Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise otsuse ja loa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Tapa Vallavalitsus [email protected]

Osaühing T.A.K.EHITUS [email protected]

25.02.2026 nr DM-131236-15

Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise otsuse ja loa muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Osaühingule T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159, aadress Nortsu tee 8, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond) kuuluva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise otsuse, keskkonnaloa ja muutmistaotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõud. Osaühing T.A.K.EHITUS taotleb keskkonnaloa nr L.MK/320181 kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra ning soovib korrigeerida maavaravarusid vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023). Lasila II kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas riigile kuuluval kinnistul Piisupi karjäär (katastritunnus 78701:001:0106; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kuu aja jooksul, kuid mitte hiljem, kui 25.03.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada. Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus: § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet

Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.MK/320181 eelnõu 3. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

2(2)

EELNÕU (25.02.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Osaühing T.A.K.EHITUS 24.07.2025 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T- KL/1027744-3 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159) Lasila kruusamaardlas Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr L.MK/320181 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr L.MK/320181 kehtivusaeg on kuni 04.04.2041; 1.3. määrata keskkonnaloale nr L.MK/320181 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4.5. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. Korraldus jõustub alates Osaühingule T.A.K.EHITUS teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159, aadress Nortsu tee 8, Rakvere linn, Lääne- Viru maakond) esitas 14.02.2025 Keskkonnaametile taotluse Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2025 dokumendina nr DM-131236-1, parandustaotlused registreeritud 07.03.2025 dokumendina nr DM-131236-4 ja 24.07.2025 dokumendina nr DM-131236-13). Osaühing T.A.K.EHITUS omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/320181 (kehtivusaeg 05.04.2011-04.04.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Lasila kruusamaardla (registrikaardi nr 71) Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva. Kehtiva keskkonnaloaga Lasila II kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas riigile kuuluval kinnistul Piisupi karjäär (katastritunnus 78701:001:0106; maa

sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Osaühing T.A.K.EHITUS pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Lisaks korrigeeritakse maavaravarusid vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 11,22 ha ja teenindusmaa pindala on 24,40 ha. Mäeeraldis asub kahel lahustükil vastavalt 8,28 ha ja 2,94 ha. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Lasila kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 18 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 4. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 31.12.2025):

4 plokk – täiteliiv, aktiivne tarbevaru: 92,088 tuh m3, kaevandatav varu 87,088 tuh m3.

5 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru 43,2 tuh m3.

18 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru 53 tuh m3.

Ehituskruusa kaevandatav varu 91,20 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ning teede ehitus. Keskkonnaloa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Geoloogilise uuringu aruande nimetus on: „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. EGF number on 9816. Varud on arvele võetud 15.01.2024 Maa-ameti peadirektori korraldusega nr 1-17/24/94. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 995 eurot on tasutud 14.02.2025 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 20.02.2025 kiri nr 13-1/25-313, 25.03.2025 kiri nr 13-1/25-518 ja 28.07.2025 kiri nr 13-1/25-1225). Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) ja ida poole riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137). Mäeeraldise teenindusmaa jääb osaliselt Lasila-Saksi tee teekaitsevööndisse.

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast vahetult lõuna, ida ja kagu poole jääb Porkuni maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000270). Kuna tegemist on tegutseva karjääriga ja ei ole teada, et kaevandamine oleks seni mõjutanud maastikukaitseala kaitse-eesmärke, siis saab eeldada, et kui täidetakse kõrvaltingimusi, ei mõjutata jätkuvalt maastikukaitseala kaitse-eesmärke. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 14.02.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tapa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 27.03.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas (registreeritud KOTKASes 27.03.2025 nr DM-131236- 6) piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 11.04.2025 kirjaga nr 7.1- 7/25/21800-4 arvamuse Transpordiamet (registreeritud KOTKASes 14.04.2025 nr DM-131236- 9). Esitatud arvamust on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.5. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Tapa Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust (KOTKAS 07.08.2024 nr DM-128543-11) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6), tähtajaga 27.05.2025. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt 09.04.2025 kirjaga nr 6-4/25/628-2 (registreeritud KOTKASes 10.04.2025 nr DM-131236-8) lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale ettevõtte poolt täiendavate andmete saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega (registreeritud KOTKASes 02.06.2025 dokumendina nr DM- 131236-11). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele xx.xx.2026 kirjaga nr xx tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid või vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.). 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis xx.xx.2026 kirjaga nr xx „Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2)

3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 07.08.2024 kirjaga nr DM-128543-11 Tapa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 nõustus Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.4.5. 3.2.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi

(kokku 30 tuh m3), kuid taotluse kohaselt katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Tapa Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.2026 kirjaga nr xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Osaühingul T.A.K.EHITUS ei ole seisuga 23.02.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr L.MK/320181 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.4.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimised Hetkel kehtivas Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloas nr L.MK/320181 toodud kõrvaltingimused on järgmised:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid:

2. reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.

Kõrvaltingimused jäävad kehtima ka uues keskkonnaloas, kuid kõrvaltingimuse nr 2 sõnastus muudetakse järgmiselt: minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 3.4.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 lisatingimusi ei esitanud.

3.4.4. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr xx Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid;

2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

3.4.5. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka olemasolevas loas olevate tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/320181 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.4.3. toodud tingimused. Mäeeraldise teenindusmaa ulatub riigitee 17146 Lasila-Saksi teekaitsevööndisse ning Transpordiamet juhtis tähelepanu, et riigitee kaitsevööndis kehtivad piirangud vastavalt ehituseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3, mida antud ei ole. Sellest tulenevalt seab Keskkonnaamet kõrvaltingimuseks, et mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloale nr L.MK/320181 seataksejärgmised kõrvaltingimused:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid; 2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;

5. mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne.

3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse avalikustamisel esitas 11.04.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/21800-4 arvamuse Transpordiamet. Transpordiamet märkis järgmist: - Lasila II karjäär jääb riigitee 17146 Lasila-Saksi km 3,00-3,46 lähedale; - mäeeraldise plaanil (koostatud 01.2024) on teenindusmaa piir riigitee katastriüksuse servani. Juhime tähelepanu, et riigitee kaitsevööndis kehtivad piirangud vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3, mida antud ei ole; - puudub maavara väljaveotee nii plaanil kui ka selle kirjeldus seletuskirjas.

Keskkonnaamet seab Lasila-Saksi tee kaitseks kõrvaltingimuse (v.t. punkti 3.4.5.)

Mäeeraldise plaanil on näha väljaveo tee asukoht. Samuti on seletuskirja peatükis 6 mainitud, et Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146), kuhu on rajatud karjäärist kruusakattega materjali väljaveotee. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 25.02.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/320181

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing T.A.K.EHITUS

Registrikood / Isikukood 10177159

Tegevuskoha andmed

Nimetus Lasila II kruusakarjäär

Aadress Piisupi karjäär, Piisupi küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 78701:001:0106

Territoriaalkood EHAK 6204

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Piisupi karjäär (78701:001:0106).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 71

Maardla nimetus Lasila

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Lasila II kruusakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 11.22

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.40

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 30

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 30

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 15

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

4 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.088 tuh m³ 31.12.2025

5 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 43.20 tuh m³ 31.12.2025

18 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 53 tuh m³ 31.12.2025

Tegevusala andmed 2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)

Geoloogiafondi number EGF 9816

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori korraldus nr 1-17/24/94

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 15.01.2024

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid; 2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 5. mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne.

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2024 2041 tuh m³ 87.088 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2024 2041 tuh m³ 91.20 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2024 2041 0792 Tapa vald Liiv, täitepinnas 2024 2041 0792 Tapa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/3

1 (22)

EELNÕU

25.02.2026

Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Osaühing T.A.K.EHITUS 24.07.2025 esitatud Lasila II kruusakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusest nr T-

KL/1027744-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja

5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 21, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181 muutmise taotlusele.

1.2. Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181

muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida

ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid;

2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ja Päästeametit.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2 (22)

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159, aadress Nortsu tee 8, Rakvere linn, Lääne-

Viru maakond) kaevandab Lasila kruusamaardlas Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel

ehituskruusa ja täiteliiva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 (kehtivusaeg

05.04.2011 kuni 04.04.2026) alusel.

Osaühing T.A.K.EHITUS esitas 14.02.2025 Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa nr

L.MK/320181 muutmiseks. Keskkonnaloa muutmisega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja

pikendamist 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat

maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Lisaks täpsustati taotlusega

kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris ja senise ehituskruusa aktiivse

tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV

uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. Nõuetele

vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 07.03.2025 numbriga DM-

131236-4, viimane parandatud versioon 24.07.2025 numbriga DM-131236-13.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“

ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. 07.03.2025 esitatud

taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlus on 27.03.2025 avalikustatud ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 27.03.2025 kirjaga nr DM-

131236-6 keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse saamisest ja avatud menetluse

algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr

L.MK/320181 muutmise taotluse 27.03.2025 kirjaga nr DM-131236-7 Tapa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt 09.04.2025

kirjaga nr 6-4/25/628-2 (registreeritud KOTKASes 10.04.2025 dokumendina nr DM-131236-

8) lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale ettevõtte poolt täiendavate andmete

saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 Lasila II kruusakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega (registreeritud

KOTKASes 02.06.2025 dokumendina nr DM-131236-11).

2.2. Õiguslikud alused

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb

otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

3 (22)

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud

tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt peatükk 3)

ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt peatükk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava

tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹

alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust

(KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Osaühing T.A.K.EHITUS Lasila kruusamaardla Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu aruanne „Lasila IV uuringuruumi liiva ja

kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (Tartu 2023).

3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026);

5. Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48;

https://vana.tapa.ee/kehtiv-uldplaneering);

6. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

7. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/).

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et kruusakarjääri, kus vee väljapumpamist ning

ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m.

4 (22)

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Osaühing T.A.K.EHITUS omab maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/320181

Lasila kruusamaardla (maardla registrikaardi number 0071) Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Lasila II kruusakarjäär (mäeeraldise

pindala 11,22 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,40 ha) asub Lääne-Viru maakonnas

Tapa vallas Piisupi külas riigiomandisse kuuluval Piisupi karjäär (katastritunnus

78701:001:0106; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille riigivara valitseja

on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Osaühing T.A.K.EHITUS taotleb Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa L.MK/320181 muutmist vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV

uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (EGF 9816,

edaspidi ka aruanne). Osaühing T.A.K.EHITUS tellimusel koostatud geoloogilise uuringu

aruandes täpsustati kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris ja senise

ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti. Tööde tulemusel võeti Maa-

ameti peadirektori 15. jaanuar 2023 korraldusega nr 1-17/24/94 arvele ehituskruusa aktiivne

tarbevaru (aruandes 4. plokk, registris 18. plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru (aruandes 18.

plokk, registris 4.plokk). Lasila kruusamaardla ehituskruusa 5. ploki varu on kinnitatud 2009.

aasta Eesti Geoloogiakeskus OÜ geoloogilise uuringu aruande „Lasila VII uuringuruumi

geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.08.2009)“ põhjal. Lasila II

kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Lasila II kruusakarjääri aktiivset tarbevaru täiteliiva

plokki 4 (92,538 tuh m³) ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 5 (43.20 tuh m³) ja

plokki 18 (53 tuh m³). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 15 tuh m³. Keskkonnaloa

muutmisega taotletakse ühtlasi ka keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, kuna

olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja

kaevandatud maad korrastada.

Osaühing T.A.K.EHITUS kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise järel

jätkata karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist

jätkatakse olemasoleva Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel, uut karjääri ei rajata. Ala

korrastatakse metsamaaks.

Mäetehnilised tingimused Lasila II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga

keerulised. Kogu varu asub Lasila II kruusakarjääris põhjaveetasemest kõrgemal.

Kaevandamist jätkatakse olemasolevas karjääris, kus kattekihi paksus on väike ning kattekiht

on osaliselt juba kooritud ja vallitatud mäeeraldise lääneosas. Karjäärile on olemas hea

juurdepääs. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele

põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146), kuhu on rajatud karjäärist

kruusakattega materjali väljaveotee. Transpordiamet on esitanud 11.04.2025 kirjaga nr 7.1-

7/25/21800-4 arvamuse Osaühing T.A.K.EHITUS Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181 muutmise kohta ning toonud välja, et mäeeraldise

plaanil (koostatud 01.2024) on teenindusmaa piir riigitee katastriüksuse servani, kus kehtivad

riigitee kaitsevööndi piirangud vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1.

Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti

5 (22)

nõusolekul (vastavalt EhS § 70 lõikele 3), mida antud ei ole. Samuti märgiti, et maavara

väljaveotee puudub plaanil ja selle kirjeldus seletuskirjas. Taotluse menetlusel tuleb sellega

arvestada.

Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul

kaevandamise jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi

kaevandamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud ning siis koorida kattekiht

(muld) seal, kus seda veel tehtud ei ole. Mulla saab vallitada karjääri äärealale kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse ja säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Katendit

saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel

tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik.

Maavara kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga ja kopplaaduriga ühe kaeveastanguga.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse)

frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Lasila II kruusakarjääri kruusa ja liiva

kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödelduna. Vajadusel materjali purustatakse ja

sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-

sorteerimissõlm. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Lasila II kruusakarjääris

kaevandamiseks on koostatud 2023. aastal kaevandamisprojekt, kus on määratud täpsem

kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalse arengukavale mäetööde ajaline

ja ruumiline areng.

Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala metsamaaks. Kaevandamise lõpptulemusena

kujuneva karjääri nõlvad tasandatakse põhjaveetasemest kõrgemal, kruuspinnase puhul

kaldega 1:1,4 ja liivpinnase puhul kaldega 1:2. Karjääri nõlvadele ja põhjale laotatakse

korrastamisel alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase

tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti

koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht

täpsemalt. Maapõueseaduse § 84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne

kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt

kruusamaardla alale (joonis 2). Maakonnaplaneeringus on toodud, et maardlate

kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel

maastikel. Lasila II kruusakarjäär väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku alale

ei jää, kuid jääb rohelise võrgustiku tuumalale T2 (joonis 2).

6 (22)

Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid,

riigikaitse). Punane ring tähistab Lasila II kruusakarjääri asukohta.

Maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel,

kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine, nt leitakse mõju kompenseerimiseks uus koridor.

Maavarade kaevandamisel tuleb tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus tagada

rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja

parendada rohelise võrgustiku toimimist. Lasila II kruusakarjääris jätkatakse kaevandamist

olemasoleval mäeeraldisel, uut karjääri ei rajata. Maakonnaplaneeringus on öeldud, et

olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.

Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt metsamaaks, mis on sobiv ka

rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad valdavalt metsased alad).

Tapa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Lasila II kruusakarjäär mäetööstuse maa-alale, Lasila

kruusamaardla alale. Karjääri ala väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastiku

alaga ei kattu, kuid kattub rohevõrgustiku tugialaga. Lasila kruusamaardla ala läbib matka-,

suusa- ja terviserada. Kaunis teelõik, mille äärde nähakse perspektiivis ette ka kergliiklusteed,

piirneb karjääri alaga põhjast (joonis 3). Üldplaneeringu kohaselt kaevandamine rohelise

võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud

kaevandatud alade sobiv korrastamine. Kaevanduse/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline

kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku

osana. Lasila II kruusakarjääris maavara kaevandamise jätkamine olemasoleval mäeeraldisel ei

ole vastuolus üldplaneeringuga. Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt

metsamaaks, mida võib pidada sobivaks sh rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad

valdavalt metsased alad).

7 (22)

Joonis 3. Väljavõte Tapa valla üldplaneeringu joonisest nr 1 (maakasutus). Punane ring tähistab Lasila

II kruusakarjääri asukohta.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus,

planeeringutes toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas Tapa Vallavalitsust 27.03.2025 kirjaga nr DM-131236-7

keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama

kirjaga taotluse kohta arvamust. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt

09.04.2025 kirjaga nr 6-4/25/628-2 lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale

ettevõtte poolt täiendavate andmete saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega

nr 196 Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181

muutmisega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Lasila kruusamaardla Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa

vallas Piisupi külas Piisupi karjäär maaüksusel Lasila kruusamaardlas. Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldise pindala on 11,22 ha ning asub kahel lahustükil. Plokk 4 ja plokk 18 (pindala 8,28

ha) on piiritletud 8 piiripunktiga (piiripunktid 6 nr 8...15) ning plokk 5 (pindala 2,94 ha) on

piiritletud 7 piiripunktiga (piiripunktid nr 1...7). Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,40

ha ja on piiritletud 11 piiripunktiga.

Lasila kruusamaardla ehituskruusa 5. ploki varu on kinnitatud 2009. aasta geoloogilise

uuringu põhjal. Eesti Geoloogiakeskus OÜ viis 2009. aastal läbi geoloogilise uuringu Lasila

II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja koostas aruande „Lasila VII uuringuruumi

geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.08.2009)“ (EGF 8153). Lasila VII

uuringuruumi geoloogiline varu kinnitati Keskkonnaministeeriumi 06. november 2009

käskkirjaga nr 2047. Lasila II kruusakarjääri ehituskruusa 5. ploki varu kinnitati pindalal 2,94

ha – 44 tuh m3 (aruandes 2. plokk, registris 5. plokk).

OÜ T.A.K.EHITUS tellimusel teostati 2023. aastal Maavarauuringud OÜ poolt geoloogiline

uuring, mille eesmärk oli täpsustada kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris

ja senise ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti. Geoloogilise uuringu

8 (22)

käigus rajati 21 kaevandit ja võeti 19 proovi kasulikust kihist. Uuringu põhjal koostas

Maavarauuringud OÜ aruande „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (EGF 9816). Aruanne oli aluseks ehituskruusa ja täiteliiva

aktiivse tarbevaru kinnitamisel. Maa-ameti peadirektori 15. jaanuar 2024 korraldusega nr 1-

17/24/94 muudeti Lääne-Viru maakonnas asuva Lasila kruusamaardla registrikannet ning

kinnitati ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 2,38 ha – 53 tuh m3 (aruandes 4. plokk,

registris 18. plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,90 ha - 98 tuh m3 (aruandes 18.

plokk, registris 4. plokk).

Lasila II kruusakarjääri jääkvaru seisuga 01.01.2025 on: plokk 4 aT (täiteliiv) - 92,538 tuh m3,

plokk 18 aT (ehituskruus) - 53 tuh m3 ja plokk 5 aT (ehituskruus) - 43,20 tuh m3. Taotletav

keskmine aastane tootmismaht on 15 tuh m³. Täiteliiva aktiivse tarbevaru 4. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 5 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru 18. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 4 tuh m3. Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 1 tuh m3. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase

püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega

1:1,4 ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2.

Kattekihi (mulla) maht Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel kokku on 30 tuh m3. Plokk 4 ja

plokk 18 katendi (mulla) maht on 20 tuh m3. Plokk 5 katendi (mulla) maht on 10 tuh m3. Lasila

II kruusakarjääri mäeeraldise lääneosas on 4. plokilt kattekiht juba osaliselt kooritud ja

vallitatud mäeeraldise teenindusmaa äärealale. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise

geneesiga (Q1jrVr_fg) eriteraline liiv, mis on valdavalt savine ja sisaldab kruusa ning vähesel

määral veeriseid ning kruus, veeriste ja eriteralise liivaga. Kasuliku kihi keskmine paksus

täiteliiva aktiivse tarbevaru 4. plokil on 1,66 m ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru 18. plokil

2,22 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen ja lubjakivi. Ehituskruusa 5. ploki kasuliku

kihi keskmine paksus on 1,49 m. Lasila II kruusakarjääris leviv materjal on esindatud

hästiümardunud veeriseid sisaldava peene kuni jämeda karbonaatse koostisega kruusaga,

mille täiteks on keskmise- kuni jämedateraline liiv.

Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse

materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib

kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist

kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada

valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada

teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks.

Mäetehnilised tingimused Lasila II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga

keerulised. Kaevandamist jätkatakse olemasolevas karjääris. Kattekihi paksus on väike ja

kattekiht on osaliselt juba kooritud ning vallitatud mäeeraldise lääneosas. Kogu varu asub

põhjaveetasemest kõrgemal. Karjäärile on juba olemas hea juurdepääs. Maavara

kaevandamise täpsem kirjeldus on esitatud peatükis 3.1.1.

Maastikuliselt paikneb Lasila II kruusakarjäär Pandivere kõrgustiku põhjanõlval, kus

maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 117...125 m. Lasila II kruusakarjääri aluspõhja

moodustab Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas

ja pruunikashall muguljas lubjakivi.

9 (22)

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lõuna, lääne, põhja ja ida poolt

Porkuni metskond 16 (katastritunnus 78701:001:0105) maaüksuse metsamaaga. Põhja ja

kirde poole üle riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) jääb Porkuni metskond 15

(katastritunnus 78701:001:0069) maaüksuse metsamaa. Lasila II kruusakarjääri

teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) ja ida poole

riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137).

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult Rakvere

fosforiidimaardla (registrikaart nr 0192) fosforiidi prognoosvaru 25. plokiga.

Kaevandustegevus fosforiidimaardlat ei mõjuta.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride

märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Lasila II

kruusakarjäär on olemasolevas karjäär, kus ettevalmistustööd on osaliselt juba tehtud.

Mäeeraldise lääneosas on kattekiht osaliselt kooritud ning vallitatud. Kattekihi paksus

karjäärialal on väike. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu põhjavee

alandamiseks ja vee välja pumpamiseks karjäärist vajadus puudub. Karjäärile on olemas hea

juurdepääs (mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele põhja poole jääb riigi

kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee, kuhu on rajatud karjäärist kruusakattega materjali

väljaveotee) ning selleks lisaressurssi ei kulutata. Peamised energiatarbijad karjääri avamise

järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid

karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis karjääri lääneosas on muutused

maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks vooluveekoguks Lasila II

kruusakarjäärile on ca 2,4...3,0 km kaugusele lõuna ja edela poole jääv Valgejõgi

(VEE1079200). Seisuveekogudest lähimad on nimetu tehisjärv (VEE2033590), Mätasjärv

(VEE2033580) ja Väänjärv (VEE2033581), mis jäävad karjäärist ca 600-900 m kaugusele.

Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala

(LTA1000001) piiresse, nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Kattekiht mäeeraldise lääneosas on osaliselt kooritud ning vallitatud. Katendi koorimise tõttu

on suurenenud otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus, kuna alalt on eemaldatud

mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa

10 (22)

sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu

vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning puudub mõju ka põhja- ja pinnavee veerežiimile.

Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole

suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike

ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei

tehta, kuid vajadusel teostatakse väiksem remont ja korralised hooldused selleks kohaldatud

alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli.

Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/320181 on seatud järgmine reostuse vältimise

kõrvaltingimus:

„Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava

tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.“

Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt:

Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei-

ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele.

Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjäärist

ligikaudu 1 km kaugusele ida poole Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole

Väädi (katastritunnus 78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus

71601:004:0046) kinnistutele. Väädi kinnistule jääb puurkaev PRK0019314 sügavusega 50

m (staatiline veetase 22 m). Teised kinnistud kasutavad eeldatavalt salvkaevu vett. Kaevude

vee kvaliteeti kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta, kui tegevuse teostamisel peetakse kinni loa

nõuetest.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

11 (22)

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka. Käesoleval juhul kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu

kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita.

Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ega piirkonna

majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel tekitavad

müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator,

frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral

on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise

väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud.

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Lasila II

kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus

tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.

Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60

dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal

tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva

keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta

pidevalt täisvõimsusel.

Taotluse põhjal ei ületa müratase Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses

määruses nr 71 toodud II kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB. Lähimad elamud jäävad

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele. Samuti takistab müra levikut

piirkonnas kasvav mets.

Lähtuvalt eelnevast Lasila II kruusakarjääris kaevandamisega ei kaasne piirväärtuse ületamist

piirkonna elamute juures.

12 (22)

Õhusaaste

Lasila II kruusakarjääris kruusa ja liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.

Looduslikus olekus liiv ja kruus on enamjaolt niiske ning ei tolma. Tolm tekib

laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja karjäärisisesel transpordil kuival

ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseseid teid kuival aastaajal

vajadusel niisutada.

Keskkonnaloale nr L.MK/320181 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimus:

„Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida

ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid.“ Antud kõrvaltingimus jääb keskkonnaloale nr L.MK/320181 alles ka pärast

loa muutmist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel

tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab

määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste

(edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud

1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Lasila II kruusakarjääris kruusa ja liiva

kaevandamisel künnist 1 tonn ei ületata. Selleks et künnist ületada, peaks maksimaalne

kaevandatav maht ületama 154 000 tonni või 81 tuh m3 aastas (kruusa ja liiva keskmise

tiheduse 1,9 t/m3 juures). Lasila II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 kruusa

ja liiva aastas ehk orienteeruvalt 29 tuhat tonni. Lähtuvalt eelnevast keskkonnaministri

määruses nr 67 toodud künniskogust ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite

tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötava ekskavaatori/laaduri, purustus-sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Tehniliselt

korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.

Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi

ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase

poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

13 (22)

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Lasila II kruusakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni

põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Lasila II kruusakarjääris kogu kaevandatav maavara (kruus ja liiv) realiseeritakse täies mahus

ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või

võõrandatakse. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata

pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Lähtuvalt eelnevast

ei teki Lasila II kruusakarjääris kaevandamise käigus jäätmeseaduse § 2 lõike 1 ja lõike 2

jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 mõistes kaevandamisjäätmeid, ka pole vajalik

kaevandamisjäätmekava.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud

jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud

jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast

kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse

likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5.

alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek keskkonnaloas olevat reostuse vältimise

kõrvaltingimust muuta ja täpsustada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on

14 (22)

toodud peatükis 3.1.1. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu.

Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime.

Tegemist on varasemalt maavara kaevandamisest mõjutatud piirkonnaga. Alal esinevatest

loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Lasila II kruusakarjääris toimub kaevandustegevus

ülalpool põhjaveetaset, mistõttu kaevandamise käigus ega ka korrastamisel veetaset ei

alandata ning olemasolevat veerežiimi ei muudeta. Maastikupildi visuaalne muutumine on

maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa

kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Lasila II

kruusakarjääri maa-ala kavandatakse korrastada metsamaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamine on tegevus, mis sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on

keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks

on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide

välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu

tiheasustusalal ega selle läheduses.

Lasila II kruusakarjääris mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad,

jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond. Lähimaks vooluveekoguks

Lasila II kruusakarjäärile on ca 2,4...3,0 km kaugusele lõuna ja edela poole jääv Valgejõgi

(VEE1079200). Seisuveekogudest lähimad on nimetu tehisjärv (VEE2033590), Mätasjärv

(VEE2033580) ja Väänjärv (VEE2033581), mis jäävad karjäärist ca 600-900 m kaugusele.

Lähim pärandkultuuriobjekt on ca 600 m kaugusele kirdesse jääv Mätasjärve veski (EELIS

kood 357381275), mille seisund on hävinud (objektist pole maastikul jälgi säilinud). Lähimad

kultuurimälestised on seotud Lasila mõisaga (Lasila mõisa park (kultuurimälestiste

registrinumber 15763), Lasila mõisa peahoone (registrinumber 15762), Lasila mõisa

viinavabrik (registrinumber 15766), Lasila mõisa teenijatemaja (registrinumber 15764),

Lasila mõisa kuivati (registrinumber 15765)) ning asuvad ca 2,7 km kaugusel kirdes Lasila

15 (22)

külas. Kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Tapa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Lasila II kruusakarjäär mäetööstuse maa-alale, Lasila

kruusamaardla alale. Ala väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastiku alaga ei

kattu, kuid kattub rohelise võrgustiku tugialaga. Lasila kruusamaardla ala läbib ka matka-,

suusa- ja terviserada. Kaunis teelõik, mille äärde nähakse perspektiivis ette kergliiklusteed,

piirneb karjääri alaga põhjast. Üldplaneeringu kohaselt kaevandamine rohelise võrgustike

aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud

alade sobiv korrastamine. Sobiv kaevandatud ala korrastamise viis on selline, mis tagab

kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Üldplaneeringus on tugiala osas

toodud välja täiendav tingimus käsitleda seda ala reeglina I kategooria müratasemega alana

lähtudes Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71.

Määruse nr 71 kohaselt on I kategooria alal tööstusmürale kehtivad piirväärtused järgmised:

päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused I

kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 55 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone

teepoolsel küljel) ja öisel ajal 50 dB. Taotluse kohaselt ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite

müratase jääb vahemikku 90...110 dB, mis ületab I kategooria ala päevase aja piitväärtust

(karjäär töötab päevasel ajal). Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest

väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Taotluse põhjal ei ületa müratase

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses määruses nr 71 toodud II

kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB. Määruse nr 71 I kategooria ala päevase aja

piirväärtus 55 dB on tagatud ca 200 m kaugusel. Lähtuvalt eelnevast ei ole mäeeraldisel ja

vahetus läheduses tagatud I kategooria alal tööstusmürale kehtivad piirväärtused. Samas

vähendab masinatest lähtuvat mürataset lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad, katendist vallid, samuti takistab müra levikut piirkonnas kasvav

mets. Arvestades rohelise võrgustiku tugiala suurust ning asjaolu, et tegemist on olemasoleva

karjääriga, ei ole mõju rohevõrgustikule eeldatavalt oluline.

Samuti ei seadnud täiendavaid nõudeid müra vähendamiseks Tapa Vallavolikogu oma

29.05.2025 otsuses nr 196. Lähtuvalt eelnevast võib järeldada, et Lasila II kruusakarjääris

maavara kaevandamise jätkamine olemasoleval mäeeraldisel ei ole vastuolus

üldplaneeringuga. Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt metsamaaks, mida

võib pidada sobivaks sh rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad valdavalt metsased

alad).

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Eesti looduse infosüsteemi

(EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Porkuni

maastikukaitseala (KLO1000270) jääb Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast

vahetult lõuna, ida ja kagu poole. Lähim Natura 2000 ala, Lasila loodusala (RAH0000566),

jääb karjäärist ca 300 m kaugusele kirde suunda teisele poole Lasila-Saksi teed, kus leidub

erinevate kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad nendest on II kaitsekategooria kaitsealuse

liigi harivesilik (Triturus cristatus, KLO9101758) ning III kaitsekategooria kaitsealuste

liikide rabakonn (Rana arvalis, KLO9119749), rohukonn (Rana temporaria, KLO9119750)

ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris, KLO9135524) elupaigad.

16 (22)

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega ei

riku kaevandamine piirkonna veerežiimi, vee taset ega kvaliteeti. Mõju kaitsealuste liikide

elupaikadeks olevatele veekogudele ja seega ka liikidele puudub. Karjääri alal puuduvad

veekogud, kuhu kahepaiksed võiksid soovida pulmarändel liikuda. Ülemäärase tolmu tekke

vältimiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320181 kehtestatud kõrvaltingimus kasta vajadusel

juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit.

Mõju Lasila loodusalale kirjeldatakse eelhinnangu peatükis 3.3.3. Mõju Porkuni

maastikukaitsealale kirjeldatakse peatükis 3.3.4.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise

normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel

ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa

omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS

§ 93 lõige 1).

Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa

piirneb lõuna, lääne, põhja ja ida poolt Porkuni metskond 16 (katastritunnus 78701:001:0105)

maaüksuse metsamaaga. Põhja ja kirde poole üle riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr

17146) jääb Porkuni metskond 15 (katastritunnus 78701:001:0069) maaüksuse metsamaa.

Lasila II kruusakarjääri teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee

(nr 17146) ja ida poole riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137).

Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjäärist ligikaudu 1 km kaugusele ida poole

Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole Väädi (katastritunnus

78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus 71601:004:0046) kinnistutele. Väädi

kinnistule jääb puurkaev PRK0019314 sügavusega 50 m (staatiline veetase 22 m). Teised

kinnistud kasutavad eeldatavalt salvkaevu vett.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik

mõju põhjaveele.

Keskkonnaamet on hinnanud karjääriga kaasnevaid mõjusid käesolevas eelhinnangus ning

märgib järgmist.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega

kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee

taset ega vee kvaliteeti. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Samas ei ole avariiolukorra tekkimise tõenäosus

17 (22)

suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Lasila II

kruusakarjääris keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks

kehtestatud kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5).

Taotluse põhjal ei ületata määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja mürataseme

piirväärtust 60 dB juba Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal (100 m raadiuses).

Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad, katendist vallid, samuti takistab müra levikut piirkonnas kasvav

mets.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt kruusa ja liiva

looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid

kuival aastaajal vajadusel niisutada. Nõue ülemäärase tolmu tekke vältimiseks kasta vajadusel

juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit, on seatud ka keskkonnaloa nr L.MK/320181

kõrvaltingimusena.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt

taastatav karjääriala korrastamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitles kavandatava tegevuse mõjualana Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt maksimaalselt

ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähimad eluhooned jäävad Lasila II kruusakarjäärist

ligikaudu 1 km kaugusele ida poole Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole

Väädi (katastritunnus 78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus

71601:004:0046) kinnistutele. Müratase nende eluhoonete juures ei ületata keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Ülemäärase tolmu tekke vältimiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320181 seatud

kõrvaltingimus kasta vajadusel juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit. Tegemist on juba

töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring.

18 (22)

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse

elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisele lähim Natura 2000 ala, Lasila loodusala

(RAH0000566), jääb karjäärist ca 300 m kaugusele kirde suunda teisele poole Lasila-Saksi

teed. Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal,

seega ei riku kaevandamine piirkonna veerežiimi, vee taset ega kvaliteeti. Kaevandamisega

kaasnevad mõjud on lokaalse iseloomuga ega ulatu kaugemale kui 250 m. Kaevanduse alal

puuduvad veekogud, kuhu kahepaiksed võiksid soovida pulmarändel liikuda. Lähtuvalt

eelnevast ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on välistatud ja Natura

hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

3.3.4. Mõju Porkuni maastikukaitsealale

Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270) jääb karjääri mõjualasse Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast vahetult lõuna, ida ja kagu poole.

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

• Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke

kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

• Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas.

Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, karstijärved ja -järvikud

(3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

• kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku.

Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);

• kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

Mõju Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavormeidele

Kavandatav tegevus kaitsealale jäävaid pinnavorme eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni paemurrule

19 (22)

Kavandatav tegevus Porkuni paemurdu eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni männile

Kavandatav tegevus Porkuni mändi eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni pargile ja parkmetsale

Kavandatav tegevus Porkuni parki ja parkmetsa eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju maastikuilmele

Kavandatav tegevus Porkuni maastikukaitsealal maastikuilmet eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju metsakooslustele

Kavandatava karjääri mõjualasse jääb osaliselt Porkuni maastikukaitseala Porkuni

sihtkaitsevöönd, mille üheks kaitse-eesmärgiks on metsaökosüsteemi kaitse.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega

kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi. Küll aga võib kaevandamisega kaasnev tolm taimi

kattes mõjutada ebasoodsalt kaitseala sihtkaitsevööndi metsaökosüsteemi. Kui peetakse

rangelt kinni keskkonnaloale nr L.MK/320181 seatud kõrvaltingimusest tolmu tekke

vältimiseks kasta vajadusel juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit, siis olulise mõju esinemist

metsaökosüsteemile ei ole ette näha. Tegemist on olemasoleva karjääriga, mille osas seni ei

ole olulise mõju avaldumist näha olnud.

Mõju poollooduslikele kooslustele

Porkuni maastikukaitseala poollooduslikke kooslusi kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju ohustatud ja kaitsealustele liikidele

Teadaolevad ohustatud ja kaitsealustele liikide leiukohad Porkuni maastikukaitsealal jäävad

kavandatava karjääri mõjualast välja. Seetõttu ebasoodne mõju eeldatavalt puudub.

3.3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lasila kruusamaardlale (registrikaardi nr 71) jääb mitmeid karjääre, millest töötav karjäär on

Lasila II kruusakarjäär, kus kaevandab keskkonnaloa nr L.MK/320181 alusel Osaühing

T.A.K.EHITUS. Keskkonnaluba kaevandamiseks Lasila III liivakarjääris (jääb Lasila II

kruusakarjäärist 700 m kaugusele kagusse), on antud Osaühingule Thorsen Grupp

(keskkonnaluba nr KL-519626 kehtivusajaga 08.09.2023 kuni 08.09.2038), kuid esitatud

deklaratsioonide alusel kaevandamisega karjääris alustatud veel ei ole. Lasila II

kruusakarjäärist põhjas vahetult teisel pool Lasila-Saksi teed asub Lasila kruusakarjäär, mille

maavara laevandamise keskkonnaloa taotluse menetlus (taotleja OÜ Sisek) on veel pooleli.

Korrastatuks on tunnistatud Lasila III kruusakarjääri (Keskkonnaameti 17.08.2020 korraldus nr

1-3/20/773), Lasila kruusakarjääri (Keskkonnaameti 16.04.2015 korraldus nr V 1-15/15/130)

ja Lasila maa-ainese karjääri (Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja 23.09.2014 korraldus nr

20 (22)

V1-15/14/275) mäeeraldised. Lähtuvalt eelnevast võib koosmõju olla Lasila II kruusakarjääri,

Lasila III liivakarjääri ja taotletava Lasila kruusakarjääri vahel (joonis 4).

Joonis 4. Lasila II kruusakarjääri, Lasila III liivakarjääri ja Lasila kruusakarjääri asukohad (andmed

vastavate karjääride keskkonnalubade taotlusmaterjalidest).

Arvestades Lasila III liivakarjääri kaugust Lasila II kruusakarjäärist (ca 700 m), siis koosmõju

nende karjääride vahel ei ole. Lasila kruusakarjäär on taotletav uus karjäär, mille osas

kaevandamisloa andmise otsust tehtud ei ole. Lasila II kruusakarjäär on olemasolev karjäär.

Lähtuvalt eelnevast tuleb selgitada Lasila kruusakarjääri rajamise võimalikkus selle loa

menetluse juures. Menetluse käigus tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang Lasila kruusakarjääri rajamise mõjude osas, sh hinnang koosmõjudele ning

otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkus. Lähtuvalt eelnevast ei saa taotletava tegevuse

mõjud olla otsustavaks tegutseva karjääri loa muutmise taotluse seisukohast. Küll aga on

otsustava tähtsusega koosmõjud kavandatava käitise ja juba ümbruskonnas tegutsevate

käitiste osas. Seejuures, kui koosmõjud ei ole teada, tuleb seda hinnata juba taotletava uue

karjääri keskkonnamõju hindamise käigus.

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava

tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib

olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on

piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse

eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse

raames põhjendatud või otstarbekas.

Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale

kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu peatükkides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused:

1. Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb

21 (22)

vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid;

2. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimatele Natura

2000 võrgustikku kuuluvatele Lasila loodusalale (RAH0000566), on välistatud;

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi;

3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata;

4. kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub

olemasolevat veerežiimi muutmata. Reostuse teket tuleb hoolega vältida;

5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib (olulises osas juba hävinud, kuna

olemasolev karjäär), kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega

peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

22 (22)

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Lasila II liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tapa

Vallavalitsusele ning tutvumiseks Osaühingule T.A.K.EHITUS, seisukoha esitamise

tähtajaga XX.XX.2026.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Marju Kuldmaa

vanemspetsialist

maapõuebüroo

EELNÕU (25.02.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Osaühing T.A.K.EHITUS 24.07.2025 esitatud keskkonnaloa muutmistaotlust nr T- KL/1027744-3 ja võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 67, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõige 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lõige 1 punkti 2 ja lõige 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159) Lasila kruusamaardlas Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisele antud keskkonnaluba nr L.MK/320181 vastavalt taotlusele; 1.2. keskkonnaloa nr L.MK/320181 kehtivusaeg on kuni 04.04.2041; 1.3. määrata keskkonnaloale nr L.MK/320181 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4.5. "Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused" toodust; 1.4. Korraldus jõustub alates Osaühingule T.A.K.EHITUS teatavaks tegemisest.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159, aadress Nortsu tee 8, Rakvere linn, Lääne- Viru maakond) esitas 14.02.2025 Keskkonnaametile taotluse Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2025 dokumendina nr DM-131236-1, parandustaotlused registreeritud 07.03.2025 dokumendina nr DM-131236-4 ja 24.07.2025 dokumendina nr DM-131236-13). Osaühing T.A.K.EHITUS omab maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr L.MK/320181 (kehtivusaeg 05.04.2011-04.04.2026), mis annab ettevõttele õiguse kaevandada Lasila kruusamaardla (registrikaardi nr 71) Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva. Kehtiva keskkonnaloaga Lasila II kruusakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Piisupi külas riigile kuuluval kinnistul Piisupi karjäär (katastritunnus 78701:001:0106; maa

sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Osaühing T.A.K.EHITUS pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 15 aasta võrra, kuna loa praeguse kehtivusaja lõpuks ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Lisaks korrigeeritakse maavaravarusid vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. Tegemist on olemasoleva mäeeraldisega, mille pindala on 11,22 ha ja teenindusmaa pindala on 24,40 ha. Mäeeraldis asub kahel lahustükil vastavalt 8,28 ha ja 2,94 ha. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab täielikult Lasila kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 5 ja 18 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 4. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised (seisuga 31.12.2025):

4 plokk – täiteliiv, aktiivne tarbevaru: 92,088 tuh m3, kaevandatav varu 87,088 tuh m3.

5 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru 43,2 tuh m3.

18 plokk – ehituskruus, aktiivne tarbevaru 53 tuh m3.

Ehituskruusa kaevandatav varu 91,20 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ning teede ehitus. Keskkonnaloa kehtivusaega soovitakse pikendada 15 aasta võrra ning kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks. Geoloogilise uuringu aruande nimetus on: „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. EGF number on 9816. Varud on arvele võetud 15.01.2024 Maa-ameti peadirektori korraldusega nr 1-17/24/94. Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 995 eurot on tasutud 14.02.2025 riigilõivuseaduse[1] § 136² lõike 2 kohaselt. MaaPS § 49 lõike 2 alusel andis keskkonnaloa taotlusele arvamuse riigiasutus, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus (Eesti Geoloogiateenistuse 20.02.2025 kiri nr 13-1/25-313, 25.03.2025 kiri nr 13-1/25-518 ja 28.07.2025 kiri nr 13-1/25-1225). Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) ja ida poole riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137). Mäeeraldise teenindusmaa jääb osaliselt Lasila-Saksi tee teekaitsevööndisse.

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel, teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas, milleks on eeldatavalt ca 250-300 m, ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast vahetult lõuna, ida ja kagu poole jääb Porkuni maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000270). Kuna tegemist on tegutseva karjääriga ja ei ole teada, et kaevandamine oleks seni mõjutanud maastikukaitseala kaitse-eesmärke, siis saab eeldada, et kui täidetakse kõrvaltingimusi, ei mõjutata jätkuvalt maastikukaitseala kaitse-eesmärke. 2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 14.02.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tapa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lõiked 1 ja 2). Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 27.03.2025 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas (registreeritud KOTKASes 27.03.2025 nr DM-131236- 6) piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest (KeÜS § 46 lõige 1 punktid 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lõige 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus esitas 11.04.2025 kirjaga nr 7.1- 7/25/21800-4 arvamuse Transpordiamet (registreeritud KOTKASes 14.04.2025 nr DM-131236- 9). Esitatud arvamust on pikemalt käsitletud korralduse punktis 3.5. Loa andja teavitas kohalikku omavalitsust (Tapa Vallavalitsus) menetluse algatamisest ning küsis arvamust (KOTKAS 07.08.2024 nr DM-128543-11) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lõige 2¹, MaaPS § 49 lõige 6), tähtajaga 27.05.2025. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt 09.04.2025 kirjaga nr 6-4/25/628-2 (registreeritud KOTKASes 10.04.2025 nr DM-131236-8) lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale ettevõtte poolt täiendavate andmete saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega (registreeritud KOTKASes 02.06.2025 dokumendina nr DM- 131236-11). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lõige 2 punkt 1, lõige 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas xx.xx.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele xx.xx.2026 kirjaga nr xx tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lõige 1 ja 2, § 49 lõige 1, KeÜS § 48 lõige 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lõige 2²). Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid või vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.). 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis xx.xx.2026 kirjaga nr xx „Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.4.4.). [1] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse vastavalt taotlusele tähtajaliselt (KeÜS § 53 lg 2 p 1). Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15-ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2)

3.1.1. Maavara kaevandamine 3.1.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lõige 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse 07.08.2024 kirjaga nr DM-128543-11 Tapa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 nõustus Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega. 3.1.1.2. Nõuded maavara kaevandamisele Nõuded maavara kaevandamiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimustena vt ptk 3.4.5. 3.2.2. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi

(kokku 30 tuh m3), kuid taotluse kohaselt katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Tapa Vallavolikogu nõustus keskkonnaloa muutmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.2026 kirjaga nr xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Osaühingul T.A.K.EHITUS ei ole seisuga 23.02.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema

muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse uus rendileping peale keskkonnaloa muutmist. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr L.MK/320181 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). 3.4.2. Muudetavas loas olevad kõrvaltingimised Hetkel kehtivas Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloas nr L.MK/320181 toodud kõrvaltingimused on järgmised:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid:

2. reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.

Kõrvaltingimused jäävad kehtima ka uues keskkonnaloas, kuid kõrvaltingimuse nr 2 sõnastus muudetakse järgmiselt: minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 3.4.3. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 lisatingimusi ei esitanud.

3.4.4. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr xx Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete osakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid;

2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

3.4.5. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses oli arvestatud ka olemasolevas loas olevate tingimustega, siis seab Keskkonnaamet Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa nr L.MK/320181 kõrvaltingimusteks kõik punktis 3.4.3. toodud tingimused. Mäeeraldise teenindusmaa ulatub riigitee 17146 Lasila-Saksi teekaitsevööndisse ning Transpordiamet juhtis tähelepanu, et riigitee kaitsevööndis kehtivad piirangud vastavalt ehituseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3, mida antud ei ole. Sellest tulenevalt seab Keskkonnaamet kõrvaltingimuseks, et mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloale nr L.MK/320181 seataksejärgmised kõrvaltingimused:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid; 2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;

5. mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne.

3.5. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse avalikustamisel esitas 11.04.2025 kirjaga nr 7.1-7/25/21800-4 arvamuse Transpordiamet. Transpordiamet märkis järgmist: - Lasila II karjäär jääb riigitee 17146 Lasila-Saksi km 3,00-3,46 lähedale; - mäeeraldise plaanil (koostatud 01.2024) on teenindusmaa piir riigitee katastriüksuse servani. Juhime tähelepanu, et riigitee kaitsevööndis kehtivad piirangud vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3, mida antud ei ole; - puudub maavara väljaveotee nii plaanil kui ka selle kirjeldus seletuskirjas.

Keskkonnaamet seab Lasila-Saksi tee kaitseks kõrvaltingimuse (v.t. punkti 3.4.5.)

Mäeeraldise plaanil on näha väljaveo tee asukoht. Samuti on seletuskirja peatükis 6 mainitud, et Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146), kuhu on rajatud karjäärist kruusakattega materjali väljaveotee. Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus arvamusi laekus/ei laekunud. 3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

EELNÕU 25.02.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/320181

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Osaühing T.A.K.EHITUS

Registrikood / Isikukood 10177159

Tegevuskoha andmed

Nimetus Lasila II kruusakarjäär

Aadress Piisupi karjäär, Piisupi küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 78701:001:0106

Territoriaalkood EHAK 6204

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Piisupi karjäär (78701:001:0106).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 71

Maardla nimetus Lasila

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara kruus

Mäeeraldise nimetus Lasila II kruusakarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 11.22

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.40

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 30

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 30

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus, ehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 15

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

4 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92.088 tuh m³ 31.12.2025

5 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 43.20 tuh m³ 31.12.2025

18 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 53 tuh m³ 31.12.2025

Tegevusala andmed 2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)

Geoloogiafondi number EGF 9816

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number Maa-ameti peadirektori korraldus nr 1-17/24/94

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 15.01.2024

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid; 2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades; 3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata; 4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit; 5. mäeeraldise teenindusmaal, mis jääb Lasila-Saksi tee kaitsevööndisse ei ole lubatud ükski kaevandamist toetav tegevus – metsa raadamine, tee rajamine, katendi ladustamine jne.

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2024 2041 tuh m³ 87.088 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2024 2041 tuh m³ 91.20 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2024 2041 0792 Tapa vald Liiv, täitepinnas 2024 2041 0792 Tapa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/3

1 (22)

EELNÕU

25.02.2026

Lasila II kruusakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Osaühing T.A.K.EHITUS 24.07.2025 esitatud Lasila II kruusakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusest nr T-

KL/1027744-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja

5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 21, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181 muutmise taotlusele.

1.2. Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181

muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1. kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida

ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid;

2. minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ja Päästeametit.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju

hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2 (22)

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Asjaolud

Osaühing T.A.K.EHITUS (registrikood 10177159, aadress Nortsu tee 8, Rakvere linn, Lääne-

Viru maakond) kaevandab Lasila kruusamaardlas Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel

ehituskruusa ja täiteliiva maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 (kehtivusaeg

05.04.2011 kuni 04.04.2026) alusel.

Osaühing T.A.K.EHITUS esitas 14.02.2025 Keskkonnaametile taotluse keskkonnaloa nr

L.MK/320181 muutmiseks. Keskkonnaloa muutmisega taotletakse keskkonnaloa kehtivusaja

pikendamist 15 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat

maavara täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada. Lisaks täpsustati taotlusega

kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris ja senise ehituskruusa aktiivse

tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV

uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“. Nõuetele

vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 07.03.2025 numbriga DM-

131236-4, viimane parandatud versioon 24.07.2025 numbriga DM-131236-13.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“

ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. 07.03.2025 esitatud

taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

Keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlus on 27.03.2025 avalikustatud ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 27.03.2025 kirjaga nr DM-

131236-6 keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse saamisest ja avatud menetluse

algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr

L.MK/320181 muutmise taotluse 27.03.2025 kirjaga nr DM-131236-7 Tapa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt 09.04.2025

kirjaga nr 6-4/25/628-2 (registreeritud KOTKASes 10.04.2025 dokumendina nr DM-131236-

8) lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale ettevõtte poolt täiendavate andmete

saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega nr 196 Lasila II kruusakarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmisega (registreeritud

KOTKASes 02.06.2025 dokumendina nr DM-131236-11).

2.2. Õiguslikud alused

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav

tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb

otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud

3 (22)

valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud

tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹

lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt peatükk 3)

ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt peatükk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava

tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹

alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel

ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust

(KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Osaühing T.A.K.EHITUS Lasila kruusamaardla Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1

kohane teave;

2. Maavarauuringud OÜ geoloogilise uuringu aruanne „Lasila IV uuringuruumi liiva ja

kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (Tartu 2023).

3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

4. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026);

5. Tapa valla üldplaneering (kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48;

https://vana.tapa.ee/kehtiv-uldplaneering);

6. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/);

7. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/).

Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et kruusakarjääri, kus vee väljapumpamist ning

ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m.

4 (22)

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Osaühing T.A.K.EHITUS omab maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/320181

Lasila kruusamaardla (maardla registrikaardi number 0071) Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldisel ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks. Lasila II kruusakarjäär (mäeeraldise

pindala 11,22 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 24,40 ha) asub Lääne-Viru maakonnas

Tapa vallas Piisupi külas riigiomandisse kuuluval Piisupi karjäär (katastritunnus

78701:001:0106; maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) kinnistul, mille riigivara valitseja

on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Osaühing T.A.K.EHITUS taotleb Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa L.MK/320181 muutmist vastavalt geoloogilise uuringu aruandele „Lasila IV

uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (EGF 9816,

edaspidi ka aruanne). Osaühing T.A.K.EHITUS tellimusel koostatud geoloogilise uuringu

aruandes täpsustati kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris ja senise

ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti. Tööde tulemusel võeti Maa-

ameti peadirektori 15. jaanuar 2023 korraldusega nr 1-17/24/94 arvele ehituskruusa aktiivne

tarbevaru (aruandes 4. plokk, registris 18. plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru (aruandes 18.

plokk, registris 4.plokk). Lasila kruusamaardla ehituskruusa 5. ploki varu on kinnitatud 2009.

aasta Eesti Geoloogiakeskus OÜ geoloogilise uuringu aruande „Lasila VII uuringuruumi

geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.08.2009)“ põhjal. Lasila II

kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Lasila II kruusakarjääri aktiivset tarbevaru täiteliiva

plokki 4 (92,538 tuh m³) ning ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 5 (43.20 tuh m³) ja

plokki 18 (53 tuh m³). Taotletav keskmine tootmismaht aastas on 15 tuh m³. Keskkonnaloa

muutmisega taotletakse ühtlasi ka keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, kuna

olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara täielikult ammendada ja

kaevandatud maad korrastada.

Osaühing T.A.K.EHITUS kavatseb maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise järel

jätkata karjääri materjali kasutamist piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Kaevandamist

jätkatakse olemasoleva Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel, uut karjääri ei rajata. Ala

korrastatakse metsamaaks.

Mäetehnilised tingimused Lasila II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga

keerulised. Kogu varu asub Lasila II kruusakarjääris põhjaveetasemest kõrgemal.

Kaevandamist jätkatakse olemasolevas karjääris, kus kattekihi paksus on väike ning kattekiht

on osaliselt juba kooritud ja vallitatud mäeeraldise lääneosas. Karjäärile on olemas hea

juurdepääs. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele

põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146), kuhu on rajatud karjäärist

kruusakattega materjali väljaveotee. Transpordiamet on esitanud 11.04.2025 kirjaga nr 7.1-

7/25/21800-4 arvamuse Osaühing T.A.K.EHITUS Lasila II kruusakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa L.MK/320181 muutmise kohta ning toonud välja, et mäeeraldise

plaanil (koostatud 01.2024) on teenindusmaa piir riigitee katastriüksuse servani, kus kehtivad

riigitee kaitsevööndi piirangud vastavalt ehitusseadustiku § 70 lõikele 2 ja § 72 lõikele 1.

Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti

5 (22)

nõusolekul (vastavalt EhS § 70 lõikele 3), mida antud ei ole. Samuti märgiti, et maavara

väljaveotee puudub plaanil ja selle kirjeldus seletuskirjas. Taotluse menetlusel tuleb sellega

arvestada.

Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul

kaevandamise jätkamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Karjääris edasi

kaevandamisel tuleb esmalt raiuda mets ja võsa, juurida kännud ning siis koorida kattekiht

(muld) seal, kus seda veel tehtud ei ole. Mulla saab vallitada karjääri äärealale kuni 3 m

kõrgustesse aunadesse ja säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada.

Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Katendit

saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Kaevandamisel

tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik.

Maavara kaevandatakse pöördkoppekskavaatoriga ja kopplaaduriga ühe kaeveastanguga.

Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning

frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul

ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa ja liiva kaeve-eest või

puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme.

Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse)

frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Lasila II kruusakarjääri kruusa ja liiva

kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödelduna. Vajadusel materjali purustatakse ja

sõelutakse. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-

sorteerimissõlm. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Lasila II kruusakarjääris

kaevandamiseks on koostatud 2023. aastal kaevandamisprojekt, kus on määratud täpsem

kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalse arengukavale mäetööde ajaline

ja ruumiline areng.

Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala metsamaaks. Kaevandamise lõpptulemusena

kujuneva karjääri nõlvad tasandatakse põhjaveetasemest kõrgemal, kruuspinnase puhul

kaldega 1:1,4 ja liivpinnase puhul kaldega 1:2. Karjääri nõlvadele ja põhjale laotatakse

korrastamisel alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase

tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti

koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht

täpsemalt. Maapõueseaduse § 84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne

kaevandamisloa kehtivuse lõppemist.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis jääb Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt

kruusamaardla alale (joonis 2). Maakonnaplaneeringus on toodud, et maardlate

kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel ja väärtuslikel

maastikel. Lasila II kruusakarjäär väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku alale

ei jää, kuid jääb rohelise võrgustiku tuumalale T2 (joonis 2).

6 (22)

Joonis 2. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisest nr 2 (väärtused, konfliktid,

riigikaitse). Punane ring tähistab Lasila II kruusakarjääri asukohta.

Maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumala/koridori alad ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel,

kui tagatakse rohelise võrgustiku toimimine, nt leitakse mõju kompenseerimiseks uus koridor.

Maavarade kaevandamisel tuleb tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus tagada

rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu. Karjääride rekultiveerimisel tuleb tagada ja

parendada rohelise võrgustiku toimimist. Lasila II kruusakarjääris jätkatakse kaevandamist

olemasoleval mäeeraldisel, uut karjääri ei rajata. Maakonnaplaneeringus on öeldud, et

olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.

Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt metsamaaks, mis on sobiv ka

rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad valdavalt metsased alad).

Tapa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Lasila II kruusakarjäär mäetööstuse maa-alale, Lasila

kruusamaardla alale. Karjääri ala väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastiku

alaga ei kattu, kuid kattub rohevõrgustiku tugialaga. Lasila kruusamaardla ala läbib matka-,

suusa- ja terviserada. Kaunis teelõik, mille äärde nähakse perspektiivis ette ka kergliiklusteed,

piirneb karjääri alaga põhjast (joonis 3). Üldplaneeringu kohaselt kaevandamine rohelise

võrgustike aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud

kaevandatud alade sobiv korrastamine. Kaevanduse/ karjääri sulgemisel on eelistatud selline

kaevandatud ala korrastamise viis, mis tagab kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku

osana. Lasila II kruusakarjääris maavara kaevandamise jätkamine olemasoleval mäeeraldisel ei

ole vastuolus üldplaneeringuga. Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt

metsamaaks, mida võib pidada sobivaks sh rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad

valdavalt metsased alad).

7 (22)

Joonis 3. Väljavõte Tapa valla üldplaneeringu joonisest nr 1 (maakasutus). Punane ring tähistab Lasila

II kruusakarjääri asukohta.

Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus,

planeeringutes toodud põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.

Keskkonnaamet teavitas Tapa Vallavalitsust 27.03.2025 kirjaga nr DM-131236-7

keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotluse menetlusse võtmisest, samuti küsiti sama

kirjaga taotluse kohta arvamust. Tapa Vallavalitsus küsis Keskkonnaametilt ja arendajalt

09.04.2025 kirjaga nr 6-4/25/628-2 lisaandmeid rohevõrgustiku toimimise osas ning peale

ettevõtte poolt täiendavate andmete saamist, nõustus Tapa Vallavolikogu 29.05.2025 otsusega

nr 196 Lasila II kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/320181

muutmisega.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Lasila kruusamaardla Lasila II kruusakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa

vallas Piisupi külas Piisupi karjäär maaüksusel Lasila kruusamaardlas. Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldise pindala on 11,22 ha ning asub kahel lahustükil. Plokk 4 ja plokk 18 (pindala 8,28

ha) on piiritletud 8 piiripunktiga (piiripunktid 6 nr 8...15) ning plokk 5 (pindala 2,94 ha) on

piiritletud 7 piiripunktiga (piiripunktid nr 1...7). Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,40

ha ja on piiritletud 11 piiripunktiga.

Lasila kruusamaardla ehituskruusa 5. ploki varu on kinnitatud 2009. aasta geoloogilise

uuringu põhjal. Eesti Geoloogiakeskus OÜ viis 2009. aastal läbi geoloogilise uuringu Lasila

II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja koostas aruande „Lasila VII uuringuruumi

geoloogiline uuring Lääne-Virumaal (varu seisuga 01.08.2009)“ (EGF 8153). Lasila VII

uuringuruumi geoloogiline varu kinnitati Keskkonnaministeeriumi 06. november 2009

käskkirjaga nr 2047. Lasila II kruusakarjääri ehituskruusa 5. ploki varu kinnitati pindalal 2,94

ha – 44 tuh m3 (aruandes 2. plokk, registris 5. plokk).

OÜ T.A.K.EHITUS tellimusel teostati 2023. aastal Maavarauuringud OÜ poolt geoloogiline

uuring, mille eesmärk oli täpsustada kruusalasundi levikut sügavuti Lasila II kruusakarjääris

ja senise ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 4 aT materjali kvaliteeti. Geoloogilise uuringu

8 (22)

käigus rajati 21 kaevandit ja võeti 19 proovi kasulikust kihist. Uuringu põhjal koostas

Maavarauuringud OÜ aruande „Lasila IV uuringuruumi liiva ja kruusa varu geoloogiline

uuring (varu seisuga 18.09.2023)“ (EGF 9816). Aruanne oli aluseks ehituskruusa ja täiteliiva

aktiivse tarbevaru kinnitamisel. Maa-ameti peadirektori 15. jaanuar 2024 korraldusega nr 1-

17/24/94 muudeti Lääne-Viru maakonnas asuva Lasila kruusamaardla registrikannet ning

kinnitati ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 2,38 ha – 53 tuh m3 (aruandes 4. plokk,

registris 18. plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 5,90 ha - 98 tuh m3 (aruandes 18.

plokk, registris 4. plokk).

Lasila II kruusakarjääri jääkvaru seisuga 01.01.2025 on: plokk 4 aT (täiteliiv) - 92,538 tuh m3,

plokk 18 aT (ehituskruus) - 53 tuh m3 ja plokk 5 aT (ehituskruus) - 43,20 tuh m3. Taotletav

keskmine aastane tootmismaht on 15 tuh m³. Täiteliiva aktiivse tarbevaru 4. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 5 tuh m3 ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru 18. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 4 tuh m3. Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 5. ploki

nõlvatervikusse jääva varu maht on 1 tuh m3. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase

püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega

1:1,4 ja liivpinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2.

Kattekihi (mulla) maht Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel kokku on 30 tuh m3. Plokk 4 ja

plokk 18 katendi (mulla) maht on 20 tuh m3. Plokk 5 katendi (mulla) maht on 10 tuh m3. Lasila

II kruusakarjääri mäeeraldise lääneosas on 4. plokilt kattekiht juba osaliselt kooritud ja

vallitatud mäeeraldise teenindusmaa äärealale. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise

geneesiga (Q1jrVr_fg) eriteraline liiv, mis on valdavalt savine ja sisaldab kruusa ning vähesel

määral veeriseid ning kruus, veeriste ja eriteralise liivaga. Kasuliku kihi keskmine paksus

täiteliiva aktiivse tarbevaru 4. plokil on 1,66 m ja ehituskruusa aktiivse tarbevaru 18. plokil

2,22 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen ja lubjakivi. Ehituskruusa 5. ploki kasuliku

kihi keskmine paksus on 1,49 m. Lasila II kruusakarjääris leviv materjal on esindatud

hästiümardunud veeriseid sisaldava peene kuni jämeda karbonaatse koostisega kruusaga,

mille täiteks on keskmise- kuni jämedateraline liiv.

Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse

materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib

kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Peeneteralist liiva saab peale kruusa väljasõelumist

kasutada valikuliselt ehitussegudes. Väga peeneteralist ja ülipeeneteralist liiva saab kasutada

valdavalt täitematerjalina, valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdset materjali sobib kasutada

teede ehitusel ja ehitusel täiteks, purustatud kruus teede ehitusel teekatete rajamiseks.

Mäetehnilised tingimused Lasila II kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga

keerulised. Kaevandamist jätkatakse olemasolevas karjääris. Kattekihi paksus on väike ja

kattekiht on osaliselt juba kooritud ning vallitatud mäeeraldise lääneosas. Kogu varu asub

põhjaveetasemest kõrgemal. Karjäärile on juba olemas hea juurdepääs. Maavara

kaevandamise täpsem kirjeldus on esitatud peatükis 3.1.1.

Maastikuliselt paikneb Lasila II kruusakarjäär Pandivere kõrgustiku põhjanõlval, kus

maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 117...125 m. Lasila II kruusakarjääri aluspõhja

moodustab Ordoviitsiumi ladestu Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Moe kihistu (O3mo) hallikas

ja pruunikashall muguljas lubjakivi.

9 (22)

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb lõuna, lääne, põhja ja ida poolt

Porkuni metskond 16 (katastritunnus 78701:001:0105) maaüksuse metsamaaga. Põhja ja

kirde poole üle riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) jääb Porkuni metskond 15

(katastritunnus 78701:001:0069) maaüksuse metsamaa. Lasila II kruusakarjääri

teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr 17146) ja ida poole

riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137).

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa kattub pindalaliselt täielikult Rakvere

fosforiidimaardla (registrikaart nr 0192) fosforiidi prognoosvaru 25. plokiga.

Kaevandustegevus fosforiidimaardlat ei mõjuta.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride

märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Lasila II

kruusakarjäär on olemasolevas karjäär, kus ettevalmistustööd on osaliselt juba tehtud.

Mäeeraldise lääneosas on kattekiht osaliselt kooritud ning vallitatud. Kattekihi paksus

karjäärialal on väike. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu põhjavee

alandamiseks ja vee välja pumpamiseks karjäärist vajadus puudub. Karjäärile on olemas hea

juurdepääs (mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 240 m kaugusele põhja poole jääb riigi

kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee, kuhu on rajatud karjäärist kruusakattega materjali

väljaveotee) ning selleks lisaressurssi ei kulutata. Peamised energiatarbijad karjääri avamise

järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid

karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis karjääri lääneosas on muutused

maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää. Lähimaks vooluveekoguks Lasila II

kruusakarjäärile on ca 2,4...3,0 km kaugusele lõuna ja edela poole jääv Valgejõgi

(VEE1079200). Seisuveekogudest lähimad on nimetu tehisjärv (VEE2033590), Mätasjärv

(VEE2033580) ja Väänjärv (VEE2033581), mis jäävad karjäärist ca 600-900 m kaugusele.

Mäeeraldis jääb täielikult Pandivere ja Adavere–Põltsamaa nitraaditundliku ala

(LTA1000001) piiresse, nõrgalt kaitstud põhjaveega alale.

Kattekiht mäeeraldise lääneosas on osaliselt kooritud ning vallitatud. Katendi koorimise tõttu

on suurenenud otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus, kuna alalt on eemaldatud

mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa

10 (22)

sademeveest omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi

eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab

põhjavette.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu

vee ärajuhtimiseks vajadus puudub ning puudub mõju ka põhja- ja pinnavee veerežiimile.

Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja

kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole

suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike

ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid karjäärialal ei

tehta, kuid vajadusel teostatakse väiksem remont ja korralised hooldused selleks kohaldatud

alal. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli.

Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/320181 on seatud järgmine reostuse vältimise

kõrvaltingimus:

„Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava

tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal.“

Ettepanek on muuta ja täpsustada praegust kõrvaltingimust järgnevalt:

Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu

regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel

hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei-

ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele.

Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjäärist

ligikaudu 1 km kaugusele ida poole Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole

Väädi (katastritunnus 78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus

71601:004:0046) kinnistutele. Väädi kinnistule jääb puurkaev PRK0019314 sügavusega 50

m (staatiline veetase 22 m). Teised kinnistud kasutavad eeldatavalt salvkaevu vett. Kaevude

vee kvaliteeti kaevandamine eeldatavalt ei mõjuta, kui tegevuse teostamisel peetakse kinni loa

nõuetest.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

11 (22)

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka. Käesoleval juhul kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu

kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita.

Lähtuvalt eelnevast ei mõjuta kaevandamine piirkonna põhja- ja pinnavett ega piirkonna

majapidamiste kaevude vee taset ja vee kvaliteeti.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel tekitavad

müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator,

frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral

on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise

väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud.

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Lasila II

kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus

tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB.

Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60

dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on

lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal

tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal.

Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB. Tööpäeva

keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta

pidevalt täisvõimsusel.

Taotluse põhjal ei ületa müratase Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses

määruses nr 71 toodud II kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB. Lähimad elamud jäävad

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele. Samuti takistab müra levikut

piirkonnas kasvav mets.

Lähtuvalt eelnevast Lasila II kruusakarjääris kaevandamisega ei kaasne piirväärtuse ületamist

piirkonna elamute juures.

12 (22)

Õhusaaste

Lasila II kruusakarjääris kruusa ja liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne.

Looduslikus olekus liiv ja kruus on enamjaolt niiske ning ei tolma. Tolm tekib

laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja karjäärisisesel transpordil kuival

ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseseid teid kuival aastaajal

vajadusel niisutada.

Keskkonnaloale nr L.MK/320181 on seatud tolmuheite vähendamiseks kõrvaltingimus:

„Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida

ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid.“ Antud kõrvaltingimus jääb keskkonnaloale nr L.MK/320181 alles ka pärast

loa muutmist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“

(edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel

tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab

määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste

(edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud

1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest

heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Lasila II kruusakarjääris kruusa ja liiva

kaevandamisel künnist 1 tonn ei ületata. Selleks et künnist ületada, peaks maksimaalne

kaevandatav maht ületama 154 000 tonni või 81 tuh m3 aastas (kruusa ja liiva keskmise

tiheduse 1,9 t/m3 juures). Lasila II kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 kruusa

ja liiva aastas ehk orienteeruvalt 29 tuhat tonni. Lähtuvalt eelnevast keskkonnaministri

määruses nr 67 toodud künniskogust ei ületata.

Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite

tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris

töötava ekskavaatori/laaduri, purustus-sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Tehniliselt

korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.

Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi

ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase

poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

13 (22)

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Lasila II kruusakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni

põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat

vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Lasila II kruusakarjääris kogu kaevandatav maavara (kruus ja liiv) realiseeritakse täies mahus

ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või

võõrandatakse. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata

pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Lähtuvalt eelnevast

ei teki Lasila II kruusakarjääris kaevandamise käigus jäätmeseaduse § 2 lõike 1 ja lõike 2

jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega § 71 mõistes kaevandamisjäätmeid, ka pole vajalik

kaevandamisjäätmekava.

Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Keskkonnale ohtlikud

jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud

jms) ja käidelda nõuetekohaselt (viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast

kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete

pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid.

Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse

likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5.

alapeatükis pinna- ja põhjavesi tehakse ettepanek keskkonnaloas olevat reostuse vältimise

kõrvaltingimust muuta ja täpsustada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on

14 (22)

toodud peatükis 3.1.1. Alal on olemasolev karjäär, mistõttu maakasutus ei muutu.

Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime.

Tegemist on varasemalt maavara kaevandamisest mõjutatud piirkonnaga. Alal esinevatest

loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Lasila II kruusakarjääris toimub kaevandustegevus

ülalpool põhjaveetaset, mistõttu kaevandamise käigus ega ka korrastamisel veetaset ei

alandata ning olemasolevat veerežiimi ei muudeta. Maastikupildi visuaalne muutumine on

maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa

kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Lasila II

kruusakarjääri maa-ala kavandatakse korrastada metsamaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamine on tegevus, mis sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on

keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale.

Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks

on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide

välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjääri tegevus ei asu

tiheasustusalal ega selle läheduses.

Lasila II kruusakarjääris mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad,

jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja merekeskkond. Lähimaks vooluveekoguks

Lasila II kruusakarjäärile on ca 2,4...3,0 km kaugusele lõuna ja edela poole jääv Valgejõgi

(VEE1079200). Seisuveekogudest lähimad on nimetu tehisjärv (VEE2033590), Mätasjärv

(VEE2033580) ja Väänjärv (VEE2033581), mis jäävad karjäärist ca 600-900 m kaugusele.

Lähim pärandkultuuriobjekt on ca 600 m kaugusele kirdesse jääv Mätasjärve veski (EELIS

kood 357381275), mille seisund on hävinud (objektist pole maastikul jälgi säilinud). Lähimad

kultuurimälestised on seotud Lasila mõisaga (Lasila mõisa park (kultuurimälestiste

registrinumber 15763), Lasila mõisa peahoone (registrinumber 15762), Lasila mõisa

viinavabrik (registrinumber 15766), Lasila mõisa teenijatemaja (registrinumber 15764),

Lasila mõisa kuivati (registrinumber 15765)) ning asuvad ca 2,7 km kaugusel kirdes Lasila

15 (22)

külas. Kavandatav tegevus neid ei mõjuta.

Tapa valla üldplaneeringu kohaselt jääb Lasila II kruusakarjäär mäetööstuse maa-alale, Lasila

kruusamaardla alale. Ala väärtusliku põllumajandusmaa ega väärtusliku maastiku alaga ei

kattu, kuid kattub rohelise võrgustiku tugialaga. Lasila kruusamaardla ala läbib ka matka-,

suusa- ja terviserada. Kaunis teelõik, mille äärde nähakse perspektiivis ette kergliiklusteed,

piirneb karjääri alaga põhjast. Üldplaneeringu kohaselt kaevandamine rohelise võrgustike

aladel on võimalik, kui rakendada leevendusmeetmeid ja tagada ammendatud kaevandatud

alade sobiv korrastamine. Sobiv kaevandatud ala korrastamise viis on selline, mis tagab

kaevandatud ala edasise toimimise rohevõrgustiku osana. Üldplaneeringus on tugiala osas

toodud välja täiendav tingimus käsitleda seda ala reeglina I kategooria müratasemega alana

lähtudes Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71.

Määruse nr 71 kohaselt on I kategooria alal tööstusmürale kehtivad piirväärtused järgmised:

päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 40 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused I

kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 55 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone

teepoolsel küljel) ja öisel ajal 50 dB. Taotluse kohaselt ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite

müratase jääb vahemikku 90...110 dB, mis ületab I kategooria ala päevase aja piitväärtust

(karjäär töötab päevasel ajal). Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest

väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Taotluse põhjal ei ületa müratase

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal 100 m raadiuses määruses nr 71 toodud II

kategooria ala piirväärtuseks olevat 60 dB. Määruse nr 71 I kategooria ala päevase aja

piirväärtus 55 dB on tagatud ca 200 m kaugusel. Lähtuvalt eelnevast ei ole mäeeraldisel ja

vahetus läheduses tagatud I kategooria alal tööstusmürale kehtivad piirväärtused. Samas

vähendab masinatest lähtuvat mürataset lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad, katendist vallid, samuti takistab müra levikut piirkonnas kasvav

mets. Arvestades rohelise võrgustiku tugiala suurust ning asjaolu, et tegemist on olemasoleva

karjääriga, ei ole mõju rohevõrgustikule eeldatavalt oluline.

Samuti ei seadnud täiendavaid nõudeid müra vähendamiseks Tapa Vallavolikogu oma

29.05.2025 otsuses nr 196. Lähtuvalt eelnevast võib järeldada, et Lasila II kruusakarjääris

maavara kaevandamise jätkamine olemasoleval mäeeraldisel ei ole vastuolus

üldplaneeringuga. Kruusakarjääri ala korrastatakse kaevandamisjärgselt metsamaaks, mida

võib pidada sobivaks sh rohevõrgustiku seisukohast (karjääri ümbritsevad valdavalt metsased

alad).

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires ei asu Eesti looduse infosüsteemi

(EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel Natura 2000 linnu- ega loodusalasid,

looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Porkuni

maastikukaitseala (KLO1000270) jääb Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast

vahetult lõuna, ida ja kagu poole. Lähim Natura 2000 ala, Lasila loodusala (RAH0000566),

jääb karjäärist ca 300 m kaugusele kirde suunda teisele poole Lasila-Saksi teed, kus leidub

erinevate kaitsealuste liikide elupaiku. Lähimad nendest on II kaitsekategooria kaitsealuse

liigi harivesilik (Triturus cristatus, KLO9101758) ning III kaitsekategooria kaitsealuste

liikide rabakonn (Rana arvalis, KLO9119749), rohukonn (Rana temporaria, KLO9119750)

ja tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris, KLO9135524) elupaigad.

16 (22)

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega ei

riku kaevandamine piirkonna veerežiimi, vee taset ega kvaliteeti. Mõju kaitsealuste liikide

elupaikadeks olevatele veekogudele ja seega ka liikidele puudub. Karjääri alal puuduvad

veekogud, kuhu kahepaiksed võiksid soovida pulmarändel liikuda. Ülemäärase tolmu tekke

vältimiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320181 kehtestatud kõrvaltingimus kasta vajadusel

juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit.

Mõju Lasila loodusalale kirjeldatakse eelhinnangu peatükis 3.3.3. Mõju Porkuni

maastikukaitsealale kirjeldatakse peatükis 3.3.4.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul,

kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise

normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel

ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa

omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS

§ 93 lõige 1).

Karjäär ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa

piirneb lõuna, lääne, põhja ja ida poolt Porkuni metskond 16 (katastritunnus 78701:001:0105)

maaüksuse metsamaaga. Põhja ja kirde poole üle riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee (nr

17146) jääb Porkuni metskond 15 (katastritunnus 78701:001:0069) maaüksuse metsamaa.

Lasila II kruusakarjääri teenindusmaast põhja poole jääb riigi kõrvalmaantee Lasila-Saksi tee

(nr 17146) ja ida poole riigi kõrvalmaantee Uudeküla-Lasila tee (nr 17137).

Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjäärist ligikaudu 1 km kaugusele ida poole

Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole Väädi (katastritunnus

78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus 71601:004:0046) kinnistutele. Väädi

kinnistule jääb puurkaev PRK0019314 sügavusega 50 m (staatiline veetase 22 m). Teised

kinnistud kasutavad eeldatavalt salvkaevu vett.

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine (suures osas juba muudetud), müra, õhusaaste ja võimalik

mõju põhjaveele.

Keskkonnaamet on hinnanud karjääriga kaasnevaid mõjusid käesolevas eelhinnangus ning

märgib järgmist.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega

kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee

taset ega vee kvaliteeti. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks

kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Samas ei ole avariiolukorra tekkimise tõenäosus

17 (22)

suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Lasila II

kruusakarjääris keskkonnaloal on kavandatud täpsustada praegust reostuse vältimiseks

kehtestatud kõrvaltingimust (täpsemalt punktis 3.1.5).

Taotluse põhjal ei ületata määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja mürataseme

piirväärtust 60 dB juba Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise lähialal (100 m raadiuses).

Lähimad elamud jäävad Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad, katendist vallid, samuti takistab müra levikut piirkonnas kasvav

mets.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt kruusa ja liiva

looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid

kuival aastaajal vajadusel niisutada. Nõue ülemäärase tolmu tekke vältimiseks kasta vajadusel

juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit, on seatud ka keskkonnaloa nr L.MK/320181

kõrvaltingimusena.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.

Karjääris töötamisega kaasnev maastikupildi täielik muutus on hilisemalt kvalitatiivselt

taastatav karjääriala korrastamisega.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad,

tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitles kavandatava tegevuse mõjualana Lasila II kruusakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt maksimaalselt

ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähimad eluhooned jäävad Lasila II kruusakarjäärist

ligikaudu 1 km kaugusele ida poole Väänjärve (katastritunnus 66204:003:0760), lõuna poole

Väädi (katastritunnus 78701:001:0730) ja loode poole Uuetoa (katastritunnus

71601:004:0046) kinnistutele. Müratase nende eluhoonete juures ei ületata keskkonnaministri

16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB.

Ülemäärase tolmu tekke vältimiseks on keskkonnaloale nr L.MK/320181 seatud

kõrvaltingimus kasta vajadusel juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit. Tegemist on juba

töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring.

18 (22)

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse

elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust

mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Lasila II kruusakarjääri mäeeraldisele lähim Natura 2000 ala, Lasila loodusala

(RAH0000566), jääb karjäärist ca 300 m kaugusele kirde suunda teisele poole Lasila-Saksi

teed. Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal,

seega ei riku kaevandamine piirkonna veerežiimi, vee taset ega kvaliteeti. Kaevandamisega

kaasnevad mõjud on lokaalse iseloomuga ega ulatu kaugemale kui 250 m. Kaevanduse alal

puuduvad veekogud, kuhu kahepaiksed võiksid soovida pulmarändel liikuda. Lähtuvalt

eelnevast ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on välistatud ja Natura

hindamise eelhindamine ei ole vajalik.

3.3.4. Mõju Porkuni maastikukaitsealale

Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270) jääb karjääri mõjualasse Lasila II kruusakarjääri

mäeeraldise teenindusmaast vahetult lõuna, ida ja kagu poole.

Porkuni maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

• Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavorme, Jaanitulemäge, Liivamäge, Porkuni

paemurdu, Porkuni mändi, parki ja parkmetsa, maastikuilmet, metsa- ja poollooduslikke

kooslusi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike;

• Porkuni järve, Võhmetu-Lemmküla-Piisupi karstijärvi ja Assamalla karstiala;

• elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas.

Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, karstijärved ja -järvikud

(3180*) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510);

• kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku.

Need liigid on lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), suur-rabakiil (Leucorrhinia

pectoralis) ja harivesilik (Triturus cristatus);

• kaitsealuseid liike kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), tiigilendlast (Myotis

dasycneme), harilikku mudakonna (Pelobates fuscus) ja rabakonna (Rana arvalis) ning

nende elupaiku.

Mõju Porkuni-Neeruti oosistu lõunaosa pinnavormeidele

Kavandatav tegevus kaitsealale jäävaid pinnavorme eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni paemurrule

19 (22)

Kavandatav tegevus Porkuni paemurdu eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni männile

Kavandatav tegevus Porkuni mändi eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju Porkuni pargile ja parkmetsale

Kavandatav tegevus Porkuni parki ja parkmetsa eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju maastikuilmele

Kavandatav tegevus Porkuni maastikukaitsealal maastikuilmet eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju metsakooslustele

Kavandatava karjääri mõjualasse jääb osaliselt Porkuni maastikukaitseala Porkuni

sihtkaitsevöönd, mille üheks kaitse-eesmärgiks on metsaökosüsteemi kaitse.

Lasila II kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega

kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi. Küll aga võib kaevandamisega kaasnev tolm taimi

kattes mõjutada ebasoodsalt kaitseala sihtkaitsevööndi metsaökosüsteemi. Kui peetakse

rangelt kinni keskkonnaloale nr L.MK/320181 seatud kõrvaltingimusest tolmu tekke

vältimiseks kasta vajadusel juurdepääsuteid ja purustatavat kivimit, siis olulise mõju esinemist

metsaökosüsteemile ei ole ette näha. Tegemist on olemasoleva karjääriga, mille osas seni ei

ole olulise mõju avaldumist näha olnud.

Mõju poollooduslikele kooslustele

Porkuni maastikukaitseala poollooduslikke kooslusi kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta.

Mõju ohustatud ja kaitsealustele liikidele

Teadaolevad ohustatud ja kaitsealustele liikide leiukohad Porkuni maastikukaitsealal jäävad

kavandatava karjääri mõjualast välja. Seetõttu ebasoodne mõju eeldatavalt puudub.

3.3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Lasila kruusamaardlale (registrikaardi nr 71) jääb mitmeid karjääre, millest töötav karjäär on

Lasila II kruusakarjäär, kus kaevandab keskkonnaloa nr L.MK/320181 alusel Osaühing

T.A.K.EHITUS. Keskkonnaluba kaevandamiseks Lasila III liivakarjääris (jääb Lasila II

kruusakarjäärist 700 m kaugusele kagusse), on antud Osaühingule Thorsen Grupp

(keskkonnaluba nr KL-519626 kehtivusajaga 08.09.2023 kuni 08.09.2038), kuid esitatud

deklaratsioonide alusel kaevandamisega karjääris alustatud veel ei ole. Lasila II

kruusakarjäärist põhjas vahetult teisel pool Lasila-Saksi teed asub Lasila kruusakarjäär, mille

maavara laevandamise keskkonnaloa taotluse menetlus (taotleja OÜ Sisek) on veel pooleli.

Korrastatuks on tunnistatud Lasila III kruusakarjääri (Keskkonnaameti 17.08.2020 korraldus nr

1-3/20/773), Lasila kruusakarjääri (Keskkonnaameti 16.04.2015 korraldus nr V 1-15/15/130)

ja Lasila maa-ainese karjääri (Keskkonnaameti Viru regiooni juhataja 23.09.2014 korraldus nr

20 (22)

V1-15/14/275) mäeeraldised. Lähtuvalt eelnevast võib koosmõju olla Lasila II kruusakarjääri,

Lasila III liivakarjääri ja taotletava Lasila kruusakarjääri vahel (joonis 4).

Joonis 4. Lasila II kruusakarjääri, Lasila III liivakarjääri ja Lasila kruusakarjääri asukohad (andmed

vastavate karjääride keskkonnalubade taotlusmaterjalidest).

Arvestades Lasila III liivakarjääri kaugust Lasila II kruusakarjäärist (ca 700 m), siis koosmõju

nende karjääride vahel ei ole. Lasila kruusakarjäär on taotletav uus karjäär, mille osas

kaevandamisloa andmise otsust tehtud ei ole. Lasila II kruusakarjäär on olemasolev karjäär.

Lähtuvalt eelnevast tuleb selgitada Lasila kruusakarjääri rajamise võimalikkus selle loa

menetluse juures. Menetluse käigus tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang Lasila kruusakarjääri rajamise mõjude osas, sh hinnang koosmõjudele ning

otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkus. Lähtuvalt eelnevast ei saa taotletava tegevuse

mõjud olla otsustavaks tegutseva karjääri loa muutmise taotluse seisukohast. Küll aga on

otsustava tähtsusega koosmõjud kavandatava käitise ja juba ümbruskonnas tegutsevate

käitiste osas. Seejuures, kui koosmõjud ei ole teada, tuleb seda hinnata juba taotletava uue

karjääri keskkonnamõju hindamise käigus.

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava

tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib

olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on

piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse

eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse

raames põhjendatud või otstarbekas.

Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale

kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Lasila II kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu peatükkides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused:

1. Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb

21 (22)

vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse

juurdepääsuteid;

2. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel, või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades;

3. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks

peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või

sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata;

4. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning mõju lähimatele Natura

2000 võrgustikku kuuluvatele Lasila loodusalale (RAH0000566), on välistatud;

2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte, kui järgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi;

3. ümbruskonna tundike alade ja asustuse piirmäärasid müra ja õhusaaste osas ei ületata;

4. kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub

olemasolevat veerežiimi muutmata. Reostuse teket tuleb hoolega vältida;

5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib (olulises osas juba hävinud, kuna

olemasolev karjäär), kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega

peale kaevandamistegevuse lõpetamist.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed

kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva

keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva

keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

22 (22)

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Lasila II liivakarjääri

keskkonnaloa nr L.MK/320181 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tapa

Vallavalitsusele ning tutvumiseks Osaühingule T.A.K.EHITUS, seisukoha esitamise

tähtajaga XX.XX.2026.

Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid.

Marju Kuldmaa

vanemspetsialist

maapõuebüroo