Ülevaade

Koostaja: Gripikeskus

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 25.02.2026)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Respiratoorsete viiruste levik püsib mõõdukal tasemel, on täheldatud gripiviiruste osakaalu

vähenemist ning teiste respiratoorsete viiruste osakaalu ja rolli suurenemist haigestumises,

eeskätt RS- viiruste osas.

SARS-CoV-2 tuvastamised püsivad suhteliselt stabiilsed ning kõrgendatud tasemel võrreldes

hooaja algusega.

Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 3491 inimesel. Võrreldes eelmise nädalaga

langes haigestumine 12,9% võrra.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel on

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt muutunud mitmekesisemaks.

Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused ning SARS-CoV-2.

Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse

osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae

ja Mycoplasma pneumoniae.

Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, toetades

haigestumise püsimist.

Grippi registreeriti 723 gripijuhtu, neist 36,2% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 26%.

Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja kõikides vanuserühmades, mis on suure tõenäosusega seotud mitmete

puhangutega erinevates asutuses. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse mõõdukaks.

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1435 patsienti. Eakad

patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 55,6% (717 patsienti) kõigist gripiga

hospitaliseeritutest. Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 99, neist 93 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud

vaktsineeritud.

Haigestumuse ja hospitaliseerimiste ning suremuse suhte põhjal võib järeldada, et kuigi

viiruse levik on olnud väga intensiivne, ei ole hooaeg seni kujunenud raskusastmelt kõige

raskemaks.

8.nädalal registreeriti 477 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kerges

languses, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 10,5%.

Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.

Koostaja: Gripikeskus

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 62

patsienti, kellest 8 surid.

Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli 67,2 aastat (vahemik 0–101 aastat).

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 741 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli registreeritud kaasuva haigusena. Nendest

patsientidest suri 84.

Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 803 patsienti, kellest

591 (73,6%) olid 60-aastased ja vanemad.

Eelmisel nädalal registreeriti 169 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, millest 70 (41,4%)

esines kuni 9-aastaste laste seas. Kokku on hooaja algusest registreeritud 1058 RSV-viirusega

seotud haigusjuhtumit.

Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 397 patsienti, kellest 307 (78,8%) olid

lapsed vanuses 0–6 aastat ning 80 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad.

Intensiivravi on vajanud kokku 20 patsienti, neist 8 kuni 9-aastast last ja 11 patsienti vanuses

üle 65 aasta.

Surmajuhtumeid registreeriti 9, kõik vanuserühmas 65 aastat ja vanemad.

Lähiaja prognoos

• Respiratoorsete nakkuste epideemiline haripunkt on saavutatud ning haigestumine

hakkas vaibuma.

• Gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viiruste samaaegse leviku tõttu püsib lähinädalatel

hospitaliseerimise mõõduka suurenemise risk, eeskätt eakate ja krooniliste haigustega

patsientide seas, hoides tervishoiusüsteemi koormuse kõrgel tasemel.

Koostaja: Gripikeskus

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused

Seisuga 25.02.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3491

inimest, neist 33,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes

haigestumine 12,9% võrra.

Eesti keskmine haigestumus oli 255,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes suuri

erinevusi ei täheldatud.

Jätkuvalt registreeritakse mitmeid puhanguid, mis on tõenäoliselt kaasa aidanud

haigusjuhtude koguarvu püsimisele.

Viimastel nädalatel on gripiviiruse tuvastamiste arv langustrendis. SARS-CoV-2 tuvastamised

püsivad samal ajal suhteliselt stabiilsed ning kõrgendatud tasemel võrreldes hooaja algusega.

(Joonis 1)

Joonis 1 Gripiviiruste ja SARS-CoV-2 tuvastamised laboritulemuste alusel (2025-W27- 2026-W08)

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel osutus

66,6% analüüsitud gripilaadsete viirusnakkuste proovidest positiivseks.

Positiivsete proovide seas moodustasid suurima osakaalu gripi-, RS- ja SARS-CoV-2

viirused, millele järgnesid paragripi- ja rinoviirused.

Väikese proovide arvu tõttu ei ole võimalik määrata domineerivat viirust, kuid on selge, et

ringlevate viiruste spekter on mitmekesine.

Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused ning SARS-CoV-2.

Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse

osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae

ja Mycoplasma pneumoniae. (Joonis 2)

Koostaja: Gripikeskus

Joonis 2. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes.

Gripp: Haigestumine

8. nädalal registreeriti 723 gripijuhtu, neist 36,2% moodustasid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 26%.

Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis

maakondades ja kõikides vanuserühmades.

Eesti keskmine grippi haigestumus oli 52,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Statistiliselt olulisi

erinevusi maakondade vahel ei ole täheldatud. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse

mõõdukaks.

Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning

B-gripiviirus.

Laboratoorselt kinnitati 292 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 260 A-gripiviirust ja üks B-

gripiviirus.

Tüpiseeriti 22 A-gripiviirust, neist 14 kuulusid alatüüpi A(H3N2) ja 8 alatüüpi

A(H1N1)pdm09.

Gripp: Hospitaliseerimine

TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1 435 patsienti.

Alla 19-aastaseid lapsi hospitaliseeriti 480 (33,4% kõigist hospitaliseeritutest, juurdekasv

4,8%), neist 343 last (71,4%) olid kuni 7-aastased.

Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 55,6% kõigist gripiga

hospitaliseeritutest (799 patsienti, juurdekasv 11,4%). (Joonis 3).

Hospitaliseerimise ja surmajuhtude arvu suurenemise risk püsib eeskätt eakate ning

krooniliste haigustega patsientide seas, hinnanguliselt 10–15% piires.

Hospitaliseerimise mediaankestus oli lastel ja noorukitel 2 päeva ning eakatel patsientidel 8

päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli väikestel lastel 28 päeva, 8–19-aastastel

patsientidel 58 päeva ning eakatel patsientidel 131 päeva.

Koostaja: Gripikeskus

Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 12%.

Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute osakaal ligikaudu samal tasemel.

Intensiivravi vajas 140 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat, 3 vanuses 8-19 aastat ja

111 patsienti vanuses üle 60 aastat ja vanem. Intensiivravi vajanute arv suurenes 22% võrra

eakate patsientide arvelt.

Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 99, neist 93 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus

surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud

vaktsineeritud.

Joonis 3. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes.

COVID-19: Haigestumine

8. nädalal registreeriti 477 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena ning on

kerges langustrendis. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 10,5%.

Viirus levib kõigis maakondades, kuid haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks.

Statistiliselt olulisi erinevusi maakondade vahel ei ole täheldatud.

Haigestumine on vähenenud peaaegu kõigis vanusrühmades, välja arvatud vanusrühmas 65-

69 aastaste seas, kus haigestunute arv kasvas 33,3% võrra.

Nii vanusrühmades kui ka maakondades täheldatud muutused põhinevad väikestel arvudel,

mistõttu tuleb nende tõlgendamisel keskenduda eelkõige üldisele trendile, mitte muutuse

täpsele suurusele.

Koostaja: Gripikeskus

COVID-19: Hospitaliseerimine

TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 62

patsienti.

COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest 44 (73,3%) olid 65-aastased ja

vanemad, neist omakorda 28 kuulusid vanuserühma 80 aastat ja vanemad.

Põhihaiguse tõttu suri 8 inimest, kõik vanuses üle 60 aastat.

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 78 aastat (vahemik 0–101 aastat).

Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 741 patsiendil, kes hospitaliseeriti

muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli registreeritud kaasuva haigusena. Nendest

patsientidest suri 84.

Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 803 patsienti, kellest

591 (73,6%) olid 60-aastased ja vanemad. (Joonis 4)

Joonis 4. COVID-19 hospitaliseerimised põhi ja kaasuv diagnoos kokku

Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 76 aastat.

Hospitaliseerimise mediaankestus oli 10 päeva. Lastel oli hospitaliseerimise mediaankestus 2

päeva ning eakatel patsientidel 12 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 3

päeva ja eakatel 69 päeva.

Surnud patsientide mediaanvanus oli 86 aastat. Kolm surnud patsienti olid nooremad kui 60

aastat (38-, 52- ja 54-aastased), kõigil juhtudel oli COVID-19 diagnoositud kaasuva

haigusena. Keegi surnutest ei olnud vaktsineeritud.

Koostaja: Gripikeskus

RSV: Haigestumine RSV-viirusega seotud haigestumus on kasvutrendis.

Eelmisel nädalal registreeriti 169 RSV-viirusega seotud haigusjuhtu, millest 70 (41,4%)

esines kuni 9-aastaste laste seas (Joonis 4).

Kokku on hooaja algusest registreeritud 1058 RSV-viirusega seotud haigusjuhtumit.

Neist 784 (74,1%) olid juhud, kus RSV oli määratletud põhihaigusena, ning 274 juhu (25,8%)

korral oli RSV registreeritud kaasuva haigusena.

RSV põhihaiguse juhtude seas moodustasid kuni 9-aastased lapsed 77,4% (n=607), samas kui

60-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 9,9% (n = 78).

Samas RSV kaasuva haiguse juhtude seas moodustasid kuni 9-aastased lapsed 61,3%, ning

65-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 22,6%.

RSV: Hospitaliseerimine

Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 397 patsienti, kellest 307 (78,8%) olid

lapsed vanuses 0–7 aastat ning 80 patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad.

Intensiivravi on vajanud kokku 20 patsienti, neist 8 kuni 9-aastast last ja 11 patsienti vanuses

üle 65 aasta.

Surmajuhtumeid registreeriti 9, kõik vanuserühmas 60 aastat ja vanemad.

Joonis 4 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes