| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/289-3 |
| Registreeritud | 25.02.2026 |
| Sünkroonitud | 26.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Perearstide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Perearstide Selts |
| Vastutaja | Ülle Harak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Arendusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadan Eesti Perearstide Seltsi seisukoha tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete säilitustähtaegade kohta.
Lugupidamisega
Kerstin Jürgenson
Eesti Perearstide Selts
Saatja:
[email protected] <[email protected]>
Saadetud: reede, 30. jaanuar 2026 17:09
Adressaat: Reet Laidoja <[email protected]>; Eesti Arstide Selts <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>;
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Tartu Ülikool <[email protected]>;
Taltech <[email protected]>; ITL <[email protected]>; Eesti Tervisemajanduse Koda <[email protected]>
Teema: Pöördumine
|
________________________
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsis kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil
kõrvalistele isikutele avaldada.
EPS tagasiside pöördumisele „Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete
säilitustähtajad“ 23.02.2026
Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) avaldab tänu võimaluse eest anda tagasisidet tervishoiuteenuse
osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete säilitustähtaegade osas.
EPS-i hinnangul on pikemas perspektiivis väga oluline tervisehoiuteenuse osutamisel tekkivate
andmete koosseisude ning nende säilitamisega seotud nõuete süsteemne läbivaatamine. Iseäranis
tuleks pöörata tähelepanu:
- võimalikele muudatustele, mille toob kaasa üleminek dokumendipõhisuselt
sündmuspõhisusele (mh kas sündmuspõhisuse korral on jätkuvalt õige ja relevantne lähtuda
dokumendi koostamise ajast); ning
- tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide ning Tervise Infosüsteemi (TIS)
andmekoosseisude võrdlusele ning kaardistusele, et teha kindlaks, millised andmed TIS-i ei
jõua ning kas need on abistava või eraldi säilitamist vajava iseloomuga.
Vähemalt perearstiabi kontekstis tuleks üldiselt lähtuda põhimõttest, et on patsiendi andmed on tervik,
mida tuleks nii säilitada kui kustutada koos (erandeid võib kaaluda väga mahukate andmetüüpide puhul,
mida on vaja ajutiselt – nt video- ja pildimaterjal konsultatsiooni eesmärgil jms). Üksikute dokumentide
eraldi kustutamine lõhub andmete terviklikkust ning sellega ei ole arvestatud ka infosüsteemide
kujundamisel, mistõttu võib osade dokumentide kustutamine tuua kaasa ka hiljem vajamineva teabe
või seoste kaotsimineku (nt esmase diagnoosi aeg või esinemine).
Sellega seoses teeme ettepaneku (i) tühistada TTKS § 42 lõike 5 punktis 1 sätestatud saatekirja ja
saatekirja vastuse, kiirabikaardi ning õpilase tervisekaardi säilitustähtaegade eriregulatsioon; ja (ii)
käsitleda saatekirja ja saatekirja vastust edaspidi ühe dokumendina. Saatekirja ja saatekirja vastust
puudutava säilitustahtaja kehtestamisel eeldati, et saatekirjas ja saatekirja vastuses sisalduv
informatsioon kantakse üle ravilukku, kuid praktikas kajastatakse ravilugudes pikemate vastuste puhul
sageli vaid kokkuvõtteid, mille koostamisel on lähtutud eeldusest, et detailsemat infot saab vaadata
originaaldokumendist. Heaks näiteks on vastus röntgenisse suunamise saatekirjale – ravilukku
kopeeritakse leiu kirjeldus, kuid pilt ise jääb saatekirja vastusena Pildipanka. Kiirabikaardi puhul eeldati,
et sellele järgneb muu dokument (nt EMO, haigla või perearsti epikriis), kuid praktikas ei pöördu
patsiendid kaugeltki alati pärast kiirabi kutsumist perearsti poole. Õpilase tervisekaardi puhul ei ole
andmed aga eristatavad muudest isikuga seotud sissekannetest, kui koolitervishoiu teenuse pakkuja
osutab ka perearstiabi. Antud tähtaegade muutmisega on kiire, kuna 2019. aastal jõustunud 5-aastased
tähtajad on täis saanud.
Teiseks teeme ettepaneku luua eriregulatsioon enne Tervise Infosüsteemi laialdast kasutuselevõttu
loodud paberdokumentide jaoks. Kehtiv regulatsioon võimaldab selliseid dokumente hävitada üksnes
pärast digiteerimist, kuid praktikas on digiteerimise ajakulu liiga suur ning toob kaasa infosüsteemide
koormamise suurte failidega, mida pea kunagi ei kasutata (andmekvaliteet väga ebaühtlane ja sageli
halb, andmed pole indekseeritavad, ei saa kasutada otsingufunktsioone, sageli on käekiri halvasti
loetav). Nii haiglates kui perearstikeskustes on vanade paberkaartide säilitamise kulu arvestatav, nende
reaalne kasutus aga olematu või üliharv. Leiame, et tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud
paberkandjal dokumendid, mida ei ole 10 või 15 aastat vaja läinud, ei vaja edasist säilitamist.
Pikemas perspektiivis on vajalik üle vaadata ka 30-aastane „andmete kinnitamisest“ lähtuv tähtaeg ning
enne 2019. aasta 15. märtsi koostatud dokumentide säilitamise põhimõtted, kuid nende muutmisele
peaks eelnema ülalmainitud andmekoosseisude ning säilituskohtade ja -loogikate analüüs. 30-aastaste
tähtaegade saabumiseni (kulgevad alatest 2019 aastast) on veel piisavalt aega, et selline analüüs läbi
viia ning otsida lahendusi, mis baseeruvad patsiendi kui terviku põhimõttel ja arvestavad
sündmuspõhist andmevahetust. Andmete säilitamise põhimõtted peaksid olema kooskõlas tehniliste
otsustega ja need loogikad peavad andmebaasidesse saama sisse kirjutatud. Tulevikus võiks ka enne
2019. aastat tekkinud digitaalsete andmete säilitamise tähtajad ühtlustuda uuemate andmete omaga,
kuid seda muudatust ei saa teha enne süsteemi üldise loogika läbimõtlemist, sest praeguse 30-aastase
tähtaja laiendamine tooks peagi kaasa vajaduse asuda ükshaaval kustutama patsiendi vanemamaid
ravilugusid.
Tervitame muudatust IGUS eelnõus, mis võimaldab TTKS-is sätestatud tähtaegasid mitte järgida, kui
tervishoiuteenuse osutaja on andmed edastanud Tervise Infosüsteemi. Teeme aga täiendava
ettepaneku lisada sõnastusse „olulises osas“ või midagi sarnast, vältimaks olukorda, kus üksiku
puuduva välja tõttu ei ole võimalik andmeid TTO infosüsteemist kustutada.
Samuti avaldame toetust retseptiandmete tähtajatut säilitamist puudutavale muudatusele
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõus (raviarvete ja retseptide liitmine tervisedokumentidega).
Oleme tänulikud, kui saame võimaluse osaleda ka edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
Eesti Perearstide Selts
EPS tagasiside pöördumisele „Tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete
säilitustähtajad“ 23.02.2026
Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) avaldab tänu võimaluse eest anda tagasisidet tervishoiuteenuse
osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete säilitustähtaegade osas.
EPS-i hinnangul on pikemas perspektiivis väga oluline tervisehoiuteenuse osutamisel tekkivate
andmete koosseisude ning nende säilitamisega seotud nõuete süsteemne läbivaatamine. Iseäranis
tuleks pöörata tähelepanu:
- võimalikele muudatustele, mille toob kaasa üleminek dokumendipõhisuselt
sündmuspõhisusele (mh kas sündmuspõhisuse korral on jätkuvalt õige ja relevantne lähtuda
dokumendi koostamise ajast); ning
- tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide ning Tervise Infosüsteemi (TIS)
andmekoosseisude võrdlusele ning kaardistusele, et teha kindlaks, millised andmed TIS-i ei
jõua ning kas need on abistava või eraldi säilitamist vajava iseloomuga.
Vähemalt perearstiabi kontekstis tuleks üldiselt lähtuda põhimõttest, et on patsiendi andmed on tervik,
mida tuleks nii säilitada kui kustutada koos (erandeid võib kaaluda väga mahukate andmetüüpide puhul,
mida on vaja ajutiselt – nt video- ja pildimaterjal konsultatsiooni eesmärgil jms). Üksikute dokumentide
eraldi kustutamine lõhub andmete terviklikkust ning sellega ei ole arvestatud ka infosüsteemide
kujundamisel, mistõttu võib osade dokumentide kustutamine tuua kaasa ka hiljem vajamineva teabe
või seoste kaotsimineku (nt esmase diagnoosi aeg või esinemine).
Sellega seoses teeme ettepaneku (i) tühistada TTKS § 42 lõike 5 punktis 1 sätestatud saatekirja ja
saatekirja vastuse, kiirabikaardi ning õpilase tervisekaardi säilitustähtaegade eriregulatsioon; ja (ii)
käsitleda saatekirja ja saatekirja vastust edaspidi ühe dokumendina. Saatekirja ja saatekirja vastust
puudutava säilitustahtaja kehtestamisel eeldati, et saatekirjas ja saatekirja vastuses sisalduv
informatsioon kantakse üle ravilukku, kuid praktikas kajastatakse ravilugudes pikemate vastuste puhul
sageli vaid kokkuvõtteid, mille koostamisel on lähtutud eeldusest, et detailsemat infot saab vaadata
originaaldokumendist. Heaks näiteks on vastus röntgenisse suunamise saatekirjale – ravilukku
kopeeritakse leiu kirjeldus, kuid pilt ise jääb saatekirja vastusena Pildipanka. Kiirabikaardi puhul eeldati,
et sellele järgneb muu dokument (nt EMO, haigla või perearsti epikriis), kuid praktikas ei pöördu
patsiendid kaugeltki alati pärast kiirabi kutsumist perearsti poole. Õpilase tervisekaardi puhul ei ole
andmed aga eristatavad muudest isikuga seotud sissekannetest, kui koolitervishoiu teenuse pakkuja
osutab ka perearstiabi. Antud tähtaegade muutmisega on kiire, kuna 2019. aastal jõustunud 5-aastased
tähtajad on täis saanud.
Teiseks teeme ettepaneku luua eriregulatsioon enne Tervise Infosüsteemi laialdast kasutuselevõttu
loodud paberdokumentide jaoks. Kehtiv regulatsioon võimaldab selliseid dokumente hävitada üksnes
pärast digiteerimist, kuid praktikas on digiteerimise ajakulu liiga suur ning toob kaasa infosüsteemide
koormamise suurte failidega, mida pea kunagi ei kasutata (andmekvaliteet väga ebaühtlane ja sageli
halb, andmed pole indekseeritavad, ei saa kasutada otsingufunktsioone, sageli on käekiri halvasti
loetav). Nii haiglates kui perearstikeskustes on vanade paberkaartide säilitamise kulu arvestatav, nende
reaalne kasutus aga olematu või üliharv. Leiame, et tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud
paberkandjal dokumendid, mida ei ole 10 või 15 aastat vaja läinud, ei vaja edasist säilitamist.
Pikemas perspektiivis on vajalik üle vaadata ka 30-aastane „andmete kinnitamisest“ lähtuv tähtaeg ning
enne 2019. aasta 15. märtsi koostatud dokumentide säilitamise põhimõtted, kuid nende muutmisele
peaks eelnema ülalmainitud andmekoosseisude ning säilituskohtade ja -loogikate analüüs. 30-aastaste
tähtaegade saabumiseni (kulgevad alatest 2019 aastast) on veel piisavalt aega, et selline analüüs läbi
viia ning otsida lahendusi, mis baseeruvad patsiendi kui terviku põhimõttel ja arvestavad
sündmuspõhist andmevahetust. Andmete säilitamise põhimõtted peaksid olema kooskõlas tehniliste
otsustega ja need loogikad peavad andmebaasidesse saama sisse kirjutatud. Tulevikus võiks ka enne
2019. aastat tekkinud digitaalsete andmete säilitamise tähtajad ühtlustuda uuemate andmete omaga,
kuid seda muudatust ei saa teha enne süsteemi üldise loogika läbimõtlemist, sest praeguse 30-aastase
tähtaja laiendamine tooks peagi kaasa vajaduse asuda ükshaaval kustutama patsiendi vanemamaid
ravilugusid.
Tervitame muudatust IGUS eelnõus, mis võimaldab TTKS-is sätestatud tähtaegasid mitte järgida, kui
tervishoiuteenuse osutaja on andmed edastanud Tervise Infosüsteemi. Teeme aga täiendava
ettepaneku lisada sõnastusse „olulises osas“ või midagi sarnast, vältimaks olukorda, kus üksiku
puuduva välja tõttu ei ole võimalik andmeid TTO infosüsteemist kustutada.
Samuti avaldame toetust retseptiandmete tähtajatut säilitamist puudutavale muudatusele
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõus (raviarvete ja retseptide liitmine tervisedokumentidega).
Oleme tänulikud, kui saame võimaluse osaleda ka edasistes aruteludes.
Lugupidamisega
Eesti Perearstide Selts
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|