Mitterahaline sissemakse AS Metroserdile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

25.02.2026 nr 2-2/689-1

Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks Aktsiaseltsile Metrosert

Austatud rahandusminister

Esitan kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Nõusolek riigivara mitterahalise

sissemaksena üleandmiseks Aktsiaseltsile Metrosert“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) audiitori otsus.

Kadri Kala

+372 639 7609 [email protected]

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: Aktsiaselts Metrosert

registrikood: 10397748

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa,

Teaduspargi tn 8

postisihtnumber: 12618

telefon: +372 6814815

faks: +372 6814818

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.metrosert.ee

2

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 10

Bilanss 10

Kasumiaruanne 11

Rahavoogude aruanne 12

Omakapitali muutuste aruanne 13

Raamatupidamise aastaaruande lisad 14

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14

Lisa 2 Raha 17

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 19

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 20

Lisa 8 Kasutusrent 20

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21

Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21

Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 21

Lisa 12 Sihtfinantseerimine 22

Lisa 13 Aktsiakapital 23

Lisa 14 Müügitulu 25

Lisa 15 Muud äritulud 26

Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 26

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 26

Lisa 18 Tööjõukulud 27

Lisa 19 Seotud osapooled 27

Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 28

Aruande allkirjad 29

Vandeaudiitori aruanne 30

Tegevusaruanne 2025

Aasta kokkuvõte

AS-il Metrosert on neli tulu toovat divisjoni:

• Metroloogiadivisjon osutab äriteenuseid mõõteseadmete taatlemise ja kalibreerimise vallas;

• Teadus- ja arendusdivisjon hoiab ja arendab Eesti riigietalone ning tegeleb seonduva teadus-

ja arendustegevusega;

• Rakendusuuringute divisjon, mis loodi 2023. aastal, pakub rakendusuuringuid viies

fookusvaldkonnas: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad,

autonoomsed sõidukid ja terviseandmed;

• Sertifitseerimisdivisjon pakub juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimist.

2025. aastal jätkusid Metroserdis kiired arengud seoses rakendusuuringute keskuse ülesehitamisega

kõigis viies tehnoloogiavaldkonnas. Jätkati valdkondades tegutsevate ettevõtete arendusvajaduste

kaardistamist, valiti välja fookussuunad, tegeleti tehnoloogia ja taristu investeeringutega. Ehitati üles

valdkondade meeskondi, toimus palju värbamisi. Alustati ettevõtetele teenuste pakkumisega. Alates

2025. aasta lõpust saame ettevõtjatele pakkuda autonoomsete sõidukite ja droonitehnoloogiate

valdkonnas ligipääsu Metroserdi taristule, mis võimaldab ettevõtjatel muuhulgas teha teadusmahukat

tootearendust.

Uue üksuse käivitamine on kaasa toonud töötajaskonna märgatava suurenemise, seda nii uutes

tegevusvaldkondades kui ka tugiüksustes, et ettevõtte arengut toetada. 2025. aastal lisandusid

mitmed uued labori- ja kontoripinnad Tallinnas.

Sõltumata sellest, et Metroserdi traditsiooniliste ärivaldkondade tegevusi mõjutasid Ukrainas kestev

sõda ning üldine ebakindlus ja majanduse, eriti tööstuse jätkuvalt nõrk olukord (ettevõtete valmidus

investeeringuteks ning mahtude kasvatamiseks on ebakindlas olukorras madalamad) õnnestus siiski

Metroserdil tänu süsteemsetele müügitegevustele müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 7% võrra

suurendada. Metroloogiateenuste käive suurenes 4,7%, kusjuures kasv toimus reaalmahtude arvelt.

Sertifitseerimisteenuste müügikäive tõusis aastaga 7,2%. Teadus- ja arendusdivisjon jätkas tegevusi

mitme käimasoleva rahvusvahelise projektiga ja alustas ka mitme uuega. Lisaks on Metroserdi teadus-

ja arendusdivisjoni roll koordineerida Eesti kvanttehnoloogia valdkonna tegevusi, et tuua Eestisse

rohkem teadusrahastust ja edendada kvanttehnoloogia valdkonna ettevõtlust.

Üldinfo

AS Metrosert on 100% Eesti riigile kuuluv ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas

tegutsev äriühing.

Ettevõte täidab Eesti jaoks kahte teineteist toetavat ja strateegiliselt olulist rolli.

Rakendusuuringute keskus

Rakendusuuringute keskusena tegeleb Metrosert teadus- ja arendustegevusega, töötades välja uusi tehnoloogiaid ja lahendusi, mis toetavad ettevõtete konkurentsivõimet ja innovatsiooni.

Rakendusuuringute keskus tegutseb sillana teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja riigi vahel,

tõhustades nende vahelist koostööd. Rakendusuuringute keskus keskendub innovatsioonitaristu

väljatöötamisele viies fookusvaldkonnas: biorafineerimine, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad,

autonoomsed sõidukid ja terviseandmed.

Rakendusuuringute keskus toetab Eesti ettevõtete globaalset konkurentsivõimet, aidates pidada

sammu ülemaailmsete väljakutsetega, realiseerida innovaatilisi ideid ning soodustada eksporti.

Rakendusuuringute keskuse fookuses on rakendusuuringud, testimise ja skaleerimise platvormid, analüütiline kompetents, teadusmahuka ärimudeli nõustamine jms. Lähitulevikus on plaan pakkuda ka

ligipääsu Metroserdi taristule, mis võimaldab ettevõtetel muuhulgas teha teadusmahukat

tootearendust.

Eesti metroloogia keskasutus

Eesti metroloogia keskasutusena seisab Metrosert kvaliteeditaristu toimimise eest. Ettevõte tagab

riigietalonide ajakohasena hoidmise ja arendamisega metroloogiateenuste olemasolu ja toimimise ning

kindlustab mõõtmiste jälgitavusega teenuste usaldusväärsuse. Metrosert osaleb Euroopa

Metroloogiainstituutide Assotsiatsiooni EURAMET ja teiste rahvusvaheliste metroloogia-

organisatsioonide töös.

ASi Metrosert ülesannete hulka kuuluvad kalibreerimis-, taatlemis- ja mõõteteenuste pakkumine, juhtimissüsteemide sertifitseerimine, rakendusuuringud ning muu teadus- ja arendustegevus. Lisaks

täidab Metrosert riigi tellimusel Eesti metroloogia keskasutuse rolli ja hoiab ning arendab Eesti

riigietalone. Metroserdi tegevus lähtub riiklikust Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja

ettevõtluse strateegiast 2035 (TAIE2035), kasvatades nii Eesti majanduse teadmuspõhisust ja

ettevõtete lisandväärtust.

Metroserdi põhilised tegevusalad on:

• mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine

• metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon

• metroloogia valdkonna arendamine ja tutvustamine ühiskonnas

• teadus- ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas

• juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine

• sertifitseerimisalane koolitus

• rakendusuuringud.

Metroserdi metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on ainuõiguslik väärismetalli proovi

tõendaja Eestis ja oli kuni 01.07.2025 nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja.

Metroserdi roll

Metroserdile riigi poolt antud ülesanded on väga eripalgelised, ulatudes rutiinsest taatlustegevusest ja väärismetallide analüüsist kuni keerukate mõõtmisülesannete ning uurimis- ja arendustegevuseni.

Nende ülesannete ühisnimetaja on Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine ja läbi selle Eesti

majanduse kiirem kasv. Nõuetekohaselt kalibreeritud mõõtevahendid ja täpsed mõõtmised aitavad

tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti ning ettevõtete efektiivsust. Täpsed, korratavad ja jälgitavad

mõõtmised on olulised nii kaubanduse kui teenuste valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka

tööstussektori siseriiklikus ja rahvusvahelises tegevuses. Sertifitseeritud juhtimissüsteemid on

rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk. Rakendusuuringute tulemusena loodud suurema

lisandväärtusega tooted ja teenused toetavad ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu.

Eesti nähtavus ja esindatus rahvusvaheliselt on oluline. Selleks oleme oma rolli täitmiseks aktiivsed

rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes.

Metrosert esindab Eestit:

• Meetrikonventsioonis

• Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise

CIPM MRA kokkuleppes

• Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V

• Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR)

• Euroopa metroloogiapartnerluses (EPM)

• Põhja- ja Baltimaade metroloogiavõrgustikus EMN Smart-North

• rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede (EVS

TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja vastavus-hindamine“, EVS TK 80 “Vesinikutehnoloogiad”)

• Euroopa rakendusuuringute organisatsioonide assotsiatsioonis (EARTO).

Oma tegevuse tunnustusena on Metrosert:

• Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud

- mõõtevahendite kalibreerimislabor

- inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemise ja vastavushindamise osas

- sertifitseerimisasutus

- katselabor väärismetallide analüüsi ja mahu, rõhu, massi, pikkuse ja temperatuuri

mõõtmise valdkonnas.

• Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude, automaatkaalude,

pikkusmõõtevahendite ja mahumõõtesüsteemide vastavus-hindamisel (tunnusnumber 1543)

• väärismetalltoodete tootjate nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja (kuni 01.07.2025)

ja väärismetalli proovi tõendaja

Metrosert kuulub mitmesse katusorganisatsiooni, olles:

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige

• Eesti Kvaliteediühingu liige

• Eesti Masinatööstuste Liidu liige

• Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liige

• Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liige

• Eesti Kaitsetööstuste Liidu liige.

AS Metrosert on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti

Töötukassa koolituskaardi partner.

Üldine informatsioon

Metroserdi nõukogus on viis liiget. Nõukogu esimees oli 2025. aasta lõpu seisuga Jana Salm ja nõukogu liikmed: Sigrid Rajalo, Seth Gustav Lackman, Mart Saarma ja Madis Raukas. Metroserdi juhatus koosnes

kolmest liikmest: Aigar Vaigu (juhatuse esimees, kuni 12.02.2026), Kristel Tumm (kuni 21.03.2025) ja

Indrek Tulp (kuni 11.11.2025). 2025. aastal toimus kaks üldkoosolekut ja 13 nõukogu koosolekut, lisaks

on otsuseid võetud vastu koosolekut kokku kutsumata neljal korral.

Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas,

Tartus ja Jõhvis. Lisaks asub Tartus üks rakendusuuringute keskuse kontoritest.

Metroserdi aktsiakapital on 4 479 700 eurot, aktsiate registrikood on EE3100032335. Aktsiate

ainuomanik on Eesti Vabariik ning valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Metroserdi äritegevuses ei ole hooajalisust, meie teenused on kättesaadavad ja vajalikud aastaringselt.

Ettevõtte tegevuse iseloomu tõttu puuduvad tegevusega kaasnevad olulised keskkonnamõjud.

Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö

Eesti metroloogia keskasutusena on Metroserdi eesmärk säilitada ja arendada Eesti Vabariigi

riigietalone. Kompetents metroloogia valdkonnas vajab pidevat täiendamist ja uuendamist ning

mõõtemeetodite ja -vahendite tehnilise arenguga kaasas käimist. Selleks osaleme regulaarselt

rahvusvahelistes koostööprojektides.

Meie töötajad on Eesti kontaktisikud Euroopa metroloogia keskasutuste assotsiatsiooni EURAMET

tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste

suuruste mõõtmise valdkondades ning kvaliteedi, interdistsiplinaarse metroloogia ja võimekuse

tõstmise valdkondades. Osaleme regulaarselt rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Samuti osaleme

kolmes üleeuroopalises metroloogiavõrgustikus.

Meie strateegiline eesmärk on veelgi tõsta Metroserdi tehnilist võimekust ja käivitada uusi teenuseid.

Oleme edukalt käivitanud teadus- ja arendustegevuse, mille tulemusena arendame välja aja ja

sageduse valdkonna ning saavutataval võimekusel põhinevad teenused. 2025. aastal jätkasime

süvendatult optiliste suuruste valdkonna arendamist. Mõlemad valdkonnad on tihedalt seotud

majanduse jätkuva digitaliseerimisega. Aja ja sageduse valdkonna arenduse eesmärk on liituda

koordineeritud, maailma ajaga UTC ja luua sellega seotud täpse aja edastamise teenus. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise teenusega. Optikas jätkame madalate footonvoogude mõõtmise

võimekuse tõstmist. Jätkame investeeringuid vananenud riigietalonide seadmepargi uuendamisesse,

et tagada riigietaloni süsteemi toimepidevus. Lisaks investeerime muudesse teenuse osutamiseks

vajalikesse seadmetesse, et pakkuda klientidele täpsemat ja kvaliteetsemat teenust, tehes seda

kiiremini ja väiksema tööjõukuluga.

Jätkame metroloogia valdkonna teadus- ja arendusprojektide elluviimist. 2025. aastal jätkus töö viie

projektiga (optika, temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkondades), mida rahastatakse Euroopa

Metroloogiapartnerluse vahenditest. Samuti jätkus koostöös partneritega Eesti kvantside projekti

tegevuste elluviimine. Projekt on kaasrahastatud Digitaalse Euroopa programmi vahenditest.

2025. aasta finantstulemused

2025. aasta äritulud olid kokku 5,93 M€ (sh müügitulud 4,27 M€), vähenedes eelmise aastaga

võrreldes ca 31% peamiselt sihtfinantseerimise arvelt.

Ärituludest moodustas 72% teenuste, s.o metroloogia-, sertifitseerimis- rakendusuuringute- ja

analüüsiteenuste ning koolituste müük. Metroserdi müügitulu (4,27 M€) suurenes võrreldes eelneva

perioodiga 7% (290 k€) võrra.

Sihtfinantseerimise tulu 2025. aastal oli 1,7 M€, mis on 28% ettevõtte ärituludest. 2025. aastal eraldati

Metroserdis rakendusuuringute keskusele 3 M€ investeeringutoetust valdkonna ministri käskkirjaga nr

14, 02.02.2023. a „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023.

aasta eelarvete kinnitamine“ lisa 8 alusel teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete

innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“.

Lisaks kaeti sihtfinantseerimisega Eesti riigi etalonide hoidmise ja arendamise kulud ning suurem osa

nimemärgise registri pidamise kuludest. Tulu tõi ka osalemine rahvusvahelistes teadus- ja

arendusprojektides.

Joonis 1. Müügitulu kasv 2019 - 2025

2025. aastal jätkasime klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumist ning sellest tulenev

koolitusteenuste tulu oli 62 k€.

2025. aastal olid kulud kokku 9,8 M€, suurenedes 2023. aastaga võrreldes 33% võrra, et toetada

Metroserdi kasvu. Jätkuvalt on meie üks suurimatest kulugruppidest tööjõuga seotud kulud, sest Metroserdi tegevus tugineb põhiosas kvalifitseeritud tööjõule. Tegeleme järjepidevalt protsesside

digitaliseerimise ja automatiseerimisega, et töötajatel vabaneks ressurssi tegeleda keerulisemate

ülesannetega.

Joonis 2. Ärikulude jaotus aastal 2025

Metroserdi kahjumiks kujunes 3,36 M€ ning oli põhiosas tingitud toetuste raamatupidamisliku

kajastamise eripära tõttu. Eelnevatel aastatel riigi poolt laekunud toetused teadus- ja

arendustegevuseks rakendusuuringute keskuse loomiseks ja käivitamiseks kajastati vastavalt Eesti

raamatupidamisstandardile täies mahus tuluna eelnevatel perioodidel, kuid kulusid kajastati osaliselt

ka 2025. aastal.

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2025. aastal 118 (2024: 104), kellest 109 töötasid

töölepingu alusel, 2 võlaõigusliku lepingu alusel ja 7 olid juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Töötajate

keskmine ja mediaanvanus oli vastavalt 41,5 ning 39 aastat.

Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli 6,15 M€, mis on 28% rohkem kui aasta varem, sh juhatuse ja

nõukogu liikmetele arvestatud tasud olid 241 k€. Üldjuhul juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega

lepingu lõpetamise korral lepingujärgselt hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmete teenistuslepingute

ennetähtaegsel lõpetamisel Metroserdi algatusel makstakse juhatuse liikmetele hüvitist

ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses, v.a kui juhatuse liige kutsutakse tagasi

või vabaneb ametist seoses ettevõtte pankrotistumisega, kohustuste mittenõuetekohase täitmise,

õigusaktide või muu lepingu rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega.

2025. aastal investeerisime seadmetesse ja laboritesse ca 5,7 M€ (sh ettemaksed), mis on 750%

rohkem kui eelmisel aastal (761 k€).

2025. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid

olulisi riske ei realiseerunud.

Finantssuhtarvud

2025. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on toodud

tabelis 1.

Tabel 1. AS Metrosert finantssuhtarvud

  2025 2024 2023 2022 2021

Omakapitali tootlus (ROE) -15,06% 10,45% 48,94% 19,57% 0,32%

Varade tootlus (ROA) -12,33% 9,52% 43,14% 17,28% 0,28%

Käiberentaablus -64,87% 14,37% 41,90% 18,37% 0,08%

Likviidsuskordaja 3,83 9,75 6,89 6,09 5,49

Rahakordaja 3,70 9,42 6,48 5,63 4,99

Äritulud (k€) 5 935 8 563 8 984 4 322 3 146

EBITDA (k€) -3 226 1 501 4 134 978 156

Ärikasum/-kahjum (k€) -3 850 1 230 3 764 794 2

Puhaskasum/-kahjum (k€) -3 343 1 519 3 926 802 11

EBITDA marginaal -54,36% 17,53% 46,02% 22,63% 4,95%

Ärirentaablus -64,87% 14,37% 41,90% 18,37% 0,07%

Puhasrentaablus -56,33% 17,74% 43,70% 18,55% 0,34%

Omakapitali suhtarv 81,85% 91,13% 88,15% 88,28% 86,22%

Finantssuhtarvude arvutamise valemid:

Omakapitali tootlus (ROE, Return on Equity) = puhaskasum / omakapital

Varade tootlus (ROA, Return on Assets) = puhaskasum / varad (aktiva)

Likviidsuskordaja (QR, Quick Ratio) = likviidsed varad / lühiajalised kohustused

Rahakordaja (CR, Cash Ratio) = raha / lühiajalised kohustused

EBITDA marginaal = EBITDA / äritulud

Ärirentaablus = ärikasum / äritulud

Puhasrentaablus = puhaskasum / äritulud

Omakapitali suhtarv = omakapital / varad (aktiva)

Sisekontroll

Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud

vastava koolituse ja läbinud täiendkoolitusi. Lisaks siseaudititele läbib Metrosert regulaarselt igas

akrediteeritud valdkonnas välisauditeid. 2025. aastal toimus uushindamine ühe akrediteeringu osas -

PC002 (kinnispakkide ja tõlketeenuste sertifitseerimine).

2025. aastal on sõlmitud raamleping KPMG Baltics OÜ-ga audiitortegevuse seaduse alusel siseauditite

läbiviimiseks. Novembris-detsembris viidi läbi esimene siseaudit juhtimise korralduse osas. Tulemused

on esitatud ettevõtte juhatusele ning nõukogule.

Hea ühingujuhtimise tava

Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on ettevõtte tegevusega seotud

õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine.

Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest.

Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu

tihedat koostööd

10

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 18 194 120 13 330 253 2

Nõuded ja ettemaksed 680 716 458 798 3

Varud 0 5 152

Kokku käibevarad 18 874 836 13 794 203

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 7 493 084 2 162 562 6

Immateriaalsed põhivarad 753 073 0 7

Kokku põhivarad 8 246 157 2 162 562

Kokku varad 27 120 993 15 956 765

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 1 233 394 1 092 484 9

Sihtfinantseerimine 3 688 487 322 324 12

Kokku lühiajalised kohustised 4 921 881 1 414 808

Kokku kohustised 4 921 881 1 414 808

Omakapital

Aktsiakapital nimiväärtuses 4 479 700 4 479 700 13

Registreerimata aktsiakapital 11 000 000 0

Ülekurss 2 546 417 2 546 417

Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 7 317 870 5 798 474

Aruandeaasta kasum (kahjum) -3 342 845 1 519 396

Kokku omakapital 22 199 112 14 541 957

Kokku kohustised ja omakapital 27 120 993 15 956 765

11

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 4 275 022 3 984 641 14

Muud äritulud 1 659 878 4 577 930 15

Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 297 785 -810 978 16

Mitmesugused tegevuskulud -1 716 604 -1 431 615 17

Tööjõukulud -6 146 602 -4 818 742 18

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -623 317 -270 322 6,7

Muud ärikulud -347 -873

Kokku ärikasum (-kahjum) -3 849 755 1 230 041

Intressitulud 506 910 289 355

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -3 342 845 1 519 396

Aruandeaasta kasum (kahjum) -3 342 845 1 519 396

Sealhulgas:

Tulu varade sihtfinantseerimisest -243 595 -299 926 12

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse

langus 137 612 105 249

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise

netomeetodi korral -3 448 828 1 324 718

12

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) -3 849 755 1 230 041

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 623 317 270 322 6,7

Muud korrigeerimised -1 646 273 -4 568 894 12

Kokku korrigeerimised -1 022 956 -4 298 572

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -317 391 -2 152

Varude muutus 5 152 210

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 150 896 217 047

Laekumised sihtfinantseerimisest 4 746 404 4 393 215 12

Kokku rahavood äritegevusest -287 650 1 539 789

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -6 706 912 -760 879 6,7

Laekumised sihtfinantseerimisest 243 595 299 926 12

Laekunud intressid 614 834 257 822

Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 848 483 -203 131

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 11 000 000 5 000 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 11 000 000 5 000 000

Kokku rahavood 4 863 867 6 336 658

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 330 253 6 993 595 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 863 867 6 336 658

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 18 194 120 13 330 253 2

13

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Aktsiakapital

nimiväärtuses

Registreerimata

aktsiakapital

Ülekurss Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata

kasum (kahjum)

31.12.2023 1 979 700 0 46 417 197 970 5 798 474 8 022 561

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 0 1 519 396 1 519 396

Emiteeritud aktsiakapital 2 500 000 0 2 500 000 0 0 5 000 000

31.12.2024 4 479 700 0 2 546 417 197 970 7 317 870 14 541 957

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 0 0 -3 342 845 -3 342 845

Emiteeritud aktsiakapital 0 11 000 000 0 0 0 11 000 000

31.12.2025 4 479 700 11 000 000 2 546 417 197 970 3 975 025 22 199 112

14

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

AS-i Metrosert 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3

punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on

kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori

finantsarvestuse ja – aruandluse juhend.

Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1.

Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne, mille

eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja

-tulemuse kohta.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse

lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub

oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele

individuaalselt vastavatesse instrumentidesse).

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval

ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja

kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna.

Nõuded ja ettemaksed

Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi

kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning

allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad.

Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise

meetodit.

Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu

vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega

seotud veokuludest.

Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto

realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel

taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja

maksumusega alates 10 000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000

euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse.

Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

15

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad

maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset

põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse

need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt

selle kasulikust elueast.

Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt

määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil

läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval

võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega.

Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära.

Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata

või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null.

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava

immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null.

Rendid

Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul

kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

• renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;

• rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab;

• lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

• rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;

• renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada.

Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina.

Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik

Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustisena vara õiglase väärtuse

summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad

renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste

kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes

tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb

on lühem.

Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed

ei ole võrdsed.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse

algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine

toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu

lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud

soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil.

16

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustise ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel.

Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest,

mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist.

Sihtfinantseerimine

Brutomeetod

Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning

sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustisena. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kui

sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine,

mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kas pika- või lühiajalise kohustusena.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud

toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele

ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete

kohustistena.

Tulud

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused:

• olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale;

• müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle;

• tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta;

• tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline;

• tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis

lähtudes valmidusastme meetodist.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kulud

Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise

aastaaruandes”.

Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes.

Maksustamine

Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustis.

Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele

vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt

mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta.

Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras.

Seotud osapooled

Aruandekohuslane: AS Metrosert

Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega

Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister ainuaktsionäri õigustes.

Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas.

Muu reserv

Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel.

Puhkusetasude reserv

Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu

või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustisena.

17

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Raha ja pangakontod 18 194 120 13 330 253

Kokku raha 18 194 120 13 330 253

Seisuga 31.12.2025 on tähtajalisele deposiidile paigutatud:

Coop Pank 1 500 000 € aastaintressimääraga 2,83%

LHV Pank 10 000 000 € aastaintressiga 2,15%

LHV Pank 5 000 000 € aastaintressiga 2,25%

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 267 637 267 637

Ostjatelt laekumata

arved 267 637 267 637 4

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 187 888 187 888 5

Muud nõuded 80 894 80 894

Intressinõuded 68 414 68 414

Viitlaekumised 12 480 12 480

Ettemaksed 144 297 144 297

Tulevaste perioodide

kulud 144 297 144 297

Kokku nõuded ja

ettemaksed 680 716 680 716

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 211 775 211 775

Ostjatelt laekumata

arved 211 775 211 775 4

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 3 929 3 929 5

Muud nõuded 176 539 176 539

Intressinõuded 176 338 176 338

Viitlaekumised 201 201

Ettemaksed 66 555 66 555

Tulevaste perioodide

kulud 66 555 66 555

Kokku nõuded ja

ettemaksed 458 798 458 798

18

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved 267 637 211 775

Kokku nõuded ostjate vastu 267 637 211 775

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 184 888 0 929 0

Üksikisiku tulumaks 0 92 691 0 63 602

Erisoodustuse tulumaks 0 8 867 0 1 064

Sotsiaalmaks 0 156 396 0 109 033

Kohustuslik kogumispension 0 8 224 0 3 893

Töötuskindlustusmaksed 0 10 068 0 7 179

Ettemaksukonto jääk 3 000 3 000

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 187 888 276 246 3 929 184 771

19

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Ehitised Masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Transpordivahendid Muud

masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid

Ettemaksed

31.12.2023

Soetusmaksumus 243 015 0 2 819 299 2 819 299 13 178 22 988 36 166 3 098 480

Akumuleeritud kulum -216 329 0 -1 210 146 -1 210 146 0 0 0 -1 426 475

Jääkmaksumus 26 686 0 1 609 153 1 609 153 13 178 22 988 36 166 1 672 005

Ostud ja parendused 0 0 358 846 358 846 0 402 033 402 033 760 879

Amortisatsioonikulu -4 160 0 -266 162 -266 162 0 0 0 -270 322

Ümberliigitamised 0 0 143 151 143 151 -13 178 -129 973 -143 151 0

Ümberliigitamised

ettemaksetest 0 0 129 973 129 973 0 -129 973 -129 973 0

Ümberliigitamised

lõpetamata projektidest 0 0 13 178 13 178 -13 178 0 -13 178 0

31.12.2024

Soetusmaksumus 243 015 0 3 321 296 3 321 296 0 295 048 295 048 3 859 359

Akumuleeritud kulum -220 489 0 -1 476 308 -1 476 308 0 0 0 -1 696 797

Jääkmaksumus 22 526 0 1 844 988 1 844 988 0 295 048 295 048 2 162 562

Ostud ja parendused 0 64 850 517 928 582 778 98 505 5 025 575 5 124 080 5 706 858

Amortisatsioonikulu -4 159 -1 081 -371 096 -372 177 0 0 0 -376 336

Ümberliigitamised 0 0 1 121 272 1 121 272 0 -1 121 272 -1 121 272 0

Ümberliigitamised

ettemaksetest 0 0 1 121 272 1 121 272 0 -1 121 272 -1 121 272 0

31.12.2025

Soetusmaksumus 243 015 64 850 4 960 496 5 025 346 98 505 4 199 351 4 297 856 9 566 217

Akumuleeritud kulum -224 648 -1 081 -1 847 404 -1 848 485 0 0 0 -2 073 133

Jääkmaksumus 18 367 63 769 3 113 092 3 176 861 98 505 4 199 351 4 297 856 7 493 084

20

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Muud

immateriaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed

Ostud ja parendused 990 580 9 474 1 000 054

Amortisatsioonikulu -246 981 0 -246 981

31.12.2025

Soetusmaksumus 990 580 9 474 1 000 054

Akumuleeritud kulum -246 981 0 -246 981

Jääkmaksumus 743 599 9 474 753 073

Lisa 8 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

Kasutusrendikulu 41 003 49 599

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024

12 kuu jooksul 28 333 35 865

1-5 aasta jooksul 21 872 43 383

21

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul

Võlad tarnijatele 172 458 172 458

Võlad töövõtjatele 585 956 585 956

Maksuvõlad 276 246 276 246

Muud võlad 140 873 140 873

Saadud ettemaksed 19 789 19 789

Muud saadud ettemaksed 19 789 19 789

Muud saadud ettemaksed (projektid) 38 072 38 072

Kokku võlad ja ettemaksed 1 233 394 1 233 394

31.12.2024 12 kuu jooksul

Võlad tarnijatele 255 189 255 189

Võlad töövõtjatele 497 104 497 104

Võlad seotud osapooltele 4 4

Maksuvõlad 184 771 184 771

Muud võlad 106 780 106 780

Muud viitvõlad 106 780 106 780

Saadud ettemaksed 578 578

Muud saadud ettemaksed 578 578

Muud saadud ettemaksed (projektid) 48 058 48 058

Kokku võlad ja ettemaksed 1 092 484 1 092 484

Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Töötasude kohustis 458 053 411 343

Puhkusetasude kohustis 127 355 84 605

Võlad majanduskulude eest 548 1 156

Kokku võlad töövõtjatele 585 956 497 104

Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

2025. aastal läbiviidud hangetest jääb hankelepingu kohane tarne ja lepingu lõpetamine 2026. aastasse kuuel

hankemenetlusel, kogumaksumusega 10 760 000 eurot.

Sõlmitud lepingud on seotud biorafineerimise valdkonna ülesehitamisega (ehituslik projekteerimine, piloottehase sisustus ja tehnoloogilised- ning

abiseadmed); droonitehnoloogiate valdkonna seadmete soetamisega; vesinikutehnoloogiate valdkonna testjaamade soetamiseks ja

Odoo tarkvaraarendusega.

22

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 12 Sihtfinantseerimine (eurodes)

31.12.2023 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes 31.12.2024

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 0 0 299 926 0 -299 926 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 299 926 0 -299 926 0 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Projektid 6 527 117 515 76 879 0 -139 809 0 48 058

Haridus- ja

Teadusministeerium 0 0 65 604 0 -65 604 0 0

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 0 135 147 4 183 912 14 025 -4 062 710 0 242 324

Kaitseministeerium 0 0 80 000 0 0 0 80 000

SA Eesti Teadusagentuur 0 0 845 0 -845 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

6 527 252 662 4 407 240 14 025 -4 268 968 0 370 382

Kokku

sihtfinantseerimine 6 527 252 662 4 707 166 14 025 -4 568 894 0 370 382

23

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

31.12.2024 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes 31.12.2025

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 0 0 243 595 0 -243 595 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 243 595 0 -243 595 0 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Projektid EURAMET 0 48 058 43 500 0 -59 275 5 789 38 072

Projektid 0 0 711 0 -711 0 0

Haridus- ja

Teadusministeerium 0 0 101 036 0 -105 926 4 890 0

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 0 242 324 4 002 290 56 612 -1 003 333 0 3 064 110

Kaitseministeerium 0 80 000 0 0 -80 000 0 0

SA Eesti Teadusagentuur 0 0 1 567 0 -1 567 0 0

Eesti Töötukassa 0 0 5 141 0 -6 913 1 772 0

Keemilise ja Bioloogilise

Füüsika Instituut 0 0 11 438 0 0 0 11 438

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA 0 0 535 439 0 0 0 535 439

Välisministeerium 0 0 35 000 280 -34 720 0 0

Justiits-ja

Digiministeerium 0 0 67 174 0 -110 233 0 77 500

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

0 370 382 4 803 296 56 892 -1 402 678 12 451 3 726 559

Kokku

sihtfinantseerimine 0 370 382 5 046 891 56 892 -1 646 273 12 451 3 726 559

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 01.01.2025 üle toetuse 9N10-MU21-ESTQCI Est Quantum Comm Infra

(leping 1.1-7/24-0186) sihtfinantseerimise ettemaksu jäägi summas 120 559,18 Justiits-ja Digiministeeriumile.

Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 4 479 700 4 479 700

Aktsiate arv (tk) 44 797 44 797

Aktsiate nimiväärtus 100 100

2013.aastal emiteeriti (koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot.

AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena

kinnitatud 07.01.2014.

Täiendavalt emiteeriti 2024 aastal (koosolek 07.09.2024) 25 000 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. AS Metrosert täiendavad aktsiad on

Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud ja Äriregistris kandena kinnitatud 04.11.2024.

24

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Täiendavalt emiteeriti 2025 aastal (koosolek 08.04.2025) 55 000 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. Bilansipäeva seisuga on kanne

Äriregistris kinnitamata. Tänasel hetkel on juhatus, omanik kui ka nõukogu tegutsemas selle nimel, et aktsiakapital registreerida vastavalt tehtud

sissemaksele ja omaniku otsusele.

25

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 3 972 128 3 697 980

Soome 108 540 135 858

Läti 21 677 31 828

Taani 715 794

Leedu 25 911 18 889

Rootsi 2 147 823

Hispaania 6 982 1 190

Holland 54 588 47 158

Iirimaa 2 380 2 380

Itaalia 2 354 0

Kreeka 3 515 4 805

Portugal 2 540 5 795

Slovakkia 2 380 2 356

Tšehhi 682 0

Austria 4 635 4 635

Prantsusmaa 7 137 11 495

Saksamaa 4 645 5 810

Bulgaaria 0 1 195

Horvaatia 0 0

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 4 222 956 3 972 991

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike

Tai 0 7 361

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 52 066 4 289

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 52 066 11 650

Kokku müügitulu 4 275 022 3 984 641

Müügitulu tegevusalade lõikes

Metroloogiateenused 3 402 146 3 229 767

Sertifitseerimisteenused 324 679 302 926

Väärismetallide teenused 30 941 53 737

Teadus- ja arendusteenused 20 000 0

Mõõtevahendite hooldus ja remont 21 715 16 600

Etaloniteenused 28 513 34 862

Koolitusteenused 79 680 64 543

Vahendatud teenused 27 679 25 891

Muud teenused 9 226 7 663

Transporditeenused 246 569 235 886

Muude toodete müük 22 757 7 076

Rakendusuuringute labori- ja testimisteenused 61 117 5 690

Kokku müügitulu 4 275 022 3 984 641

26

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 15 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024

Tulu sihtfinantseerimisest 1 646 273 4 568 894

Muud äritulud 13 605 9 036

Kokku muud äritulud 1 659 878 4 577 930

Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes)

2025 2024

Tooraine ja materjal 429 994 278 778

Energia 121 442 104 828

Elektrienergia 66 411 56 825

Soojusenergia 36 625 27 426

Kütus 18 406 20 577

Alltöövõtutööd 313 924 105 545

Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 19 643 15 969

Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 248 734 189 054

Muud 164 048 116 804

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 1 297 785 810 978

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 650 514 491 786

Lähetuskulud 194 593 125 778

Koolituskulud 119 358 116 613

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 1 353 340

Sidekulud 41 199 20 691

Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 193 809 265 709

Erisoodustused töötajatele koos maksudega 169 669 109 173

Osutatud teenuste kulud 86 026 83 637

Muud 260 083 217 888

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 716 604 1 431 615

27

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 4 604 889 3 609 399

Sotsiaalmaksud 1 541 714 1 209 343

Kokku tööjõukulud 6 146 603 4 818 742

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 118 104

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 109 96

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja

arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 2 1

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 7

Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes)

Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ja ettemaksed

Emaettevõtja 2 852 0

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega

eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

0 1 767

Kokku nõuded ja ettemaksed 2 852 1 767

Võlad ja ettemaksed

Emaettevõtja 3 064 110 242 324

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega

eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

535 439 4

Kokku võlad ja ettemaksed 3 599 549 242 328

MÜÜDUD 2025 2024

Teenused Teenused

Emaettevõtja 19 900 0

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning

olulise osalusega eraisikust

omanikud ning nende valitseva või

olulise mõju all olevad ettevõtjad

39 34 404

Kokku müüdud 19 939 34 404

28

Aktsiaselts Metrosert 2025. a. majandusaasta aruanne

OSTETUD 2025 2024

Teenused Teenused

Emaettevõtja 903 0

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning

olulise osalusega eraisikust

omanikud ning nende valitseva või

olulise mõju all olevad ettevõtjad

3 347 4 462

Kokku ostetud 4 250 4 462

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 232 116 240 858

Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva

Metrosert sõlmis Põhjamaade Investeerimispangaga (NIB) 10-aastase laenulepingu, millega rahastatakse 11,4 miljoni euro

ulatuses investeeringuid Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogia üksusesse.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Aktsiaselts Metrosert aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Tarmo Ader

Vandeaudiitori number 197

AVAC Audit OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 286

Tartu mnt 82, Tallinn, Harju maakond, 10112

18.02.2026

1

18.02.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena

üleandmiseks Aktsiaseltsile Metrosert“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse

eelnõu, millega antakse majandus- ja tööstusministrile nõusolek teha mitterahaline sissemakse

AS Metrosert omakapitali suurendamiseks, millega loetakse varasemast rahalisest sissemaksest

(väärtuses 11 mln eurot) tekkinud nõue tasaarveldatuks.

Omakapitali suurendamise eesmärk on jätkuvalt ASi Metrosert rakendusuuringute keskuse

ärisuundade käivitamine, äriühingu tõrgeteta majandustegevuse kindlustamine ja omaniku tulu

teenimine.

Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse § 37 lõike 3 punkti 3 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette MKMi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna

fookusvaldkonna juht Kadri Kala (tel 639 7609, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2024. a korraldusega nr 169 „Volitus Aktsiaseltsi Metrosert

aktsiakapitali suurendamiseks“ anti majandus- ja tööstusministrile volitus suurendada AS

Metrosert omakapitali 2025. aastal rahalise sissemaksena 11 mln euro võrra (5 500 000 eurot

aktsiakapital ja 5 500 000 eurot ülekurss).

Sellest tulenevalt tegi MKM asutaja otsuse AS Metrosert omakapitali suurendamiseks 8. aprillil

2025 ning kandis 11 mln eurot AS Metroserdile 14. aprillil 2025.

AS Metrosert juhatusel jäi aktsiakapitali suurendamine Äriregistris registreerimata

Äriseadustikus nõutud 6 kuu jooksul (Äriseadustik § 343 lg 4). Avaldus Äriregistrile

aktsiakapitali registreerimiseks tehti alles 19. detsembril 2025, mistõttu tegi Äriregister eitava

kandeotsuse.

MKM tegi uue asutaja otsuse 2. veebruaril 2026, millega kinnitati varasema asutaja otsuse

kehtivust, et Äriregister saaks aktsiakapitali registreerida. Kahjuks ei nõustunud Äriregister ka

seekord AS Metrosert aktsiakapitali suurendama ja tehti taaskord eitav kandeotsus. Äriregister

tõi keeldumise põhjusena välja, et aktsiakapital on sissemakstud enne asutaja otsuse vastu

võtmist.

Samas otsuses viitab Äriregister Tartu Ringkonnakohtu lahendile (nr 2-23-6447), millega leiti,

et kui raha on sisse makstud enne osakapitali suurendamise otsuse tegemist, siis ei saa

osakapitali suurendada rahaliste sissemaksetega, vaid osanikel on võimalik otsustada

osakapitali suurendamine mitterahaliste sissemaksetega nii, et osanike nõuded osaühingu vastu

loetakse mitterahalisteks sissemakseteks ja need tasaarvestatakse osa eest tasumisele kuuluva

summaga. Sellise tasaarvestuse tingimused sätestab Äriseadustiku § 194¹.

2

Kuna Vabariigi Valitsus on andnud majandus- ja tööstusministrile volituse suurendada AS

Metrosert aktsiakapitali rahalise sissemaksena (mitte mitterahalise sissemaksena), siis palume

tekkinud olukorras Vabariigi Valitsuse nõusolekut mitterahalise sissemakse tegemiseks lugedes

tehtud rahalisest sissemaksest tulenev nõude tasaarveldatuks samadel tingimustel mitterahalise

sissemaksena.

Tekkinud probleemi lahendamine eeldab tehnilist parandust Vabariigi Valitsuse korralduses.

Eelnõuga ei suurendata AS Metrosert aktsiakapitali täiendavalt lisaks Vabariigi Valitsuse

23. augusti 2024. a korraldusele nr 169, vaid käesoleva eelnõuga antakse nõusolek teha AS

Metroserdile mitterahaline sissemakse, millega loetakse rahalise sissemakse nõue

tasaarveldatuks, et oleks võimalik registreerida AS Metrosert aktsiakapitali suurendamine

Äriregistris.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust ELi regulatsioonidega.

4. Eelnõu mõju

Eelnõu kohane meede on 2025. aasta riigieelarve seaduse mõistes käsitletav

finantseerimistehinguna. Samas vastava tehingu kajastamise õigus riigi statistikas on

Statistikaametil, kelle pädevuses on määratleda see kulu või finantseerimistehinguna. Tehingu

eest tasus ainuaktsionärina Eesti Vabariik, kes andis AS Metrosert üle MKMi valitsemisalas

finantseerimistehinguteks finantsvarade suurendamiseks ettenähtud vahendid.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu jõustumisega seotud rahalised vahendid (11 mln eurot)

olid kavandatud MKMi 2025. aasta eelarves ning on tänaseks Metroserdile omakapitali

suurendamise eelmärgil ülekantud. Seega ei too eelnõu kaasa täiendavaid kulusid riigieelarvest.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõukohane korraldus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.

EELNÕU

18.02.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Nõusolek riigivara mitterahalise sissemaksena üleandmiseks Aktsiaseltsile Metrosert

Riigivaraseaduse § 37 lõike 3 punkti 3 alusel anda majandus- ja tööstusministrile nõusolek

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2024. a korralduse nr 169 „Volitus Aktsiaseltsi Metrosert

aktsiakapitali suurendamiseks“ punkti 2 alusel Aktsiaseltsi Metrosert vastu tekkinud

nõudeõigus hariliku väärtusega 11 miljonit eurot Aktsiaseltsile Metrosert mitterahalise

sissemaksena üleandmiseks.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär