Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/147

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi

2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine“ eelnõu. Palume kooskõlastust

viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

Eelnõu, EN_KSM_2026.pdf

Seletuskiri, SK_KSM_2026.pdf

Birgit Pai

+372 5689 0596

[email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 75

„Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel.

Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 75 „Perioodi 2023–2027

keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna ,,köögivilja“ sõnadega ,,või kartulit“; 2) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja peab põllumaa puhul, millel kasvatab põllukultuuri, põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta e-põlluraamatus.“;

3) paragrahvi 15 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

,,Taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldust ei pea

laskma määrata kokku alla 0,30 hektari suurusel põllumajandusmaal aiakultuuri kasvatamise

eest toetuse taotlemise korral.“;

4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

,,(3) Taotleja ega taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus

majapidamises põllumajandusliku tegevusega, ei pea lõikes 1 nimetatud koolitusel osalema,

kui taotleja on vähemalt kolmel aastal toetust taotlenud ja taotleja või nimetatud isik on lõikes

1 nimetatud koolitusel nendel toetuse taotlemise aastatel osalenud.“;

5) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna ,,Köögivilja“ sõnadega ,,või kartulit“;

6) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hiljemalt kohustuseaasta 1. septembrist kuni vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini

kasvatatakse üksnes vahekultuuri.“;

7) paragrahvi 34 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa ,,2025.“ tekstiosaga ,, ja 2026.“;

8) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) 2026. aasta märtsis jõustunud § 6 lõike 10, § 15 lõike 61, § 16 lõike 3, § 22 lõike 1 ja §

24 lõike 1 muudatusi kohaldatakse alates 2026. aastast esitatud taotluste puhul.“.

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri 21. detsembri 2022. a

määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“

muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel.

Määrusega muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 75 „Perioodi 2023–

2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (edaspidi määrus).

Määruse muudatustega püütakse vähendada nii taotleja halduskoormust kui ka makseasutuse

töökoormust. Muudetakse lämmastikubilansi pidamise nõuet ja arvatakse välja nõude täitmise

kohustus heintaimede kasvatamise korral. Lämmastikubilanssi tuleb edaspidi arvestada ainult

põllumaa puhul, millel kasvatatakse põllukultuuri. 2026. aastal jätkatakse sarnaselt 2025. aastaga

lämmastikubilansi pidamise kohustust ainult nendel põldudel, kus kasvatatakse põhikultuurina

tali- või suvinisu. Mullaproovide võtmisel ei nõuta mikroelementide analüüsimist, kui

aianduskultuure, mille kasvatamise kohta toetust taotletakse, kasvatatakse kokku alla 0,30 hektari

suurusel põllumajandusmaal. Lisaks ei kohustata keskkonnasõbraliku majandamise toetuse

(edaspidi ka toetus) taotlejat ega taotleja heaks tegutsevat füüsilist isikut osalema

keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel, kui taotleja on vähemalt kolmel aastal toetust

taotlenud ja taotleja või nimetatud isik on määruse § 16 lõikes 1 nimetatud koolitusel nendel

toetuse taotlemise aastatel osalenud. Samuti laiendatakse haljasväetiskultuuri kasvatamise

lisategevuse elluviimise eest toetuse taotlemise võimalust kartulikasvatajatele. Vahekultuuri

kasvatamise lisategevuse nõuet muudetakse nii, et alates 1. septembrist kuni 1. novembrini peab

põllul kasvatama üksnes vahekultuuri.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna nõunik Birgit Pai (56 890

596, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kaheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 lõiget 10 selliselt, et toetust antakse

haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ka kartuli kasvatamise puhul.

Muudatus on seotud eelnõu punktis 5 toodud muudatusega, kus on muudatuse sisu ja vajalikkust

põhjalikumalt selgitatud.

Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse määruse § 11 lõige 1 ümber selliselt, et taotleja peab põllumaa

puhul, millel kasvatab põllukultuuri, põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast

väljaviimise kohta e-põlluraamatus. Muudatuse kohaselt ei pea lämmastikubilanssi pidama

heintaimede kasvatamise korral. Lämmastikubilansi pidamine põllukultuuridel on aga

kohustuslik, kuna nende kultuuride kasvatamise korral kasutatakse väetisi mõnevõrra rohkem ja

seetõttu on vajalik pidada just nende kultuuride kasvatamise korral lämmastiku mulda viimise ja

mullast väljaviimise kohta arvestust.

Põllukultuurideks loetakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse puhul määruse § 3 lõike 1

punktis 1 nimetatud kultuurid ehk teraviljad, kaunviljad, õli- või kiukultuurid, rühvelkultuurid ja

muud tehnilised kultuurid. Lämmastikubilanss koostatakse automaatselt Põllumajanduse

Registrite ja Infomatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) e-teenuse keskkonnas toetuse taotleja e-

põlluraamatusse sisestatud andmete põhjal. Lämmastikubilansi arvutamise meetod on välja

töötatud Eesti Maaülikooli poolt ja bilansi arvestus toetuse nõude täitmise mõttes saabki toimuda

ainult PRIA e-teenuse keskkonnas. Kui taotleja peab e-põlluraamatut eratarkvaras, mis on

liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga, siis ei ole taotlejal sisuliselt vaja teha muud, kui pidada

e-põlluraamatut ja sisestada eratarkvarasse tehtud põllumajanduslikke tegevusi. Liidestuse tõttu

saavad andmed liikuda eratarkvarast PRIA e-teenuse keskkonda, kus lämmastikubilansi arvestus

tehakse automaatselt põlluraamatusse kantud andmete põhjal. Kui taotleja kasutab eratarkvara,

mis on liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga, siis on oluline, et taotleja lubab erateenuse

pakkujal sellesse teise keskkonda kantud andmed edastada PRIA-le. Oluline on, et

lämmastikubilansi tulemus oleks arvutatud hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks. 2025. aastal

toimus lämmastikubilansi arvestus ainult põldudel, kus kasvatati põhikultuurina tali- või suvinisu

ning ka 2026. aastal jätkatakse sama erisusega.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 15 lõikega 61, mille kohaselt ei pea lõikes 6 sätestatud

nõuet järgima kokku alla 0,30 hektari suurusel põllumajandusmaal aiakultuuri kasvatamise eest

toetuse taotlemise korral. Siinkohal kehtib aga määruse § 5 lõikes 2 toodu, mille kohaselt antakse

toetust taotlejale, kelle kasutuses on kokku vähemalt üks hektar toetusõiguslikku maad. See

tähendab, et taotleja võib kasvatada näiteks kokku 0,20 hektaril aiakultuuri, millel ta ei pea enam

määruse muudatuse kohaselt täitma § 15 lõikes 61 toodud nõuet, kuid selleks, et taotlejale toetust

anda, peab tal olema lisaks kokku vähemalt 0,80 hektaril näiteks mõni muu põllukultuur. Kui

taotleja kasutuses ei ole kokku vähemalt üks hektar toetusõiguslikku maad, siis ei saa talle ka

toetust anda.

Kehtiva määruse kohaselt korraldab taotleja, kes kasvatab puuvilja- ja marjakultuure, maasikat,

köögivilja ning ravim- ja maitsetaimi mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme

hektari põllumajandusmaa kohta, mille kohta ta aiakultuuri kasvatamise eest toetust taotleb, on

võetud üks mullaproov, millest on määratud lisaks mulla happesusele, orgaanilise süsiniku

sisaldusele, fosforile ja kaaliumile ka taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase,

mangaani ja boori sisaldus. Mullaproove tuleb seejuures võtta sõltumata sellest, kas taotleja

kasvatab aiakultuuri kokku näiteks viiel hektaril või ainult 0,20 hektaril. Seega on taotlejal

kohustus sõltumata aiakultuuride kasvupinnast määrata mullaproovist kõik eespool loetletud

näitajad. Lisaks tuleb aiakultuuri kasvatajal täita ka teisi toetuse põhitegevuse nõudeid olenemata

sellest, kui suurel pinnal aiakultuure kasvatatakse (näiteks osalema koolitusel, pidama e-

põlluraamatut, järgima glüfosaadi kasutamisele seatud piirangut jms).

Selleks aga, et mõnevõrra lihtsustada ja vähendada taotleja halduskoormust lisatakse määrusesse

erisus, mille kohaselt taotleja, kes kasvatab kokku alla 0,30 hektaril põllumajandusmaal

aiakultuure, ei pea laskma määrata mullaproovist mikroelemente ehk taimedele omastatava

magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldust. Kohustus lasta analüüsida

mullaproovist mulla happesus, orgaanilise süsiniku sisaldus, fosfori ja kaaliumi sisaldus jääb aga

kehtima. Kuna mullaproovide analüüsimine on tasuline teenus, siis saavad väikestel pindadel

aiakultuuride kasvatajad hoida seevõrra kulusid kokku. Siiski kehtib nõue, et kui aiakultuure

kasvatatakse kokku 0,30 hektaril või rohkem, siis tuleb taotlejal lasta määrata mullaproovist nii

mulla happesus, orgaanilise süsiniku sisaldus, fosfori kui kaaliumi sisaldus kui lisaks taimedele

omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 16 lõikega 3, mille kohaselt ei pea

keskkonnasõbraliku majandamise alasel koolitusel (edaspidi koolitus) osalema taotleja ega

taotleja heaks tegutsev füüsiline isik (edaspidi isik), kui taotleja on vähemalt kolmel aastal

keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlenud ja taotleja või isik on toetuse kohasel

koolitusel nendel toetuse taotlemise aastatel osalenud.

Seega kui taotleja on taotlenud toetust näiteks 2023., 2024. ja 2025. aastal ja tema või isik on

osalenud igal nimetatud taotlemise aastal koolitusel, siis ei pea taotleja ega isik enam koolitusel

osalema, kui taotleja 2026. aastal ka toetust taotleb. Seejuures ei ole oluline, kas taotlejale on

toetust ka nendel nimetatud aastatel määratud. Kui aga taotleja on taotlenud toetust näiteks 2024.

ja 2025. aastal ning tema või isik on osalenud igal nimetatud taotlemise aastal koolitusel, siis

2026. aastal peab taotleja toetust taotlema ja tema ise või isik osalema veel vähemalt ühel

koolitusel ja siis alates 2027. aastast, kui taotleja toetust taotleb ei pea ta ega isik enam koolitusel

osalema. Sama põhimõte kehtib ka taotleja puhul, kes on taotlenud toetust ainult ühel aastal ja

tema või isik on osalenud ühel koolitusel, või kui taotleja on taotlenud toetust üle aasta, näiteks

2023. ja 2025. aastal ja tema või isik on osalenud koolitusel nendel aastatel.

Arvesse lähevad üksnes programmiperioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise

toetuse kohased koolitused ja samal perioodil toetuse taotlemine. Seega ei lähe arvesse enne seda

programmperioodi ehk enne 2023. aastat koolitusel osalemine ega toetuse taotlemine. Samuti ei

lähe arvesse ühe taotlemise aasta jooksul osaletud koolituste arv. Näiteks kui taotleja või isik on

osalenud 2024. aastal kolmel erineval koolitusel, siis loetakse see üheks korraks ehk taotlemise

aasta jooksul osaletud koolituste arvu ei loeta, sest see loetakse koolituse nõude täitmisel üheks

koolitusel osalemise korraks.

Kui taotleja on taotlenud toetust näiteks 2023., 2024. ja 2025. aastal, kuid tema või isik on

osalenud koolitusel ainult näiteks 2024. aastal, siis tuleb tal või isikul osaleda koolitusel veel

kahel taotlemise aastal. Kui taotleja või isik on osalenud koolitusel näiteks 2023., 2024. ja 2025.

aastal, kuid taotleja on toetust taotlenud ainult näiteks 2024. aastal, siis tuleb tal või isikul osaleda

koolitusel veel kahel taotlemise aastal. Kokkuvõttes peavad määruse § 16 lõike 3 kohaldamise

võimaldamiseks kaks tingimust olema samal aastal täidetud – toetuse taotlemine ja koolitusel

osalemine peab toimuma samal aastal. Seega ei piisa ainult sellest, et samal aastal toetust

taotletakse ja koolitusel ei osaleta või vastupidi, koolitusel osaletakse ja toetust ei taotleta.

Muudatuse eesmärgiks on vähendada taotlejate halduskoormust. Kuna toetus on üheaastane, siis

kehtiva nõude kohaselt peab taotleja või isik osalema igal toetuse taotlemise aastal koolitusel. See

avaldab survet nii koolitusel osalejatele, koolituse korraldajatele, koolitajatele kui ka

teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames korraldatud koolituste

eelarvele. Toetuse taotlejaid on läbi aastate suurusjärgus 2100. See tähendab, et igal aastal on vaja

koolitada ca 2100 osalejat ja kõige suurem ajaline surve on olnud just aastalõpu koolitustel, mil

taotlejad või isikud, kes pole veel kohustuseaasta jooksul koolitusel käinud, peavad nõude

täitmiseks koolitusel osalema. Muudatusega soovitakse säästa nii koolituse korraldajaid,

koolitajaid kui ka koolitusel osalejaid.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 22 lõiget 1 pärast sõna ,,Köögivilja“ sõnadega ,,või

kartulit“.

Kartuli kasvatamise sektorit kimbutavad mitmed probleemid, üks ja kõige ilmekam on kartuli

kasvupinna vähenemine aastati. Kui Statistikaameti kohaselt oli 2024. a kartuli kasvupind ca

3000 hektarit, siis 10 aastat tagasi oli kartuli kasvupind ligi 6300 hektarit. Kartuli kasvatamisest

loobutakse, sest ei ole muu hulgas ka noori, kes võtaksid ettevõtte üle. Samuti ei soosi olukorra

paranemist ebastabiilne turuolukord, kui kasumit teenitakse sisuliselt igal kolmandal aastal. Kuigi

aastati on kartuli hind tõusnud, siis siiski annab tunda väetiste ja kütuse hinnatõus ning raha, et

investeerida kallimasse ja efektiivsemasse tehnikasse, napib. Eestis puudub ümbertöötlemise

tehas, kuhu suunata suurel pinnal kasvatatud tööstuskartul. Kohalikel kartuli kasvatajatel on

raskusi konkurentsis püsimisega, sest välismaise kartuli hind on soodsam ning ostja teeb enamasti

otsuse hinna alusel.

Kartul, nagu iga teine kultuur, vajab talle sobilikke kasvutingimusi, kuid viimaste aastate

varieeruvad ilmastikuolud – tugevad vihmasajud, põuad, temperatuuri kõikumised jne – on veel

täiendavaks väljakutseks kartulikasvatajatele. 2025. aasta ei hellitanud ka kartulikasvatajaid, mil

jahe kevad tõi kaasa öökülmad, mis kahjustasid taimi ja hävitasid õiepungasid, ning kuna

mullatemperatuur püsis samuti kaua madal, siis ei tärganud ka külvid. Sademete jaotus oli Eestis

piirkonniti ebaühtlane ning olukord oli ekstreemsem Lõuna-Eestis, kus alates maikuust sadas

maha rohkem sademeid ja põllud jäid vee alla. Liigvee tõttu jäi saak koristamata, sest see polnud

enam sisuliselt tehtavat tööd ja kulu väärt. Lisaks esines probleeme säilituskvaliteedi

saavutamisel. PRIA-le on 2025. aasta jooksul tehtud üle 180 teavituse ekstreemsetest

ilmastikuoludest, kokku on teavitusi tehtud üle 6000 hektari kohta. Lühidalt kujunes 2025. aasta

selliseks, mil suvel oli õhutemperatuur normist madalam, päikesepaistet normist vähem, kuid

sademeid oli normist enam.

Kartul vajab kasvatamiseks palju toitaineid, seetõttu on eelvili väga oluline. Head eelviljad, mis

rikastavad mulda vajalike toitainetega, on näiteks liblikõielised heintaimed või nende segu

kõrrelistega. Heintaimed ei sobi kartuli eelviljaks ja üles haritud rohumaade järgne kartuli

kasvatamine ei ole soovitatav, kuna mullas pesitsevad traatussid, kes on kartuli kahjurid. Samas

ka liiga sage liblikõieliste kasvatamine kartuli eelviljana ei ole mõistlik, kuna mullas võib tekkida

ülemäärane lämmastikukogus, mis võib põhjustada lehemädaniku teket. Selleks aga, et vastu tulla

kartulikasvatussektorile ja toetada neid veel ühe võimaliku lisategevusega, antakse toetust

haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest ka kartuli kasvatamise puhul. See

tähendab, et kui kartuli eel kasvatatakse haljasväetiskultuuri, on võimalik taotleda toetust

nimetatud lisategevuse elluviimise eest. Haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse

elluviimise eest on aastati toetust taotletud vähe, mis tähendab, et võimalust kasutada seatud

eelarvelisi vahendeid kartuli kasvatamise toetamiseks jagub. 2023. aastal taotles nimetatud

lisategevuse elluviimise eest toetust kuus taotlejat, ca 46 hektari kohta, 2024. aastal seitse

taotlejat, ca 78 hektari kohta. ,,Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ planeeritud sihttase on 220–380 hektarit.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 24 lõike 1 sõnastust nii, et hiljemalt kohustuseaasta

1. septembrist kuni vähemalt kohustuseaasta 1. novembrini kasvatatakse üksnes vahekultuuri.

See tähendab, et alates 1. septembrist kuni 1. novembrini peab põllul kasvama ainult vahekultuur

ilma põhikultuurita. Allakülvid, mis tehakse põhikultuurile, lähevad endiselt vahekultuurina

arvesse, küll aga peab hiljemalt 1. septembriks olema põllul ainult vahekultuur. Selleks, et

allakülvi saaks lugeda vahekultuuriks, peab põhikultuur olema põllult eemaldatud hiljemalt 1.

septembriks.

Kui aga pärast 1. septembrit on põllul nii vahekultuur (külvatud põhikultuurist eraldi või

allakülvina põhikultuurile) kui ka põhikultuur, siis loetakse nõue vahekultuuri kasvatamise

lisategevuse elluviimise eest toetuse saamiseks mittetäidetuks. Seega taotleja peab otsustama, kui

ta soovib nimetatud lisategevust ellu viia, millist põhikultuuri ta kasvatab ja millisele tasub tal

allakülve teha ja kas ajaliselt on tal võimalik vahekultuur külvata.

Muudatus on tingitud nii vahekultuuri kasvatamise lisategevuse populaarsuse kasvust kui ka selle

lisategevuse ebasihtotstarbelisest kasutamisest. Nimetatud lisategevust on rakendatud alates

2024. aastast ja nii 2024. kui 2025. taotlemiseaasta on näidanud, et nimetatud lisategevuse

elluviimise eest taotletakse toetust märkimisväärselt suure pinna kohta. Taotlejatele on see samas

olnud lisakoormus, eemaldada hiljemalt 1. novembriks taotluselt taotlemise märked põldude

kohta, kus ei ole saadud lisategevust ellu viia, st vahekultuuri külvata. See tähendab, et kõrge

taotlemise taseme taga on taotlejal võimalus märkida võimalikult paljude põldude kohta

lisategevuse elluviimise eest toetuse taotlemise märge, küll aga hiljem on see toonud kaasa

täiendava halduskoormuse taotlejale, mil ta peab vaatama taotlusel märgitud põldude andmed üle

ja lähtudes oma tegevusest, jätma või eemaldama märked põldude kohta.

Vahekultuuri kasvatamise lisategevuse rakendamise käigus on tulnud ilmsiks, et kuna arvesse

lähevad ka allakülvid, mis tehakse põhikultuurile, siis on selliseid põhikultuure, mille koristamise

aeg on oluliselt hilisem kui 1. september ehk vahekultuuri hiliseim lubatud külvi kuupäev. See

tähendab, et selliste hilise koristusajaga põhikultuuride puhul jäetakse allakülv vahekultuurina

põllule, kuid siis jääb põllule koos kasvama kaks kultuuri – vahekultuur ja põhikultuur. Lisaks on

tulnud välja juhtumeid, kus põhikultuuri ei ole plaanis põllult koristada, kuid rajatud allakülviga

täidetakse ära vahekultuuri kasvatamise nõue.

Samuti on märgata vahekultuuride kasvatamise lisategevuse puhul trendi, kus külvatakse

köögiviljale kui põhikultuurile allakülve, just juurköögiviljadele. Samas jäetakse köögiviljad kui

põhikultuurid koristamata ja taotletakse vahekultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest

toetust. Kuigi määruse § 6 lõike 11 kohaselt peab enne vahekultuuri kasvatamist kasvama põllul

põhikultuurina kas põllukultuur või köögivili, siis soov on olnud siiski see, et köögivili kui

põhikultuur ehk kultuur, millelt soovime saaki saada, koristatakse ära, mitte ei jäeta põllule.

Lisaks on võimalik taotleda köögivilja kasvatamise kohta täiendavalt veel teisi pindalapõhiseid

toetuseid, nagu mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust, mille ühikumäär ühe hektari

kohta mahepõllumajandusega jätkamise korral on köögivilja kasvatamise puhul kuni 1120 € ning

puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetust, mille ühikumäär ühe hektari

kohta võib olla kuni 455 €. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse põhitegevuse ühikumäär

köögivilja kasvatamise eest on kuni 254 € hektari kohta ning vahekultuuri kasvatamise

lisategevuse elluviimise eest makstakse toetust kuni 84 € hektari kohta. Arvestades nimetatud

toetuste ühikumäärasid hektari kohta ning vahekultuuride kasvatamise lisategevust, ei saa

nimetatud lisategevuse elluviimise raames lugeda köögiviljade sellisel kujul kasvatamist

sihipäraseks. Selleks aga, et selle lisategevuse rakendamise sihipärasust säilitada tuleb määrusega

täpsustada, et vahekultuur ja põhikultuur ei saa pärast 1. septembrit koos põllul kasvada.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 34 lõiget 11 selliselt, et lisatakse viide 2025. aastale.

Muudatus on seotud eelnõu punkti 2 muudatusega. Nõude jätkamine sarnasel kujul 2026. aastal

on seotud 2025. aasta kogemusega, mis näitas, et eratarkvarade ja PRIA e-põlluraamatu

liidestamisega ja andmete edastamisega on olnud tehnilisi probleeme, mille ületamine on

nõudnud palju aega ja lisaressurssi ning kuigi liidestused loodi juba 2025. aasta 1. maiks, siis

andmevahetus ei kulgenud ilma tõrgeteta. Kuna lämmastikubilansi arvestuse andmete esitamise

tähtpäev oli 1. detsember, siis paljudel taotlejatel esines andmete edastamisega PRIA-le tõrkeid,

mille lahendamisesse olid pühendunud nii eratarkvarad kui PRIA. Seega selleks, et lihtsustada ja

vähem koormata taotlejaid, eratarkvarasid ja PRIA-t, siis ka 2026. aastal, nõutakse

lämmastikubilansi pidamist ja andmete esitamist ainult põldude puhul, kus kasvatatakse

põhikultuurina tali- või suvinisu, ehk nii nagu 2025. aastal. Kui andmevahetus muutub

sujuvamaks ja efektiivsemaks, laiendatakse lämmastikubilansi pidamise ja andmete esitamise

nõuet juba kõikide põllukultuuride kohta nagu on toodud eelnõu punktis 2.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 34 lõikega 13, mille kohaselt 2026. aasta märtsis

jõustunud § 6 lõike 10, § 15 lõike 61, § 16 lõike 3, § 22 lõike 1 ja § 24 lõike 1 muudatusi

kohaldatakse alates 2026. aastast esitatud taotluste puhul. Nimetatud muudatusi rakendatakse

juba 2026. aastal esitatavate taotluste kohta, kuna tegemist on üldjuhul taotleja jaoks lihtsustavate

ja soodustavate muudatusega ning nendest saab lähtuda juba 2026. aasta põllumajandushooaega

planeerides.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL)

nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

3) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

5) komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–

94).

4. Määruse mõjud

Muudatused puudutavad keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejaid. 2025. aastal oli

selle toetuse taotlejaid kokku ca 2100.

Suuremal osal muudatustel on positiivne mõju toetuse taotlejatele ja riigiasutustele.

Muudatus, mille kohaselt mullaproovide võtmisel ei nõuta mikroelementide analüüsimist, kui

aianduskultuure, mille kasvatamise kohta toetust taotletakse, kasvatatakse kokku alla 0,30 hektari

suurusel põllumajandusmaal, saab taotleja hoida kokku rahalisi kulutusi, sest mullaproovide

analüüsid on tasulised teenused. Taotlejaid, keda selline muudatus mõjutab on umbkaudu

suurusjärgus 30.

Lisaks mõjutab töö- ja halduskoormuse mõttes positiivselt nii taotlejaid, koolituste läbiviijaid kui

makseasutust muudatus, mille kohaselt ei pea taotleja enam toetuse taotlemise aastal koolitusel

osalema, kui taotleja on vähemalt kolmel aastal perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku

majandamise toetust taotlenud ja taotleja või nimetatud isik on lõikes 1 nimetatud koolitusel

nendel toetuse taotlemise aastatel osalenud. Koolitusel peab seni osalema igal aastal, kui toetust

taotletakse ehk igal kohustuseaastal. See tähendab koolitajatele survet korraldada koolitusi igal

aastal ja suurele hulgale isikutele. Lisaks avaldab koolitusel osalemise nõue survet koolituste

eelarvele, mida korraldatakse teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse

raames. Seega võimalus rakendada koolitusel osalemise nõuet nii, et taotleja ega taotleja heaks

tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku

tegevusega, ei pea määruse § 16 lõikes 1 nimetatud koolitusel osalema, kui taotleja on vähemalt

kolmel aastal toetust taotlenud ja taotleja või nimetatud isik on lõikes 1 nimetatud koolitusel

nendel toetuse taotlemise aastatel osalenud, võimaldab ka eelarvet jagada muude tegevuste vahel,

mis muidu on kulunudki koolituste korraldamisele.

Lisaks omab positiivset mõju ka muudatus, mille kohaselt nõutakse ka 2026. aastal

lämmastikubilansi pidamise nõude täitmist ainult nende põldude puhul, kus kasvatatakse

põhikultuurina tali- või suvinisu.

Samuti omab positiivset mõju haljasväetiskultuuri kasvatamise lisategevuse elluviimise eest

toetuse andmine põllu kohta, millel taotleja kasvatab kohustuseaastal põhikultuurina kartulit.

Kartulikasvatamise sektoril on 2025. aastal seljataga väga raske aasta. Liigniiskus tegi paljude

kartulikasvatajate töö sisuliselt võimatuks, saagid jäid liigvee alla. Kartulitootmine Eestis on

viimasel viiel aastal püsinud vahemikus 59–83% turu vajadusest ja 2024. aastal oli isevarustatuse

tase 64%. Selleks, et toetada kartulikasvatamise sektorit võimaldatakse läbi toetuse pakkuda

kartulikasvatajatele veel ühe lisategevuse ellu viimise võimalust. Haljasväetiskultuuri

kasvatamise lisategevuse elluviimise eest antakse toetust, kui köögivilja või kartuli kasvatamisele

eelneval kohustuseaastal kasvatati samal põllul haljasväetiskultuure.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega tulusid riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks ning teadmiseks PRIAle, Eesti

Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule ja Eesti Aiandusliidule.