Vastus

1. Lahendatava probleemi olulisus 

2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud 

Lahendussuunad on loogilises seoses probleemikirjeldusega: standardiseeritud andmemudel- automaatkontrollid- kiirem ja prognoositavam menetlus. Tugineb olemasolevatele algatustele (TalTechi alusuuring, PLANIS, e-ehitus), mitte ei alusta nullist. Välisriigi (Soome) kogemuse kasutamine annab usutavust ja vähendab tehnoloogilist riski. Innovatsioon seisneb eelkõige andmemudeli ja protsesside standardiseerimises ning automaatkontrollide rakendamises planeerimisvaldkonnas.  

Selge loogiline ahel: andmemudel – piloodid - automatiseeritud eelotsused. Eesmärk (menetluste kiirendamine ja prognoositavus) on otseselt seotud kavandatud tegevustega. 

3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on läbi mõeldud  

Riskide ülevaade on realistlik: KOV-ide vastuseis, standardiseerimise piirid, eelarveriskid, ajakava nihked. Samas ei ole riskid hinnatud tõenäosuse ja mõju skaalal, sh õiguslikud riskid (nt standardite ja õigusnormide konfliktid) on tunnistatud, kuid nende realiseerumise võimalikkus ja mõju projektile jäävad ebaselgeks. Maandamismeetmed on üldjuhul loogilised (kaasamine, piloteerimine, kohandamine), kuid valdavalt liiga üldised ega sisalda konkreetseid samme või tegevusi. Mõistete ühetaoline defineerimine ja taksonoomia loomine võib aga kujuneda oodatust keerulisemaks (nt kui tihe on tiheasustus, kui see on eri aktides seni erinevalt defineeritud). Kolme projekti juhtimine (pluss kaasasolemine teistes projektides) on kindlasti suur väljakutse. Mitte ainult projekti meeskonnale, vaid tuleb arvestada, et piloteerimise käigus on kaasatud osapooli asutuses enam. 

4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus 

Kõik kolm projekti kestavad ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi, arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Arvestades standardiseerimise ulatust ja kasutajate kaasamise vajadust, on ajaraam pingeline, eriti võttes arvesse ka paralleelprojekte. Nähakse riskina, et definitsioonides ja standardites ei jõuta kokkuleppele või et KOVid ei tee koostööd. Ajakavast ei loe välja, kui palju aega sellistele nö pehmetele, kuid aeganõudvatele tegevustele on varutud. 

Eelarve võib olla ülehinnatud, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes. See ei hõlma ju kogu valdkonna digitaliseerimist, vaid ainult piloteerimiseks vajalikku. Praegu kavandatud 15 pilootprojekti elluviimine tundub ebavajalikult suur määr piloteerimiseks.  

Arvestades, et tegemist on katseprojektiga, kas ei võiks mõelda väiksema skoobiga piloodi peale? Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise reformi kui katseprojekti oma, eriti arvestades seda, et kulu on tegelikult kolmekordne. Ülisuur eelarve, aga tulemused on POC-tasemel ja kohene mõju väga piiratud ning eeldatakse järgmisi suuri investeeringuid. 

5. Projekti meeskonna suutlikkus 

Rollid on läbimõeldud ja selged. Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM), rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on alahinnatud.  

6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu 

Elluviimiseks vajalike eelduste analüüs on esitatud väga piiratud kujul ehk on ebaselge, mida projektimeeskond hindab kriitiliste eeldustena ning kuidas tagatakse elluviimise õnnestumine. MaRu motiveeritus on kõrge ja valmisolek tulemusi rakendada, ministeerium toetav. Eelarvelised vahendid aga napid. Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi vaja hiljem elluviimise etapis. Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu kuludele (andmeruum, arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole selge, kuidas hiljem need kulud kaetakse.  

Otsus 

Toetada tingimustel, et: 

1. 1. Projekt viiakse ellu etapiviisiliselt; 

2. 2. Projekti eesmärgiks on proof of concept tasandi arendus, mis jääb TRL3-TRL7 vahemikku; 

3. 3. Mõeldakse läbi, kuidas kõiki kolme paralleelselt vältavat projekti tervikuna koordineerida; 

4. 4. Kaasatakse süsteemiarhitekt, kes annaks lahendustele juurde tehnilise teostatavuse vaate ja hinnangu; 

5. 5. Projektil on konkreetsed võtmetulemusnäitajad (KPI-d) ja investeeringu tasuvuse mõõdikud (ROI-d); 

6. 6. Projekti esimeses etapis teostatakse tasuvusanalüüs.