Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number 16-26/303868

Otsuse kuupäev 25.02.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustus AKTSIASELTS-i

TALLINNA VESI riigihankes „Ajutise

liikluskorraldusteenuse tellimine“ (viitenumber 303868)

RPE Liikluskorraldus OÜ pakkumuse tagasi lükkamise ja

Ramudden OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, RPE Liikluskorraldus OÜ, esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer-Jaadla

Hankija, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, esindaja

vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Kolmas isik, Ramudden OÜ

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta RPE Liikluskorraldus OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

3. Mõista RPE Liikluskorraldus OÜ-lt AKTSIASELTS-i TALLINNA VESI kasuks

välja lepingulise esindaja kulud summas 2637 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.12.2025 avaldas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (edaspidi Hankija) riigihangete

1 riigihangete seadus

2 (15)

registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Ajutise liikluskorraldusteenuse

tellimine“ (viitenumber 303868) (edaspidi Hange) hanketeate.

Hanke tulemusena sõlmitakse raamleping ühe pakkujaga (hanketeate p 5.1.15 – raamleping

ilma minikonkursita).

2. 23.01.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) RPE

Liikluskorraldus OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus taotlusetega tunnistada kehtetuks

AKTSIASELTS TALLINNA VESI 19.01.2026 protokollis 125/25 vastu võetud otsused

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta (p 2.2.) ja Ramudden OÜ (edaspidi ka Kolmas

isik) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (p 2.3)

3. Vaidlustuskomisjon teatas 29.01.2026 kirjaga 12.2-10/16 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 03.02.2026 ja neile vastamiseks 06.02.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad ja täiendava menetluskulude välja mõistmise taotluse Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, RPE Liikluskorraldus OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija on kehtestanud vastavustingimuse: Pakkuja teenuse eest vastutaval isikul peab

olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon ja kogemus:

1) teedeinsener, vähemalt tase 6 (spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid),

kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või

samaäärne;

2) vähemalt 2 aastane töökogemus liikluskorraldusteenuste osutamisel.

Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on Hankes nõutud teedeinsener tase 7 kutse

spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning kompetentsiks ehitustegevuse

juhtimine. Vaidlustaja on seisukohal, et tema poolt esitatud spetsialisti kutsekvalifikatsioon on

samaväärne.

Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust sellega, et Vaidlustaja

poolt Hankes pakutud spetsialistil puudus väidetavalt vajalik kompetents. Hankija protokolli

väljavõttest ei nähtu, kas Hankija on hinnanud või sisuliselt kaalunud Vaidlustaja poolt

esitatud spetsialisti kutse kompetentside samaväärsust.

4.2. Kutsestandard teedeinsener tase 6 (mis on Hankija soovitud spetsialisti nõude nn

baaskutsestandard) ei sisalda selliseid valitavaid pealkirjastatud kompetentse nagu

liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine.2

On küsitav, kas Hankijal oli võimalik Vaidlustaja pakutud spetsialisti kompetentse võrrelda

2 Vt Teedeinsener, tase 6, Kutsestandardid: Teedeinsener, tase 6 - Kutseregister

3 (15)

mingisuguse konkreetse teedeinseneri kutsestandardi kompetentsiga.

Hankes kirjeldatud kompetentside üldmääratluseks on liikluskorralduse projekteerimine või

projekteerimine-planeerimine (Vaidlustaja rõhutab - ilma projekteeritavat või planeeritavat

objekti täpsustamata).

Kutsestandardi Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kompetentsi Ehitustegevuse juhtimine

kirjelduses3 (p 5) on ära toodud, et ehitustegevuse juhtimise kompetentsi üheks osaks on ka

projekteerimine.

Vastava lisakompetentsi punktid 1-4 kirjeldavad muuhulgas vastava spetsialisti tegevust

analüüsimisel, tehnoloogia valikul, riskide hindamisel, maksumuste arvestamisel, eelarve ja

rahavoo plaani koostamisel, töökava koostamisel, meeskonna liikmete tööülesannete

määramisel ja ehitusplatsi vajalike ressurssidega varustuse tagamisel. Sellised tegevused on

kõik kokku võetavad väljendiga planeerimine, eraldi on kompetentsi kirjelduses välja toodud

nt rahavoo plaani koostamine.

Kuna Hankija ei ole täpselt välja toonud, milliseid kutsestandardi (lisa)kompetentse ta

kirjeldatud kutsega spetsialistilt soovib, tuleb neid käsitleda üldmõistetena, mis laiendavad

pakkumuse esitamiseks sobivate samaväärsete kutsestandardi kompetentside hulka

tingimusel, et need sisaldavad hankija määratletud kompetentside üldmõistetele vastavaid

oskusi.

4.3. Hankija poolt Hankes pakkuja poolt esitatud spetsialistile seatud kutsenõuded ei ole

kompetentside osas piisavalt üheselt mõistetavad, et oleks võimalik väita, et Vaidlustaja

pakutud spetsialist ei oleks oma kompetentside poolest olnud vastav Hankija nõutule kas (i)

nõude ebamäärasusest tuleneva samaväärse sobivuse või (ii) tehnilises kirjelduses välja

toodud tööde teostamise nõuete üldsõnalise kirjelduse kaudu, mis on kaetud ka Vaidlustaja

esitatud spetsialisti kompetentsi loeteluga.

4.4. Kuna Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus oli õigusvastane, on sellest tulenevalt

õigusvastane ka pakkumuste hindamistabelis järgmisel kohal asuva Kolmanda isiku kallima

pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

4.5. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.5.1. Vaidlust ei ole selles, et Hankija ei ole vastavustingimustes täpsustanud, mida ta loeb

spetsialisti kutse puhul samaväärsuseks. Seetõttu tuli Hankijal vastav seisukoht kujundada

Vaidlustaja pakkumuses näidatud spetsialisti kompetentsi osas pärast pakkumuse esitamist sh

pakkumuse sisulise hindamise käigus.

Vastavustingimus, mis nõuab kompetentsina vastutavalt spetsialistilt liikluskorralduse

projekteerimist, koosneb (täpse kutsestandardi kompetentsi vaste puudumisel) sisuliselt

kahest komponendist – projekteerimise võimekusest ning liikluskorralduse võimekusest.

Vaidlustaja pakutud spetsialist omab omandatud kutsest tulenevalt projekteerimise

üldkompetentsi, mis katab samaväärsuse kaudu vähemalt ühe Hankija poolt nõutud

3 Vt Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11372635

4 (15)

kompetentsi alternatiivi. Vaidlustaja ei ole väitnud, et tema spetsialisti kutse on identne

Hankija vastuses viidatud kompetentsiga B.3.8 (mis ei saakski nii olla, kuna see oleks

ebamõistlikult piirav ja läheks vastuollu mõistega „samaväärne“). Vaidlustaja hinnangul tuleb

olukorras, kus Hankija ise on kehtestanud vastavustingimuse, mida tuleb käsitleda

määratlemata õigusmõistena, sisustada seda tingimust laiemalt.4

Hankijal oleks tulnud anda hinnang sellele, kas Vaidlustaja poolt esitatud spetsialistil on

nõutuga samaväärne kompetents lähtudes sellest, et: (i) kas spetsialistil on olemas vajalik

kutse ning (ii) kas tema lisakompetentsid on oma tegeliku sisu (st spetsialisti tegelike ja

dokumenteeritud oskuste) poolest vastavustingimustes määratlemata õigusmõistetena

väljendatud kompetentside osas dokumenteeritult piisavad, et täita tehnilises kirjelduses

märgitud ülesandeid.

Hankija on küll oma vastuses toonud välja põhjused, miks Vaidlustaja pakutud spetsialist ei

sobi väidetavalt omandatud kutsega kaasneva kompetentsi tõttu formaalselt (st väidetava

nominaalse kutsekompetentsi puudumise tõttu), kuid Hankija ei ole siiani sisuliselt välja

toonud, miks konkreetne spetsialist ei suudaks oma dokumenteeritud projekteerimise

kompetentsile tuginedes osutada hangitavat teenust nn samaväärsuse alusel, eriti arvestades

kompetentsidena Hankes kirjeldatud teist alternatiivi projekteerimine- planeerimine.

Hankija on eiranud asjaolu, et vastavustingimustes on spetsialisti kompetentsid esitatud

valikuliselt põhimõttel „kas üks või teine või samaväärne“ ning üheks valikuliseks

kompetentsiks oli projekteerimine- planeerimine. Kompetentsi projekteerimine- planeerimine

puhul ei ole Hankija täpsustanud, millega on tegemist. Seetõttu on ja pidi mõistlikule

pakkujale olema arusaadav, et projekteerimise-planeerimise kompetentsi täitmiseks piisab

projekteerimise ja planeerimise sisulisest kompetentsist, mis Vaidlustaja poolt esitatud

teedeinsenerist spetsialistil ka olemas on.

4.5.2. Vastutava spetsialisti kompetentsi samaväärsuse kitsendamine üksnes valitavale

kompetentsile B.3.8 tähendaks sisuliselt nimetatud kompetentsi nõuet (so valitav kompetents

B.3.8 või selle puudumine), mis välistaks seejuures igasuguse samaväärsuse hindamise

võimaluse. Selline tõlgendamine oleks väär ja selges vastuolus kõnesoleva vastavustingimuse

sisu ja eesmärgiga.

Samas isegi juhul kui sellise kitsendava määratluse saaks oletuslikult kanda üle määratlemata

õigusmõiste kompetentsile liikluskorralduse projekteerimine (millega Vaidlustaja eeltoodud

põhjustel siiski ei nõustu), ei saaks mitte mingil juhul selliselt (so kitsendavalt) sisustada või

tõlgendada teist valikulist kompetentsi projekteerimine- planeerimine, mille Hankija on

sõnastanud oluliselt laiemalt (kasutamata seejuures ka väljendit liikluskorraldus(e)).

Kuna Hankija on vastutavat spetsialisti puudutavas vastavustingimuses näinud ette

samaväärse kompetentsi võimaluse, ei ole võimalik (seda enam määratlemata õigusmõistete

liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine kasutamisel) tõlgendada

4 Laiendava tõlgendamise kohustust määratlemata õigusmõistete sisustamisel on jaatatud ka

vaidlustuskomisjon oma varasemas praktikas: „Seega leiab vaidlustuskomisjon, et sondproof (helikindlus) on

käesoleval juhul käsitletav määratlemata õigusmõistena ning Hankija ei ole täpsustanud, milline peab olema

helikindluse tase. Seega tuleb lugeda kõnealusele tingimusele vastavaks igasugune helikindluse tase ja

mittevastavuseks selle täielik puudumine.“, vt VAKO 132-25/288958, p 19.

5 (15)

seda tingimust vaid ühe kindla valitava kompetentsi sisu kaudu (so lisakompetentsi B.3.8

olemasolu). Selline tõlgendus läheks diametraalselt vastuollu samaväärsuse mõttega, st

tegemist ei oleks mitte samaväärsuse, vaid identsusega.

4.5.3. Vaidlustaja ei sea kahtluse alla Hankija väidet, et Hankijal on kohustus määratlemata

õigusmõisteid sisustada. Küll aga peab selline sisustamine olema juba tegevuse pealkirjast

lähtuvalt sisuline, mitte formaalne. Teisisõnu öeldes tulnuks Hankijal enne määratlemata

õigusmõistete liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine (või

samaväärne) sisustamist ainult ühe lisakompetentsi B.3.8 alusel (milline järeldus on seejuures

täiesti ebakorrektne) ikkagi ka sisuliselt hinnata ja analüüsida:

(i) kas Vaidlustaja spetsialisti dokumenteeritud kompetentsid võimaldavad tehnilises

kirjelduses välja toodud ülesandeid täita ning

(ii) kas Vaidlustaja spetsialist omab vastavustingimuses toodud määratlemata õigusmõistetega

liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine samaväärset kompetentsi.

Antud juhul nähtub asjaoludest, et Hankija sellist sisulist kontrolli ja kaalumist Vaidlustaja

vastutava spetsialisti kompetentsi osas teostanud ei ole. Tegemist on olulise kaalutlusveaga,

mis on toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise Vaidlustaja pakkumise tagasilükkamise näol.

4.5.4. Hankija on vaidlustuse esitamise järgselt palunud Kutsekojalt seisukohta, kas

teedeinseneri kutse kompetentsid B.3.3 (Ehitustegevuse juhtimine) ja B.3.8

(Liikluskorralduse projekti koostamine) on samaväärsed.

Selline küsimuse püstitus kahe kutsestandardi kompetentsi vahel on juba oma sisult täiesti

väär, kuna Vaidlustaja ei ole kunagi väitnud, et kompetentsid B.3.3 ja B.3.8 on samaväärsed.

Lisaks on selline võrdlus oma olemuselt ekslik ka seetõttu, et Hankija ise on määratlemata

õigusmõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine- planeerimine pidanud

vajalikuks ja võimalikuks sisustada läbi tehnilise kirjelduse, mitte läbi valitava kompetentsi B

3.8. (sest vastasel korral oleks Hankija selle vastavustingimuse selliselt ka pidanud sõnastama,

mida Hankija vaidlusalusel juhul ei teinud). Seetõttu on siinjuures veel ka valikulise

kompetentsi B 3.8. mängutoomine Hankija poolt asjakohatu.

Hankija väide, et vastutava spetsialisti kompetents peab olema identne kutsestandardi

kompetentsiga B.3.8, tekitab selge vastuolu ka Hankija enda käsitlusega sellest, et sisustamine

toimus antud juhul läbi tehnilise kirjelduse. Hankijal ei ole võimalik samaaegselt sisustada

määratlemata õigusmõistet läbi tehnilise kirjelduse ja konkreetse kutsestandardi kutse

kompetentsi, kuna need annavad samaväärsuse hindamisel erineva tulemuse.

Hankija esitatud Kutsekoja seisukoht annab küll vastuse selle kohta, et kompetentsid B.3.3 ja

B.3.8 ei ole samaväärsed, kuid ei vasta küsimusele, kas Vaidlustaja spetsialisti kompetents

B.3.3 on samaväärne Hankija enda käsitluses viidatud määratlemata vastavustingimuse

õigusmõiste projekteerimine-planeerimine sisustamise läbi tehnilises kirjelduses välja toodud

ülesannete.

Hankija Vaidlustaja spetsialisti kompetentsi sisuliselt hinnanud ei ole. Hankija on seejuures

piirdunud põhimõtteliselt vasturääkiva ja formaalse seisukohaga, et Hankija mõlemad

vastavustingimused on määratlemata õigusmõisted, mida tuleb sisustada (i) läbi tehnilise

kirjelduse (mille puhul samaväärsuse hindamist teise alternatiiviga teostatud ei ole) või (ii)

6 (15)

kitsendavalt läbi teedeinseneri kutsekompetentsi B.3.8. Selline Hankija käsitlus on väär.

Hankija seisukohtadest nähtub, et isegi kui Hankija seostas vastavustingimuste esimese

alternatiivi liikluskorralduse projekteerimine teedeinseneri kutse valitava kompetentsiga

B.3.8 (millega Vaidlustaja siiski sisuliselt kindlasti ei nõustu ja peab seda vääraks), ei saa seda

teha teise alternatiivi projekteerimine-planeerimine puhul (ja seda eriti olukorras, kui

vastavustingimus on täidetud ka juhul, kui pakutav spetsialist on samaväärne). Vaidlustaja

spetsialisti kompetentsi sisulise vastavuse kontrolli tehnilisele kirjeldusele (millele Hankija

on oma vastuses ühe määratlemata õigusmõiste sisustamise alternatiivina rõhutanud) ei ole

toimunud.

Vaidlustaja spetsialisti kompetents B.3.3 sisaldab oma sisulise osana projekteerimist ja

planeerimist, mistõttu täidab Vaidlustaja spetsialist samaväärsuse kaudu vastavustingimuse

mõlema alternatiivi puhul, kuid igal juhul vähemalt selle teise alternatiivi projekteerimine-

planeerimine kaudu. Sellist vastavuse sisulist hindamist Hankija tegevusest Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamise otsuses ei nähtu, mistõttu on vaidlustatav Hankija otsus

puudulike kaalutlustega ja rikub seeläbi oluliselt Vaidlustaja subjektiivseid õigusi. 5. Hankija; AKTSIASELTS TALLINNA VESI, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas Vaidlustaja pakkumuses näidatud pakkuja

teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon vastas vastavustingimusele, st täpsemalt

selles:

• kuidas mõista vastavustingimuse nõuet „teedeinsener, vähemalt tase 6

(spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid) kompetentsid: liikluskorralduse

projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või samaväärne“;

• kas Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon

„teedeinsener tase 7 kutse spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning

kompetentsiks ehitustegevuse juhtimine“ on samaväärne vastavustingimuse

kutsekvalifikatsiooni nõudega liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-

planeerimine.

Hankija on seisukohal, et:

1) vastavustingimuse nõuet pakkuja teenuse eest vastutava isiku kohta tuleb mõista

lähtudes „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) näidatud Hankega tellitava teenuse sisust.

Hankijal on pädevus määratlemata õigusmõistet sisustada;

2) Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon ei ole

samaväärne Hanke vastavustingimuse nõudega teenuse eest vastutava isiku suhtes, millist

järeldust kinnitab ka SA Kutsekoda seisukoht.

5.2. Hanke vastavustingimuse nõuet pakkuja teenuse eest vastutava isiku kohta tuleb mõista

TK-s näidatud Hankega tellitava teenuse sisust. Hankijal on määratlemata õigusmõiste

sisustamise pädevus.

Hankija lähtus teenuse eest vastutavale isikule kutsekvalifikatsiooni nõude kehtestamisel SA

Kutsekoda veebilehel teedeinseneri tase 6 kutsestandardist.5 See tähendab, et pakkuja teenuse

eest vastutav isik peab vastama vähemalt teedeinsener tase 6 nõudele, kuid võib-olla ka

5 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11369113.

7 (15)

kõrgema tasemega, nt diplomeeritud teedeinsener tase 76 või olla sellega samaväärne (nt

välisriigi asjaomane kutsestandard).

5.2.1. On tõsi, et teedeinseneri tase 6 ega tase 7 kutsestandardid ei sisalda teedeinseneri

valitava kompetentsi hulgas vastavustingimustes näidatud tegevusi liikluskorralduse

projekteerimine, projekteerimine-planeerimine või samaväärne. Tegemist on määratlemata

õigusmõistetega. Kuna pakkuja vastutav spetsialist kui teenuse eest vastutav isik peab tagama

Hankega tellitava teenuse kohase osutamise, on põhjendatud sisustada vastavustingimustes

määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-

planeerimine lähtudes Hankega tellitava teenuse sisust (vt nt Riigikohtu 14.03.2011 otsus

asjas 3-3-1-87-10, p 16 viimane lause; Riigikohtu 21.11.2022 otsus asjas 3-19-2398, p 16).

Vastupidine seisukoht tähendaks, et teenuse eest vastutaval isikul puudub Hankega tellitava

teenusega seos ning teenuse eest vastutava isiku suhtes kehtestatud vastavusnõuded kaotaksid

oma mõtte. Ka Vaidlustaja on samal seisukohal. Nõuded Hankega tellitava teenuse suhtes on

sätestatud eeskätt TK-s.

5.2.2. Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist. TK p 1 kohaselt on

Hanke eesmärgiks ajutise liikluskorraldusteenuse ostmine, mis tähendab avarii- ja

hooldustööde ning ehitusobjekti tähistamist ja liikluse reguleerimist ajutiste

liikluskorraldusvahenditega kohtades, kus toimub Hankija poolt kaevamine või mõni muu

liiklust segav tegevus ja vajalik on ajutine liikluskorraldus; liikluskorraldusvahenditeks

loetakse: liiklusmärgid, teemärgised, foorid, vilkurid, piirdeaiad ning muud tõkestus- ja

hoiatusvahendid. TK p 1 näeb ette, et teenuse osutamisel lähtutakse liiklusseadusest,

majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“ (edaspidi määrus nr 43), määruse nr 43 lisas 2 toodud näidisskeemidest

ja määruse nr 43 lisas 3 näidatud ajutise põrkepiirde kasutamise nõuetest.

Hankega tellitav teenus on täpsemalt kirjeldatud TK p-s 2, mille järgi teenus sisaldab: (a)

määruse nr 43 lisas 2 toodud liiklusskeemide tellimist, tarnimist ja ülesepanekut objektile,

liikluskorralduse projekteerimist ning kooskõlastamist vajalikes ametiasutustes; (b) aedade

renti; (c) erijuhtudel ajutiste põrkepiirete tellimist, tarnimist ja objektile ülespanekut; ning (d)

avariiobjektidel ajutise liikluskorralduse paigaldamist täies ulatuses.

Jättes kõrvale aedade rendi, ajutiste põrkepiirete tellimise, tarnimise ja objektile ülespaneku

ning ajutise liikluskorralduse paigaldamise, on põhjendatud väita, et Hankega tellitav teenus

on liikluskorralduse projekteerimine, st liikluskorralduse projektide koostamine ja

kooskõlastamine. See järeldus on kooskõlas vastavustingimustes kasutatud väljenditega

liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-planeerimine.

5.2.3. Arvestades, et Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, st

liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist, on põhjendatud samastada

vastavustingimustes vastutava spetsialisti suhtes kehtestatud nõuetes sisalduvaid

määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-

planeerimine teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8

liikluskorralduse projekti koostamine. Selle kompetentsi sisuks on liikluskorralduse projekti

koostamine kas tase 6 pädevuse piirides (teedeinsener tase 6) või piiranguteta (teedeinsener

tase 7) ning tegevusnäitajateks on: 1) uuringukava koostamine, lähtudes lähteülesandest ja -

6 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11372635

8 (15)

andmetest; uuringuala määratlemine ja vajalike vaatlus-/mõõtepunktide valimine;

maakasutuse, selle muutuste ja liiklusvoogudele avaldatava mõju hindamine; 2) uuringukava

alusel ettenähtud uuringute tegemine või tegemise korraldamine; 3) liiklusprojekti koostamine

ja vajalike arvutuste sooritamine.

5.2.4. Hankijal on tema kehtestatud hanketingimustes sisalduvate määratlemata õigusmõistete

sisustamise kohustus ja selle valguses asjaolude hindamise kohustus (vt nt Riigikohtu

04.11.2020 otsus asjas 3-20-924, p 32). Hankija ongi käesoleval juhul 19.01.2026 otsuses

sisustanud määratlemata õigusmõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-

planeerimine kooskõlas kutseregistri andmebaasi andmetega, st teedeinseneri tase 6 ja tase 7

valitava kompetentsiga B.3.8 liikluskorralduse projekti koostamine. Põhjusel, et Hankega

tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, st liikluskorralduse projektide

koostamist ja kooskõlastamist ja et liikluskorralduse projekteerimine on samaväärne

teedeinseneri tase 6 ja tase 7 valitava kompetentsiga B.3.8 liikluskorralduse projekti

koostamine, on Hankija 19.01.2026 otsustes määratlemata õigusmõisteid liikluskorralduse

projekteerimine ja projekteerimine-planeerimine õigesti sisustanud.

5.3. Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kutsekvalifikatsioon ei ole samaväärne

vastavustingimustes esitatud nõudega teenuse eest vastutava isiku suhtes, millist järeldust

kinnitab ka SA Kutsekoda seisukoht.

Vaidlustaja tugineb samaväärsusega seonduvalt kutseregistris teedeinsener, tase 7 valitava

kompetentsi B.3.3 ehitustegevuse juhtimine sisustamisele. Vaidlustaja seisukoht on ekslik.

Kutseregistrit peab SA Kutsekoda, mis on kutseregistri volitatud töötleja (vt Vabariigi

Valitsuse 28.05.2009 määrus nr 79 „Kutseregistri põhimäärus“ § 1 lg 2).7 Vastuseks Hankija

26.01.2026 päringule teatas SA Kutsekoda 27.01.2028, et valitavad kompetentsid B.3.3

„Ehitustegevuse juhtimine“ ja B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“ on sisult

erinevad tegevused, mistõttu ei saa öelda, et kutsed on samaväärsed pädevuse tõendamisel

(Lisa 1).

5.4. Hankija täiendavad seisukohad.

5.4.1. On oluline, et vastavustingimustes pakkuja teenuse eest vastutava isiku

kutsekvalifikatsiooni nõude aluseks on teedeinseneri vähemalt tase 6 ja kõrgem kutsestandard.

Sellele viitavad väljendid vähemalt tase 6, spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid) ja

kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine. Järelikult

saab pakkuja teenuse eest vastutava isiku lisakompetents, nagu see on väljendatud

teedeinseneri tase 6 ja kõrgem kutsestandardis, olla vastavustingimustes nõutuga samaväärne

üksnes juhul, kui vastava isiku lisakompetents on samaväärne teedeinseneri tase 6 või

kõrgema lisakompetentsiga B.3.8.8

SA Kutsekoda kui kutsestandardite koostamist ja avaldamist korraldav haldusorgan selgitas

juba 27.01.2026 e-kirjas (vt Hankija 28.01.2026 vastuse lisa), et Vaidlustaja teenuse eest

7 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/129072016015?leiaKehtiv. 8 Põhjendused, miks tuleb VT-s vastustava isiku kutsekvalifikatsiooni nõue „liikluskorralduse projekteerimine

või projekteerimine-planeerimine või samaväärne“ samastada teedeinsener, tase vähemalt 6 või kõrgem

kutsestandardi valitava kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“ on esitatud hankija

28.01.2026 vastuse p-des 8.1 – 8.4.

9 (15)

vastutava isiku teedeinsener vähemalt tase 6 lisakompetents B.3.3 „Ehitustegevuse juhtimine“

ei ole samaväärne teedeinsener vähemalt tase 6 lisakompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse

projekti koostamine“.

Seda seisukohta kinnitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsus asjas 3-25-3227, p

17: „Kohtu hinnangul ei tulene seadusest, et EhS § 24 lg 2 p-s 2 nimetatud ehitusprojekti

koostamise tegevusala hõlmaks universaalselt kõiki ehitusprojekteerimisega seotud tegevusi,

mille pädevust tuleks tõendada vastavalt kutsestandardile. Ehitusinseneri kutsestandardid

eristavad selgelt nt ehitusprojekti koostamise, omanikujärelevalve, ehitise auditi ning ka

projekteerimise juhtimise kompetentse. Olukorras, kus EhS § 24 lg 2 loetelus on lisaks p-s 2

nimetatud ehitusprojekti koostamisele konkreetselt välja toodud ka mitmed muud tegevusalad,

mis üksüheselt vastavad teatud projekteerija kutse kompetentsidele (p 3 omanikujärelevalve

tegemine, p 7 ehitusprojekti ekspertiis, p 8 ehitise audit), oleks põhjendamatu asuda

seisukohale, et p-s 2 nimetatud ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamise

tegevusala hõlmab üksiku erandina lisaks kutsestandardites nimetatud ehitusprojekti

koostamise kompetentsidele ka kõiki muid projekteerija kompetentse ja seab piiranguid

nendel tegevusaladel tegutsemiseks.“9

Ringkonnakohtu viidatud seisukoht lükkab ümber väite, et Vaidlustaja spetsialisti kompetents

B.3.3 sisaldab oma sisulise osana projekteerimist ja planeerimist, mistõttu täidab Vaidlustaja

spetsialist samaväärsuse kaudu vastavustingimuse mõlema alternatiivi puhul, kuid igal juhul

vähemalt selle teise alternatiivi projekteerimine- planeerimine kaudu.

Eeltoodud põhjustel on ebaõiged väited, et Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutav isik

suudab oma dokumenteeritud projekteerimise kompetentsile tuginedes osutada hangitavat

teenust samaväärsuse alusel, eriti arvestades kompetentsidena Hankes kirjeldatud teist

alternatiivi.

5.4.2. Kuna Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku kompetents B.3.3.

„Ehitustegevuse juhtimine“ ei ole samaväärne vastavustingimustes nõutud vastutava isiku

kompetentsiga, on sisutühi Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja teenuse eest pakutav isik suudab

Hankega tellitavat teenust osutada samaväärsuse alusel, arvestades vastavustingimuste teist

alternatiivi projekteerimine-planeerimine.

Hankega tellitav teenus sisaldab liikluskorralduse projekteerimist, liikluskorralduse

projektide koostamist ja kooskõlastamist, mitte erinevaid alternatiivseid teenuseid. Oluline on

seegi, et Hankija on põhjendanud Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava isiku

kompetentsi puudumist mh SA Kutsekoda 27.01.2026 e-kirja seisukoha ja ka nt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.01.2026 otsusega, kuid Vaidlustaja ei ole oma väidet, et tema pakutud

teenuse eest vastutava isiku kompetents vastab vastavustingimustes nõutule, vähimalgi määral

põhjendanud ega tõendanud. Ka Vaidlustajal on tõendamis- ja põhjendamiskohustus, st

kohustus põhistada ja tõendada, et tema pakutud teenuse eest vastutav isik vastab Hankes

9 Ringkonnakohtu otsuses viidatud ehitusinseneri kutsestandardid nt ehitusprojekti koostamise,

omanikujärelevalve, ehitise auditi ning projektijuhtimise kompetentsid on teedeinseneri tase 7 valitavad

kompetentsid B.2.5 – B.2.2.23 (link https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11465213). Teisisõnu

– ringkonnakohus leidis, et teedeinseneri tase 7 valitav kompetents B.2.5 „Hoone ehitusprojekti koostamine“ ei

hõlma teisi valitavaid kompetentse. Käesoleval juhul on vaidlus, kas vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutava

isiku valitav kompetents B.3.3 „Ehitustegevuse juhtimine“ hõlmab või on samaväärne hankija nõutud

lisakompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. Ringkonnakohtu otsus vastab sellele

küsimusele eitavalt.

10 (15)

nõutule (vt näiteks mutatis mutandis Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas 3-3-1-87-10, p 20).

Paljasõnalised etteheited, et Hankija ei ole hinnanud ega analüüsinud Vaidlustaja pakutud

teenuse eest vastutava isiku kompetentsi ühe või teise alternatiivi järgi, ei ole Vaidlustaja

põhjendamis- ja tõendamiskohustuse täitmine.

5.4.3. Riigikohus on määratlemata õigusmõistega seonduvat selgitanud erinevates

kohtulahendites (nt Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas 3-3-1-87-10, p-d 16 ja 17; Riigikohtu

11.12.2020 otsus asjas 3-20-1198, p 12 jj). Kohtupraktikas on leitud, et määratlemata

õigusmõistet tuleb sisustada lähtudes konkreetsest olukorrast (vt nt Riigikohtu 14.10.2020

määrus asjas 3-19-882, p 23.4), kuid kordagi ei ole leitud, et määratlemata õigusmõistet tuleb

tõlgendada laiendavalt. Sel põhjusel on ebaõige Vaidlustaja seisukoht määratlemata

õigusmõiste laiendava sisustamise kohta ning see tooks kaasa olukorra, kus nt teenuse eest

vastutavaks isikuks võiks lugeda ka isiku, kellel tegelikult puudub nõutud kompetents. Sellisel

juhul võiks mis tahes riigihankes, kus on küsitud vastutava isiku kutsekvalifikatsiooni,

pakkuda samaväärsena mõnda muud kutsekvalifikatsiooni, mis on tingimuses küsitud

kvalifikatsiooniga mingilgi määral (nt mõne tegevusnäitaja kaudu) kaudsemalt seotud. Selline

lähenemine tooks endaga kaasa riigihankel osalemisel ilmselge ebaselguse, kuigi riigihankes

sätestatud tingimused peaksid olema pakkujatele üheselt arusaadavad.

5.4.4. Määratlemata õigusmõiste sisustamine ei ole kaalutlusotsus. Määratlemata õigusmõiste

sisustamine on hindamisotsus, mitte kaalutlusotsus (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr

3-20-1198, p-d 12 ja 13). Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja 03.02.2026 täiendava seisukoha p

2.13 väide, et hankija on teinud määratlemata õigusmõiste sisustamisel kaalutlusvea.

5.4.5. Vastavustingimustes mõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-

planeerimine on samatähenduslikud. Vastavustingimustes sätestatud pakkuja teenuse eest

vastutava isiku kompetentsinõue on samastatav teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi

valitava kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. See järeldus on ka

põhjendatud, kuna esiteks Hankija lähtus pakkuja teenuse eest vastutava isiku

kutsekvalifikatsiooni nõudmisel teedeinsener vähemalt tase 6 ja kõrgem kutsestandardist,

mida kinnitab vastavustingimustes pakkuja teenuse eest vastutava isiku

kvalifikatsiooninõuete mõistekasutus ja teiseks Hankega tellitav teenus sisaldab

liikluskorralduse projekteerimist, liikluskorralduse projektide koostamist ja kooskõlastamist.

Arvestades eelnevat on põhjendatud lugeda vastavustingimustes teenuse eest vastutava isiku

kompetentsi määratlevad mõisted liikluskorralduse projekteerimine ja projekteerimine-

planeerimine samatähenduslikuks teedeinseneri tase 6 ja tase 7 kutsestandardi valitava

kompetentsiga B.3.8 „Liikluskorralduse projekti koostamine“. Sel põhjusel on ebaõiged

väited, et Vaidlustaja teenuse eest vastutava isiku teedeinsener tase 7 kompetents B.3.3 ei vasta

teedeinseneri tase 6 või tase 7 kompetentsile B.3.8, kuid vaidlustaja teenuse eest vastutav isik

vastab siiski vastavustingimustes määratlemata õigusmõistele projekteerimine-planeerimine. 6. Kolmas isik, Ramudden OÜ, oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus

Hankija 19.01.2026 protokolli 125/25 p-i 2.2. kohaselt vastavalt § 114 lg 2 lükata tagasi RPE

Liikluskorraldus OÜ esitatud pakkumus, kuna pakkumus ei vasta lihthanke alusdokumentides

esitatud tingimustele järgnevas osas: Kutseregistri andmebaasi andmete kohaselt vastutava

11 (15)

spetsialisti kutsekvalifikatsiooni kompetentside hulgas ei nähtu hankes nõutud vastutava isiku

kutsekvalifikatsiooni kompetentse, milleks olid liikluskorralduse projekteerimine või

projekteerimineplaneerimine või samaväärne. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 ei osale pakkuja,

kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses.

Vaidlustaja on selle otsuse vaidlustanud ja leiab, et:

1) Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on nõutud teedeinsener tase 7 kutse

spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning kompetentsiks ehitustegevuse

juhtimine ja see on samaväärne;

2) kuna Hankija ei ole täpselt välja toonud, milliseid kutsestandardi (lisa)kompetentse ta

kirjeldatud kutsega spetsialistilt soovib, tuleb neid käsitleda üldmõistetena, mis

laiendavad pakkumuse esitamiseks sobivate samaväärsete kutsestandardi

kompetentside hulka tingimusel, et need sisaldavad Hankija määratletud

kompetentside üldmõistetele vastavaid oskusi;

3) kutsestandardi Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 kompetentsi Ehitustegevuse

juhtimine kirjelduses on ära toodud, et ehitustegevuse juhtimise kompetentsi üheks

osaks on ka projekteerimine - Vaidlustaja pakutud spetsialist omab omandatud kutsest

tulenevalt projekteerimise ja planeerimise üldkompetentsi, mis katab samaväärsuse

kaudu Hankija poolt nõutud kompetentsi;

4) Valikulise kompetentsi projekteerimine- planeerimine puhul piisab projekteerimise ja

planeerimise sisulisest kompetentsist, mis Vaidlustaja poolt esitatud teedeinsenerist

spetsialistil olemas on;

5) ei ole võimalik tõlgendada seda tingimust vaid ühe kindla valitava kompetentsi sisu

kaudu (so lisakompetentsi B.3.8 olemasolu), selline tõlgendus läheks vastuollu

samaväärsuse mõttega;

6) Hankija esitatud Kutsekoja seisukoht annab küll vastuse selle kohta, et kompetentsid

B.3.3 ja B.3.8 ei ole samaväärsed, kuid ei vasta küsimusele, kas Vaidlustaja spetsialisti

kompetents B.3.3 on samaväärne Hankija enda käsitluses viidatud määratlemata

vastavustingimuse õigusmõiste projekteerimine- planeerimine sisustamise läbi

tehnilises kirjelduses välja toodud ülesannete;

7) isegi kui Hankija seostas vastavustingimuste esimese alternatiivi liikluskorralduse

projekteerimine teedeinseneri kutse valitava kompetentsiga B.3.8 (millega Vaidlustaja

siiski sisuliselt kindlasti ei nõustu ja peab seda vääraks), ei saa seda teha teise

alternatiivi projekteerimine- planeerimine puhul (ja seda eriti olukorras, kui

vastavustingimus on täidetud ka juhul, kui pakutav spetsialist on samaväärne).

Vaidluse põhiküsimused on järgmised:

1) milliseid vastavast kutsestandardist tulenevaid valitavaid kompetentse Hankija

pakkuja teenuse eest vastutavalt isikult nõudis;

2) kas need on olemas Vaidlustaja poolt esitatud teenuse eest vastutaval isikul.

7.1. Vastavustingimused osas „Vastutav spetsialist“ on järgmine tingimus (edaspidi

Tingimus):

„Pakkuja teenuse eest vastutaval isikul peab olema vähemalt järgmine kutsekvalifikatsioon ja

kogemus:

1) teedeinsener, vähemalt tase 6 (spetsialiseerumine: teedeehitus ja korrashoid),

kompetentsid: liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või

samaväärne;

2) vähemalt 2 aastane töökogemus liikluskorraldusteenuste osutamisel.“

12 (15)

Vaidlustaja poolt pakutud teenuse eest vastutaval isikul on järgmine kutsekvalifikatsioon -

Diplomeeritud teedeinsener tase 7 spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning

valitud kompetents ehitustegevuse juhtimine. Seega pole isikul Tingimuses nõutud valitud

kompetentse liikluskorralduse projekteerimine, projekteerimine-planeerimine.

7.2. Kehtiva kutsestandardi kohaselt kutse teedeinsener, tase 6 koosneb üldoskustest B.2,

kohustuslikust kompetentsist B.3.1 ja spetsialiseerumisega seotud valitavatest

kompetentsidest B.3.2-B.3.8.Kutse teedeinsener, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused,

kohustuslik kompetents ja vähemalt üks spetsialiseerumisega seotud valitav kompetents.

Spetsialiseerumisega "Teed" seotud valitavateks kompetentsideks on B.3.2.-B.3.3 ja B.3.5.-

B.3.8.[---] Kõikide kompetentside hindamine toimub vastavalt valitud spetsialiseerumisele.

Seega valitavad kompetentsid näitavad isiku spetsialiseerumist. Kutse teedeinsener, tase 6

saamiseks pidi valima välja vähemalt ühe valitava kompetentsi, mida hinnati.

Teedeinseneri tase 6 kompetentsid on toodud kutsestandardis. Kehtiva teedeinsener tase 6

kutsestandardi10 järgi on valitavad kompetentsid:

B.3.2. - projekti koostamine;

B.3.3. - ehitustegevuse juhtimine;

B.3.4. - ehitustegevuse juhtimine , sh korrashoid (ainult spetsialiseerumine sillad puhul);

B.3.5. - ehitusjuhtimine;

B.3.6. - omanikujärelevalve tegemine;

B.3.7. - korrashoid;

B.3.8. - liikluskorralduse projekti koostamine.

Kuni 30.06.2025 kehtinud teedeinsener tase 6 kutsestandardi11 järgi olid valitavad

kompetentsid:

A.2.4. -tee ehitusprojekti koostamine;

A.2.5. – silla ehitusprojekti koostamine;

A.2.6. - ehitustegevuse juhtimine;

A.2.7. - ehitusjuhtimine;

A.2.8. - omanikujärelevalve;

A.2.9. – tee korrashoid;

A.2.10.- silla korrashoid;

A.2.11. - liikluskorralduse projekti koostamine.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuses on nõutud valitavat kompetentsi - Hankija

eesmärgiks on olnud Tingimuses nõuda teatud spetsialiseerumist.

7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on Tingimuses eksinud, kui on valitavateks

kompetentsiks kirja pandud kompetentsid liikluskorralduse projekteerimine ja

projekteerimine-planeerimine, sest täpselt sellises sõnastuses valitavaid kompetentse

kutsestandardis pole.

Vaidlust ei saa olla selles, et liikluskorralduse projekteerimine on sama, mis on kehtivas ja ka

10 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11369113

11 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11228590

13 (15)

kuni 30.06.2025 kehtinud kutsestandardis nimetatud valitud kompetents liikluskorralduse

projekti koostamine. Vaidlustaja küll ei nõustu sellega, aga pole veenvalt põhjendanud seda,

miks liikluskorralduse projekteerimine ja liikluskorralduse projekti koostamine saavad olla

erinevad kompetentsid.

Vaidlus on aga selles, mis kompetentsiks saab pidada kompetentsi projekteerimine-

planeerimine.

Vaidlustaja leiab, et kui Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsestandardis on järgmine

tegevusnäitaja: „5. Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised,

tagades nende nõuetele.“ ja teised tegevusnäitajad viitavad planeerimisele, siis saab lugeda

Diplomeeritud teedeinsener tase 7 valitud kompetentsi ehitustegevuse juhtimine vastavaks või

samaväärseks Tingimuses toodud kompetentsiga projekteerimine-planeerimine.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu.

7.4. Hanke lühikirjeldus kohaselt hanke sisuks on ajutine liikluskorraldusteenus, mis tähendab

avarii- ja ehitusobjekti tähistamist ning liikluse reguleerimist ajutiste

liikluskorraldusvahenditega kohtades, kus toimub Hankija poolt kaevamine või mõni muu

liiklust segav tegevus.

Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) p-ides 2.1. kuni 2.4. on toodud tööd, mida tellitav teenus

sisaldab. Tegemist on:

1) liiklusskeemide tellimise, tarnimise ja ülesepanemise, liikluskorralduse

projekteerimiste ning kooskõlastamistega;

2) aedade rendiga;

3) ajutiste põrkepiirete tellimise, tarnimise ja ülesepanekuga;

4) avariiobjektidel ajutise liikluskorralduse paigaldamisega.

Kõik need tööd on seotud Hankijale liikluskorraldusteenuse osutamisega. Kuna valitavad

kompetentsid näitavad spetsialiseerumist, siis vastab Tingimusele selline valitav kompetents,

mis seondub liikluskorraldusega. See on kooskõlas Hankega tellitava teenuse sisuga.

Seega juhul, kui pakkuja esitab isiku, kellel on vastav kutsetunnistus, kuid pole valitavat

kompetentsi liikluskorralduse projekti koostamine, pidi Hankija kindlaks tegema, kas isikul

olemasolev valitav kompetents on seotud liikluskorraldusega.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et Tingimuses nõutud kompetentsi projekteerimine-

planeerimine nõue on täidetud siis, kui mistahes kompetentsi puhul on kutsestandardis

nimetatud projekteerimist ja planeerimist.

7.5. Vaidlustaja poolt pakutud spetsialistil on Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutse

spetsialiseerumisega teedeehitusele ja korrashoiule ning valitud kompetentsiks ehitustegevuse

juhtimine (B.3.3.)

Hankija on esitanud kirjavahetuse SA-ga Kutsekoda. 26.01.2026 on Hankija pöördunud SA

Kutsekoda poole järgmiselt: „Palun selgitust, kas kutsestandard diplomeeritud teedeinsener,

tase 7 spetsialiseerumine B.3.1 (teehoid) valitav kompetents B.3.3 (ehitustegevuse juhtimine)

on samaväärne kutsestandardiga teedeinsener, tase 6 või tase 7 spetsialiseerumine B.3.1

14 (15)

(teehoid) valitav kompetents B.3.8 (liikluskorralduse projekti koostamine).“

SA Kutsekoda on 27.01.2026 vastanud järgmiselt: „Valitava kompetentsi ehitustegevuse

juhtimine olemasolul saab isik juhtida ehitustegevust; valitava kompetentsi liikluskorralduse

projekti koostamine olemasolul saab isik koostada liikluskorralduse projekte. Need on sisult

erinevad tegevused, mistõttu ei saa öelda, et kutsed on samaväärsed pädevuse tõendamisel.“

Diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsestandardis valitav kompetents B.3.3. ehitustegevuse

juhtimine on toodud järgnev:

„Juhib spetsialiseerumisega seotud ehitustegevust kutsestandardi lisas 1 esitatud

diplomeeritud teedeinsener, tase 7 pädevuse piirides. Pädevuse piire ületavate tööde korral

täidab talle antud ülesandeid, töötades meeskonna liikmena kõrgema kvalifikatsiooniga

kolleegi juhendamisel ja vastutusel.

Tegevusnäitajad

1. Analüüsib lähteandmeid (nt ehitusprojekti, ehitusuuringuid, funktsionaalset ja

tehnoloogilist lahendust, kvaliteedinõudeid) ja muud asjakohast (nt kinnitused,

kooskõlastused, tellija erinõuded).

2. Valib sobiva* tehnoloogia ja arvutab vajalikud ressursid, lähtudes ehitusprojektist ning

hindab riskid. Arvutab ehitusmaksumuse ja koostab ehitustööde pakkumuse.

3. Koostab ehitustööde eelarve ning rahavoo plaani, lähtudes lepingust. Otsustab

ehitustehnoloogia ja koostab töökava (sh. tööohutusmeetmed, tööde teostamise ajagraafiku),

tagades tööde majandusliku tasuvuse ja kuluefektiivsuse

4. Määrab ehitusplatsi juhtimismeeskonna liikmete tööülesanded ja vastutuse ulatuse ning

koordineerib nende tegevust. Tagab ehitusplatsi varustamise vajalike ressurssidega (sh

mehhanismid, materjalid, tööjõud, energia jne).

5. Tellib või koostab puuduolevad ehitusprojekti osad sh tootejoonised, tagades nende

nõuetele vastavuse.

6. Juhib ehitustöid vastavalt projektile kooskõlas kehtivate nõuetega ja lepinguga, kasutades

kaasaegseid tehnoloogiaid ning tagades tõhusa infovahetuse ja koostöö osapoolte vahel.

7. Tagab ehitise ja ehitamise ohutuse, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutuse

nõuetele vastavuse ning ehitusplatsi üldise korrashoiu, sh jäätmete ratsionaalse ja

nõuetekohase käitluse.

8. Teeb valminud ehitustööde kontrollülevaatuseid, hinnates tööde vastavust ehitusprojektile,

kvaliteedinõuetele ja ajakavale.

9. Tagab valminud ehitise vastavuse projektile ja nõuetele ning ehitustööde nõuetekohase

dokumenteerimise.

10. Korraldab valminud ehitustööde või ehitise üleandmise.“

Kõik need tegevusnäitajad on suunatud ehitustegevuse juhtimisele, ehitustööde

korraldamisele objektil, mitte aga liikluskorraldusele. Vaidlustuskomisjon leiab, et

puuduoleva ehitusprojekti osa tellimine/koostamine ei seondu liikluskorraldusega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et valitav kompetents ehitustegevuse juhtimine (B.3.3.) ei

saa olla ka samaväärne Tingimuses nimetatud kompetentsidega, sest tegemist on

spetsialiseerumisega ehitustegevuse juhtimisele, mitte liikluskorraldusele.

Puudub mistahes alus asuda seisukohale, et Tingimuses on nõutud mingit üldist kompetentsi.

7.6. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Tingimuses nõutud valitavad

15 (15)

kompetentsid liikluskorralduse projekteerimine või projekteerimine-planeerimine või

samaväärne on täidetud siis, kui vastutaval isikul on kutsestandardile vastav valitav

kompetents (spetsialiseerumine), mis on seotud liikluskorraldusega.

Vaidlustaja pakutud teenuse eest vastutaval isikul sellist valitavat kompetentsi pole, mistõttu

on Hankija otsus lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi kooskõlas RHS-iga.

8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt

võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, vaid lähtub

selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamise otsus. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamise otsus on õige, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus

tunnistati edukaks.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 2637 eurot (käibemaksuta), 14 tunni ja 39 minuti õigusabi osutamise eest.

Vaidlustuskomisjon peab Hankija lepingulise esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks

ning mõistab need Vaidlustajalt välja.

(allkirjastatud digitaalselt)