Seisukoad Pikk tn 5 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu koostamiseks

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Järva Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 56

73301, Järva maakond, Järva vald,

Järva-Jaani alev

Teie 21.01.2026 nr 7-6/2026/288-1

Meie 23.02.2026 nr 7.2-2/26/1112-2

Seisukohtade väljastamine Pikk tn 5

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Järva-Jaani alevis Pikk tn 5 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu

(katastritunnus 25701:001:0128, edaspidi planeering) algatamisest Järva Vallavalitsuse

09.09.2025 korraldusega nr 357.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine toitlustus- ja

teenindushoone, vedelkütuse tankla ning neid teenindavate rajatise rajamiseks. Planeeringu

algatamise taotluse järgi planeeritakse tanklasse bensiini ja diiselkütusemahutid kokku ligikaudu

50 tonni ja LPG gaasi mahuti ligikaudu 9000 liitrit.

Planeeritav ala külgneb riigi tugimaanteega nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee km 95,047-95,12

(riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1506 autot) ning kõrvalmaanteega nr 15128 Järva-

Jaani - Tamsalu - Kullenga tee km 0-0,11 (liiklussagedus on 629 autot).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Algatamise korralduse kohaselt kavandatakse juurdepääsud planeeringualale riigitee nr 39 km

95,119 asuva olemasoleva ristmiku (Mõisa tee) ning Pikk tn 5 ja Tamsalu tee 1 kinnistute

piirile, riigitee nr 15128 km 0,090 kavandatava mahasõidu kaudu.

Uue mahasõidu rajamise eelduseks on riigitee nr 15128 km 0,107 asuva, teeregistris mitteoleva

mahasõidu (juurdepääs Tamsalu tee 1 kinnistule) likvideerimine enne tankla mistahes ehitisele

kasutusloa taotlemist/kasutusteatise esitamist ning kavandatava mahasõidu kaudu riigiteelt

juurdepääsu tagamine nii Pikk tn 5 kui Tamsalu tee 1 kinnistutele. Lahendada tuleb riigitee nr

15128 ohutu teeületus jalakäijatele. Jalakäijate liikumisteede kavandamisel palume vallal ja

arendajal teha sisukat koostööd, et selgitada välja peamised liikumissuunad arvestades riigitee

vahetus läheduses olevate tõmbekeskustega (muuseumid, kool, jne) ning planeerida toimiv ja

ohutu terviklahendus.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

2 (3)

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Maapealsed ehitised

kavandada riigiteede kaitsevööndist väljapoole.

4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.

5. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

5.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

5.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Parkimiskohti mitte

kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8.

Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, heki, aia

vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Liiklusvälised teabevahendid (nt reklaamtahvel)

ei tohi piirata nähtavust ristmikul (liiklusseaduse § 53).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike

mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab

arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh

libeduse- ja tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

3 (3)

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitise kasutusloa/kasutusteatise väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus