Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 04.02.2026 nr 1.2-2/9-1

Meie 25.02.2026 nr 1.2-1/26/986-2

Kommentaarid nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse eelnõule

1. Eelnõu §-s 3 sätestatud mõisteid tuleks Terviseameti hinnangul õigusselguse tagamiseks

oluliselt täpsustada.

2. Eelnõu § 3 lg 1 p 1 sätestab avaliku koha mõiste, mis erineb korrakaitseseaduse §-s 54

sätestatud mõistest. Terviseameti hinnangul tekitab sama mõiste erinev kasutus pigem

segadust ning ei ole kuidagi põhjendatud. Avalik koht KorS § 54 kohaselt on

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses

olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Selline sõnastus seob avaliku

koha mõiste selgelt füüsilise ja piiritletud paiga või objektiga: kõik seaduses loetletud

näited - maa-ala, ehitis, ruum ja ühissõiduk - viitavad füüsiliselt eksisteerivatele ning

ruumiliselt määratletavatele kohtadele ja objektidele. Seda kinnitab ka

korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri (49 SE, Riigikogu XI koosseis), mis nimetab

avaliku koha näidetena avalikud teed ja supelrannad, väljakud, pargid, kasutamiseks

avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned ning kaubandus- ja teenindushooned

(vt lk 85). Seega asukoha puhul sõltub selle lugemine avalikuks või mitteavalikuks

kohaks sellest, kas tegemist on avalikkusele avatud koha või üritusega või näiteks

erapeoga, kuhu pääseb piiratud hulk inimesi. Kui tegemist on kohaga, mis on kohta, mis

on antud tasu eest või tasuta kasutada avaliku ürituse või koosoleku korraldamiseks, siis

on tegemist avaliku kohaga KorS mõistes.

3. Eelnõu § 3 lg 1 p 6 sätestab isolatsiooni mõiste. Eelnõu kohaselt on isolatsioon

nakkushaige või nakkusohtliku isiku eraldamine teistest isikutest eesmärgiga vältida

nakkuse edasikandumist. Kuna eelnõus ei ole mõistet hiljem kordagi kasutatud (§ 7 lg 3

p-s 2 on mainitud isolatsiooninõudeid), siis jääb segaseks, mis on mõiste defineerimise

eesmärk ning kuidas ja kelle poolt toimub nakkushaigete isikute või nakkusohtlike

isikute teistest eraldamine. Seletuskirjas on samas viidatud isolatsioonile kui ühele

võimalikule Terviseameti poolt kohaldatavale nakkustõrje meetmele.

4. Eelnõu § 3 lõike 1 punktis 7 on sätestatud termin “karantiin”. Definitsioonist tuleks

eemaldada sõna “loomad”, sest loomade puhul kehtivad veterinaarvaldkonna õigusaktid

ja loomad kuuluvad Põllumajandus- ja Toiduameti vastutusvaldkonda ning Terviseamet

neile karantiini ei kehtesta.

2(10)

Kehtiva seaduse kohaselt on karantiin eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest

väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav:

1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses;

2) isikute, kaupade ja sõidukite teatud territooriumil liikumise või sellelt lahkumise

piirang või

3) teenuste osutamise piirang.

5. Eelnõus on karantiin nakkushaigega kokku puutunud või nakkusohuga piirkonnas

viibinud, kuid haigustunnusteta isiku, samuti teatud kauba või looma liikumisvabaduse

ja tegevuste piiramine eesmärgiga ennetada nakkuse võimalikku levikut selle

peiteperioodil.

Seega on karantiini mõiste eelnõus oluliselt kitsam kui hetkel kehtivas seaduses.

Seletuskirja kohaselt on karantiin meede, mida rakendatakse nakkushaigega kokku

puutunud või nakkusohuga piirkonnas viibinud, kuid haigustunnusteta isiku suhtes ning

karantiini eesmärk on ennetada nakkuse võimalikku levikut selle peiteperioodil, mil isik

võib olla nakkusohtlik, kuid tal puuduvad veel sümptomid. Seega on karantiini võimalik

kohaldada tervetele isikutele, kuid mitte haigetele. Eelnõust ei selgu, missuguseid

meetmeid kohaldatakse nakkusohtlikele haigetele isikutele.

6. Terviseamet teeb ettepaneku võtta termini “ohtlik nakkushaigus” asemel kasutusele

eelnõu seletuskirjas mainitud termin “ühiskondlikult ohtlik nakkushaigus” või

“ühiskonnale ohtlik nakkushaigus”. See vastab Rootsi seadusandluses kasutusel olevale

mõistele ning väldib segadust ja vastuolusid nakkushaiguste ohtlikkuse määratlusel. Iga

nakkushaigus, sh ka eelnõu § 3 lõike 2 kriteeriumitele mitte vastavad nakkushaigused,

võivad olla ohtlikud inimese tervisele. Kui seaduses võetakse kasutusele mõiste “ohtlik

nakkushaigus” ja piiritletakse see kõige suuremat ühiskondlikku ohtu ja tervisekahju

põhjustavate nakkushaigustega, siis tekib ebakõla seaduse ning tava- ja meditsiinilises

tähenduses kasutatava mõiste “ohtlik” vahel. Leiame, et sellist kommunikatiivset

segadust ei ole mõistlik tekitada. Sõna “ühiskondlikult” lisamine rõhutaks suuremat

kahju põhjustavate nakkushaiguste laiemat mõju ja välistaks hilisema segaduse ja vääriti

mõistmiste tekkimise.

7. Eelnõu § 3 lõike 3 järgi kehtestab ohtlike nakkushaiguste loetelu minister määrusega.

Eelnõu ja seletuskirja tekstist jääb ebaselgeks, millised nakkushaigused hakkavad

täpsemalt uue termini alla kuuluma ning kas võrreldes kehtivas seaduses olevate

terminitega “eriti ohtlik nakkushaigus” ja “uudne ohtlik nakkushaigus” on mõiste

käsitlusala laiendatud või mitte. Sellest tulenevalt on hetkel keeruline hinnata ka eelnõu

7. peatükis kirjeldatud tõrjemeetmete rakendatavust ja asjakohasust.

8. Eelnõu seletuskirjas § 3 lõike 2 selgituses on kirjas, et “Terviseamet tugineb

ohuprognoosi koostamisel epidemioloogias tunnustatud metoodikatele...”. Juhime

tähelepanu, et antud kontekstis oleks korrektne kasutada terminit “riskihinnang”.

Terminit “ohuprognoos” kasutatakse riikliku järelevalve kontekstis ja see ei ole seotud

epidemioloogiliste uuringutega. Samuti on sama lõike selgituses järgmine lõik:

“Määratlus eristab neid kroonilise kuluga nakkushaigustest, mis on küll tõsised, kuid

mille levik rahvastikus on aeglane ja stabiilne (nt HIV, C-hepatiit) ning mille ohjamine

toimub rutiinse ravi ja ennetustöö kaudu. Erinevalt ägedatest vere ja kehavedelikega

levivatest nakkustest (nt Ebola viirushaigus), mis põhjustavad kiiresti arenevaid

puhanguid ja nõuavad kohest sekkumist, ei eelda krooniliste nakkuste ohjamine

erakorraliste tõrjemeetmete rakendamist.”

3(10)

Juhime tähelepanu, et Ebola ja C-hepatiidi vahele jääb terve hulk (enamik)

nakkushaiguseid, mis on ka ohtlikud ja võivad olla raske kuluga tavatähenduses, aga

mille puhul ei ole vajadust kehtestada ulatuslikke piiranguid. Samuti on ka HIV ja C-

hepatiit ohtlikud ja raske kuluga haigused, kuigi nende levik ei ole niivõrd kiire ja

ulatuslik. Samuti märgime, et vere ja kehavedelikega levivatest haigustest kiiremini ja

intensiivsemalt levivad õhu teel levivad nakkushaigused, mis on oluliselt suurema

epideemilise ja pandeemilise potentsiaaliga.

Seletuskirjas tekitavad segadust riikliku järelevalve ja epidemioloogiliste uuringute

mõisted. Epidemioloogilised uuringuid ei teostata riikliku järelevalve käigus. Samuti ei

ole nakkushaiguste tõrje käsitletav kitsalt riikliku järelevalvena. Korrektne termin on

riskihinnang. Samuti ei toimu ka bioloogilise materjali võtmine mitte riikliku

järelevalve, vaid epidemioloogiliste uuringute raames. Palume teha seletuskirjas läbivalt

vajalikud parandused.

9. Eelnõu § 5 lõike 4 punktiga 1 ja punktiga 2 määratakse Terviseameti ülesandeks täita

IHR riikliku asutuse ülesandeid ja pädeva asutuse ülesanded vastavalt määrusele (EL)

2022/2371. Kuivõrd tegu on uute kohustustega, siis võiksid need ülesanded olla ka

seletuskirjas lahti kirjutatud. Lõike 4 selgituses on seletuskirjas järgmine lause: “Säte

tagab, et ohtlike nakkushaigustega seotud info liigub viivituseta rahvusvahelistesse

ohusüsteemidesse.” Juhime tähelepanu, et säte hõlmab endas kogu seiret ja tõrjet ning

valmisolekut puudutavat andmestikku, mitte ainult ohtlikke nakkushaiguseid puudutavat

infot käesoleva seaduseelnõu tähenduses. Terviseameti teostatav seire on osa Euroopa ja

maailma seirevõrgustikest ning need haigused ja tekitajad, mida seiratakse, kuuluvad

suuremas osas ka ECDC ja WHO seire alla ning neid andmeid Terviseamet nendele

organisatsioonidele ka edastab. Palume korrigeerida selles osas seletuskirja.

10. Eelnõu § 5 lõige 2 punkt 5 sätestab, et Terviseamet teeb või korraldab nakkushaiguste

valdkonna labori- ja rakendusuuringuid. Rakendusuuringute osa on seletuskirjas

selgitatud, kuid laboriuuringute läbiviimise osa mitte. Palume täiendada seletuskirja.

11. Eelnõu § 5 lõikes 1 on sätestatud Terviseameti ülesanded, sh nakkushaiguste

ennetamine, mis on oluline osa Terviseameti tööst. Samas ei ole alljärgnevate lõigete

pealkirjades ennetust mainitud. Teeme ettepaneku täiendada § 5 lõike 3 pealkirja ja

sõnastada see järgmiselt: “(3) Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrje korraldamisel

Terviseamet:”.

12. Terviseamet teeb ettepaneku lisada § 5 lõikes 3 toodud Terviseameti ülesannete alla

labori- ja rakendusuuringute tegemise sarnaselt § 5 lõige 3 punktile 5, kuivõrd

Terviseamet teeb laboriuuringuid ka nakkushaiguste tõrje raames ning samuti võib olla

vajalik viia läbi rakendusuuringuid ka tõrje raames. Samuti palume lisada vastavad

selgitused seletuskirja.

13. Terviseamet teeb ettepaneku täiendada seletuskirja § 5 lõike 3 punkti 2 selgitust.

Epidemioloogiliste uuringute hulka kuuluvad ka analüütilised epidemioloogilised

meetodid nakkushaiguspuhangute asjaolude välja selgitamiseks (nt kohortuuringud,

juht-kontrolluuringud ja teised rahvatervise riskitegurite hindamiseks vajalikud

uuringud).

14. Eelnõu § 5 lõige 5 annab Terviseametile väga laia õiguse nõuda ja saada isikuandmeid

ja eriliigilisi isikuandmeid rahvastiku tervist ähvardava ohu hindamiseks ja

maandamiseks. Terviseametil on vajalik koguda oma ülesannete täitmiseks

isikuandmeid ka epidemioloogiliste, sh puhangute uurimise käigus, st mitte ainult

suuremate rahvastiku tervist ohustavate sündmuste korral. Sellest tulenevalt oleks liiase

4(10)

andmekogumise ja -töötluse vältimiseks mõistlik kehtestada volitusnorm ja selle alusel

määrus, kus oleksid täpsustatud Terviseameti andmekogumise ja -töötlemise põhimõtted

ning andmete säilitamise tähtajad.

15. Eelnõu § 5 lõikes 6 on sätestatud Terviseameti õigus võtta epidemioloogilise uuringu

käigus bioloogilist materjali. Teeme ettepaneku sõnastada see säte ümber järgmiselt: “(6)

Terviseametil on puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu korral õigus

korraldada isikutelt bioloogilise materjali võtmist.” See annab Terviseametile

paindlikkuse korraldada vajadusel bioloogilise materjali võtmist tervishoiutöötajate või

tervishoiuasutuste abil, kellel on juba proovivõtu pädevus olemas ning seega pole vajalik

Terviseametil endal sellist võimekust endale tekitada.

16. Reoveeseire on oluline osa nakkushaiguste seirest ja riigi valmisolekust nakkushaiguste

puhanguteks. Terviseameti hinnangul tuleks sätestada seaduse tasandil

reoveekäitlejatele kohustus edastada Terviseametile reoveeproove või kohustus

võimaldada Terviseametil reoveeproove võtta. Hetkel põhineb riiklik nakkushaiguste

(nt polioviirus, SARS-CoV-2 jne) seire suurel määral reovee analüüsidel, kuid

reoveekäitlejatel puudub kohustus proove võtta ja neid Terviseametile edastada. Seetõttu

on jäävad seiresse lüngad ning see ei vasta täielikult riigi vajadustele. Kuivõrd

nakkushaiguste seire reoveest on kriitilise tähtsusega osa nakkushaiguste seirest ja nende

levikuks valmisolekust, sh ka rahvusvaheline kohustus, siis ei saa see sõltuda reovee

käitlejate koostöövalmidusest või selle puudumisest.

17. Eelnõu § 7 lõikes 1 on toodud teistest haigustest eraldi välja tuberkuloos. Arvestades, et

§ 3 lõike 2 sõnastus annab päris laia tõlgendamisruumi, siis võib tuberkuloos

Terviseameti hinnangul samuti nn ohtliku nakkushaiguse definitsiooni alla mahtuda ning

seda pole vaja sättes eraldi rõhutada.

18. Eelnõu § 8 lõikes 2 on sätestatud, et tervishoiuteenuse osutaja ja meditsiinilabori

teavitamise kohustus loetakse täidetuks andmete esitamisega tervise infosüsteemi.

Terviseameti hinnangul jääb säte liiga laialt tõlgendatavaks ja võib jätta mulje, nagu

oleks epikriisi edastamisega tervise infosüsteemi teavitamiskohustus täidetud. Sellest

tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada see ümber järgmiselt: “...teavitamiskohustus

loetakse täidetuks asjakohase teatise või saatekirja vastuse edastamisega tervise

infosüsteemi”. Selline sõnastus teeb sätte oluliselt selgemaks ja üheselt mõistetavaks.

Seletuskirjas on lõike selgituses jäetud mainimata laboriandmete edastamine, mis tuleks

lisada.

19. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas § 8 lõike 3 selgituses asendada sõnad “...ootamata

Terviseameti poolset menetluse alustamist.” sõnadega “...ootamata Terviseameti

epidemioloogilise uuringu alustamist”. Epidemioloogiline uuring ei ole käsitletav

menetlusena.

20. Palume eelnõu seletuskirja § 8 lõike 4 selgitusse lisada: “...tahtlikust levitamisest tulenev

oht või olukorrad, kus on vajalik alustada nakkushaiguse esinemise asjaolude

täpsustamist koheselt, et rakendada ennetus ja tõrjemeetmeid enne lõpliku diagnoosi

kinnitamist.” Hetkel on see oluline osa selgitusest välja jäänud.

21. Eelnõu § 8 lõigetes 6 ja 7 ei ole mainitud nakkustekitajaid. Kuivõrd kehtiva seaduse

alusel on Terviseametil õigus saada ka laboriandmeid isikustatud kujul, siis tuleks

nakkustekitajad nendesse sätetesse, sh volitusnormi lisada. Käesoleval hetkel saab

Terviseamet vajalikud andmed tervise infosüsteemi edastatavatelt saatekirja vastustelt,

seega ei tekita see tervishoiuteenuse osutajatele lisakohustusi. Saatekirja vastuselt ei

selgu, kas tegu on nakkuskahtlase või nakkusohtliku isikuga, sest saatekirja vastusel ei

ole kliinilisi andmeid. Saatekirja vastuse kontekstis on tegemist nakkushaiguste suhtes

5(10)

uuritud isikuga. Lõikes 7 tuleks sätestada volitusnorm nakkushaiguste ja

nakkustekitajate loetelu kehtestamiseks.

22. Eelnõu seletuskirja § 8 lõike 6 selgituses palume täpsustada, et sätte eesmärk on tagada

õiguslik alus andmesubjekti tuvastamist võimaldavate andmete edastamiseks, mis on

vajalikud nakkushaiguste seireks ja tõrjeks. Samuti juhime tähelepanu, et § 8 lõike 7

volitusnorm ei saa olla seotud ainult tõrjega, vaid neid andmeid on vajalik koguda eeskätt

seire raames. Isikuandmed on ainuke tunnus, mille põhjal on võimalik seireks vajalikke

erinevatest allikatest pärit andmeid omavahel seostada.

23. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 10 ning sätestada, et nakkusohtliku materjali

käitleja peab tagama lisaks bioohutusele ka bioturvalisuse, (§ 10 lõigetes 1, 2 ja 7

punktides 2 ja 3.). Sellega seoses teeme ettepaneku lisada terminite peatükki ka

"bioturvalisuse" mõiste, kuivõrd §-s 10 on loetletud meetmed, mis kohustavad tagama

ka bioturvalisust.

24. Eelnõu § 10 lõikesse 2 tuleks lisada, et nakkusohtlikku materjali käitlev labor peab

pidama arvestust ka "käideldava nakkusohtliku materjaliga kokku puutuvate töötajate

üle", et vajadusel tuvastada ja piirata nakkusallika levikut ja tagada nakkusohutus.

25. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 10 lõikesse 3 ja lõike 7 punkti 3 täpsustuse, et

bioohutuse eest vastutava isiku tööks vajalike oskuste olemasolu peab olema tõendatav

tunnistuse või väljaõppe dokumentidega. Alternatiivina on seda võimalik sätestada § 10

lõike 8 alusel kehtestatavas määruses.

26. Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud, et meditsiinilabor peab rakendama

kvaliteedisüsteemi, mis tagab uuringutulemuste usaldusväärsuse ning vastama

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. Need nõuded peaksid olema

rakendusaktides täpselt määratletud- tuleb esitada üheselt arusaadavad kriteeriumid,

mida sellise kvaliteedisüsteemi olemasolu tähendab, nt viidata otse EVS-EN ISO 15189

või ISO 9001 standardile või esitada kvaliteedinõuete täpne nimekiri. Samuti peab

kvaliteedinõuete täitmise tagamiseks olema paika pandud selge nõuete kontrollimise

mehhanism: kes ja kuidas kontrollib (nt aruandlus/pisteline kontroll), mis on

kontrolliesemeks, millise sagedusega toimub kontroll, m on sanktsioonid (kas labor

pannakse kinni, võetakse ära tegevusluba vms).

27. Eelnõu § 10 lõikes 4 on sätestatud Terviseameti laborile erisus tegevusloa omamise

nõudest. Eeldatavasti on siin mõeldud eriarstiabi tegevusluba, kuid samasugune erisus

tuleks Terviseameti laborile kehtestada ka nakkusohtliku materjali käitlemise loa

nõudest. Eelnõu seletuskirjas on lõike selgituses kirjas, et Terviseameti labor täidab

riikliku järelevalve funktsiooni ja referentfunktsiooni. Selline lause on segadust tekitav,

sest Terviseameti labor ei täida riikliku järelevalve funktsiooni, vaid teostab

nakkushaiguste seireks, tõrjeks ja valmisoleku tagamiseks vajalikke laboriuuringuid

ning täidab referentlabori rolli. Palume seletuskirja vastavalt korrigeerida.

28. Eelnõu § 10 lõikes 5 on sätestatud nakkusohtliku materjali käitlemise loa nõude kohustus

“isikule”. Juhime tähelepanu, et nimetatud luba väljastatakse ikkagi laborile või

juriidilisele isikule, mitte füüsilistele isikutele. Seega ei pea iga laboris töötav isik, kes

nakkusohtlikku materjale käitleb, eraldi luba taotlema.

29. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 11 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt:

“(1) Nakkushaiguste laboratoorset diagnostikat teostav labor on kohustatud edastama

Terviseametile seireks, valmisolekuks ja tõrjeks vajalikke andmeid, uuringutulemusi ja

uuringumaterjali.” See katab kõik Terviseameti ülesannetest ja pädevusest tulenevad

laborifunktsioonid, va referentteenus, mis on eraldi lõikes sätestatud.

6(10)

30. Eelnõu § 11 lõikes 9 kehtestatava volitusnormi eesmärk jääb ebaselgeks Euroopa Liidu

ja teiste rahvusvaheliste laborite ja institutsioonidega koostöö ning uuringumaterjalide

ja andmete edastamise korra kehtestamise osas, sest EL raames tehtav koostöö ja

andmevahetus on juba reguleeritud rahvusvaheliste õigusaktidega. Uuringumaterjalide

ja proovidega seotud andmete edastamine sõltub mh välisriigist ja selle konkreetse riigi

õigusruumist, kuhu need materjalid või andmed saadetakse. Proovide saatmist

reguleeritakse üldjuhul osapoolte vaheliste lepingutega.

31. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 12 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt:

“(2) Immuunsustausta uuringuid korraldatakse elanikkonna immuunsustausta

hindamiseks, immuniseerimisprogrammide tõhususe jälgimiseks ja nakkushaiguste

leviku riskide prognoosimiseks ja nakkushaiguste asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete

rakendamiseks.” Asjakohaste ennetuse ja tõrjemeetmete rakendamine on üks oluline

eesmärk immuuntausta uuringute läbi viimiseks.

32. Palume täiendada eelnõu seletuskirjas § 12 selgitust ning lisada, et immuuntausta

uuringud on vajalikud mh riikliku immuniseerimiskava efektiivsuse hindamiseks.

Näiteks oleks vajalik uurida HPV vaktsineerimisprogrammi muutuse efektiivsust (2-

doosiliselt skeemilt 1-doosilisele skeemile üleminek).

33. Eelnõu § 12 lõikest 3 ei selgu, kuidas immuuntausta uuringuid rahastatakse. See

täpsustus tuleks eelnõusse või seletuskirja lisada. Seroepidemioloogiliste uuringute

rahastajaks on hetkel Tervisekassa. Teeme ettepaneku kaaluda nende uuringute

rahastamist riigieelarvest ja vajalike vahendite eraldamist Terviseametile, kellel on

uuringute korraldamise kohustus.

34. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 15 lõiget 1, lisades sinna nakkushaiguste ning

vanuse- ja riskirühmadele lisaks ka vaktsiinid, sest immuniseerimiskavas on olemas

kindlad vaktsiinikompositsioonid, mida kasutatakse immuniseerimiskava täitmiseks (nt

DTPa-IPV ehk tetravaktsiin, dTap ehk kolmikvaktsiin jne. Samuti teeme ettepaneku

sõnastada “soovituslikud immuniseerimise ajavahemikud” asemel “intervallid

vaktsiinide manustamise vahel”, mis on sisuliselt korrektsem.

35. Palume § 16 seletuskirja kõrvatoimete ja vastunäidustuste selgitustes võtta aluseks

immuniseerimiskava rakendusjuhis ja täpsustada selle põhjal seletuskirja. Samuti

palume korrigeerida § 16 lõike 4 selgitust - külmahela nõuete rikkumine ei muuda

vaktsiine ohtlikuks, vaid vaktsiinide või immuunglobuliinide hoidmine väljaspool

ettenähtud temperatuuri võib viia nende efektiivsuse vähenemiseni ohtlike

nakkushaiguste osas ja suurendada kõrvaltoimete tekkimise riski.

36. Eelnõu § 16 lõike 5 selgituses seletuskirjas on mainitud, et protsessi osapoolte rollid ja

täpne teavitustegevus kirjeldatakse detailsemalt valdkondlikus juhendis, mis koostatakse

seaduse rakendamise toetamiseks. Palume täpsustada, kellele ja millised ootused on

valdkondliku juhise koostamisel ja viidatud muudatuste rakendamisel ning kuidas

täpsemalt on plaanis nimetatud muudatusi rakendada. Samuti tuleks seletuskirjas

täpsemalt lahti selgitada, mida plaanitakse teha selleks, et suurendada laste

informeeritust riigi tasandil (nt kooliprogrammide täiendamine standardiseeritud infoga,

õpetajate harimine selles valdkonnas vms) ja kuidas on sellesse plaanis kaasata teisi

ametkondi (HTM, koolid, omavalitsused jt).

37. Eelnõu § 17 lõike 2 sätte mõte jääb ebaselgeks. Kui sätte mõte on laiendada TTOS

käsitlust, st et selle alusel peaks riskianalüüs hõlmama mitte ainult töökeskkonnast

töötajale tulenevaid riske, vaid ka töötajalt töökeskkonnale ja klientidele tulenevaid

riske, siis tuleks selles osas sõnastust täpsustada.

7(10)

38. Eelnõu § 17 lõike 3 kohaselt on tööandjal õigus saata töötaja vastavalt TTOS alusel

sätestatud riskihindamise tulemustele enne tööle asumist või täiendavasse

tervisekontrolli. Selleks, et tööandja oskaks hinnata, kas ja millal töötaja tuleks saata

nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli, peavad olema olemas juhised/kriteeriumid, mille

järgi nakatumise tõenäosust ja riski hinnata (nt tööprotsesside kirjeldused, nakkusohtude

kaardistus, riskide tõenäosuse ja tagajärgede hindamine nii töötajale kui rahvatervise

aspektist). Samuti tuleks võtta arvesse nakkushaiguste epidemioloogilist olukorda.

Lisaks tuleks kindla korra alusel hinnata riskihindamiste olemasolu ja kvaliteeti, mis

peab vastama selgetele kokku lepitud nõuetele, kajastama tegelikke riske, lähtuma

konkreetsest töökeskkonnast ja selle ohuteguritest. Hetkel ei ole Terviseametil teadmist

ega kindlust, kas ja kuidas juba olemasolevad riskianalüüsid arvestavad laiemat

rahvatervise kaitse vaadet ja potentsiaalset nakkushaiguste leviku ohtu ettevõtte

klientidele ning milline on tööandjate pädevus ja oskused nakkushaiguste riske

rahvatervise kaitse vaatest analüüsida. Lisaks on seletuskirja selgituses on peamiselt

keskendutud töötaja ohutusele, kuid ei ole selgitatud, kuidas tagada rahvatervise kaitse

ning töötajast endast lähtuva nakkusohu maandamine.

39. Eelnõu § 17 lõikes 5 on sätestatud teatud tööaladel töötavatele isikutele kohustuslik

kontroll tuberkuloosi suhtes enne tööle asumist. Kuigi Terviseamet toetab, et ennetav

kontroll enne tööle asumist tuberkuloosi suhtes eelnõus mainitud tööaladel peaks

säilima, siis ei ole päris selge, kuidas seda on plaanis rakendada. Kes väljastab tõendi,

millisel kujul, kui kaua see kehtib, kas ja kui palju sellega seotud andmevahetusest on

võimalik digitaliseerida?

40. Seletuskirjas on § 17 lõigete 5 ja 6 selgituses kirjas, et kehtestatud nõuete täitmise üle

teeb järelevalvet Tööinspektsioon. Samas on öeldud, et asjakohase juhendi avaldab

Terviseamet oma veebilehel. Jääb arusaamatuks, miks nimetatud juhend peaks olema

avaldatud Terviseameti veebilehel, kui järelevalvekohustus ja pädevus antud sätete üle

on Tööinspektsioonil ja edaspidi tehakse nakkushaiguste suhtes tervisekontrolle TTOS

alusel ja korras. Sellest lähtuvalt peaks ka juhendi koostamine ja avaldamine jääma

Tööinspektsiooni pädevusse.

41. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud infektsioonikontrolli

definitsioon järgmiselt:

“(1) Infektsioonikontroll on praktiline ja tõenduspõhine lähenemine, mille eesmärk on

vältida nakkushaigustest tulenevat kahju ning ennetada ja piirata nakkustekitajate levikut

tervishoiu- ja hoolekandeteenuse osutamisel.”

Terviseameti hinnangul on eelnõus sisalduv definitsioon liiga laia tõlgendust võimaldav.

42. Eelnõu § 19 lõike 2 kohaselt kehtestatakse infektsioonikontrolli nõuded ministri

määrusega. Vastava rakendusakti kavand vajab põhjalikku ülevaatamist.

Hoolekandeasutustele esitatavad nõuded ei saa olla samaväärsed tervishoiuasutustele

kehtestatud nõuetega. Hoolekandeasutuses ei pea olema antibiootikumravi juhendeid,

kuna antibiootikumravi määrab raviarst (perearst või teatud juhtudel eriarst).

Hoolekandeasutustes peab olema tagatud personali väljaõpe, eelkõige

infektsioonikontrolli standardnõuete osas, mis peaks olema kohustuslik.

Tervishoiuteenuse osutajate asutusesiseste juhendite koostamisel tuleks lähtuda

riiklikest juhenditest. Tervishoiuga seotud infektsioonide andmeid on Terviseametil

vajalik saada mitte agregeeritud kujul, vaid vastavalt ECDC või Terviseameti poolt välja

töötatud protokollidele (pseudonüümitud või isikustatud andmed). Samuti on küsitav

Terviseametiga juhendite kooskõlastamise nõue.

8(10)

43. Seletuskirjas on eelnõu § 23 lõike 3 selgituses toodud välja, et PPA ja MTA teevad oma

tavapärase teenistuse käigus järelevalvet ka tervisenõuete üle. See väide on ekslik,

kuivõrd tervisenõuded ei kuulu PPA ja EMTA järelevalve alla. Nakkusohutuse nõuete

täitmise kontroll piiripunktides on Terviseameti pädevuses. Korrektsem oleks sõnastada:

PPA ja EMTA tegutsevad oma pädevuse piires tõkestades nakkushaiguste piiriülest

levikut.

44. Eelnõu seletuskirjas on § 23 lõike 4 selgituses kirjas, et säte võimaldab PPA-l edastada

Terviseametile infot isikute kohta, kes vajavad järelevalvet või eraldamist. Jääb

ebaselgeks, mida on mõeldud järelevalvet või eraldamist vajavate isikute all.

45. Eelnõu § 25 lõikes 2 on sätestatud, et Terviseamet võib edastada nakkushaige andmeid

teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, kui see on vajalik nakkushaiguse leviku tõrjeks

ja konkreetse menetluse läbiviimiseks. Jääb ebaselgeks, millist menetlust on siinkohal

mõeldud. Juhime tähelepanu, et riiklik järelevalvemenetlus ja epidemioloogiline uuring

on täiesti erinevad toimingud.

46. Eelnõu § 26 käsitleb karantiini kehtestamist. Juhime tähelepanu, et karantiini mõiste

kehtivas seaduses hõlmab lisaks isikutele ka kaupade ja transpordivahendite

liikumispiiranguid. Eelnõud tuleks Terviseameti hinnangul täiendada ning viia see

vastavusse kehtiva seadusega.

47. Eelnõu § 26 sätestatust ei ole arusaadav, et millal on Terviseametil õigus karantiin

kehtestada. Eelnõus vajaks täpsustamist, millest lähtuvalt eeldab Terviseamet, et

Vabariigi Valitsus kehtestab karantiini või kui kaua tuleb oodata, kas Vabariigi Valitus

otsustab vmt. Praegusel kujul eelnõus sätestatu hägustab vastutust, sest Vabariigi

Valitsus võib oodata, et Terviseamet kehtestaks karantiini ning Terviseamet võib oodata,

et Vabariigi Valitus kehtestaks karantiini. Samuti jääb segaseks Terviseameti

kehtestatava karantiini kestuse piiramine 30 päevaga.

48. Eelnõu § 27 lõikes 1 tuleks sätestada sarnaselt eelnõu §-le 28: “(1) Nakkushaiguste

puhangutest ja epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet talle

laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.”

49. Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 2 sätestatud mõisted desinfektsioon ja desinsektsioon tuleks

lahti selgitada sarnaselt kehtivale seadusele.

50. Eelnõu § 27 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et Terviseamet võib kohustada isikuid läbima

terviseuuringut nakkushaiguse diagnoosimiseks, kuid ei ole sarnaselt kehtivale NETSile

sätestatud, et isikul on terviseuuringust keeldumise võimalus, mille korral on

Terviseametil epidemioloogilisel vajadusel õigus kohaldada terviseuuringust keeldunud

isikule liikumisvabaduse piirangut või viibimiskeeldu. Teeme ettepaneku see muutatus

eelnõus sätestada.

51. Kehtiva seaduse § 28 lõikes 3 on sätestatud Terviseameti õigus nõuda inimeste

terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist.

Leiame, et sarnane säte tuleks lisada ka uude seadusesse (näiteks punktina eelnõu § 27

lõikesse 1) täpsustusega, et Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt

terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, kui

see on vajalik nakkushaiguse puhangu, epideemilise leviku või muu tõsise nakkusohu

korral.

52. Eelnõu § 28 pealkirjaks on ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine, mis

tähendab, et see jätab hetkeseisuga välja nn ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid, mille

puhul on samuti vajalik koheselt ja operatiivselt reageerida (potentsiaalselt ka

liikumisvabaduse piirangute vms meetmetega). Samuti on § 28 lõikes 2 viidatud ohtliku

nakkushaiguse puhangule või epideemilisele levikule, mida võib tõlgendada nagu

9(10)

ohtliku nakkushaiguse üksikjuhtumid ei kuuluks selle sätte käsitluse alla. Samuti ei

kuulu need ka § 27 käsitlusalasse. Palume sõnastust muuta selliselt, et ka ohtliku

nakkushaiguste üksikjuhtumitele reageerimisega oleks arvestatud. Teeme ettepaneku

sõnastada § 28 pealkiri ümber: “Ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamine”. Samuti

palume ümber sõnastada § 28 lõige 1 järgmiselt: “(1) Ohtliku nakkushaiguse levikust

tuleneva ohu üle...” ja lõige 2: “(2) Ohtliku nakkushaiguse või ohtliku nakkushaiguse

tunnustele vastava nakkushaiguse esinemise, puhangu või epideemilise leviku ohu või

epideemilise leviku korral võib Terviseamet...”. Selline sõnastus katab kõik vajalikud

ohu staadiumid ning välistab operatiivsel reageerimisel õigusruumi lünkadest tulenevate

takistuste tekkimise.

53. Eelnõu § 28 lõike 2 punkti 3 tuleks täiendada (sarnaselt eelnõu § 27 lõikele 1) sätestades,

et Terviseametil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajatelt terviseuuringute

korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist või selle korraldamist, kui see on vajalik

ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

54. Samuti peaks eelnõu § 28 lõike 2 punktis 3 sätestatud terviseuuringu nõudest olema

keeldumise võimalus, mille korral kohaldada liikumisvabaduse piirangut või

viibimiskeeldu sarnaselt kehtivale NETSile.

55. Eelnõu § 28 lõikes 3 on kehtestatud kohaldatavate meetmete kehtivuseks 30 päeva.

Juhul, kui olukord kestab kauem, kas tekib võimalus Terviseametile meetmete kehtivust

pikendada, kui olukord ei ole sellisel tasandil, et meetmete kehtestamise peaks üle võtma

Vabariigi Valitsus?

56. Eelnõu § 28 lõike 11 sätestatu mõte jääb ebaselgeks. Kui eespool sama paragrahvi lõikes

2 on sätestatud Terviseameti õigus kehtestada vajadusel piiranguid, siis mis on lõike 11

eesmärk?

57. Seletuskirjas on mõjuanalüüsi punkti 3 pealkirjaks “immuniseerimisõiguse laiendamine

kõikidele immuniseerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötajatele. Seletuskirja vastava

sätte selgituses on seevastu kirjutatud, et immuniseerimisõigust ei ole kavas käesolevate

muudatustega laiendada, vaid immuniseerijateks jäävad arstid, õed ja ämmaemandad.

Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, kas immuniseerimisõigust on plaanis laiendada või

mitte.

58. Seletuskirja punktis 6.2.1. Terviseameti muutmine järelevalveasutusest ennetavaks ja

analüüsivaks kompetentsikeskuseks on välja toodud, et kehtiva regulatsiooni kohaselt

on Terviseameti roll olnud suunatud pigem järelevalve tegemisele. See väide ei ole

korrektne, kuivõrd nakkushaiguste valdkonnas on Terviseametil juba kehtivas seaduses

palju laiem ja mitmekülgsem roll kui ainult järelevalve teostamine. Nakkushaiguste seire

ja tõrje, andmevahetus jne on ka kehtivas seaduses väga selgelt Terviseameti rolliks ja

ülesandeks. Korrektsem oleks sõnastada Terviseameti rolli tugevdamine ennetava ja

analüüsiva kompetentsikeskusena. Samuti ei vastuta Terviseamet ainult

epidemioloogilise seire eest, vaid nakkushaiguste seire sh laboriseire eest. Lisaks teostab

Terviseamet laboriuuringuid ja rakendusuuringuid, osutab referentteenust, tagab

nakkushaiguste levikuks valmisoleku jne.

59. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga seotud muudatuste osas jääb ebaselgeks, mis

osas täpsemalt muutub Terviseameti jaoks paremaks ekspertkomisjonilt nõu saamine,

kuivõrd see toimib Terviseameti vaates ka tänase korraldusega väga hästi. Pigem tuleks

mõjuanalüüsis kirjeldada, millist kasu või eeliseid toob komisjoni seaduse tasandil

reguleerimine võrreldes praeguse situatsiooniga.

60. Seletuskirjas on välja toodud, et eelnõu rakendamine suurendab lühiajaliselt

Terviseameti töökoormust uute protsesside rakendamisel. Selle väitega ei saa täielikult

10(10)

nõustuda, kuivõrd eelnõuga lisandub Terviseametile püsivalt uusi ülesandeid ja vastutust

(IHR riikliku asutuse roll ja pädeva asutuse roll piiriüleste terviseohtude EL määruse

osas, immuniseerimise valdkonna täpsustatud ülesanded, rakendusuuringute ja

immuuntausta uuringute korraldamine, järelevalve nakkusohtliku materjali käitlevate

laborite nõuete üle, infektsioonikontrolli nõuete täitmise üle jne). Lisanduvate ülesannete

täitmiseks on vajalikud lisaressursid, mis on seletuskirja peatükis 7 juba lahti kirjeldatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agne Ojassaar

õigusosakonna juhataja

Agne Ojassaar

6509852 [email protected]