Vaideotsus Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ

Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ

[email protected]

Vabaduse tn 45

Ida-Viru maakond

29023 Narva-Jõesuu linn

Registrikood: 80651622

25.02.2026 nr 11.3-1/26/771

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lõigetele 3 ja 4 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi

HMS) § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ 30.01.2026 esitatud vaie rahuldamata ja Riigi

Tugiteenuste Keskuse 22.12.2025 haldusotsus nr 11.3-1/25/5622 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Regionaalministri 24.10.2023 määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord

toetusskeemis „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks”“ (edaspidi meetme

määrus) ja ÜSS § 32 lg 3 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide

lahendaja) läbi Narva-Jõesuu seikluspark MTÜ 30.01.2026 esitatud vaide. Kuna vaides

esinesid puudused, pööras RTK sellele vaide esitaja tähelepanu. Vaide esitaja kõrvaldas

puudused 18.02.2026.

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides RTK haldusotsuse nr 11.3-1/25/5622 kehtetuks tunnistamist ja

ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, st taotluse uueks hindamiseks.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi meetme määrusega reguleeritud toetusmeetmes 22.12.2025 haldusotsuse nr 11.3-

1/25/5622 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Narva-Jõesuu

seikluspark MTÜ taotluse projekti nr 2021-2027.6.01.25-1280 „Narva-Jõesuu seikluspark“

rahastamiseks.

2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Narva-Jõesuu seikluspark

MTÜ (edaspidi taotleja või vaide esitaja) esitatud taotlus ei ületanud hindamise tulemusel

lävendit, saades koondhindeks 2,23. Meetme määrusest tulenevalt jäetakse rahuldamata

taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel koondhindeks alla

2,75.

2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale vaide, leides, et projektitaotlust on hinnatud

ebaõigesti. Vaide esitaja on seisukohal, et projekti majanduslik mõju ei ole ülehinnatud, vaid

pigem konservatiivselt prognoositud ja piirkonna arenguvajadusi arvestades isegi alahinnatud.

Projekt on selgelt kooskõlas Narva-Jõesuu ja Ida-Virumaa arengudokumentidega ning

lahendab reaalse probleemi s.o aktiivsete vaba aja võimaluste puuduse. Teiseks ei ole

põhjendatud kahtlused taotleja võimekuse suhtes. Projekti ettevalmistamisse on kaasatud

kogenud seiklusparkide rajajad, esitatud on meeskonna ja konsultantide CV-d ning

omafinantseeringu võimekus on olemas. Riskid on tuvastatud ja maandamismeetmed

kavandatud. Kolmandaks ei vasta põhjendatuse ja kuluefektiivsuse kriitika taotluses esitatud

andmetele. Kulud põhinevad reaalsetel hinnapakkumistel, ajakava on realistlik ning projekt

on pikaajalise mõjuga investeering. Neljandaks on horisontaalsete põhimõtete käsitlust

hinnatud ebaproportsionaalselt ning ärakuulamisõigust ei ole sisuliselt tagatud, kuna taotlejale

ei antud võimalust puudusi selgitada või täiendada.

2.4. Taotleja palub vaidlustatud otsus tunnistada kehtetuks tervikuna ning läbi viia taotluse uus ja

sisuline hindamine, arvestades kõiki taotluses ja selle lisades esitatud andmeid. Samuti taotleb

vaide esitaja, et hindamine toimuks objektiivselt, proportsionaalselt ja kooskõlas head halduse

tava põhimõtetega.

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest. RTK kontrollib mitterahuldamise otsuse

õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides esitatud argumentidest ja

vastuväidetest.

3.2. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja

-korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või

koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Käesoleval

juhul on nii meetme määrus, hindamisjuhend kui muud toetuse saamiseks vajalikud õigusaktid

ja juhendid avalikustatud1. Seega oli taotlejal nende sisuga (s.h valikukriteeriumite ja

hindamisjuhendi sisuga) enne taotluse esitamist võimalik tutvuda ning samuti oli taotlejale

enne taotluse esitamist teada, mida ja kuidas hinnatakse, milliseid asjaolusid võetakse

kaalutlusotsuse tegemisel arvesse ning milline on hindamise valikumetoodika.

3.3. Eesti õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim

hinnata sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust,

1 Piirkondlike algatuste toetus: Keskmise suurusega projektide taotlusvoor | Riigi Tugiteenuste keskus

vaid üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu

Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu

Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.4. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

hindamiskomisjoni poolt toodud põhjendused on asjakohatud ja täiesti sobimatud ning

irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Vaidlustatud mitterahuldamise otsuse lisaks on

väljavõte projektitaotluse hindamisest, kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded

ning hinnete põhjendused. Hindamiskomisjoni hinnangust nähtuvalt on hindamiskomisjon

toonud iga kriteeriumi puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu

hulgas projektis esinevatele vajakajäämistele ja puudustele.

3.5. Hindamiskomisjoni liikmetel on teadmisi ja kogemusi sihtpiirkonna arendamise kohta, lisaks

ka eelnev projektide hindamise kogemus. Vähemalt üks hindamiskomisjoni liige esindab Ida-

Viru maakonnas tegutsevat orgisatsiooni. RTK-l ei ole alust hindamiskomisjoni kui

valdkonna ekspertide tööd ning projektile antud hindeid kahtluse alla seada. RTK-l puudub

konkreetse projekti hindamiseks nõutav teadmiste ja kogemuste valdkondlik kompetents

sihtpiirkonna arendamises, mistõttu RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata

hindamiskomisjoni hinnangut, vaid ta saab hinnata üksnes selle õiguspärasust.

3.6. Kuigi vaide lahendaja ei saa vaide lahendamisel hinnata hindamiskomisjoni poolt taotlusele

antud koondhinne sisulist põhjendatust, saab ta siiski kontrollida lähtudes HMS §-st 54, kas

hindajad on taotlusele hindepunktide andmisel lähtunud taotlusest, koondhinnangust ja

hindamismetoodikast ning kas maksimum hindepunktist madalama hindepunkti andmisel on

hindajad oma hinnangut põhjendanud, sh kas põhjendus on proportsionaalne ja

kaalutlusvigadeta. Vaide lahendaja võib saata taotluse hindajatele uuesti hindamiseks vaid

juhul, kui hindajad ei ole lähtunud taotluse hindamisel hindamismetoodikast või taotluses

esitatud andmetest või on jätnud ühes või mitmes valikukriteeriumis maksimum

hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamata või ei ole antud põhjendus

proportsionaalne või sisaldab kaalutlusvigu.

3.7. Käesolevaga ei ole leidnud kinnitust, et vaide esitaja taotluse menetlemisel ja hindamisel on

rikutud seaduses, meetme määruses või RTK poolt kinnitatud hindamisjuhendis sätestatud

menetluskorda ja kaalumisreegleid. Vaide lahendaja rõhutab tuginedes 24.10.2008 Tartu

Ringkonnakohtu lahendile nr 3-08-310, et isegi kui otsuses toodud motivatsioon ei ole

täiuslik, on otsuse puhul täidetud haldusakti põhinõue, et haldusakti põhjendustest tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning haldusakt peab olema selge ja

arusaadav. Vaidlusaluses otsuses kajastub õiguslik alus (viide õigusaktidele) ning viide

koondhinnangule, mis sisaldab haldusakti faktilistalust. Seega on võimalik kontrollida, miks

ja millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on haldusakt antud.. Haldusakti põhjendused on antud

juhul toodud mitterahuldamise otsuse lisas, kus on väljavõte hindamiskomisjoni hinnangust,

kus on kajastatud iga valikukriteeriumi lõikes hinded ning hinnete põhjendused.

3.8. Seega ei anna vaides esitatud taotleja vastuväide alust asuda seisukohale, et hindajate

hinnangud vajaksid ümbervaatamist. Seetõttu ei ole põhjendatud ka vaide esitaja nõue viia

läbi taotluse uus hindamine.

3.9. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes HMS § 85 punktile 4 jätab RTK vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]