Keskkonnaameti arvamus Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusloa eelnõule ja seisukoht KMH algatamata jätmise kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 06.02.2026 nr 8-1/22-058/2097-1

Meie 25.02.2026 nr 6-3/26/2504-2

Arvamus Põlva linna ja Rosma küla vahele

jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusloa eelnõu ja

seisukoht KMH algatamata jätmise kohta

Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse

avaldamiseks riigitee 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla tee km 0,15- 0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahele jalgratta- ja jalgtee rajamise ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Kirjale oli lisatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang2.

Kavandatava tegevuse ala asub Põlva maakonnas osaliselt Põlva linnas ja osaliselt Põlva vallas Rosma külas. Tee ehitustööd toimuvad 2026. ja 2027. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 87

Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva-Karisilla km 0,15-0,4 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta ja jalgtee projekt“3. Projekti eesmärk on jalakäijate ja jalgratturite liikuvuse parandamine Põlva linna ja Rosma küla vahelises lõigus, liiklusohutuse taseme

tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Kuna kavandatavad tegevused ei jää Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) andmetel kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndisse, siis esitab Keskkonnaamet ehitusloa eelnõu kohta

arvamuse4.

Keskkonnaamet tutvus materjalidega ning on seisukohal5, arvestades esitatud teavet,

kavandatavat tegevust, olemasolevat olukorda ning looduslikke tingimusi, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju6 ning KMH algatamine ei ole

vajalik. Palume arvestada järgnevaga.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis. 06.02.2026 kirjana nr 6-3/26/2504. 2 OÜ Hendrikson & Ko töö nr 22004400 „Riigitee nr 87 Põlva ringtee km 3,09-6,034 ja riigitee 90 Põlva – Karisilla

km 0,15-0,40 Põlva linna ja Rosma küla vahelise lõigu jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti keskkonnamõjude

eelhinnang“ (Tartu 2023). 3 Roadplan OÜ töö nr 22036. 4 Keskkonnaamet lähtub oma tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet

kooskõlastusi ja nõusolekuid õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised ehitamise

kooskõlastuste osas on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). 5 Seisukoht on antud vaid Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 6 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 alusel.

2 (4)

Ehituskeeluvöönd

KMH eelhinnangus lk 17 on toodud, et Peri ojale (VEE1049200) on kehtestatud 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning 50 m ulatuses piiranguvöönd. Juhime tähelepanu, et Peri oja

(VEE1049200) valgala suurus on üle 25 km² ehk oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on 50 m 7 ja piiranguvööndi ulatus 100 m 8.

Looduslikult esinevate lindudega arvestamine

Juhime täiendavalt tähelepanu ja soovitame projektis täpsustada, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal9. Valdavalt on selleks ajavahemik 15. märts kuni 31. juuli. Võimalusel tuleb vältida raie

teostamist sellel ajal või enne raiet tuleb veenduda, et puudel või puude õõnsustes pesitsevad linnud puuduvad.

Veevaldkond

Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas Kaldamäe tee 2 (katastritunnus 62201:001:2337, edaspidi Kaldamäe tee 2 kinnistu) kinnistul asub salvkaev, mis jääb projekteeritavast

kergliiklusteest u 2,5 m kaugusele. Salvkaevul on 10 m hooldusala10, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht11, ja taimekaitsevahendite

kasutamine12.

Segadust tekitab eelhinnangu ptk-s 4.3 „Mõju põhja- ja pinnaveele“ toodud kahetised väited, kus ptk-i alguses on toodud, et kavandatav tegevus paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, ning järgmises lõigus, et kavandatav tegevus toimub piirkonnas, kus maapinnalt esimene

aluspõhjaline veekompleks on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes looduslikult kaitstud, st tegemist on kaitstud põhjaveega alaga.

Kavandatavate tööde piirkonnas on Eesti Geoloogiateenistuse põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud

maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Põhjavee kaitstuse hinnangu kaart on aga üsna üldine ning hinnangut pole uuendatud alates 2001. aastast. Seetõttu arvestab Keskkonnaamet täpsema

põhjavee kaitstuse hindamisel lähedalasuvate puurkaevude geoloogilise läbilõike andmeid. Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi kohal lasuvad veepidemed13. Planeeritavale tegevusele lähim (u 65 m kaugusel) puurkaev on

PRK0025624, mis on 57 m sügav ning avab Kesk-Devoni (D2) põhjaveekihti (ühtlasi on Kesk- Devoni põhjaveekiht esimene aluspõhjaline veekompleks). Puurkaevuga avatud Kesk-Devoni

põhjaveekihil lasub 16,5 m paksune moreenikiht (gQIII) ja 40,5 m paksune liivakivikiht savi vahekihtidega (D2br). Kui põhjaveekihil lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m

7 Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 4 8 LKS § 37 lg 1 p 2 9 LKS § 55 lg 61. 10 Veeseadus (VeeS) § 154 lg 1 p 4 ja lg 3 11 VeeS § 154 lg 5 p 5 12 VeeS § 154 lg 5 p 1 13 VeeS § 68 lg 2

3 (4)

paksune savi- või liivsavikiht, on tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga14, ning kui

põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega, on tegemist kaitstud põhjaveega alaga15. Puurkaevu PRK0025624 geoloogilise läbilõike kohaselt on piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga. Seega ei kaasne kavandatava kergliiklustee rajamisega Kesk-Devoni

põhjaveekihi reostuse ohtu.

Juhime tähelepanu, et salvkaev ei ole seotud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksiga. Lõuna-Eestis on maapinnalt esimene aluspõhjaline veekompleks tavaliselt Devoni veekompleks, kui salvkaevud saavad oma vee Kvaternaari setete põhjaveest. Kvaternaari

setetes leviva vabapinnalise põhjavee looduslik kaitstus on väga väike ning seetõttu on Kvaternaari põhjaveekiht väga tundlik võimaliku reostuse suhtes.

Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaev asub kavandatavast kergliiklusteest u 2,5 m kaugusel, võib kergliiklustee rajamisega ja kasutamisega tekkida salvkaevuvee saastumise oht.

Kaevetööd ning tehnikaga kaasnev vibratsioon võivad kahjustada kaevurõngaid või tihendusi. Kergliiklustee kasutamisel ja talvisel hooldusel võib pinnasesse ja salvkaevu hooldusalale

sattuda saasteaineid, sh soolasid, hooldusmasinate õli- ja kütusejääke jmt. Saasteainete

salvkaevu sattumise riski vähendamiseks tuleb enne kergliiklustee rajamist hinnata, kas

salvkaev vastab keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 4316 (edaspidi määrus nr 43) §-

ga 14 seatud nõuetele. Mh peab salvkaevu konstruktsioon välistama saastunud vee

sissevoolu salvkaevuga avatavasse põhjaveekihti – selleks peavad salvkaevu rakked

ulatuma vähemalt 70 cm kõrgusele maapinnast ja maapind salvkaevu ümber peab olema

võrreldes ümbritseva reljeefiga kõrgem, et oleks välistatud pinnavee ja maapinnalt

pärineva vee kogunemine kaevu ümber ja selle sissevool kaevu. Samuti peab salvkaevu

ümber olema veelukk (salvkaevu ümber kaevatud kraav, mis on täidetud vettpidava

materjaliga), mis välistab maapinnalt pärineva vee sissevoolu kaevu. Kui olemasoleva

salvkaevu ümber puudub veelukk, tuleb see rajada enne kergliiklustee rajamist.

Keskkonnaameti hinnangul ei kaasne määruse nr 43 §-s 14 nimetatud nõuetele vastava

salvkaevu hooldusalale jalgratta- ja jalgtee rajamisega keskkonnaohtu ning ettevaatusabinõusid järgides ei põhjusta ehitustööd ja kergliiklustee kasutamine Kvaternaari põhjavee saastumist. Ettevaatusabinõudena tuleb rakendada:

1. Kasutada ainult tehniliselt korrasolevat ja töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja

määrdeainete sattumine pinnasesse ja vette. 2. Tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 3. Kergliiklustee hooldamise käigus ei tohi umbrohutõrjeks kasutada taimekaitsevahendeid.

Kui Kaldamäe tee 2 kinnistu salvkaevu ei kasutata joogiveevõtuks, soovitame kaaluda põhjavee

kaitsmiseks salvkaevu lammutamist. Salvkaevu lammutamisel tuleb lähtuda määruse nr 43 §-s 12 toodud nõuetest. Salvkaevu lammutamise järgselt kaob ka salvkaevu hooldusala.

Kavandatav kergliiklustee ristub Ähnioro ojaga17 ja Peri ojaga18. Projektlahendusega nähakse

14 VeeS § 68 lg 3 p 4 15 VeeS § 68 lg 3 p 5 16 Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu

ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning

puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse

infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ 17 EELIS kood VEE1048814 18 EELIS kood VEE1049200

4 (4)

ette puude langetamist Peri oja veekaitsevööndis. Peri ojal on 10 m veekaitsevöönd19, kus on

keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb veekaitsevööndis planeeritavateks raietöödeks taotleda Keskkonnaameti nõusolekut. Taotlus tuleb esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5307 8913 (keskkonnakorraldus) [email protected]

Kristin Jõgi 5347 6632 (looduskasutus, ehituskeeluvöönd) [email protected]

Silja Jakobi 5341 0707 (vesi) [email protected]

19 VeeS § 118 lg 2 p 2