Arvamuse avaldamine eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie 17.02.2026 Meie 25.02.2026 nr 2.3-4/26/654-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks haldusmenetluse

seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (nn automaatne haldusmenetlus).

Inspektsioonil on eelnõuga seonduvalt järgmised kommentaarid ja tähelepanekud.

1. Kavandatav HMS § 71 lõige 1 on üldnorm, mis annab haldusorganile iseseisva menetlusliku

pädevuse automaatsete toimingute tegemiseks ega vaja rakendumiseks eraldi volitusnormi

eriseaduses, eeldusel et haldusakti andmise sisuline õiguslik alus on eriseaduses olemas

(seletuskirja lk 6). Isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse olemasolu (IKÜM art 6 lg

1) ja seda peab silmas pidama ka automatiseeritud haldusmenetluse puhul. Siinkohal peab AKI

selguse huvides vajalikuks vähemalt seletuskirjas täpsustada, et kavandatav HMS § 71 ei loo

haldusorganile eraldiseisvat õiguslikku alust isikuandmete töötluseks, vaid on lihtsalt aluseks

menetluse automatiseerimisele. Praktikas kiputakse seda taoliste üldnormide puhul unustama

ning seetõttu oleks vajalik seda eraldi rõhutada.

2. Kavandatava HMS § 71 lg 1 osas on seletuskirjas (lk 5- 6) märgitud, et muuhulgas võib erinorm

olla vajalik juhul, kui on vaja täpsustada konkreetseid otsustuspõhimõtteid st teatud

valdkondades võib olla vajalik täpsustada, millistel kriteeriumidel automaatne otsustamine

toimub. Seletuskirjast ei nähtu, millised need valdkonnad olla võiksid ja ei ole analüüsitud, kas

HMS-is oleks vajalik ehk reguleerida ka kriteeriumid, mille täitmisel vajaks automatiseeritud

haldusmenetlus täiendavat regulatsiooni eriseaduses.

3. Kavandatava HMS § 71 lg 2 sõnastus on eksitav (nähtub ilmekalt ka Lisas 1 toodud

tagasisidest) ja ei ole kooskõlas IKÜM-iga. Seletuskirjast nähtub, et sõnastuse eesmärk on

tagada, et haldusorgani tegevus ei ületaks IKÜM-iga kehtestatud lubatud piire ning säte ei loo

ka õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks automatiseeritud haldusmenetluses.

3.1. Seletuskirjas märgitakse, et eriliiki isikuandmete töötlemine haldusmenetluses on lubatav

üksnes juhul, kui selleks esineb IKÜM art-st 9 tulenev selge õiguslik alus. Selline selgitus

on eksitav, IKÜM art 9 ei loo eraldiseisvaid õiguslikke aluseid isikuandmete töötlemiseks.

Isikuandmete töötlemise alused on sätestatud IKÜM art 6 lg-ga 1. Eriliiki isikuandmete

töötlemine on vaikimisi keelatud (IKÜM art 9 lg 1). Kui soovitakse siiski eriliiki

isikuandmeid töödelda, siis peab kohalduma lisaks IKÜM art 6 lg-st 1 tulenevale

õiguslikule alusele ka mõni art 9 lg-s 2 nimetatud erandist.

3.2. Üldjuhul ei peaks haldusorgan töötlema avaliku ülesande täitmisel isikuandmeid isiku

nõusoleku alusel. IKÜM-ist nõusolekule tulenevate nõuete täitmine ei ole

2 (3)

haldusülesannete puhul üldjuhul võimalik.1 Seega esmajoones peab avaliku sektori

andmetöötlus tuginema IKÜM art 6 lg 1 p-le e ja sellega on ka eelnõu seletuskirjas

nõustutud. See kehtib kõikide isikuandmete osas. Samas jätab kavandatava säte sõnastus

(ja kohati ka seletuskiri, vt lk 6 viimane lause), vaatamata seletuskirjas toodud selgitustele,

mulje, justkui andmesubjekti nõusolek on vaikimisi aktsepteeritav õiguslik alus ja

seadusest tulenev alus on erandlik.

Seletuskirjas (lk 6, viimane lause) märgitakse, et: „Erand, mis tuleneb seadusest,

võimaldab aga paindlikkust olukordades, kus avalik huvi nõuab automaatset lahendust“.

Jääb arusaamatuks, mida selle all täpsemalt mõeldakse? Sellele eelnevalt räägitakse

nõusolekust kui erandist. Erandiks on nõusolek, mis tuleneb HMS-ist? Kui avalik huvi

nõuab automaatset lahendust, siis isikuandmete töötlemiseks peab olema seadusest

tulenev õiguslik alus (IKÜM art 6 lg 1 p e koosmõjus lg-ga 3 ning eriliiki isikuandmete

puhul täiendavalt IKÜM art 9 lg 2 p g).

3.3. Seletuskirjas märgitakse, et kavandatavas HMS § 71 lg-s 2 nimetatud isiku nõusolek ei ole

mõeldud üldise või esmase alusena eriliiki isikuandmete töötlemiseks haldusmenetluses,

vaid kajastab IKÜM-st tulenevat võimalust kasutada automatiseeritud lahendust üksnes

neil juhtudel, kus seadusest tulenev töötlemisõigus puudub, kuid isik soovib ise kasutada

automaatset haldusmenetlust ning annab selleks teadliku ja vabatahtliku nõusoleku.

Seletuskirja kohaselt on sellised juhtumid erandlikud. Seletuskirjast ei nähtu, millised

võiksid sellised erandlikud juhtumid olla, mille puhul on võimalik olukord, kus

haldusorganil puudub seadusest tulenev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, kuid

andmesubjekt võiks siiski anda sellisel juhul haldusorganile nõusoleku isikuandmete

töötlemiseks.

3.4. Seletuskirjas (lk 7) selgitatakse, et: „Isiku nõusoleku tagasivõtmine ei tähenda, et

haldusorgan kaotaks õiguse eriliiki isikuandmeid üldse töödelda, kui selline töötlemine on

vajalik avaliku ülesande täitmiseks ja tugineb õigusnormile“. Kuidas on võimalik üldse

nõusolekule kui õiguslikule alusele tugineda, kui andmetöötluseks on haldusorganil juba

olemas õiguslik alus konkreetse õigusnormi näol? Sellisel juhul on nõusolek olnud

algusest peale näiline.

3.5. Kavandatava HMS § 71 lg 2 selgitus on vastuolus senise arusaamaga andmetöötluse

alustest. Automatiseeritud haldusmenetluses ei ole võimalik luua eriliiki andmetöötluse

lubamiseks nö nõusolekupõhine tagauks. Isegi kui seda pole nii mõeldud, siis normi

sõnastus ja seletuskiri on selles osas väga segadust tekitavad.

Seletuskirjast jääb segaseks, mis on üldse kavandatava HMS § 71 lg 2 eesmärk.

Seletuskirja kohaselt sätte sõnastus tagab, et haldusorgani tegevus ei ületaks IKÜM-iga

kehtestatud piire ehk sisuliselt on deklaratiivselt soovitud öelda, et eriliiki isikuandmete

töötlemine peab vastama IKÜM-ile. HMS-s ei ole vajalik dubleerida seda, mis IKÜM-iga

on juba reguleeritud ning mille täitmise peab haldusorgan niikuinii tagama. Pigem peaks

sellisel juhul olema eriliiki isikuandmete töötlus automaatses haldusmenetluses

reguleeritud nendes valdkondlikes eriseadustes, kus selline andmetöötlus on vajalik ning

kus on kehtestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja

õigustatud huvide kaitsmiseks. Konkreetseid eriliiki isikuandmete töötlemise aluseid

seaduses eeldab sisuliselt ka IKÜM art 22 lg 4 koosmõjus art 6 lg-ga 3 ja art 9 lg 2 p-ga

g.

Märkida tuleb sedagi, et paljudes valdkondlikes õigusaktides ei ole isikuandmete

töötlemise alused praegu niigi piisavalt täpselt reguleeritud ning seda enam on kavandatav

säte segadust tekitav ning vajaks täiendavat tähelepanu valdkondades, kus selline eriliiki

1 20.02.2026 RKHKo nr 3-22-938, p 23

3 (3)

isikuandmetel põhinev automaatne andmetöötlus on vajalik.

Kui kavandatavas sättes üldse eriligiliste andmete töötlusest rääkida, siis seda vastupidises

loogikas – automaatne haldusakt ei tohi põhineda isikuandmete eriliikidel, välja arvatud

juhul, kui eriliiki isikuandmete töötluseks esineb õiguslik alus. Nagu eelpool mainitud,

siis nõusolekule seatud kriteeriume ei ole üldjuhul haldusorgani puhul võimalik täita.

Samas kui peakski praktikas esinema mõni väga erandlik olukord, kus on võimalik rääkida

IKÜM-i nõuetele vastavast nõusolekust, siis sätte sõnastus seda ei välista, kuid rõhutab

eraldi eriliiki isikuandmete töötlemiseks vajaliku õigusliku aluse vajalikkuse tähtsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109