| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 7-1/1040 |
| Registreeritud | 25.02.2026 |
| Sünkroonitud | 26.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 EL otsustusprotsessis osalemine ja rahvusvaheline koostöö |
| Sari | 7-1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 7-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Sandra Kaljumäe (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Kommunikatsiooni ja väliskoostöö talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Lauri Luht
Justiits- ja Digiministeerium
Teie 11.02.2026 nr 7-1/1040
Meie 23.02.2026 nr 2.3-4/26/576-2
Arvamus EL andmeliidu strateegiale ja tehisaru rakendamise strateegiale
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks EL andmeliidu
strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia. Käesolevaga esitab AKI oma seisukohad.
1. Pseudonüümimine ja anonüümimine
Pseudonüümimise ja anonüümimise piiritlemine vajab strateegias täpsustamist. Digivaldkonna
koondpaketi ettepanekuga1 soovitakse viia sisse võimalus, et teatud juhtudel ei pruugi
pseudonüümitud andmed olla käsitletavad isikuandmetena konkreetse andmevaldaja vaates,
kusjuures täpsemad tingimused soovitakse määrata Komisjoni rakendusaktiga. Samas on Euroopa
Andmekaitsenõukogu (EAKN) ja Euroopa Andmekaitseinspektor (EDPS) rõhutanud
digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses2, et selline lähenemine võib minna
vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga ning tekitada ohtliku pretsedendi, kus rakendusakt mõjutab
sisuliselt isikuandmete mõiste ulatust ja seeläbi ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
kohaldamisala. Seetõttu on vajalik üheselt selge ja objektiivne raamistik, mis määratleb, millal
pseudonüümimine on praktikas piisav ning kuidas välditakse olukorda, kus andmete õiguslik
staatus sõltub liigselt subjektiivsest hinnangust ja tekitab taastuvastuse riski.
Kuigi digivaldkonna koondpaketi ettepanekuga kavandatakse anda Komisjonile volitus anda välja
rakendusakt pseudonüümimise selgitamiseks, puudutab see eeskätt piiri isikuandmete ja
konkreetse andmekaitse meetme vahel, mitte aga pseudonüümitud ja anonüümsete andmete
eristust, seega ei teki endiselt selget kriteeriumit, millal tuleb andmeid pidada täielikult
anonüümseteks. See tähendab, et seadusandlikus raamistikus puudub jätkuvalt andmete
anonüümseks pidamise standard, mida praktikasse rakendada.
Isikuandmete ja isikustamata andmete eristamist ei saa taandada üksnes andmevaldaja
subjektiivsele hinnangule selle kohta, kas tal on mõistlikult tõenäolised vahendid isiku
tuvastamiseks. Selline lähenemine võib viia selleni, et sama andmestik on ühe osapoole jaoks
anonüümne, kuid teise jaoks pseudonüümitud (st jätkuvalt isikuandmed), mis vähendab
õiguskindlust. Seetõttu on vaja objektiivseid ja tõendatavaid kriteeriume, mille tulemusena saaks
1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724,
(EL) 2018/1725 ja (EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1807,
(EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett) 2 EDPB-EDPS Joint opinion 2/2026 on the Proposal for a Regulation as regards the simplification of the digital
legislative framework (Digital Omnibus)
2 (3)
andmetöötleja tõsikindlalt väita, et andmed on anonüümsed.
2. Tehisandmed
Tehisandmetega seoses leiab AKI, et tervitatav on näha strateegia rõhuasetust privaatsust tagavate
tehnoloogiate (PET) kasutamisele. Strateegia näeb andmelaborites ette töövahendid ning
eksperditeadmised tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja võrdlemiseks. Strateegia
kirjeldab andmelaboreid kui turvalisi keskkondi, mis pakuvad praktilisi tööriistu ja tuge
isikuandmete kaitseks kasutatavate võtete rakendamiseks. Sealhulgas nähakse andmelaborite
teenustena ette tehisandmete loomine ja valideerimine tehisaru treenimiseks ja testimiseks.
Samas vajab täpsustamist väide, et tehisandmed täiendavad anonüümimismeetmeid3.
Tehisandmed ei ole anonüümimise lisakiht, vaid üks võimalikest meetoditest privaatsusriski
vähendamiseks ja anonüümsuse saavutamiseks. Strateegias endas on tehisandmete genereerimine
paigutatud teistest kaitsemeetmest eraldi (koos on sellised meetodid nagu pseudonüümimine,
anonüümimine ja diferentsiaalprivaatsus), mistõttu on täpsem käsitleda tehisandmeid kui
alternatiivset või täiendavat lahendust sõltuvalt kasutusjuhust, mitte kui anonüümimise täiendust.
Tehisandmete kasutamine vajab õiguslikke ja tehnilisi täpsustusi, sest tehisandmete genereerimine
ei taga alati tegelikku anonüümsust, eriti väikeste, haruldaste või muul viisil tundlike andmestike
korral. Väikeste (nt harvikhaigused) ja äärmuslike juhtumite puhul võib jääda alles taastuvastamise
risk või võib andmetes säilida unikaalne teave, mis võimaldab isiku taas tuvastamist. Ka
sünteetiliste andmete käsitlused rõhutavad, et kui tehisandmeid ei genereerita ja hallata hoolikalt,
võivad need lekitada tundlikku infot, võimendada algandmete kallutatust või olla otsuste tegemisel
eksitavad. Strateegia küll rõhutab kvaliteeditagamise ja dokumenteerimise olulisust, kuid vajab
konkreetseid, rakendatavaid kriteeriume.
Selgemalt tuleks määratleda, millistel tingimustel võib tehisandmeid pidada anonüümseteks, olles
seega väljaspool IKÜM kohaldamisala. Praktikas on määrav küsimus, kas ja millisel tasemel jääb
alles andmesubjekti taastuvastamise risk, eriti juhul, kui tehisandmed on loodud tegelike
isikuandmete põhjal. Strateegias võiks seetõttu täpsustada, milliseid tehnilisi ja metoodilisi
kriteeriume kasutatakse anonüümsuse hindamisel ning kuidas arvestatakse tehisintellektist
tulenevaid riske (nt võib mudel info meelde jätta ja sellest tulenevalt võib olla lekkeoht). Ilma
selliste selgete kriteeriumideta võib tekkida ebaühtlane praktika, kus tehisandmeid
kvalifitseeritakse anonüümseks pelgalt nende tehisliku päritolu tõttu, kuigi tuvastatavuse risk ei
pruugi olla sisuliselt maandatud.
Lisaks vajab selgitamist tehisandmete loomise protsessi õiguslik käsitlus. Isegi kui
lõpptulemusena loodud andmestik on anonüümne, võib genereerimise etapis toimuda
isikuandmete töötlemine, millele kohaldub IKÜM koos kõigi sellest tulenevate nõuetega. Seega
tuleks selgemalt eristada sisendandmete töötlemise etappi (kus on vaja õiguslikku alust,
eesmärgipärasust, minimaalsust ja turvameetmeid) ja väljundandmestiku staatust (kas anonüümne
või endiselt isikuandmete alla kuuluv). Ilma selle eristuseta võib praktikas kujuneda väärarusaam,
et tehisandmete kasutamine vabastab automaatselt andmekaitsenõuetest, kuigi tegelik risk ja
töötlemistoimingud võivad paikneda just genereerimise ja valideerimise faasis.
3. Andmelaborid
Andmelaborite õiguslik roll vajab täiendavat selgitust, kuna strateegias kirjeldatakse
andmelaboreid kui keskseid pseudonüümimise ja andmetöötluse teostajaid, ent ei ole selge, kas
nad tegutsevad vastutava töötleja, volitatud töötleja või ühise vastutava töötlejana. Ebakindlus
rollide osas tekitab riske ka andmesubjektide õiguste tagamisel. Seetõttu on vaja täpsustada,
millised on andmelaborite õigused ja kohustused andmete töötlemisel.
Läbipaistvuse tagamine andmesubjektide jaoks eeldab selget regulatiivset raamistikku ja praktilisi
3 4. peatükk: I sammas: ii. Andmelaborid: Tehisandmete genereerimine
3 (3)
mehhanisme olukorras, kus andmelaborites toimub ulatuslik pseudonüümimine, tehisandmete
loomine või andmete koondamine. Tuleb määratleda, millisel õiguslikul alusel selline töötlemine
toimub, kuidas täidetakse teavitamiskohustust ning millises ulatuses on andmesubjektil võimalik
saada arusaadavat teavet töötlemise eesmärkide ja mõjude kohta. Eriti oluline on hinnata, kas ja
kuidas on tagatud andmesubjekti õigused. Samuti tuleb selgitada, kas ja kuidas
vastab andmelaborite tegevus õiguspärasuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetele.
Lisaks tuleb hinnata riski, et andmelaboritest kujuneb keskne andmekogum, kuhu koondub suur
hulk erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Selline koondumine võib suurendada nii turvariske,
sh volitamata juurdepääsu või andmeleket. Mida suurem ja mitmekesisem on andmestik, seda
suurem on ka tagasituvastamise oht, eriti kui erinevaid andmekihte on võimalik omavahel
ristkasutada. Seetõttu on vajalik läbi viia põhjalik andmekaitsealane mõjuhinnang ning selgelt
piiritleda andmete säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused.
4. Isikustamata andmete edastamine kolmandatesse riikidesse
On tervitatav, et strateegia kohaselt hakatakse kaitsma ka isikustamata andmete kolmandatesse
riikidesse edastust. Strateegia kohaselt on plaanitud 2026. aasta II kvartalis avaldada suunised,
kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist kolmandate riikide poolt, ning 2026. aasta I kvartalis
töötada välja andmelekkevastane meetmepakett. See loob olulise kaitsemeetme olukordadeks, kus
edastatavateks andmeteks pole ainult isikuandmed.
Küll aga võib isikuandmete kaitse seisukohast probleemseks osutuda, kui digivaldkonna
koondpaketi ettepaneku tulemusel hakatakse pseudonüümitud andmeid teatud juhtudel käsitlema
isikustamata andmetena. Sellisel juhul tekib reaalne oht, et IKÜMiga ettenähtud kolmandatesse
riikidesse edastamise range raamistik (IKÜM V peatükk) ei rakendu, kuna selle peatüki
kohaldamine eeldab, et edastatavad andmed on isikuandmed. Seetõttu on EAKN ja EDPS
digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses rõhutanud, et koondpaketi ettepanek
mõjutab otseselt IKÜM-i kohaldamisala ja tulemuseks võib olla kaitsetaseme ebaühtlus.
Kuigi praktikas võib ette tulla olukordi, kus teatud andmestik liigitatakse isikuandmete asemel
isikustamata andmeteks, on positiivne, et strateegia järgi plaanib Komisjon tugevdada kaitset ka
rahvusvaheliste andmevoogude kontekstis, sh töötada välja andmelekkevastase meetmepaketi ja
suunised kolmandate riikide kohtlemise hindamiseks. Seetõttu võib andmetele mõningane kaitse
laieneda ka isikustamata kujul, mis on tervitatav, arvestades isikustamata andmete kaitse kasvavat
tähtsust kolmandatesse riikidesse edastamisel, kuivõrd ka isikustamata andmeid on
võimalik isikustada või kasutada inimese või ettevõtte kohta järelduste tegemiseks, eriti riikides,
kus riigiasutustel on lai juurdepääs andmetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Kirsika Nigul
6828712
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
|
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Lauri Luht
Justiits- ja Digiministeerium
Teie 11.02.2026 nr 7-1/1040
Meie 23.02.2026 nr 2.3-4/26/576-2
Arvamus EL andmeliidu strateegiale ja tehisaru rakendamise strateegiale
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks EL andmeliidu
strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia. Käesolevaga esitab AKI oma seisukohad.
1. Pseudonüümimine ja anonüümimine
Pseudonüümimise ja anonüümimise piiritlemine vajab strateegias täpsustamist. Digivaldkonna
koondpaketi ettepanekuga1 soovitakse viia sisse võimalus, et teatud juhtudel ei pruugi
pseudonüümitud andmed olla käsitletavad isikuandmetena konkreetse andmevaldaja vaates,
kusjuures täpsemad tingimused soovitakse määrata Komisjoni rakendusaktiga. Samas on Euroopa
Andmekaitsenõukogu (EAKN) ja Euroopa Andmekaitseinspektor (EDPS) rõhutanud
digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses2, et selline lähenemine võib minna
vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga ning tekitada ohtliku pretsedendi, kus rakendusakt mõjutab
sisuliselt isikuandmete mõiste ulatust ja seeläbi ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
kohaldamisala. Seetõttu on vajalik üheselt selge ja objektiivne raamistik, mis määratleb, millal
pseudonüümimine on praktikas piisav ning kuidas välditakse olukorda, kus andmete õiguslik
staatus sõltub liigselt subjektiivsest hinnangust ja tekitab taastuvastuse riski.
Kuigi digivaldkonna koondpaketi ettepanekuga kavandatakse anda Komisjonile volitus anda välja
rakendusakt pseudonüümimise selgitamiseks, puudutab see eeskätt piiri isikuandmete ja
konkreetse andmekaitse meetme vahel, mitte aga pseudonüümitud ja anonüümsete andmete
eristust, seega ei teki endiselt selget kriteeriumit, millal tuleb andmeid pidada täielikult
anonüümseteks. See tähendab, et seadusandlikus raamistikus puudub jätkuvalt andmete
anonüümseks pidamise standard, mida praktikasse rakendada.
Isikuandmete ja isikustamata andmete eristamist ei saa taandada üksnes andmevaldaja
subjektiivsele hinnangule selle kohta, kas tal on mõistlikult tõenäolised vahendid isiku
tuvastamiseks. Selline lähenemine võib viia selleni, et sama andmestik on ühe osapoole jaoks
anonüümne, kuid teise jaoks pseudonüümitud (st jätkuvalt isikuandmed), mis vähendab
õiguskindlust. Seetõttu on vaja objektiivseid ja tõendatavaid kriteeriume, mille tulemusena saaks
1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724,
(EL) 2018/1725 ja (EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2018/1807,
(EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett) 2 EDPB-EDPS Joint opinion 2/2026 on the Proposal for a Regulation as regards the simplification of the digital
legislative framework (Digital Omnibus)
2 (3)
andmetöötleja tõsikindlalt väita, et andmed on anonüümsed.
2. Tehisandmed
Tehisandmetega seoses leiab AKI, et tervitatav on näha strateegia rõhuasetust privaatsust tagavate
tehnoloogiate (PET) kasutamisele. Strateegia näeb andmelaborites ette töövahendid ning
eksperditeadmised tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja võrdlemiseks. Strateegia
kirjeldab andmelaboreid kui turvalisi keskkondi, mis pakuvad praktilisi tööriistu ja tuge
isikuandmete kaitseks kasutatavate võtete rakendamiseks. Sealhulgas nähakse andmelaborite
teenustena ette tehisandmete loomine ja valideerimine tehisaru treenimiseks ja testimiseks.
Samas vajab täpsustamist väide, et tehisandmed täiendavad anonüümimismeetmeid3.
Tehisandmed ei ole anonüümimise lisakiht, vaid üks võimalikest meetoditest privaatsusriski
vähendamiseks ja anonüümsuse saavutamiseks. Strateegias endas on tehisandmete genereerimine
paigutatud teistest kaitsemeetmest eraldi (koos on sellised meetodid nagu pseudonüümimine,
anonüümimine ja diferentsiaalprivaatsus), mistõttu on täpsem käsitleda tehisandmeid kui
alternatiivset või täiendavat lahendust sõltuvalt kasutusjuhust, mitte kui anonüümimise täiendust.
Tehisandmete kasutamine vajab õiguslikke ja tehnilisi täpsustusi, sest tehisandmete genereerimine
ei taga alati tegelikku anonüümsust, eriti väikeste, haruldaste või muul viisil tundlike andmestike
korral. Väikeste (nt harvikhaigused) ja äärmuslike juhtumite puhul võib jääda alles taastuvastamise
risk või võib andmetes säilida unikaalne teave, mis võimaldab isiku taas tuvastamist. Ka
sünteetiliste andmete käsitlused rõhutavad, et kui tehisandmeid ei genereerita ja hallata hoolikalt,
võivad need lekitada tundlikku infot, võimendada algandmete kallutatust või olla otsuste tegemisel
eksitavad. Strateegia küll rõhutab kvaliteeditagamise ja dokumenteerimise olulisust, kuid vajab
konkreetseid, rakendatavaid kriteeriume.
Selgemalt tuleks määratleda, millistel tingimustel võib tehisandmeid pidada anonüümseteks, olles
seega väljaspool IKÜM kohaldamisala. Praktikas on määrav küsimus, kas ja millisel tasemel jääb
alles andmesubjekti taastuvastamise risk, eriti juhul, kui tehisandmed on loodud tegelike
isikuandmete põhjal. Strateegias võiks seetõttu täpsustada, milliseid tehnilisi ja metoodilisi
kriteeriume kasutatakse anonüümsuse hindamisel ning kuidas arvestatakse tehisintellektist
tulenevaid riske (nt võib mudel info meelde jätta ja sellest tulenevalt võib olla lekkeoht). Ilma
selliste selgete kriteeriumideta võib tekkida ebaühtlane praktika, kus tehisandmeid
kvalifitseeritakse anonüümseks pelgalt nende tehisliku päritolu tõttu, kuigi tuvastatavuse risk ei
pruugi olla sisuliselt maandatud.
Lisaks vajab selgitamist tehisandmete loomise protsessi õiguslik käsitlus. Isegi kui
lõpptulemusena loodud andmestik on anonüümne, võib genereerimise etapis toimuda
isikuandmete töötlemine, millele kohaldub IKÜM koos kõigi sellest tulenevate nõuetega. Seega
tuleks selgemalt eristada sisendandmete töötlemise etappi (kus on vaja õiguslikku alust,
eesmärgipärasust, minimaalsust ja turvameetmeid) ja väljundandmestiku staatust (kas anonüümne
või endiselt isikuandmete alla kuuluv). Ilma selle eristuseta võib praktikas kujuneda väärarusaam,
et tehisandmete kasutamine vabastab automaatselt andmekaitsenõuetest, kuigi tegelik risk ja
töötlemistoimingud võivad paikneda just genereerimise ja valideerimise faasis.
3. Andmelaborid
Andmelaborite õiguslik roll vajab täiendavat selgitust, kuna strateegias kirjeldatakse
andmelaboreid kui keskseid pseudonüümimise ja andmetöötluse teostajaid, ent ei ole selge, kas
nad tegutsevad vastutava töötleja, volitatud töötleja või ühise vastutava töötlejana. Ebakindlus
rollide osas tekitab riske ka andmesubjektide õiguste tagamisel. Seetõttu on vaja täpsustada,
millised on andmelaborite õigused ja kohustused andmete töötlemisel.
Läbipaistvuse tagamine andmesubjektide jaoks eeldab selget regulatiivset raamistikku ja praktilisi
3 4. peatükk: I sammas: ii. Andmelaborid: Tehisandmete genereerimine
3 (3)
mehhanisme olukorras, kus andmelaborites toimub ulatuslik pseudonüümimine, tehisandmete
loomine või andmete koondamine. Tuleb määratleda, millisel õiguslikul alusel selline töötlemine
toimub, kuidas täidetakse teavitamiskohustust ning millises ulatuses on andmesubjektil võimalik
saada arusaadavat teavet töötlemise eesmärkide ja mõjude kohta. Eriti oluline on hinnata, kas ja
kuidas on tagatud andmesubjekti õigused. Samuti tuleb selgitada, kas ja kuidas
vastab andmelaborite tegevus õiguspärasuse, minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtetele.
Lisaks tuleb hinnata riski, et andmelaboritest kujuneb keskne andmekogum, kuhu koondub suur
hulk erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Selline koondumine võib suurendada nii turvariske,
sh volitamata juurdepääsu või andmeleket. Mida suurem ja mitmekesisem on andmestik, seda
suurem on ka tagasituvastamise oht, eriti kui erinevaid andmekihte on võimalik omavahel
ristkasutada. Seetõttu on vajalik läbi viia põhjalik andmekaitsealane mõjuhinnang ning selgelt
piiritleda andmete säilitamise tähtajad ja juurdepääsuõigused.
4. Isikustamata andmete edastamine kolmandatesse riikidesse
On tervitatav, et strateegia kohaselt hakatakse kaitsma ka isikustamata andmete kolmandatesse
riikidesse edastust. Strateegia kohaselt on plaanitud 2026. aasta II kvartalis avaldada suunised,
kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist kolmandate riikide poolt, ning 2026. aasta I kvartalis
töötada välja andmelekkevastane meetmepakett. See loob olulise kaitsemeetme olukordadeks, kus
edastatavateks andmeteks pole ainult isikuandmed.
Küll aga võib isikuandmete kaitse seisukohast probleemseks osutuda, kui digivaldkonna
koondpaketi ettepaneku tulemusel hakatakse pseudonüümitud andmeid teatud juhtudel käsitlema
isikustamata andmetena. Sellisel juhul tekib reaalne oht, et IKÜMiga ettenähtud kolmandatesse
riikidesse edastamise range raamistik (IKÜM V peatükk) ei rakendu, kuna selle peatüki
kohaldamine eeldab, et edastatavad andmed on isikuandmed. Seetõttu on EAKN ja EDPS
digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses rõhutanud, et koondpaketi ettepanek
mõjutab otseselt IKÜM-i kohaldamisala ja tulemuseks võib olla kaitsetaseme ebaühtlus.
Kuigi praktikas võib ette tulla olukordi, kus teatud andmestik liigitatakse isikuandmete asemel
isikustamata andmeteks, on positiivne, et strateegia järgi plaanib Komisjon tugevdada kaitset ka
rahvusvaheliste andmevoogude kontekstis, sh töötada välja andmelekkevastase meetmepaketi ja
suunised kolmandate riikide kohtlemise hindamiseks. Seetõttu võib andmetele mõningane kaitse
laieneda ka isikustamata kujul, mis on tervitatav, arvestades isikustamata andmete kaitse kasvavat
tähtsust kolmandatesse riikidesse edastamisel, kuivõrd ka isikustamata andmeid on
võimalik isikustada või kasutada inimese või ettevõtte kohta järelduste tegemiseks, eriti riikides,
kus riigiasutustel on lai juurdepääs andmetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Kirsika Nigul
6828712
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|