| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-10/26/3 |
| Registreeritud | 23.02.2026 |
| Sünkroonitud | 24.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
28.01.2026
KORRALDUS
2026 nr
Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:
1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.
2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite
veebilehel.
3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets Riigisekretär
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise
korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud
korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja
kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) eesmärkidest,
rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava
elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos
sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 9. jaanuaril 2025. a Vabariigi Valitsuse korraldusega
nr 15 kinnitatud nimekirja asemel. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025.
a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti 18. septembril 2025. a vastu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued
erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused
toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust.
Arvestades uusi paindlikkusi ja Eesti julgeolekuvajadusi, esitas Eesti vaheülevaate täienduse ja
rakenduskava muudatuse nr 4 Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks 18.12.2025, suunates osa
vahendeid uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse.
Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad
seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“. Uus
meetmete nimekiri sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4,
korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi ministeeriumidelt
laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse
nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis
Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 9. jaanuaril 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.
3. Eelnõu sisu
3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.
Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi
neljal põhjusel:
3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kolmandast muutmisest tulenevad
muudatusettepanekud: 28. märtsil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud
muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on
vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 neljandast muutmisest tulenevad
muudatusettepanekud: 5. juunil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused
on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need
sisse ka meetmete nimekirja.
3.1.3 Rakenduskava ülebroneeringuga seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel
kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide maandamiseks
ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava eelarves vahendeid.
2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava
eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid. Ülebroneeringu otsused on tehtud
Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena meetmete nimekirja
muutmise protsessis. Käesoleval 2021-2027 perioodil kinnitas Vabariigi Valitsus 9.
jaanuaril 2025. a korraldusega nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ ülebroneeringu Õiglase
Ülemineku Fondi ettevõtlustoetustele summas 15 miljonit eurot. Seletuskirja punktis 3.2.28
on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise
toetamise meetmes summas 15 610 000 eurot. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse
nõudlus on märkimisväärselt kõrgem ja ületab oluliselt meetme eelarvelisi võimalusi.
Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise
otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarveta. Ülebroneeringuga
rahastatakse juba läbiviidud taotlusvoorude otsuseid ja rahastusotsuste kallinemisi.
Ülebroneeringud kaetakse rakendamise käigus tekkivatest jääkidest.
3.1.4 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.
3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata
seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks
esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:
3.2.1 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.1.1, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve vähendamine
14 772 323 euro võrra ja tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad
avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Lisaks suunatakse
vahendeid ümber uude meetmesse 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele”. Seoses
eelarve vähenemisega väheneb tulemusnäitaja RCR02 sihttase 68 286 475-lt 56 516 444-
le.
3.2.2 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti”
meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Majanduse ja ühiskonna
vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks
tegemine TAIE fookusvaldkondades” EL toetuse eelarve vähendamine 14 000 000 euroni
ja riikliku kaasfinantseeringu osa 1 885 742 euroni. 10 000 000 eurot EL osa ja 4 285 714
eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunati meetmesse 21.1.1.4 Teadussüsteemi järjepideva
toimimise kindlustamine tulevaste teaming-projektide rahastamiseks. Meetmete nimekirjas
suureneb ümbertõstest meetme 21.1.1.4 EL toetuse eelarve 51 000 000 euroni ja riikliku
kaasfinantseeringu osa 18 999 750 euroni.
3.2.3 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, EL toetuse eelarvet vähendatakse
127 188 571 euroni ja omafinantseeringut 26 755 444 euroni. Vähendamine tuleneb
sektoritevaheliseks mobiilsuseks antava toetuse EL osa vähenemisest 4 900 000 euro võrra
ja sellega kaasneva omafinantseeringu vähenemisest 2 100 000 euro võrra. Eelarve
vähendamise tulemusena madaldatakse väljundnäitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides
osalejate arv“ 2029.aasta sihttaset 950-lt 800-le.
Lisaks kustutatakse sekkumine Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel
teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades.
Sellele kavandatud EL-toetuse eelarvest suunatakse 10 000 000 eurot 05.06.2025 VV
kabineti otsuse alusel uue lisandunud erieesmärgi Tööstussuutlikkuse suurendamine
kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed tegevuste
elluviimiseks meetmest 21.1.6.2.
3.2.4 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.1.3, mille rakendusasutus on RK, väljundnäitaja ja tulemusnäitaja sihttaseme
vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i)
„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse
tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja
tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise
eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. Väljundnäitaja PSO01 „Toetust saanud
innovatiivsed projektid“ väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 „Uued, kasutusele
võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks“ väheneb 22-lt 14-le.
Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis väheneb näitaja sihttase.
Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi projekte, mille tehnilise
valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida meetme väljund- ja tulemusnäitaja
sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti
kogukuluks pärast kolme aastat (inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000
eurot, millele lisanduvad arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud.
3.2.5 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ uue
meetme 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele” lisamine, mille rakendusasutus on
MKM ja rakendusüksus on RTK. Uuele meetmele lisatakse väljundnäitaja RCO01
“Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured
ettevõtjad)” ja RCO03 „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ 2029. a sihttasemega
12 ettevõtjat ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja
kohta“ 2029. a sihttasemega 5 ettevõtjat. Muudatus on seotud rakenduskavasse
rahastamisvahendite pakkumise lisamisega. Meetme eelarve suureneb 10 000 000 euro
võrra.
3.2.6 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või
uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ sihttaseme suurendamine 90-lt 150-le. Ühte
PSO04 sekkumist viiakse ellu kahe toetuse abil: ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus
ja turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus. Ettevõtja digitaliseerimise
teekaardi toetuse sihttaseme arvestamisel on lähtutud näitajasse panustavatele projektidele
kavandatud toetuse kogusummast ning projekti maksumusest. 2029. a valmivad 50 uut või
uuendatud digiteenust, -toodet ja -protsessi. Turismisektori tarkvarade liitumis- ja
liidestamistoetusega panustatakse 2029. a sihttaseme täitmisesse maksimaalselt 100
ühikuga. Kokku mõlema toetuse peale 150.
3.2.7 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Meetme eelarvet vähendatakse 13 816 889 eurot (10 000 000 eurot
vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist ja 3 816 889 eurot
valdkondlike digipöörete toetusskeemist).
3.2.8 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või
uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ ja tulemusnäitaja RCR11 „Uute ja
uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ sihttaseme
suurendamine. Väljundnäitaja PSO04 sihttaset suurendatakse 90-lt 150-le, kuna elluviijate
hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või uuendada rohkem teenuseid, kui
esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents turul on viimasel paaril aastal töötunni
hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11 suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate
hinnangud uute ja uuendatud avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu
osas on oluliselt optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud
ette näha mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne
raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised jms).
3.2.9 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.3.1, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Muudatus on seotud
vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse ning rakendamise
ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite
kasutamist.
3.2.10 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.3.1 mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR17 „Uued ettevõtjad,
mis endiselt tegutsevad“ sihttaseme tõstmine 275-lt 325-le. Muudatus on seotud meetme
sees sekkumiste eelarvete muutmisega, mille tulemusel suunatakse VKEde
arenguprogrammi sekkumise eelarvest 5 mln eurot ümber starditoetusesse. Näitajasse
panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam kui kahekordistatakse.
3.2.11 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Sekkumiskoodide eelarvete muutmine
poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“, meetmetes 21.1.3.1, 21.1.3.2 ja 21.1.3.3. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti koodidele vastavaid toetussummasid.
Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud,
mis mõjutavad ka regionaalseid meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu-Eestis. Piirialade
vajaduste lahendamiseks kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette
aruande koostamise idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme eelarve
vähenemise tõttu. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri valdkondadeülese arendamise,
koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
summad vähenevad VKEde arenguprogrammi eelarvest.
3.2.12 Rakendamisel ilmnenud muudatusvajadus. Väljundnäitaja VVV43 „Toetatud
rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ 2029. aasta sihttaset suurendatakse 111-lt
140-le. Muudatus on seotud sekkumise sisese eelarve muutmisega, mille raames
vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvet 3 mln euro võrra sama sekkumise teise
tegevuse (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus) eelarve kasuks, suunates
lisavahendid seeläbi avatud taotlemisesse. Käskkirjaliste tegevuste näitajate sihttasemete
mõningast vähenemist kompenseerivad sama meetme teiste toetusskeemide prognoositust
suuremad saavutustasemed rahastamisperioodi lõpuks. Muudatuse oodatavaks mõjuks on
suurem hulk väliskülastajaid Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sündmustel, mis panustab
Eesti turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkidesse.
3.2.13 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.3.2 mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad
ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete
vähendamine 1000-lt 960-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem
lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 295-lt 287-le. Muudatus on
seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.14 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“
meetme 21.1.3.3 mille rakendusasutus on REM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad
ettevõtjad“ ja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete vähendamine
135-lt 118-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja
kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 95-lt 83-le. Muudatus on seotud vahendite ümber
suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.15 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.4.1, mille rakendusasutus on REM, tulemusnäitaja RCR98 „VKEde töötajad,
kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega
seotud oskuste arendamiseks“ sihttaseme vähendamine 23 700-lt 9480-le. Risk „tegelik
turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete
või omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKEdele suunatud
koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks. 2024.
aasta 10 kuu andmete põhjal maakondlike arenduskeskuste (MAK) koolitustel osalejatest
on 80% mikroettevõtted. Ühest ettevõttes osaleb keskmiselt 1.2 töötajat. Väljundnäitajaks
planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida osalema koolitustel
9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning
võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi.
3.2.16 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.4.3, mille rakendusasutus on RK, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025
VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse
ning vähendatakse EL erieesmärgi (a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku
ja ettevõtluse oskuste arendamine meetme 21.1.4.3 „Avaliku teenistuse tippjuhtide
innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelarvet 196 800
euro võrra.
3.2.17 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000 eurot.
3.2.18 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, näitajate muutmine. Tulemusnäitaja
PSR07 „5G levialaga kaetud transpordikoridorid“ kustutatakse ja asendatakse
tulemusnäitajaga PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“
sihttasemega 160. Väljundnäitaja PSO06 „Rajatud 5G mastid“ sihttase väheneb 125-lt 40-
le. Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise otsusest ei ole võimalik saavutada
algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva eelarvega, on rajada sidemaste koridoril
olevatesse valgetesse aladesse ja luua seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega
transpordikoridorideks, mille tulemusnäitajaks sobib paremini PSR48 „5G leviga
kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“.
3.2.19 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”
meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja RCO41 „Lisandunud
eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 14
500-lt 9 600-le. Väljundnäitaja RCO42 „Lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs
ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 500-lt 400-le. Tulemusnäitaja
RCR53 „Eluruumid, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku“
sihttaseme vähendamine 4 800-lt 1 900-le. Tulemusnäitaja RCR54 „Ettevõtjad, kes on
tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 200-
lt 160-le. Algsed väljundnäitajate sihtasemete arvutused põhinesid eeldusel, et toetus ühe
aadressi ühendamiseks on maksimaalselt 3000 eurot. Hinnakasv olnud arvatust kiirem ning
toetusmeetme väljatöötamise konsultatsioonidel on sideettevõtjate tagasiside põhjal
otsustatud tõsta maksimaalset toetust ühele aadressile 4500 euroni. Algseid
tulemusnäitajaid on vähendatud proportsionaalselt väljundnäitajatega võttes aluseks senised
keskmised lairibaühenduse tellijate osakaalud nendest, kellele on rajatud juurdepääs
lairibaühendusele.
3.2.20 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla
uue meetme 21.1.6.1 lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus EIS.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine
kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse
sekkumine “Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus”. Väljundnäitaja RCO01
“Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured
ettevõtjad)” lisamine sihttasemega 25. Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete
arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine koos sihttasemega 25.
Väljundnäitaja RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine koos sihttasemega 25.
Tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust”
lisamine koos sihttasemega 19 674 667 eurot. Tulemusnäitaja RCR25 “VKEd, kellel on
suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine koos sihttasemega 20. Uue sekkumise EL
toetuse eelarve on 23 800 000 eurot.
3.2.21 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla
lisatakse uus erieesmärk (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks,
seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed. Selle alla kuulub meede 21.1.6.2
ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse
kasvatamine, mille rakendusasutus on HTM ja rakendusüksus on RTK. Meetmest toetatakse
projekte kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomiseks ning riigikaitset toetava tehisaru
võimekuse arendamiseks. Meetme EL toetuse eelarve on 14 900 000 eurot.
Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise väljundnäitaja on PSO47 „Teadus- ja
arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise
võimekus“ (mõõtühik: arv; sihttase 2); tulemusnäitaja on PSR47 „Kaitsetehnoloogia
testimistaristu baasil loodud teenused“, (mõõtühik: arv; sihttase 12). Riigikaitset toetava
tehisaru võimekuse arendamise väljundnäitaja on PSO48 „Kaitseotstarbelise tehisaru
valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused“ (mõõtühik:
arv; sihttase 5); tulemusnäitaja on PSR46 „Kasutusele võetud teenused, tooted ja
rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 3).
3.2.22 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla
uue meetme 21.1.6.3 lisamine, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine
kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse
sekkumine “Kaitsetööstuspargi baastaristu”. Lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad
ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)”
sihttasemega 5, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“
sihttasemega 5 ettevõtjat ja väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on
peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” sihttasemega 5. Tulemusnäitaja RCR01
„Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue sekkumise juurde koos
sihttasemega 200 töökohta. Sekkumise EL toetuse eelarve on 52 000 000 eurot.
3.2.23 Rakenduskava muudatustest nr 3 ja nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem
Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate ja nende sihttasemete
muutmine. Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega eluruumid“ uueks
sihtväärtuseks on 14 000 eluruumi ja vahe-eesmärgiks 460 eluruumi. Väljundnäitaja
sihtväärtust ja vahe-eesmärki on vaja muuta, sest algsed eeldused osutusid ekslikuks
rekonstrueerimise keskmise hinnataseme osas. Ehituse hinnad on oluliselt kallinenud
võrreldes 2021-2027 perioodi planeerimise faasis sätestatud näitajate sihtväärtustega.
Algselt eeldatud 350 000 euro asemel on 2023 aastal läbi viidud taotlusvooru andmetele
tuginedes ühe korterelamu rekonstrueerimise keskmine toetus 540 000 eurot, järgnevates
voorudes võib eeldada kallinemise kasvu. Uute näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on
kasutatud 2023 aasta korraldatud taotlusvooru toetatud projektide andmestikku 157
korterelamu kohta. Seoses rekonstrueeritavate eluruumide arvu muutumisega on vajalik
muuta ka tulemusnäitajate alg- ja sihttasemeid. Lisaks eemaldatakse tulemusnäitajate alg-
ja sihttasemetest korterelamute osalise rekonstrueerimisega seotud väärtused, mida otsustati
mitte ellu viia ning kogu toetust kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks
paremini FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate
ehitushindade tingimustes. Uus algtase tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane
tarbimine“ jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihttase 130 000 MW/aastas. RCR29
„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ uus algtase on 39 000 tonni CO2 ekv/a ja
uus sihttase on 31 000 tonni CO2 ekv/a. Sarnaselt uutele väljundnäitajate sihttasemetele on
uute tulemusnäitajate baasväärtuste ja sihtväärtuste arvutamisel aluseks võetud 2023 a.
toimunud taotlusvooru andmestik 157 toetatud korterelamu kohta ning nende projektide
keskmine tulemusnäitajate baasväärtus ja eelduslik sihtväärtus. Vastu on võetud ostus
minna näitajate osas üle tegelike tulemuste raporteerimiselt arvestuslike tulemuste
raporteerimisele. Uued näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on seda arvestatud.
Korterelamute rekonstrueerimise juures võetakse kasutusele FNLC skeem, mis põhineb
samuti arvestuslike tulemuste raporteerimisel. Arvestuslikule raporteerimisele üleminek
viib rakenduskavas ja FNLC skeemis kasutusel olevad näitajate andmed sarnastele
metoodilisetele alustele.
3.2.24 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“
meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, senise rakenduskava väljundnäitaja
PSO07 „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“ muutmine meetmete nimekirja
tasandi näitajaks koodiga VVV49. Väljundnäitaja sihttaset vähendatakse 1200-lt 81 peale.
Sihttaseme vähendamine on vajalik, kuna algselt oli väljundnäitajat planeeritud kasutada
korterelamute osalise rekonstrueerimise puhul, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu
toetust sekkumises kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini
FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate
ehitushindade tingimustes. Näitajat VVV49 kasutatakse seega vaid kaugküttega liitumise
toetamise projektide või küttesüsteemi asendamine taastuvenergiat kasutava kütteseadmega
toetamise projektide juures.
3.2.25 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO58 „Toetatav
sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttaseme tõstmine 10-lt 40-le. Investeeringute kavade
kinnitamise ja avatud taotlusvooru läbiviimise järgselt on selgunud, et tulemusnäitaja
sihttaset on vaja tõsta. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas
mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru
kaudu on lisandunud prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja
RCO58 täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks.
Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame
oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus
jalgrattataristu rajamist.
3.2.26 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“
meetmele 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuse lisamine. Muudatusega
lisatakse olemasoleva rakendusüksuse EIS kõrvale rakendusüksuseks ka RTK. Meedet
viiakse ellu kuludega sidumata rahastamise (FNLC) vormis, vajalik on rollide täpsustamine:
RTK ülesanded:
- Kontrollib, et kavandatav sekkumine vastab õigusaktidele, programmile ja toetuse
tingimustele.
- Kontrollib tingimuste täitmist ning vahe- ja lõpptulemuste saavutamist.
- Teeb toetuse väljamakse EIS-ile FNLC vormis (samadel tingimustel nagu Euroopa
Komisjon liikmesriigile).
EIS ülesanded:
- Vastutab FNLC skeemis tulemuste saavutamise ja tingimuste täitmise eest ning esitab
RTK-le maksetaotlusi rakenduskava lisa 2-s kokkulepitu alusel.
- Töötab koos ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused.
- Korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise.
- Hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid.
- Jälgib meetme rakendamist, sh menetleb toetuse saajate aruandeid ning tagab näitajate
õigsuse.
- Teeb projektide kohapealseid kontrolle.
- Menetleb maksetaotlusi ning hüvitab lõplikele toetusesaajatele (nt korteriühistutele)
kulud tegelike kulude alusel.
Meetme rakendamise tehnilised muudatused ja RTK ning EISi vaheline tööülesannete
jaotus viiakse ellu pärast RTK poolt ette valmistatava õigusraamistiku muudatuse
jõustumist, milles tuuakse välja mõlema asutuse ülesanded ja millega tagatakse tehnilise abi
vahendite jätkuv eraldamine EISle.
3.2.27 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“
meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4 ja 21.2.1.6, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve
vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumises 21.2.1.4 "Elamute liitumine
kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" väheneb EL
toetus 13 748 626 eurot; sekkumises 21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fond” väheneb EL
toetus 20 000 000 eurot; sekkumises 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“
väheneb EL toetus 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud
FNLC skeemis).
3.2.28 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“
meetme 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetuse eelarve suureneb
ülebroneeringu võtmise tõttu 15 610 000 euro võrra. Meetme rakendamise
tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik
saavutada ilma täiendava eelarve mahu avamiseta.
3.2.29 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.1.6 Elamuinvesteeringute fond, mille rakendusasutus on KLIM, näitaja
VVV32 „Rahastamisvahendist toetatavad elamud“ sihtväärtust aastaks 2029 vähendatakse
100 pealt 56 peale. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse meetmest 20 000 000 euro ulatuses, mis ei
võimalda enam Vabariigi Valitsuse tasandi näitajat VVV32 varem prognoositud mahus
täita.
3.2.30 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.2.1, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu
soodustamine“ eelarve vähendamine ja näitajate sihttasemete muutmine. Lähtudes
05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse. Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ EL
toetuse eelarve väheneb 5 mln euro võrra, väljundnäitaja PSO45 „Biometaani
sisestuspunktid“ sihttase väheneb 3-lt 1-le ja tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud
biometaan“ sihttase väheneb 100GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Vähendatud
eelarve tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, mille tootlus on
hinnanguliselt 30–35 GWh/aastas.
3.2.31 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.1.4, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja PSO08 sihttaseme
vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse
vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väljundnäitaja PSO08
“Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029 aasta sihttaset vähendatakse 2350-lt 1350-le.
3.2.32 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetmete 21.2.3.1, 21.2.3.2 ja 21.2.3.5, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete
vähenemine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.33 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse eelarveks kujuneb kokku 75
640 772 eurot. Seoses eelarve muutmisega vähendatakse ka meetme 21.2.4.1 väljundnäitaja
RCO107 „Investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse“ sihttase 16 550 816 euro
võrra. Senise 51 504 662 euro asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot.
3.2.34 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”
meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Samas suurendatakse meetme 21.2.5.1 väljundnäitaja RCO58 „Toetatav
sihtotstarbeline jalgrattataristu“ 2029. a sihttaset 10-lt kilomeetrilt 40-le kilomeetrile.
Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu
projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud
algselt prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58
täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud
investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt
madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus jalgrattataristu
rajamist. 3.2.35 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“
meetmete 21.3.1.1 ja 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete vähendamine.
Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime
suurendamise tegevustesse.
3.2.36 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“
meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate vahe- ja sihttasemete muutmine.
Seoses projekti „Tallinn-Pärnu-Ikla ja Libatse-Nurme teelõigu rekonstrueerimine“
suunamisega erieesmärgi "(i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva
ja intermodaalse TEN-T arendamine" alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu
arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse
edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45
„Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ vahe-eesmärgi vähendamine
19-lt 16-le ja sihttaseme vähendamine 41-lt 17-le. Tulemusnäitaja RCR56 „Täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttaseme vähendamine 17 524-lt 7 680-le.
Tulemusnäitaja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“
algtaseme vähendamine 1,2-lt 0,49-le ja sihttaseme vähendamine 0,84-lt 0,34-le.
3.2.37 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“
meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO49 „Rekonstrueeritud
või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T“ sihttaseme vähendamine 105 kilomeetrilt 82
kilomeetrile. Sihttaseme vähendamine on seotud Tallinn-Lelle raudteeprojekti viimisega
Taaste- ja vastupidavusrahastusse, mille tõttu eemaldatakse rakenduskavast kõik vastava
projektiga seonduv (investeeringu kirjeldus, panus näitaja RCO49 sihttasemesse).
3.2.38 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“
meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO53 „Uued või
ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ kustutamine. Näitajat kohaldatakse projektis
„Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused“, mis
suunatakse erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja
intermodaalse TEN-T arendamine alt uude eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine,
seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks
liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine.
3.2.39 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“
meetme 21.3.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meede.
3.2.40 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti”
meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise
lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või
kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse
investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)”. Meetme
21.3.3.1 eelarve on 275 533 603 eurot. Lisatakse väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud
või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ sihttasemega 35 km, väljundnäitaja RCO53
„Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ sihttasemega 13 jaama ja peatust ning
väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 6
projekti. Meetme tulemusnäitajad on RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst“
sihttasemega 17 524 ja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“
algtasemega 0,4 ja sihttasemega 0,15 hukkunut/aastas.
3.2.41 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti”
meetme 21.3.3.2, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise
lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või
kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse
edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja
kaitseväetaristu investeeringud)”. Lisatakse väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse
nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 1 projekt. Sekkumise EL toetusmaht on
19 650 000 eurot.
3.2.42 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja PSO18 “Loodud või
kohandatud elu- ja teenuskohtade arv” sihttaseme muutmine 3953lt 524le ning
tulemusnäitaja PSR18 “Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv”
muutmine 3162lt 557le. Sihttasemete arvutamisel tugineti perioodi 2014-2020 kogemusel,
kus näitajasse panustas kõige suurema mahuliselt elukohtade kohandamine.
Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja töötamise käigus on
selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi elukohtade lugemisega. Seega
panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste reorganiseerimise projektid ja
kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise projektid, mis on oma eelarvelt palju
mahukamad ja sihttasemed vähenevad oluliselt.
3.2.43 09.09.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.1, mille
rakendusasutus on SOM, meetmete nimekirja väljundnäitaja lisamine VVV48 “Toetust
saanud projektide arv” sihttasemega 48 “Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine”
tegevustele.
3.2.44 24.07.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.2, mille
rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja VVV37 „Arendatud taristud” sihttaseme muutmine
11lt 7le. Näitaja metoodika koostamisel on ette nähtud võimalus asendushoolduse
peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamisel rajada või rekonstrueerida kaheksas
asukohas kuuekohalistest üksusest koosnev taristu. Tingimuste koostamise käigus otsustati,
et rajada saab vaid uusi peremajasid. Seega vähendame sihttaset nelja võrra.
3.2.45 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.2.1 TATi „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena
vananemise toetamine“, mille rakendusasutus on SOM, EL toetuse eelarve vähendamine 2
538 739 euro võrra ja riikliku kaasfinantseeringu vähendamine 1 031 867,26 euro võrra,
jättes alles riikliku kaasfinantseeringu 56 163,74 eurot juba tehtud kulude katteks. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse ja vabanev riiklik kaasfinantseering riigieelarve positsiooni
parandamiseks. Meede lõpetatakse, kuna ümber tõstetakse kogu eelarve ning väljundnäitaja
VVV38 kustutatakse nimekirjast.
3.2.46 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.2.3, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine. Lähtudes
05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise
tegevustesse. Väheneb tööturu struktuursete probleemide lahendamise sekkumise eelarve.
3.2.47 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.3.1, mille rakendusasutus on MKM ja meetmete 21.4.3.2 ja 21.4.3.4, mille
rakendusasutus on SOM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest
suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sotsiaalministeerium
vähendab „Terviseriskide ennetamise ja vähendamise TATi EL toetuse eelarvet 2 mln ja
Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomise TATi EL toetuse
eelarvet 3 mln euro võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab
tööturuteenuste eelarvet.
3.2.48 11.07.25 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.4.2, mille
rakendusasutus on HTM, uue väljundnäitaja lisamine, milleks on VVV47 “Tegevustes
osalenud noorte arv”, mõõtühikuks on osalejate arv ning sihtväärtuseks aastaks 2029 on 10
000. Väljundnäitaja lisatakse sekkumisele “Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja
kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” seoses uue toetuse andmise tingimuste
määruse “Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkondades” (kinnitatud 16.10.2025) väljatöötamisega.
3.2.49 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetmete 21.4.4.2, 21.4.6.1, 21.4.6.2, 21.4.8.1 ja 21.4.8.2, mille rakendusasutus on HTM,
eelarveid vähendatakse. Uued eelarved: meede 21.4.4.2, EL toetus 82 627 023 eurot, riiklik
kaasfinantseering 35 698 812 eurot; meede 21.4.6.1, EL toetus 57 956 453, riiklik
kaasfinantseering 25 388 687 eurot; meede 21.4.6.2, EL toetus 12 300 000 eurot, riiklik
kaasfinantseering 5 271 429 eurot; meede 21.4.8.1, EL toetus 65 590 518 eurot, riiklik
kaasfinantseering 15 595 540, omafinantseering 12 685 201 eurot; meede 21.4.8.2, EL
toetus 4 500 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Lähtudes 05.06.2025 VV
kabineti otsusest suunatakse nende meetmete EL toetuse vähenenud eelarved ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.50 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, tulemusnäitaja PSR28
„Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni“ mõõtühiku
muutmine protsendiks Euroopa Komisjoni soovil.
3.2.51 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitajate PSO31, PSO32 ja PSO33
sihttasemete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid
ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g)
raames täiskasvanute mitteformaalõppes osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus)
ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes
osalenute arv“ sihttaset 61 923-lt 55 731-le, PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes
osalenute arv sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le ja PSO33 „Täiskasvanute
tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le.
3.2.52 20.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.2, mille
rakendusasutus on HTM, sekkumise 21.4.7.21 “Teenused riskinoortele ning laste ja noorte
kodanikuühiskonda kaasamine” väljundnäitaja VVV11 sihttaseme tõstmine 2940-lt 7000-
ni. Seoses haridus- ja teadusministri käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine
tegevuse "Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses
noortele tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks” muutmisega tõstetakse YAM
tegevussuuna väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttaset 1440-lt 5500-ni, millega
seoses tõuseb samavõrra ka meetmete nimekirja näitaja sihttase. Sihttase suureneb tänu
YAM ennetusprogrammi tegevussuuna laiendamisele ja eelarve suurendamisele vabade
vahendite arvelt.
3.2.53 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja PSO36
„Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv” sihttaseme tõstmine 6
200-lt 10 866-le ning tulemusnäitaja PSR30 „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate
tegevuste läbinute arv” sihttaseme tõstmine 4 960-lt 8 693-le. Antud näitajate sihttasemete
arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–2020 sarnaste tegevuste kogemusele,
kuid käesoleval SF perioodil on osalejate huvi ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes
osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab oluliselt muutunud sisserände olukord (Venemaa
Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eesti
keelsele õppele üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu
mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu
tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge.
3.2.54 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja VVV16
„Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaseme vähendamine 950-le. Sihttaseme
vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses Vabariigi Valitsuse
5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks.
3.2.55 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”
meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM; meetme 21.4.7.8, mille rakendusasutus on
JDM; meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.2 ja 21.4.9.3, mille rakendusasutus on SOM, eelarvete
vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh
kohanemise meetme eelarvet, Sotsiaalministeerium vähendab eelarvet lastekaitse
korraldusmudeli rakendamiseks plaanitud vooru võrra (EL toetus 8 558 558 eurot),
Kogukonna juhitud kohaliku arengu TATi eelarvet ühikuhinna ülejäägi (EL toetus 3165
eurot) võrra ja Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamise ja arendamise
TATi 499 538 euro (EL toetus) võrra. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet
erieesmärgis (h).
3.2.56 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem
Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine 12 582 095
euro võrra. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber
kaitsevõime suurendamise tegevustesse.
3.2.57 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem
Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, näitajate sihttasemete muutmine.
Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 160-lt 1 010-le.
2029. aasta sihtväärtus oli alaprognoositud tulenevalt puudulikust infost ettevõtjate huvi
osas osaleda projektides. Väljundnäitaja RC004 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“
sihttaseme suurendamine 150-lt 1 000-le. Mitterahalist toetust saavate ettevõtjate arv
esimese vooru andmete alusel ületas kordades prognoositu. Tulemusnäitaja RCR02
„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine
9 300 000-lt 5 000 000-le. 1. vooru projektide tulemusena on ettevõtjate panus märgatavalt
väiksem, vaid 27% sihttasemest. Kuna majanduskeskkond on halvenenud võrreldes 1.
vooru väljakuulutamise ajaga, siis ei ole põhjust eeldada, et ettevõtjate panus teises voorus
on suurem. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega
teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“ sihttaseme
vähendamine 44-lt 9-le. Risk "kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla huvi ja ressursse
teenusvõrgustike uuendamise analüüsimiseks, disainimiseks ja rakendamiseks" realiseerus.
Esimeses voorus esitati kokku 41 projekti, millest vaid 5 panustavad tulemusnäitajasse
PSR38. Teine voor avati 2024 a. lõpus neile 10-le maakonnale, kes ei kasutanud
maakonnale eraldatud toetussummat ära. Ka teises lisavoorus ei panustanud suurem hulk
projekte PSR38-sse. Tulemusnäitaja PSR37 „Integreeritud projektidest kasu saanud
organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 254-lt 644-le. Risk „võib tulla eeldatust
rohkem projektidest kasu saavaid organisatsioone“ realiseerus. Teises taotlusvoorus on
oodata sama palju projekte, kui esimeses. Seetõttu on vajalik rakenduskavas sihttaset
korrigeerida. 2024. a oktoobri seisuga toetust saanud projektide põhjal oli kolmekordne üle
täituvus.
3.2.58 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Kaugkütte lahtisidumine
põlevkivist“ eemaldamine rakenduskavast ja sellega seoses eelarve vähendamine 5 000 000
euro võrra (sekkumise eelarve jääb 0). Sekkumist ei ole võimalik ellu viia, sest kohalikud
soojatootjad on otsustanud hankeprotsessis mitte osaleda. Vabanenud vahendid suunati
meetmesse 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“. Kuna
sekkumist ei ole võimalik ellu viia, kustutatakse ka väljundnäitaja RCO22 „Lisandunud
võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ ning
tulemusnäitaja RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“.
3.2.59 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Sekkumise 21.6.1.5
„Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“ ÕÜFi
eelarvet vähendatakse 82 619 euro võrra ja suunatakse jäägina sekkumise 21.6.1.1 „Ida-
Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“ eelarvesse, mis võimaldab täiendavat
projekti rahastada. Muudatus on tingitud asjaolust, et meetme 21.6.1.5 all on projektid
rahastatud ja meetme eelarve jääki pole täiendavalt meetme siseselt kuhugi suunata, samas,
kui meetmes 21.6.1.1 on rahastamiskõlblikuks hinnatud kaks projekti, mis ootavad vabasid
vahendeid rahastamisotsuse tegemiseks.
3.2.60 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.4, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja RCO15 „Loodud
ettevõtlusinkubatsiooni võime“ sihttaseme suurendamine 40-lt 85-le. Rahastatud projektide
sihttase on kokku 93 ettevõtjat (Narva tööstusinkubaator: 15, Jõhvi
loometööstusinkubaator: 44, Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator: 34). Arvestades, et
projekteerimise käigus võivad mahud muutuda, on riskide maandamiseks tehtud ettepanek
seada uus sihttase, milleks on 85.
3.2.61 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.1, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori
investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme suurendamine. 14.11.24
seisuga on rahastatud projektide sihtmäär 247 381 997 eurot ja tegelik saavutusmäär 28
313 980 eurot. Ületamine tuleb asjaolust, et mõnes projektis on tegemisel väga suured
erainvesteeringud. Tulemusnäitaja RCR02 uus sihttase on 340 000 000.
3.2.62 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve suurenemine 1 507 860 euro
võrra. Täiendavad vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute,
toote- ja protsessiarenduse toetamine”.
3.2.63 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine 1 055 502 euro
võrra ja väljundnäitaja PSO43 „Osaluskordade arv“ sihttaseme vähendamine. Muudatuse
vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja seotud alampalga kasvu prognoosi
vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga ning vahendite suunamisega meetme
21.6.1.5 sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse
toetamine”.
3.2.64 20.10.2025 määruse muudatusega seotud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „erasektori
investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ lisamine sekkumise „Ida-Virumaa
VKE-de investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine” juurde. Näitaja on
sekkumises asjakohane ning on juba kasutusele võetud 2. taotlusvoorus esitatud
projektidele.
3.2.65 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus KLIM, eelarvete muutmine.
Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.8 sisulisest muudatusest suunatakse meetmest 1,8 mln eurot
meetmesse 21.6.1.14 (jääkreostusobjektide puhastamine). Antud sekkumises saab koheselt
ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL toetus 1,8 miljonit eurot). Meetme 21.6.1.8
eelarve jäägi kasutus selgub vastavalt Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele,
mis tehakse kevadel. Otsused sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase
ülemineku fondist.
3.2.66 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“
meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus KLIM, väljundnäitajate RCO34 ja VVV45 ning
tulemusnäitaja RCR01 eemaldamine. Näitajad on seotud sekkumisega „Jäätmekäitluse
piirkondlik arendamine“, mille eesmärgiks oli selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud
jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada
jäätmekäitlusalast võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-
Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a.
juunis valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim
vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks. Samast
uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-arendustegevust,
mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul võimalik. Olmejäätmete
käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru maakond oluliselt teistest Eesti
piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda
investeeringutoetusi teistest meetmetest.
3.2.67 22.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.11,
mille rakendusasutus on REM, väljundnäitaja VVV29 ja tulemusnäitaja VVT05 muutmine.
Väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 200-lt
400-le. Projektides on osalenud prognoositust rohkem unikaalseid organisatsioone.
31.12.2025.a seisuga lõpetatud projektide näitaja saavutustase on 345 organisatsiooni ning
veel lõpetamata projektide arvelt võib prognoosida arvu suurenemist. Uue sihttaseme
seadmisel on arvestatud, et näitaja metoodika kohaselt loetakse unikaalseid organisatsioone
ning piirkonna toetuse saajad hakkavad edaspidi järjest rohkem korduma. Tulemusnäitaja
VVT05 „Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ sihttaseme
suurendamine 1 900 000-lt 3 500 000-le. Toetust on saanud eeldatust rohkem suurema
omafinantseeringuga investeeringuprojekte. 31.12.2025.a seisuga on rahastatud tegelik
saavutusmäär 1 707 621 eurot, kuid toetatud projektide prognoositav saavutusmäär ületab
tulemusnäitaja sihttaset. Mitmed suuremahulisemad investeeringuprojektid lõpevad ning
nende panus tulemusnäitajasse kajastub 2026. aastal, sihttaseme 3 500 000 euro
saavutamine saab kõigi eelduste kohaselt tagatud.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele
Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid,
ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).
5. Eelnõu mõju
Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+,
Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond) kasutamise täpsem
siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas
sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite
kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.
6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud
Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit
eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering).
Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF projektidele juba varasemalt,
Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024. Käesolevas meetmete nimekirja muudatuses
on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise meetmes
summas 15 610 000 eurot.
Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt
rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor,
mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse
riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või
Riigikantselei eelarves.
7. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi
Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Kaitseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu kooskõlastamine (perioodi
2021-2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekiri)
Austatud härra Kasemets
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega
kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.
Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021-2027
rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme
ülebroneeringu ettepanekut ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus
ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.
Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
Meie 20.02.2026 nr 1.1-10.1/861-1
2
1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri
3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse
meetmete nimekiri”
4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (9. jaanuaril 2025 kinnitatud VV
korralduse nr 15 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri”
võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga
Lisaadressaadid:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Teadusministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Kaitseministeerium
Kultuuriministeerium
Kaisa Tähe 5307 0942
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0248 - Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd95e4bd-5334-4101-8a73-e5de7ed9642e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd95e4bd-5334-4101-8a73-e5de7ed9642e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main