| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/10-3 |
| Registreeritud | 25.02.2026 |
| Sünkroonitud | 26.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Perearstide Selts |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Perearstide Selts |
| Vastutaja | Margot Maisalu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Eesti Perearstide Seltsi tagasiside määruse nr 48 muutmise eelnõu kohta.
Lugupidamisega
Kerstin Jürgenson
Eesti Perearstide Selts
From:
[email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, February 9, 2026 4:11 PM
To: Riigi Tugiteenuste Keskus <[email protected]>; Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>
Subject: Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri 29.08.2023 määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ muutmine“ eelnõu.
|
_________________________
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi juhatusele kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes
viisil kõrvalistele isikutele avaldada.
EPS tagasiside määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“
muutmise eelnõule
23.02.2026
Eesti Perearstide Selts avaldab tänu võimaluse eest eelnõule tagasisidet anda.
Esiteks teeme ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis loob Tallinnas võimaluse toetuse maksimaalse
summa suurendamiseks. Võrreldes muude piirkondadega on Tallinnas väga palju rohkem osapooli, kes
tuleks koostöö sisulise õnnestumise jaoks kaasata, ning ei ole realistlik, et sellega tuleks toime üks
võrgustikujuht. Enamgi veel, võrgustikujuhtimise eest ettenähtud ühikuhind ei võimalda ilmselt kaasata
selleks piisavalt võimekat isikut – isegi, kui kogu ühikuhinda kasutada üksnes tööjõukulude ning -
maksude katmiseks, jääks võrgustikujuhi brutotöötasuks kõigest 2778 eurot, mis on selgelt ebapiisav
kaasamaks isikut, kes peab suutma sedavõrd palju erinevate huvidega osapooli kokku tuua ning
koordineerida nendevahelise konsensuse leidmist.
Teiseks teeme ettepaneku täpsustada, et õendushaigla võib olla taotlejaks üksnes juhul, kui piirkonnas
ei ole HVA haiglat. Õendushaiglate kaasamine võiks küll olla lubatud (sarnaselt nt kiirabile), kuid HVA
haigla olemasolul ei peaks õendushaigla olema taotleja kui keskne osapool, kes suunab ja koordineerib
koostööd.
Lugupidamisega
Eesti Perearstide Selts
EPS tagasiside määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“
muutmise eelnõule
23.02.2026
Eesti Perearstide Selts avaldab tänu võimaluse eest eelnõule tagasisidet anda.
Esiteks teeme ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis loob Tallinnas võimaluse toetuse maksimaalse
summa suurendamiseks. Võrreldes muude piirkondadega on Tallinnas väga palju rohkem osapooli, kes
tuleks koostöö sisulise õnnestumise jaoks kaasata, ning ei ole realistlik, et sellega tuleks toime üks
võrgustikujuht. Enamgi veel, võrgustikujuhtimise eest ettenähtud ühikuhind ei võimalda ilmselt kaasata
selleks piisavalt võimekat isikut – isegi, kui kogu ühikuhinda kasutada üksnes tööjõukulude ning -
maksude katmiseks, jääks võrgustikujuhi brutotöötasuks kõigest 2778 eurot, mis on selgelt ebapiisav
kaasamaks isikut, kes peab suutma sedavõrd palju erinevate huvidega osapooli kokku tuua ning
koordineerida nendevahelise konsensuse leidmist.
Teiseks teeme ettepaneku täpsustada, et õendushaigla võib olla taotlejaks üksnes juhul, kui piirkonnas
ei ole HVA haiglat. Õendushaiglate kaasamine võiks küll olla lubatud (sarnaselt nt kiirabile), kuid HVA
haigla olemasolul ei peaks õendushaigla olema taotleja kui keskne osapool, kes suunab ja koordineerib
koostööd.
Lugupidamisega
Eesti Perearstide Selts