelikust elueast.

Masinate ja seadmete osas oleme kasutanud amortisatsiooninorme, mis vastavad varade kasulikule

elueale ning jäävad vahemikku 3,33%-25%. Keskmise ja pika kasutuseaga pumpade

amortisatsioonimääradeks on vastavalt 4% ja 5%. Selgituses märgitud eluigasid ja kuluminorme

kasutab ASTV veeteenuse hinna arvutamisel Hinnataotluses. Ettevõtte raamatupidamises

kasutatavad kuluminormid erinevad mõnevõrra eelkirjeldatud normidest.

Kokkuvõtlikult on Hinnataotluse ja kaaskirja andmete kohaselt ASTV veevaldkonnaga seotud

varade kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead järgmised:

Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga

Võrgustikud ja torustikud 41,5 – 8,33 % 12 - 40 aastat

Tootmishooned 2,5 % 40 aastat

Reservuaarid ja mahutid 2,5 – 12,5 % 8 – 40 aastat

Masinad ja seadmed 3,33 – 50 % 2 – 30 aastat

Konkurentsiamet võrdles ASTV Hinnataotluses kasutatud varade eluigasid KIK-i

administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides42 kajastatud

varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 24).

Tabel 24 KIK soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead

41 ) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi

rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud

eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). 42 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja

majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.

49 (64)

Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat)

1. Võrgustikud, torustikud 40

2. Tootmishooned 40

3. Reservuaarid ja mahutid 40

4. Masinad ja seadmed 15

Eelnevatest andmetest nähtub, et ASTV kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt pikemad, osalt

võrdsed ja osalt lühemad kui KIK soovitatud eluead. ASTV omavahenditest ja laenukohustustest

soetatud varade 2025.a keskmine eluiga 40 aastat näitab, et valdav osa ASTV veeteenuse varadest

on pika elueaga põhivarad (torustikud, tootmishooned)..

Kuna ASTV rakendab Hinnataotluses uuemate veevaldkonnaga seotud põhivarade amortiseerimisel

eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjalides kajastatud varade arvestuslikest kasulikest

eluigadest ning vanemate varade puhul lähtub varade eeldatavast kasutuseast, peab

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV Hinnataotluses rakendatavaid kapitalikulunorme.

Eeltoodud põhjendatud kapitalikulunormide rakendamisel ASTV veevaldkonna oma-vahendite ja

kohustuste arvel soetatud põhivarale kujuneb kapitalikuluks […] tuh €.

Kogu veevaldkonna kapitalikulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja lahkvoolse

sademeveekanalisatsiooni kapitalikulu […] tuh €. Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud

kapitalikuluks […] tuh € ([…]– […]= […]).

Kapitalikulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ning

üheaegselt mõlema teenuse osutamiseks kasutatava vara kapitalikulu on jagatud mõlemale

veeteenusele.

Kapitalikulu jagamisel tegevuspiirkondade ja veeteenuste vahel on ASTV lähtunud

tegevuspiirkondade ja veeteenuste müügikogustest. Teistele vee-ettevõtjatele kapitalikulu jagamisel

on müügikogused võetud arvesse vähendatud osakaalus, s.t korrutanud koefitsiendiga 0,5. ASTV

selgitustel on 0,5 määra koefitsient kujundatud lähtuvalt asjaolust, et ettevõtja ei osuta teistele

veeettevõtjatele täisteenust, nii nagu ASTV teeb seda teenuse vahetu osutajana oma

tegevuspiirkondades.

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb veeteenuse kapitalikulu […] tuh € ASTV

piirkondade ja veeteenuste vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €;

4) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €;

5) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €;

6) Teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €.

Eelnevat arvesse võttes ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab Konkurentsiamet

põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda kapitalikulu […] tuh € (s.h võetud joogivee teenusega

seotud kapitalikulu […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud

kapitalikulu […] tuh €).

50 (64)

Otsuse punktis 8.1 märgitud ASTV omavahenditest ja laenukohustusest soetatud veevaldkonnaga

seotud põhivara koosseisu ja kapitalikulu […] tuh € järgi kujuneb veevaldkonna põhivarade

jääkmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus […] tuh € (vt Tabel 23 rida 11 veerg 2025), millest

veeteenusega seotud varade jääkmaksumuseks on […] tuh €.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust leiab Konkurentsiamet

ASTV reguleeritava vara väärtuse lähtudes ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7. Metoodika

p 7.12 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu

reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on

käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

2019 Otsusest alates kasutab ASTV veeteenuse hinna arvutuses kapitalikulu norme, mis erinevad

ettevõtte raamatupidamises kasutatavatest normidest. Tuginedes Metoodika p-s 7.15 märgitule

kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel Metoodika p-s 7.16.11 esitatud valemit:

kus:

RV - reguleeritava vara väärtus;

PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses;

PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

ASTV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivarade

jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata ehitusega on regulatsiooniperioodi alguses PV0=[…] tuh €

ja perioodi lõpus PV1=[…] tuh €.

ASTV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2022.a-l 46 993,1 tuh €, 2023.a-l 53 624,4

tuh € ja 2024.a-l 56 602,0 tuh €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 52 406,5 tuh €

[(46 993,1 + 53 624,4 + 56 602,0) / 3 = 52 406,5]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 2620,3 tuh € (52

406,5 × 5 / 100 = 2620,3).

Esitatud andmete ja reguleeritava väärtuse arvutusvalemi kohaselt (vt Metoodika p 7.16.11) kujuneb

ASTV reguleeritava vara väärtuseks […] tuh € (([…]+ […]) /[…]+ […]= […]).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV reguleeritava vara väärtust […] tuh €, kuna

nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 ja Metoodikas kajastatul ega sisalda tarbijate

liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. Reguleeritava väärtuse jagamisel

erinevate piirkondade ja veeteenuste vahel on ASTV kasutanud eespool kapitalikulu jagamise

kohta kirjeldatud põhimõtteid.

8.3. Põhjendatud tulukus

ASTV Hinnataotluses prognoositud tulukus […] tuh €

Hinnataotluses soovib ASTV veeteenuse hinda lülitada tulukust summas […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse […] tuh € kohta

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t

et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus

51 (64)

veeettevõtja investeeritud kapitalilt. ASTV on Tallinna, Saue ja Maardu linnas ning Saku valla

Männiku küla Männiku tee piirkonnas ja Harku valla Laabi tegevuspiirkonnas veeteenuseid pakkuv

monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja

investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.12

tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara

jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2).

Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi

rakendamisel.

Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV reguleeritava vara

väärtuse summas 279 405,4 tuh €. ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 8.4 lähtuvalt kujuneb

tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele […] tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%.

Seega kujuneb ASTV veeteenuse hinda lülitatavaks maksimaalseks põhjendatud tulukuseks […]

tuh € (reguleeritav vara […] tuh € × WACC 6,28% = […] tuh €). ASTV lülitab veeteenuse hinda

tulukust […] tuh €, mis ei ületa Metoodika punkti 8 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud

tulukuse maksimaalset summat […] tuh €.

ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja

põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi

laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks

teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11).

Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 25) kontrollimaks, kas ASTV taotletav müügitulu on

piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 53 lg 2 tulenevate, mõistlikel

tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks.

Tabel 25 ASTV vaba raha

rida Näitaja 2025 (tuh €)

1 Vee erikasutusõiguse tasu […]

2 Saastetasu […]

rida Näitaja 2025 (tuh €)

3 Elektri kulu […]

4 Kemikaalide kulu […]

5 Muda käitluskulu […]

6 Muud tegevuskulud […]

7 Infrastruktuuri rendikulu […]

8 Järelevalvetasu […]

9 Laenukohustised […]

10 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-9 summa) […]

11 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (sisse tulev kassavoog) […]

12 Vaba raha […]

52 (64)

Tabel 25 andmetest selgub, et ASTV taotletud veeteenuse hindadega saadav müügitulu on […] tuh

€ (vt Tabel 25 rida 11 ja Tabel 31 rida 10). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja

laenukohustuste summa kokku […] tuh € (vt Tabel 25 rida 10) s.h veeteenusega seotud

laenukohustuste katmiseks minev summa […] tuh € (vt Tabel 25 rida 9). Seega on veeettevõtjale

tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha […]

tuh € (vt Tabel 25 rida 12).

ASTV taotletud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 50 lg 1 ning ÜVVKS

§ 53 lg 2 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel

tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 25 rida 9) ning vee-ettevõtjale jääb

vaba raha […] tuh € (vt Tabel 25 rida 12) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks.

Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et ASTV

veeteenuse hinnas kajastub tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses

[…] tuh €. Lähtudes reguleeritava vara ja käibekapitali jagunemisest tegevuspiirkondade ja

veeteenuste vahel jaguneb tulukus järgmiselt:

1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €;

2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €;

4) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €;

5) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €;

6) Teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €;

7) Põhiteenustega seotud teenuste tulukus […] tuh €.

8.4. ASTV põhivahendite renditasu kujunemine

ASTV Hinnataotluses prognoositud põhivahendite rendikulu […] tuh €

ASTV soovib lülitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda tasu Maardu linnas ja Saue

linnas veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade renditasu ehk infrastruktuuri rendikulu.

Ülevaade aastatel 2021-2024 makstud infrastruktuuri rendikuludest ning 2025.a-ks prognoositud

rendikulust on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 26).

Tabel 26 Infrastruktuuri rendikulu

rida Infrastruktuuri rendikulu ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Kokku infrastruktuuri rendikulu tuh € 1074,67 1015,23 973,69 1076,97 […]

2 sh Saue valla infrastruktuuri rent tuh € 11,01 18,75 14,96 43,41 […]

3 sh Maardu linna infrastruktuuri rent tuh € 1063,66 996,48 958,73 1033,56 […]

3 Kogu rendikulu muutus % -5,5 -4,1 10,6 […]

Renditasu põhjendatuks lugemiseks on vajalik analüüsida vastava summa põhjendatust lähtuvalt

ÜVVKS-is veeteenuse hinna kujundamisele kehtestatud nõuetest. Lepingupooled võivad vara

kasutuse eest tasutava rendisumma kokku leppida lähtuvalt väga erinevatest teguritest, mille hulgas

rendileandja kulud seoses rendile antud varaga ei ole tingimata määravaks. Seepärast ei saa

Konkurentsiamet tingimusteta aktsepteerida kokkuleppelist rendisummat veeteenuse hinda

53 (64)

lülitatava põhjendatud kuluna. Selleks, et ASTV poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni varade

kasutamise eest tasutava rendisumma lülitamine veeteenuse hinda oleks põhjendatud, ei tohi

rendisumma ületada Metoodika p. 5 põhjal arvutatud kapitalikulu ja Metoodika p. 6 põhjal

arvutatud põhjendatud tulukuse summat. Seda põhjusel, et ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja p 4

nimetatud põhjendatud investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-süsteemide

jätkusuutlikkuse tagamiseks lülitatakse veeteenuse hinda läbi põhivara kulumi (kapitalikulu)

investeeringu eluea jooksul (Metoodika p. 5) ning ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 nimetatud põhjendatud

tulukus arvestatakse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt (Metoodika p. 6). Seega lähtub

Konkurentsiamet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhivarade rendisumma suurusele

hinnangu andmisel põhimõttest, et renditava vara eest makstav tasu ei kajastuks veeteenuse

hinnas suuremas ulatuses, kui olukorras kus need varad oleksid ASTV omandis oleva

reguleeritava vara koosseisus, millelt arvestatakse kapitalikulu ja põhjendatud tulukust

vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatule.

Konkurentsiameti seisukoht põhivahendite rendikulu […] tuh € kohta

ASTV maksab infrastruktuuri renditasu Saue linnas ja Maardu linnas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni varade kasutamise eest.

Konkurentsiamet tegi renditavate varade andmetega kontrollarvutused regulatsiooniperioodi

põhjendatud renditasu kujunemise kohta. Arvutustest selgus, et ASTV veeteenuse hinda lülitatud

rendikulu summa ei ületa ega erine oluliselt kontrollarvutuse tulemusest.

Tuginedes ÜVVKS § 50 lg 3, 4 ja 5 ja kontrollarvutustele peab Konkurentsiamet põhjendatuks

ASTV taotletud põhivahendite rendikulu […] tuh € lülitamist veeteenuse hinda. Lähtudes

renditasu komponentide jagunemisest tegevuspiirkondade ja veeteenuste vahel jaguneb

renditasu järgmiselt:

1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse kulu […] tuh €;

3) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu […] tuh €;

4) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu […] tuh €;

9. Veeteenuse hind

Metoodika punkti 3.3 järgi on veeteenuse hinna arvutamise aluseks lubatud müügitulu

regulatsiooniperioodil (Tlubatud), mis arvutatakse põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud

tulukusealusel alljärgneva valemiga:

Tlubatud = MK+TK+PK+PT, kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK - muutuvkulud

TK - muud tegevuskulud;

PK - põhivara kulum (kapitalikulu);

PT - põhjendatud tulukus.

Metoodika punkti 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema

põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

+ = (+) kus:

Tlubatud+jv - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n

- veeteenus.

54 (64)

Tulenevalt Metoodika punktist 3.5 leitakse konkreetsed veeteenuse hinnad/tasud konkreetse

veeteenuse lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse müügikogusega:

[€/m3, €/tk] ,

kus:

(+) - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;

mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn -

vastava veeteenuse hind/tasu regulatsiooniperioodil.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud ASTV prognoositud

müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal

kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 27).

Tabel 27 Veeteenuse hindade kujunemine

Rida Hinnakomponendid Ühik

Tallinna ja Saue piirkond Maardu piirkond Teised vee-ettevõtjad Tallinna ja Saue

ning Maardu

piirkond KOKKU

Võetud

joogivesi

Reovee

ärajuhtimine ja

puhastamine

Võetud

joogivesi

Reovee

ärajuhtimine ja

puhastamine

Võetud

joogivesi

Reovee

ärajuhtimine ja

puhastamine

Põhiteenustega

seotud teenused

1 Tegevuskulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

2 Muutuvkulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

4 Saastetasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

5 Elektri kulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

6 Kemikaalide kulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

7 Mudakäitluskulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

8 Muud tegevuskulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

9 Põhivahendite rendikulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

10 Kapitalikulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

11 Tulukus tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

12 Lubatud müügitulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

13 Järelevalvetasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

14 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga tuh € […] […] […] […] […] […] […] […]

15 Veeteenuse müügikogus tuh m3 […] […] […] […] […] […] […] […]

16 Kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 1,15 1,24 1,97 2,06 0,85 0,80 - -

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks

määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas

ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil

hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

ASTV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:

1) Vee erikasutusõiguse tasu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud joogivee eest. Tasu

jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.1. Kuna vee

erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud joogivee teenuse osutamisega, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud joogivee

eest.

2) Saastetasu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

Tasu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.2. Kuna saastetasu

on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse

osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet

põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

3) Elektrienergia kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate

tarbimispunktide elektri kulu. Elektrienergia kulu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud

käesoleva otsuse punktis 6.1.3. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud elektri

kulu jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu

lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab

leidma katet läbi selle teenuse hinna;

b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide

elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse

osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.

4) Kemikaalide kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse kemikaali kasutusotstarbest. Kemikaalide kulu

jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.4. Konkurentsiamet

peab põhjendatuks ASTV kasutatud kemikaalide kulu jagamise põhimõtteid, sest:

a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu lülitamine

tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet

läbi selle teenuse hinna;

58 (64)

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide

kulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks

tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna.

5) Mudakäitluskulu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise

eest. Kulu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.5. Kuna

mudakäitluskulu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega

ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks mudakäitluskulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja

puhastamise eest.

6) Muud tegevuskulud on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel vastavalt veeteenuse

müügikoguse proportsioonile. Muude tegevuskulude jagamist piirkondade ja veeteenuste vahel

on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.2. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV

kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna üheaegselt mitme teenuse

osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige

paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada.

7) Kapitalikulu on ASTV jaganud piirkondade ja veeteenuste vahel käesoleva otsuse punktis 8.2

kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud

kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud

kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas.

8) Tulukuse on ASTV jaganud piirkondade ja veeteenuste vahel käesoleva otsuse punktis 8.3

kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud

tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja

omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud

tulukuse.

Järelevalvetasu

ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras.

01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel

tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS §

531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus,

maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS §

531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab

Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis

märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1

ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes

kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja

kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2

protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust.

KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal

hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava

järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal

kalendriaastal hiljemalt 30. september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu

riigieelarvesse.

ASTV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud

Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast

59 (64)

regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 117,18 tuh €, mille lülitab veeteenuse

hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 27 rida 13). Võttes arvesse, et

veeettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda

Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 117,18 tuh

€ veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 27 rida 13 veerg „Kokku“).

Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et ASTV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel

kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja

KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel põhjendatuks

loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind.

9.1. Tasu võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele

ja juriidilistele isikutele Tallinna ja Saue piirkonnas

ÜVVKS § 50 lg 3 kohaselt ei tohi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind olla eri tarbijate või

nende rühmade suhtes diskrimineeriv.

ÜVVKS § 73 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele

erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub ta viima hinnad võrdse

kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates.

Käesoleval ajal kehtivad ASTV Tallinna ja Saue tegevuspiirkonnas füüsilistele ja juriidilistele

isikutele erinevad tasud võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest, mis

on määratud Konkurentsiameti 24.09.2024 otsusega nr 9-3/2024-020 järgmiselt:

Tabel 28 Tallinna ja Saue piirkonnas kehtivad füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnad

rida Tallinna ja Saue piirkond ühik Füüsilised

isikud

Juriidilised

isikud

1 Tasu võetud joogivee eest €/m3 0,85 1,65

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,00 1,82

Käesolevas Hinnataotluses kahandab vee-ettevõtja Tallinna ja Saue füüsiliste ja juriidiliste

isikute veeteenuse hindade vahet, kuid hindade ühtlustamise planeerib ettevõtja teostada

ÜVVKS-ist tuleneva aja jooksul ehk hiljemalt 01.07.2026.

ASTV teostatud hinnavahe kahandamise tulemusena kujunevad võetud joogivee ja reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad järgmiseks (vt Tabel 29):

Tabel 29 Taotletud tasu võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest füüsilistele

isikutele ja juriidilistele isikutele

rida Tallinna ja Saue piirkond ühik Füüsilised

isikud

Juriidilised

isikud

1 Tasu võetud joogivee eest €/m3 1,06 1,46

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,04 1,87

Lisast 1 selgub, et ettevõtja on kahandanud Hinnataotluses füüsiliste ja juriidiliste isikute

veeteenuste summaarset hinnavahet (vt lisa 1 rida „Hinnavahe kahandamine“). Ettevõtja on

selgitanud, et soovib jätkata järk-järgulist hinnavahe kahandamist, et füüsiliste isikute veehinna

üleminek ühtlustatud hinnale oleks sujuvam.

60 (64)

9.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri

ASTV soovib oma tegevuspiirkonnas rakendada põhiteenustega seotud teenuste hinnad, sest ASTV-

l on nende teenuste osutamise ainuõigus ning klientidel puudub valikuvõimalus osta neid teenuseid

mõnelt teiselt teenusepakkujalt. ÜVVKS § 58 lg 2 kohaselt peab Konkurentsiamet kontrollima, et

taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud

kulusid ja põhjendatud tulukust.

ASTV taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad

ASTV Hinnataotluses esitatud põhiteenustega seotud teenuste (edaspidi ka lisateenuste) hindade ja

müügitulu kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 30).

Tabel 30 Põhiteenustega seotud teenuste hindade kujunemine ja müügitulu

Põhiteenustega

seotud teenused

kogu

tegevuspiirkonn

as

Tööjõukul

u Mehha

- nismid

e

kulu

Veearvesti

d Muud teenuse

d

Põhjendatu

d tulukus Järelevalvetas

u Teenus

e hind Müügikogu

s Müügitul

u

Ühik € € € € € € €/h või

€/tk h või tk tuh €

1

Veemagistraalid

e sulgemised (min arvestuslik

aeg 1 tund)

79,79 72,77 0 9,00 0,51 0,31 162,3

8 367 59,59

2

Ette teatamata

veemagistraali

sulgemine ja

sulgemine

veetorustiku

vigastamise

korral iga tund

probleemi

tekkimisest

probleemi

lõppemiseni

(min arvestuslik

aeg 1 tund)

312,65 145,53 0 0,00 1,44 0,88 460,5

0 50 23,03

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine:

3 veearvesti DN

15-20 0 0 64,00 0 0 0,13 64,13 72 4,64

4 veearvesti DN

25-32 0 0 107,50 0 0 0,22 107,7

2 2 0,22

5 veearvesti DN

40 0 0 143,00 0 0 0,29 143,2

9 1 0,14

6 veearvesti DN

50 0 0 363,60 0 0 0,73 364,3

3 1 0,36

7 veearvesti DN

80 0 0 233,28 0 0 0,47 233,7

5 1 0,23

8 veearvesti DN

100 0 0 249,12 0 0 0,50 249,6

2 1 0,25

9 KOKKU

88,45

61 (64)

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kohta

ASTV on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud teenuse osutamiseks kuluvast

ajast ning vajalikest kuludest (tööjõu-, materjali ja veearvestite ostu kuludest, mille üle on ettevõtja

pidanud eraldi arvestust) ning tulukusest.

Konkurentsiamet on käesolevas hinnamenetluses kontrollinud ASTV põhiteenustega seotud

teenuste kulupõhisust ning jõudnud järeldusele, et ettevõtja on lülitanud iga monopoolse teenuse

hinda vaid konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud otsekulud (tööjõukulud, mehhanismide kulud,

veearvesti kulu ja muud teenusega seotud kulud) ja tulukust põhjendatud ulatuses, mille tulemusel

on saadud iga konkreetne monopoolse teenuse hind (vt Tabel 30 veerg „Teenuse hind“).

Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud

teenuse osutamiseks vajalikest kuludest ning objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, siis

on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181 ning ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatuga. Seega loeb

Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgmiselt:

rida Teenus Hind Hinna

ühik

1 Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 162,38 €/h

2

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) 460,50 €/h

3 Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti

asendamine:

4 veearvesti DN 15-20 64,13 €/tk

5 veearvesti DN 25-32 107,72 €/tk

6 veearvesti DN 40 143,29 €/tk

7 veearvesti DN 50 364,33 €/tk

8 veearvesti DN 80 233,75 €/tk

9 veearvesti DN 100 249,62 €/tk

10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuste hindadega

Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise

eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud

müügitulu (vt Tabel 31).

Tabel 31 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus

(tuh m3) Veeteenuse

hind Müügitulu

(tuh €)

1 Tasu võetud joogivee eest füüsilised isikud / Tallinn ja

Saue […] 1,06 […]

2 Tasu võetud joogivee eest juriidilised isikud / Tallinn ja

Saue […] 1,46 […]

3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised

isikud / Tallinn ja Saue […] 1,04 […]

4 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud / Tallinn ja Saue […] 1,87 […]

5 Tasu võetud joogivee eest / Maardu […] 1,97 […]

62 (64)

6 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / Maardu […] 2,06 […]

7 Tasu võetud joogivee eest / teised vee-ettevõtjad […] 0,85 […]

8 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised

vee-ettevõtjad […] 0,80 […]

9 Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu (otsuse

punkt 9.2) […]

10 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu […]

11 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga […]

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav

planeeritav tulu […] tuh € (vt Tabel 31 rida 10) ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud

müügitulu […] tuh € (vt Tabel 27 rida 14 veerg Kokku ja Tabel 31 rida 11).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning

Metoodikast

otsustan:

1) Määrata AS Tallinna Vesi taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad:

Tallinna ja Saue linn

tasu võetud joogivee eest füüsilistele isikutele 1,06 €/m3

tasu võetud joogivee eest juriidilistele isikutele 1,46 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,04 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,87 €/m3

Maardu linn

tasu võetud joogivee eest 1,97 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,06 €/m3

Teised vee-ettevõtjad

tasu võetud joogivee eest 0,85 €/m3

tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest

2) Määrata AS Tallinna Vesi põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri:

0,80 €/m3

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund)

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

162,38 €/h

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni

(min arvestuslik aeg 1 tund)

460,50 €/h

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti

asendamine:

veearvesti DN 15-20 64,13 €/tk

veearvesti DN 25-32 107,72 €/tk

veearvesti DN 40 143,29 €/tk

veearvesti DN 50 364,33 €/tk

veearvesti DN 80 233,75 €/tk

veearvesti DN 100 249,62 €/tk

63 (64)

Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Tallinna Vesi klientidele,

kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa vastavas kohalikus

omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestatud

reostusnäitajate piirväärtusi (vt ka otsuse p 4).

3) Ettevõtja peab Tallinna ja Saue tegevuspiirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuste hinnad viima vastavusse võrdse kohtlemise põhimõttega hiljemalt

01. juuliks 2026.

4) Ettevõtja peab esitama perioodil 01.01.2025 – 30.09.2025 teostatud investeeringute nimekirja

hiljemalt 01.11.2025. Nimekirjas kasutada Tabeli 22 alajaotuseid ning eristada põhivarana

arvele võetud varad ja lõpetamata ehitised.

5) Ettevõtja peab esitama perioodil 01.10.2025 – 31.03.2026 teostatud investeeringute nimekirja

hiljemalt 01.05.2026. Nimekirjas kasutada Tabeli 22 alajaotuseid ning eristada põhivarana

arvele võetud varad ja lõpetamata ehitised

ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab

hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja

veeettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid

asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda,

ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib

mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra

majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates,

kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva

otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa 1 Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnavahe

Lisa 2 AS Tallinna Vesi investeeringud 2023-2025

64 (64)

Lisa 1 Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnavahe (vt

otsuse punkt 9.1.)

Veeteenuse hind Tallinna ja Saue

piirkonna füüsilistele ja juriidilistele isikutele

Kehtiv hind (24.09.2024

Otsus) Taotletav hind

rida

Tasu võetud

joogivee

eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise

eest

Tasu võetud

joogivee

eest

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise

eest

A B C D E

1 Hind füüsilistele isikutele (€/m3) 0,85 1,00 1,06 1,04

2 Hind juriidilistele isikutele (€/m3) 1,65 1,82 1,46 1,87

3 Hinnavahe (rida 2 – rida 1, €/m3) 0,80 0,82 0,40 0,83

4 Hinnavahe kahandamine (rida 3 veerg

D – B ja E – C, €/m3) -0,40 0,01

Lisa 2 AS Tallinna Vesi investeeringud 2023-2025 (vt lisatud fail)

ÄRAKIRI

Ärisaladused välja jäetud

OTSUS

21.03.2025 nr 9-3/2025-003

AS Tallinna Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus ja hinnataotluse aluseks olev

dokumentatsioon (edaspidi Hinnataotlus). Nõuetekohase Hinnataotluse esitas ASTV 03.12.2024.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-ettevõtja

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste

hinnakirjaga, ÜVVKS § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse

aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel

reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud

summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid:

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest;

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu

sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise

ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad

tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu

kehtestamiseks.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et

vee-ettevõtjal oleks tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse

tagamiseks;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024026?leiaKehtiv

2 (64)

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude

eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes

ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja

järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja

töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli

tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustik on välja töötatud

konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad

andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud

hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning

tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel

on võimalik juhinduda Konkurentsiameti välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse

esitamise juhendist“ 3.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna

arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning on avaldanud selle oma

koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile

abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda

ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad

faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama

Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga

seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle

ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult

kättesaadavad. Konkurentsiametil on kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle

ametiisiku suhtes.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib

2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-

soojus-javesi/vesi/hindade-kooskolastamine#hinna-voi-jareleval 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4

Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks. Käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiv Metoodika on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024

käskkirjaga nr 1-2/2024-016.

3 (64)

Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne

esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei

ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

Menetlusosaline on ASTV (registrikood 10257326; asukoht Ädala tn 10, Tallinna linn, 10614, Harju

maakond). Ettevõtja aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €. ASTV-is olulist mõju omavad

aktsionärid on Tallinna linn 55,06%-ga ja OÜ Utilitas 20,36%-ga ning ülejäänud aktsiad on vabalt

kaubeldavad Nasdaq Baltikumi turul, kus ASTV aktsiad noteeriti 01.06.2005. ASTV kontserni

kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis on täies ulatuses ASTV omanduses.

Lisaks kuulub ASTV-le ka 100%-line osalus ettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud 2021).

ASTV juhatuse liikmed otsuse koostamise hetkel on Aleksandr Timofejev, Tarvi Thomberg ja Taavi

Gröön.

ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning

lisategevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Lisaks osutab ASTV reovee

ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid põhiteenusega seotud

teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite vahetamine/taatlemine jms). ASTV

majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu

(EVEL) liige.

3. Menetluse käik

19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus koos selle aluseks oleva

dokumentatsiooniga.

Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil

võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 28.11.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le

e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste (esines erinevusi erinevate töölehtede vahel, ei olnud

kasutatud korrektseid saastetasumäärasid ning taotlus ei olnud esindusõigusliku isiku allkirjastatud)

selgitamiseks ja kõrvaldamiseks.

03.12.2024 esitas ASTV Konkurentsiametile parandatud Hinnataotluse, millest oli kõrvaldanud

Konkurentsiameti viidatud puudused.

ÜVVKS § 58 lg 3 järgi teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist.

HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi

registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab

tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks

tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust alusel

algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele

järgnevast päevast. ASTV 03.12.2024 esitatud Hinnataotluse luges Konkurentsiamet

nõuetekohaseks. Seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 04.12.2024.

05.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike

selgituste ja lisaandmete saamiseks (abonentide arv, trasside pikkus, veekadu, päikeseparkide

rajamine, lisateenustega seotud põhiteenused, sademevee ärajuhtimise teenus).

16.12.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV selgitused ning korrigeeritud Hinnataotlus.

4 (64)

16.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi ja lisaandmeid

Hinnataotluses esitatud investeeringute ja põhivarade andmete kohta. Lisaks palus amet esitada

2024.a tegelikud veeteenuse müügikogused ning ammutatud vee koguse ning soovis selgitusi

tegevuskulude kohta.

30.12.2024 esitas ASTV selgitused põhivara, investeeringute ja tegevuskulude kohta ning

korrigeeritud Hinnataotluse.

13.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi investeeringute

kohta ning juhtis tähelepanu käibekapitali arvutuse kohta.

15.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi tegevuskulude

kohta (remondi- ja hoolduskulud, kemikaalide kulu, maamaks, tööjõukulu, infotehnoloogilised

kulud).

28.01.2025 registreeriti Konkurentsiametis ASTV vastuskiri, korrigeeritud Hinnataotlus ning esitati

16.12.2024 küsitud tegelikud veeteenuse müügikogused. Samal päeval soovis amet paari vastust

täpsustada, millele ASTV esitas selgitused 29.01.2025.

30.01.2025 esitas amet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi müügikoguste ja

veekao prognoosi kohta ning soovis selgitusi abonentide arvule ja investeeringutele.

04.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse.

05.02.2025 soovis amet e-kirja teel ASTV selgitusi investeeringute kohta, millele ASTV esitas

selgitused ja korrigeeritud Hinnataotluse 06.02.2025.

06.02.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele

järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele lähtudes ÜVVKS § 58 lg 8.

10.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi 06.02.2025 korrigeeritud Hinnataotluse

kohta. ASTV korrigeeris seetõttu Hinnataotlust ning esitas selle 13.02.2025.

13.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse.

18.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi elektrikulu jagamise ning purgimise ja

ülenormatiivse reostuse kulude eristamise kohta. Lisaks soovis amet 2025 maamaksuteatiseid ning

Tallinnaga sõlmitud sademevee ja hüdrantide hooldamise tasu arvutust.

19.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Maardu Linnavalitsuse arvamus investeeringutest.

20.02.2025 esitas ASTV selgitused ja lisaandmed ameti 18.02.2025 küsimustele ning korrigeeritud

Hinnataotluse.

20.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saue Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

21.02.2025 soovis Konkurentsiamet täiendavaid selgitusi Tallinna linnalt saadava sademevee ja

hüdrantide hoolduse tasu arvutuste kohta.

25.02.2025 esitas ASTV täiendavad selgitused Tallinna linnalt saadava sademevee ja hüdrantide

hoolduse tasu arvutuste kohta ning korrigeeritud Hinnataotluse.

5 (64)

25.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamus

investeeringutest.

03.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Harku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

04.03.2025 soovis amet täpsustada hinnataotluses korrigeeritud abonentide arvu ja müügikoguseid,

millele ASTV esitas selgitused 06.03.2025.

06.03.2025 esitas Konkurentsiamet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi

tegevuskulude prognoosi kohta. Tegevuskulude üle toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus ka

07.03.2025.

10.03.2025 esitas ASTV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli korrigeerinud tegevuskulude taset

vastavalt ameti ettepanekule.

13.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest.

Perioodil 11.03-14.03.2025 toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus veekao ja reoveeteenuse

kulude jagamisest erinevate piirkondade vahel ning põhivarade järjepidevast arvestusest.

17.03.2025 esitas ASTV digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse.

ÜVVKS § 58 lg 9 alusel peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 06.12.2024 –

29.01.2025; 31.01.2025 – 04.02.2025; 06.02.2025 – 17.03.2025 (kokku 100 päeva), sest puudusid

Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ja lisaandmed ning kohaliku omavalitsuse

arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“2 p 4.1 näeb ette,

et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse

Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse

järgneva aasta andmete alusel (veerg „hinna arvutus 12 kuu andmetel“). Kuna ASTV esitas

Hinnataotluse 19.11.2024 ehk 2024.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna

analüüsi 2025.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte esitatud

andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist3 ettevõtja

majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata nende põhjal muuhulgas vee-ettevõtja

koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude,

kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse

hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui

ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS §

50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel.

ASTV kehtiva ehk 24.09.2024 otsuse nr 9-3/2024-020 (edaspidi 24.09.2024 Otsus) ja 17.03.2025

registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb ASTV veeteenuse hind alljärgnevas tabelis

(vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.

Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid

2 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 3 https://ariregister.rik.ee/

6 (64)

Rida Hinnakomponendid Ühik 24.09.2024

Otsus 20254

1 Tegevuskulud (rida 2 + rida 8) tuh € 29 006,09 […]

2 Muutuvkulud tuh € 10 667,86 […]

3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 1 294,92 […]

4 Saastetasu tuh € 953,65 […]

5 Elektri kulu tuh € 4 937,41 […]

6 Kemikaalide kulu tuh € 2 883,39 […]

7 Mudakäitluskulud tuh € 598,50 […]

8 Muud tegevuskulud tuh € 18 338,23 […]

9 Põhivahendite rendikulu tuh € 1 076,97 […]

10 Kapitalikulu tuh € 9 356,65 […]

11 Tulukus tuh € 13 962,41 […]

12 Lubatud müügitulu tuh € 53 402,12 […]

13 Järelevalvetasu tuh € 106,80 […]

14 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 53 508,92 […]

15 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 22 407,44 […]

16 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 26 279,75 […]

17 Müügikogus kokku tuh m3 48 687,19 […]

18 Kaalutud keskmine veeteenuse tasu €/m3 1,10 […]

Konkurentsiamet analüüsib ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid

kulusid ja tulukust, s.t kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise

ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu

ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg 2025). Konkurentsiamet on seisukohal, et

ASTV hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle

kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV taotletud veeteenuse hinna kujunemise

aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja esitatud andmeid

ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt osutab ASTV veeteenust Tallinna, Saue ja Maardu linnas

ning Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas, Harku valla Laabi tegevuspiirkonnas ja Saue

vallas Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja piirkonnas. Lisaks eelnevalt nimetatud

tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle ümbruse valdade teistele

veeettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso, Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo Vesi

OÜ, jt).

4 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. 8

https://teele.tallinn.ee/documents/119742/view#metadata

7 (64)

Tallinna Linnavolikogu on määranud 03.11.2022 otsusega nr 1148 „Vee-ettevõtja määramine

Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“ ASTV vee-ettevõtjaks

Tallinna linna piirkonnas tähtajaga kuni 30.11.2032.

Saue Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 1775 ASTV vee-ettevõtjaks Saue linnas

ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel. Varadel, mis on kohaliku

omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010

sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega)

alusel6.

Maardu Linnavolikogu on määranud 04.11.2008 otsusega nr 2117 (viimati muudetud 31.03.2009

Maardu Linnavolikogu otsusega nr 232) Maardu vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Maardu linna

haldusterritooriumi ja kinnitatud vee-ettevõtjaks Maardu tegevuspiirkonnas alates 01.07.2009

ASTV. Maardu tegevuspiirkonnas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikuks AS Maardu Vesi

(edaspidi MV). ASTV, Maardu Linnavalitsuse ja MV vahel on 05.08.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja

–kanalisatsiooni teenuse osutamise ja opereerimise leping nr 5365 (edaspidi Opereerimisleping),

mille alusel ASTV osutab Maardu tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust alates

1. juulist 2009. Opereerimislepingu tähtaeg on 30 aastat. Lepingu kohaselt maksab ASTV renditava

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ja opereerimise ainuõiguse eest MV-le igakuist renti,

mis sisaldub ASTV taotletavas veeteenuse hinnas.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel

reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud

summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 50 lg 5 lähtuvalt soovis ASTV kehtestada summaarsete kulude alusel ühise veeteenuse

hinna Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas (edaspidi Tallinna ja Saue piirkond), Maardu

tegevuspiirkonnas ning veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjatele.

Viimati on Konkurentsiamet kooskõlastanud ASTV veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue, Maardu

ning teistele vee-ettevõtjatele 24.09.2024 otsusega nr 9-3/2024-020. Eelnimetatud otsus tugines

põhiosas Konkurentsiameti 29.05.2024 otsusele nr 9-3/2024-009 (edaspidi ka 2024 Otsus), millega

analüüsiti viimati ettevõtja veeteenuse müügikoguseid ja kulusid.

Ülevaade kehtivatest ja taotletud veeteenuse hindadest on kajastatud järgnevas tabelis (vt Tabel 2).

Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad

Piirkond ja teenus Ühik Kehtiv

hind Taotletav

hind Muutus

%

Tallinna ja Saue tegevuspiirkond

Tasu võetud joogivee eest füüsilised isikud €/m3 0,85 1,06 24,7

Tasu võetud joogivee eest juriidilised isikud €/m3 1,65 1,46 -11,5

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud €/m3 1,00 1,04 4,0

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud €/m3 1,82 1,87 2,7

Maardu tegevuspiirkond

Tasu võetud joogivee eest €/m3 1,83 1,97 7,7

5 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912 6 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 7 https://atp.amphora.ee/maardulv/index.aspx?itm=17912

8 (64)

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 2,03 2,06 1,5

Teised vee-ettevõtted

Tasu võetud joogivee eest €/m3 0,79 0,85 7,6

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,79 0,80 1,3

Põhiteenustega seotud teenused

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 155,06 162,38 4,7

Piirkond ja teenus Ühik Kehtiv

hind

Taotletav

hind

Muutus

%

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku

vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi

lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 438,91 460,50 4,9

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud

veearvesti asendamine

DN 15-20 €/tk 64,13 64,13 0,0

DN 25-32 €/tk 107,72 107,72 0,0

DN 40 €/tk 143,29 143,29 0,0

DN 50 €/tk 364,33 364,33 0,0

DN 80 €/tk 233,75 233,75 0,0

DN 100 €/tk 249,62 249,62 0,0

Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks kohaliku omavalitsuse

volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja

teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda.

ÜVVKS § 568 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale

võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus

ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või

teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra

Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korra

(ÜVVKS § 34 lg 2 p 4). ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike

ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhul,

kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis- või teenuslepingus kokku

leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused

vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule. ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-

ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning §

36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.

8 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta piirväärtusi

ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu näol on

tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi ületava

reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid

on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Piirnormi ületava reostuse tasu võtmise

alused kehtestab omavalitsuse volikogu ÜVVK kasutamise eeskirjaga.

9 (64)

Tallinna Linnavolikogu on 15.06.2006 määrusega nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“9 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate

piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3):

Tabel 3 Üldreostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvaine sisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaaduste sisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosfori sisaldus mg/l 15,00 28,50

Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05 0,20

Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20 0,80

Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20 0,80

Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50 2,00

Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10 0,50

Vase sisaldus Cu mg/l 2,00 8,00

Plii sisaldus Pb mg/l 0,50 2,00

Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00 4,00

Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00 8,00

Tina sisaldus Sn mg/l 0,50 2,00

Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,20 0,80

Arseeni sisaldus As mg/l 0,20 0,80

Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

kasutamise eeskiri“10 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava

reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas (vt Tabel 3).

ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas11 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016 määrusega

nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 12 lisas 1 sätestatud järgmised

ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed

reoainete piirväärtused, mis osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas

kehtestatud reostuse piirväärtustest (vt Tabel 3a):

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042481 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014 11 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037

10 (64)

Tabel 3a Saue linna reoainete piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus

Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5

Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0

Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5

Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9

Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0

Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0

Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0

Maardu Linnavolikogu on 03.07.2020 määrusega nr 74 „Maardu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“13 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja

sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3b):

Tabel 3b Maardu linna reoainete piirväärtused

Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus

A B C 1 2

Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00

Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50

Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 2000,00

Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00

Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00

Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00

Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 22,00

Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 225,00

Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60

Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00

Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 28,50

Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa

reoveepuhastile määratud reostuse piirväärtusi, ehk reovett, mis ei kahjusta ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Kui reo- või sademevee

reostusnäitajad ületavad eeltoodud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee

ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Reovesi, mis ületab reostusnäitajate

piirväärtusi (ülenormatiivne reovesi) loetakse ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, mille eest

on vee-ettevõtjal õigus lisaks ameti määratud veeteenuse hinnale kehtestada kliendile

ülenormatiivse reostuse tasu.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012

11 (64)

Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda reovett

puhastava puhasti võimsusest. Seega erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse juhitavale

reoveele saavad kehtida vaid konkreetsele puhastile kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused.

Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonnast, samuti teistelt vee-ettevõtjatelt ühiskanalisatsiooni

juhitud reovesi puhastatakse Tallinna reoveepuhastis. ASTV on kinnitanud Konkurentsiametile

Tallinna reoveepuhasti võimsuse vastavust Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise

eeskirjas (Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrus nr 37) kehtestatud reovee maksimaalsete

reoainete piirväärtustele, millise reostatuse piires puhastile suunatud reovesi ei kahjusta

ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Võttes arvesse ASTV

reoveepuhasti tegelikku võimsust ning asjaolu, et ASTV on taotletavad veeteenuse hinnad

erinevates piirkondades kujundanud vee-ettevõtja summaarsetest kuludest lähtuvalt, saab kehtida

reoveeteenuse tarbimine ja hind kõikidele ASTV klientidele (kes suunavad reovee Tallinna

reoveepuhastile) samadel tingimustel, ehk ameti määratav reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse hind kehtib ühiskanalisatsiooni juhitud reoveele, mille reostusnäitajad ei ületa

Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas toodud piirväärtusi (vt Tabel 3

veerg Piirväärtus 1).

Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud ASTV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja

veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 - 2025.

Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad

rida Üldised näitajad ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Võetud joogivee teenuse abonendid tk 24 663 24 648 24 728 25 279 […]

2

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse abonendid tk 24 169 24 421 24 631 25 254 […]

3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […]

4 sh rekonstrueeritud ja uued km 173,5 143,0 152,3 175,0 […]

5 rekitud torustike osatähtsus % 14,4 11,9 12,7 14,2 […]

6 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1 207,7 1 194,6 1 187,1 1 211,0 […]

7 sh rekonstrueeritud ja uued km 170,7 131,4 142,7 162,0 […]

8 rekitud torustike osatähtsus % 14,1 11,0 12,0 13,4 […]

9 Puurkaevude arv tk 91 91 91 91 […]

10 Veepumplate arv tk 65 65 65 65 […]

11 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 1 […]

12 Reovee pumplate arv tk 157 162 162 162 […]

13 Reovee puhastite arv tk 1 1 1 1 […]

14 Objekte kokku tk 315 320 320 320 […]

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954,

L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326. Nimetatud keskkonnaload on

väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning

põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Vee

erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja Maardu linna ning nende

ümbruse valdade suublatesse.

ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab klientidelt

ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV 2025.a-l

tegevuspiirkondades vett 107-st puurkaevust ning opereerib 65 veepumplaga ja 162

reoveepumplaga. ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus

12 (64)

ulatub kokku 2465,5 km-ni, millest 1254,5 km on ühisveevärgi torustikke ning 1211,0 km on

ühiskanalisatsiooni torustikke.

Tallinna Linnavolikogu kiitis 03.11.2022 otsusega nr 114 heaks AS-i Tallinna Vesi nõukogu

kinnitatud halduslepingu „Vee-ettevõtjana tegutsemiseks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse,

lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee ärajuhtimise ning ühisveevärgil asuvatest

avalikest veevõtukohtadest veevõtmise teenuse osutamiseks“ 14 , mis sõlmiti osapoolte vahel

perioodiks 01.12.2022 – 30.11.2032 (k.a). Halduslepingu kohaselt maksab Tallinna linn ASTV-le

iga-aastaselt sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu.

Lepingus on sätestatud, et Tallinna linn tasub edaspidi vee-ettevõtjale sademevee teenuse osutamise

ning ühisveevärgil asuvate avalike veevõtukohtade opereerimise eest tasu lähtuvalt analoogiast

Konkurentsiameti soovitusliku veeteenuse hinna arvutamise metoodikaga. Lepingu kohaselt

sademevee teenuse osutamise ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linnalt

saadava hüvitise […] miljonit €-t on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenuse hinda lülitatavate kulude ja põhjendatud tulukuse summast.

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks

määrata ettevõtja sise-eeskirjades.

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

Kulude eristamine tagab, et veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse osutamisega seotud

põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatule.

Seega peavad muude teenuste (ASTV puhul näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine

ja purgimisteenus ning lahkvoolse sademevee teenus) osutamiseks tehtavad kulud olema eristatud

veeteenusega seotud kuludest.

Hinnataotluses on ASTV eristanud veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest ülenormatiivselt

reostunud reovee ja purgimisteenusena ning lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud

vastu võetava reovee puhastamisega (muu tegevusega) seotud kulud, mida amet peab

põhjendatuks ning KonkS § 181, ÜVVKS § 30 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 kooskõlas olevaks.

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused

on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja -

14 Kättesaadav ASTV kodulehelt: https://tallinnavesi.ee/halduslepingud/

13 (64)

kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta

aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral

tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktis 4

kirjeldatud hindamispõhimõtetele.

ASTV Tallinna ja Saue piirkonnas on kohalikud omavalitsused seisuga 31.10.2010 kehtestanud

füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. ÜVVKS § 73 lg 1

lähtuvalt kohustub vee-ettevõtja viima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad võrdse

kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates (ehk alates

01.07.2026 peavad füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnad olema võrdse kohtlemise

põhimõttega kooskõlas). Käesoleva menetluse käigus soovib ASTV Tallinna ja Saue piirkonna

füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul teostada hinnavahe kahandamist. Kuna hinnavahe kahandamise

puhul on olulised ka füüsiliste ja juriidiliste isikute prognoositavad müügikogused, siis analüüsib

Konkurentsiamet eraldi füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute võetud joogivee ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseid.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikogus

[…] tuh m3, s.h füüsilised isikud […] tuh m3 ja juriidilised isikud […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh

m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste

isikute võetud joogivee müügikogus.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5), kus on kajastatud

Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 5 Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1

Võetud joogivee müügikogus

Tallinn ja Saue piirkonnas tuh m3 20 113,23 20 331,14 20 494,09 20 604,75 […]

1.1. sh füüsiliste isikute võetud joogivee

müügikogus tuh m3 15 517,47 15 652,93 15 795,47 15 844,48 […]

1.2. sh juriidiliste isikute võetud

joogivee müügikogus tuh m3 4 595,75 4 678,21 4 698,62 4 760,27 […]

2 Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga %

1,1 0,8 1,3 […]

2.1.

Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (füüs. isikud) %

0,9 0,9 1,2 […]

2.2.

Võetud joogivee koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) %

1,8 0,4 1,8 […]

3 Võetud joogivee abonentide arv tk 22 759 22 875 23 423 23 423 […]

3.1. sh füüsilised isikud tk 19 824 19 961 20 459 20 459 […]

3.1. sh juriidilised isikud tk 2 935 2 914 2 964 2 964 […]

14 (64)

3.3. Võetud joogivee abonentide muutus tk 116 548 548 […]

4 Keskmine võetud joogivee

müügikogus abonendi kohta m3

aastas 883,75 888,79 874,96 879,68 […]

4.1.

Keskmine võetud joogivee

müügikogus füüsilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 782,76 784,18 772,05 774,45 […]

4.2.

Keskmine võetud joogivee

müügikogus juriidilisest isikust

abonendi kohta

m3

aastas 1 565,84 1 605,43 1585,23 1606,03 […]

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […]

Võetud joogivee müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügikoguste

lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat

ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest lähtuvalt.

Füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3

Tabelist 5 nähtub, et füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15

517,47 tuh m3-lt 15 652,93 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste

isikute võetud joogivee müügikogus prognoositud tasemele 15 795,47 tuh m3 ning 2025.aks

prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus

esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute võetud joogivee müügikoguse, milleks oli 15 844,48 tuh

m3.

Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 824 tk ja

2023.a-l 19 961 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 548 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi, Padula

ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom OÜ.

2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb

füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud

Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest

isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate

arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna

ja Saue piirkonnas.

Füüsilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

782,76 m3, 2023.a-l 784,18 m3 ja 2024.a tegelik 774,45 m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerud 2022-2023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus

oli seega 780,46 m3 [(782,76+784,18+774,45)/3=780,46], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest

isikust abonendi prognoositud võetud joogivee müügikogus […] m3 mõnevõrra kõrgem 2024.a

tasemest ([…] m3).

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee füüsilisest isikust abonentide arvu […] tk ja

ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb füüsiliste

isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

15 (64)

Juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3

Tabelist 5 nähtub, et juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus oli aastatel 2022 – 2024 kasvav,

kasvades 2022.a tasemelt 4595,75 tuh m3 2024.a-ks 4760,27 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.2. veerud

2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3.

Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2935 tk ja

2024.a-l 2964 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk,

mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on

seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest

abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas.

Juriidilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

1565,84 m3, 2023.a-l 1605,43 m3 ja 2024.a tegelik 1606,03 m3 (vt Tabel 5 rida 4.2. veerud 20222023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus

oli seega 1592,43 m3 [(1565,84+1605,43+1606,03)/3=1592,43], mis on madalam 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti nähtub, et 2025.a-ks

prognoosinud ühe juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee müügikogus […] m3 on kõrgeim

saavutatav tase vaadeldaval perioodil.

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

juriidilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee juriidilisest isikust abonentide arvu […] tk ja

ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb juriidiliste

isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute võetud joogivee põhjendatud müügikoguseks kokku seega […] tuh m3

([…]+ […]= […]).

5.1.2. Võetud joogivee müügikogus Maardu piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus […] tuh

m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6), kus on kajastatud

ASTV Maardu piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 6 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas

rida Näitaja Ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 680,12 629,97 676,89 631,83 […]

2

Võetud joogivee koguse muutus võrreldes

eelneva aastaga %

-7,4 7,4 0,3 […]

3 Piirkonna abonendid kokku tk 1 868 1 831 1 833 1833 […]

16 (64)

3.1. abonentide muutus tk -37 2 2 […]

4

Keskmine võetud joogivee müügikogus

abonendi kohta

m3

aastas 364,09 344,06 369,28 344,70 […]

Tabelist 6 nähtub, et Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud

langustrendis, olles 2022.a-l 680,12 tuh m3 ning langedes 2024.a-ks 631,83 tuh m3-ni (vt Tabel 6

rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV võetud joogivee

müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni.

Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguse languse põhjuseks on abonentide arvu langus, mis

on langenud 2022.a-st 1868 tk-lt 2024.a-ks 1833 tk-ni (vt Tabel 6 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024

tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonentide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a

tegeliku näitajaga, mida amet peab põhjendatuks, kuna uusi liitujaid ei ole antud piirkonnas

ette näha ja uusi liitumispunkte juurde ei rajata.

Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta langustrendis olles

2022.a-l 364,09 m3, 2023.a-l 344,06 m3 ning 2024.a-l 344,70 m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2022 –

2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks võetud joogivee

müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast

[…] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]].

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi

keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi

põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud võetud joogivee

müügikoguseks Maardu piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] =

[…]).

5.1.3. Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogus […] tuh

m3

ASTV on prognoosinud 2025.a-l teistele vee-ettevõtjatele osutatava võetud joogivee

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7), kus on kajastatud

teiste vee-ettevõtjate arv ning võetud joogivee teenuse müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 7 Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 1 127,40 1 236,46 1 236,46 1078,90 […]

2

Vee koguse muutus võrreldes eelneva

aastaga % 10,5 9,7 0,0 -12,7 […]

3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 21 22 23 23 […]

4

Keskmine võetud joogivee müügikogus

kliendi kohta

m3

aastas 53 685,9 56 202,8 53 759,2 46 908,5 […]

17 (64)

Tabelist 7 (vt Tabel 7 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee

müügikogus 1127,40 tuh m3, mis tõusis 2023.a-l 1236,46 tuh m3-ni ja langes 2024.a-l 1078,90 tuh

m3-ni. 2025.a müügikoguse prognoosib ASTV tasemele […] tuh m3-t (vt Tabel 7 rida 1 veerg 2025).

2025.a-ks prognoosib ASTV klientide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a-ga (vt Tabel 7 rida

3 veerud 2024 tegelik – 2025).

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi teiste vee-ettevõtjate võetud

joogivee müügikoguse tasemele, mis on vaadeldava perioodi kõrgeim, peab Konkurentsiamet

põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogust […] tuh m3.

5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügikogus […] tuh m3, s.h füüsilistele isikutele […] tuh m3 ja juriidilistele

isikutele […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

(edaspidi ka reoveeteenuse) müügikoguseks […] tuh m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute

reovee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste isikute reovee müügikogus.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8), kus on kajastatud Tallinna ja

Saue piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 8 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1

Reoveeteenuse müügikogus Tallinna

ja Saue piirkonnas tuh m3 20 543,16 20 792,17 20 731,44 20 861,24

[…]

1.1. sh füüsiliste isikute võetud

reoveeteenuse müügikogus tuh m3 15 458,08 15 599,78 15 800,02 15 815,95 […]

1.2.

sh juriidiliste isikute reoveeteenuse

müügikogus tuh m3 5 085,08 5 192,39 4 931,42 5 045,29 […]

2

Reovee müügikoguse muutus võrreldes

eelneva aastaga % 1,2 -0,3 0,3 […]

2.1.

Reovee müügikoguse muutus võrreldes

eelneva aastaga (füüs. isikud) % 0,9 1,3 1,4 […]

2.2. Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) % 2,1 -5,0 -2,8 […]

3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 22 236 22 402 22 968 22 968 […]

3.1. sh füüsilised isikud tk 19 426 19 594 20 112 20 112 […]

3.1. sh juriidilised isikud tk 2 810 2 808 2856 2856 […]

3.3. Reoveeteenuse abonentide muutus tk 166 566 566 […]

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

4

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

abonendi kohta

m3

aastas 923,87 928,14 902,62 908,27 […]

18 (64)

4.1.

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

füüsilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 795,74 796,15 785,60 786,39 […]

4.2.

Keskmine reoveeteenuse müügikogus

juriidilisest isikust abonendi kohta

m3

aastas 1 809,64 1 849,14 1726,69 1766,56 […]

5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […]

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste

isikute müügikoguste lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu

ja selle dünaamikat ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest

lähtuvalt.

Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3

Tabelist 8 nähtub, et füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15

458,08 tuh m3-lt 15 599,78 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste

isikute reoveeteenuse müügikogus prognoositud tasemele 15 800,02 tuh m3 ning 2025.aks

prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus

esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse, milleks oli […] tuh m3 (vt

Tabel 8 rida 1.1. veerud 2024 prognoos – 2025).

Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 426 tk ja

2023.a-l 19 594 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 566 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi,

Padula ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom

OÜ. 2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb

füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud

Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest

isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate

arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna

ja Saue piirkonnas.

Füüsilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

795,74 m3, 2023.a-l 796,15 m3 ja 2024.a tegelik 786,39 m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerud 2022-2023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli

seega 792,76 m3 [(795,74+796,15+786,39)/3=792,76], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks prognoositud

kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest isikust

abonendi prognoositud reoveeteenuse müügikogus […] m3 praktiliselt sama 2024.a tegeliku

tasemega ([…] m3).

Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise füüsilisest isikust

abonentide arvu 20 410 tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3

alusel kujuneb füüsiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/

[…]= […]).

Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3

Tabelist 8 nähtub, et juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikogus oli 2022.a-l 5085,08 tuh m3,

kasvas 2023.a-l 5192,39 tuh m3-ni ning 2024.a-l taas langes 5045,29 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.2.

19 (64)

veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidiliste isikute reoveeteenuse

müügikoguseks […] tuh m3. Juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse langus 2024.a-l oli

põhjustatud Utilitas Väo Elektrijaama reoveeteenuse müügikoguse olulise langusega seoses Utilitas

Väo Elektrijaama heitvee ärajuhtimissüsteemi valmimisega, mille tõttu juhib Utilitas Väo

Elektrijaam alates 2024.a veebruarist oma sademevee ja tehnoloogilise heitvee ühiskanalisatsiooni

asemel suublasse.

Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2810 tk ja

2024.a-l 2856 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk,

mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on

seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega.

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest

abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas.

Juriidilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l

1809,64 m3, 2023.a-l 1849,14 m3 ja 2024.a tegelik 1766,56 m3 (vt Tabel 8 rida 4.2. veerud 20222023

ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli

seega 1808,45 m3 [(1809,64+1849,14+1766,56)/3=1808,45], mis on kõrgem 2025.a-ks

prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Kuna alates 2024.a-st

reoveeteenuse müügikogus alanes seoses suurkliendi lahkumisega, on ameti hinnangul põhjendatud

ka ühe abonendi keskmise müügikoguse alanemine. Lisaks on 2025.a ühe juriidilisest isikust

abonendi reoveeteenuse müügikoguse prognoos […] m3 kõrgem 2024.a tegelikust tasemest ([…]

m3).

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe

juriidilisest isikust abonendi keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise juriidilisest isikust

abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3

alusel kujuneb juriidiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/

[…] = […]).

Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja

juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügikoguseks kokku

seega […] tuh m3 ([…]+ […]= […]).

5.1.5. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Maardu piirkonnas

ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 9), kus on kajastatud ASTV

Maardu piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 9 Reoveeteenuse tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas

20 (64)

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos 2024

tegelik 2025

1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 708,16 704,54 719,77 709,18 […]

2

Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga % -0,5 2,2 0,7 […]

3 Piirkonna abonendid kokku tk 2 141 2 191 2 247 2247 […]

3.1. abonentide muutus tk 48 56 56 […]

4 Keskmine reoveeteenuse

müügikogus abonendi kohta m3

aastas 330,76 321,56 320,33 315,61 […]

Tabelist 9 nähtub, et Maardu piirkonna reoveeteenuse müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud

vahemikus 704,54 tuh m3 – 709,18 tuh m3-ni (vt Tabel 9 rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik).

2025.a-ks prognoosib ASTV reoveeteenuse müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni.

Maardu piirkonna reoveeteenuse abonentide arv oli 2022.a-l 2141 tk ja kasvas 2024.a-ks 2247 tkni

(vt Tabel 9 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonente

lisanduma […] tk, võttes arvesse viimaste aastate abonentide lisandumiste tendentsi. Seega

prognoosib ASTV 2025.a-ks abonentide arvuks […] tk, mida amet peab põhjendatuks.

Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta langustrendis olles

2022.a-l 330,76 m3, 2023.a-l 321,56 m3 ning 2024.a-l 315,61 m3 (vt Tabel 9 rida 4 veerud 2022 –

2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks reoveeteenuse

müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast

[…] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]].

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi

keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas.

Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise abonentide arvu […] tk

ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud

reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks Maardu piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).

5.1.6. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus […] tuh m3

ASTV on prognoosinud 2025.a teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikoguseks […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta

Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 10), kus on kajastatud

teiste vee-ettevõtjate arv ning reoveeteenuse müügikogused aastatel 2022-2025.

Tabel 10 Reoveeteenuse müügikogus teistele vee-ettevõtjatele

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 3686,78 4041,90 4828,54 4736,97 […]

1.1. sh sademevesi tuh m3 841,97 […]

21 (64)

1.2. Sademevee osakaal müügikogusest tuh m3 17,4 […]

rida Näitaja ühik 2022 2023 2024

prognoos

2024

tegelik 2025

2

Reoveeteenuse koguse muutus

võrreldes eelneva aastaga % 1,7 9,6 19,5 17,2 […]

3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 36 38 39 39 […]

4 Keskmine reoveeteenuse

müügikogus kliendi kohta m3

aastas 102 410,4 106 365,8 123 808,7 121 460,6 […] *2025.a sademevee kogus on leitud 2024 Otsuse sademevee proportsioonist ([…]%) lähtuvalt ([…]×[…]%=[…]).

Sademevee koguse leidmine on oluline seoses kulude jagamisega reoveeteenustele.

Tabelist 10 (vt Tabel 10 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse

müügikogus 3686,78 tuh m3. Seoses uute klientide lisandumisega tõusis reoveeteenuse müügikogus

2023.a-l 4041,90 tuh m3-ni. 2024.a müügikoguse on ASTV prognoosinud tasemele 4828,54 tuh m3

(vt Tabel 10 rida 1 veerg 2024), millest 841,97 tuh m3 on arvestatud lisanduma sademevee teenuse

arvelt. Sademevee teenusest lisanduv kogus 841,97 tuh m3 on prognoositud aastate 2021-2023

sademevee teenuse koguse keskmisega võrdseks15, mida amet pidas 2024 Otsuses põhjendatuks.

Sademevee osakaal kogu reoveeteenusest oli 2024 Otsuses 17,4% (841,97/4828,54×100=17,4).

2025.a-ks on ASTV prognoosinud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguseks […] tuh m3

(sh arvutuslik sademevee kogus […] tuh m3).

Täiendavalt esitas ASTV teiste vee-ettevõtjate tegeliku 2024.a reoveeteenuse müügikoguse, milleks

oli 4736,97 tuh m3. Perioodi juuli – detsember 2024 müügikogus (alates 2024.a juuli kuust sisaldas

teistele vee-ettevõtjatele müüdava reoveeteenuse müügikoguses ka sademevee kogust) oli 2611,16

tuh m3, mis teeb kuu keskmiseks müügikoguseks 435,19 tuh m3 (2611,16/6=435,19). Kuu keskmise

müügikogusest lähtuvalt kujuneb aastaseks reoveeteenuse müügikoguseks 5222,30 tuh m3

(435,19×12=5222,30).

Konkurentsiamet, olles tutvunud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguse

prognoosimise põhimõtetega, saab põhjendatuks pidada teiste vee-ettevõtjate reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogust […] tuh m3 (millest arvestuslikult […]% ehk 910,63

tuh m3 moodustab sademevesi).

5.1.7. Põhiteenustega seotud teenuste müügikogus

Lisaks veeteenuse hinnale taotleb ASTV hinda põhiteenustega seotud teenustele. ASTV esitatud

andmed põhiteenustega seotud teenuste müügikogused on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11).

Tabel 11 Põhiteenustega seotud teenuste ehk lisateenuste müügikogused

rida Teenus Ühik 2022 2023 2024

tegelik 2025

2022-2024

keskm

1

Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg

1 tund) h 278 346 476 […] 367

2

Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja

sulgemine vee-torustiku vigastamise korral iga

tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni

(min arvestuslik aeg 1 tund) h 40 39 70 […] 50

15 Teistele vee-ettevõtjatele osutatud sademevee teenuse müügikogus oli 2021.a-l 909,46 tuh m3, 2022.a-l 572,97 tuh m3

ja 2023.a-l 1043,16 tuh m3. Kolme aasta keskmine müügikogus oli seega 841,97 tuh m3

[(909,46+572,97+1043,46)/3=841,97].

22 (64)

3

Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks

muutunud veearvesti asendamine

4 DN 15-20 tk 42 43 132 […] 72

5 DN 25-32 tk 1 3 3 […] 2

6 DN 40 tk 0 0 0 […] 0

7 DN 50 tk 1 0 3 […] 1

rida

Teenus Ühik 2022 2023 2024

tegelik 2025

2022-2024

keskm

8 DN 80 tk 0 0 0 […] 0

9 DN 100 tk 0 0 0 […] 0

Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügikoguste kohta

2025.a lisateenuste müügikoguste prognoosimisel on ettevõtja võtnud arvesse eelneva kolme aasta

(2022-2024) keskmisi müügikoguseid. Kõrgemaks eelmisest aastast on ASTV prognoosinud

lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikogused, kuna 2023.a-l antud suuruses veearvesti vahetusi ei

toimunud, kuid müügikoguse olemasolu on vajalik hinna määramiseks. Kuna lisateenuste kogused

on kõikuva trendiga, peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a-ks prognoosida lisateenuste

müügikogused viimase kolme aasta keskmisele tasemele, kuna see näitab kõige paremini antud

teenuste nõudluse trendi ning lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikoguseks 1 tk.

Konkurentsiamet peab eeltoodust lähtuvalt põhjendatuks regulatsiooniperioodiks

prognoositud põhiteenustega seotud teenuste müügikogused vastavalt tabelis 11 veerus

„2025“ toodule.

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse

kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao

tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist,

mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee

koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektri kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja

joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee

töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

ASTV Hinnataotluses prognoositud veekadu […] tuh m3 ja omatarbevesi […] tuh m3

ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil kasutatavaks omatarbevee koguseks (kogu ASTV

piirkond) […] tuh m3, millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu

piirkonnaga on seotud […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3. Veekaoks

23 (64)

prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil (kogu ASTV piirkond) […] tuh m3 ([…]% ammutatud

veest ilma omatarbeveeta), millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu

piirkonnaga […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3.

Konkurentsiameti seisukoht veekao ja omatarbevee kohta

Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet

ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 12).

Tabel 12 Veekadu ja omatarbevesi

rida Veekadu ja omatarve ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

2 Omatarbevesi tuh m3 2 397,01 2 315,04 2 600,80 2 439,35 […]

3

Omatarbevee osakaal

ammutatud veest %

8,3 7,9 9,0 8,3 […]

4

Ammutatud vesi ilma omatarbe

veeta tuh m3

26 374,83 26 988,98 26 391,73 27 078,72 […]

5 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 21 720,07 21 996,10 22 280,24 22 407,44 […]

6 Veekadu (rida 4 – rida 5) tuh m3 4 654,75 4 992,88 4 111,49 4 671,29 […]

7

Veekao osakaal ammutatud veest

ilma omatarbe veeta (rida 6 /

rida 4 × 100)

%

17,6 18,5 15,6 17,3 […]

8 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […]

9 sh rekonstrueeritud ja uued

torustikud km

173,5 143,0 152,3 175,0 […]

10

Rekonstrueeritud ja uute

torustike osakaal %

14,4 11,9 12,7 14,2 […]

11 Müümata vee osakaal ((rida 2 + rida 6) / rida 1 × 100)

% 24,51 24,94 23,15 24,09 […]

Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja

prognoositud omatarbevee kogusele.

Omatarbevee kogus

ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks ja

hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu 75-80% kogu ASTV tarbitavast

omatarbevee kogusest. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks nõuetele

vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks.

Tabelist 12 nähtub, et aastatel 2021–2023 oli omatarbevee kogus 2315,04 tuh m3 – 2600,80 tuh m3

(vt Tabel 12 rida 2 veerg 2021–2023) ehk 7,9% – 9,0% kogu ammutatud vee kogusest. 2025.a-ks

prognoosib ettevõtja omatarbevee koguseks […] tuh m3 ehk […]% kogu ammutatud veest, mis on

madalam eelneva kolme aasta (2021 – 2023) keskmisest näitajast […]% [([…]+ […]+[…]) / […] =

[…]].

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks omatarbevee osakaalu tasemele […]%

ammutatud veest, mis on sarnases suurusjärgus aastate 2021–2023 keskmise osakaaluga

([…]%), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee

osakaalu ning omatarbevee kogust […] tuh m3.

24 (64)

Veekadu

ASTV esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbe-veeta

aastatel 2021 – 2023 vahemikus 15,6 – 18,5% (vt Tabel 12 rida 7 veerud 2021-2023) ning keskmine

näitaja 17,2% [(17,6 + 18,5 + 15,6) / 3 = 17,2]. 2025.a-ks prognoosib ASTV veekao osakaaluks

[…]%, mis on sarnane 2023.a tegeliku näitajaga (15,6%). Veekao osakaalu alanemist saab

prognoosida seoses rekonstrueeritud ja uute torustike osakaalu kasvuga tasemele […]% (vt Tabel

12 rida 10 veerg 2025).

Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalamaks aastate

2021–2023 keskmisest osakaalust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja

prognoositud veekadu tasemel […]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao

kogust […] tuh m3.

Võttes arvesse, et omatarbevee kogus ja veekao kogus mõjutavad erinevate ASTV

tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate tarbeks ammutatava vee kogust, mis omakorda on aluseks vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas (vt

otsuse punkt 6.1.1), siis on ASTV jaganud regulatsiooniperioodi põhjendatud omatarbevee koguse

([…] tuh m3) ja veekao koguse ([…] tuh m3) erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond,

Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/veeettevõtjate võetud

joogivee müügikoguste osakaalude alusel, mis kajastub alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13 rida 2 ja

3).

Tabel 13 Veekao ja omatarbevee koguste jagunemine piirkondade/vee-ettevõtjate lõikes

Rida Veekadu ja omatarve ühik Tallinn ja

Saue Maardu

Teised

veeettevõtjad KOKKU

1 Võetud joogivee müügikoguse osakaal % […] […] […] […]

2 Omatarbevee kogus tuh m³ […] […] […] […]

3 Veekao kogus tuh m³ […] […] […] […]

Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet regulatsiooniperioodil põhjendatuks ASTV

prognoositud:

- omatarbevee kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu

piirkonnas […] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3;

- veekao kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu piirkonnas

[…] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise

aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud,

kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning

võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata

veeteenuse hinda järgmiseid kulusid:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud

ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

25 (64)

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodikas jagunevad tegevuskulud:

1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad oluliselt müügikoguse muutumisest (näiteks vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu

jms);

2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Muutuvkulud

Metoodika punkti 5 kohaselt sõltuvad muutuvkulud oluliselt müügikoguse muutumisest.

Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi

mittekontrollitavad kulud).

Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad

ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral

põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär),

saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava

teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad

tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid

koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).

ASTV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektri kulu, kemikaalide kulu ja

mudakäitluskulu.

Muutuvkulud põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud

Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“, „Elektrikulu“ ja „Kasumiaruanne“.

ASTV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud […] tuh €

ASTV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks muutuvkuludeks kokku […]

tuh €, millest:

1) vee erikasutusõiguse tasu […] tuh €;

2) saastetasu […] tuh €;

3) elektri kulu […] tuh €;

4) kemikaalide kulu […] tuh €;

5) mudakäitluskulud […]tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude […] tuh € kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkuludele

kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu

26 (64)

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu

õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu

kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või

põhjaveekihist“16 lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel.

Metoodika punkti 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee

erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse

tasumääradega maksustatavaid vee koguseid.

ASTV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas

[…] tuh €, millest […] tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, […] tuh € Maardu

piirkonna veeteenuse hinda ja […] tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda.

Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu […] tuh € kohta

ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954,

L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326, millede alusel on ASTV-l õigus

pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning põhjavee ammutamiseks

kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist.

Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao

kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus +

veekadu.

Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue

piirkonna võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3

ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Tallinna

ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]17).

Käesoleva otsuse punktis 5.1.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Maardu piirkonna

võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3 ja veekao

koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Maardu piirkonnas

regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]).

Käesoleva otsuse punktis 5.1.3 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV teiste

veeettevõtjate võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh

m3 ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb teiste vee-ettevõtjatega seotud põhjendatud

ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]21).

Eelnevalt põhjendatuks peetud piirkondade ammutatud vee kogustest lähtuvalt kujuneb

ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil kokku […] tuh m3 ([…]+ […]+ […]= […]21).

Ammutatud vee kogus jaguneb eelnevalt nimetatud pinnaveehaaretest ja põhjavee kihtidest

ammutatavaks veeks. Pinnaveehaaretest ja erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee koguste

ja osakaalude andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14).

Tabel 14 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel

16 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 17 Konkurentsiametile on vee koguse kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud

Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

27 (64)

rida Ammutatud vee jagunemine

ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

2

Ammutatud veekoguse

muutus % 1,8 -1,1 1,8 […]

3

Ammutatud vesi

ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihist tuh m3 544,98 504,66 483,13 520,86 […]

4

Ammutatud vesi

kambriumvendi

põhjaveekihist tuh m3 2 409,39 2 227,72 2 172,79 2 204,43 […]

5 Veevõtt pinnaveest tuh m3 25 817,47 26 571,65 26 336,62 26 792,78 […]

6 Ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihi osakaal % 1,9 1,7 1,7 1,8 […]

7 Kambrium-vendi põhjaveekihi

osakaal % 8,4 7,6 7,5 7,5 […]

8 Pinnavee osakaal % 89,7 90,7 90,8 90,8 […]

Tabelist 14 (vt Tabel 14 rida 5 ja 8) nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest, mille

puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. 2025.a-ks on ettevõtja prognoosinud pinnaveest

ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalud sarnasele tasemele aastate

2021-2023 keskmiste osakaaludega ning prognoosib pinnavee osakaaluks ammutatud veest […]%

[2021-2023 keskmine 90,4%, (89,7+90,7+90,8)/3=90,4], kambrium-vendi põhjaveekihi osakaaluks

ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine 7,8%, (8,4+7,6+7,5)/3=7,8] ja

ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine

1,8%, (1,9+1,7+1,7)/3=1,8] (vt Tabel 14 veerud 2021-2025).

Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi ammutatava vee osakaalusid:

[…]% pinnaveest, […]% kambrium-vendi põhjaveekihist ja […]% ordoviitsium-kambrium

põhjaveekihist, kuna need ei erine oluliselt eelneva kolme aasta keskmistest ammutatud vee

osakaaludest.

Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb pinnaveest võetava vee koguseks

[…] tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3 ja ordoviitsium-

kambriumi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3, mis jagunevad erinevate piirkondade

vahel järgmiselt (vt Tabel 15):

Tabel 15 Erinevate piirkondade ammutatud vee kogused

rida

Ammutatava vee kogused

erinevatest kihtidest Ühik

Tallinn ja

Saue Maardu

Teised

veeettevõtjad KOKKU

1 Pinnavesi tuh m3 […] […] […] […]

2 Ordoviitsium-kambrium tuh m3 […] […]

3 Kambrium-vendi põhjaveekihist tuh m3 […] […] […]

4 Kõikidest kihtidest kokku tuh m3 […] […] […] […]

Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest

veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2025.a-l vee erikasutusõiguse

tasumäär vee ammutamisel ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3, kambrium-

vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja pinnaveest võetavale veele 38,34 €/tuh m3, mis vastab

ASTV Hinnataotluses rakendatud vee erikasutusõiguse tasumäärale.

28 (64)

Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ammutatava vee kogused põhjavee haarete

kaupa (vt Tabel 15) ning vee erikasutusõiguse tasumäärad, kujuneb regulatsiooniperioodi vee

erikasutusõiguse eest makstav summa piirkondade kaupa järgnevalt:

1) Tallinna ja Saue piirkond

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […]1

€ ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on

ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse

hinda.

2) Maardu piirkond

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab

Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2

tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

3) Teised vee-ettevõtjad

[…] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud

vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.2. Saastetasu

Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine

vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja

KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu.

KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse,

põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on

KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju.

Veeloas määratakse suublasse juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja saasteainete kogused,

mida reoveepuhastist väljuv heitvesi ei tohi ületada. Piirväärtuseid ületavate saastekoguste eest on

ettevõtja kohustatud maksma saastetasu kõrgendatud tasumääradega. Metoodika punktide 3.1.6 ja

5.3 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid,

sh piirmäärasid ületavate saastekoguste eest makstud saastetasu.

Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5

lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm)

välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli

tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida

veeettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta

veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasude“ välja töötamisel võeti aluseks vee-ettevõtjatelt regulaarselt

riigile esitatavaid saastetasu aruande vorme.

ASTV Hinnataotluses prognoositud saastetasu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks […] tuh

€. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud tasu […] tuh €

ning sademevee väljalaskude saastetasu […] tuh € ja veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada

saastetasu summas […] tuh €.

29 (64)

Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu […] tuh € kohta

ASTV puhastab keskkonnaloa nr KKL-509326 kohaselt kogu ühiskanalisatsiooni juhitud reovee

Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja Saue piirkonna reoveele

ka muude ASTV tegevuspiirkondade (Maardu) ja teiste vee-ettevõtjate ning purgitud reovesi.

Keskkonnaloa järgi juhib ASTV reoveepuhasti heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale

rakendatakse koefitsienti 1,2 tulenevalt KeTS § 20 lg 2 p 2.

Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud

saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Kuna ASTV

veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast

veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 2,0% ([…]/ […]× […] = […]), siis ei

analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt18, vaid

annab hinnangu prognoositud tasu summale.

Ülevaade ettevõtja tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2021-2025 on esitatud

alljärgnevas tabelis (vt Tabel 16).

Tabel 16 Saastetasu

rida Saastetasu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Kogu makstud saastetasu tuh € 892,88 822,71 1 005,22 1 007,80 […]

2

sh muu tegevuse ja purgimise

saastetasu tuh € 37,24 38,69 47,72 49,35 […]

3 sh sademevee väljalaskude tasu tuh € 2,28 3,73 4,80 4,80 […]

4

sh veeteenuse hinda lülitatav

saastetasu tuh € 853,36 780,29 952,70 953,65* […]

5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3

24

666,73

25

010,74 25 618,24

26

279,75 […]

6

Veeteenuse saastetasu erikulu reovee

müügikoguse kohta (rida 4 / rida 5) €/m3 0,035 0,031 0,037 0,036 […] *prognoos

Tabelist 16 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 853,36 tuh €, 2022.a-

l 780,29 tuh €, 2023.a-l 952,70 tuh € ja 2024.a-l 953,65 tuh € (vt Tabel 16 rida 4 veerud 2021 –

2024). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks saastetasuks […] tuh € (vt

Tabel 16 rida 4 veerg 2025).

2021.a-l kujunes saastetasu kuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,035 €-t, 2022.a-l 0,031 €-t ja

2023.a-l 0,037 €-t (vt Tabel 16 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV saastetasu

kuluks […] m3 reovee teenuse hinnas […] €-t. 2025.a saastetasude arvutamisel on ASTV kasutanud

saastetasumäärasid, mis hakkasid kehtima alates 01.01.202519, mis on ameti hinnangul põhjendatud.

18 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi, kuna

saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale. Siiski on amet

Küsimustiku lehekülje „Keskkonnatasud“ ülesehitusest lähtuvalt saanud eelnevalt veenduda, et tasude kujunemisel

aluseks olnud saastetasumäärad ja suubla koefitsiendid põhinevad vastavalt KeTS § 20 lg 1 ja KeTS § 20 lg 2 ning

arvestatud on KeTS § 20 lg 5 sätestatuga nõuetekohasuse koefitsiendi arvestamisel. 19 KeTS § 20 lg 1 alusel kehtivad alates 01.01.2025 saastetasumäärad: BHT7 1736 €/t; heljum 609,56 €/t; P 15 889 €/t;

N 3737 €/t; nafta 5052 €/t ja muud ohtlikud ained 27 847,0 €/t. Need on keskmiselt 10,6% eelnevast kõrgemad.

30 (64)

Konkurentsiamet, olles kontrollinud ASTV saastetasu kujunemist, peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1

ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu summas […]20 tuh €.

ASTV selgitas, et on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud saastetasu kulu

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel

vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude alusel 21 .

Hinnataotluses kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks

[…]22 tuh €, Maardu piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]23 tuh € ja teiste

vee-ettevõtjate veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]24 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p

1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

6.1.3. Elektri kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu […] tuh €

Hinnataotluses prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil veevaldkonna tarbeks ostetavaks

elektrienergia koguseks 34 700,49 MWh ja elektri kuluks […] tuh €. Kogu elektri kulust on ettevõtja

eristanud purgimisteenusega seotud elektri kulu […] tuh € ja lahkvoolse sademeveeteenuse elektri

kulu […] tuh € ning veeteenuse hinda lülitatav elektri kulu on […] tuh € (sh […] tuh € võetud

joogivee teenuse kulu ja […] tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu).

Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu […] tuh € kohta

Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt

kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu

eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja

puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV esitatud andmete alusel

tabeli (vt Tabel 17) veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia koguste ja kulu kohta.

Tabel 17 Veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia ja kulu

rida Elektrienergia ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1

Elektrienergia ostukogus

veevaldkonnas MWh 41 532,64 40 410,88 41 929,43 38 675,62 […]

20 Konkurentsiamet on kontrollinud, et ASTV 2025.a saastekoguste erikulu ei ületa aastate 2021-2024 (2024.a erikulu

on leitud aastate 2021-2023 keskmistena) saastekoguste erikulude keskmist. Lisaks on amet kontrollinud, et ASTV on

saastetasude arvutamisel kasutanud vee erikasutusloas toodud suubla koefitsienti 1,2 ning efektiivsuse koefitsienti 0,5.

Kogu saastetasust […] tuh € on […] tuh € seotud sademevee väljalaskude tasuga, mis teeb veevaldkonna saastetasuks

[…] tuh € ([…]-[…]=[…]). Veevaldkonna saastetasust on […]% seotud purgimise ja ülenormatiivse reoveega kokku

summas […] tuh € ([…]×[…]%=[…]), mida ei lülitata veeteenuse hinda.

21 Reoveeteenuse müügikoguste osakaalud piirkondade vahel on järgmised: Tallinna-Saue piirkond […]%

([…]/[…]×[…]=[…]), Maardu piirkond […]% ([…]/[…]×[…]=[…]), teised vee-ettevõtjad […]%

([…]/[…]×[…]=[…]) ning purgimine ja ülenormatiivne reovesi […]% (([…]+[…])/[…]×[…]=[…]).

22 […] tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju

taotletavale veeteenuse hinnale. 23 […]tuh € × […]% = […] tuh €. 24 […]tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju

taotletavale veeteenuse hinnale.

31 (64)

2 Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

-2,7 3,8 -7,8 […]

3 Ammutatud vee kogus ning

reovee ja purgimise kogus tuh m3 53 491,41 54 368,71 54 678,31 55 865,36 […]

4

Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

1,6 0,6 2,2 […]

5

Elektrikoguse erikulu vee koguse

kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,78 0,74 0,77 0,69 […]

6 Elektri kulu tuh € 4 579,39 9 121,48 6 312,52 4 819,42 […]

7 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh 11,026 22,572 15,055 12,461 […]

Veevaldkonna jaoks ostetud elektrienergia kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 40 410,88 – 41

929,43 MWh (vt Tabel 17 rida 1 veerud 2021-2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV ostetavaks

elektrienergia koguseks […] MWh, mis on […]% ehk […] MWh vähem, kui 2023.a-l (vt Tabel 17

rida 1 ja 2 veerud 2023 ja 2025).

ASTV prognoosis 2025.a-l ostetava elektrienergia koguse vähenemist seoses Paljassaare

reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamisega, milles hakatakse

kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektri kulude vähendamiseks. ASTV

selgitas, et täisvõimsusel töötades peaks koostootmisjaam andma aastas umbes […] GWh

elektrienergiat, mida ASTV on ka arvesse võtnud. Seega on ASTV 2025.a-ks prognoosinud osta

elektrienergiat võrgust […] MWh ning koostootmisjaamas toodetavaks koguseks umbes […] MWh.

Kuna veevaldkonnas elektrienergia kogus sõltub peamiselt käideldava vee kogusest, siis hinnangu

andmiseks elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia

kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning

purgimise koguse summaga, vt Tabel 17 rida 5).

Veevaldkonnas tarbitava elektrienergia erikulu oli aastatel 2021-2023 vahemikus 0,74 – 0,78

kWh/m3 ning kolme aasta keskmine erikulu oli 0,76 kWh/m3 [(0,78 + 0,74 + 0,77) / 3 = 0,76, vt

Tabel 17 rida 5 veerud 2021 – 2023]. ASTV prognoositud andmete alusel kujuneb 2025.a

veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (tarbimise elektrienergia kogus

([…] MWh + […] MWh) / käideldava vee kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3) ning ostetavaks

elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (ostetava elektrienergia kogus […] MWh / käideldava vee

kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3; vt ka Tabel 17 rida 5 veerg 2025).

2025.a-ks prognoositud tarbitava elektrienergia erikulu […] kWh/m3 on madalam aastate

2021-2023 keskmisest tasemest 0,76 kWh/m3, mistõttu saab amet seda aktsepteerida.

Kuna ASTV on regulatsiooniperioodil ostetava elektrienergia koguse prognoosimisel võtnud

arvesse koostootmisjaamas toodetavat elektrienergia kogust ning elektrienergia erikulu on

prognoositud madalamaks eelnevate aastate tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodi ostetava elektrienergia erikulu […] kWh/m3.

Veevaldkonna tarbeks ostetav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud

vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimisteenuse koguse ja

põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks

loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks

loetud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh

m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.5 põhjendatuks loetud Maardu piirkonna reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.6

põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest

32 (64)

[…] tuh m3, purgimisteenuse kogusest […] tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks

loetud elektrienergia erikulust […] kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonna tarbeks

ostetavaks elektrienergia koguseks […] MWh [([…]+ […]+ […]+ […]+ […]) × […]= […]]25.

Elektrienergia hind

Esitatud Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 86,99

€/MWh (8,699 senti/kWh).

Elektrienergia ostuks korraldas ASTV hanke viitenumbriga 283523. Hanke parima pakkumise tegi

Alexela AS, kellega ASTV sõlmis elektrienergia müügilepingu nr 11730 perioodiks 01.10.2024 –

30.09.2025 fikseeritud hinnaga 86,99 €/MWh.

ASTV lepinguline elektrienergia fikseeritud hind 86,99 €/MWh on madalam viimase 12 kuu

elektrienergia börsihinnast26.

Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet veevaldkonna elektrikulu arvutamisel

ASTV elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia hinda 86,99 €/MWh.

Võrguteenuse hind2728

ASTV ostab Hinnataotluse andmetel regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi

OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 4, VKL2 ja VMA2) Konkurentsiameti 28.06.2024 otsusega nr

7-3/2024-033 kooskõlastatud hindadega.

Vähesel määral ostab ASTV elektrienergia võrguteenust AS-ilt Loo Elekter, AS-ilt Imatra Elekter

ja AS-ilt Tallinna Sadam. AS Loo Elekter rakendatavad võrgutasud on kooskõlastatud

Konkurentsiameti 04.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-053, AS Imatra Elekter võrgutasud on

kooskõlastatud Konkurentsiameti 18.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-055 ja AS Tallinna Sadam (TS

Energia OÜ) rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti 28.09.2012 otsusega nr 7.1-5/12-029.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ,

AS Loo Elekter, AS Imatra Elekter ja AS Tallinna Sadam hinnapakettidele vastavate ja

Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena

kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 3,679 senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu29

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub

elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,210 senti/kWh 30 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592

25 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli

tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub amet käesolevas punktis kajastatust täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli

tabelist (neli kohta peale koma). 26 Perioodi märts 2024 – veebruar 2025 keskmine elektrienergia börsihind oli 90,61 €/MWh.

https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024-

0313&currency=EUR&aggregation=MonthlyAggregate&deliveryAreas=EE 27 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 28 .1) 29 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev

kulu (vt otsuse p 6.1) 30 Aktsiisi määr 0,210 senti/kWh hakkab kehtima alates 01.05.2025.

33 (64)

lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh31. ASTV on Hinnataotluses kajastanud

antud tasusid seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

Elektri kulu

Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet

põhjendatuks veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia kaalutud keskmist hinda […]

senti/kWh ([…]+ […]+ […]+ […]= […]).

Põhjendatuks loetud veevaldkonna tarbeks ostetava elektrienergia koguse […] MWh ja kaalutud

keskmise elektrienergia hinna […] senti/kWh alusel kujuneb veevaldkonna elektri kuluks […]

tuh € ([…]× […]/ […] = […]32).

Kogu veevaldkonna elektri kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse

reoveega seotud elektrikulu […] tuh € ning lahkvoolse sademeveega seotud elektrikulu […] tuh €.

Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektri kuluks […] tuh € ([…]– […]– […]= […]).

Elektri kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektri

kulu.

Arvestades võetud joogivee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse

elektri kulust […] tuh € seotud võetud joogivee teenusega ning […] tuh € reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenusega.

Võetud joogivee teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud konkreetse

piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Võetud joogivee teenuse elektri kulu, mida kasutatakse

üheaegselt mitme tegevuspiirkonna veeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate

tegevuspiirkondade vahel võetud joogivee müügikoguse proportsioonide alusel.

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud

konkreetse piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Elektri kulu, mida kasutatakse üheaegselt

mitme tegevuspiirkonna reoveeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate

tegevuspiirkondade vahel reovee müügikoguse proportsioonide alusel.

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb võetud joogivee teenuse elektri kulu ([…] tuh €)

ASTV piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €.

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

elektri kulu ([…] tuh €) ASTV piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €;

31 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 32 Konkurentsiametile on teada elektri koguse andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites).

Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.

34 (64)

3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €.

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse

hinda elektri kulu […] tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud elektri kulu […] tuh € ning

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud elektri kulu […] tuh €), kuna see on

kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia

hinna alusel ning eristatud on muu tegevusega seotud elektri kulu.

6.1.4. Kemikaalide kulu

ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates

veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas.

ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil kemikaalide kulu kogusummaks

[…] tuh €, millest veeteenuse hinda soovib lülitada […] tuh €. Viimasest on võetud joogivee teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse

osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht kemikaalide kulu kohta

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu joogivee puhastamise ehk võetud joogivee

teenusega seotud kemikaalide kulule ning reoveetöötluse ehk reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenusega seotud kemikaalide kulule.

6.1.4.1. Võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu […] tuh €

ASTV kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt

toorvee koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (vedelkloor). Lisaks kasutatakse polümeeri ja

aktiivsütt. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate saamiseks koostas

Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 18).

Tabel 18 Võetud joogivee teenuse kemikaalid

Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Veepuhastuse kemikaalide kulu

kokku tuh €

704,96 749,18 918,41 1 000,49 […]

2 Muutus võrreldes eelneva

aastaga %

6,3 22,6 8,9 […]

3 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […]

4 Ammutatud vee koguse muutus % 1,8 -1,1 1,8 […]

5 Koagulant

6 Kemikaali kogus tonn 2 197,6 2 259,8 2 237,4 2 276,2 […]

7 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,076 0,077 0,077 0,077 […]

8 kemikaali hind €/tonn 275,00 289,19 353,66 381,00 […]

9 Koagulandi kulu tuh € 604,35 653,51 791,30 867,23 […]

10 Vedelkloor

35 (64)

11 Kemikaali kogus tonn 73,0 70,0 65,0 66,1 […]

12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0025 0,0024 0,0022 0,0022 […]

13 kemikaali hind €/tonn 1 251,26 1 253,98 1 731,05 1 810,00 […]

14 Vedelkloori kulu tuh € 91,34 87,78 112,52 119,64 […]

15 Muude kemikaalide kulu

(aktiivsüsi, polümeer) tuh €

9,26 7,89 14,60 13,62 […]

16 Muude kemikaalide kulu muutus % -14,8 84,9 -6,7 […]

17 Muude kemikaalide erikulu

ammutatava vee kohta €/tuh m3

0,32 0,27 0,50 0,46 […]

Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee

kogusega, seetõttu kasutas Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja

vedelkloor) kulu hindamisel kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude

kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis

Konkurentsiamet neid detailselt (s.t koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, vaid annab hinnangu

nimetatud kemikaalide kulu kogusummale.

Koagulandi kulu

Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli koagulandi erikulu 0,076 t/tuh m3, 2022.a-l tõusis tasemele 0,077

t/tuh m3 ning oli 2023.a-l samal tasemel ehk 0,077 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 7 veerud 2021 – 2023).

2025.a-ks on ASTV prognoosinud koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisele tasemele ehk

[…] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]], mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Käesoleva

otsuse punktis 6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud

erikulust […] t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud koagulandi koguseks […] t ([…]

tuh m3 × […] t/tuh m3 = […] t).

Koagulandi hinna (381,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks koagulandi kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need

põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud

2025.a koagulandi kuluks on […] tuh € ([…]× […]/[…] = […]).

Vedelkloori kulu

Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli vedelkloori erikulu 0,0025 t/tuh m3, 2022.a-l langes tasemele

0,0024 t/tuh m3 ning oli 2023.a-l langes tasemeni 0,0022 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 12 veerud 2021

– 2023). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud vedelkloori erikulu aastate 2021-2023 keskmisele

tasemele ehk […] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]]. Eeltoodust tulenevalt peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a vedelkloori erikulu […] t/tuh m3. Käesoleva otsuse punktis

6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud erikulust […]

t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud vedelkloori koguseks […] t ([…] tuh m3 × […]

t/tuh m3 = […] t).

Vedelkloori hinna (1810,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks vedelkloori kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need

põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud

2025.a vedelkloori kuluks on […] tuh € ([…] × […] /[…] = […]).

Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud joogivee teenusega seotud

kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 18 rida 15). Muude

kemikaalide kulu oli 2021.a-l 9,26 tuh € ja kasvas 2023.a-ks 14,60 tuh €-ni. Muude kemikaalide

erikulu oli 2021.a-l 0,32 €/tuh m3 ja kasvas 2023.a-ks tasemele 0,50 €/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 17

36 (64)

veerud 2021 – 2023) seoses kemikaalide hinna olulise kasvuga. 2025.-ks on ASTV prognoosinud

muude kemikaalide erikulu 2023.a erikulust väiksemaks ehk tasemele […] €/tuh m3.

Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu ([…] €/tuh m3) prognoosinud madalamaks

viimase teadaoleva ehk 2023.a tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks

regulatsiooniperioodiks prognoositud muude kemikaalide kulu […] tuh €.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust […] tuh €, vedelkloori kulust […] tuh € ja

muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulust […] tuh € lähtuvalt kujuneb võetud joogivee

teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks 2025.a-l […] tuh € ([…]+ […]+

[…]= […]), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada

regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

ASTV jaganud veepuhastuse kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond,

Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud

joogivee müügikoguste osakaalude alusel (vt ka Tabel 13).

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu ASTV

piirkondade vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €.

6.1.4.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud kemikaalide kulu

ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu reoveeteenuse hinnas […] tuh €

ASTV kasutab kemikaale reo- ja sademevee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks,

muda veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnataotluses prognoosib ASTV

regulatsiooniperioodil veevaldkonna reovee kemikaalide kuluks […] tuh €. Kogu reoveeteenuse

kemikaalide kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud

kemikaalide kulu […] tuh € ning reoveeteenuse hinda lülitatav kemikaalide kulu on […] tuh €.

Hinnangu andmiseks reovee puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kogukulu ja erikulu

(kemikaali kulu reovee müügikoguse kohta) kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet

Hinnataotluses esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 19).

Tabel 19 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu

Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Reoveepuhastuse kemikaalide

kulu kokku tuh €

1 117,30 1 488,57 1 823,88 1 979,85 […]

2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % 33,2 22,5 8,6 […]

3 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus ja purgimise kogus tuh m3

24719,57 25064,69 25685,78 25505,33* […]

4 Reoveekoguse muutus % 1,4 2,5 -0,7 […]

5 Metanool

6 Kemikaali kogus tonn 1 325,6 1 403,9 1 535,3 1 563,5 […]

7 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,054 0,056 0,060 0,061 […]

8 kemikaali hind €/tonn 392,60 483,06 505,22 530,00 […]

37 (64)

9 Metanooli kulu tuh € 520,44 678,17 775,67 828,66 […]

10 Koagulant

11 Kemikaali kogus tonn 2 060,9 2 203,7 2 078,2 2 116,4 […]

12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,083 0,088 0,081 0,083 […]

13 kemikaali hind €/tonn 150,66 159,92 211,22 243,00 […]

14 Koagulandi kulu tuh € 310,50 352,40 438,96 514,29 […]

15 Polümeer (reovesi)

16 Kemikaali kogus tonn 67,5 69,0 64,5 65,7 […]

17 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,003 0,003 0,003 […]

18 kemikaali hind €/kg 2,88 3,01 3,37 4,04 […]

19 Polümeeri kulu tuh € 194,46 207,53 217,22 265,31 […]

20 Polümeer (muda tihendamine)

21 Kemikaali kogus tonn 72,1 110,9 113,0 […]

22 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,004 0,004 […]

23 kemikaali hind €/kg 2,77 3,09 2,67 […]

24 Polümeeri kulu tuh € 199,84 342,71 301,31 […]

25 Aerotech

26 Kemikaali kogus tonn 23,3 12,7 11,6 11,8 […]

27 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0009 0,0005 0,0005 0,0005 […]

28 kemikaali hind €/kg 3,94 3,99 4,26 5,96 […]

29 Aerotechi kulu tuh € 91,89 50,63 49,33 70,29 […] *Ei sisalda teiste vee-ettevõtjate sademevee kogust.

Tabelis 19 on kajastatud reovee puhastamisel kasutatavate kemikaalide (koagulant, metanool,

polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning konkreetse kemikaali kulu. Kuna

reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis

töödeldava reovee kogusega, arvutas Konkurentsiamet kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja

puhastamise müügikoguse ja purgimisteenuse koguse summa suhtes (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22

ja 27).

Tabelist 19 nähtub, et reoveepuhastuses kasutatava metanooli ja muda tihendamise polümeeri

erikulu on aastatel 2021-2023 kasvanud (vt Tabel 19 rida 7 ja 22 veerud 2021 – 2023). Kemikaalide

koagulant ja aerotech erikulu aga veidi kahanenud (vt Tabel 19 read 12 ja 27) ning polümeeri erikulu

on püsinud samal tasemel (vt Tabel 19 rida 17). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud metanooli erikulu

madalamale tasemele 2023.a erikuluga, koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisest (0,084

t/tuh m3) mõnevõrra kõrgemaks, reovee polümeeri erikulu samale tasemele aastate 20212023

tegelike tasemetega, muda tihendamise polümeeri erikulu samale tasemele 2023.a erikuluga ja

aerotech kanali erikulu võrdseks 2023.a tegeliku erikuluga.

Eelneva alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV 2025.a-ks prognoositud reovee

kemikaalide erikulusid (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22 ja 27 veerg 2025) ning kemikaalide

koguseid järgnevalt: metanool […] tonni, koagulant […] tonni, polümeer […] tonni, muda

tihendamise polümeer […] tonni ja aerotch […] tonni.

38 (64)

Hinnataotluses prognoosis ASTV 2025.a-ks koagulandi hinnaks 209,0 €/tonn, metanooli hinnaks

535,0 €/tonn, polümeeri hinnaks 3,86 €/kg, muda tihendamise polümeeri hinnaks 2,50 €/kg ja

kemikaali Aerotech hinnaks 5,96 €/kg (vt Tabel 19 read 8, 13, 18, 23 ja 28).

Reovee kemikaalide hindade puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hindadest, mida

Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli, polümeeride ja aerotech kogustest ja

hindadest, kujuneb põhjendatud reoveeteenusega seotud kemikaalide kogukuluks […] tuh €

([…]+ […]+ […]+ […]+ […]= […]).

ASTV on eristanud kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust ([…] tuh €) purgimisteenuse ja

ülenormatiivse reoveega seotud kemikaalide kulu […] tuh €, mis teeb reoveeteenus hinda

lülitatavaks kemikaalide kuluks […] tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt

põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil reoveeteenuse hinda.

ASTV jaganud reovee kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu

piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud reovee

müügikoguste osakaalude alusel (vt ka otsuse punkt 6.1.2.).

Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb reoveeteenuse kemikaalide kulu ASTV piirkondade

vahel järgnevalt:

1) Tallinna-Saue piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €;

2) Maardu piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €;

3) Teiste vee-ettevõtjate reovee kemikaalide kulu […] tuh €.

Kokkuvõtvalt peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonna ja teiste

veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks kemikaalide kulu summas […] tuh €, millest

[…] tuh € on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ning […] tuh € on

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu.

6.1.5. Mudakäitluskulu

ASTV veeteenuse hinda lülitatud mudakäitluskulu […] tuh €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi mudakäitluskulu kogusummaks

[…] tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud kulu

[…] tuh € ning veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada mudakäitluskulu summas […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht mudakäitluskulu kohta

ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. Tavajäätmetest moodustab

suurima osa reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid

puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud jäätmete

kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti Tallinna linna

puhastusteenistuste tõhususest.

Kuna ASTV veeteenuse hinda lülitatav mudakäitluskulu moodustab käesoleva otsusega

põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid […]% ([…]/

39 (64)

[…]× […] = […]), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki mudakäitluskulu arvutamise aluseks

olevaid komponente detailselt33, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale.

Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud mudakäitluskuludest aastatel 2021-2025 on

esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 20).

Tabel 20 Mudakäitluskulu

Rida Mudakäitluskulu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Mudakäitlusega seotud kulud kokku tuh € 554,22 604,16 585,47 629,32 […]

2 sh muu tegevusega seotud

mudakäitluskulu tuh € 23,09 33,81 27,79 30,82 […]

3 sh veeteenuse hinda lülitatav

mudakäitluskulu tuh € 531,12 570,35 552,13 598,50 […]

4 Mudakäitluskulu muutus võrreldes

eelneva aastaga % 9,0 -4,0 8,5 […]

5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 24666,73 25010,74 25618,24 26279,75 […]

6

Veeteenuse mudakäitluskulu erikulu

reovee müügikoguse kohta (rida 3 / rida

5) €/m3 0,022 0,023 0,022 0,023 […]

Tabel 20 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 531,12 tuh €, 2022.al

570,35 tuh € ja 2023.a-l 557,67 tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks on ASTV

prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks mudakäitluskuluks […] tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerg

2025).

Aastatel 2021 – 2023 oli mudakäitluskuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,022-0,023 €-t (vt Tabel

20 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV mudakäitluskulu erikulu alanemist

tasemeni […] €/m3.

Kuna ASTV 2025.a-ks prognoositud mudakäitluskulu erikulu on madalam eelnevate aastate

erikuludest ning on eristatud muu tegevuse mudakäitluskulu, siis peab Konkurentsiamet

ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda mudakäitluskulu

summas […] tuh €.

ASTV on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud mudakäitluskulu

erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste veeettevõtjate

vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude

alusel (osakaalud on välja toodud otsuse punktis 6.1.2.). Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue

piirkonna veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […] 34 tuh €, Maardu piirkonna

veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […]35 tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega

seotud mudakäitluskuludeks […] 36 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt

põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda.

33 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi mudakäitluskulude kujunemise

süvaanalüüsi, kuna mudakäitluskulu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse

hinnale. Amet on saanud hinnamenetluses esitatud andmetest ja selgitustest lähtuvalt veenduda, et mudakäitluskulu

kujunemisel aluseks olnud muda kogused ja nende töötlemiseks/ utiliseerimiseks tehtavad (ühik)kulud sh teenuse

ostukulud on prognoositud põhjendatud ja tõendatud alustel. 34 438,80 tuh € × 76,3% = 334,77 tuh €. 35 438,80 tuh € × 2,7% = 11,90 tuh €. 36 438,80 tuh € × 15,5% = 68,02 tuh €.

40 (64)

6.2. Muud tegevuskulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS §

50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6.

Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet Metoodika punktile 6.2 järgi kulusid, mis ei

sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma

efektiivsema majandustegevuse kaudu.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel

järgmisest:

1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi37 (THI) dünaamikaga;

2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste

vee-ettevõtjate kuludega.

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt

analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

ASTV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud […] tuh €

Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on ASTV muudeks tegevuskuludeks prognoosinud […]

tuh €, millest on eraldatud lahkvoolse sademevee kulud summas […] tuh € ning veeteenuse hinda

lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks […] tuh €.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude […] tuh € kohta

ASTV on Hinnataotluses prognoosinud muudeks tegevuskuludeks kokku […] tuh €. Antud

tegevuskuludest on eraldatud lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud summas […] tuh € ning

veeteenuse hinda soovib ASTV lülitada tegevuskulusid summas […] tuh €. Konkurentsiamet

koostas ettevõtja esitatud andmete alusel muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 21), kus ei

kajastu muule tegevusele (purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud) eristatud kulu.

Tabel 21 Muud tegevuskulud

rida Muud tegevuskulud Ühik 2021 2022 2023 2024

Otsus 2025