Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1031976

1. Keskkonnakaitseloa taotlus

Taotlus

Taotluse number T-KL/1031976

Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus

Loa registrinumber HARM-055

Loa liik Keskkonnaluba

Taotleja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Tootsi Turvas

Kontaktisik Evelin Krekker

Tegevuse ülevaade

Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Maapõue ja veeloa liitmine, korrastamise suuna muutmine ning keskkonnaloa kehtivuse pikendamine 30 aasta võrra. Samuti õhu eriosa lisamine taotlusele.

Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus

Aktsiaselts Tootsi Turvas (edaspidi ka AS Tootsi Turvas, taotleja) on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes tegeleb Leva tootmisala mäeeraldisel, HARM-055 (maapõu) ja L.VV/324579 (vesi) alusel, vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad keskkonnaload kehtivad kuni 26.06.2029. Käesoleva keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlusega soovib ettevõte liita keskkonnaload nr HARM-055 ja L.VV/324579 ning säilitada oma tegevus Leva turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra. Tulenevalt „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“ hindamismetoodikast tuleb Leva turbatootmisala mäeeraldisele juurde taotleda ka õhuluba (vt ptk 6). Lisaks eelnevale soovitakse tänasest parimast teadmisest lähtuvalt muuta tootmisala korrastamise suund taastuvaks sooks.

Leva turbatootmisala mäeeraldisel on 2024. a läbi viidud markšeiderimõõdistamine ja jääkvaru uuring, mille tulemusena on täpsustatud mäeeraldise aktiivne tarbevaru plokkide lõikes. Uuringu tulemusena on Eesti Geoloogiateenistuse 07.05.2025 korraldusega nr 13-5/25-56 kinnitatud Mahtra turbamaardlas asuva mäeeraldise jääkvaru plokkides 1 (VL) ja 2 (HL) aT.

Taotlus põhineb eelnevalt mainitud „Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeideri- mõõdistamise ja jääkvaru uuringu aruandel (varu seisuga 28.08.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883), mille andmetel on Leva turbatootmisala vähelagunenud turba jääkvaru plokis 1 aT 11 tuh t ning hästilagunenud turba jääkvaru plokis 2 aT 724 tuh t.

Kaevandatav maavara (turvas) sobib kasutamiseks eelkõige põllumajandus- ja aiandusturbana.

Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldise pindala on 129,60 ha. Leva turbatootmisalal kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks on 2013. a koostatud keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne, mille tulemused on esitatud „Mahtra turbamaardla Leva turba-tootmisala kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0970), mis on heaks kiidetud Keskkonnaameti 16.09.2013 korraldusega nr HJR 7-6/13/18956-28. Leva turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatav tegevus ei avalda ümbritsevale keskkonnale täiendavat negatiivset mõju, kuid pikendatakse siiski nende kestvust.

Käitis/tegevuskoht

Nimetus Leva turbatootmisala

Aadress Leva turbatootmisala, Kirivalla küla, Kose vald, Harju maakond

Territoriaalkood 3140

Katastritunnus(ed) 36301:001:0760

Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6553763, Y: 561355

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Leva turbatootmisala (36301:001:0760).

Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline

Kehtivus aastates 30 aastat

Alates

Kuni

Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Kose vald, Harju maakond 0338

1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane

2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane

2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane

2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane

2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane

2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane

2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane

2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane

2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane

2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane

2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane

2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed3/20

2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane

2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane

2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane

3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane

3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane

3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane

3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane

3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane

3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane

3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane

3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane

3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta

4/20

Ei ole asjakohane

3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane

3.11. Lisad Ei ole asjakohane

4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus

4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane

4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane

4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane

4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega

Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas.

Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta

Seiret on tehtud kehtiva keskkonnaloa nr L.VV/324579 alusel.

Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid

Lisa 1: Maarendilepingu_muutmise_kokkulepe_nr_1__Leva_turbatootmisala__Leva_turbaraba_.asice

Lisa 2: Selgitus_1.docx

Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu (Kirivalla oja) läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide, settetiikide ja väljalaskme HA616. Suublasse juhitud vooluhulk tootmisala pindala (129,6 ha) ja piirkonna keskmise sademete hulga (731 mm/a) korrutisena, arvestades maha Eesti keskmise aurumise (450 mm/a) on ~364 tuh m3 aastas ehk ligikaudu 91 tuh m3 kvartalis.

Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus

Tootmisala väljalasule on rajatud kaks settetiiki PUH0376160. Lisaks vee puhastamisele ühtlustavad settetiigid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settetiigid on projekteeritud selliselt, et keskmine voolukiirus nendes on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settetiigi põhja. Neid tuleb puhastada regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb jälgida projekteeritud settetiikide mõõtmeid.

Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 3: Gr_lisa_4___Veeloa_taotluse_plaan.pdf

Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei

5/20

Väljalaskme jrk nr 1.

Reoveepuhasti nimi

Reoveepuhasti kood

Väljalaskme nimi Leva turbatootmisala

Väljalaskme kood HA616

Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask

Väljalaskme koordinaadid X: 6554406, Y: 561951

Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine

Taotletav vooluhulk suublasse juhtimiseks (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

2026 91 000 91 000 91 000 91 000 364 000 Arvestuslik

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Prognoositav sademevee vooluhulk (m³) Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis

Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a

Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

Üksikproov X: 6554406, Y: 561951 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) II või III kvartal Üks kord aastas

Üksikproov X: 6554406, Y: 561951 Heljum II või III kvartal Üks kord aastas

Üksikproov X: 6554406, Y: 561951 Üldfosfor (Püld) II või III kvartal Üks kord aastas

Üksikproov X: 6554406, Y: 561951 Üldlämmastik (Nüld) II või III kvartal Üks kord aastas

Üksikproov X: 6554406, Y: 561951 Naftasaadused II või III kvartal Üks kord aastas

Suubla

Suubla nimetus Kirivalla oja

Suubla kood VEE1091300

Pinnaveekogumi nimi

Pinnaveekogumi kood

Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund

Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus

Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt

6/20

Heitvee juhtimisel pinnasesse

Pinnase iseloomustus

Asukoha L-EST97 koordinaadid

Immutusala pindala (ha)

Põhjavee kaugus immutussügavusest (m)

Põhjaveekihi kaitstus

Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus

4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane.

4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane.

4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane

4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane

4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane

4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane

4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane

4.9. Taaskasutusvee tootmine 7/20

Ei ole asjakohane

5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad

5.2. Käitise kategooria

5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt)

5.4.1. Üldandmed

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​mõõt, m

Väljumis ​kõrgus, m

Joon ​kiirus, m/s

Tempera ​tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

L_1 Tootmisväljak 1

X: 6553178, Y: 560909 X: 6554231, Y: 561267

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

L_2 Tootmisväljak 2

X: 6553342, Y: 561520 X: 6554322, Y: 561768

10 050121 - Tahkete fossiilkütuste kaevandamine ja esmane töötlemine - turbatootmine

Nende tegevusalade EMTAK koodid, millele luba taotled 08921 - Turba tootmine

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

8/20

5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ

Registrikood/isikukood 11206437

Postiaadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn

Telefon 53314567

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele - Atmosfääriõhu kaitse seadus, 15.06.2016; - Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, 16.02.2011; - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis"; - Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord"; - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 "Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid"; - Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Märts 2025. - Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"

Tehnoloogilised kaardid Lisa 4: Leva_plokkskeem.jpg

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähtmeandmed pärinevad kehtivast maavara kaevandamise loast ja sellega seotud materjalidest (leitavad taotluse 6. osast) ning arendajalt saadud informatsioonist.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus AS Tootsi Turvas Leva turbatootmisala asub Harju maakonnas Kose vallas Kirivalla küla territooriumil, jäädes Kose alveiust 8 km kaugusele edalasse. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa paikneb Leva turbatootmisala maaüksustel (katastritunnus: 36301:001:0760).

Käesoleva keskkonnaloa taotlusega soovib taotleja peaasjalikult pikendada olemasolevat luba tootmisalal paikneva jääkvaru ammendamiseks ja lisaks liita maavara kaevandamisloaga vee erikasutusluba ja õhusaasteluba. Taotletavas käitises planeeritakse turvast kaevandada freesmeetodil. Tootmisväljakuid on käsitletud pindalaliste heiteallikatena, mis tulenevalt KOTKAS süsteemi keskkonnaloa taotluste mooduli tehnilistest piirangutest on käitise tootmisalale paigutatud indikatiivselt võimalikult suure kaetusega. Väljaspool tootmisväljakuid tööd ei toimu ja heiteallikaid ei esine.

Lähima majapidamise õueala asub tootisala teenindusmaa piirist ~515 km kaugusel kirdes Karu kinnistul (katastritunnus: 33801:001:0985). Teised majapidamised jäävad kaugemale.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 5: Joonis_1._Kaitise_asukoha_kaart_Leva.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 6: Joonis_2._Heiteallikate_asendiplaan_Leva.pdf

9/20

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Taotletava käitise lähiümbruses (500 m raadiuses) olulisi geograafilisi (maapinna eripärast tulenevaid) ega tehnogeenseid (infrastruktuur, muud rajatised) objekte, mis võiksid oluliselt mõjutada saasteainete levimist, ei esine.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Heiteallikale kõige lähemaks Riigi Ilmateenistuse vaatlusjaamaks on Kuusiku meteroloogiajaam. Perioodi 2020 - 2025 keskmised meteroloogilised andmed on toodud alljärgnevalt:

II kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 10,7 C III kvartali kuu keskmine õhutemperatuur: 15,7 C Aastate keskmine õhutemperatuur: 7,1 C Aastate keskmine tuule kiirus: 2,8 m/s Aastate keskmine sademete summa: 666 mm

Tuulteroos, fail Lisa 7: Kuusiku_2025_tuulteroos.PNG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Puuduvad

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Juhendmaterjal „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika“. Versioon 1, 2025 Tallinn.

Manused Lisa 8: Valisohu_saasteainete_heite_arvutusmetoodika_turvas_V1__lopparuanne_2025.03.03.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Arvutuskäigu näidised on toodud lisatud manuses.

Manused Lisa 9: KOTKAS_arvutuskaik_Leva__02.2026_.asice

10/20

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Tootmisväljak 1 (L_1) Tootmisväljak 2 (L_2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 0

Veebruar 0

Märts 0

Aprill 0

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 0

November 0

Detsember 0

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Tootmisväljak 2 (L_2) Tsükon 1 Tsüklonite korrasolekut kontrollitakse visuaalselt aktiivse tootmisperioodi vältel umbes 1x kuus. PM-sum Osakesed 70 %

PM10 Peened osakesed (PM10) 70 % PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 70 %

Muud heite vähendamise meetmed

11/20

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 12/20

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Tootmisväljak 1 (L_1) PM-sum Osakesed 16.66 g/s 1.301 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 10.889 g/s 0.795 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 7.647 g/s 0.53 t Jah

Tootmisväljak 2 (L_2) PM-sum Osakesed 2.285 g/s 0.919 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 2.285 g/s 0.562 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2.285 g/s 0.375 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Lisainfo Hetkeliste heitkogustena on kajastatud kõige suurema heitega tööprotsessi ehk turba vaakum- ja mehaanilist kogumist. Aastaste heitkoguste all on arvestatud kõikide turbatootmise tööprotsessidega ja kajastatud on summaarsed heitkogused. Seejuures on aastane heitkogus jagatud tootmisväljakute (heiteallikate) vahel proportsionaalselt, võttes arvesse nende pindalasid.

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Tootmisväljak 1 X: 6553705, Y: 561088 Tootmisväljak 2 X: 6553832, Y: 561644

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 28 Vastab 45 0

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 10: Joonis_3._Leva_paevane_toostusmura_hajumine.pdf

Mõjutatavad müratundlikud alad Lähimad müratundlikud ala on piirkonnas paiknevad majapidamiste õuealad, millele rakenduvad II kategooria normtasemed.

Müra vähendamise meetmed

13/20

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. Lähtuvalt saasteainete hajumistulemustest ei esine taotletava käitise piiril ega sellest väljaspool kehtestatud saasteainete piirväärtuste ületamist (tabel 5.4.13) ning saasteainete kontsentratsioonid jäävad lubatust madalamaks. Kuna mudelduse järgi ei ületata piirväärtusi maksimaalse tootmispäeva lõikes, ei ole ka muul ajal tõenäoline normide ületamine ega õhukvaliteedi oluline halvenemine. Samuti ei põhjusta käitise tegevus olulist müra (tabel 5.4.12), sest väljaspool tootmisterritooriumi jäävad müratasemed 45 dB allapoole ning lähiümbruses ei esine müra suhtes tundlike objekte ega maa-alasid. Eelnevast tulenevalt ei ole välisõhu alase seiretingimuste seadmine ega selle teostamine vajalik. Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub kaebusi, tuleb kontrollida õhukvaliteedi taset laekunud kaebuse asukohas. Kontrollmõõtmised peavad olema teostatud vastavalt kaebuse sisule (müra, tolm) ning kaebuse esitamise hetkel valitsenud samadel tingimustel (ilmastikuolud - eelkõige tuule suund, karjääri töötamine sarnasel määral jne).

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Vorm ei ole asjakohane.Käitise heiteallikate planeeritaval tegevusel lõhnahäiringuid põhjustavaid aineid (näiteks lahustid, värvid) ei kasutata ning lõhnaainete esinemist ei ole ette näha.

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Meetmeid rakendada ei ole vaja, sest modelleeritud müratasemed väljaspool tootmisterritooriumi jäävad allapoole 45 dB ning lähiümbruses paiknevad müra suhtes tundlikud alad (majapidamiste õuealad) asuvad piisaval kaugusel.

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr

Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐ väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

L_1, L_2 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

9.932 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 4.40 0.176

L_1, L_2 PM10 Peened osakesed (PM10) 13.174 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 27.30 0.546 1 aasta 40 µg/m³ 6.10 0.152

Koosmõju kirjeldus Turbatootmisalal toimub turba kogumine periooditi (mitte igapäevaselt) vastavalt sobivatele tingimustele. Välisõhu modelleerimistulemused ilmestavad turba kogumispäeva õhukvaliteedi taset, seejuures on arvestatud, et turvast kogutakse ühe tööpäeva jooksul kõikidelt tootmisväljakutelt ehk maksimaalses ulatuses.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

Puuduvad

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Airviro

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2025

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

14/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Riigi Ilmateenistuse Kuusiku meteoroloogiajaam

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Automaatselt vastavalt Airviro programmile.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Taotletava käitise lähipiirkonnas ei paikne KOTKAS andmebaasi alusel teisi fooniallikaid.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Peale heiteallikate töölerakendamist ei muutu ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi tase olulisel määral. Saasteainete lubatud kontsentratsioone välisõhus väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Saasteainete hajumisarvutuste kaardid on manusena.

Manused Lisa 11: Airviro_hajumispildid_Leva_02.2026.rar

15/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Lähtuvalt Airviro saasteainete hajumisarvutuste tulemustest ei esine taotletava käitise heiteallikate töötamisel ühegi saasteaine lõikes piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Õhukvaliteedi tase piirkonnas olevate elumajade juures olulisel määral mõjutatud ei ole.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade õuealadel atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud müratasemete piirväärtusi ei ületata ning olulist välisõhu kvaliteedi langust ei esine. Turbatootmisaladel on tootmisväljakud piisavalt suured ning tegevus toimub perioodiliselt ja hajutatult, mistõttu ülenormatiivseid müratasemeid ei esine ka tootmisalal.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Saasteainete lõikes on suurimate heitkogustega tootmisväljakutelt (tootmisväljakud 1 ja 2) turba kogumisega kaasnev osakeste heide.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Kehtestada saasteainete heitkogused vastavalt tabelites 5.5 ja 5.6 toodud väärtusele. Heite vähendamise meetmed: 1. Jätkata turba vaakumkoguja(te)l tsüklonite kasutamist. 2. Jälgida tuule suunda ja vajadusel teostada tööprotsesse tootmisala väljakute äärealadel selliselt, et kaasnevad osakesed ei kanduks tuulega suuremal määral tootmisterritooriumi piirist väljapoole.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Õhukvaliteedi ja müra omaseire ei ole vajalik, kuivõrd prognoositavad saasteainete kontsentratsioonid tootmisterritooriumi piiril ei ületa kehtestatud piirväärtustest (tabel 5.4.13) ning müra normtasemed on tagatud (tabel 5.4.12).

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Väga tugeva tuule korral (üle 12 m/s) peatada ajutiselt töö.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Teisi olulisi kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ei esine või on need kirjeldatud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas.

Muud heite vähendamise meetmed

16/20

5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas

6. Eriosa - Maapõu

6.1. Maavara kaevandamine

Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Äkkheite keskmine prognoositav kontsentratsioon, mg/Nm³ Kanda vormile 5.6

Hetkeline Aastas Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik

Tootmisväljak 1 (L_1) PM-sum Osakesed Tavaheide 16.66 g/s 1.301 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 10.889 g/s 0.795 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 7.647 g/s 0.53 t Jah

Tootmisväljak 2 (L_2) PM-sum Osakesed Tavaheide 2.285 g/s 0.919 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.285 g/s 0.562 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.285 g/s 0.375 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.6

CAS nr Nimetus Heitkogus aastas Kogus Mõõtühik

PM-sum Osakesed 2.22 t PM10 Peened osakesed (PM10) 1.357 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.905 t

17/20

6.1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Jrk nr 1.

Mäeeraldise olek kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 304

Maardla nimetus Mahtra

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Leva turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 129.60

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 154.28

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põllumajandus- ja aiandusturvas

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 11 tuh t 28.08.2024

2 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 7 124 tuh t 28.08.2024

Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0201 - hästilagunenud turvas 14 tuh t 671 tuh m³ 2. 0202 - vähelagunenud turvas 14 tuh t 11 tuh m³

18/20

Jrk nr 1.

Geoloogilise uuringu loa omaja Tootsi Turvas AS

Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARM-055

Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 26.06.2029

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 28.08.2024)

Geoloogiafondi number 47179

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-56

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.05.2025

6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

Geoloogilised uuringud

Kaevandatud maa korrastamine

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Taastuv soo

Graafilised lisad

Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 12: Gr_lisa_1___Maeeraldise_plaan.pdf

Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 13: Gr_lisa_2___Geoloogilised_labiloiked.pdf

Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 14: Gr_lisa_3___Korrastatud_maa_plaan.pdf

Lisadokumendid

Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 15: Seletuskiri__Leva_.asice

Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 16: 13_525_56_07.05.2025_Korraldus.asice

Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 17: EGF47179.zip

GIS ja CAD failid Lisa 18: piir_teenindusmaa.dgn

Lisa 19: piir_maeeraldis.dgn

Lisa 20: isojooned_lamam_EH.dgn

Lisa 21: isojooned_maapind_EH.dgn

19/20

7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks

8. Taotluse lisad

Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus

Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldise pindala on 129,60 ha. Leva turbatootmisalal kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks on 2013. a koostatud keskkonnamõju hindamine (KMH) aruanne, mille tulemused on esitatud „Mahtra turbamaardla Leva turba-tootmisala kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandes“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0970), mis on heaks kiidetud Keskkonnaameti 16.09.2013 korraldusega nr HJR 7-6/13/18956-28. Leva turbatootmisala mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatav tegevus ei avalda ümbritsevale keskkonnale täiendavat negatiivset mõju, kuid pikendatakse siiski nende kestvust.

Täpsem teave keskkonnamõju hinadmise eelhinnangu andmiseks on esitatud taotluse seletuskirjas.

Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus

Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta

Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed

Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafilised lisad Lisa 22: Graafilised_lisad.asice

20/20

VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:6000 Väljavõtte koostamise aeg 15.01.2024

MAA-AMET

Katastritunnus 36301:001:0112 Koha-aadress Harju maakond, Kose vald, Kirivalla küla,

Leva turbaraba Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100%

Pindala 24,80 ha Ruumikuju pindala 24.80 ha Kõlvikuline koosseis Muu maa 24,80 ha

Katastrisse kandmise aeg 23.09.2002 Moodustamise viis kaardi ja plaani alusel

Katastripidaja märked Pindala on ebatäpne (01.07.2018)

VÄLJAVÕTE MAAKATASTRI ANDMETEST Mõõtkava 1:6000 Väljavõtte koostamise aeg 15.01.2024

MAA-AMET

Katastritunnus 36301:001:0760 Koha-aadress Harju maakond, Kose vald, Kirivalla küla,

Leva turbatootmisala Sihtotstarve Turbatööstusmaa 100%

Pindala 129,47 ha Ruumikuju pindala 129.47 ha Kõlvikuline koosseis Muu maa 129,47 ha

Katastrisse kandmise aeg 01.09.1998 Moodustamise viis konverteeritud, kaardilt

Katastripidaja märked Pindala on ebatäpne (01.07.2018)

28.06.2004 SÕLMITUD MAARENDILEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE NR 1 7-

8/24/13

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi volitatud asutus Maa-amet (edaspidi Rendileandja), keda esindab regionaalministri 14.08.2023 käskkirja nr 128 „Volituse andmine“ alusel Maa-ameti

peadirektor Tambet Tiits, ja AS Tootsi Turvas (äriregistri kood 10021374; AS Kose Põllumajandustehnika (äriregistri kood 10237097) õigusjärglane) (edaspidi Rentnik), keda esindab juhatuse liige Urmas Reintam, mõlemad edaspidi nimetatud eraldi Lepingupool ja koos

Lepingupooled, on kokku leppinud Leva turbatootmisala katastriüksuse (katastritunnus 36301:001:0760) ja Leva turbaraba katastriüksuse (katastritunnus 36301:001:0112) kasutamiseks

28.06.2004 sõlmitud maarendilepingu (edaspidi Leping) muutmises alljärgnevalt: 1. Tulenevalt 01.01.2024 kehtima hakanud maapõueseaduse uuest redaktsioonist ja lähtudes

Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusest nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ ning AS-ile Tootsi Turvas

kuuluvast maavara kaevandamise keskkonnaloast nr HARM-055: 1.1. muuta Lepingu punkti 3.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antav maa asub Harju

maakonnas Kose vallas Kirivalla külas.“;

1.2. muuta Lepingu punkti 3.2 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antakse Eesti Vabariigile kuuluva Leva turbatootmisala kinnistu (registriosa nr 1228502, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV8714) koosseisu kuuluvad Leva turbatootmisala katastriüksus

(katastritunnus 36301:001:0760, pindala 129,47 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa) ja Leva turbaraba katastriüksus (katastritunnus 36301:001:0112, pindala 24,80 ha, sihtotstarve turbatööstusmaa) (edaspidi Objekt). Objekt on määratletud Lepingule lisatud maakatastri

väljavõtetega.“;

1.3. muuta Lepingu punkti 4.1 ja sõnastada see järgnevalt: „Leping jõustub selle sõlmimise päevast ja kehtib kuni 26.06.2029.“;

1.4. muuta Lepingu punkti 5.1 ja sõnastada see järgnevalt:

„5.1.1 Alates 01.07.2024 on vastavalt maapõueseaduse §-s 1358 sätestatule kasutustasu

suuruseks 3255,66 eurot (kolm tuhat kakssada viiskümmend viis eurot ja kuuskümmend kuus senti) aastas, mis moodustub Leva turbatootmisala katastriüksuse 2001. aasta maa

maksustamishinna alusel määratud kasutustasu (1824,42 eurot) suurendamisel 50% võrra ja Leva turbaraba katastriüksuse 2001. aasta maa maksustamishinna alusel määratud kasutustasu (346,02 eurot) suurendamisel 50% võrra.

5.1.2 Ajavahemikul 01.01.2025 kuni 31.12.2031 suureneb kasutustasu vastavalt

maapõueseaduse §-s 1358 sätestatule igal kalendriaastal, kuni saavutatakse maapõueseaduse § 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus või tasu maksimaalne määr, milleks on 413,59 eurot hektari kohta. Alates 01.01.2032 on kasutustasu suuruseks maapõueseaduse

§ 90 lõikes 7 sätestatud tasu suurus.“;

1.5. muuta Lepingu punkti 5.2 ja sõnastada see järgnevalt: „Ühe aasta eest tasumisele kuuluv kasutustasu makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.“;

2

1.6. muuta Lepingu punkti 5.3 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades maapõueseaduse § 90 lõigetes 7 ja 71 ning § 1358

sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu regulatsioon.“;

1.7. lisada Lepingule punkt 5.4 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu muutumisel kajastub uus kasutustasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei sõlmita.“;

1.8. lisada Lepingule punkti 5.5 ja sõnastada see järgnevalt: „Kasutustasu tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale viivist 0,05% (null koma null viis

protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest.“;

1.9. lisada Lepingule punkt 5.6 ja sõnastada see järgnevalt: „Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja vajadusel Rentnikule lõpparve hiljemalt 14 (neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Lepingupooltel teineteistelt

saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui Lepingupooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone.“;

1.10. lisada Lepingule punkt 5.7 ja sõnastada see järgnevalt: „Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega,

on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul lõpparve saamisest arvates esitada

Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või

motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.“;

1.11. muuta Lepingu punkti 7 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma Rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute kasutusse.“;

1.12. lisada Lepingule punkt 10.6 ja sõnastada see järgmiselt: „Rentnik kohustub tasuma Lepingu Objekti maamaksu ning kandma kõik muud katastriüksustega seotud koormised. Rentnikul

säilib maamaksu ja muude koormiste tasumise kohustus kuni Objekti täieliku tagastamiseni Rendileandjale;“;

1.13. lisada Lepingule punkt 10.7 ja sõnastada see järgnevalt: „Rendileandja nõudel kohustub

Rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise teostamise ja

katastrimõõdistamise toimiku esitamise Rendileandjale;“;

1.14. lisada Lepingule punkt 10.8 ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik on kohustatud viivitamatult teavitama juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel nimetatud asjaolust Rendileandjat, samuti on õigusjärglane kohustatud esitama Rendileandjale oma andmed

ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;“;

1.15. lisada Lepingule punkt 10.9 ja sõnastada see järgnevalt: „Rentnik on kohustatud teatama Lepingu täitmist takistavate asjaolude (sealhulgas maksejõuetus) ilmnemisel sellest kohe Rendileandjale kirjalikult, samuti on ta kohustatud teatama takistavate asjaolude

lõppemisest.“;

3

1.16. asendada Lepingu lisaks olevad kinnistu plaanid maakatastri väljavõttega ning muuta

Lepingu punkti 19.3 ning sõnastada see järgnevalt: „Leva turbatootmisala maakatastri väljavõte.“;

1.17. asendada Lepingu lisaks olevad piiriprotokollid maakatastri väljavõttega ning muuta Lepingu punkti 19.4 ning sõnastada see järgnevalt: „Leva turbaraba maakatastri

väljavõte.“.

2. Käesoleval kokkuleppel on järgmised lisad: Leva turbatootmisala maakatastri väljavõte,

Leva turbaraba maakatastri väljavõte.

3. Käesolevas kokkuleppes mittesisalduvad Lepingu tingimused jäävad kehtima.

4. Käesolev kokkulepe on Lepingu lahutamatu osa ning kehtib selle allkirjastamisest

Lepingupoolte poolt.

Rendileandja: Maa-amet Registrikood 70003098

Mustamäe tee 51 10621 Tallinn

Tel 665 0600 E-post [email protected] Rahandusministeerium

A/a nr EE891010220034796011 SEB Pank

(allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits

Rentnik: AS Tootsi Turvas Registrikood 10021374

Papiniidu tn 5-Büroomaja 1 Pärnu linn

80010 Pärnu maakond E-post [email protected] Tel 503 5497

(allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reintam

Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral ISO 9613, - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2026 Pro - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti 2026 alusandmeid

Tööstusmüra hajumine

Karu Lde = 28.0 dB

Leva tootmisala

Line Source Road Ground Absorption Receiver Calculation Area

Joonallikas (vaakum/mehaaniline kogumine) Tee Ro sa tootmisala käitise piir Majapidamise õueala Roosa tootmis la mäeeraldise piir

> 35 dB > 40 dB > 45 dB > 50 dB > 55 dB > 60 dB > 65 dB > 70 dB > 75 dB > 80 dB

Kuupäev 18.02.2026 Koostas: Priit Kallaste

Töö nr 26/5410Kinnitas: Aadu Niidas

Mõõtkava 1 : 10 000

Leva tootmisala keskkonnaloa taotlus Turba kogumine

Joonise sisuTöö nimetus Joonise nr 3

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018

Päevane hinnatud müratase (kell 7-23)

Ld, dB(A)

Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused:

- Turba kogumine - vaakumkogumine helivõimsustasemega 113 dB ja mehaaniline kogumine helivõimsustasemega 104 dB - on arvestatud toimuma mõlemal tootmisväljakutel ühe tööpäeva vältel. - Müraallikate kõrgus maapinnast 2 m. - Kõrghaljastuse (sh metsa) olemasoluga ei ole arvestatud (vaba helivälja tingimus). - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhus leviva müra kaardistamiseks.

Välisõhus levivad müra normtasemed erinevatele maa-aladele on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71.

II kategooria maa-ala (õuealad) tööstusmüra päevane piirväärtus on 60 dB.

K r

K r

K r

K r

6 5 .5

5

6 5 .1

5

6 5 .6

8

65.8 6

6 4 .0

2

62.7 4

64.76

6 5 .6

8

6 6 .0

4

6 6 .2

1

6 5 .4

0

62.3 1

64.12

6 3 .3

7

64.67

65.05

6 5 .7

0

64.1 9

6 5 .9

5

65.3 9

63.2 3

62.83

66.20

64.2 5

64.04

64.96

64.58

64.0 5

6 2 .8

2 6 5 .6

0

64.33

65.6 2

6 2 .5

5

62.1 3

65.10

65.81

63.92

65.01

6 2 .5

8

63.2 7

66.32

64.48

64.11

65. 34

65.35 6 3 .6

4

6 5 .4

2

64.44

64.0 9

64.6 5

62.0 9

64.3 8

64.05

65.00

64.28

6 5 .4

8

6 3 .9

3

62 .87

63.53

62.3 7

64.97

64.32

65.74

65.56

64.66

6 6 .0

9

6 6 .7

9

64.2 9

64.90

65.78

6 3 .4

0

65 .3 2

64.9 1

62.3 2

64.45

64.71

64.80

63.7 7

64.31

65.73

6 4 .2

2

65.6 8

6 5 .5

4

64.2 6

64.14

65.03

65.06

64.55

6 4 .5

8

65.7 5

65.08

65.78

63.3 3

6 4 .2

0

64.89

64.35

6 2 .1

1

64.80

64.54

65.02

64.34

6 2 .9

7

64.97

64.31

64.24

64.95

64.87

65.2 7

6 6 .0

5

64.00

64.93

65.85

64.78

62.7 1

64.10

65.08

64.08

64.70

64.97

6 5 .9

8

6 3 .0

0

65.00

64.81

6 1 .9

4

64.90

65.73

65.35

63.80

65.01

64.66

64.33

65.07

64.38

65.83

64.10

64.85

65.78

65.60

64.17

65.93

64.77

6 5 .6

6

64.13

64.80

64.94

6 5 .8

5

6 4 .2

1

65.68

65.07

63.0 1

64.04

65.03

65.45

65.49

63.72

63.90

64.61

6 6 .1

9

64.18

65.01

65.36

66.48

6 6 .7

5

63.86

64.21

64.88

6 5 .9

1

6 5 .8

5

63.96

64.01

65.01

64.75

6 5 .0

5

6 5 .8

5

64.13

64.92

64.72

6 2 .8

6

6 2 .2

9

64.23

65.09

64.93

64.79

64.14

64.89

64.21

64.68

65.53

65.3 9

63.84

64.10

65.76

63.99

64.03

65.05

65.76

63.84

64.09

64.72

6 5 .6

7

64.30

6 5 .4

8

64.03

64.08

64.92

64.83

64.22

64.98

64.19

64.74 64.06

62.95

64.11

64.87

63.58

63.78

65.7 0

63.88

64.17

65.86

64.78

63.76

64.14

64.5 8

6 6 .7

0

63.82

64.22

65.95

64.58

6 3 .4

0

62.76

63.95

64.23

64.90

64.85

6 5 .5

8

63.91

65.03

64.27

64.58

64.67

66.17

64.11

65.08

64.60

64.47

6 3 .9

4

64.05

64.94

62.1 5

63.87

64.15

65.12

64.71

65.64

64.8 9

63.72

64.11

66.40

63.92

64.17

64.05

65.89

61.8 9

65.30

63.73

65.62

64.70

6 6 .0

3

64.04

64.0664.86

6 2 .8

4

63.99

64.91

64.27

64.61

64.43

63.0 5

6 4 .4

3

64.22

64.42

62.99

6 1 .9

5

64.12

64.96

64.19

63.63

63.87

64.23

65.09

64.28

65.51

65.08

63.79

64.16

65.10

63.86

64.11

65.14

63.92

64.50

65.57

6 6 .6

4

63.77

64.67

6 5 .5

6

65.25

64.22

65.18

65.00

64.70

6 6 .1

5

64.38

65.01

64.17

65.61

65.14

64.59

64.58

6 2 .0

4

64.23

65.83

64.64

64.25

65.01

64.25

62.04

64.12

64.22

64.94

64.46

65.51

65.4 0

64.06

64.1865.06

65.90

65.4 2

6 6 .6

4

63.84

64.11

65.02

63.91

65.82

65.75

6 6 .3

4

63.78

65.40

64.72

6 3 .5

6

64.20

6 5 .5

5

63.98

64.17

65.06

6 5 .6

5

65.08

64.11

65.62

65.03

64.60

63.08

64.26

65.80

64.61

64.46

63.47

64.00

64.33

64.92

64.49

6 6 .0

1

6 6 .2

1

64.34

64.96

63.2 7

63.88

64.10

63.97

64.74

6 6 .1

1

66.15

64.90

66.67

65.42

66.99

66.27

65.43

66.36

65.99

65.96

65.99

66.48

66.37

66.40

67.01

66.72

66.04

65.90

66.48

66.80 67.12

66.22

66.61

66.54

67.06

66.78

65.89

66.57

66.55

67.16

67.02

66.18

65.76

66.63

67.03

67.32

66.17

66.08

66.64

67.15

67.30

67.23

66.65

67.12

66.95

67.16

66.58

67.07

67.03

67.48

66.97

66.99

67.03

66.97

65.62

64.53

6 5 .9

2

65.21 63.6

365.6 6

65 .5 9

64.92 62.17 65.3

6 62.0 6

65.1 5

65.4 6

65.67 62.54

66.64

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

64,21 28.08.2024

63,72 28.08.2024

62,62

28.08.2024

62,96 28.08.2024

63,72 28.08.2024

62,65

28.08.2024

62,68 28.08.2024

63,22 28.08.2024

63,22 28.08.2024

63,67 28.08.2024

63,22

28.08.2024

6 1

61

63

63

6 3

6 3

6 3

61

6 2

6 2

6 2

6 2

6 2

62

6 2

61

6 3

6 4

6 3

6 2

64

6 5

6 6

67

I

II

III

III'

I'

I'

Mahtra looduskaitseala

looduskaitseala

Mahtrametsa 0-0 65,60

0,90 3,90

1-1 65,57

1,20 4,90

1-2 64,85

0,40 4,20

1-3 64,26

- 2,70

1-4 63,56

- 1,90

-5 65,56

0,90 3,40

1-6 64,96

0,50 2,80

2-1 65,54

1,20 4,50

2-2 64,61

- 3,20

2-3 64,54

- 4,00

2-4 64,23

- 2,90

2-5 64,01

- 0,40

2-6 64,41

- 3,00

3-1 65,82

1,75 4,40

3-2 64,84

- 3,60

3-3 64,92

- 3,40

3-4 65,25

- 3,40

3-5 64,24

- 3,10

3-6 63,97

- 2,90

3-7 64,31

- 3,00

4-1 66,05

1,00 3,70

4-2 64,80

- 3,60

4-3 65,03

- 3,30

4-4 65,58

- 1,10

4-5 6 ,06

- 3,60

4-6 64,34

- 2,90

4-7 64,41

- 3,10

5-1 65,85

0,40 4,00

5-2 65,17

- 2,90

5-3 65,08

- 3,00

5-4 65,32

- 1,20

5-5 64,37

- 2,50

5-6 64,21

- 2,90

5-7 64,49

- 3,00

6-1 66,05

1,40 4,50

6-2 65,00

- 0,20

6-3 65,31

0,40 2,50

6-4 65,23

- 1,80

6-5 64,26

- 2,00

6-6 64,24

- 3,00

6-7 64,98

- 1,50

7-1 64,83

- 1,70

7-2 64,52

- 2,00

7-3 65,71

0,50 3,10

7-4 64,23

- 2,50

4-6 64,34

- 2,90

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1'

2' 3'

4'

5' 6'

8'

12'

13'

14'

15'

16'

7'

9' 10'

11'

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Proovivõtupunkt

III kategooria kaitsealused taimed

Looduskaitseala piir

III kategooria kaitsealused loomad

0 500 m250

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala Mäeeraldise plaan

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 1/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

aruanne (varu seisuga 28.08.2024)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883).

- "Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

3630 1:001

:0112Leva turb

arab a

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

36301:001:0179 Paunküla metskond 134

33801:001:0124 Karumetsa

6 554 500

6 554 000

6 553 500

6 553 000

5 6 2 0

0 0

5 6 1 5

0 0

5 6 1 0

0 0

5 6 0 5

0 0

3 3 8 0 1 :0 0 1 :1 5 2 0

36301:001:0044 Vana-Immuti

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 554 233,45 560 766,25

2 6 554 446,43 561 764,10

3 6 554 355,43 561 789,13

4 6 553 364,79 562 008,76

5 6 553 300,58 561 709,07

6 6 553 242,92 561 720,49

7 6 553 070,45 560 881,91

8 6 553 898,45 560 696,08

9 6 553 937,06 560 834,47

Pindala 129,60 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 554 270,93 560 707,40

2' 6 554 431,38 561 459,14

3' 6 554 432,43 561 464,03

4' 6 554 448,56 561 471,32

5' 6 554 491,14 561 491,46

6' 6 554 532,26 561 510,64

7' 6 554 529,98 561 587,16

8' 6 554 479,92 561 562,32

9' 6 554 478,07 561 593,91

10' 6 554 464,38 561 810,25

11' 6 553 334,51 562 075,91

12' 6 553 274,82 561 767,74

13' 6 553 201,96 561 782,17

14' 6 553 009,31 560 845,47

15' 6 553 933,10 560 638,15

16' 6 553 971,64 560 776,29

Pindala 154,28 ha

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 30 pT

Plokk 30 pT

Plokk 7 pT

Plokk 4 aT

4 aT

Plokk 2 aT

3 aT 4 aT

1 aT 2 aT

1 aT 2 aT

1 aT 2 aT

N

66

62

150

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

Piketi nr 3-1

Maapinna abs kõrgus, m 65,82 64,84 64,92 65,25 64,24 63,97 64,31

Lamami abs kõrgus, m 61,42 61,24 61,52 61,85 61,14 61,07 61,31

Turbalasundi kogupaksus, m 4,40 3,60 3,40 3,40 3,10 2,90 3,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 5-1

Maapinna abs kõrgus, m 65,85 65,17 65,08 65,32 64,37 64,21 64,49

Lamami abs kõrgus, m 61,85 62,27 62,08 64,12 61,87 61,31 61,49

Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 2,90 3,00 1,20 2,50 2,90 3,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 1-2 2-2 3-3 4-3 5-3

Maapinna abs kõrgus, m 64,85 64,61 64,92 65,03 65,08 65,31 64,52

Lamami abs kõrgus, m 60,65 61,41 61,52 61,73 62,08 62,81 62,52

Turbalasundi kogupaksus, m 4,20 3,20 3,40 3,30 3,00 2,50 2,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 179 208 200 197 171 92

176 181 214 191 185 206

135 231 215 201 153 221

1,75

0,40

0,40 0,40 -----

------

------

3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7

5-2 5-3 5-4 5-5 5-6 5-7

6-3 7-2

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III' S m

N m

W m

E m

E m

W m

10-4

5-3

46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57

58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75

5-3

46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57

3-1

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vähelagunenud turvas

Hästilagunenud turvas

Liivsavi / saviliiv

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Proovi number

Moreen

Proovivõtupunkt

Lagunemise aste, %

Rabaturvas

Siirdesooturvas

Madalsooturvas

Proovi number

Maapinna kontuur

Turbalasundi lamam

Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir

Keskmine uuringuaegne veetase

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Eeldatav veetase maavara ammendamisel

Kaevandamisel säilitatav põhjatervik (vähemalt 0,2 m kasuliku kihi lamamist)

0 500 m250

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Mahtra looduskaitseala piir

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Kogu läbilõigetel kujutatud ala kattub III kaitsekategooria linnuliigi leiukohaga.

aruanne (varu seisuga 28.08.2024)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883).

- "Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

I-I' ... III-III'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/4

V 1 : 100

H 1 : 5000

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

r.

ss.

ms.

l.32,4%

3 0 p

T 7 p

T

3 a

T 4 a

T

Plokk 2 aT

3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T

3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T

3 0 p

T 7 p

T

Plokk 2 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT Plokk 1 aT

7 p

T

30 pT

50

(M 1:25)

3-1

läbilõige

Botaaniline

0,00

58

0,25

l.14,5% r.sfagnumi

59

0,50

l.23,3% r.sfagnumi

60

0,75

l.14,4% r.sfagnumi

61

1,00

l.20,2% r.sfagnumi

62

1,25

l.13,2% r.villpea-sfagnumi

63

1,50

l.15,1% ss.rohu-sfagnumi

64

1,75

l.21,3% ss.sfagnumi-rohu

65

2,00

l.30,3% ms.pilliroo-tarna

66

2,25

l.22,5% ms.pilliroo-tarna

67

2,50

l.27,1% ms.pilliroo-tarna

68

2,75

l.38,3% ms.pilliroo-tarna

69

3,00

l.42,0% ms.puu-tarna

70

3,25

l.38,9% ms.pilliroo-tarna

71

3,50

l.40,5% ms.pilliroo-tarna

72

3,75

l.44,1% ms.tarna-pilliroo

73

4,00

l.47,4% ms.tarna-pilliroo

74

4,25

l.32,3% ms.sfagnumi-rohu

75 4,40

l.40,0% ms.tarna-pilliroo

(M 1:25)

4-6

läbilõige

Botaaniline

0,00

34

0,25

l.21,5% ms.pilliroo-tarna

35

0,50

l.36,0% ms.pilliroo-tarna

36

0,75

l.40,3% ms.pilliroo-tarna

37

1,00

l.20,2% ms.pilliroo-tarna

38

1,25

l.33,4% ms.pilliroo-tarna

39

1,50

l.39,3% ms.pilliroo-tarna

40

1,75

l.40,8% ms.pilliroo-tarna

41

2,00

l.40,2% ms.pilliroo-tarna

42

2,25

l.46,3% ms.pilliroo-tarna

43

2,50

l.40,7% ms.tarna-pilliroo

44

2,75

l.42,5% ms.tarna-pilliroo

45 2,90

l.35,2% ms.rohu-puu

(M 1:25)

5-3

läbilõige

Botaaniline

0,00

46

0,25

l.27,3% ms.puu-pilliroo

47

0,50

l.28,9% ms.tarna-pilliroo

48

0,75

l.31,4% ms.puu-rohu

49

1,00

l.17,2% ms.tarna-pilliroo

50

1,25

l.32,4% ms.tarna-pilliroo

51

1,50

l.32,4% ms.tarna-pilliroo

52

1,75

l.33,7% ms.pilliroo-tarna

53

2,00

l.35,6% ms. tarna-pilliroo

54

2,25

l.36,7% ms.puu-pilliroo

55

2,50

l.39,7% ms.tarna-pilliroo

56

2,75

l.37,2% ms.tarna-pilliroo

57

3,00

l.41,3% ms.puu-tarna

L<25%

L>25%

T e e

T e e

6 5 .6

8

6 4 .0

2

6 5 .6

8

64.5 861.8 9

65.30

64.50

65.57

65.75

66.15

64.90

66.67

65.42

66.99

66.27

65.43

66.36

65.99

65.96

65.99

66.48

66.37

66.40

67.01

66.72

66.04

65.90

66.48

66.80 67.12

66.22

66.61

66.54

67.06

66.78

65.89

66.57

66.55

67.16

67.02

66.18

65.76

66.63

67.03

67.32

66.17

66.08

66.64

67.15

67.30

67.23

66.65

67.12

66.95

67.16

66.58

67.07

67.03

67.48

66.97

66.99

67.03

66.97

65.62

6 5 .9

2

66.64

61.25

61.45

60.91

61.27

60.84

61.50 61.19

61.07

62.68 62.89

63.09

63.38

62.30

62.57

64.25

64.43

62.09

61.68

61.62

61.34

61.59

62.33

62.13

62.58

62.45

63.48

63.39 62.63

62.38

62.72

61.80 62.54

63.25

62.67

61.68

61.41 61.13

61.71

61.92

62.12

64.06

62.34

63.94

64.29

61.93

61.41

61.48

61.53

61.18

61.66

61.62

61.55

61.23

61.77

60.85

63.48

62.42

62.51

62.23

62.41

62.24

62.40

63.25

60.91

61.64

61.65

62.89

61.58

60.83

61.97

61.77

63.49

64.46

61.50

61.57

61.54

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

61.72

61

6 2

62

6 262

62

62

6 2

6 2

6 3

63

63

6 3

6 3

63

6 3

6 3

63

64

64

6 4

64

65

65

6 5

6 6

66

6 3

6 1

61

61

6 4

64

6 1

6 2

6 3

6 5

6 6

67

I

II

III

III'

I'

I'

Mahtra looduskaitseala

looduskaitseala

Mahtrametsa 0-0 65,60

0,90 3,90

1-1 65,57

1,20 4,90

1-2 64,85

0,40 4,20

1-3 64,26

- 2,70

1-4 63,56

- 1,90

1-5 65,56

0,90 3,40

1-6 64,96

0,50 2,80

2-1 65,54

1,20 4,50

2-2 64,61

- 3,20

2-3 64,54

- 4,00

2-4 64,23

- 2,90

2-5 64,01

- 0,40

2-6 64,41

- 3,00

3-1 65,82

1,75 4,40

3-2 64,84

- 3,60

3-3 64,92

- 3,40

3-4 65,25

- 3,40

3-5 64,24

- 3,10

3-6 63,97

- 2,90

3-7 64,31

- 3,00

4-1 66,05

1,00 3,70

4-2 64,80

- 3,60

4-3 65,03

- 3,30

4-4 65,58

- 1,10

4-5 64,06

- 3,60

4-6 64,34

- 2,90

4-7 64,41

- 3,10

5-1 65,85

0,40 4,00

5-2 65,17

- 2,90

5-3 65,08

- 3,00

5-4 65,32

- 1,20

5-5 64,37

- 2,50

5-6 64,21

- 2,90

5-7 64,49

- 3,00

6-1 66,05

1,40 4,50

6-2 65,00

- 0,20

6-3 65,31

0,40 2,50

6-4 65,23

- 1,80

6-5 64,26

- 2,00

6-6 64,24

- 3,00

6-7 64,98

- 1,50

7-1 64,83

- 1,70

7-2 64,52

- 2,00

7-3 65,71

0,50 3,10

7-4 64,23

- 2,50

4-6 64,34

- 2,90

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1'

2' 3'

4'

5' 6'

8'

12'

13'

14'

15'

16'

7'

9' 10'

11'

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Proovivõtupunkt

III kategooria kaitsealused taimed

Looduskaitseala piir

III kategooria kaitsealused loomad

0 500 m250

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 3/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Taastuva soo kõlvik (pindala 154,28 ha)

Korrastatud maa plaan

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

3630 1:001

:0112Leva turb

arab a

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

36301:001:0179 Paunküla metskond 134

33801:001:0124 Karumetsa

6 554 500

6 554 000

6 553 500

6 553 000

5 6 2 0

0 0

5 6 1 5

0 0

5 6 1 0

0 0

5 6 0 5

0 0

3 3 8 0 1 :0 0 1 :1 5 2 0

36301:001:0044 Vana-Immuti

Pindala 154,28 ha

Taatuva soo kõlvik Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 554 233,45 560 766,25

2 6 554 446,43 561 764,10

3 6 554 355,43 561 789,13

4 6 553 364,79 562 008,76

5 6 553 300,58 561 709,07

6 6 553 242,92 561 720,49

7 6 553 070,45 560 881,91

8 6 553 898,45 560 696,08

9 6 553 937,06 560 834,47

Pindala 129,60 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 554 270,93 560 707,40

2' 6 554 431,38 561 459,14

3' 6 554 432,43 561 464,03

4' 6 554 448,56 561 471,32

5' 6 554 491,14 561 491,46

6' 6 554 532,26 561 510,64

7' 6 554 529,98 561 587,16

8' 6 554 479,92 561 562,32

9' 6 554 478,07 561 593,91

10' 6 554 464,38 561 810,25

11' 6 553 334,51 562 075,91

12' 6 553 274,82 561 767,74

13' 6 553 201,96 561 782,17

14' 6 553 009,31 560 845,47

15' 6 553 933,10 560 638,15

16' 6 553 971,64 560 776,29

Pindala 154,28 ha

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 30 pT

Plokk 30 pT

Plokk 7 pT

Plokk 4 aT

4 aT

3 aT 4 aT

N

66

1

Seletuskiri

1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara

kasutusalad

Aktsiaselts Tootsi Turvas (edaspidi ka AS Tootsi Turvas, taotleja) on turba tootmisega tegelev

ettevõte, kes tegeleb Leva tootmisala mäeeraldisel, HARM-055 (maapõu) ja L.VV/324579

(vesi) alusel, vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise ning vee erikasutusega. Mõlemad

keskkonnaload kehtivad kuni 26.06.2029. Käesoleva keskkonnaloa muutmise ja pikendamise

taotlusega soovib ettevõte liita keskkonnaload nr HARM-055 ja L.VV/324579 ning säilitada

oma tegevus Leva turbatootmisala mäeeraldisel ehk pikendada loa kehtivusaega 30 aasta võrra.

Tulenevalt „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“ hindamismetoodikast tuleb Leva

turbatootmisala mäeeraldisele juurde taotleda ka õhuluba (vt ptk 6). Lisaks eelnevale soovitakse

tänasest parimast teadmisest lähtuvalt muuta tootmisala korrastamise suund taastuvaks sooks.

Leva turbatootmisala mäeeraldisel on 2024. a läbi viidud markšeiderimõõdistamine ja jääkvaru

uuring, mille tulemusena on täpsustatud mäeeraldise aktiivne tarbevaru plokkide lõikes.

Uuringu tulemusena on Eesti Geoloogiateenistuse 07.05.2025 korraldusega nr 13-5/25-56

kinnitatud Mahtra turbamaardlas asuva mäeeraldise jääkvaru plokkides 1 (VL) ja 2 (HL) aT.

Taotlus põhineb eelnevalt mainitud „Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeideri-

mõõdistamise ja jääkvaru uuringu aruandel (varu seisuga 28.08.2024)“ (OÜ Inseneribüroo

STEIGER, töö nr 24/4883), mille andmetel on Leva turbatootmisala vähelagunenud turba

jääkvaru plokis 1 aT 11 tuh t ning hästilagunenud turba jääkvaru plokis 2 aT 724 tuh t.

Kaevandatav maavara (turvas) sobib kasutamiseks eelkõige põllumajandus- ja aiandusturbana.

2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus

Leva turbatootmisala paikneb Harju maakonna lõunaservas Kose vallas Kirivalla külas, Kose

alevikust ~8 km edela pool. Leva turbatootmisala mäeeraldis ja osaliselt ka selle teenindusmaa

jäävad Leva turbatootmisala (tunnus 36301:001:0760, 100% turbatööstusmaa)

katastriüksusele. Mäeeraldise ümber on moodustatud Leva turbaraba (tunnus 36301:001:0112,

100% turbatööstusmaa) katastriüksus, mille väline piir on määratud mäeeraldise teenindusmaa

piiri järgi. Tegemist on riigiomandisse kuuluvate kinnistutega, mille valitsejaks on Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Lähimad

elamud on mäeeraldisest ~0,6 – 1,3 km kaugusel kirdes ja idas Karu (tunnus 33801:001:0985),

Tõnu (tunnus 36301:001:0072) ja Metsanurga (tunnus 36301:001:0055) katastriüksustel.

Tootmisala on kogu ulatuses kuivendatud lahtise kraavitusega ning tootmises olevalt alalt on

taimestik eemaldatud. Mäeeraldise piires kaitsealuste taimeliikide leiukohti ei ole, küll aga

kattuvad mäeeraldis ja selle teenindusmaa täielikult III kaitsekategooria linnu teder (Lyrurus

tetrix, EELIS kood KLO9116789) leiukohaga. Mäeeraldis piirneb läänest ja teenindusmaa

kattub osaliselt ka III kaitsekategooria linnu sookurg (Grus grus, EELIS kood KLO9107985).

Mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhjas, lõunas ja läänes Mahtra looduskaitsealaga, ~160 m

kaugusel idas asub Mahtrametsa looduskaitseala (EELIS koodid KLO1000577, KLO1000686).

2

Mahtra looduskaitseala kuulub ka Natura 2000 alade hulka (Mahtra loodusala, RAH0000594)

Lähim looduslik veekogu on ~0,4 km kaugusel kirdes asuv Kirivalla oja (KKR kood

VEE1091300), kuhu on läbi kogujakraavide ja settetiikide juhitud tootmisala kuivendusvesi.

Turba väljavedu toimub mööda kruusateed (ETAK ID 4929998), mis läbib taotlejale kuuluvat

Veehoidla (tunnus 36301:001:0108, 100% tootmismaa), kuhu on rajatud tehno- ning laoplatsid.

Väljaveotee jõuab ~1,7 km kaugusel Kolu-Habaja maanteele (nr 11204, ETAK ID 1948115).

Leva turbatootmisala jääb kogu ulatuses Kose valla üldplaneeringuga kehtestatud turbatööstuse

maa-alale, kattudes osaliselt ka rohelise võrgustiku (RV) tugialaga. Väärtuslikel maastikel või

nende läheduses kaevandamisel tuleb eelnevalt kaaluda mõjusid väärtuslikule alale ning töö

korraldada vastavaid leevendusmeetmeid rakendades. Leva turbatootmisala kuivendamiseks ja

alal kaevandamiseks on läbi viidud keskkonnamõjude hindamine (KMH). Lähtuvalt valla

üldplaneeringust tuleb vältida looduslike turbaalade edasist kuivendamist, eelistades turba

kaevandamise jätkamist juba kuivendusest rikutud aladelt. Seega on Leva turbatootmisala

keskkonnaloa pikendamine kooskõlast Kose valla üldplaneeringust kehtestatuga.

Kaevandamise lõpetamisel korrastatakse ala vastavalt kehtivatele õiguslikele nõuetele.

3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja

hüdrogeoloogiline iseloomustus

Mahtra maardlat on korduvalt uuritud, viimane ja asjakohaseim uuring „Mahtra turbamaardla

Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga

28.08.2024)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883m, EGF 47179) on tehtud 2024. a.

Leva turbatootmisala asub Harju lavamaa idaserval. Pinnakatte moodustab liivsavi- või

saviliivmoreen, millel lasuvad nooremad pleistotseeni ja kvaternaari setted. Reljeefi

madalamates osades lasub moreenil paari meetri paksune jääjärvelise aleuriidi või savi kiht.

Uuringu andmeil on ka Leva turbatootmisala idaosas turba lamamis savikaid jääjärvesetteid.

Turbalasundi keskmine paksus mäeeraldisel on ligikaudu 2,8 m, suurim paksus mäeeraldise

loodenurgas 4,9 m. Keskmiselt 0,9 m paksune vähelagunenud turba kiht koosneb raba

sfagnumiturbast ja siirdesoo rohu-sfagnumiturbast. See esineb neljal põhja- ning kahel

lõunapoolsel väljakul, väljaveotee all ja mäeeraldise lääneserval kogumiskraavi ääres.

Vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus mäeeraldisel on 87%, keskmine lagunemis-

aste 17% ning keskmine tuhasus 1985. a geoloogilise uuringu (EGF 5232) andmetel 1,9%.

Hästilagunenud turbakihi moodustavad peamiselt madalsoo pilliroo-tarnaturvas. Selle

keskmine looduslik niiskus mäeeraldisel on 87%, lagunemisaste 35% ja tuhasus 5,6%.

Tabel 3.1 Leva turbatootmisala mäeeraldise turba keskmised kvaliteedinäitajad

Varu jaotus

Keskmised kvaliteedinäitajad

Looduslik

niiskus, %

Tuhasus,

% kuivainest

Lagunemisaste

% Von Post

Vähelagunenud turvas 87 1,9 17 H3

Hästilagunenud turvas 87 5,6 35 H5

Järvemuda kiht paksusega 0,1 – 0,15 m esines turba lamamis ainult kahes uuringupunktis. Leva

turbatootmisalast 1,2 km loode pool paiknevas Kirivalla järves on järvemuda kiht üle 5 m paks.

3

Tabel 3.2 Raskemetallide sisaldus Mahtra turbamaardla turbas

Keskmine raskemetallide sisaldus kuivaines, mg/kg

Cd Cu Zn Pb Sr U Th

Mahtra turbamaardla

Eesti turbamaardlate keskmine

0,24

0,12

2,2

4,4

9,2

10,0

6,1

3,3

18,6

21,9

0,73

1,27

0,51

0,47

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on soosetete veekiht. Veekiht on vabapinnaline ja toitub

peamiselt sademetest, selle veetaset on isevoolse kuivendusega alandatud keskmiselt 0,5 m

sügavusele maapinnas. Turba veeandvus on väike ning vesi mineraalainetevaene ja suure

lämmastikuühendite sisaldusega. Liustikusetete veekiht on seotud moreenis esinevate liiva- või

kruusarikkamate läätsedega. Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumiline või magneesiumiline

mineralisatsiooniga 0,3 – 0,6 g/l. Piirkonna põhiliseks veeallikaks on Siluri-Ordoviitsiumi

Harju põhjaveekogum, vesi on vesinikkarbonaatne magneesium-kaltsiumiline. Lähimate puur-

kaevude deebitid jäävad vahemikku 0,27 – 1,39 l/s, staatiline veetase on 1,5 – 6 m maapinnast.

4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude

määramisega

Leva turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 154,28 ha, sh mäeeraldis pindalaga

129,60 ha. Mäeeraldis hõlmab täielikult vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 aT ja

hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 2 aT. Vähelagunenud turba plokk esineb vaid

mäeeraldise lõuna- ja põhjaservades ning see on tänaseks suuremas osas ammendatud.

Kogu turbatootmisala mäeeraldise piiresse jääv hästilagunenud turbakiht plokis 2 aT ei ole

kaevandatav, kuna mäeeraldise põhja tuleb paremate korrastamistingimuste loomiseks jätta

~0,2 m paksune turba jääkkiht. Maavaravaru kadu lamamisse jäetavas jääkkihis on arvutuslik

leitav järgmiselt: HL turba ploki pindala (129,60 ha) x jääkkihi paksus (0,2 m) x

hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient (0,204) = varu jääkkihis (53 tuh t).

Tabel 4.1 Maavaravaru kogused Leva turbatootmisala mäeeraldisel (seisuga 28.08.2024)

Plokk Maavara Pindala Aktiivne

tarbevaru, tuh t

Kadu,

tuh t

Kaevandatav

varu, tuh t

1 aT Vähelagunenud turvas 9,36 11 0 11

2 aT Hästilagunenud turvas 129,60 724 53 671

Arvestades kaevandatava jääkvaru koguse ja Leva mäeeraldise maksimaalse lubatud aastase

tootmismahuga 14 tuh t soovitakse tootmisala keskkonnaluba pikendada 30 aasta võrra.

Maksimaalne aastane tootmismaht jääb võrreldes kehtiva keskkonnaloaga samaks – 14 tuh t/a.

5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise

kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia

Leva tootmisala puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud turbatootmisalaga ehk piirkonnas on

tootmisalalt kooritud sugekiht ning rajatud on kuivendusvõrk ja muu tootmiseks vajalik taristu.

Turba tootmist jätkatakse Leva turbatootmisalal freesmeetodit rakendades. Freesmeetodil

kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja

kvaliteedist. Leva turbatootmisala keskmine saagikus jääb ligikaudu suurusjärku 500 m3/ha.

4

Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning

hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi

freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest

(kasutusel nii mehaanilised kui ka tsükloniga varustatud pneumaatiline koguja) ja

aunatamiseks. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest

masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist toimub

turba laadimine veoautodele ja selle transportimine, vajadusel ladustatakse turvas vahelattu.

Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti

lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse

hunnikutes ja realiseeritakse tootena või kasutatakse tootmisalale rajatud taristu ehitamiseks

ja/või hooldamiseks sarnaselt väljalasule rajatud settetiikide põhja koguneva heljumiga.

Tootmisalalt kuivendusvee suublasse juhtimine on korraldatud vastavalt Leva

turbatootmisalale väljastatud vee erikasutusloale nr L.VV/324579, mis soovitakse käesoleva

taotlusega liita koos maapõue osaga ühe keskkonnaloa alla. Kuivendusvesi juhitakse eesvoolu

(Kirivalla oja) läbi tootmisalale rajatud kogujakraavide, settetiikide ja väljalaskme HA616.

Suublasse juhitud vooluhulk tootmisala pindala (129,6 ha) ja piirkonna keskmise sademete

hulga (731 mm/a) korrutisena, arvestades maha Eesti keskmise aurumise (450 mm/a) on

~364 tuh m3 aastas ehk ligikaudu 91 tuh m3/kv. Tootmisala väljalasule on rajatud kaks settetiiki

PUH0376160. Lisaks vee puhastamisele ühtlustavad settetiigid suurveeperioodil süsteemist

välja voolava vee hulka. Settetiigid on projekteeritud selliselt, et keskmine voolukiirus nendes

on alla 1 cm/s, mis tagab heljumi settimise settetiigi põhja. Neid tuleb puhastada regulaarselt ja

vähemalt üks kord aastas. Puhastamisel tuleb jälgida projekteeritud settetiikide mõõtmeid.

Leva turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki.

Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid

jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et

kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.

6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad

avariiolukorrad

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt ei ole

turba kaevandamine väiksemal kui 150 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus.

Mäeeraldise pindala on 129,60 ha. Leva turbatootmisalal kuivendamise ja kuivendusvete

ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamiseks on 2013. a koostatud keskkonnamõju

hindamine (KMH) aruanne, mille tulemused on esitatud „Mahtra turbamaardla Leva turba-

tootmisala kuivendamise ja kuivendusvete ärajuhtimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise

(KMH) aruandes“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/0970), mis on heaks kiidetud

Keskkonnaameti 16.09.2013 korraldusega nr HJR 7-6/13/18956-28. Leva turbatootmisala

mäeeraldisel on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning kõik võimalikud turba tootmisega

kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Käesoleva taotlusega kavandatav tegevus ei avalda

ümbritsevale keskkonnale täiendavat negatiivset mõju, kuid pikendatakse siiski nende kestvust.

Turba tootmisega peamiselt kaasnevad keskkonnamõjud on seotud kuivendusvee eesvoolu

juhtimisega, tootmisväljakute kuivendamisest tingitud mõjudega, turba tootmisel ning

toodangu transpordil kasutatavate masinate tekitava müra ja tootmisega kaasneva tolmuga.

5

Leva turbatootmisalal toimuva kaevandamistegevuse käigus ei teki olulist mõju vibratsiooni,

valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas ning neid käesolevas taotluses seega ei käsitleta.

Vesi

Turba kaevandamiseks vajalike tingimuste loomiseks on ala eelnevalt kuivendatud ~0,4 – 0,5 m

madalamale tootmispinnast. Seejuures alandatakse tootmisala veetaset aasta-aastalt

paralleelselt tootmispinna alanemisega kuni kasuliku kihi lamamini. Veetaset alandatakse

isevooluselt tootmisalale rajatud väljaku- ja kogujakraavide kaudu. Vesi juhitakse eesvoolu.

Leva turbatootmisalal juhitakse ära soo- ja/või rabavett, mis pärineb peamiselt sademetest ning

millele ei lisata turbatootmise käigus puhastamise eesmärgil kemikaale ega baktereid.

Kuivendusvett setitatakse eelnevalt settetiigis. Turbatootmise käigus suureneb tootmisalalt

ärajuhitavas vees heljumi, fosfori ja lämmastiku sisaldus. Heljum satub pinnaveekogusse

turbatootmise käigus leviva tolmu kaudu. Lisaks suureneb pinnavees fosfori ja lämmastiku

sisaldus, mis on tingitud turba kuivendamise ajal tekkivatest füüsikalis-keemilistest

protsessidest turbas. Puhastamata kuivendusveed võivad põhjustada veekogude eutrofeerumist,

hägusust, veekogu põhja ummistusi ning muutusi veeloomade koosluses. Heljumi, leostunud

toitainete ning orgaanilise aine sisaldus suublasse juhitud vees on intensiivsem vahetult pärast

kraavivõrgustiku puhastamist, kevadiste suurvete, suviste valingvihmade ning sügiseste

vihmade ajal kui pinna äravoolukünnis ületatakse. Suvel infiltreerub suurem osa sadeveest

tootmisväljakutel ja vesi eemaldub turba halvast veejuhtivusest tingituna peamiselt aurumisega.

Toetudes uuringuaegsetele vee mõõtmiste näitudele ja taimkatte levikule ning iseloomule Leva

turbatootmisalal, on kuivenduse mõjuraadius turbatootmisalaga piirnevale alale 100 – 150 m,

ulatudes valdavalt 15 – 18 cm madalamale soo pinnast. Kuivenduse suurem mõju jääb

tootmisala viimasest kraavist kuni 30 m raadiusesse, kauguse suurenedes mõju olulisus

väheneb. Veetasemed on paljuski mõjutatavad sademetest – kuival kevadperioodil on

veetase kõige sügavamal maapinnast, kuid sügisvihmad tõstavad veetasemed taas soo piirini.

Leva turbatootmisala kuivendamise käigus tootmisalalt väljajuhitud kuivendusvesi jõuab oma

looduslikku eesvoolu. Seega Tuhala jõe vooluhulk ega veerežiim kaevandamise tõttu ei muutu.

Turbakihi väljamine ja väljamiseks tehtavad ettevalmistustööd toimuvad kõik ülemises surveta

vee kihis (pinnaseveekihis). Kasuliku kihi (hästilagunenud turvas) all on savid, liivad, liivsavid,

aleuriidid, mis moodustavad turbaraba aluse vettpidava osa. Seega turba

tootmisega seotud tegevused ei riku veepidet ega mõjuta turbakihi all olevat põhjaveekihti.

Müra

Turba kaevandamisel kasutatav tehnika põhjustab müra, mis on üsna analoogne põlluharimisel

kaasneva müraga. Ülenormatiivse mürataseme levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast

tehnoloogiast, tööprotsessist, masinate ja seadmete paiknemisest ning nende tehnilisest

korrasolekust. Erinevate tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed on toodud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Erinevate turbatootmise tööprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Freesimine 100 – 110

Pööramine 96 – 103

6

Protsess Helivõimsustase LwA, dB

Vaalutamine 100

Freesturba pneumaatiline kogumine 105 – 113

Freesturba mehaaniline kogumine 104

Pinna profileerimine 117

Laadimine 107

Turba tootmisel tavaliselt ühel tootmisväljakul mitu erinevat tööprotsessi koos ei tööta. Samuti

on tootmisväljakute mõõtmed piisavalt suured, et erinevatel tootmisväljakutel töötavad

masinad ühte piirkonda reeglina ei satu. Seega on müra seisukohast erinevate masinate

koosmõju marginaalne.

Karjääris kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ seatud nõuetest. Lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 71 on lähimate

majapidamiste õuealade puhul tegemist II kategooria alaga. Määruse kohaselt on tööstusmüra

piirväärtuseks päevasel ajal (7.00 – 23.00) 60 dB ja öösel (23.00 – 7.00) 45 dB. Müratase ehk

helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja

vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Kaevandamisega kaasnevat

müra on hinnatud keskkonnaloa taotluse õhu eriosa juures (loa tabel 5.4.12), mille kohaselt

kaasnevad müratasemed jäävad lubatud normide piiresse ning pole põhjust eeldada, et nendega

kaasneks olulist mõju inimeste tervisele või heaolule. Lisaks, kuna tegemist on olemasoleva

tootmisalaga, kus eelpool kirjeldatud müra juba eksisteerib, siis kavandatava tegevusega mõju

suurus ei muutu, kuna tootmisalal jätkub seni toimunud tegevus.

Osakesed

Lisaks mürale tekib turba kaevandamise tööprotsessidel ka osakeste (tolm) heide. Turbatolmu

eraldumine sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist,

turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib

turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba

heitkoguste hindamiseks on kasutatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE OÜ) poolt 2025. aastal koostatud hindamismetoodikat „Turba tootmiselt osakeste heide

välisõhku“. Esialgsete arvutuste kohaselt ületatakse siiski kavandatava tegevusega

keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud osakeste künniskogust 1 tonn/aastas,

mistõttu on õhusaasteloa taotlemine vajalik ning taotluses on täidetud õhu eriosa tabelid.

Võimalikud keskkonnaavariid ja loodus

Turba tootmisel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja/või pinnasevette sattuda õli

ja/või määrdeaineid. Pinnasevesi võib omakorda kanda reostuse kuivenduskraavidesse ja sealt

edasi eesvoolu. See aga võib mõjutada oluliselt eesvoolu kvaliteeti ja seeläbi sealset elustikku,

aga ka piirkonna joogi ja tarbevee kvaliteeti. Seepärast on oluline valmidus ära hoida või

äärmisel juhul kiiresti likvideerida tootmisalal tekkinud reostus. Remondi- ja hooldustöid tuleb

siiski teha hooldusplatsil. Sellega välditakse lekete tekkimist tootmisterritooriumil. Kui

avariileke toimub masinate töötamisel tootmisalal, siis tuleb pinnasesse imbunud leke kiiresti

koristada, toimetada kas hooldusplatsile või kohe edasi litsentseeritud jäätmehoidlasse.

7

Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja

plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi, seega tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju

turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Võimaliku tulekahju kustutamiseks on Leva

turbatootmisalal kustutusvee varu olemas, rajatud on tuletõrje veevõtukohad mäeeraldisele nii

põhja kui ka lõunaserva ning nendeni on tagatud ligipääs mööda rabasiseseid teid. Samuti on

arendajal turbatootmisalal piisaval hulgal veepumpasid ja tuletõrje veevoolikuid. Oluliseks

ohutust tagavaks vahendiks on arendaja kinnitanud turbakogumis-masinate külge kaasa

veetavad veepaagid, millede abil on võimalik operatiivselt pisemate tulekahjude alged

kustutada. Tule levikut takistavad ka tootmisalal olevad kogujakraavid. Lisaks peab tootmisala

mäeeraldise osa ümbritsema tulekaitseriba (teenindusmaal), millel ei tohi kasvada mets.

Kuivendamise tulemusel, olgu see siis otsene või kaudne, toimuvad olulised muutused

taimekattes, millest lähtuvalt võib teha järeldused, et on toimunud vastavad muutused ka

mullastiku tingimustes juure sügavuse tasandil. Raba kuivendamine võib mõjutada taimkatet,

põhjustades mõningate niiskuslembeste liikide kadumist ning aja jooksul osa koosluse

asendumist muutunud tingimustega kohastunud taimekooslustega. Üldine trend kuivenduse

järgselt on mõningane puude kasvu intensiivistumine, ka võivad rabade kuivenduse käigus

asenduda alale laiema ökoloogilise amplituudiga metsasamblad.

Leva turbatootmisalal on kuivendatud alates 1988. aastast ja seega on seal tekkinud teatud

tasakaal looduskeskkonna ja tootmisest põhjustatud häiringute vahel. Suuremad loomad ja

linnud hoiavad mäetööde alast eemale seal toimuva inimtegevuse ja müra tõttu, seega hoiduvad

nad nende jaoks võimalikust ohu tsoonist. Avatud liikumiseks on neil piisavalt ruumi ala

ümbritsevas Mahtra soostikus. Nii roomajatele kui ka kahepaiksetele mõjub kaevandustööde

käigus eelkõige võimalik masinate mootoritest tekkiv vibratsioon. Kuid ka nemad hoiduvad

häiringutest vaistlikult kõrvale. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kaevandamise jätkamine Leva

turbatootmisalal täiendavat olulist mõju taimestikule ja loomastikule ei tekita.

Kavandatava tegevuse mõju Mahtra loodusala kaitse-eesmärkidele avaldub eelkõige

pinnaseveerežiimi muutusega vahetult turbatootmisega piirneval alal, kus kuivenduse tõttu

mõningal määral muudetakse pinnaseveerežiimi. KMH käigus on koostatud Natura hinnang.

Kokkuvõttes võib turba tootmise korral täheldada mõningast mõõduka tugevusega negatiivset

mõju Natura 2000 alale, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et tootmisala ümbruses on kuivenduse

mõju toimunud juba aastakümneid ning kavandatava tegevusega selle ulatus oluliselt ei muutu.

Jäätmed

Leva tootmisalal on AS Tootsi Turvas kaevandanud alates 2004. aastast, eelnevalt AS Kose

Põllumajandustehnika. Kaevandajad on siiani alal käitunud vastutustundlikult ning on jälginud,

et piirkonnas ei tekiks võimalikku jääkreostust ega ka prügi mahapaneku kohti. Sugekihi ning

kändude puhul on tegemist loodusliku ning saastumata pinnasega/materjaliga. Käesolevaks

ajaks on Leva turbatootmisalalt varasemalt eemaldatud sugekiht leidnud kasutuse ning alal seda

ei ladustada. Kände eemaldatakse alalt vastavalt nende esinemisele, kuivatatakse ning

turustatakse. Kogu kaevandatav materjal on samuti kaubastatav ning kaevandamisjäätmeid

jäätmeseaduse mõistes ei teki. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus

selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.

8

7. Kaevandatud maa korrastamine

Leva turbatootmisala korrastamise suunaks on käesoleva taotluse koostamise hetkel

keskkonnaloale nr HARM-055 märgitud metsamaa. 2021. aastal on OÜ Inseneribüroo

STEIGER poolt koostatud „Leva turbatootmisala korrastamise eskiisplaan“ (töö nr 21/3324)

eesmärgiga hinnata võimalusi Leva turbatootmisala korrastamiseks, leida alale sobivaim

korrastamise suund ja anda soovitusi tootmisala korrastamise tingimuste määramiseks.

Lähtuvalt koostatud hinnangust palume Leva turbatootmisala kaevandatud maa korrastamise

suuna muuta taastuvaks sooks.

Märgala ja soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta vähemalt

0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sootaimede arenguks sobilikud kasvutingimused. Lisaks

õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohalt ammendatud alal oluline tagada

reguleeritud ja stabiilne. Selle tarbeks tuleb eesvoolule ja/või kogujakraavidele rajada

(truup)regulaatorid, mille sulgemisel või avamisel on võimalik suurvee perioodil alale kogunev

liigvesi ära juhtida. Soo taastamisel on veetaset oluline hoida maapinnal, seega tuleb lisaks

regulaatoritele vaja korrastatav tootmisala jagada vastavalt tootmisala lamami reljeefile

väiksemateks aladeks ehk terrassideks. Terrassid on eraldatud (reguleeritavate) ülevooludega

veetõkkevallidega. Lõigustatud ala soodustab püsiva taimestiku kasvu ja kindlustab nende

levikut. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on

erinev, kuid samas on kogu ala ühtlaselt märg ning suurveeperioodidel ajutiselt üle ujutatud.

Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus

määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused soostuvaks märgalaks ehk

taastuvaks sooks ning veekoguks moodustamiseks vajalike tingimuste loomiseks. Korrastamise

projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning

kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise

projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule.

Leva turbatootmisala korrastamistööde maksumust ei ole mõistlik ega võimalik täna hinnata,

kuna antud ala ekspluatatsiooniaeg on niivõrd pikk.

Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.

Taotleja:

Evelin Krekker / allkirjastatud digitaalselt /

AS Tootsi Turvas

Keskkonna ja tööohutus juht

Taotluse koostasid 19.02.2026. a.

Hendrik Klaas / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mäeinsener

Priit Kallaste / allkirjastatud digitaalselt /

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Keskkonnaekspert

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

KORRALDUS

07.05.2025 nr 13-5/25-56

Harju maakonna Mahtra turbamaardla

registrikande muutmine

OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 01.04.2025 Eesti Geoloogiateenistusele aruande „Mahtra

turbamaardla Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu aruanne

(varu seisuga 28.08.2024)“ (registreeritud 01.04.2025 nr-ga 13-2/25-565; edaspidi aruanne).

Materjale on parandatud 05.05.2025 kirjaga (registreeritud 06.05.2025 nr-ga 13-2/25-753).

Aruanne on koostatud Leva turbatootmisala piires 2024. aastal teostatud

markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu tulemuste põhjal.

Maavaravaru on arvutatud plokkides 1 aT ja 2 aT, mis paiknevad Harju maakonnas Kose vallas

Kirivalla külas katastriüksustel Leva turbatootmisala (tunnus 36301:001:0760) ja Leva

turbaraba (tunnus 36301:001:0112). Aruandes muudetud plokid asuvad täielikult Leva

turbatootmisala piires.

Jääkvaru uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52

„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded

fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,

kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana

arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) ning majandus- ja taristuministri 03.05.2019

määruse nr 32 „Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ nõuetest. Uuritud maavara

liigitus vähelagunenud ja hästilagunenud turbaks.

Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel

maavarade registri kandeid.

Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2,

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja

nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks

tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja

taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11

lg 7 alusel:

2 (2)

1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 28.08.2024

maavarade registris Mahtra turbamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides

varu järgmiselt:

1.1. vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 9,36 ha – 11 tuh t (aruandes 1 plokk),

1.2. hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru pindalal 129,60 ha – 724 tuh t (aruandes 2 plokk).

2. Viia registrisse (registrikaart nr 304) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1.

3. Korraldus teha teatavaks aktsiaseltsile Tootsi Turvas, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,

Keskkonnaametile, Kose Vallavalitsusele.

Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse

seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Jürgenson

Asedirektor

Anu Sihv

Maavarade registri osakonna spetsialist

5472 0067 [email protected]

K r

K r

K r

K r

6 5 .5

5

6 5 .1

5

6 5 .6

8

65.8 6

6 4 .0

2

62.7 4

64.76

6 5 .6

8

6 6 .0

4

6 6 .2

1

6 5 .4

0

62.3 1

64.12

6 3 .3

7

64.67

65.05

6 5 .7

0

64.1 9

6 5 .9

5

65.3 9

63.2 3

62.83

66.20

64.2 5

64.04

64.96

64.58

64.0 5

6 2 .8

2 6 5 .6

0

64.33

65.6 2

6 2 .5

5

62.1 3

65.10

65.81

63.92

65.01

6 2 .5

8

63.2 7

66.32

64.48

64.11

65. 34

65.35 6 3 .6

4

6 5 .4

2

64.44

64.0 9

64.6 5

62.0 9

64.3 8

64.05

65.00

64.28

6 5 .4

8

6 3 .9

3

62 .87

63.53

62.3 7

64.97

64.32

65.74

65.56

64.66

6 6 .0

9

6 6 .7

9

64.2 9

64.90

65.78

6 3 .4

0

65 .3 2

64.9 1

62.3 2

64.45

64.71

64.80

63.7 7

64.31

65.73

6 4 .2

2

65.6 8

6 5 .5

4

64.2 6

64.14

65.03

65.06

64.55

6 4 .5

8

65.7 5

65.08

65.78

63.3 3

6 4 .2

0

64.89

64.35

6 2 .1

1

64.80

64.54

65.02

64.34

6 2 .9

7

64.97

64.31

64.24

64.95

64.87

65.2 7

6 6 .0

5

64.00

64.93

65.85

64.78

62.7 1

64.10

65.08

64.08

64.70

64.97

6 5 .9

8

6 3 .0

0

65.00

64.81

6 1 .9

4

64.90

65.73

65.35

63.80

65.01

64.66

64.33

65.07

64.38

65.83

64.10

64.85

65.78

65.60

64.17

65.93

64.77

6 5 .6

6

64.13

64.80

64.94

6 5 .8

5

6 4 .2

1

65.68

65.07

63.0 1

64.04

65.03

65.45

65.49

63.72

63.90

64.61

6 6 .1

9

64.18

65.01

65.36

66.48

6 6 .7

5

63.86

64.21

64.88

6 5 .9

1

6 5 .8

5

63.96

64.01

65.01

64.75

6 5 .0

5

6 5 .8

5

64.13

64.92

64.72

6 2 .8

6

6 2 .2

9

64.23

65.09

64.93

64.79

64.14

64.89

64.21

64.68

65.53

65.3 9

63.84

64.10

65.76

63.99

64.03

65.05

65.76

63.84

64.09

64.72

6 5 .6

7

64.30

6 5 .4

8

64.03

64.08

64.92

64.83

64.22

64.98

64.19

64.74 64.06

62.95

64.11

64.87

63.58

63.78

65.7 0

63.88

64.17

65.86

64.78

63.76

64.14

64.5 8

6 6 .7

0

63.82

64.22

65.95

64.58

6 3 .4

0

62.76

63.95

64.23

64.90

64.85

6 5 .5

8

63.91

65.03

64.27

64.58

64.67

66.17

64.11

65.08

64.60

64.47

6 3 .9

4

64.05

64.94

62.1 5

63.87

64.15

65.12

64.71

65.64

64.8 9

63.72

64.11

66.40

63.92

64.17

64.05

65.89

61.8 9

65.30

63.73

65.62

64.70

6 6 .0

3

64.04

64.0664.86

6 2 .8

4

63.99

64.91

64.27

64.61

64.43

63.0 5

6 4 .4

3

64.22

64.42

62.99

6 1 .9

5

64.12

64.96

64.19

63.63

63.87

64.23

65.09

64.28

65.51

65.08

63.79

64.16

65.10

63.86

64.11

65.14

63.92

64.50

65.57

6 6 .6

4

63.77

64.67

6 5 .5

6

65.25

64.22

65.18

65.00

64.70

6 6 .1

5

64.38

65.01

64.17

65.61

65.14

64.59

64.58

6 2 .0

4

64.23

65.83

64.64

64.25

65.01

64.25

62.04

64.12

64.22

64.94

64.46

65.51

65.4 0

64.06

64.1865.06

65.90

65.4 2

6 6 .6

4

63.84

64.11

65.02

63.91

65.82

65.75

6 6 .3

4

63.78

65.40

64.72

6 3 .5

6

64.20

6 5 .5

5

63.98

64.17

65.06

6 5 .6

5

65.08

64.11

65.62

65.03

64.60

63.08

64.26

65.80

64.61

64.46

63.47

64.00

64.33

64.92

64.49

6 6 .0

1

6 6 .2

1

64.34

64.96

63.2 7

63.88

64.10

63.97

64.74

6 6 .1

1

66.15

64.90

66.67

65.42

66.99

66.27

65.43

66.36

65.99

65.96

65.99

66.48

66.37

66.40

67.01

66.72

66.04

65.90

66.48

66.80 67.12

66.22

66.61

66.54

67.06

66.78

65.89

66.57

66.55

67.16

67.02

66.18

65.76

66.63

67.03

67.32

66.17

66.08

66.64

67.15

67.30

67.23

66.65

67.12

66.95

67.16

66.58

67.07

67.03

67.48

66.97

66.99

67.03

66.97

65.62

64.53

6 5 .9

2

65.21 63.6

365.6 6

65 .5 9

64.92 62.17 65.3

6 62.0 6

65.1 5

65.4 6

65.67 62.54

66.64

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

64,21 28.08.2024

63,72 28.08.2024

62,62

28.08.2024

62,96 28.08.2024

63,72 28.08.2024

62,65

28.08.2024

62,68 28.08.2024

63,22 28.08.2024

63,22 28.08.2024

63,67 28.08.2024

63,22

28.08.2024

6 1

61

63

63

6 3

6 3

6 3

61

6 2

6 2

6 2

6 2

6 2

62

6 2

61

6 3

6 4

6 3

6 2

64

6 5

6 6

67

I

II

III

III'

I'

I'

Mahtra looduskaitseala

looduskaitseala

Mahtrametsa 0-0 65,60

0,90 3,90

1-1 65,57

1,20 4,90

1-2 64,85

0,40 4,20

1-3 64,26

- 2,70

1-4 63,56

- 1,90

-5 65,56

0,90 3,40

1-6 64,96

0,50 2,80

2-1 65,54

1,20 4,50

2-2 64,61

- 3,20

2-3 64,54

- 4,00

2-4 64,23

- 2,90

2-5 64,01

- 0,40

2-6 64,41

- 3,00

3-1 65,82

1,75 4,40

3-2 64,84

- 3,60

3-3 64,92

- 3,40

3-4 65,25

- 3,40

3-5 64,24

- 3,10

3-6 63,97

- 2,90

3-7 64,31

- 3,00

4-1 66,05

1,00 3,70

4-2 64,80

- 3,60

4-3 65,03

- 3,30

4-4 65,58

- 1,10

4-5 6 ,06

- 3,60

4-6 64,34

- 2,90

4-7 64,41

- 3,10

5-1 65,85

0,40 4,00

5-2 65,17

- 2,90

5-3 65,08

- 3,00

5-4 65,32

- 1,20

5-5 64,37

- 2,50

5-6 64,21

- 2,90

5-7 64,49

- 3,00

6-1 66,05

1,40 4,50

6-2 65,00

- 0,20

6-3 65,31

0,40 2,50

6-4 65,23

- 1,80

6-5 64,26

- 2,00

6-6 64,24

- 3,00

6-7 64,98

- 1,50

7-1 64,83

- 1,70

7-2 64,52

- 2,00

7-3 65,71

0,50 3,10

7-4 64,23

- 2,50

4-6 64,34

- 2,90

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1'

2' 3'

4'

5' 6'

8'

12'

13'

14'

15'

16'

7'

9' 10'

11'

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Proovivõtupunkt

III kategooria kaitsealused taimed

Looduskaitseala piir

III kategooria kaitsealused loomad

0 500 m250

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala Mäeeraldise plaan

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 1/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

aruanne (varu seisuga 28.08.2024)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883).

- "Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

3630 1:001

:0112Leva turb

arab a

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

36301:001:0179 Paunküla metskond 134

33801:001:0124 Karumetsa

6 554 500

6 554 000

6 553 500

6 553 000

5 6 2 0

0 0

5 6 1 5

0 0

5 6 1 0

0 0

5 6 0 5

0 0

3 3 8 0 1 :0 0 1 :1 5 2 0

36301:001:0044 Vana-Immuti

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 554 233,45 560 766,25

2 6 554 446,43 561 764,10

3 6 554 355,43 561 789,13

4 6 553 364,79 562 008,76

5 6 553 300,58 561 709,07

6 6 553 242,92 561 720,49

7 6 553 070,45 560 881,91

8 6 553 898,45 560 696,08

9 6 553 937,06 560 834,47

Pindala 129,60 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 554 270,93 560 707,40

2' 6 554 431,38 561 459,14

3' 6 554 432,43 561 464,03

4' 6 554 448,56 561 471,32

5' 6 554 491,14 561 491,46

6' 6 554 532,26 561 510,64

7' 6 554 529,98 561 587,16

8' 6 554 479,92 561 562,32

9' 6 554 478,07 561 593,91

10' 6 554 464,38 561 810,25

11' 6 553 334,51 562 075,91

12' 6 553 274,82 561 767,74

13' 6 553 201,96 561 782,17

14' 6 553 009,31 560 845,47

15' 6 553 933,10 560 638,15

16' 6 553 971,64 560 776,29

Pindala 154,28 ha

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 30 pT

Plokk 30 pT

Plokk 7 pT

Plokk 4 aT

4 aT

Plokk 2 aT

3 aT 4 aT

1 aT 2 aT

1 aT 2 aT

1 aT 2 aT

N

66

62

150

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

59

60

61

62

63

64

65

66

67

68

69

Piketi nr 3-1

Maapinna abs kõrgus, m 65,82 64,84 64,92 65,25 64,24 63,97 64,31

Lamami abs kõrgus, m 61,42 61,24 61,52 61,85 61,14 61,07 61,31

Turbalasundi kogupaksus, m 4,40 3,60 3,40 3,40 3,10 2,90 3,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 5-1

Maapinna abs kõrgus, m 65,85 65,17 65,08 65,32 64,37 64,21 64,49

Lamami abs kõrgus, m 61,85 62,27 62,08 64,12 61,87 61,31 61,49

Turbalasundi kogupaksus, m 4,00 2,90 3,00 1,20 2,50 2,90 3,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m

Piketi nr 1-2 2-2 3-3 4-3 5-3

Maapinna abs kõrgus, m 64,85 64,61 64,92 65,03 65,08 65,31 64,52

Lamami abs kõrgus, m 60,65 61,41 61,52 61,73 62,08 62,81 62,52

Turbalasundi kogupaksus, m 4,20 3,20 3,40 3,30 3,00 2,50 2,00

Vähelag. turbakihi paksus, m

Vahekaugused, m 179 208 200 197 171 92

176 181 214 191 185 206

135 231 215 201 153 221

1,75

0,40

0,40 0,40 -----

------

------

3-2 3-3 3-4 3-5 3-6 3-7

5-2 5-3 5-4 5-5 5-6 5-7

6-3 7-2

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

Läbilõige III-III' S m

N m

W m

E m

E m

W m

10-4

5-3

46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57

58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75

5-3

46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57

3-1

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Vähelagunenud turvas

Hästilagunenud turvas

Liivsavi / saviliiv

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Proovi number

Moreen

Proovivõtupunkt

Lagunemise aste, %

Rabaturvas

Siirdesooturvas

Madalsooturvas

Proovi number

Maapinna kontuur

Turbalasundi lamam

Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir

Keskmine uuringuaegne veetase

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

Eeldatav veetase maavara ammendamisel

Kaevandamisel säilitatav põhjatervik (vähemalt 0,2 m kasuliku kihi lamamist)

0 500 m250

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Mahtra looduskaitseala piir

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

3. Kogu läbilõigetel kujutatud ala kattub III kaitsekategooria linnuliigi leiukohaga.

aruanne (varu seisuga 28.08.2024)" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4883).

- "Mahtra turbamaardla Leva turbatootmisala markšeiderimõõdistamise ja jääkvaru uuringu

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024);

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

I-I' ... III-III'

Geoloogilised läbilõiked

Graafiline lisa 2/4

V 1 : 100

H 1 : 5000

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

Leva turbaraba 36301:001:0112

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

r.

ss.

ms.

l.32,4%

3 0 p

T 7 p

T

3 a

T 4 a

T

Plokk 2 aT

3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T

3 a

T 4 a

T 3 a

T 4 a

T

3 0 p

T 7 p

T

Plokk 2 aT

Plokk 2 aT

Plokk 1 aT Plokk 1 aT

7 p

T

30 pT

50

(M 1:25)

3-1

läbilõige

Botaaniline

0,00

58

0,25

l.14,5% r.sfagnumi

59

0,50

l.23,3% r.sfagnumi

60

0,75

l.14,4% r.sfagnumi

61

1,00

l.20,2% r.sfagnumi

62

1,25

l.13,2% r.villpea-sfagnumi

63

1,50

l.15,1% ss.rohu-sfagnumi

64

1,75

l.21,3% ss.sfagnumi-rohu

65

2,00

l.30,3% ms.pilliroo-tarna

66

2,25

l.22,5% ms.pilliroo-tarna

67

2,50

l.27,1% ms.pilliroo-tarna

68

2,75

l.38,3% ms.pilliroo-tarna

69

3,00

l.42,0% ms.puu-tarna

70

3,25

l.38,9% ms.pilliroo-tarna

71

3,50

l.40,5% ms.pilliroo-tarna

72

3,75

l.44,1% ms.tarna-pilliroo

73

4,00

l.47,4% ms.tarna-pilliroo

74

4,25

l.32,3% ms.sfagnumi-rohu

75 4,40

l.40,0% ms.tarna-pilliroo

(M 1:25)

4-6

läbilõige

Botaaniline

0,00

34

0,25

l.21,5% ms.pilliroo-tarna

35

0,50

l.36,0% ms.pilliroo-tarna

36

0,75

l.40,3% ms.pilliroo-tarna

37

1,00

l.20,2% ms.pilliroo-tarna

38

1,25

l.33,4% ms.pilliroo-tarna

39

1,50

l.39,3% ms.pilliroo-tarna

40

1,75

l.40,8% ms.pilliroo-tarna

41

2,00

l.40,2% ms.pilliroo-tarna

42

2,25

l.46,3% ms.pilliroo-tarna

43

2,50

l.40,7% ms.tarna-pilliroo

44

2,75

l.42,5% ms.tarna-pilliroo

45 2,90

l.35,2% ms.rohu-puu

(M 1:25)

5-3

läbilõige

Botaaniline

0,00

46

0,25

l.27,3% ms.puu-pilliroo

47

0,50

l.28,9% ms.tarna-pilliroo

48

0,75

l.31,4% ms.puu-rohu

49

1,00

l.17,2% ms.tarna-pilliroo

50

1,25

l.32,4% ms.tarna-pilliroo

51

1,50

l.32,4% ms.tarna-pilliroo

52

1,75

l.33,7% ms.pilliroo-tarna

53

2,00

l.35,6% ms. tarna-pilliroo

54

2,25

l.36,7% ms.puu-pilliroo

55

2,50

l.39,7% ms.tarna-pilliroo

56

2,75

l.37,2% ms.tarna-pilliroo

57

3,00

l.41,3% ms.puu-tarna

L<25%

L>25%

T e e

T e e

6 5 .6

8

6 4 .0

2

6 5 .6

8

64.5 861.8 9

65.30

64.50

65.57

65.75

66.15

64.90

66.67

65.42

66.99

66.27

65.43

66.36

65.99

65.96

65.99

66.48

66.37

66.40

67.01

66.72

66.04

65.90

66.48

66.80 67.12

66.22

66.61

66.54

67.06

66.78

65.89

66.57

66.55

67.16

67.02

66.18

65.76

66.63

67.03

67.32

66.17

66.08

66.64

67.15

67.30

67.23

66.65

67.12

66.95

67.16

66.58

67.07

67.03

67.48

66.97

66.99

67.03

66.97

65.62

6 5 .9

2

66.64

61.25

61.45

60.91

61.27

60.84

61.50 61.19

61.07

62.68 62.89

63.09

63.38

62.30

62.57

64.25

64.43

62.09

61.68

61.62

61.34

61.59

62.33

62.13

62.58

62.45

63.48

63.39 62.63

62.38

62.72

61.80 62.54

63.25

62.67

61.68

61.41 61.13

61.71

61.92

62.12

64.06

62.34

63.94

64.29

61.93

61.41

61.48

61.53

61.18

61.66

61.62

61.55

61.23

61.77

60.85

63.48

62.42

62.51

62.23

62.41

62.24

62.40

63.25

60.91

61.64

61.65

62.89

61.58

60.83

61.97

61.77

63.49

64.46

61.50

61.57

61.54

36301:001:0760

Leva turbatootmisala

61.72

61

6 2

62

6 262

62

62

6 2

6 2

6 3

63

63

6 3

6 3

63

6 3

6 3

63

64

64

6 4

64

65

65

6 5

6 6

66

6 3

6 1

61

61

6 4

64

6 1

6 2

6 3

6 5

6 6

67

I

II

III

III'

I'

I'

Mahtra looduskaitseala

looduskaitseala

Mahtrametsa 0-0 65,60

0,90 3,90

1-1 65,57

1,20 4,90

1-2 64,85

0,40 4,20

1-3 64,26

- 2,70

1-4 63,56

- 1,90

1-5 65,56

0,90 3,40

1-6 64,96

0,50 2,80

2-1 65,54

1,20 4,50

2-2 64,61

- 3,20

2-3 64,54

- 4,00

2-4 64,23

- 2,90

2-5 64,01

- 0,40

2-6 64,41

- 3,00

3-1 65,82

1,75 4,40

3-2 64,84

- 3,60

3-3 64,92

- 3,40

3-4 65,25

- 3,40

3-5 64,24

- 3,10

3-6 63,97

- 2,90

3-7 64,31

- 3,00

4-1 66,05

1,00 3,70

4-2 64,80

- 3,60

4-3 65,03

- 3,30

4-4 65,58

- 1,10

4-5 64,06

- 3,60

4-6 64,34

- 2,90

4-7 64,41

- 3,10

5-1 65,85

0,40 4,00

5-2 65,17

- 2,90

5-3 65,08

- 3,00

5-4 65,32

- 1,20

5-5 64,37

- 2,50

5-6 64,21

- 2,90

5-7 64,49

- 3,00

6-1 66,05

1,40 4,50

6-2 65,00

- 0,20

6-3 65,31

0,40 2,50

6-4 65,23

- 1,80

6-5 64,26

- 2,00

6-6 64,24

- 3,00

6-7 64,98

- 1,50

7-1 64,83

- 1,70

7-2 64,52

- 2,00

7-3 65,71

0,50 3,10

7-4 64,23

- 2,50

4-6 64,34

- 2,90

Sondeerimispunkti abs kõrgus, m

Sondeerimispunkti nr

Kogu lasundi paksus, m

Vähelagunenud turba kihi paksus, m

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1'

2' 3'

4'

5' 6'

8'

12'

13'

14'

15'

16'

7'

9' 10'

11'

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Proovivõtupunkt

III kategooria kaitsealused taimed

Looduskaitseala piir

III kategooria kaitsealused loomad

0 500 m250

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 3/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Taastuva soo kõlvik (pindala 154,28 ha)

Korrastatud maa plaan

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maavarade registri maardlate ja plokkide piiriandmeid (seisuga 28.08.2024).

- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 04.06.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.12.2025);

- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.01.2026);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

3630 1:001

:0112Leva turb

arab a

36301:001:0760 Leva turbatootmisala

36301:001:0179

Paunküla metskond 134

36301:001:0179 Paunküla metskond 134

33801:001:0124 Karumetsa

6 554 500

6 554 000

6 553 500

6 553 000

5 6 2 0

0 0

5 6 1 5

0 0

5 6 1 0

0 0

5 6 0 5

0 0

3 3 8 0 1 :0 0 1 :1 5 2 0

36301:001:0044 Vana-Immuti

Pindala 154,28 ha

Taatuva soo kõlvik Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 554 233,45 560 766,25

2 6 554 446,43 561 764,10

3 6 554 355,43 561 789,13

4 6 553 364,79 562 008,76

5 6 553 300,58 561 709,07

6 6 553 242,92 561 720,49

7 6 553 070,45 560 881,91

8 6 553 898,45 560 696,08

9 6 553 937,06 560 834,47

Pindala 129,60 ha

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 554 270,93 560 707,40

2' 6 554 431,38 561 459,14

3' 6 554 432,43 561 464,03

4' 6 554 448,56 561 471,32

5' 6 554 491,14 561 491,46

6' 6 554 532,26 561 510,64

7' 6 554 529,98 561 587,16

8' 6 554 479,92 561 562,32

9' 6 554 478,07 561 593,91

10' 6 554 464,38 561 810,25

11' 6 553 334,51 562 075,91

12' 6 553 274,82 561 767,74

13' 6 553 201,96 561 782,17

14' 6 553 009,31 560 845,47

15' 6 553 933,10 560 638,15

16' 6 553 971,64 560 776,29

Pindala 154,28 ha

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 7 pT

Plokk 30 pT

Plokk 30 pT

Plokk 7 pT

Plokk 4 aT

4 aT

3 aT 4 aT

N

66

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

0 500 m250

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 4/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Veeloa taotluse plaan

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

Märkused:

Maardla piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Väljakukraav koos voolusuunaga

Kogujakraav koos voolusuunaga

Settetiik ja selle tähis

Tuletõrjetiik ja selle tähis

Väljalaskme seirepunkt

koordinaadid

Väljalaskme seirepunkti

1 (HA616) 6 554 406 561 951

X YNr

N

T-1

T-2

S-2

S -1

S-1

T-1

1

1

Kaardileht nr 632 Türi, 634 Kehra

0 500 m250

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kose vald, Harju maakond

Leva turbatootmisala

aktsiaselts Tootsi Turvas

Suur-Jõe tn 63, 80042 Pärnu linn

[email protected]

Hendrik Klaas

Erki Vaguri

Graafiline lisa 4/4

1 : 5000

08.01.2026

26/5410

(taotleja esindaja)

Veeloa taotluse plaan

2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

1. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.

Märkused:

Maardla piir (asendiplaanil)

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Väljakukraav koos voolusuunaga

Kogujakraav koos voolusuunaga

Settetiik ja selle tähis

Tuletõrjetiik ja selle tähis

Väljalaskme seirepunkt

koordinaadid

Väljalaskme seirepunkti

1 (HA616) 6 554 406 561 951

X YNr

N

T-1

T-2

S-2

S -1

S-1

T-1

1

1

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku

Hindamismetoodika

Versioon 1

Tallinn, märts 2025

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

2

Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3 2 KASUTATUD LÜHENDID ......................................................................................................................... 4 3 METOODIKAS KASUTATAVAD MÕISTED ................................................................................................. 5 4 KÄESOLEVA METOODILISE ÜLEVAATE KASUTUSVALDKONNA PIIRITLEMINE .......................................... 7 5 TURBA TOOTMISEGA KAASNEVAD VÄLISÕHU SAASTEAINED ................................................................. 9 6 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIAD .................................................................................................... 11

6.1 FREESTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 11 6.2 PLOKKTURBA TOOTMINE .......................................................................................................................... 19 6.3 TÜKKTURBA TOOTMINE ........................................................................................................................... 20 6.4 OSAKESTE HEIDE TURBA TOOTMISELT ......................................................................................................... 21 6.5 HEITEKONTROLLI MEETMED ÕHUSAASTE VÄHENDAMISEKS VÕI VÄLTIMISEKS ....................................................... 22

7 SAASTEAINETE HEITE JA HEITKOGUSTE HINDAMISE ALUSED ............................................................... 25 7.1 OSAKESTE SUURUS ................................................................................................................................. 25 7.2 ERIHEITED TURBA TOOTMISELT .................................................................................................................. 26 7.3 HEITE HINDAMINE LAADIMISELT JA AUNATAMISELT ........................................................................................ 28 7.4 HEITEALLIKA KÕRGUS MAAPINNAST ............................................................................................................ 29 7.5 HEITE KESTUS ........................................................................................................................................ 30 7.6 OSAKESTE HAJUMINE VÄLISÕHUS .............................................................................................................. 30

8 TURBA TOOTMISELT SAASTEAINETE HEITKOGUSTE ARVUTUSMETOODIKA .......................................... 33 8.1 AASTASE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS ÕHUSAASTELOA VAJADUSE HINDAMISEKS ......................................... 33

8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal ......................................................................................... 34 8.1.2 Tootmisefek:ivsus ja tootmisetappide eriheited .......................................................................... 35 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide ............................................................................. 35 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt ................................................................................................ 36 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus .................................................................................................... 37

8.2 HETKELISE SAASTEAINE HEITKOGUSE ARVUTUS HAJUMISARVUTUSTE JAOKS ......................................................... 38 8.2.1 Heiteallika pindala ........................................................................................................................ 39 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid ........................................................................................................ 39 8.2.3 Aeg ............................................................................................................................................... 40 8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus ............................................................................. 41

8.3 OSAKESTE HAJUMISE MODELLEERIMINE ...................................................................................................... 42 9 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................................... 43

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

3

1 Sissejuhatus Käesolev metoodika turba tootmisel välisõhku paiskuvate osakeste heite hindamiseks on koostatud kirjalike allikate põhjal. Tegemist on metoodika esimese versiooniga, mida täiendavate andmete ning uuringute põhjal on võimalik edaspidi, tulevikus täiendada. Metoodikas käsitletakse heidet tegevustelt, mis on seotud turba tootmisega turbatootmisalal. Käesolev metoodika ei käsitle nende saasteainete heiteid, mis põhjustavad kliimamuutusi või on saaste kauglevi objek@ks. Töö tellija on MTÜ Ees@ Turbaliit ja selle on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ). Konsultandina on kaasatud OÜ Inseneribüroo STEIGER keskkonnaekspert Priit Kallaste. Ülevaates kasutatud pildimaterjal fotode näol on illustra@ivne, ilmestamaks erinevat turbatootmise tehnikat ning tehnoloogiat. Töö koostajad ei oma tehnoloogia tootjatega mingit seost.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

4

2 Kasutatud lühendid

Üldised lühendid ja tehnilised terminid AAQD Ambient Air Quality Direc1ve. Direk@iv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu

puhtamaks muutmise kohta (2008/50/EÜ) ja (EL) 2024/2881 AÕKS Atmosfääriõhu kaitse seadus CLRTAP Rahvusvaheline Saaste Kauglevi Konventsioon ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment EN Euroopa Standardiorganisatsioon EVS Ees@ Standardikeskus EÜ Euroopa Ühendus FDM Fugi1ve Dust Model, Osakeste heite ja hajumise arvutuseks kasutatud

mudel eriheite hindamiseks ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KeÜS Keskkonnaseadus*ku üldosa seadus MTÜ Mi\etulundusühing NEC Na1onal Emission Ceilings. Direk@iv mis käsitleb teatavate õhusaasteainete

riiklike heitkoguste vähendamist (2016/2284/EL) OÜ Osaühing TTÜ Tallinna Tehnikaülikool USA Ameerika Ühendriigid US EPA Ameerika Ühendriikide Keskkonnaagentuur WHO Maailma terviseorganisatsioon ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ha hektar g gramm K kelvin kg kilogramm km kilomeeter kPa kilopaskal mm millimeeter µg mikrogramm m3 kuupmeeter m2 ruutmeeter s sekund PM2,5 eri@ peened osakesed PM10 peenosakesed PMsum osakesed, summaarselt TSP Total Suspended Par1culate, osakesed VDI Verein Deutscher Ingenieure, Saksa Inseneride Assotsiatsioon

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

5

3 Metoodikas kasutatavad mõisted Järgnevalt on esitatud koondülevaade metoodikas kasutatavatest mõistetest ja terminitest. Sulgudes on esitatud viide termini või mõiste allikale. Juhul, kui selline viide puudub, on selgitatud terminit või mõistet, mida kasutatakse just käesolevas metoodikas. Eri@ peened osakesed (PM2,5) on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad 2,5 mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava. Peenosakesed (PM10) on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses osakesed, mis standardi EVS-EN 12341 või muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi kohasel proovivõtmisel ja mõõtmisel 50 protsendil juhtudest läbivad kümne mikromeetri suuruse aerodünaamilise diameetriga mõõduselek@ivse ava (AÕKS). Osakesed summaarselt (PMsum) on osakeste kõik fraktsioonid kokku, sh peenosakesed PM10 ja eri@ peened osakesed PM2,5, v.a raskmetallid ja nende ühendid (AÕKS). Käesolevas metoodikas kasutatud mõisted ja terminid on lah@ selgitatud alljärgnevalt. Osaliselt pärinevad selgitused rahvusvahelisel standardil ISO 4225:2020 põhinevast standardist EVS-ISO 4225:2021 ja keh@vast seadusest. • Eriheide – välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus tooraine või toodangu ühiku kohta

(AÕKS). • Heiteallikas – punkt või ala, millest heide eraldub. • Heitkogus, heide – ainete eraldumine õhku või eraldunud aine kogus

(EVS ISO 4225:2021). • Hetkeline heitkogus – ajaühikus välisõhku viidava aine mass (EVS ISO 4225:2021). • Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata (keskkonnaseadus@ku üldosa seadus).

• Koristus – tootmisväljakult ühe tsükliga kogutav turba kogus. • Saasteaine – igasugune välisõhus olev aine või ainete segu, millel võib olla ebasoodne

mõju inimese tervisele või keskkonnale (AÕKS). • Tootmistsükkel – e\evalmistatud tootmisväljakult ühe koristuse saamiseks vajalikud

tehnoloogilised etapid, sõltuvalt tootmistehnoloogiast. • Tootmisetapp – e\evalmistatud tootmisväljakul teostatav tööprotsess, näiteks

freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine jne). • Tootmistehnoloogia – tsüklitest koosnev tootest ja kasutatavast tehnikast sõltuv

töövõtete ja tehnika kogum turba tootmiseks. • Turbatootmisala – mäeeraldis ehk kogu ala, mida kasutatakse turba tootmiseks.

Turbatootmisala jaguneb turbatootmisväljakuteks ehk lihtsalt tootmisväljakuteks.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

6

• Tootmisväljak – käesoleva metoodika kohaselt ala turbatootmisala sees, mis on tavaliselt üksteisest eraldatud juurdepääsuteedega või kogujakraavidega.

• Väljakusiil – tootmisväljakul kahe kraavi vaheline ala, millel toimuvad turba tootmisega seotud tööprotsessid.

• Välisõhk – hooneväline troposfääriõhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas (AÕKS). • Õhukvaliteedi tase – saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus kindla ajavahemiku jooksul

temperatuuril 293,15 kelvinit (K) ja atmosfäärirõhul 101,3 kilopaskalit (kPa) ning peenosakeste (PM10) ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) ja nendes sisalduva aine kogus mõõtmiste kuupäeval olnud @ngimustel (AÕKS).

• Õhukvaliteedi piirväärtus – saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on väl@da, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS).

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

7

4 Käesoleva metoodilise ülevaate kasutusvaldkonna piiritlemine Saasteainete heide välisõhku on võimalik alates turba kaevandamisest ehk tootmisest kuni turba kasutamiseni kasvusubstraadina või energee@liselt (esmajoones põletamine soojus- ja või elektrienergia saamiseks). Heited on seotud nii mehhanismide kasutusega kaevandamise e\evalmistamisel, tootmisel kui ka veol. Käesolev metoodika koondab ainult info heite kohta turba tootmiselt turba osakeste lendumisest ja levimisest. Skemaa@liselt on metoodika ulatus esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 4.1). Käesolev saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika ei käsitle kliimagaase (süsihappegaas ja metaan) ega mehhanismide sisepõlemismootorite heitgaaside heidet. Metoodika ei hõlma sealhulgas teavet: • Eri etappides tegevustega seotud mehhanismide ja sõidukite heitgaase ning muid

mehhanismide tööga seotud saasteainete heitkoguseid. • Heiteid turba laadimiselt pakendamis-, töötlemis-, ümberlaadimise kohtades

(nt sadamad, punkrid jms). • Turba veoteedel väljaspool tootmisala, seda nii siseriiklikult kui ekspordil. • Heiteid turvast põletavatest raja@stest.

Joonis 4.1 Turbatootmise põhimõ\eline skeem ja käesoleva metoodika käsitlusala ulatus (punase joonega)

Turba tootmisel on tootmisterritooriumiks turbatootmisala koos turbatootmisväljakutega.

Turbavaru

Tootmisala ettevalmistus

Turba tootmine

Turba laadimine

Turba vedu

Turba kasutus

Tootmisala korrastamine

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

8

Välisõhu kvaliteedi mõjutamise potentsiaali seisukohast on oluline määratleda, mis on heide ja mis mi\e. Käesolevas metoodikas annavad heite suuruse arvutuslikud füüsikalised näitajad aluse välisõhu saasteloa vajaduse, keskkonnaloa @ngimuste ja keskkonnatasude määramiseks. Keskkonnaõiguse kohaselt käsitletakse keskkonda mõjutavate @ngimustena neid tegevusi, millel on potentsiaali keskkonnasaaste tekkeks. Selleks eristatakse e\evõ\e tootmispiirkond ja seda ümbritsev keskkond. AÕKSi kohaselt antakse keskkonnaloaga õigus saasteainete väljutamiseks välisõhku paiksest heiteallikast, milleks võib olla püsiva asukohaga, teatud aja tagant teisaldatav või tootmisterritooriumil asuv heiteallikas või heitallikate grupp. Keskkonnaloaga lubatud heitkogus määratakse nii, et oleks tagatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse järgimine (KeÜS). Kuna turba tootmisel lenduvad osakesed on seotud kogu tootmisala pinnalt õhku sa\uva materjali osakeste lendumise ja levikuga, siis tuleb silmas pidada, et mi\e kogu turba tootmisel õhku paisatavat materjali ei väljutata välisõhku, vaid see langeb maha tootmisterritooriumi sees. See tähendab, et heite ja välisõhu saastumise potentsiaal on ainult osal lenduvast materjalist. AÕKSi heite seost osakeste lendumise ja sadenemisega illustreerib alljärgnev joonis (Joonis 4.2).

Joonis 4.2 Heide välisõhu saaste (välisõhu kvaliteedi hindamise/loa seadmise) mõistes.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

9

5 Turba tootmisega kaasnevad välisõhu saasteained Käesolev juhend on suunatud välisõhu saasteainetest nendele, mis võivad põhjustada olulisi muutusi välisõhu kvaliteedis turba tootmisalade naabruses. Saasteainete kontsentratsioone turbatootmisalal ja õhukvaliteedi taset tootmisalal tuleb käsitleda töökeskkonnana ja see ei ole käesoleva ülevaate osaks. Turba tootmisel tekib ja lendub välisõhku eri suurusega osakesi, mis suurtes kontsentratsioonides võivad põhjustada tervise- ja keskkonnaprobleeme. Osakesed ehk turbatolm koosneb orgaanilisest ainest, mille moodustavad nende taimede jäänused, millest turvas on tekkinud. Kuna turba tootmisel kasutatakse mehhaanilisi protsesse, on iseloomulikuks suurema läbimõõduga osakeste teke. Turba tootmisega seotud välisõhu saasteaineteks on osakeste erinevad fraktsioonid: • peenosakesed (PM10) ja eri@ peened osakesed (PM2,5); • osakesed summaarselt (PMsum). Õhusaasteainete, sealhulgas osakeste, kahjulikku mõju hindab süstemaa@liselt Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Tulemused esitatakse asjakohastes uuringutes, kus analüüsitakse õhusaaste tervisemõju tuginedes kõige uuematele teaduslikele tõenditele. Värskeim taoline uuring pärineb aastast 2021, kus WHO esitab õhukvaliteedisuunised ainete ohutute sisalduste osas tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele. WHO soovituste alusel on kujundatud riiklikud olulise õhusaasteainete sisalduse piirväärtused välisõhus. Euroopa Liidus on asjakohaseks AAQD direk@iv, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta. Seni keh@vaks versiooniks on direk@iv (2008/50/EÜ). Alates 2030. aastast rakenduvad aga uue, uues@ sõnastatud direk@ivi (EL) 2024/2881, nõuded. Võrreldes keh@va direk@ivi õhukvaliteedi piirväärtustega, on uues direk@ivis õhusaasteainete sisaldus viidud vastavusse WHO õhukvaliteedisuunistega, rakendamiseks aga nähakse e\e pikaajaline strateegia aastani 2050. Turba tootmisega seotuna on asjakohased osakesed, milliste fraktsioonidest on piirväärtused kehtestatud peenosakestele (PM10) ja eri@ peenetele osakestele (PM2,5) sisalduse piirmääraga maapinnalähedases õhus (µg/m3). Uues direk@ivis käsitletakse ka ülipeeneid osakesi (läbimõõduga 100 nanomeetrit ja vähem), kuid nendele piirväärtusi veel ei seata. Piirväärtused on Ees@ õigusesse üle võetud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle rakendusak@dega. Käesoleva metoodilise juhendi koostamise ajal on keh@vaks õhukvaliteedi piirväärtuste aluseks keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75. Uue direk@ivi rakendamiseks tuleb Ees@s üle võ\a ka uue direk@ivi nõuded (Tabel 5.1). Õhusaasteainetega seotud keskkonna- ja tervisemõju aspek@dest on lisaks terasuurusele oluline ka osakeste koos@s. Turbaosakeste mõju tervisele on vähe uuritud. Üks uuring on tuua näiteks Rootsist, kus uuri@ turbatolmu mõju uuringus 17 töötaja põhjal ning selle alusel hinna@ tolmu mõju olematuks või väikeseks. Katsete ajal oli paraku tolmu kontsentratsioon ka töötsoonis madal (alla 5 mg/m3). Enam on uuringuid turba põletamise mõjust, sealhulgas ka Ees@st. Samu@ on hinnatud kasvuturba kasutuse mõju aednike tervisele, kuid kasvuturbas on kaasnevaks kahjulikuks mõjuks hallitusseente eosed. Kumbki protsess ei ole seotud turba

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

10

kaevandamisega ning ei ole seetõ\u siinkohal asjakohane. Soome vastavates uuringutes on hinnatud, et turba tolm ise ökosüsteemidele ohtlik ei ole. Tabel 5.1. Osakestele seatud õhukvaliteedi keh@vad piirväärtused ning muutused aastast 2030

Välisõhu saasteaine

Kuni aastani 2030 Alates 2030

Piirväärtus, µg/m3

Keskmistamise ajavahemik

Aastas lubatud

ületamiste arv

Piirväärtus, µg/m3

Keskmistamise ajavahemik

Aastas lubatud

ületamiste arv kalendriaastas

Peenosakesed (PM10)

50 24 tundi 35 45 24 tundi 18

40 kalendriaasta - 20 kalendriaasta -

Eriti peened osakesed

(PM2,5)

Ei ole seatud 25 24 tundi 18

25 kalendriaasta - 10 kalendriaasta -

Turbatootmisel tekkiva osakeste, sealhulgas tolmu, heidet iseloomustavad lühiajalised episoodid kus tootmisel on turbaväljal mehhanismide juures suur turba sisaldus. Need vahelduvad pikkade, peaaegu heitevabade perioodidega, mille kestvus varieerub olenevalt tootmisest ja ilmas@ku@ngimustest. Suviste keskmiste kontsentratsioonide ja tasemete, ööpäevaste keskmiste ja lühiajaliste maksimumkontsentratsioonide kõikumised võivad olla ja ongi väga suured. Turbatootmisalad asuvad valdavalt hajaasustusega piirkondades kus tahkete osakeste allikad on suhteliselt häs@ tuvastatavad. Kuna tolm, milleks on osakeste silmaga nähtav fraktsioon on häs@ märgatav, siis on turba tootmise mõju kerges@ märgatav ja tuvastatav ka siis, kui osakeste sisaldus välisõhus ei ületa õiguslikult seatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusi. Summaarsed osakesed ehk tolm põhjustab pigem häiringu ja otsene oluline ebasoodne mõju tervisele või keskkonnale puudub. Lisaks asustusele võib häiring mõjutada puhkealasid ning maantee- ja raudteeliiklust. Avatud maastikul, näiteks järvel või põllul, võib tolm segamatult levida heiteallikast kaugele. Tolmuhäiringu tekkimist mõjutavad asulate või veekogude lähedus, maastik ning pinnamood üldiselt ja puistupuhvri olemasolu. Tähele tuleb panna aga asjaolu, et tolmu või osakeste häiringu allikaks maapiirkonnas võivad olla (ja sageli ongi) ka teised punkt- ja hajusheiteallikad nagu näiteks taimestikuga katmata põllupinnad, pindamata teed, jne.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

11

6 Turba tootmise tehnoloogiad Turba kaevandamise ehk tootmise tehnoloogiatest on ees@ keeles antud põhjalik ülevaade Tallinna Tehnikaülikooli Mäeins@tuudi 2007. aasta kogumikus „Kaevandamine parandab maad“. Põhjalik inglisekeelne kirjeldus turba tootmisest on antud Ansis Šnore raamatus „Peat Extrac@on“. Alljärgnevalt on kirjeldatud kõiki peamisi turbatootmise tehnoloogiaid – frees-, plokk- ja tükkturba tootmist. Samu@ kirjeldab asjakohast turba tootmist Ees@s Turbaliit oma kodulehel. Turbatootmise tehnoloogia on sarnane kogu maailmas turvast tööstuslikult kaevandavates riikides. Lähi- ja keskpikas ajaraamis kasutatakse Ees@s turba tootmiseks nii kohapeal arendatud ja arendatavaid tehnikaid, kui kogu maailmas selles tootmissektoris kasutatavaid tehnikaid. Käesolevas ülevaates on kasutatud peamiselt Soome ja Rootsi näiteid, kuid sama tehnoloogiat rakendatakse ka nt Iirimaa, Saksamaa, Kanada jt riikides, kus turvast tööstuslikult toodetakse. Tehnoloogia kirjeldusel antakse ülevaade tootmisprotsessist üldiselt ja võimalusel sellega seotud nendest aspek@dest, millistest osakesed võivad lenduda ja ümbruskonda kanduda. Turba tootmine algab tootmisala ja tootmisväljakute e\evalmistusest. Nende tegevuste käigus osakesi olulisel määral ei lendu ning seetõ\u nendele siinkohal tähelepanu ei pöörata. E\evalmistatud ala koosneb tootmisväljakutest ja need omakorda kuivenduskraavide vahelistest siiludest. Kuivenduskraavid rajatakse ligikaudu iga 20 m järel. Kraavitatud turbaväljakud moodustavad turbatootmisala. Turba tootmisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja sellega haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme, sõltuvalt tootest ja vastavalt kasutatavast tehnoloogiast. Allpool järgneb üksikasjalikum ülevaade turba tootmise tehnikatest ja tehnoloogiatest.

6.1 Freesturba tootmine

Freesturba tootmisel on kasutusel olnud peamiselt kaks tootmismeetodit: Harvester (vaakum- ja mehaanilise kogujaga koristus) ja ümbervallitamise meetod (nimetatakse ka kui Peco meetod). Nendest on Harvester meetod valdav, hinnanguliselt toodetakse üle 90 % turbast just selle meetodiga. Kü\eturba tootmisel rakendatud Haku meetodit Ees@s enam ei kasutata, kuna kü\eturba tootmine on oluliselt vähenenud. Haku meetodit küll ülevaate mõ\es järgnevalt kirjeldatakse, kuid nagu mainitud, siis prak@liselt seda meetodit Ees@s enam ei kasutata. Freesturba tootmistsükkel turbatootmisalal koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kih@dena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Ülevaade tehnoloogilistest etappidest on esitatud allpool joonisel (Joonis 6.1).

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

12

Vaakumkogumise meetod Mehaaniline meetod sh HAKU

Joonis 6.1 Freesturba tootmistsükkel, tootmise tehnoloogilised etapid erinevate tootmistehnoloogiate korral (Tissari 2006).

Kuna turba kuivatamiseks kasutatakse päikeseenergiat ja tuult, on turba kaevandamine otseselt ilmas@ku@ngimustest sõltuv. Kuivamist pärsivad sademed. Ees@ kliimas kestab turba ak@ivne kaevandamise hooaeg tavaliselt maist kuni augus@ lõpuni. Vahel harva algab tootmine aprillis ja väga üksikutel aastatel võib lõppeda ka oktoobris. Reeglina on Ees@s turba kuivamiseks pikad sademete vabad perioodid ning piisavalt päikesevalgust ainult suvel. Ühel freesimisel väljatud turba kogust nimetatakse koristuseks. Turba tootmismasinatena kasutatakse tootmisseadmete käitamiseks valdavalt traktoreid. Viimase aja uuringute põhjal on katsetatud ka mehitamata liikurvahendeid. Freesimine on turbatootmistsükli esimene etapp. Freesimisega eraldatakse turbalasundi pealmine kiht. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamis@ngimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15–20 mm ja häs@lagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Freesimiseks kasutatakse tüüpiliselt kas ak@iv- või passiivfreesi. Ak@ivfrees saab ülekande traktori jõuvõtu võllilt ja seda kasutatakse kuivema ja kõvema kihi lah@ freesimisel. Passiivfrees pöörleb vabalt ja pinnasesse surutud lõiketerad kangutavad väikseid turbatükikesi lasundist lah@.

Freesimine

Pööramine

Aunatamine

Kogumine/koristamine

Vallitamine

Suunamine tarbimisse

Kogumine

Aunatamine

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

13

Foto 6.1 Freesimine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Pärast turbakihi freesimist jäetakse lasundist lah@ freesitud turvas tootmisväljakutele kuivama. Freesimise ajal on turba niiskuse sisaldus umbes 70–80 %, mis kuivamisega viiakse 40–60 %-ni. Niiskussisaldus sõltub toote spetsifikatsioonist - kasutusotstarbest ja kuivamise ajast. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetest lähtuvalt (Foto 6.2). Kui kuivamistsükli ajal satub vihma sadama, tuleb kuivamistsüklit uues@ alustada ja teostada ka uus pööramine. Pööramiseks kasutatakse kuni 19 meetri laiust pöörajat, millel on plas@st või terasest pöördelabad.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

14

Foto 6.2 Pööramine. (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Koristamine ja kogumine Peamiseks kogumismeetodiks Ees@s on pneumaa@line kogumine vaakumkogujatega (Foto 6.3). Sellisel juhul freesitud ja kuivatatud turbaga rohkem töötsükleid läbi ei viida. Vaakumkogur ehk imur, tõmbab kuivanud kerge turba pinnalt koos õhuga sisse. Turvas ehk raskemad osakesed kogunevad punkrisse ja õhk suunatakse läbi väljalasketoru välja. Uuemad kogurid on varustatud juba tsüklonitega osakeste heite vähendamiseks. Sõltuvalt mudelist, seadme konstruktsioonist ja väljalaske suunast oleneb oluliselt osakeste õhku paiskamine. Vanematel mudelitel, mis ei ole varustatud tsüklonitega, on osakeste heide visuaalselt häs@ nähtav. Uuematel, tsüklonitega varustatud seadmetel, on see vaevu märgatav. Vähemal määral leiab kasutamist ka turba mehaaniline kogumine. Mehaanilisel kogumisel on mitmeid eri viise, millest sõltub siis ka kasutatav tehnoloogia. Tavalise mehaanilise kogumise korral vallitatakse kuivanud turvas, kas traktori taha haagitud spetsiaalse vallitajaga umbes 0,8 m laiusesse ja 0,4 m kõrgusesse turbaväljaku pikkustesse vaaludesse. Järele haagitava vallitaja laius on umbes 5 m (Foto 6.4). Viimaseid rakendatakse kahe või kolme kaupa. Pärast vallitamist kogutakse turvas kokku mehaanilise kogujaga (Foto 6.5). Turba vallitamiseks võib sõltuvalt järgnevast koristusmeetodist kasutada ka traktori e\e haagitavat hõlmvallitajat (Foto 6.6). Selle tööorgani laius on tavaliselt umbes 9 m ja sellega moodustatakse tootmisväljaku keskele üks suurem vall.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

15

Foto 6.3 Turba pneumaa@line kogumine vanemat tüüpi vaakumkoguriga (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)

Foto 6.4 Traktori järgi haagitud vallitajaga (Ees@ toodang) vallitamine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

16

Foto 6.5 Vallitatud turba mehaaniline kogumine (Foto: Andero Kaju, OÜ Elva E.P.T.)

Foto 6.6 Traktori e\e haagitud hõlmvallitaja (Foto: Peatmax, 2024)

Keskne turba vall moodustatakse ümbervallitamise järgselt, kus 4–5 tootmisväljakult saadav turbakiht vallitatakse keskmisele tootmisväljakule ühte suurde vaalu, kus see hiljem vankritega tootmisalalt välja veetakse (nimetatakse ka Peco meetod). Ümbervallitamine toimub samu@ lintlaaduriga. Kü\eturba tootmise eriviis on kesksete vaalude kokku vedamine suurtesse aunadesse, mis masinatega @hendatakse, et õhk võimalikult suures ulatuses välja pressida. Sellistesse aunadesse saab korraga ladustada mitusada tuhat kuupmeetrit turvast. Kärudega sõidetakse sel juhul auna peale, kallatakse turvas maha ja @hendatakse buldooseriga, millega surutakse

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

17

turba osakeste vahelt liigne õhk välja, et ei tekiks turba isesüpmise ohtu. Sellist meetodit nimetatakse Haku meetodiks, kuid selle kasutamine on seoses kü\eturba kasutamise vähenemisega taandunud. Samas kui Peco meetodit kasutatakse edasi nii Ees@s kui mujal.

Foto 6.7 Keskse vaalu laadimine lintlaaduriga kärusse. Iirimaa (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)

Pneumaa@liste ja mehaaniliste kogujatega kogutud turvast viiakse tootmisväljaku otstesse, kuhu on rajatud väljaveotee (Foto 6.8). Turvas kallutatakse maha ja sellest moodustatakse turba aunad ehk puistangud. Aunades hoitakse turvast kuni väljavedamiseni.

Foto 6.8 Vaakumkoguja tühjendamine auna (Foto: Peeter Koll, OÜ Inseneribüroo STEIGER)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

18

Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turba liigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Aunad võivad freesväljakutel olla väga pikad (kuni kilomeeter) ja mahutada mitukümmend tuhat kuupmeetrit turvast. Aunad võidakse ka\a sademete eest kaitseks kilega. Kuid kilega katmisega kaasneva kilejäätmete tekke ja madala tõhususe tõ\u ei ole see laialt levinud. Aunade moodustamisel ehk aunatamisel kasutatakse spetsiaalset, bageri tööpõhimõ\el toimivat seadet, millega aunaküljed tasandatakse ja antakse sellele op@maalne profiil (Foto 6.9).

Foto 6.9 Aunatamine (Foto: MTÜ Ees@ Turbaliit)

Väljavedu Aunadest väljavedu võib toimuda reeglina kahel viisil: • kärudega, kui turvas veetakse näiteks otse tehasesse edasiseks töötlemiseks või • pealt kaetavate veoautodega, kui toimub freesturba vedu ja laadimine laevadele. Laadimine aunast toimub reeglina päri-kopp või greifer-kopp ekskavaatoriga (Foto 6.10). Välja veetavat freesturvast kasutatakse omadustest lähtuvalt aianduses ja energee@kas. Vastavalt vajadusele võib turbatootmisele järgneda erinevaid töötlemise etappe. Kasvusubstraa@de tootmisel näiteks fraktsioneerimine, segamine väe@stega, pakendamine jms. Väljaveol tootmisalalt puudub oluline täiendav saasteainete heide ja välisõhku osakesi olulisel määral ei väljutata.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

19

Foto 6.10 Vedu käruga. Laadimine aunast kopp-ekskavaatoriga. (Foto: Rakvere Põllumajandustehnika)

6.2 Plokkturba tootmine

Plokkturba tootmise kohta on antud hea ülevaade TTÜ Mäeins@tuudi koostatud kogumikus. Plokkturvast toodetakse vähelagunenud turbast ning turba plokid lõigatakse ekskavaatoriga või spetsiaalse kombainiga (Foto 6.11). Turba plokid tõstetakse talveks kahekaupa virna, mis parandab turba omadusi. Kuivanud pätsid ladustatakse kevadel ühekordselt maapinnale kuivama aeg-ajalt neid pöörates, kuni nende niiskus on vähenenud ligikaudu 50 %. Seejärel plokid ladustatakse edasiseks kuivamiseks.

Foto 6.11 Plokkturba lõikamine. (Foto: Ramsi Turvas, 2024)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

20

Pärast kogutud turba aunatamist ja ladumist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt. Plokis kuivanud turvas säilitab häs@ oma struktuuri ja on õhulisem. Substraa@de valmistamiseks turba plokid purustatakse ja fraktsioneeritakse. Turba plokke võib ka tervena kasutada, näiteks peenrapiirete või dekora@ivelemen@dena haljastuses. Peamiselt skandinaavia riikides kasutatakse plokkide lõikamisel spetsiaalseid seadmeid, mis asetavad plokid kuivatamisel riita nii, et plokkide vahelt käiks õhk läbi. Kuna turbaplokkide lõikamine ja kuivatamine on töömahukas, toodetakse plokkturvast kõige vähem. Plokkturba tootmiselt ei väljutata saasteaineid välisõhku olulisel määral.

6.3 Tükkturba tootmine

Tükkturvast toodetakse häs@lagunenud turbast kasutamiseks energee@kas. Seoses turba energee@lise kasutuse vähenemisega, on tükkturba tootmise mahud väikesed. Tükkturba tootmiseks sobib paremini rabaturvas, mis tänu oma kiulisele struktuurile püsib turbatükina koos ka pärast kuivatamist, sõelumist ja laadimist. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga ris@ paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30–50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sen@meetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4–8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama (Foto 6.12). Värskete turba tükkide looduslik niiskus on ~80 %. Tükke kuivatatakse 1–2 nädalat ning pööratakse 1–3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35–40 %-ni. Kuivanud turba tükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse harvester meetodil (Foto 6.13). Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, vaid ainult mehaanilist kogumist. Tükkturba tegemise tsükleid korratakse hooajal 1–3 korda. Tükkturba tegemine on vähem tundlik väiksemate sadude suhtes, kuna kuivades moodustub tükkide peale koorik, mis enam ve\ sisse ei võ\a. Kui aga sajud kestavad kauem, võivad tükid siiski uues@ ve\ sisse võ\a ja laiali laguneda. Sel juhul on vaja kogu tsüklit algusest peale korrata. Nii plokk- kui tükkturba tootmine toimub niisketes @ngimustes, kus turvast ei peenestata ning mõlema tootmisviisi puhul moodustub kuivamise käigus turba pinnale koorik või kõvem osa, mis takistab turbaosakeste lendumist ka laadimise ajal. Seetõ\u on heide välisõhku nende tootmistehnoloogiate puhul marginaalne. Ka kirjanduse andmetel ei väljutata tükkturba tootmisel saasteaineid välisõhku, mistõ\u käesolevas metoodikas antud tehnoloogiat ei käsitleta.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

21

Foto 6.12 Tükkturba lõikamine ja pressimine (Foto: MeriPeat, 2024)

Foto 6.13 Tükkturba pööraja vasakul ja vallitaja paremal (Foto: MeriPeat, 2024)

6.4 Osakeste heide turba tootmiselt

Uuringute kohaselt põhjustab turbatootmine harva õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamist. Tolmuhäiringud keskkonnas on lühiajalised, mis põhjustavad ebamugavust ja pindade saastumist tolmukihiga. Suurimad tolmuheited tekivad freesturba kogumisel ja ümbervallitamisel. Turbatootmisest tekkiv terviserisk elanikele tootmisalade lähistel on marginaalne. Osakeste heite peamised allikad välisõhku turba tootmiselt on Soome riikliku tehnoloogia uurimis- ja arenduskeskuse turba tootmist- ja kasutust käsitleva ülevaate kohaselt järgmised:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

22

• traktorite ja seadmete rataste poolt välisõhku keerutatav turbatolm, • töövahendite poolt välisõhku viidav turbatolm (Foto 6.14), • vaalude pinnalt tuulega kantav turbatolm ja • tuule poolt tootmisala pinnalt õhku tõstetav tolm.

Foto 6.14 Turba kogumine vanemat tüüp vaakumkogujatega, mis ei ole varustatud tsüklonitega (Foto: Erki Niitlaan, MTÜ Ees@ Turbaliit)

Turba kaevandamiselt heiteid välisõhku mõjutavad: • turba niiskussisaldus ja lagunemisaste; • tootmisviis; • ilmas@ku@ngimused. Turbatolmu ja osakeste levimist ehk hajumist ümbruskonnas mõjutavad enim tuule suund ja kiirus. Väiksemad osakesed kanduvad kaugemale, samas kui silmale nähtava ja häiringut tekitava tolmu levik on piiratum. Välisõhku sa\unud osakesed sadenevad enamuses koos sademetega atmosfäärist maapinnale. Suures koguses põhjustavad need häiringut ning kas üksi või koos teistest allikatest atmosfääri kantud osakestega, välisõhu saastumist. Osakeste suurus ja nende sisaldus, millest alates loetakse välisõhk saastunuks (õhukvaliteedi piirväärtuse ületamine), on käsitletud käesolevas juhendis eespool, peatükis 5.

6.5 Heitekontrolli meetmed õhusaaste vähendamiseks või välAmiseks

Peaasjalikult on turba tootmisest @ngitud probleemiks visuaalselt nähtavate osakeste levik turbatootmisalalt väljapoole, mistõ\u kaasneb visuaalne häiring õhus hõljuva ja pindadele sadeneva tolmuna turbatootmisalade naabruses. Eelkõige põhjustab seda osakeste suurema läbimõõduga fraktsioon. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

23

Edasine on kokkuvõte saasteainete heite- ja hajumise tehnikatest ja tehnoloogiatest, mida esitavad erinevad turbatootmise keskkonnakorraldusjuhendid: Kanada juhend, Soome juhend, USA juhend. Neid tehnoloogiaid võib hajumise ja keskkonnamõju hindamisel arvestada, kuid iga üksiku tehnoloogia puhul tuleb arvestada teiste asjaoludega nagu tootmisala kuju ja asend, omandisuhted, jne. Esmaseks tolmuhäiringu vähendamise viisiks on tootmisalade ja -veoteede kavandamine inimasulatest eemale. Samu@ saab mõju vähendada tootmistehnoloogia valikuga ning nagu märgitud, tootmisala asendi valikuga piisaval kaugusel inimasustusest. Juhul kui kavandatava tegevuse eesmärk ei mõjuta tootmistehnoloogia valikut, saab võimalusel valida sellise tootmistehnoloogia, millega kaasnev koguheide on väiksem. Näiteks freesturba tootmisel vaakumkogujate kasutamine mehaanilise kogumise asemel ei vaja eelnevat turbakihi vallitamist. Mõju on võimalik vähendada tehniliste lahenduste rakendamisega, näiteks tsüklonite kasutamine vaakumkogujatel, mis aitab vähendada osakeste välisõhku väljutamist. Üheks tõhusaks viisiks olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on puistu/heki/metsariba tootmisala ja vastuvõtja vahel. Selle vööndi laius sõltub asukohast maas@kul ja pinnamoest. Soovituslikult loeb Soome juhend tõhusa vööndi laiuseks vähemalt 400 m. Tõhus puistu on selline, mis algab turbatootmisala servast, on kõrge ning @he ja koosneb erinevast puu- ja põõsarindest. Erinevad puuliigid, kõrged ning erinevas kasvujärgus puud takistavad saasteainete levikut. Reeglina sellised kaitsevööndid olemasolevatel turbatootmisaladel puuduvad. Uute alade puhul on selliste alade jätmine võimaluste piires soovituslik ning nende rajamist võib vabatahtliku meetmena soovitada ka olemasolevatele tootmisaladele, kuid sealjuures tuleb esmajoones tagada tuleohutus. Tolmu- ja osakeste häiringut saab vähendada ennetava tehnoloogia ja tehnikaga, rakendades tehnikat tolmu tekke väl@miseks ning vähendamiseks selle tekkekohas. Freesimisel, pööramisel ja vallitamisel erilisi täiendavaid tolmu tekke ja leviku vähendamise meetmeid ei ole, välja arvatud töö peatamine olukordades, kus tundlikud alad jäävad väljakutest allatuult ja ilmas@k võib @ngida häiringu tekkimise. Olulist keskkonnahäiringut saab vähendada ka ilmas@ku@ngimuste jälgimisega. Arvestades tuule suunda ja selle tugevust, tuleks tolmavate tööde teostamisel tööd seisata, kui tuul puhub asustuse suunas. Üldise prak@ka kohaselt peatatakse tootmistegevus turbatootmisalal kui tuule kiirus on suurem kui 12 m/s. Eelnev on vajalik ka tuleohutuse nõuete täitmiseks. Aunadest ja koormast lähtuva tolmuheite mõju turbatootmisalal töökorraldusega võib vähendada aunade ja veoteede kavandamisega asustusest eemale ja koormate hoolika katmisega. Aunade soovitav vähim kaugus asulatest on 400 m. Laadimine tuleks peatada kui tuul kannab tolmu asustuse, veekogude või teiste häiringu osas tundlike objek@de suunas. Aunade asukoha võib kavandada nii, et veotee oleks lühike ning et laadimist planeerida tuule suunda arvestades (väl@des võimalusel laadimist tuule puhumisel tundlike alade suunas). Ka vedude aegsa planeerimisega saab olulisi keskkonnahäiringuid vähendada. Kui tootmisalalt toimub väljavedu lähedalasuvasse substraadi- või pakketehasesse või konkreetsele kliendile, on võimalik väl@da veoks ebasoodsate ilmaoludega perioode.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

24

Tootmisalal tuleb seirata tuule suunda ja kiirust. Lihtne ja odav viis on kasutada tuule suuna määramist tuuleko@ga ja tuule kiirust mõõta käsimõõteseadega. Kaebuste asjakohasuse hindamiseks ja edasiste meetmete vajaduse analüüsiks tuleks tuule suuna ja/või kiiruse mõõtmisel saadud tulemused turbatootjal talletada. Teiseks viisiks on ilmas@ku@ngimuste püsimõõtmine turbatootmisalale paigaldatava elektroonilise salvestusvõimekusega ilmajaama abil. Elektroonilisi seireandmeid saab kasutada samu@ tegevuse keskkonnamõju analüüsiks ja/või tõendusmaterjalina kolmandate osapoolte kaebuste puhul ja/või lubades seatud nõuete täitmise kontrolliks. Kõik eeltoodud meetmed on Ees@ @ngimustes rakendatavad peamiselt turbatootmise keskkonnamõju hindamisega (nii eel- kui täismahus hindamine). Suurem mõju esineb turba kogumiselt, kus tööprotsess on intensiivsem ja heide eraldub maapinnast suhteliselt kõrgemalt, mis loob osakeste levikuks paremad @ngimused. Tehnoloogiliselt on heite vähendamise võimaluseks, mida ka Ees@s järjest enam kasutatakse, kasutada tolmupüüduritega (tsüklonid) varustatud kogujaid ja/või laadijaid. Tänapäevased vaakumkogujad on varustatud tsüklonitega, mis aitavad kogujast väljutatavat õhku turbatolmust puhastada (Foto 6.15). Tsüklonite tõhususe kohta tootjad paraku infot ei jaga. Indikatiivselt võib tuua näiteks, et OÜ Kruviks toodetud tsüklonitele on väljastatud sertifikaat, mille kohaselt vähendab tsüklon kogujast väljutatavas õhuvoos turbatolmu sisaldust kuni 70 %. Samuti on Soomes kahe sõltumatu uurija poolt loodud katseseadmetes vähendatud vaakumkogujatest pärinevat heidet vee pihustamisega õhusegusse enne selle välisõhku suunamist. Püüdeseadmete tõhususeks on mõõdetud ühel puhul vähemalt 70–80 %. Teises Soome katseseadmes aga hinnati tõhususeks 73 % (±10 %).

Foto 6.15 Turba kogumine uuemat tüüpi vaakumkogujaga (valmistatud Ees@s), mis on varustatud tsükloniga ning kus õhu väljalasketoru on toodud alla paremale küljele (Foto: Andrea Rotenberg, OÜ Elva E.P.T.)

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

25

7 Saasteainete heite ja heitkoguste hindamise alused Välisõhu saasteainete heidet turbatootmisaladelt on kõige detailsemalt uuritud peamistes turvast tootvates riikides – Soomes ning Rootsis. Soome ja Rootsi hinnangud on ka käesoleva ülevaate aluseks, sest nii looduslikud tingimused kui ka kasutatav tootmistehnoloogia- ning tehnika on analoogsed Eestis kasutatavaga. Soome metoodika on turbatootmise välisõhu saasteainete heite hindamisel kasutusel ka Lätis. Kui välja arvata kliimagaasid (süsihappegaas ja metaan), siis peamistes turvast tootvates riikides ei peeta saasteainete heiteid ja väljutamist välisõhku turba tootmiselt oluliseks keskkonnaprobleemiks. Nii ei ole Kanada, Saksamaa, Poola, Iirimaa, Hollandi või teiste riikide turba tootmise keskkonnamõju ja selle vältimise ning vähendamise juures osakeste ega teiste saasteainete väljutamist välisõhku kirjeldatud ega hinnatud. Turba tootmisel tekkivate osakeste suurust ja heidet välisõhku on uuritud Soome (Tissari, 2001; Tissari, 2006; Nuutinen, 2007) ja Rootsi (Hansen, 2016) turbatootmisalade ning tehnikate näitel. Nende andmete analüüsil põhjal on koostatud vastavalt ülevaateid välisõhu saasteainete heitest ning heitekontrolli, sh püüdeseadmete rakendamise, meetmetest, mis on heite hindamise aluseks käesolevas metoodikas. Turba tootmisel tekib turbatolmu tootmisala teostatavate tööprotsesside käigus. Osakeste heide tekib töömasinate ratastelt maapinna lähistel ja punktheitena turba freesimisel, pööramisel, vallitamisel, kogumisel, aunatamisel jne. Enamik tolmu ja osakeste heite allikaid on mobiilsed. Rootsi uuringu kohaselt on osakeste heite intensiivsusel ja saasteainete leviku ulatuse määramisel kõige olulisemad tegurid ilmastikutingimused (eelkõige tuule kiirus ja sademete hulk), toodetav turba kogus ja kasutatav tootmismeetod. Soome uuringus on kindlaks tehtud, et hästilagunenud turvas moodustab kergema materjali, mis võib suhteliselt enam lenduda, kui lagunemata turvas. Turba tootmisprotsess on ajas muutuv nii nagu ka sellega kaasnev saasteainete heide. Nagu eelpool tootmistehnoloogiate kirjeldusel on näidatud, saab turvast toota vaid kuival aastaajal. Seega talvel, aga ka suure osa kevadest ja sügisest heide välisõhku turbatootmisalalt puudub. Lisaks sõltub heide kasutatavast tehnoloogiast ja heide on seotud tootmisetappide järgnevusega, mis on samuti ajas muutuv. Turba kaevandamise mõju hindamisel turbatootmisala lähiümbruse õhukvaliteedile tuleb eelnevate asjaoludega arvestada.

7.1 Osakeste suurus

Suurema läbimõõduga osakesed sadenevad maha heiteallika lähedal, PM10 ja PM2,5 levivad laiemal alal. Näiteks US EPA AP-42 metoodika kohaselt (peatükk 13.2 Fugi1ve dust sources) langevad üle 100 mikromeetri läbimõõduga osakesed maha 6–9 meetri kaugusel tekkeallikast. Heite potentsiaal on suurem peenematel osakestel.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

26

Soome uuringus on hinnatud eri tootmisprotsessides tekkivate osakeste suurusi. Tulemused on esitatud tabelis (Tabel 7.1). Tabel 7.1 Mõõdetud osakeste suuruse jaotus (määratuna massi alusel PMsum koostises) eri tootmisetappide heites Konnusuo turbatootmisalal 2000. aastal (Tissari 2001).

Tootmisetapp <2,5 µm, (%) 2,5-10 µm (%) >10 µm (%) Freesimine 10 15 75 Pööramine 38 23 38

Kogumine, HAKU 23 15 62 Aunade valmistamine 75 5 19

Laadimine veokile 20 12 68 Tuuleerosioon 74 6 20

Tulemustest on näha, et aunade moodustamisest ja üldise tuuleerosiooni tõttu lendub enim eriti peenete osakeste fraktsioon ning freesimiselt, kogumiselt ja laadimiselt osakeste jämedam fraktsioon. Turbatolmu osakeste erinevate fraktsioonide hindamiseks viidi eelnimetatud uuringus läbi analüüs kohapeal teostatud mõõtmiste põhjal. Mõõtmiste põhjal on tuletatud üleminekukoefitsiendid osakeste teiste fraktsioonide jaoks. Erinevate osakeste fraktsioonide üleminekukoefitsiendid põhinevad järgmistel seostel (Tissari 2001):

!" = 1,424 ∙ #,% [7.1]

&'( = 1,53 ∙ !" [7.2]

Toodud üleminekukoefitsiente saab kasutada osakeste erinevate fraktsioonide eriheidete leidmisel heitkoguste arvutamise järgmistes etappides.

7.2 Eriheited turba tootmiselt

Heitkoguse suurust saab kirjeldada erinevate eriheidetega mitmel viisil: • heitkogus seotuna toodanguga (kg/m3) ehk heitkogus toodetud turbaühiku kohta; • heitkogus seotuna tootmisala pinnaühikuga (kg/ha) või • hetkelise heitena tööprotsessi põhiselt (g/s). Tuginedes Rootsi ja Soome metoodikatele, on neid kategooriaid allpool detailsemalt kirjeldatud koos võimalike eriheidetega. Eriheited on toodud Soome ja Rootsi metoodikate põhjal freesimise, pööramise, vallitamise ja kogumise kohta. Aunatamiselt ja laadimiselt heite jaoks on arvutuskäik esitatud allpool, peatükis 7.3. Toodangumahuga seotud eriheiteid on kasutatavad eelkõige saasteainete aastase koguheite arvutamiseks. Näiteks Soomes ja Rootsis kasutatakse neid riiklike saasteainete heitekoguste

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

27

arvutamisel rahvusvaheliseks saasteainete heitkoguste aruandluseks Saaste Kauglevi konventsiooni sekretariaadile või NEC direktiivi nõuete täitmise aruannete jaoks. Eestis võib seda vajadusel kasutada näiteks õhusaaste statistilise aruande koostamiseks. Rootsi uuring toob välja, et nii Rootsis kui Soomes kasutatakse riiklikus aruandluses osakeste (PMsum, PM10 ja PM2,5) eriheiteid ühikuna kg/m3, kus heitkogus arvutatakse kaevandatud freesturba koguse alusel. Erinevate freesturba tootmismeetoditega kaasneb erinev heide ja nii erinevad ka meetodist tulenevalt eriheited. Rootsi turbatootmise mõju uuring esitab kokkuvõtte 2010. aastal Rootsi riiklike saasteainete heitkoguste määramise töö raames väljapakutud eriheidetest. Selles töös on esitatud summaarsete osakeste, peenosakeste ning eriti peenete osakeste eriheited seotult aastase toodangumahtu ja konkreetse tootmistehnoloogiaga. Uuringus esitatud ja Rootsis kasutatavad eriheited tootmisviisist sõltuvalt aastase heitkoguse arvutamiseks on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 7.2). Tabel 7.2 Eri osakeste fraktsioonide eriheide (kg/m3) freesturba kogumisel kolmel erineval meetodil (Nuutinen 2007, Jerksjö 2010).

Turba kogumisviis Saasteaine eriheide, kg/m3

PM2,5 PM10 PMsum HAKU meetod 0,042 0,046 0,09

Mehhaaniline kogumine 0,046 0,066 0,14 Vaakumkogumine 0,040 0,056 0,12

Eriheited näitavad, et kolm tootmistehnoloogiat on heitkoguste osas toodetud turbakoguse kohta enam-vähem samaväärsed ja see kehtib osakeste suurusest sõltumata. Soome uuringus on uuritud osakeste heitkoguseid Soomes turba kaevandamisel. HAKU meetod oli viidatud uuringute tegemise ajal keskne tootmismeetod, kuid kütteturba osakaalu olulise vähenemise tõttu enam mitte. Eestis kasutatakse käesoleval ajal turbatoomisel vaakumkogumist ja vähesemal määral mehaanilist kogumist. Uuringus kasutati osakeste heitkoguste hajumise hindamiseks USA EPA dispersioonimudelit (EPA-Fugitive Dust Model FDM). Erinevad turba kogumismeetodid näitasid suurt erinevust eriti peenete osakeste (PM2,5) heidete osas. Suurim heide esines vanade vaakumkogujate (kasutati ilma tsüklonita kogujat, mudel: JIK 35) kasutamisel, kui PM2,5 heide oli vahemikus 1,6–43 g/s (keskmiselt 13,2 g/s), samal ajal kui uuemate seadmetega (tsükloniga koguja, mudel: JIK 40) oli vaakumkogujast väljuvas õhus PM2,5 sisaldus vahemikus 0,3–5,8 g/s (keskmiselt 1,9 g/s). Turbatootmisalal toimuvate tootmisetappide heite täpsemaks hindamiseks on vajalik teada eriheiteid kõikide tööetappide kohta. Eestis levinuimaks tootmisviisiks on kogumine vaakumkogujaga, millele eelneb turbapinna freesimine ja pööramine. Juhul kui turvast kogutakse mehaanilisel meetodil, lisandub eeltöötlusena ka kuivanud turbapinnase vallitamine. Teises Soome uuringus teostatud peenosakeste (PM10) mõõtmiste põhjal on pöördmodelleerimise teel leitud erinevatele tootmisprotsessidele osakeste hinnangulised eriheited väljendatuna heitekogusena tootmispinna ühiku kohta (kg/ha). Antud väärtused on rakendatud ka hilisemates uuringutes tootmisaladelt pärineva osakeste heitkoguste

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

28

arvutamisel. Uuringus esitatud PM10 eriheited on esitatud allolevas tabelis (Tabel 7.3). Lisaks on tabelis esitatud ka PMsum ja PM2,5 eriheited, tuginedes peatükis 7.1 toodud üleminekukoefitsientidele. Tabel 7.3. Turba tootmisetappide eriheited qetapp (Nuu@nen 2007)

Tootmisetapp PMsum* PM10 PM2,5*

qetapp (kg/ha) Freesimine 2,295 1,500 1,053 Pööramine 4,131 2,700 1,896 Vallitamine 1,377 0,900 0,632

Mehaaniline koguja 7,497 4,900 3,441 Vaakumkoguja (JIK 40) 8,568 5,600 3,933

* Arvutatud vastavalt valemitele [[7.1] ja [[7.2].

7.3 Heite hindamine laadimiselt ja aunatamiselt

Osakeste heitkoguste arvutuseks laadimiselt ja aunatamiselt tuleb kasutada osakeste lendumise hinnanguid erinevatelt laadimisprotsessidelt. Heidet mõjutavad paljud erinevad tegurid. Järgnevalt on näiteks toodud osakeste heite moodustamise @ngimused Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodikast. Heite tekkel loetakse osakeste lendumise/heite tekke teguriteks osakeste koos@st, sealhulgas: • @hedust; • terasuuruse jaotust, sh savifraktsiooni sisaldust; • niiskuse/rasva sisaldust; • osakeste kuju; • osakeste pinna omadusi; • keemilisi ja füüsilisi omadusi. Metoodikates esitatud koefitsiente teistele materjalidele, nagu näiteks liiv, kruus, saepuru vms ei saa turba puhul otse kasutada, sest turba peenosakeste füüsikalis-keemilised omadused (nagu niiskuse sisaldus, terasuurus jne) võivad olla märkimisväärselt erinevad.

Joonis 7.1 Näide, osakestele mõjuvad jõud puistematerjali kuhilas. Allikas: VDI 3790.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

29

Kuna käesoleva metoodika koostamiseks tehtud kaardistamine näitas, et riikides, kus turvast on toodetud või toodetakse, ei loeta turba osakesi oluliseks välisõhu kvaliteedi mõjutajaks, siis vahetult turba tootmisega seotud uuringud puuduvad. Seetõ\u kasutatakse käesolevas töös aunatamiselt ja laadimiselt heite hindamiseks lähimaid sobivaid analooge ning lähtutakse konserva@ivsuse põhimõ\est. Osakeste heite suuruse hindamiseks võib kasutada US EPA AP-42 metoodikat puistematerjalide käitlemiselt. Heite valem koos soovituslike kasutatavate näitajatega on esitatud allpool (peatükk 8.2.5).

7.4 Heiteallika kõrgus maapinnast

Osakeste leviku hindamiseks on vajalik teada heiteallika kõrgusi. Turbatootmise eeltöötlusprotsessid toimuvad mehaaniliste seadmetega maapinna lähedal, kus mehaanilise töötluse seadmete kõrgus ulatub kuni poole meetrini. Kogu tootmistsükli lõikes toimuvad enamus tööprotsesse vahetult maapinna lähedal. Madal kõrgus pärsib suuremal määral osakeste heidet õhku ning edasi kandumist suuremate vahemaade taha. Seetõ\u sadestub valdav osa heitest maha töötsoonis ja selle vahetus ümbruses. Osakeste õhku sa\umise kõrgus on suurem aunatamisel ja laadimisel. Aunatamisel võib mahalaadimise kõrguseks arvestada 0,5 m, kus on heide kõige suurem ning aunast laadimisel veovahendisse (tootmisalalt äravedu), mis toimub tavaliselt ekskavaatoriga, võib osakeste moodustumise kõrguseks arvestada 3–4 m. Allolevas tabelis (Tabel 7.4) on toodud turba tootmisetappidel eralduvate osakeste heite kõrgused (freesturba pinnase ettevalmistus, kuivatamine ja kogumine vaakum- ja mehaaniliste kogujatega). Põhjalikum kirjeldus tootmistehnoloogiast on esitatud eespool peatükis 6. Tabel 7.4. Turbatootmise tööprotsesside heite kõrgus (Nuutinen 2007)

Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused

Freesimine 0,5 Tööorgani kõrgus maapinnast Pööramine 0,5

Vallitamine 0,5 Mehaaniline

kogumine 2 Kõrgus on sõltuv kasutatava koguja tüübist. Kui väljalasketoru on suunatud alla, on

heite kõrgus ~0,5 m. Kui väljalasketoru on suunatud üles, on heite eraldumise kõrgus

keskmiselt 2 m (mõnede kogujate puhul ulatub

maksimaalselt 4 m).

Vaakumkogumine 0,5–4

Aunatamine 0,5–4 Peamine osakeste heide õhku on koguri punkri tühjendamisel, mis toimub

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

30

Tööprotsess Saasteaine õhku eraldumise kõrgus, m Märkused

maapinna lähedal. Auna profileerimisel on heide väiksem.

Laadimine 3–4 Laadimine võib toimuda iga ilmaga sh ka vihma või lumesajuga.

7.5 Heite kestus

Osakeste teke/heide/levik toimub tööprotsesside läbiviimise ajal. Välisõhu kvaliteedi piirnormidega ületamise võrdlushindamise jaoks on vähim aeg üks ööpäev. Vähim välisõhu kvaliteedi piirväärtuste (PM10, PM2,5) keskmistatud aeg on üks ööpäev ehk 24-tundi. Töö toimub reeglina valgel ajal, kuid mi\e 24 h järjest. Juriidiliselt siduv välisõhu osakeste piirväärtus on seatud ööpäeva keskmisele sisaldusele tootmisterritooriumist väljapool (peatükk 5). PM10 ööpäeva keskmist piirväärtust on kuni aastani 2030 lubatud ületada 35 korda aastas, pärast seda AAQD direk@ivi kohaselt 18 ööpäeval aastas. PM2,5-le ööpäeva keskmist piirväärtust täna seatud ei ole, alates 2030. aastast aga on samu@ ööpäeva keskmist piirväärtust lubatud ületada 18 ööpäeval. Häiringut põhjustava heite hindamiseks (PMsum, aga ka PM10 ja PM2,5) osas võib loomulikult kasutada ka muid ajavahemikke. Arvu@modelleerimise kasutamisel on vähim mõistlik aeg ühe tunni keskmine heide. Sellisel juhul sobib väljutatud osakeste hajumise hindamise alusena kasutada teoree@liselt suurimat võimalikku tekkivat osakeste kogust, millel on potentsiaal levida tootmisalalt väljapoole (väljutatakse välisõhku).

7.6 Osakeste hajumine välisõhus

Turba tootmiselt osakeste hajumist hinnatakse tänapäevalt valdavalt arvu@modelleerimisega, kasutades arvutatud heitkogust ajaühikus ja heidet mõjutavaid tehnoloogilisi @ngimusi, samu@ meteoroloogilisi näitajaid. Osakeste levik väljapoole tootmisala toimub tuule mõjul. Osakeste hajumine väljapoole tootmisala toimub ainult ebasoodsa tuulesuuna korral, kui tuul puhub piisava tugevusega väljapoole tootmisala. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni (VDI) väljatöötatud heite metoodika kohaselt on meteoroloogilistest @ngimustest olulised välisõhu järgmised näitajad: • tuule suund; • tuule tugevus; • turbulents; • õhutemperatuur;

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

31

• õhuniiskus; • sademed. Illustreerimaks osakeste hajumist ja saasteallikast eemaldudes tekkivaid kontsentratsioone õhus, on siinkohal ära toodud Soomes mõõtmiste ja hajumisarvutustega osakeste hajumine erinevatelt tootmisprotsessi etappidelt, sõltuvalt hajumis@ngimustest. Kasutatud on turbatootmise\evõ\e VAPO uue tootmisala arenduse KMH aruande välisõhu kvaliteedi hindamise osa.

Joonis 7.2 Turbatootmise etapi põhjustatav tunnikeskmine peenosakeste (PM10) kontsentratsioon heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).

Märkus: Joonisel 7.2 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.

Kaugus heiteallikast, m

Pe en

os ak

es te

(P M

10 ) k

on ts

en tr

at sio

on , μ

g/ m

3

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

32

Joonis 7.3 Turbatootmise etapi põhjustatav peenosakeste (PM10) lisanduv kontsentratsioon ööpäeva keskmisele heiteallikast erinevatel kaugustel avamaas@ku @ngimustes. Hajumist mõjutavad @ngimused: tuul 3 m/s, (suuna vaheldus +/-45o), stabiilsusklass 2, õhutemperatuur 20 oC, piirikihi kõrgus 1000 m (Nuu@nen, 2007).

Märkus: Joonisel 7.3 kujutatud HAKU metoodika alusel toimuv laadimine ei ole Ees@ @ngimustes asjakohane, kuna seda ei kasutata.

Pe en

os ak

es te

(P M

10 ) k

on ts

en tr

at sio

on , μ

g/ m

3

Kaugus heiteallikast, m

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

33

8 Turba tootmiselt saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika Allpool esitatud saasteainete heitkoguste arvutusmetoodika on sõltuv nende abil saavutatavatest eesmärkidest, täites kas keskkonnakaitselist või keskkonnakorralduslikku eesmärki. Keskkonnakaitseline eesmärk on saaste väl@mine, mille väljenduseks on saasteainete ohutu sisaldus välisõhus. Arvutusmetoodika eesmärk on anda lähteinformatsiooni saasteainete hajumiskaar@de koostamiseks, et prognoosida ja hinnata turba tootmise tootmisalast piirest väljaspool tekkivaid kontsentratsioone piirväärtustega. Saasteainete piirväärtused on esitatud tunnikeskmisena, nõnda aitab ka metoodika hinnata heidet ajaühikus, võimaldades arvutada heitkogused tunnis. Keskkonnakorralduslikud eesmärgid on Ees@s seotud eelkõige keskkonnaloa andmise, loas seatud heite @ngimustega, millele lisanduvad aruandluskohustused, mis omakorda on seotud keskkonnatasudega. Keskkonnakorralduslikult on heitkogused seotud nõuetega hetkelisele heitkogusele – g/s ning pikaajaliselt koguheitele – t/a, arvestuslikud ajaühikud aga on seotud veel kvartali ja aastaga, kus tootja peab hindama möödunud ajaperioodi heitkoguseid kg/kvartalis ja t/a. Mõlemad on aluseks saastetasu tasumiseks, põhinedes toimunud tegevusel ja heitkoguste arvutusel. Õhusaasteloa vajadus tuleb aga üldjuhul välja selgitada kavandatava tegevuse eelselt keskkonnaloa taotlemise käigus, mistõ\u siin on keskkonnakorralduslikuks eripäraks aastase heitkoguse prognoos. Eeltoodud eesmärke silmas pidades võimaldab järgnevalt esitatud metoodika leida: • saasteainete aastased heitkogused kehtestatud künniskogusega võrdlemiseks ja

keskkonnaloa vajaduse hindamiseks; • saasteainete aastased heitkogused aruandluseks ja keskkonnatasude tasumiseks; • saasteainete hetkelised heitkogused hajumise ja õhukvaliteedi taseme vastavuse

hindamiseks lubatud välisõhu kvaliteedi piirväärtusega. Lisaks on metoodikas ka esitatud võimalikud meetodid lühiajalisemate , nt tunnikeskmiste heidete hindamiseks.

8.1 Aastase saasteaine heitkoguse arvutus õhusaasteloa vajaduse hindamiseks

Lähtudes vajadusest hinnata turbatootmisalalt välisõhku eralduvate saasteainete koguheidet, on vajalik leida saasteainete aastane heitkogus. Arvutuse tulemus annab vastuse küsimusele, kas turbatootjal on vajalik taotleda õhusaasteluba saasteainete välisõhku viimiseks või mi?e. Nagu juba eelpool on selgitatud, on Ees@ keskkonnakorralduslikult unikaalne, sest üheski teises riigis, kus toimub tööstuslik turba tootmine, välisõhu saasteainete heidet otse ei reguleerita. Välisõhu kvaliteedi kontroll toimub läbi välisõhu saasteainete piirväärtuste tagamise välisõhus tootmisterritooriumi piiril ja sellest väljaspool. Põhirõhk on seega maapinnalähedase atmosfääriõhu seisundi kontrollil tootmisalalt väljas. Turbatootja peab

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

34

jälgima ja tagama, et välisõhus tootmisalade ümbruses ei ületataks seadusega lubatud osakeste sisalduse piirväärtust. Piirväärtuse ületamise suure tõenäosuse korral seiratakse ja või mõõdetakse õhukvaliteedi taset ja/või seda mõjutavaid tegureid (nt tuule suund, õhutemperatuur, jne). Soomes läbiviidud uuringute ja mõõtmistulemuste alusel välja töötatud metoodikat ja eriheiteid kasutatakse ka Soomes ja Rootsis ÜRO Saaste Kauglevi konventsiooni (CLRTAP) ja EL Õhusaasteainete riiklike piirkoguste direk@ivi (NEC) aruandluses. Heitkoguste arvutusel arvestatakse kolme levinuima meetodiga (HAKU, mehhaaniline ja pneumaa@line ehk vaakumkogumine). HAKU meetodi kasutamine on vähenemas ja nagu Ees@ski on valdavaks saanud pneumaa@line meetod. 8.1.1 Aastane tootmismaht ja turba erikaal Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks ja toodetava koguse teisendamiseks massiühikutelt (t) mahuühikutele (m3) on vajalik teada turbatootmisala erineva kaevandatava varu erikaalu (t/m3), mis häs@- ja vähelagunenud turbal on erinev. Ees@s peetakse sta@s@list arvestust toodetud turba erikaalude osas. Võimalusel tuleks kasutada vastava ala koefitsiente või selle puudumisel sta@s@lisi keskmisi näitajaid. Viimaste aastate keskmised väärtused Ees@ Turbaliidu andemetel on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.1. Turbalasundi erikaalude koefitsiendid (MTÜ Ees@ Turbaliit)

Toodetava turbalasundi erikaalu koefitsiendid

2021 2022 2023 2024 t/m3

Vähelagunenud turvas 0,146 0,140 0,140 0,142 Häs@lagunenud turvas 0,220 0,216 0,200 0,203

Arvestades metoodika üldistusastet, toodetava turba omadusi ja arvutuskäigu eesmärki, tuleb esmalt leida taotletava varu keskmine erikaal, kasutades järgmist valemit:

)*+' = ()ä-./. ∙ )ä-./.) + (-ä&12/. ∙ -ä&12/.)

)ä-./. + -ä&12/.

[8.1]

kus ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3

Qvähel. vähelagunenud turba maht, t Cvähel. vähelagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3

QhäsLl. häs@lagunenud turba maht, t ChäsLl. häs@lagunenud turba erikaalu koefitsient, t/m3

Aastane tootmismaht mahuühikutes (m3) on leitav järgmiselt:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

35

= **&1*

)*+'

[8.2]

kus Q aastane taotletav tootmismaht, m3 maasta aastane taotletav kaevandamismaht, t

ρvaru kaevandatava turbavaru keskmine erikaal, t/m3

8.1.2 Tootmisefek8ivsus ja tootmisetappide eriheited Peatükis 7.1 toodud eriheidete teisendamiseks vaadeldaval alal kaevandatavale turbale tuleb arvestada tootmisefek@ivsusega. Tootmisefek@ivsus näitab, kui palju turvast (m3) saadakse tootmisala ühe pinnaühiku (ha) kohta. Tootmisefektiivsus sõltub turba omadustest, tööprotsessidest, keskkonnatingimustest, turunõudlusest ja kujuneb välja ka varasema praktika põhjal, mistõttu pärineb see info arendajalt. Tavapäraselt jääb tootmisefektiivsus vahemikku 500–750 m3/ha. Juhul kui tootmisefektiivsus ei ole teada (näiteks kui tegemist on uue turbatootmisalaga või kaevandajaga), tuleb kasutada arvutuslikku väärtust, mis on leitav järgmiselt:

=

[8.3]

kus η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha

Q aastane taotletav tootmismaht, m3 P tootmisala pindala, ha Tootmisala põhised eriheited tootmisetappidele on leitavad peatükis 7.2 esitatud eriheidete ja vaadeldava ala tootmisefek@ivsuse kaudu järgmiselt:

.1*33 = .1*33

[8.4]

kus Cetapp tootmisetapi eriheide, kg/m3

qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha, (Tabel 7.3) η tootmisefek@ivsus vaadeldaval alal, m3/ha, valem [8.3]

Valemiga [8.4] leitud eriheite põhjal saab aastast tootmismahtu Q arvesse võ\es leida summaarsed aastased heitkogused. 8.1.3 Püüdeseadmetega vaakumkogumise eriheide Juhul, kui turba kogumise etapil rakendatakse vaakumkogujal püüdeseadmeid (tsüklonid), siis tuleb tootmisetapi heide läbi korrutada heite vähendamise koefitsiendiga, mis väljendab heite

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

36

vähendamise potentsiaali. Püüdeseadme koefitsient antakse tootmistehnoloogia tootja poolt või määratakse mõõtmistega. Tsüklonite osakeste eemaldamise tõhususe kohta on koostanud koondülevaate US EPA (EPA-452/F-03-005 Air Pollu1on Control Technology - Cyclones), mille kohaselt on klassikaliste tsüklonite tõhusus summaarsete osakeste (PMsum) eemaldamisel 70–90 %, peenosakeste (PM10) puhul 30–90 % ja eri@ peenete osakeste (PM2,5) puhul 0–40 %. Ülevaates tuuakse välja, et kuigi tsüklonid töötavad eri@ tõhusalt osakestele terasuurusega alates 10 µm ja eri@ üle 200 µm (silmaga nähtav osa), siis saavutatakse tsükloni rakendamisel heites ka väiksemate osakeste vähenemine. Arvestades eeltoodud osakeste vähendamise potentsiaali ning Ees@s vaakumkogujatel kasutatavate tsüklonite ser@fikaa@, on summaarsete osakeste PMsum 70 % vähenemise kasutamine konserva@ivne ja tõenäoliselt on tõhusus alahinnatud. Püüdeseadme rakendamisel on korrigeeritud eriheide leitav järgmise valmiga:

)**4'(456'(27. 45++26..+21'8 = .1*33 ∙ 5

100 − 100 8

[8.5]

kus C9::;<=;>?<=@AB ;>CC@?BBC@D<E tootmisetapi eriheide püüdeseadme rakendamisel, kg/m3

Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/ha, valem [8.4] P heite vähendamise koefitsient

Ees@s kasutatavate vaakumkogujate püüdeseadmete ehk tsüklonite efek@ivsus on P = 70 % (vt ka peatükk 6.5). Seega moodustaks eeltoodud valemi põhjal korrigeeritud vaakumkogumise eriheide 30 % algsest, mida saab rakendada osakestele summaarselt PMsum. Heitkoguste hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et kindlas@ ei saa PM10 ja PM2,5 summaarne heitkogus olla suurem kui PMsum heitkogus, sest osakeste fraktsioonid sisalduvad üksteises. Seega, juhul kui puudub täpsem info puhastussüsteemi garanteeritud väljuvate osakeste eri fraktsioonide massi osas, võib konserva@ivselt eeldada, et PMsum = PM10 = PM2,5. 8.1.4 Heide laadimiselt ja aunatamiselt Laadimiselt ja aunatamiselt võib heite hindamiseks kasutada US EPA AP-42 metoodikat, kus puistematerjalide heidet käsitleb peatükk 13.2 ja kus heite hindamiseks on vaja ainult kahte lähtetegurit. Saksa Inseneride Assotsiatsiooni, VDI meetodis 3790 on vajalik arvestada täiendavate teguritega, milliseid turba jaoks ei ole esitatud. US EPA AP-42 metoodikas on toodud erinevate materjalide heite potentsiaal ja heite hindamise aluseks on valemid, kus tegevusega seotud heite aspek@d on seotud töömaa pindala ja/või töö kestusega. Näiteks puistematerjalide laadimisel. Kuid kõigil nendel puhkudel on esitatud massi/mahu määramisel välisõhku sa\uva saasteaine heite koefitsient.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

37

Näiteks US EPA AP-42 peatükk 13.2.4 (Aggregate Handling and Storage Piles) on valem puistematerjalide heite arvutamiseks aine gravitatsioonilisel kuhjamisel veokist valli mahalaadimisel või frontaallaaduriga veokisse laadimisel. Meetodis on kirjeldatud tegevusi, mis on aunatamisele ja laadimisele sarnase iseloomuga ja mida võiks kasutada turba laadimisel ja aunatamisel osakeste heite hindamiseks. Tähele tuleb panna, et metoodikas on toodud puistematerjali niiskussisalduse vahemik, millele metoodikas toodud valem keh@b: 0,25–4,8 %. Seda valemit saab kasutada ka teiste materjalide puhul (mille niiskussisaldus on siiski maksimaalselt kuni 27 %), kuid siis väheneb valemi rakendamisel tulemuse usaldusväärus. Seetõ\u tuleb seda valemit kasutada vaid aunatamiselt ning laadimiselt heite suurusele ligilähedase hinnangu. Kuna aunatatav ja/või laaditav turvas on valemis käsitletust oluliselt niiskem, hinnatakse valemi rakendamisel heide suuremaks kui see tegelikult ehk on ehk arvutus on konserva@ivne. Eriheite leidmise valem on järgmine:

= (0.0016) ∙ > 2.2@

!.F

(2 ) !.G

[8.6]

kus E eriheide, kg/t (osakeste heide käideldava turba ühe tonni kohta); k osakese suuruse koefitsient (kordaja, lähtudes osakese suurusest) mikromeetrites

(valemit täpsustavast tabelist: kui <10 µm, siis k=0,35; kui <2,5 µm siis k=0,053); U keskmine tuule kiirus, m/s (lähimas Riigi Ilmateenistuse jaamas registreeritud) eelmise

kalendriaasta keskmine tuule kiirus; M niiskuse sisaldus, % (auna moodustamisel arvestuslikult 40 % ja turba laadimisel 55 %). 8.1.5 Summaarne aastane heitkogus Juhul kui turbatootmisalal kasutatakse erinevaid tootmistehnoloogiaid (mehaaniline ja vaakumkogumine koos), tuleb esmalt leida mõlema tootmisviisi aastased tootmismahud.

= (.-**72/27. + )**4'( [8.7]

kus Q aastane toodangumaht, m3

Qmehaaniline toodetav turba kogus mehaanilisel kogumisel, m3 Qvaakum toodetav turba kogus vaakumkogumisel, m3 Aastase heitkoguse leidmisel iga tootmisviisi kohta peab arvestama selleks kasutatavate tootmisetappidega (Eetapp). Tootmisetapid on järgmised:

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

38

• Turba mehaanilisel kogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evallitamine + Emeh.kogumine + Eaunatamine

+ Elaadimine • Turba vaakumkogumisel: Efreesimine + Epööramine + Evaakumkogumine+ Eaunatamine + Elaadimine

Tootmisetapi aastane heitkogus on leitav järgmiselt:

.1*33 = .1*33 ∙ .1*33

1000

[8.8]

kus Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t Cetapp tootmisala põhine tootmisetapi eriheide, kg/m3 Qetapp tootmisetappi läbiv aastane toodangumaht, m3/a

Aastase heitkoguse leidmiseks tuleb vaadeldaval alal teostatavate tootmisetappide heitkogused liita:

=A.1*33

7

4H"

[8.9]

kus M tootmisala aastane heitkogus, t/a Eetapp tootmisetapi aastane heitkogus, t/a (valem [8.8]) Keskkonnaministri määrusega nr 67 seatud summaarsete osakeste künniskogusest 1 tonn suurema heitkoguse puhul on vajalik keskkonnaloa raames taotleda ka õhusaasteluba. Künniskogusest väiksema heitkoguse korral õhusaasteluba vajalik ei ole.

8.2 Hetkelise saasteaine heitkoguse arvutus hajumisarvutuste jaoks

Üldiseks turbatootmise eelduseks on, et on püsinud sobivad ilmas@ku@ngimused – sademeteta kuiv ilm, mis on võimaldanud turba niiskusesisalduse viia tasemele, kus selle töötlemine või kogumine on tehnoloogiliselt võimalik. Tootmisetappe on võimalik läbi viia sõltuvalt turba niiskussisaldusest. Tootmine on tsükliline – tootmisetapp viiakse läbi võimalikult op@maalselt iga tootmistehnoloogia- või viisi puhul. Oluline välisõhu saasteainete heide välisõhku toimub ainult tootmisetapi ajal. Seetõ\u ei ole heide turba tootmisest püsiv, vaid perioodiline ja ajas ning ruumis muutuv. Turba tootmisel eraldub heide kindla suurusega tootmisväljakutelt, mistõ\u on tegemist pindallikaga.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

39

Hetkeliste heitkoguste (M) arvutamiseks on vajalik teada järgmisi lähteandmeid: • Kasutatav turbatootmise viis ning tootmisetapid - tootmisväljakul teostatavad tööetapid,

vaakumkogujate ja/või mehaaniliste kogujate kasutamine. • Heite kestus, mida iseloomustab tootmisetapi ajaline kestvus. Erinevad tootmisetapid on

erineva pikkusega, sõltudes ka kasutatavate seadmete parameetritest (tööorganite laiused), masinate liikumiskiirustest ja tootmisväljakute ja väljakusiilude mõõtmetest. Seetõ\u varieeruvad tootmisetapi pikkused ja heite kestvused.

• Pindallika suurus, millelt heide eraldub. Arvestades, et tootmisväljakud on pindallikad, tuleb leida heide pinnaühiku kohta.

Hetkeline heitkogus (pindallika puhul ühikuga g/s·m2) on sisendiks modelleerimiseks ja hajumise hindamiseks. 8.2.1 Heiteallika pindala Turbatootmisalad koosnevad tootmisväljakutest, mis üldjuhul on ühesuguste sarnaste mõõtmetega, kuid olenevalt olukorrast võivad olla ka erinevas suuruses. Tootmisväljakute üldine laius sõltub tootmisala suurusest, selle paiknemisest ja väljaehitamise võimalustest. Seega tuleb iga tootmisala ja väljaku puhul arvestada just selle väljaku mõõtmetega. Tavapäraselt kraavitatakse tootmisväljak umbes 250 m pikkade siiludena, mille laiuseks on 20 m. Kahe kraavi vahelisel osal ehk väljakusiilul teostatakse tootmisega seotud tööprotsesse. Väljakusiilu pindala on leitav järgmiselt:

&22/ = ∙ [8.10]

kus ssiil väljakusiilu pindala, m2 või ha a siilu laius, m (üldjuhul 20 m) b siilu pikkus, m Tavapäraselt kujuneb ühe väljakusiilu pindalaks seega 5 000 m2 ehk 0,5 ha (1 ha = 10 000 m2). 8.2.2 Tehnoloogilised parameetrid Sõltuvalt teostatavast tootmisetapist kasutatakse selleks erineva laiusega traktori külge haagitavaid tööorganeid (freesija, pööraja jne). Vaadeldava ala suhtes heitkoguste leidmisel tuleb kasutada seal rakendatava tehnika parameetreid. Tavapärased tööorganite laiused on toodud allolevas tabelis. Tabel 8.2 Tüüpilised tööorganite laiused

Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Freesija 10 Pööraja 20

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

40

Tootmisetapi tööorgan Tööorgani laius d, m Vallitaja 10

Vaakumkoguja 5 Sõltuvalt tööorgani laiusest tuleb ühte väljakusiilu töödelda vastav arv kordi, mille alusel kujuneb tootmisetapi ja heite eraldumise ajaline kestvus. Seega ühel väljakusiilul läbitav distants (Lsiil) kujuneb järgmiselt:

&22/ = ∙

[8.11]

kus Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m a väljaksiilu laius, m d tööorgani laius, m b väljakusiilu pikkus, m Heite ajaline kestvus sõltub ka masinate liikumiskiirusest, mis tootmisetapi lõikes varieerub. Hetkeliste heitkoguste arvutamisel tuleb lähtuda vaadeldaval alal prak@kas välja kujunenud masinate liikumiskiirustest, kuid täpsema info puudumisel saab kasutada allpool esitatud tüüpiliste kiiruste keskmisi väärtusi. Tabel 8.3 Masinate liikumiskiirused erinevatel tööetappidel

Tootmisetapp Masina liikumiskiirus v, km/h

Keskmine väärtus vkesk, km/h

Freesimine 10–15 12 Pööramine 5–15 8 Vallitamine 5–10 7

Mehaaniline kogumine - 6 Vaakumkogumine - 7

Liikumiskiiruse km/h üle viimisel ühikule m/s, tuleb väärtus jagada 3,6. 8.2.3 Aeg Tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg (tetapp) väljakusiilul sõltub sellel läbitavast distantsist (Lsiil) ning masina liikumiskiirusest (vkesk) ning on leitav järgmiselt:

.1*33 = &22/

4.&4 ∙ 3,6

[8.12]

kus tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s Lsiil väljakusiilul läbitud distants, m vkesk masina keskmine liikumiskiirus, km/h

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

41

8.2.4 Tootmisetapi ja pindallika hetkeline heitkogus Teades eespool toodud parameetreid ning eriheiteid qetapp (vt peatükk 7.2), on võimalik leida tootmisetapi hetkeline heitkogus järgmise valemi abil:

.1*33 = .1*33 ∙ &22/ ∙ 1000

.1*33

[8.13]

kus Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s qetapp tootmisetapi eriheide, kg/ha ssiil väljakusiilu pindala, ha tetapp väljakusiilul tootmisetapi läbiviimiseks kuluv aeg, s (valem [8.12]) Hajumise modelleerimisel on otstarbekas tootmisväljakuid käsitleda pindallikatena. Tootmisväljakud koosnevad teatud arvust väljakusiiludest ning nende pindala on leitav järgnevast seosest:

)ä/I*4 = ∙ &22/ [8.14]

kus Sväljak tootmisväljaku pindala, m2 ssiil väljakusiilu pindala, m2 (valem [8.10]) n väljakusiilude arv tootmisväljakul Pindallika hetkeline heitkogus on leitav tootmisetapi hetkelise heitkoguse ja pindala jaga@sena:

)ä/I*4 = .1*33

)ä/I*4

[8.15]

kus Mväljak tootmisväljaku hetkeline heitkogus, g/s·m2

Metapp tootmisetapi hetkeline heitkogus, g/s Sväljak tootmisväljaku pindala, m2

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

42

8.3 Osakeste hajumise modelleerimine

Hetkelist heitkogust (g/s ja g/s·m2) saab kasutada sisendinfona saasteainete hajumise modelleerimiseks asjakohastes arvutusmudelites, näiteks Ees@s kasutatakse valdavalt AERMOD, ADMS või AirViro lahendusi. Modelleerimise tulemusena valmivad hajumisdiagrammid aitavad hinnata tootmisalade piiril osakeste sisalduse vastavust õhukvaliteedi piirväärtusele lähtuvalt keskkonnaministri määruses nr 75 sätestatust. Arvestades asjaolu, et turba tootmisel ei toimu kõik tootmisetapid samaaegselt, vaid üksteisele järgnevalt, on halvima võimaliku olukorra hindamiseks otstarbekas modelleerida suurima heitega ja kõige kauem kestvat tootmisetappi, milleks üldjuhul on turba kogumine. Teiste tootmisetappide puhul on osakeste kontsentratsioonid madalamad ja levimine ümbruskonda väiksem, mistõ\u on mõju õhukvaliteedi tasemele seeläbi ka väiksem.

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

43

9 Kasutatud kirjandus Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.06.2008, lk 1–44. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direk@iv (EL) 2024/2881, 23. oktoober 2024, mis käsitleb välisõhu kvalitee@ ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist (uues@ sõnastatud). Guide to Surface Materials Lease Informa@on Requirements for Peat Opera@ons. 2017. Alberta Government. 34 pp. Jerksjö, M. 2010. SMED Utredning: Beräkning av par@kelemissioner vid skördning, import och export av torv i Sveriges interna@onella rapportering. Hansen, Karin ; Hellsten, Sofie; Holmgren, Kris@na; Liljeberg, Marcus; Valley, Stephan; Wisell, Tomas; Ze\erberg, Therese; Olsson Öberg, Mona. 2016. Torvutvinningens miljöpåverkan. Raport C 198. Naturvårdsverket. IVL. 80 pp. Nuu@nen, J., Yli-Pirilä, P., Hytönen, K., Kärteva, J. 2007. Turvetuotannon pöly- ja melupäästöt sekä vaikutukset lähialueen ilmanlaatuun. Symo OY. Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. RT I, 06.03.2019, 12. Keskkonnaministri 214.12.2016. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käi@se tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. RT I, 14.12.2017, 10. Keskkonnaseadus@ku üldosa seadus. RT I, 28.02.2011, 1. Kruviks OÜ, Vortex Dust Collector Specifica@on 2020. Kägo, R., Vellak, P., Ehrpais, H., Noorma, M., and Olt, J. 2022. Assessment of power characteris@cs of unmanned tractor for opera@ons on peat fields. Agronomy Research 20(2), 261–274, 2022.

Leinonen, Arvo (toim.), 2010. Turpeen tuotanto ja käyttö. Yhteenveto selvityksistä. Espoo 2010. VTT Tiedotteita – Research Notes 2550. 104 s.

Lintunevan turvetuotantohankkeen ympäristövaikutusten arviointi, 2011 Vapo OY.

MTÜ Ees@ Turbaliit, h\ps://www.turbaliit.ee/kaevandamine (viima@ külastatud 11.02.2025). Sandström, T.; Kolmodin-Hedman, B., Ledin, M.C., Bjermer,L., Hörnqvist-Bylund, S., and Stjernberg, N. 1991. Exposure to peat dust: acute effects on lung func@on and content of

Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika. Tallinn, 2025

44

bronchoalveolar lavage fluid. Bri@sh Journal of Industrial Medicine. 1991 Nov; 48(11): 771-775. Schroderus, Ville. 2019. Pölynhallinta turvetuotannossa. Savonia Amma@korkeakoulu. Energiatekniikan tutkinto-ohjelma. Šnore, Ansis, Peat Extrac@on. 2017. Latvijas Kūdras asociācija.

US EPA. AP-42, Fi‰h Edi@on Compila@on of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Sta@onary Point and Area Sources, US Environmental Protec@on Agency (https://www.epa.gov/air-emissions-factors-and-quantification/ap-42-compilation-air- emission-factors).

US. EPA. US EPA CICA Factsheet. EPA-452/F-03-005. Air Pollu@on Control Technology Fact Sheet. Cyclones. 5 pp. US EPA. 1981. Peat mining. An Ini@al Assessment of Wetlands Impacts and Measures to Mi@gate Adverse Effects. 52 pp. Väyrynen, Tarja; Aaltonen, Raija; Haavikko, Hannu; Juntunen, Mirja; Kalliokoski, Kirsi; Niskala, Anna-Liisa ja Tukiainen, Ossi. 2008. Turvetuotannon ympäristönsuojeluopas. Oulu. Pohjois- Pohjanmaan ympäristökeskus. Turunen, Isto. 2019. Turpeen keruukoneiten pölyämisen hallinta vesisumulla. Tampereen yliopisto. Teknis-luonnon@eteellinen @edekunta. Diplomintyö. 1-97. Turvetuotannon ympäristönsuojeluohje. 2015. Helsinki. Ympäristöministeriö. Ympäristöhallinin ohjeita 2 | 2015. Tissari, J., Yli-Tuomi, T., Willman, O., Nuu@nen, J., Raunemaa, T., Marja-Aho J., Selin, P. 2001. Turvepölyn leviäminen tuotantoalueilta. Kuopion yliopiston ympäristö@eteiden laitoksen monistesarja, 1/2001. Kuopion yliopisto, Ympäristö@eteen laitos, Kuopio. Tissari, Jarkko M., Yli-Tuomi, T., Raunemaa, Taisto M., Tii\a, Petri T., Nuu@nen, Janne P., Willman, Penp K., Leh@nen, Kari E. J. 2006. Fine par@cle emissions from milled peat produc@on. Boreal Environment Research, 11, 283 293. Valgma, Ingo; Karu, Veiko; Õnnis, Ave ja Pukk, Siim. 2007. Turba kaevandamise tehnoloogiad. Kogumik: Kaevandamine parandab maad. TTÜ Mäeins@tuut. VDI, 2010. VDI 3790. Environmental meteorology - Emission of gases, odours and dusts from diffuse sources - Storage, transhipment and transporta@on of bulk materials. WHO, 2021. Par@culate ma\er (PM2.5 and PM10), ozone, nitrogen dioxide, sulfur dioxide and carbon monoxide (h\ps://www.who.int/publica@ons/i/item/9789240034228)