Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1-15/14

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Tiina Uudeberg (edaspidi „JDM“),

Riigi Infosüsteemi Amet, registrikood 70006317, asukoht Pärnu mnt 139a, 15169, Tallinn,

mida esindab Joonas Heiter (edaspidi „RIA“) ja

Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-

Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi „SOM“),

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, registrikood 70009770, asukoht Pärnu mnt 132,

11317, Tallinn, mida esindab Margus Arm (edaspidi „TEHIK“),

edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,

TUGINEDES Eesti Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025-2027 punktile 168, mille

kohaselt määrame kindlaks ja fikseerime üleriigilised kesksed teenused, komponendid,

andmekogud ning teenuste osutamise elektroonilised kanalid. Pakume mehhanisme kesksete

komponentide kasutamise soodustamiseks,

LÄHTUDES poolte ühisest huvist ja võttes arvesse, et:

 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadust (edaspidi ÜSS2021_ 2027);

 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus);

 tegevusi teostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

2021−2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2

„Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku

sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris”

raames,

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Toetuse

andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete

hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ (muudetud

majandus- ja infotehnoloogiaministri 05. juuli 2024. a käskkirjaga nr 56 ning justiits- ja

digiministri 17. juuni 2025. a käskkirjaga nr 42) (edaspidi ka toetuse andmise tingimuste

käskkiri),

 vajadusest vältida kesksete teenuste ebavajalikku dubleerimist,

 vajadust rakendada riiklikku disainisüsteemi keskselt hallatavate infosüsteemide,

kesksete komponentide ja toodete, sh Eesti Teabevärava ja riikliku mobiilirakenduse,

artiklivaramu, keskse teabe vahetuse süsteemi, kasutajaliideste kujundamisel ja

arendamisel, TEHIKU pakutava disainisüsteemi “TEDI”-l on tehniline valmidus ning

valmisolek pakkuda seda üle riiklikult keskse teenusena,

 tuginevalt poolte ühisest huvist anda RIA-lt TEHIKule üle riikliku disainisüsteemi kui

riigiülese keskse teenuse arendamise ja osutamise ülesanne.

sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi “koostöölepe”) alljärgnevas:

1. Koostööleppe eesmärk ja objekt

1.1. Koostööleppe eesmärgiks on tagada riikliku disainisüsteemi kui riigiülese keskse teenuse

jätkusuutlik arendamine, haldamine ja rakendamine ning selleks vajalike rahaliste

ressursside taotlemise protseduuride kirjeldamine.

1.2. Koostööleppe objektiks on riikliku disainisüsteemi arendamise, haldamise ja pakkumise

ülesande ning ülesande täitmisega seotud õiguste ja kohustuste üleandmine RIA-lt

TEHIKule .

1.3. Koostööleppe eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste loetelu ning poolte ülesannete ja

vastutuste täpsem jaotus on toodud välja koostööleppe lisas 1.

1.4. Koostööleppega kohustuvad pooled teostama koostööleppe eesmärkide saavutamiseks ja

selle täitmiseks kokkulepitud toiminguid, tegema töid ning kandma kulusid, lähtudes

koostööleppe eesmärkidest, arvestades koostöölepet koos lisadega.

2. Poolte õigused ja kohustused

2.1. JDM:

2.1.1. on riikliku disainisüsteemi äritellija, valdkonda puudutava poliitika ja õiguse kujundaja

vastavalt koostööleppe lisas 1 kokkulepitud rollidele.

2.1.2. tagab koostööleppe täitmiseks teistele pooltele vajalikku informatsiooni.

2.1.3. hüvitab tehtud kulutused seoses koostööleppe täitmisega TEHIKule vastavalt

koostööleppe punktile 2.1.4., 3.1. ja 3.2.

2.1.4. taotleb iga-aastaselt disainisüsteemi juhtimiseks ja arendamiseks vajaliku rahalise

ressursi arvestades TEHIKu poolt koostööleppe punktis 2.2.5. esitatud eelarvevajadust

alates 2026. aastast kuni aastani 2028. Kui käesoleva lepingu objektiks olev teenus saab

riigieelarvest baasrahastuse enne 2028. aastat, siis loetakse see kohustus lõppenuks.

2.1.5. töötab välja koostöös TEHIKUga jätkusuutliku rahastamismudeli alates 2028. aastast

koos võimalike rahastusallikate alternatiividega, kui teenust ei rahastata selleks ajaks

riigieelarvest. Rahastusmudel peab vajadusel arvestama ka EL struktuurifondide toetuselt

väljumisega alates 2028. aastast.

2.1.6. juhib, arendab ja haldab riigi digiteenuste kasutajakogemuse ja -liideste disainimise

ning arendamise koostoimelisuse strateegilist vaadet, sh eesmärkide seadmist, mõjude

hindamist ja arengu koordineerimist.

2.1.7. töötab välja toetavad abinõud disainisüsteemi rakendamise kohustuslikkuse tagamiseks

vastavalt koostööleppe lisa 1 punktile 13.

2.1.8. töötab koostöös TEHIKuga välja riikliku disainisüsteemi rakendamist toetava

üleriigilise haldus- ja juhtimismudeli.

2.2. TEHIK:

2.2.1. vastutab üleriigiliselt pakutava riikliku disainisüsteemi arendamise ja juhtimise eest

vastavalt koostööleppe lisas 1 kokkulepitud rollidele.

2.2.2. juhib, arendab ja haldab riiklikku disainisüsteemi lähtuvalt poolte vahel kokkulepitud

strateegilistest ning ärilistest eesmärkidest ja kasutajate vajadusest.

2.2.3. kohustab koostööleppega sätestatud õigusi ja kohustusi mitte edasi delegeerima JDM-i

eelneva kirjaliku nõusolekuta kolmandatele osapooltele, välja arvatud teenuste tellimisel

riigihangete seaduses sätestatud korras .

2.2.4. vastutab ainuisikuliselt JDM-i ees koostööleppega võetud kohustuste täitmise eest juhul,

kui TEHIK hangib teenuseid, mis toetavad käesoleva koostööleppe elluviimist, või teeb

selleks koostööd kolmandate osapooltega.

2.2.5. esitab JDM-le iga-aastase eelarvevajaduse, mis on vajalik keskse riikliku disainisüsteemi

haldus- ja juhtimismudeli väljatöötamiseks ning toe pakkumiseks.

2.2.6. alustab riigiülese haldus- ja juhtimismudeli piloteerimist vastavalt koostööleppe lisa 1

punktile 14.

2.2.7. töötab koostöös JDM-ga välja riikliku disainisüsteemi rakendamist toetava üleriigilise

haldus- ja juhtimismudeli.

2.2.8. teostab RIA-lt üleantava disainisüsteemi “VEERA” disainikomponentide võrdlustabeli

“TEDI” disainikomponentide vastu, eesmärgiga uue riikliku disainisüsteemi arendamisel

tagada kasutajatele võimalikult sujuv üleminek vanalt disainisüsteemilt uuele.

2.2.9. korraldab valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste ning vajadusel muude asutuste

kaasamise kasutajaliideste disaini- ja tehniliste küsimuste lahendamisse.

2.2.10. vastutab kuni sulgemiseni riikliku disainisüsteemi “VEERA” eest ning tagab

disainisüsteemi “VEERA” disainikomponentide kättesaadavuse kasutajatele vähemalt

kolme kalendriaasta jooksul peale koostööleppe jõustumist.

2.3. RIA:

2.3.1. vastutab riigiüleste kesksete teenuste, sh Eesti Teabevärava ja riikliku mobiilirakenduse

arendamise, haldamise ja majutamise eest.

2.3.2. kohustab andma TEHIKule üle koostööleppe punktis 1.2. nimetatud ülesanded ja

ülesannete täitmiseks vajaliku teabe, sh vajaliku tehnilise informatsiooni.

2.3.3. vastutab kohase ja õigeaegse vastamise eest disainisüsteemi „VEERA“ erinevatele

arupäringutele, sh auditile, mis puudutavad RIA tegevusi selle disainisüsteemi suhtes enne

selle üleandmist TEHIKule.

2.4. Juhul, kui koostööleppega tehtavate tegevuste raames töödeldakse isikuandmeid,

kohustuvad pooled töötlema isikuandmeid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Isikuandmete töötlemise täpsem kord ja eesmärk lepitakse vajadusel poolte vahel kokku

eraldi koostööleppe lisaga.

2.5. Koostööleppe pool kohustub teist poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis

võivad mõjutada või takistada kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmist, õiguste

realiseerimist või eesmärkide saavutamist.

2.6. RIA ja TEHIK, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes

olev koostööleppe täitmisel osalev isik teavitab JDMi tööalase tegevusega teatavaks

saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. JDMi tagab

tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse.

Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

3. Ressursside üleandmine ja hüvitamine

3.1. JDM andis üle TEHIKUle punktis 1.2. nimetatud ülesande täitmiseks eraldatud

maksimaalsed rahalised vahendid 2025. aastaks järgmiselt:

3.1.1. 73 684 eurot (summas sisaldub käibemaks), mis on ettenähtud disainisüsteemi riigiülese

juhtimismudeli välja töötamiseks ja juurutamiseks ja

3.1.2. 143 857 eurot (summas sisaldub käibemaks), mis on ettenähtud disainisüsteemi “TEDI”

arendamiseks üleriiklikuks disainisüsteemiks.

3.2. JDM annab üle TEHIKUle punktis 1.2. nimetatud ülesande täitmiseks vastavalt

Digipöörde nõukogu esimehe 22.12.2025 otsusele nr 7-6/10263 eraldatud maksimaalsed

rahalised vahendid 2026. aastaks järgmiselt:

3.2.1. 625 681 eurot (summas sisaldub käibemaks), mis on investeeringukulu;

3.2.2. 140 000 eurot, mis on täiendav tööjõukulu;

3.2.3. 15 784 eurot (summas sisaldub käibemaks), mis on majandamiskulu.

3.3. JDM hüvitab TEHIKule koostööleppe tingimustele vastavad tegelikult tehtud kulud seoses

koostööleppe täitmisega, mis ei ületa kokkulepitud maksimaalseid rahalisi vahendeid. Kui

käesoleva lepingu objektiks olev teenus saab riigieelarvest baasrahastuse enne 2028. aastat,

siis loetakse see kohustus lõppenuks.

3.4. Vajadusel esitab TEHIK rahandusministri 10.09.2014 määruse nr 30 „Kassalise

teenindamise eeskiri“ § 29² lg 1 alusel riigieelarve eelnõusse planeeritud ja andmekogus

menetletava välistoetuse projekti vahendite kasutamiseks taotluse Riigi Tugiteenuste

Keskusele välistoetuse eelarve ehk sildfinantseerimise avamiseks rahaliste vahendite

kasutamiseks enne reformi vahendite laekumist Euroopa Komisjoni poolt.

3.5. JDM annab TEHIKUle üle riikliku disainisüsteemi “VEERA”, mille kohta JDM ja SOM

vormistavad riigivara üleandmise akti.

3.6. RIA andis 01.10.2025 TEHIKule üle punktis 1.2. nimetatud ülesande täitmiseks kahe

täistöökoha riigieelarvelise palgafondi töötasu koos maksudega järgmiselt:

3.4.1. 2025. aastaks 25 690 eurot;

3.4.2. alates 2026.aastast 102 758 eurot aastas.

3.5. Kui Pooled lõpetavad koostöökokkuleppe, siis on TEHIK kohustatud tagastama JDMile

kahe täistöökoha riigieelarvelise palgafondi koos maksudega proportsionaalses ulatuses 60

päeva jooksul koostöökokkuleppe lõppemisest.

4. Koostööleppe monitoorimine ja aruandlus

4.1. TEHIK:

4.1.1. esitab JDM-le vastavalt toetuse andmise tingimuste käskkirja punktidele 9.1.6. ja

9.1.10. nimetatud aruandeid hiljemalt 3 tööpäeva enne nimetatud punktides sätestatud

tähtpäeva saabumist.

4.1.2. esitab JDM-i IKT rahastamise talituse nõunikule igakuiselt abikõlblikkust tõendavad

kuludokumendid (nt leping, arve, tööde üleandmis-vastuvõtmisakt) ja vajadusel muud

dokumendid, mis tõendavad vahendite sihipärast kasutamist.

4.1.3. seirab ja hindab igapäevaselt disainisüsteemi ning riigiülese haldus- ja juhtimismudeli

toimivust, teeb vastavaid juhtimisotsuseid toimivuse parandamiseks ning esitab JDM-ile

kirjaliku ülevaate disainisüsteemi toimivuse ning äriliste eesmärkide täitmise kohta kord

kvartalis hiljemalt kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks vastavalt koostööleppe lisa 1

punktile 16. Jaanuaris ja juulis esitatavad ülevaated sisaldavad lisaks hinnangut

disainisüsteemi ja riigiülese haldus- ja juhtimismudeli vastavusele poolte vahel

kokkulepitud strateegilistele ja ärilistele eesmärkidele vastavalt koostööleppe lisa 1

punktile 15. Ülevaate täpse vormi ja esitamise viisi lepivad pooled kokku eraldi.

4.2. JDM:

4.2.1. seirab ja hindab disainisüsteemi ja riigiülese haldus- ja juhtimismudeli toimivust

vastavalt koostööleppe lisa 1 punktile 15. ja 16.

5. Poolte vastutus

5.1. Koostööleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju

ulatuses.

5.2. Kui TEHIK rikub ühendmäärusest või toetuse andmise käskkirjast tulenevat kohustust ning

selle alusel teeb rakendusüksus otsuse, et JDMi ei saa toetust või tuleb toetus osaliselt või

täielikult tagasi maksta, on JDMil õigus TEHIKult tagasi nõuda vastav summa

rakendusüksuse otsusest lähtuvalt.

5.3. Kui TEHIK rikub omapoolseid koostööleppest tulenevat kohustust, on JDMil õigus jätta

koostööleppes kokkulepitud kulud hüvitamata või vähendada hüvitamisele kuuluvat

summat.

5.4. Kui RIA rikub omapoolseid ühendmäärusest või toetuse andmise käskkirjast tulenevaid

kohustusi koostöökokkuleppe punktiga 2.3.3. seonduvalt ja rakendusüksus teeb otsuse,

mille tulemusel toetussumma tuleb osaliselt või täielikult tagasi maksta, on JDMil õigus

RIAlt tagasi nõuda vastav summa rakendusüksuse otsusest lähtuvalt.

5.5. Pooled ei vastuta käesoleva koostööleppe täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest,

kui see on tingitud tema tahtest sõltumatutest asjaoludest ehk vääramatu jõu asjaoludest.

Asjaolud peavad olema tõendatavad ja pooled kohustuvad võtma tarvitusele vastavad

abinõud tekkida võivate kahjude vähendamiseks. Pool, kelle tegevus koostööleppe järgsete

kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest

koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele.

6. Koostööleppe kehtivus

6.1. Koostöölepe jõustub selle sõlmimisest ning see loetakse sõlmituks hilisemast

allakirjutamise kuupäevast.

6.2. Koostöölepe kehtib kuni pooled lepivad kokku selle lõpetamises.

6.3. Pool võib kokkuleppe lõpetada teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 60

(kuuskümmend) kalendripäeva.

6.4. Koostööleppe tingimuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on mõlemal

poolel õigus kokkulepe lõpetada.

6.5. Koostööleppe muudatused või lõpetamine vormistatakse kirjalikult.

7. Volitatud esindajad ja teadete edastamine

7.1. JDMi volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Heija-Liis

Ristikivi, e-post [email protected], või teda asendav isik.

7.2. TEHIKu volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Rainer Rohtla,

e-post [email protected], või teda asendav isik.

7.3. RIA volitatud esindajaks koostööleppe täitmisega seotud küsimustes on Kai Eisenberg, e-

post [email protected], või teda asendav isik.

7.4. Poole volitatud esindajal on õigus esindada poolt kõikides koostööleppe täitmisega seotud

küsimustes, v.a koostööleppe muutmine, koostööleppe erakorraline ühepoolne lõpetamine

ning kahjude hüvitamise nõude esitamine.

7.5. Koostööleppega seotud teated peavad olema vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (e-post), välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivsed ning mille

edastamisel teistele Projekti partneritele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatiivset teadet

võib edastada telefoni teel.

8. Koostööleppe lisa

8.1. Koostööleppe lisad on selle lahutamatuks osaks.

8.2. Koostööleppe juurde kuulub allkirjastamise hetkel memo “Riikliku disainisüsteemi kui

riigiülese keskse teenuse arendamise ja osutamise ülesande üleandmine” (lisa 1).

9. Lõppsätted

9.1. Koostööleppe pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes lähtuvalt mõistlikkuse ja hea

usu põhimõtetest. Koostööleppe täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest

tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel

põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused

Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud korras (mh Vabariigi Valitsuse seadus § 101).

9.2. Koostöölepe on allkirjastatud digitaalselt.

Justiits- ja Digiministeerium Riigi Infosüsteemi Amet

Tiina Uudeberg Joonas Heiter

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 620 8100 Tel: 663 0200

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Sotsiaalministeerium Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskus

Maarjo Mändmaa Margus Arm

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tel: 626 9301 Tel: 7943 900

E-post: [email protected] E-post: [email protected]

LISA 1

MEMO

Kellele: Margus Arm (TEHIK, direktor)

Kellelt: Joel Kotsjuba (JDM, teenuste talituse teenusedisaini nõunik)

Teadmiseks: Erik Janson (JDM, riigiside tehnoloogia nõunik digiriigi asekantsleri

ülesannetes),

Karl Andreas Sprenk (JDM, IT-oskuste talituse juhataja teenuste talituse juhataja

ülesannetes), Joonas Heiter (RIA, peadirektor), Taavi Ploompuu (RIA,

peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal)

Koostatud: 09.06.2025

Teema: Riikliku disainisüsteemi kui riigiülese keskse teenuse arendamise ja

osutamise ülesande üleandmine

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) teeb Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele

(TEHIK) ettepaneku võtta üle Riigi Infosüsteemide Ametilt (RIA) riikliku disainisüsteemi

kui riigiülese keskse teenuse arendamise ja osutamise ülesanne. Memos on esitatud riikliku

disainisüsteemi taust ja hetkeolukorra kirjeldus, pikaajaline eesmärk koos lähiaastate

olulisemate tegevuste ning edumõõdikuga ja ettepanek rollijaotuseks seotud osapoolte vahel.

Riikliku disainisüsteemi taust ja hetkeolukord

1. Digitaalne disainisüsteem on infosüsteemide, digiteenuste ja digitoodete

kasutajaliideste koostoimet juhtiv raamistik, reeglistik ja komponentide kogum.

Disainisüsteem kui riigiülene keskne toode-teenus võimaldab hoida riiklike

infosüsteemide disainimist ja arendamist koostoimelisena, tagada kasutajaliideste ühtne

väljanägemine ning tõsta komponentide taaskasutamise tulemusena arendusprotsesside

kiirust. Tõhusalt juhitud, arendatud ja rakendatud keskne disainisüsteem1 võimaldab

säästa hinnanguliselt 20% kasutajaliideste disainimise ja arendamise kulusid.

2. Eesti riiklik disainisüsteem VEERA arendati MKM ja RIA koostöös e-MTA

stiiliraamatu ja disainisüsteemi põhjal, eesmärgiga suunata Eesti riigiportaali eesti.ee ja

teiste avalike infosüsteemide koostoimet, ühtset väljanägemist, ülesehituse loogikat ja

arendamist. Esimene VEERA (pre-alpha) versioon avalikustati 2019. aastal.

Disainisüsteemi ei ole oluliselt edasi arendatud (2023. aasta lõpus valmis VEERA 1.0

versioon), samuti ei ole tekkinud VEERA-le terviklikku haldus- ega juhtimismudelit.

3. JDM on seadnud VEERA disainisüsteemi rakendamise üheks nõudeks EL

struktuurifondidest rahastatud valdkondlike digipöörete arendusalgatustele. Olukorras,

kus VEERA-l puudub jätkusuutlik juhtimis- ja haldusmudel (sh keskne tuumiktiim,

toetavad tugiteenused, järjepidev arendus ning regulaarne suhtlus kogukonnaga), on

keeruline arendusalgatuste elluviijatel esitatud nõuet täita.

4. IT-majad on erinevate infosüsteemide komponentide arendamisel lähtunud VEERA

nõuetest, kuid kohandanud neid oma vajadustele ja eelistustele vastavaks. Selle

tulemusena on tekkinud erinevad versioonid VEERA-st, mille koostoimelisust ei ole

1 [1] Tõhusalt juhitud, arendatud ja rakendatud keskne disainisüsteem on püsivas arengus (komponentide kogu

uuendatakse regulaarselt vastavalt tootetiimide vajadustele). Disainisüsteemi juures tegutseb tuumikmeeskond,

kes osutab tuge tootetiimidele ja nende arenduspartneritele (komponentide loomisel ja taaskasutamisel), ennetab

ebavajalike ja loomult dubleerivate komponentide teket (hallates ja täiendades keskset komponentide teeki).

RIA poolt koordineeritud. Samuti ei ole tehtud kõiki loodud komponente keskse teegi

kaudu kättesaadavaks ega taaskasutatavaks, mistõttu kulutatakse arendusprotsessides

ressursse sarnaste funktsionaalsustega komponentide, rakenduse ja veebilehtede

arendamiseks, kasvatades pikas plaanis muuhulgas tehnoloogilist võlga.

5. Positiivse näitena on TEHIK arendanud VEERA baasil disainisüsteemi TEDI koos

toetava juhtimismudeliga. TEDI-ga on seotud toimiv tuumikmeeskond, kes nõustab ja

toetab aktiivselt kogukonda. Lisaks komponentide disainile ja raamistikule on loodud

kesksete komponentide teek, mis on tootetiimide poolt pidevalt täienev.

6. Riigi vaates ei ole jätkusuutlik jätkata mitme paralleelse disainisüsteemi ülalhoiu ja

arendamisega. Arvestades TEDI küpsust on mõistlik jätkata selle arendamisega ja

keskse toote-teenusena pakkumisega, milleks TEHIK on valmisolekut avaldanud.

Riikliku disainisüsteemi pikaajaline eesmärk

7. Riikliku disainisüsteemi eesmärgiks aastaks 2030 on tagada küps, funktsionaalselt

toimiv ja riigiüleselt kasutatav lahendus, mis loob eelduse ühetaolise, ligipääsetava ja

kvaliteetse kasutajakogemuse kujundamiseks ning aitab ühtlasi hoida kokku

digiteenuste arendus- ja halduskulusid.

Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused

Tegevus Vastutaj

a

Tähtaeg

8.

Anda TEHIKule disainisüsteem VEERA üle as-is

põhimõttel koos 2 FTE riigieelarvelise palgafondi

kattega.

RIA 2025 III

kv

9.

Leppida TEHIK ja JDM vahel kokku äritellija

ning äriomaniku rollid ja vastutused (lähtuvalt

Lisa 1 esitatud ettepanekust).

JDM,

TEHIK

2025 III

kv

10.

Esitada JDM-le eelarvevajadus, mis on vajalik

keskse riikliku disainisüsteemi haldus- ja

juhtimismudeli väljatöötamiseks ning toe

pakkumiseks perioodil 2026-2027.

TEHIK 2025 III

kv

11. Arendada TEDI tootetiimi baasilt

tuumikmeeskond toote-teenuse üleriigiliseks

pakkumiseks.

TEHIK 2026 I kv

12. Töötada välja riikliku disainisüsteemi

rakendamist toetav üleriigiline haldus- ja

juhtimismudel.

TEHIK,

JDM 2026 II kv

13. Töötada välja toetavad meetmed disainisüsteemi

rakendamise kohustuslikkuse tagamiseks ja

seirata nende meetmete mõju.

JDM 2026 II kv

14.

Alustada riigiülese haldus- ja juhtimismudeli

piloteerimist (sh tagades kompetents

kasutajaliideste disainimise ja arendamise

võimekuse tõstmiseks, pakkudes riigiasutustele ja

IT-majadele kasutatavaid komponente,

nõustamist ja juhised kvaliteetsete kasutajaliideste

arendamiseks ja arenduste tellimiseks läbi

riigiülese disainisüsteemi rakendamise).

TEHIK 2026 III

kv

15.

Seirata ja hinnata disainisüsteemi ja riigiülese

haldus- ja juhtimismudeli toimivust vastu

strateegilisi ja ärilisi eesmärke ning teha

juhtimisotsuseid toimivuse parandamiseks.

JDM

Kaks

korda

aastas

perioodil

2026-

2028

16.

Seirata ja hinnata igapäevaselt disainisüsteemi ja

riigiülese haldus- ja juhtimismudeli toimivust ning

teha juhtimisotsuseid toimivuse parandamiseks.

Anda ülevaade seiramistulemustest äritellijale

kord kvartalis.

TEHIK

Kord

kvartalis

2026-

2028

17.

Töötada välja koostöös TEHIK-ga jätkusuutlik

rahastamismudel, mis arvestaks EL

struktuurifondide toetuselt väljumisega alates

2028+.

JDM 2027 II kv

Edumõõdikud

18. Saavutada 2026-2028 disainisüsteemi tõhusa juhtimise, arendamise ja rakendamise

tulemusel kokkuhoid vähemalt 20% või vähemalt 1 miljon eurot. Alusandmed: EL 21-

27 struktuurifondide JDM valdkondlikest digipööretest rahastatavad arendusalgatused,

mis sisaldavad kasutajaliideste disainimise ja arendamise (front-end) kulusid.

19. Saavutada alates 2029. aastast disainisüsteemi tõhusa juhtimise, arendamise ja

rakendamise tulemusel kokkuhoid vähemalt 20% või vähemalt 1 miljon eurot aastas.

Ettepanek otsuseks: Kiita heaks riikliku disainisüsteemi pikaajaline eesmärk ning selle

saavutamiseks vajalikud tegevused, ajakava ning edumõõdikud.

Äritellija ja toote/teenuseomaniku ülesannete ja vastutuste jaotus (tööversioon)

Äritellija (Justiits- ja

Digiministeerium) Toote/teenuseomanik (TEHIK)

Juhib, arendab ja haldab riigi

digiteenuste kasutajakogemuse,

kasutajaliideste disainimise ja

arendamise (UX/UI)

koostoimelisuse strateegilist

vaadet (eesmärkide seadmine ja

mõjude hindamine, arengu

koordineerimine)

Juhib, arendab ja haldab riiklikku disainisüsteemi

lähtuvalt strateegilistest ning ärilistest eesmärkidest

ja kasutajate vajadusest

Eesmärgi saavutamiseks vajalikud ülesanded:

Riikliku disainisüsteemi

juhtimis- ja haldusmudeli

väljatöötamisel osalemine ning

arengu ja rakendamise seiramine

(koostöös disainisüsteemi

omanikuga)

Riikliku disainisüsteemi (toote/teenuse) juhtimis- ja

haldusmudeli ning asutuseülese juhtimis- ja

haldusmudelite väljatöötamine, igapäevane

juhtimine ja edasiarendamine

Riigiülese digidisaini koostoime

visiooni ja strateegia

kommunikatsioon, laiendatud

Riikliku disainisüsteemi toote/teenuse strateegia

kommunikatsioon, disainisüsteemi kogukonna

riigiülese kogukonna ehitamine

ja koordineerimine

ehitamine ja koordineerimine (sh suhtluskanali

haldamine ja kommunikatsioon)

Disainisüsteemi juhtimiseks ja

arendamiseks vajaliku ressursi

taotlemine

Disainisüsteemi juhtimiseks ja arendamiseks

vajaliku ressursi ja kompetentsi hindamine,

sõnastamine ja hankimine

Disainisüsteemi juhtimise ja

arendamise eesmärkide ning

väärtuspakkumise sõnastamine,

edumõõdikute seadmine,

seiramine ja tulemuslikkuse

hindamine (koostöös

toote/teenuseomanikuga)

Disainisüsteemi juhtimise ja arendamise eesmärkide

ning väärtuspakkumise sõnastamine, edumõõdikute

seadmine, seiramine ja tulemuslikkuse hindamine

(koostöös äritellijaga)

Riigiülese digiteenuste

kasutajakogemuse ja

kasutajaliideste koostoimet

suunavate pikaajaliste

eesmärkide ja edumõõdikute

seadmine, seiramine ja

täiendamine

Disainisüsteemi rakendamiseks, täiendamiseks ja

panustamiseks vajaliku tugiteenuse pakkumine

(komponentide kasutuselevõtuks, uute

komponentide arendusvajaduse hindamiseks,

komponentide juhtimiseks ja avalikustamiseks)

Disainisüsteemi kesksete komponentide

defineerimine, põhilistes raamistikes välja

arendamine, koostoime ja järjepidevuse tagamine

ning taaskasutuse eesmärgil osapooltele avalikult

kättesaadavaks tegemine (sh komponentide teegi

täiendamine vastavalt püstitatud eesmärkidele ja

kasutajate vajadustele)

Disainisüsteemi komponentide ja dokumentatsiooni

regulaarne üle vaatamine ja uuendamine

Juhiste loomine ja uuendamine riigiasutustele

disainisüsteemi rakendamiseks kasutajaliideste

arenduste targal tellimisel (sh infosüsteemide

kasutajaliideste disainimise ja arendamise protsessi

tõhustamiseks)