Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU

28.01.2026

KORRALDUS

2026 nr

Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel:

1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“.

2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite

veebilehel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets Riigisekretär

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise

korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud

korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) eesmärkidest,

rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava

elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos

sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 9. jaanuaril 2025. a Vabariigi Valitsuse korraldusega

nr 15 kinnitatud nimekirja asemel. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025.

a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti 18. septembril 2025. a vastu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued

erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused

toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust.

Arvestades uusi paindlikkusi ja Eesti julgeolekuvajadusi, esitas Eesti vaheülevaate täienduse ja

rakenduskava muudatuse nr 4 Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks 18.12.2025, suunates osa

vahendeid uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse.

Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad

seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“. Uus

meetmete nimekiri sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4,

korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi ministeeriumidelt

laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse

nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa

([email protected]).

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks

Vabariigi Valitsuse 9. jaanuaril 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“.

3. Eelnõu sisu

3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja.

Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi

neljal põhjusel:

3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kolmandast muutmisest tulenevad

muudatusettepanekud: 28. märtsil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud

muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on

vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja.

3.1.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 neljandast muutmisest tulenevad

muudatusettepanekud: 5. juunil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused

on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need

sisse ka meetmete nimekirja.

3.1.3 Rakenduskava ülebroneeringuga seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel

kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide maandamiseks

ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava eelarves vahendeid.

2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava

eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid. Ülebroneeringu otsused on tehtud

Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena meetmete nimekirja

muutmise protsessis. Käesoleval 2021-2027 perioodil kinnitas Vabariigi Valitsus 9.

jaanuaril 2025. a korraldusega nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ ülebroneeringu Õiglase

Ülemineku Fondi ettevõtlustoetustele summas 15 miljonit eurot. Seletuskirja punktis 3.2.28

on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise

toetamise meetmes summas 15 610 000 eurot. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse

nõudlus on märkimisväärselt kõrgem ja ületab oluliselt meetme eelarvelisi võimalusi.

Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise

otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarveta. Ülebroneeringuga

rahastatakse juba läbiviidud taotlusvoorude otsuseid ja rahastusotsuste kallinemisi.

Ülebroneeringud kaetakse rakendamise käigus tekkivatest jääkidest.

3.1.4 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud.

3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata

seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks

esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega:

3.2.1 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.1.1, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve vähendamine

14 772 323 euro võrra ja tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad

avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Lisaks suunatakse

vahendeid ümber uude meetmesse 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele”. Seoses

eelarve vähenemisega väheneb tulemusnäitaja RCR02 sihttase 68 286 475-lt 56 516 444-

le.

3.2.2 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti”

meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Majanduse ja ühiskonna

vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks

tegemine TAIE fookusvaldkondades” EL toetuse eelarve vähendamine 14 000 000 euroni

ja riikliku kaasfinantseeringu osa 1 885 742 euroni. 10 000 000 eurot EL osa ja 4 285 714

eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunati meetmesse 21.1.1.4 Teadussüsteemi järjepideva

toimimise kindlustamine tulevaste teaming-projektide rahastamiseks. Meetmete nimekirjas

suureneb ümbertõstest meetme 21.1.1.4 EL toetuse eelarve 51 000 000 euroni ja riikliku

kaasfinantseeringu osa 18 999 750 euroni.

3.2.3 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, EL toetuse eelarvet vähendatakse

127 188 571 euroni ja omafinantseeringut 26 755 444 euroni. Vähendamine tuleneb

sektoritevaheliseks mobiilsuseks antava toetuse EL osa vähenemisest 4 900 000 euro võrra

ja sellega kaasneva omafinantseeringu vähenemisest 2 100 000 euro võrra. Eelarve

vähendamise tulemusena madaldatakse väljundnäitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides

osalejate arv“ 2029.aasta sihttaset 950-lt 800-le.

Lisaks kustutatakse sekkumine Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel

teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades.

Sellele kavandatud EL-toetuse eelarvest suunatakse 10 000 000 eurot 05.06.2025 VV

kabineti otsuse alusel uue lisandunud erieesmärgi Tööstussuutlikkuse suurendamine

kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed tegevuste

elluviimiseks meetmest 21.1.6.2.

3.2.4 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.1.3, mille rakendusasutus on RK, väljundnäitaja ja tulemusnäitaja sihttaseme

vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i)

„Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse

tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja

tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise

eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. Väljundnäitaja PSO01 „Toetust saanud

innovatiivsed projektid“ väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 „Uued, kasutusele

võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks“ väheneb 22-lt 14-le.

Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis väheneb näitaja sihttase.

Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi projekte, mille tehnilise

valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida meetme väljund- ja tulemusnäitaja

sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti

kogukuluks pärast kolme aastat (inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000

eurot, millele lisanduvad arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud.

3.2.5 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ uue

meetme 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele” lisamine, mille rakendusasutus on

MKM ja rakendusüksus on RTK. Uuele meetmele lisatakse väljundnäitaja RCO01

“Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured

ettevõtjad)” ja RCO03 „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ 2029. a sihttasemega

12 ettevõtjat ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja

kohta“ 2029. a sihttasemega 5 ettevõtjat. Muudatus on seotud rakenduskavasse

rahastamisvahendite pakkumise lisamisega. Meetme eelarve suureneb 10 000 000 euro

võrra.

3.2.6 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või

uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ sihttaseme suurendamine 90-lt 150-le. Ühte

PSO04 sekkumist viiakse ellu kahe toetuse abil: ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus

ja turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus. Ettevõtja digitaliseerimise

teekaardi toetuse sihttaseme arvestamisel on lähtutud näitajasse panustavatele projektidele

kavandatud toetuse kogusummast ning projekti maksumusest. 2029. a valmivad 50 uut või

uuendatud digiteenust, -toodet ja -protsessi. Turismisektori tarkvarade liitumis- ja

liidestamistoetusega panustatakse 2029. a sihttaseme täitmisesse maksimaalselt 100

ühikuga. Kokku mõlema toetuse peale 150.

3.2.7 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Meetme eelarvet vähendatakse 13 816 889 eurot (10 000 000 eurot

vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist ja 3 816 889 eurot

valdkondlike digipöörete toetusskeemist).

3.2.8 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või

uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ ja tulemusnäitaja RCR11 „Uute ja

uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ sihttaseme

suurendamine. Väljundnäitaja PSO04 sihttaset suurendatakse 90-lt 150-le, kuna elluviijate

hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või uuendada rohkem teenuseid, kui

esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents turul on viimasel paaril aastal töötunni

hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11 suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate

hinnangud uute ja uuendatud avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu

osas on oluliselt optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud

ette näha mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne

raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised jms).

3.2.9 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.3.1, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Muudatus on seotud

vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse ning rakendamise

ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite

kasutamist.

3.2.10 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.3.1 mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR17 „Uued ettevõtjad,

mis endiselt tegutsevad“ sihttaseme tõstmine 275-lt 325-le. Muudatus on seotud meetme

sees sekkumiste eelarvete muutmisega, mille tulemusel suunatakse VKEde

arenguprogrammi sekkumise eelarvest 5 mln eurot ümber starditoetusesse. Näitajasse

panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam kui kahekordistatakse.

3.2.11 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Sekkumiskoodide eelarvete muutmine

poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“, meetmetes 21.1.3.1, 21.1.3.2 ja 21.1.3.3. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti koodidele vastavaid toetussummasid.

Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud,

mis mõjutavad ka regionaalseid meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu-Eestis. Piirialade

vajaduste lahendamiseks kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette

aruande koostamise idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme eelarve

vähenemise tõttu. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri valdkondadeülese arendamise,

koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

summad vähenevad VKEde arenguprogrammi eelarvest.

3.2.12 Rakendamisel ilmnenud muudatusvajadus. Väljundnäitaja VVV43 „Toetatud

rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ 2029. aasta sihttaset suurendatakse 111-lt

140-le. Muudatus on seotud sekkumise sisese eelarve muutmisega, mille raames

vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvet 3 mln euro võrra sama sekkumise teise

tegevuse (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus) eelarve kasuks, suunates

lisavahendid seeläbi avatud taotlemisesse. Käskkirjaliste tegevuste näitajate sihttasemete

mõningast vähenemist kompenseerivad sama meetme teiste toetusskeemide prognoositust

suuremad saavutustasemed rahastamisperioodi lõpuks. Muudatuse oodatavaks mõjuks on

suurem hulk väliskülastajaid Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sündmustel, mis panustab

Eesti turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkidesse.

3.2.13 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.3.2 mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad

ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete

vähendamine 1000-lt 960-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem

lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 295-lt 287-le. Muudatus on

seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.14 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“

meetme 21.1.3.3 mille rakendusasutus on REM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad

ettevõtjad“ ja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete vähendamine

135-lt 118-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja

kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 95-lt 83-le. Muudatus on seotud vahendite ümber

suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.15 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.4.1, mille rakendusasutus on REM, tulemusnäitaja RCR98 „VKEde töötajad,

kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega

seotud oskuste arendamiseks“ sihttaseme vähendamine 23 700-lt 9480-le. Risk „tegelik

turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete

või omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKEdele suunatud

koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks. 2024.

aasta 10 kuu andmete põhjal maakondlike arenduskeskuste (MAK) koolitustel osalejatest

on 80% mikroettevõtted. Ühest ettevõttes osaleb keskmiselt 1.2 töötajat. Väljundnäitajaks

planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida osalema koolitustel

9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning

võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi.

3.2.16 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.4.3, mille rakendusasutus on RK, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025

VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse

ning vähendatakse EL erieesmärgi (a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku

ja ettevõtluse oskuste arendamine meetme 21.1.4.3 „Avaliku teenistuse tippjuhtide

innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelarvet 196 800

euro võrra.

3.2.17 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000 eurot.

3.2.18 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, näitajate muutmine. Tulemusnäitaja

PSR07 „5G levialaga kaetud transpordikoridorid“ kustutatakse ja asendatakse

tulemusnäitajaga PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“

sihttasemega 160. Väljundnäitaja PSO06 „Rajatud 5G mastid“ sihttase väheneb 125-lt 40-

le. Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise otsusest ei ole võimalik saavutada

algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva eelarvega, on rajada sidemaste koridoril

olevatesse valgetesse aladesse ja luua seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega

transpordikoridorideks, mille tulemusnäitajaks sobib paremini PSR48 „5G leviga

kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“.

3.2.19 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti”

meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja RCO41 „Lisandunud

eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 14

500-lt 9 600-le. Väljundnäitaja RCO42 „Lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs

ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 500-lt 400-le. Tulemusnäitaja

RCR53 „Eluruumid, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku“

sihttaseme vähendamine 4 800-lt 1 900-le. Tulemusnäitaja RCR54 „Ettevõtjad, kes on

tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 200-

lt 160-le. Algsed väljundnäitajate sihtasemete arvutused põhinesid eeldusel, et toetus ühe

aadressi ühendamiseks on maksimaalselt 3000 eurot. Hinnakasv olnud arvatust kiirem ning

toetusmeetme väljatöötamise konsultatsioonidel on sideettevõtjate tagasiside põhjal

otsustatud tõsta maksimaalset toetust ühele aadressile 4500 euroni. Algseid

tulemusnäitajaid on vähendatud proportsionaalselt väljundnäitajatega võttes aluseks senised

keskmised lairibaühenduse tellijate osakaalud nendest, kellele on rajatud juurdepääs

lairibaühendusele.

3.2.20 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla

uue meetme 21.1.6.1 lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus EIS.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine

kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse

sekkumine “Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus”. Väljundnäitaja RCO01

“Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured

ettevõtjad)” lisamine sihttasemega 25. Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete

arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine koos sihttasemega 25.

Väljundnäitaja RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine koos sihttasemega 25.

Tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust”

lisamine koos sihttasemega 19 674 667 eurot. Tulemusnäitaja RCR25 “VKEd, kellel on

suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine koos sihttasemega 20. Uue sekkumise EL

toetuse eelarve on 23 800 000 eurot.

3.2.21 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla

lisatakse uus erieesmärk (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks,

seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed. Selle alla kuulub meede 21.1.6.2

ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine, mille rakendusasutus on HTM ja rakendusüksus on RTK. Meetmest toetatakse

projekte kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomiseks ning riigikaitset toetava tehisaru

võimekuse arendamiseks. Meetme EL toetuse eelarve on 14 900 000 eurot.

Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise väljundnäitaja on PSO47 „Teadus- ja

arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise

võimekus“ (mõõtühik: arv; sihttase 2); tulemusnäitaja on PSR47 „Kaitsetehnoloogia

testimistaristu baasil loodud teenused“, (mõõtühik: arv; sihttase 12). Riigikaitset toetava

tehisaru võimekuse arendamise väljundnäitaja on PSO48 „Kaitseotstarbelise tehisaru

valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused“ (mõõtühik:

arv; sihttase 5); tulemusnäitaja on PSR46 „Kasutusele võetud teenused, tooted ja

rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 3).

3.2.22 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla

uue meetme 21.1.6.3 lisamine, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine

kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse

sekkumine “Kaitsetööstuspargi baastaristu”. Lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad

ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)”

sihttasemega 5, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“

sihttasemega 5 ettevõtjat ja väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on

peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” sihttasemega 5. Tulemusnäitaja RCR01

„Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue sekkumise juurde koos

sihttasemega 200 töökohta. Sekkumise EL toetuse eelarve on 52 000 000 eurot.

3.2.23 Rakenduskava muudatustest nr 3 ja nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem

Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate ja nende sihttasemete

muutmine. Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega eluruumid“ uueks

sihtväärtuseks on 14 000 eluruumi ja vahe-eesmärgiks 460 eluruumi. Väljundnäitaja

sihtväärtust ja vahe-eesmärki on vaja muuta, sest algsed eeldused osutusid ekslikuks

rekonstrueerimise keskmise hinnataseme osas. Ehituse hinnad on oluliselt kallinenud

võrreldes 2021-2027 perioodi planeerimise faasis sätestatud näitajate sihtväärtustega.

Algselt eeldatud 350 000 euro asemel on 2023 aastal läbi viidud taotlusvooru andmetele

tuginedes ühe korterelamu rekonstrueerimise keskmine toetus 540 000 eurot, järgnevates

voorudes võib eeldada kallinemise kasvu. Uute näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on

kasutatud 2023 aasta korraldatud taotlusvooru toetatud projektide andmestikku 157

korterelamu kohta. Seoses rekonstrueeritavate eluruumide arvu muutumisega on vajalik

muuta ka tulemusnäitajate alg- ja sihttasemeid. Lisaks eemaldatakse tulemusnäitajate alg-

ja sihttasemetest korterelamute osalise rekonstrueerimisega seotud väärtused, mida otsustati

mitte ellu viia ning kogu toetust kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks

paremini FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate

ehitushindade tingimustes. Uus algtase tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane

tarbimine“ jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihttase 130 000 MW/aastas. RCR29

„Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ uus algtase on 39 000 tonni CO2 ekv/a ja

uus sihttase on 31 000 tonni CO2 ekv/a. Sarnaselt uutele väljundnäitajate sihttasemetele on

uute tulemusnäitajate baasväärtuste ja sihtväärtuste arvutamisel aluseks võetud 2023 a.

toimunud taotlusvooru andmestik 157 toetatud korterelamu kohta ning nende projektide

keskmine tulemusnäitajate baasväärtus ja eelduslik sihtväärtus. Vastu on võetud ostus

minna näitajate osas üle tegelike tulemuste raporteerimiselt arvestuslike tulemuste

raporteerimisele. Uued näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on seda arvestatud.

Korterelamute rekonstrueerimise juures võetakse kasutusele FNLC skeem, mis põhineb

samuti arvestuslike tulemuste raporteerimisel. Arvestuslikule raporteerimisele üleminek

viib rakenduskavas ja FNLC skeemis kasutusel olevad näitajate andmed sarnastele

metoodilisetele alustele.

3.2.24 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“

meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, senise rakenduskava väljundnäitaja

PSO07 „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“ muutmine meetmete nimekirja

tasandi näitajaks koodiga VVV49. Väljundnäitaja sihttaset vähendatakse 1200-lt 81 peale.

Sihttaseme vähendamine on vajalik, kuna algselt oli väljundnäitajat planeeritud kasutada

korterelamute osalise rekonstrueerimise puhul, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu

toetust sekkumises kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini

FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate

ehitushindade tingimustes. Näitajat VVV49 kasutatakse seega vaid kaugküttega liitumise

toetamise projektide või küttesüsteemi asendamine taastuvenergiat kasutava kütteseadmega

toetamise projektide juures.

3.2.25 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO58 „Toetatav

sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttaseme tõstmine 10-lt 40-le. Investeeringute kavade

kinnitamise ja avatud taotlusvooru läbiviimise järgselt on selgunud, et tulemusnäitaja

sihttaset on vaja tõsta. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas

mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru

kaudu on lisandunud prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja

RCO58 täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks.

Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame

oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus

jalgrattataristu rajamist.

3.2.26 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“

meetmele 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuse lisamine. Muudatusega

lisatakse olemasoleva rakendusüksuse EIS kõrvale rakendusüksuseks ka RTK. Meedet

viiakse ellu kuludega sidumata rahastamise (FNLC) vormis, vajalik on rollide täpsustamine:

RTK ülesanded:

- Kontrollib, et kavandatav sekkumine vastab õigusaktidele, programmile ja toetuse

tingimustele.

- Kontrollib tingimuste täitmist ning vahe- ja lõpptulemuste saavutamist.

- Teeb toetuse väljamakse EIS-ile FNLC vormis (samadel tingimustel nagu Euroopa

Komisjon liikmesriigile).

EIS ülesanded:

- Vastutab FNLC skeemis tulemuste saavutamise ja tingimuste täitmise eest ning esitab

RTK-le maksetaotlusi rakenduskava lisa 2-s kokkulepitu alusel.

- Töötab koos ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused.

- Korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise.

- Hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid.

- Jälgib meetme rakendamist, sh menetleb toetuse saajate aruandeid ning tagab näitajate

õigsuse.

- Teeb projektide kohapealseid kontrolle.

- Menetleb maksetaotlusi ning hüvitab lõplikele toetusesaajatele (nt korteriühistutele)

kulud tegelike kulude alusel.

Meetme rakendamise tehnilised muudatused ja RTK ning EISi vaheline tööülesannete

jaotus viiakse ellu pärast RTK poolt ette valmistatava õigusraamistiku muudatuse

jõustumist, milles tuuakse välja mõlema asutuse ülesanded ja millega tagatakse tehnilise abi

vahendite jätkuv eraldamine EISle.

3.2.27 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“

meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4 ja 21.2.1.6, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve

vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumises 21.2.1.4 "Elamute liitumine

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" väheneb EL

toetus 13 748 626 eurot; sekkumises 21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fond” väheneb EL

toetus 20 000 000 eurot; sekkumises 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“

väheneb EL toetus 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud

FNLC skeemis).

3.2.28 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“

meetme 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetuse eelarve suureneb

ülebroneeringu võtmise tõttu 15 610 000 euro võrra. Meetme rakendamise

tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik

saavutada ilma täiendava eelarve mahu avamiseta.

3.2.29 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.1.6 Elamuinvesteeringute fond, mille rakendusasutus on KLIM, näitaja

VVV32 „Rahastamisvahendist toetatavad elamud“ sihtväärtust aastaks 2029 vähendatakse

100 pealt 56 peale. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse meetmest 20 000 000 euro ulatuses, mis ei

võimalda enam Vabariigi Valitsuse tasandi näitajat VVV32 varem prognoositud mahus

täita.

3.2.30 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.2.1, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu

soodustamine“ eelarve vähendamine ja näitajate sihttasemete muutmine. Lähtudes

05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse. Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ EL

toetuse eelarve väheneb 5 mln euro võrra, väljundnäitaja PSO45 „Biometaani

sisestuspunktid“ sihttase väheneb 3-lt 1-le ja tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud

biometaan“ sihttase väheneb 100GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Vähendatud

eelarve tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, mille tootlus on

hinnanguliselt 30–35 GWh/aastas.

3.2.31 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.1.4, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja PSO08 sihttaseme

vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse

vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väljundnäitaja PSO08

“Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029 aasta sihttaset vähendatakse 2350-lt 1350-le.

3.2.32 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetmete 21.2.3.1, 21.2.3.2 ja 21.2.3.5, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete

vähenemine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.33 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse eelarveks kujuneb kokku 75

640 772 eurot. Seoses eelarve muutmisega vähendatakse ka meetme 21.2.4.1 väljundnäitaja

RCO107 „Investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse“ sihttase 16 550 816 euro

võrra. Senise 51 504 662 euro asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot.

3.2.34 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti”

meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Samas suurendatakse meetme 21.2.5.1 väljundnäitaja RCO58 „Toetatav

sihtotstarbeline jalgrattataristu“ 2029. a sihttaset 10-lt kilomeetrilt 40-le kilomeetrile.

Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu

projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud

algselt prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58

täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud

investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt

madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus jalgrattataristu

rajamist. 3.2.35 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“

meetmete 21.3.1.1 ja 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete vähendamine.

Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime

suurendamise tegevustesse.

3.2.36 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“

meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate vahe- ja sihttasemete muutmine.

Seoses projekti „Tallinn-Pärnu-Ikla ja Libatse-Nurme teelõigu rekonstrueerimine“

suunamisega erieesmärgi "(i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva

ja intermodaalse TEN-T arendamine" alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu

arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse

edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45

„Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ vahe-eesmärgi vähendamine

19-lt 16-le ja sihttaseme vähendamine 41-lt 17-le. Tulemusnäitaja RCR56 „Täiustatud

maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttaseme vähendamine 17 524-lt 7 680-le.

Tulemusnäitaja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“

algtaseme vähendamine 1,2-lt 0,49-le ja sihttaseme vähendamine 0,84-lt 0,34-le.

3.2.37 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“

meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO49 „Rekonstrueeritud

või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T“ sihttaseme vähendamine 105 kilomeetrilt 82

kilomeetrile. Sihttaseme vähendamine on seotud Tallinn-Lelle raudteeprojekti viimisega

Taaste- ja vastupidavusrahastusse, mille tõttu eemaldatakse rakenduskavast kõik vastava

projektiga seonduv (investeeringu kirjeldus, panus näitaja RCO49 sihttasemesse).

3.2.38 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“

meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO53 „Uued või

ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ kustutamine. Näitajat kohaldatakse projektis

„Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused“, mis

suunatakse erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja

intermodaalse TEN-T arendamine alt uude eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine,

seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks

liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine.

3.2.39 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“

meetme 21.3.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meede.

3.2.40 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti”

meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise

lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või

kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse

investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)”. Meetme

21.3.3.1 eelarve on 275 533 603 eurot. Lisatakse väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud

või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ sihttasemega 35 km, väljundnäitaja RCO53

„Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ sihttasemega 13 jaama ja peatust ning

väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 6

projekti. Meetme tulemusnäitajad on RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst“

sihttasemega 17 524 ja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“

algtasemega 0,4 ja sihttasemega 0,15 hukkunut/aastas.

3.2.41 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti”

meetme 21.3.3.2, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise

lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või

kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse

edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja

kaitseväetaristu investeeringud)”. Lisatakse väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse

nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 1 projekt. Sekkumise EL toetusmaht on

19 650 000 eurot.

3.2.42 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja PSO18 “Loodud või

kohandatud elu- ja teenuskohtade arv” sihttaseme muutmine 3953lt 524le ning

tulemusnäitaja PSR18 “Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv”

muutmine 3162lt 557le. Sihttasemete arvutamisel tugineti perioodi 2014-2020 kogemusel,

kus näitajasse panustas kõige suurema mahuliselt elukohtade kohandamine.

Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja töötamise käigus on

selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi elukohtade lugemisega. Seega

panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste reorganiseerimise projektid ja

kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise projektid, mis on oma eelarvelt palju

mahukamad ja sihttasemed vähenevad oluliselt.

3.2.43 09.09.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.1, mille

rakendusasutus on SOM, meetmete nimekirja väljundnäitaja lisamine VVV48 “Toetust

saanud projektide arv” sihttasemega 48 “Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine”

tegevustele.

3.2.44 24.07.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.2, mille

rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja VVV37 „Arendatud taristud” sihttaseme muutmine

11lt 7le. Näitaja metoodika koostamisel on ette nähtud võimalus asendushoolduse

peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamisel rajada või rekonstrueerida kaheksas

asukohas kuuekohalistest üksusest koosnev taristu. Tingimuste koostamise käigus otsustati,

et rajada saab vaid uusi peremajasid. Seega vähendame sihttaset nelja võrra.

3.2.45 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.2.1 TATi „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena

vananemise toetamine“, mille rakendusasutus on SOM, EL toetuse eelarve vähendamine 2

538 739 euro võrra ja riikliku kaasfinantseeringu vähendamine 1 031 867,26 euro võrra,

jättes alles riikliku kaasfinantseeringu 56 163,74 eurot juba tehtud kulude katteks. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse ja vabanev riiklik kaasfinantseering riigieelarve positsiooni

parandamiseks. Meede lõpetatakse, kuna ümber tõstetakse kogu eelarve ning väljundnäitaja

VVV38 kustutatakse nimekirjast.

3.2.46 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.2.3, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine. Lähtudes

05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise

tegevustesse. Väheneb tööturu struktuursete probleemide lahendamise sekkumise eelarve.

3.2.47 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.3.1, mille rakendusasutus on MKM ja meetmete 21.4.3.2 ja 21.4.3.4, mille

rakendusasutus on SOM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest

suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sotsiaalministeerium

vähendab „Terviseriskide ennetamise ja vähendamise TATi EL toetuse eelarvet 2 mln ja

Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomise TATi EL toetuse

eelarvet 3 mln euro võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab

tööturuteenuste eelarvet.

3.2.48 11.07.25 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.4.2, mille

rakendusasutus on HTM, uue väljundnäitaja lisamine, milleks on VVV47 “Tegevustes

osalenud noorte arv”, mõõtühikuks on osalejate arv ning sihtväärtuseks aastaks 2029 on 10

000. Väljundnäitaja lisatakse sekkumisele “Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja

kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” seoses uue toetuse andmise tingimuste

määruse “Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkondades” (kinnitatud 16.10.2025) väljatöötamisega.

3.2.49 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetmete 21.4.4.2, 21.4.6.1, 21.4.6.2, 21.4.8.1 ja 21.4.8.2, mille rakendusasutus on HTM,

eelarveid vähendatakse. Uued eelarved: meede 21.4.4.2, EL toetus 82 627 023 eurot, riiklik

kaasfinantseering 35 698 812 eurot; meede 21.4.6.1, EL toetus 57 956 453, riiklik

kaasfinantseering 25 388 687 eurot; meede 21.4.6.2, EL toetus 12 300 000 eurot, riiklik

kaasfinantseering 5 271 429 eurot; meede 21.4.8.1, EL toetus 65 590 518 eurot, riiklik

kaasfinantseering 15 595 540, omafinantseering 12 685 201 eurot; meede 21.4.8.2, EL

toetus 4 500 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Lähtudes 05.06.2025 VV

kabineti otsusest suunatakse nende meetmete EL toetuse vähenenud eelarved ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.50 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, tulemusnäitaja PSR28

„Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni“ mõõtühiku

muutmine protsendiks Euroopa Komisjoni soovil.

3.2.51 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitajate PSO31, PSO32 ja PSO33

sihttasemete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid

ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g)

raames täiskasvanute mitteformaalõppes osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus)

ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv“ sihttaset 61 923-lt 55 731-le, PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes

osalenute arv sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le ja PSO33 „Täiskasvanute

tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le.

3.2.52 20.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.2, mille

rakendusasutus on HTM, sekkumise 21.4.7.21 “Teenused riskinoortele ning laste ja noorte

kodanikuühiskonda kaasamine” väljundnäitaja VVV11 sihttaseme tõstmine 2940-lt 7000-

ni. Seoses haridus- ja teadusministri käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine

tegevuse "Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses

noortele tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks” muutmisega tõstetakse YAM

tegevussuuna väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttaset 1440-lt 5500-ni, millega

seoses tõuseb samavõrra ka meetmete nimekirja näitaja sihttase. Sihttase suureneb tänu

YAM ennetusprogrammi tegevussuuna laiendamisele ja eelarve suurendamisele vabade

vahendite arvelt.

3.2.53 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja PSO36

„Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv” sihttaseme tõstmine 6

200-lt 10 866-le ning tulemusnäitaja PSR30 „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate

tegevuste läbinute arv” sihttaseme tõstmine 4 960-lt 8 693-le. Antud näitajate sihttasemete

arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–2020 sarnaste tegevuste kogemusele,

kuid käesoleval SF perioodil on osalejate huvi ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes

osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab oluliselt muutunud sisserände olukord (Venemaa

Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eesti

keelsele õppele üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu

mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu

tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge.

3.2.54 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja VVV16

„Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaseme vähendamine 950-le. Sihttaseme

vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses Vabariigi Valitsuse

5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks.

3.2.55 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti”

meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM; meetme 21.4.7.8, mille rakendusasutus on

JDM; meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.2 ja 21.4.9.3, mille rakendusasutus on SOM, eelarvete

vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh

kohanemise meetme eelarvet, Sotsiaalministeerium vähendab eelarvet lastekaitse

korraldusmudeli rakendamiseks plaanitud vooru võrra (EL toetus 8 558 558 eurot),

Kogukonna juhitud kohaliku arengu TATi eelarvet ühikuhinna ülejäägi (EL toetus 3165

eurot) võrra ja Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamise ja arendamise

TATi 499 538 euro (EL toetus) võrra. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet

erieesmärgis (h).

3.2.56 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem

Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine 12 582 095

euro võrra. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber

kaitsevõime suurendamise tegevustesse.

3.2.57 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem

Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, näitajate sihttasemete muutmine.

Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 160-lt 1 010-le.

2029. aasta sihtväärtus oli alaprognoositud tulenevalt puudulikust infost ettevõtjate huvi

osas osaleda projektides. Väljundnäitaja RC004 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“

sihttaseme suurendamine 150-lt 1 000-le. Mitterahalist toetust saavate ettevõtjate arv

esimese vooru andmete alusel ületas kordades prognoositu. Tulemusnäitaja RCR02

„Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine

9 300 000-lt 5 000 000-le. 1. vooru projektide tulemusena on ettevõtjate panus märgatavalt

väiksem, vaid 27% sihttasemest. Kuna majanduskeskkond on halvenenud võrreldes 1.

vooru väljakuulutamise ajaga, siis ei ole põhjust eeldada, et ettevõtjate panus teises voorus

on suurem. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega

teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“ sihttaseme

vähendamine 44-lt 9-le. Risk "kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla huvi ja ressursse

teenusvõrgustike uuendamise analüüsimiseks, disainimiseks ja rakendamiseks" realiseerus.

Esimeses voorus esitati kokku 41 projekti, millest vaid 5 panustavad tulemusnäitajasse

PSR38. Teine voor avati 2024 a. lõpus neile 10-le maakonnale, kes ei kasutanud

maakonnale eraldatud toetussummat ära. Ka teises lisavoorus ei panustanud suurem hulk

projekte PSR38-sse. Tulemusnäitaja PSR37 „Integreeritud projektidest kasu saanud

organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 254-lt 644-le. Risk „võib tulla eeldatust

rohkem projektidest kasu saavaid organisatsioone“ realiseerus. Teises taotlusvoorus on

oodata sama palju projekte, kui esimeses. Seetõttu on vajalik rakenduskavas sihttaset

korrigeerida. 2024. a oktoobri seisuga toetust saanud projektide põhjal oli kolmekordne üle

täituvus.

3.2.58 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Kaugkütte lahtisidumine

põlevkivist“ eemaldamine rakenduskavast ja sellega seoses eelarve vähendamine 5 000 000

euro võrra (sekkumise eelarve jääb 0). Sekkumist ei ole võimalik ellu viia, sest kohalikud

soojatootjad on otsustanud hankeprotsessis mitte osaleda. Vabanenud vahendid suunati

meetmesse 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“. Kuna

sekkumist ei ole võimalik ellu viia, kustutatakse ka väljundnäitaja RCO22 „Lisandunud

võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ ning

tulemusnäitaja RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“.

3.2.59 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Sekkumise 21.6.1.5

„Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“ ÕÜFi

eelarvet vähendatakse 82 619 euro võrra ja suunatakse jäägina sekkumise 21.6.1.1 „Ida-

Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“ eelarvesse, mis võimaldab täiendavat

projekti rahastada. Muudatus on tingitud asjaolust, et meetme 21.6.1.5 all on projektid

rahastatud ja meetme eelarve jääki pole täiendavalt meetme siseselt kuhugi suunata, samas,

kui meetmes 21.6.1.1 on rahastamiskõlblikuks hinnatud kaks projekti, mis ootavad vabasid

vahendeid rahastamisotsuse tegemiseks.

3.2.60 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.4, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja RCO15 „Loodud

ettevõtlusinkubatsiooni võime“ sihttaseme suurendamine 40-lt 85-le. Rahastatud projektide

sihttase on kokku 93 ettevõtjat (Narva tööstusinkubaator: 15, Jõhvi

loometööstusinkubaator: 44, Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator: 34). Arvestades, et

projekteerimise käigus võivad mahud muutuda, on riskide maandamiseks tehtud ettepanek

seada uus sihttase, milleks on 85.

3.2.61 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.1, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori

investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme suurendamine. 14.11.24

seisuga on rahastatud projektide sihtmäär 247 381 997 eurot ja tegelik saavutusmäär 28

313 980 eurot. Ületamine tuleb asjaolust, et mõnes projektis on tegemisel väga suured

erainvesteeringud. Tulemusnäitaja RCR02 uus sihttase on 340 000 000.

3.2.62 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve suurenemine 1 507 860 euro

võrra. Täiendavad vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute,

toote- ja protsessiarenduse toetamine”.

3.2.63 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine 1 055 502 euro

võrra ja väljundnäitaja PSO43 „Osaluskordade arv“ sihttaseme vähendamine. Muudatuse

vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja seotud alampalga kasvu prognoosi

vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga ning vahendite suunamisega meetme

21.6.1.5 sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse

toetamine”.

3.2.64 20.10.2025 määruse muudatusega seotud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „erasektori

investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ lisamine sekkumise „Ida-Virumaa

VKE-de investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine” juurde. Näitaja on

sekkumises asjakohane ning on juba kasutusele võetud 2. taotlusvoorus esitatud

projektidele.

3.2.65 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus KLIM, eelarvete muutmine.

Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.8 sisulisest muudatusest suunatakse meetmest 1,8 mln eurot

meetmesse 21.6.1.14 (jääkreostusobjektide puhastamine). Antud sekkumises saab koheselt

ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL toetus 1,8 miljonit eurot). Meetme 21.6.1.8

eelarve jäägi kasutus selgub vastavalt Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele,

mis tehakse kevadel. Otsused sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase

ülemineku fondist.

3.2.66 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“

meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus KLIM, väljundnäitajate RCO34 ja VVV45 ning

tulemusnäitaja RCR01 eemaldamine. Näitajad on seotud sekkumisega „Jäätmekäitluse

piirkondlik arendamine“, mille eesmärgiks oli selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud

jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada

jäätmekäitlusalast võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida-

Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a.

juunis valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim

vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks. Samast

uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-arendustegevust,

mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul võimalik. Olmejäätmete

käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru maakond oluliselt teistest Eesti

piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda

investeeringutoetusi teistest meetmetest.

3.2.67 22.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.11,

mille rakendusasutus on REM, väljundnäitaja VVV29 ja tulemusnäitaja VVT05 muutmine.

Väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 200-lt

400-le. Projektides on osalenud prognoositust rohkem unikaalseid organisatsioone.

31.12.2025.a seisuga lõpetatud projektide näitaja saavutustase on 345 organisatsiooni ning

veel lõpetamata projektide arvelt võib prognoosida arvu suurenemist. Uue sihttaseme

seadmisel on arvestatud, et näitaja metoodika kohaselt loetakse unikaalseid organisatsioone

ning piirkonna toetuse saajad hakkavad edaspidi järjest rohkem korduma. Tulemusnäitaja

VVT05 „Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ sihttaseme

suurendamine 1 900 000-lt 3 500 000-le. Toetust on saanud eeldatust rohkem suurema

omafinantseeringuga investeeringuprojekte. 31.12.2025.a seisuga on rahastatud tegelik

saavutusmäär 1 707 621 eurot, kuid toetatud projektide prognoositav saavutusmäär ületab

tulemusnäitaja sihttaset. Mitmed suuremahulisemad investeeringuprojektid lõpevad ning

nende panus tulemusnäitajasse kajastub 2026. aastal, sihttaseme 3 500 000 euro

saavutamine saab kõigi eelduste kohaselt tagatud.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele

Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid,

ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56).

5. Eelnõu mõju

Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+,

Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond) kasutamise täpsem

siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas

sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite

kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves.

6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud

Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit

eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering).

Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF projektidele juba varasemalt,

Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024. Käesolevas meetmete nimekirja muudatuses

on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise meetmes

summas 15 610 000 eurot.

Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt

rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor,

mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse

riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või

Riigikantselei eelarves.

7. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Kaitseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse korralduse

eelnõu kooskõlastamine (perioodi

2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekiri)

Austatud härra Kasemets

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega

kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS.

Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021-2027

rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme

ülebroneeringu ettepanekut ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus

ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid.

Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

Meie 20.02.2026 nr 1.1-10.1/861-1

2

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu

2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri

3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse

meetmete nimekiri”

4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide

meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (9. jaanuaril 2025 kinnitatud VV

korralduse nr 15 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri”

võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Haridus- ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Sotsiaalministeerium

Kaitseministeerium

Kultuuriministeerium

Kaisa Tähe 5307 0942

[email protected]