Otsus

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

25.02.2026 nr 9-3/2026-003

AS Pärnu Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika kooskõlastamine

Aktsiaselts Pärnu Vesi taotlusel Konkurentsiamet hindas kooskõlastamiseks esitatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetega ning

otsustab metoodika täies ulatuses

kooskõlastada.

Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma

veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4).

Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada

vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: „AS Pärnu Vesi liitumistasu arvutamise metoodika“ neljal leheküljel

Vivika Kruusmägi

[email protected]

2 (9)

Otsuse tegemise asjaolud

1. Haldusmenetluse alustamine

Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha

omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu,

arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud

liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2).

Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja

23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1).

Aktsiaselts Pärnu Vesi (edaspidi ka ASPV) on määratud vee-ettevõtjaks:

- Tahkuranna Vallavolikogu 31.08.2017 otsusega nr 64 ning tegevuspiirkonnaks on

kehtestatud Reiu küla Kalevi puiestee ja Reiu küla Golfi tee piirkonnad;

- Pärnu Linnavolikogu 17.03.2022 otsusega nr 23 ning tegevuspiirkonnaks on kehtestatud

Pärnu linn kui asustusüksus; Audru osavallas Lavassaare alev, Audru alevik, Ahaste küla,

Jõõpre küla, Kihlepa küla, Kõima küla, Lemmetsa küla, Lindi küla, Liu küla, Papsaare

küla, Põldeotsa küla ja Paikuse osavallas Paikuse alev, Seljametsa küla, Silla küla,

Tammuru küla;

- Tori Vallavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 262 ning tegevuspiirkonnaks on kehtestatud

Sindi linn, Sauga alevik, Are alevik, Tori alevik, Tammiste küla, Eametsa küla, Nurme

küla, Kilksama küla, Urge küla, Pulli küla, Niidu küla, Suigu küla, Kurena küla, Selja küla,

Jõesuu küla, Piistaoja küla, Taali küla, Urumarja küla ja Kõrsa küla.

ASPV soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3

tulenevalt esitas ettevõtja metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet võtab ASPV metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s

kajastatu.

2. Menetlusosaline

Aktsiaseltsi Pärnu Vesi (registrikood 10120395, aadress Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn,

Vingi tn 13, 80013) põhitegevusalaks on Äriregistri andmetel kanalisatsioon ja heitveekäitlus

ning lisategevusalaks veekogumine, -töötlus ja -varustus.

3. Menetluse käik

05.12.2025 registreeriti Konkurentsiametis ASPV taotlus metoodika kooskõlastamiseks.

26.01.2026 saatis Konkurentsiamet ASPV-le ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

02.02.2026 esitas ASPV korrigeeritud metoodika Konkurentsiametile.

13.02.2026 saatis Konkurentsiamet veelkord ettepanekud metoodika korrigeerimiseks.

20.02.2026 esitas ASPV kooskõlastamiseks korrigeeritud ja allkirjastatud metoodika.

3 (9)

ASPV kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest:

1. Üldist

2. Mõisted

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

4. Liitumistasu tagastamise alused

5. Lõppsätted

Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.

4. Metoodika osa „1. Üldist“

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Sissejuhatus“.

4.1. Metoodika punkt 1.1 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise

metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS-ile

Pärnu Vesi (edaspidi ASPV või vee-ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni torustikuga kõigis ASPV tegevuspiirkondades, kus ASPV on määratud

kohaliku omavalitsuse poolt vee-ettevõtjaks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja

osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on

vee-ettevõtjaks määratud.

4.2. Metoodika punkt 1.2 „Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus

(ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted

on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud

õigusaktides. Seega on asjakohane metoodikas viidata neile õigusaktidele. Seega peab

Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 1.2.

4.3. Metoodika punkt 1.3 „Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel

optimaalseimast ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast

inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.3

kajastatut, kuna see annab kindluse, et vee-ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult

nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes.

4.4. Metoodika punkt 1.4 „Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-

ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste

võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.4.

kajastatut, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab,

et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja

kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t

tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel.

4 (9)

4.5. Metoodika punkt 1.5 „Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse

kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid

oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 1.5.

kajastatut, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise

põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes

kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on

nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka

liitumistasule.

5. Metoodika osa “2. Mõisted”

Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele.

5.1. Metoodika punkt 2.1 „Ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete

süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning

puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme

kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka

süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis

teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na käsitatakse

ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.1 põhjendatuks,

kuna mõiste „ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning

kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele.

5.2. Metoodika punkt 2.2 „Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha

veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti

tehnilise lahenduse muutmine, liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise

aluseks oleva maksimaalse vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine),

millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.2 põhjendatuks,

kuna mõiste „liituja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb

ÜVVKS-ile.

5.3. Metoodika punkt 2.3 „Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või

liitumistingimuste muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu

koosneb ühendustasust ja arendamistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul,

on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest

põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1).

Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis

(ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb

ühendustasust ja arendamistasust.

Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „liitumistasu“

definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20.

5 (9)

5.4. Metoodika punkt 2.4 „ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku

omavalitsuse volikogu poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.4 põhjendatuks,

kuna mõiste „ÜVK kava“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb

ÜVVKS-ile.

5.5. Metoodika punkt 2.5 „Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel

sätestatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.5 põhjendatuks,

kuna mõiste „Arenduspiirkond“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse

üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad.

5.6. Metoodika punkt 2.6 „Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga

ühendamiseks tehtud kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise

kulu ja ühendustoru ehituse kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga.

Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava

tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna

ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava tarbimiskoha suuruse, sellel

paiknevate hoonete pindala vms.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja

kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on

täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS

§ 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Ühendustasu“ sõnastust.

5.7. Metoodika punkt 2.7 „Peatorustik – torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe

tarbimiskoha ÜVK-ga liitmine.“

Konkurentsiameti seisukoht: Mõiste „Peatorustik“ defineerimine on põhjendatud, kuna see

võimaldab paremini mõista metoodika punktis 2.8 kajastatut.

5.8. Metoodika punkt 2.8 „Ühendustoru - haru peatorustikust kuni liitumispunktini.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb mõiste „Ühendustoru“ definitsiooni

põhjendatuks, kuna see võimaldab paremini mõista ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 kajastatut.

Ühendustoru mõiste määratleb ühemõtteliselt, et see on toru, mis jääb liitumispunkti ning

metoodika punktis 2.7 nimetatud peatorustiku vahele.

5.9. Metoodika punkt 2.9 „Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu

arvutamise aluseks olev komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et

tagada kõigi ÜVK arendamise kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine.

Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse arenduspiirkonna tarbimiskohtade

liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna liitmiseks vajalik peatorustik

koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks peavad olema

arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt tõendatavad.

Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu arendamiskomponendiga

katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on arendamiskomponent kõikidele

liitujatele ühesugune.“

Konkurentsiameti seisukoht: Arendamiskomponent on üks liige liitumistasu arvutamise

valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib

6 (9)

vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha

veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja §

22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskomponent kõigist kuludest, mis on vajalikud

konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab

tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle

piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks

ühesugune arendamiskomponent.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „Arendamiskomponent“

definitsiooni.

5.10. Metoodika punkt 2.10 „Arendamistasu - liitumistasu osa, mis saadakse

arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud

tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2

valemit.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3

p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis

arvutatakse arendamiskomponendi alusel. Mõiste kirjeldab sõnadega arendamistasu

arvutamist, mis sisaldub liitumistasu arvutamise valemis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks

mõiste „Arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1.

5.11. Metoodika punkt 2.11 „Liitumistasu arvestusalus - liitumistingimustes ja/või

liitumislepingus sätestatud tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille

järgi arvutatakse välja arendamistasu.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu sisaldab arendamistasu, millega tagatakse

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Liitumistasu peab põhinema vee-ettevõtja tehtud

vajalikel kulutustel (ÜVVKS § 22 lg 1). Seega on oluline ÜVK arendamiskomponendi jagamise

aluse (liitumistasu arvestusaluse) määratlemine, et arendamistasu suurus oleks sõltuvuses

sellest, kui suur osa arendusmeetmete kogukuludest on seotud konkreetse tarbimiskohaga.

Arendamiskomponent on summaarne kulu, mille peavad katma kõik selles piirkonnas ÜVK-ga

liituvad tarbimiskohad.

Metoodikas on ASPV arendamiskomponendi jagamise alusena näinud ette liitumistasu

arvestusalusena maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks

arendamiskomponendi jagamise alusena maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu

ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK

teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Sobiv ühik teenuse tarbimise määramiseks on liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse

mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik

sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust

ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk

periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Seega väljendab ASPV metoodika

punktis 2.11 nimetatud liitumistasu arvestusalus (liiter/sekund ehk l/s) selgelt igale kliendile

igal ajahetkel osutatava teenuse tarbimise taset ehk on selge alus arendamiskomponendi

jagamiseks. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022

normvooluhulkade ühikuna.

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „liitumistasu

arvestusalus“ definitsiooni.

7 (9)

5.12. Metoodika punkt 2.12 „Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i

mõisteid“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas

defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is defineeritud mõisteid.

6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“

6.1. Metoodika punkt 3.1 „Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks

võivad olla: projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud,

ehitus ja –materjalide kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud

tänavate sulgemiseks ja transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse

taastamiseks, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt

seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu

abi korras (näiteks kohalikult omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm

rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei

sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni väljaehitamise kulusid.“

Konkurentsiameti seisukoht: Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste

ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Metoodika mõistes „ühendustasu“ on nimetatud

peamised tarbimiskoha ühendamiseks vajalikud kulud. Metoodika punktis 3.1 on ASPV

esitanud loetelu kuludest, mis võivad samuti olla vajalikud tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga.

Seega annab metoodika punkt 3.1 liitujale lisainformatsiooni, millised kulud võivad olla

liitumiseks vajalikud ja sisalduda liitumistasus. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet

põhjendatuks metoodika punkti 3.1.

6.2. Metoodika punkt 3.2 „Liitumistasu arvutamise valem

LT = AK / X × X1 + ÜT ehk LT = AT + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AK – arendamiskomponent;

X1 – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;

X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna

tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;

ÜT – ühendustasu;

AT – arendamistasu.“

Konkurentsiameti seisukoht: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu

arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise

valem metoodika kohustuslik osa.

Metoodika punkti 2.3 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda

väljendab ka punktis 3.2 esitatud valem.

Arendamistasu saadakse arendamiskomponendi jagamisel summaarse liitumistasu

arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha liitumistasu

arvestusalusega. Vt ka metoodika punkt 2.10.

Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskomponent moodustub kulutustest, mis on

tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal

tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskomponent kuulub jagamisele vaid nende

8 (9)

tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskomponent) tehtud.

Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskomponendi jagamine tarbimiskohtade vahel

lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus

kõikide vastava arendamiskomponendiga seotud tarbimiskohtade liitumistasu arvestusaluste

summast ehk summaarsest liitumistasu arvestusalusest.

ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse

liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.

Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille

kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha

ühendamiseks tehtud kulud (ÜT).

Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2.

6.3. Metoodika punkt 3.3 „Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste

tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast.“

Konkurentsiameti seisukoht: Punktis 3.3 on ASPV selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii

ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga

liitumise kulude ja ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini

mõista metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks.

6.4. Metoodika punkt 3.4 „Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid

(kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile

tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja

arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.4 põhjendatuks,

kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt

rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele

ühes arenduspiirkonnas ühesuurust ühendustasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha

personaalse ühendustasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu.

6.5. Metoodika punkt 3.5 „Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse

alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja

põhjendatud kulutuste alusel, mis on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks

(s.h muudatused veetöötlusjaamas ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad

olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.5 põhjendatuks,

kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3 - kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni,

sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies

ulatuses huvitatud isik.

6.6. Metoodika punkt 3.6 „Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi

korras saadud rahalistest vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud

rahaliste vahendite eest tehtud kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja

ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda

nulliks.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, sest

see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lõikel 2. Põhjendatud on ka täiendus, et liitumistasu võib

9 (9)

kujuneda nulliks, kui ÜVK on välja ehitatud ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest

vahenditest.

7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“

7.1. Metoodika punkt 4.1 „Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga

tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud

piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul

pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast

iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu või iga-aastase osamakse

tasumist varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.“

Konkurentsiameti seisukoht: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika

kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada

metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS

§ 23 lg 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti

4.1.

7.2. Metoodika punkt 4.2 „Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks

tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK

põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse

arendamiskomponenti summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel

arvutatud kulumile.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2 esitatu

põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka

selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise

arvestuses kasutatavale põhimõttele.

7.3. Metoodika punkt 4.3 „Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab

liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.3

esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud

võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on

tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid,

ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis

kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.

8. Metoodika osa „5. Lõppsätted“

„Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub

käibemaks vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.“

Konkurentsiameti seisukoht: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 5 esitatu

põhjendatuks, sest punkt selgitab kehtiva käibemaksu lisandumist makstavale liitumistasule.

AS PÄRNU VESI

ÜVK liitumistasu arvutamise metoodika

AS PÄRNU VESI

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE

METOODIKA

1. Üldist

1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib

liitumistasu arvutamise põhimõtteid liitumisel AS-ile Pärnu Vesi (edaspidi ASPV või vee-

ettevõtja) kuuluva või valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikuga kõigis ASPV

tegevuspiirkondades, kus ASPV on määratud kohaliku omavalitsuse poolt vee-ettevõtjaks.

1.2 Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel

kehtestatud õigusaktid.

1.3 Vee-ettevõtja lähtub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamisel optimaalseimast

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades

võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi.

1.4 Tarbimiskoha liitumiseks vajalike tööde teostamisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.

1.5 Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet,

pidades silmas, et liitujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

2. Mõisted

2.1 Ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu

varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning

mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab

vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ka süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla

kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse

üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ÜVK-ks. ÜVK-na

käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

2.2 Liituja – tarbimiskoha omanik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni

ÜVK-ga või muuta liitumistingimusi (liitumispunkti tehnilise lahenduse muutmine,

liitumispunkti asukoha muutmine, liitumistasu arvutamise aluseks oleva maksimaalse

vooluhulga muutmine, täiendava liitumispunkti rajamine), millega kaasnevad vee-ettevõtjale

kulutused.

AS PÄRNU VESI

ÜVK liitumistasu arvutamise metoodika

2.3 Liitumistasu – liituja poolt makstav tasu ÜVK-ga liitumiseks või liitumistingimuste

muutmiseks (sh liitumistasu arvestusaluse muutmiseks). Liitumistasu koosneb ühendustasust ja

arendamistasust.

2.4 ÜVK kava – ÜVK arendamise kava, mis on kinnitatud kohaliku omavalitsuse volikogu

poolt ja millest vee-ettevõtja lähtub ÜVK ehitamisel.

2.5 Arenduspiirkond – ÜVK kavas või detailplaneeringu alusel sätestatud piirkond (otseselt

liitumisega seostatav), kus arendatakse ÜVK-d.

2.6 Ühendustasu – liitumistasu osa, mis katab tarbimiskoha ÜVK-ga ühendamiseks tehtud

kulutused: näiteks liitumispunkti (s.h. maakraan) väljaehitamise kulu ja ühendustoru ehituse

kulu sh ühendustoru ühendustööd peatorustikuga. Ühendustasu on seotud konkreetse

tarbimiskohaga, st tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga.

Seega ei sõltu ühendustasu piirkonna ÜVK kavast, samuti pole see otseses seoses liidetava

tarbimiskoha suuruse, sellel paiknevate hoonete pindala vms.

2.7 Peatorustik - torustik, mille kaudu tagatakse rohkem kui ühe tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmine.

2.8 Ühendustoru - haru peatorustikust kuni liitumispunktini.

2.9 Arendamiskomponent – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev

komponent. Arendamiskomponent ei ole mõeldud selleks, et tagada kõigi ÜVK arendamise

kavas ettenähtud arendamiskulude rahastamine. Arendamiskomponendiga kaetakse konkreetse

arenduspiirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (ennekõike piirkonna

liitmiseks vajalik peatorustik koos vajalike seadmete ja liitumiskaevudega). Liitumise hetkeks

peavad olema arendamiskomponendi arvutamise aluseks olevad kulud dokumentaalselt

tõendatavad. Liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatisi liitumistasu

arendamiskomponendiga katta ei tohi. Ühes konkreetses arenduspiirkonnas on

arendamiskomponent kõikidele liitujatele ühesugune.

2.10 Arendamistasu - liitumistasu osa, mis saadakse arendamiskomponendi jagamisel

summaarse liitumistasu arvestusalusega ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse

tarbimiskoha liitumistasu arvestusalusega (vt punkt 3.2 valemit).

2.11 Liitumistasu arvestusalus - liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud

tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (liiter/sekund), mille järgi arvutatakse välja

arendamistasu.

2.12 Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid.

3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted

3.1 Liitumistasu arvutamise aluseks olevateks kulukomponentideks võivad olla:

projektijuhtimise kulud, projekteerimiskulud, omanikujärelevalve kulud, ehitus ja –materjalide

kulud, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, kulud tänavate sulgemiseks ja

AS PÄRNU VESI

ÜVK liitumistasu arvutamise metoodika

transpordi ümbersuunamiseks, kulud teekatte ja haljastuse taastamiseks, maksud, riigilõivud,

servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad tarbimiskoha ÜVK-ga

liitmisega. Liitumistasu ei tohi sisaldada tagastamatu abi korras (näiteks kohalikult

omavalitsuselt, Euroopa Liidult, Eesti riigilt jm rahastajatelt) saadud rahalistest vahenditest

teostatud investeeringuid. Liitumistasu ei sisalda tarbimiskoha veevärgi ja/või kanalisatsiooni

väljaehitamise kulusid.

3.2 Liitumistasu arvutamise valem

LT = AK / X × Xl + ÜT ehk LT = AT + ÜT

kus:

LT – liitumistasu;

AK – arendamiskomponent;

Xl – tarbimiskoha liitumistasu arvestusalus ehk tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk;

X – arenduspiirkonna summaarne liitumistasu arvestusalus ehk summa arenduspiirkonna

tarbimiskohtade maksimaalsetest vooluhulkadest;

ÜT – ühendustasu;

AT – arendamistasu.

3.3 Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest

küsitavate liitumistasude summast.

3.4 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel

on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust

ühendustasu, kui täpse ühendustasu välja arvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks.

3.5 Kui ÜVK arendamine toimub ÜVK kava väliselt liituja taotluse alusel ja kokkuleppel vee-

ettevõtjaga, arvutatakse liitumistasu kõikide vee-ettevõtja põhjendatud kulutuste alusel, mis on

otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning

reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga

liitumise hetkeks.

3.6 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest

vahenditest, siis arvatakse tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud

kulutused liitumistasust maha. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud

rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks.

4. Liitumistasu tagastamise alused

4.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud

kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning

olemasoleva ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid,

AS PÄRNU VESI

ÜVK liitumistasu arvutamise metoodika

tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava

liitumistasu või iga-aastase osamakse tasumist varem liitumistasu tasunud isikule

proportsionaalse osa tasutud liitumistasust.

4.2 Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja

liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud

kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti summa

võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile.

4.3 Kui punktis 4.1 nimetatud liitujaks on rohkem kui üks isik, siis kehtib liitumistasu

tagastamine kõigile isikutele, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused

täies ulatuses.

5. Lõppsätted

Liitumistasu arvutamise aluseks on käibemaksuta summad. Liitumistasule lisandub käibemaks

vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.