Arvamuse edastamine

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

e-post: [email protected]

Teie: 04.02.2026 nr 8-1/890-1

Meie:kuupäev digiallkirjas nr1-14/RE/4161-1

Määruse „Muud väärtuslike andmestike

kategooriad, nende andmestike nimekirjad

ning avaldamise ja taaskasutamise

tingimused ja kord“ kooskõlastamine

Lugupeetud minister Pakosta

Tartu Ülikool esitab Justiits- ja Digiministri määruse „Muud väärtuslike andmestike kategooriad, nende

andmestike nimekirjad ning avaldamise ja taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta alljärgneva

tagasiside.

Eestis reguleerib teaduskorraldust teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAIKS) , mille paragrahvi

19 lõike 5 punkti 2 kohaselt on teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ning evalveeritud rakenduskõrgkoolid

kohustatud tagama, et teaduspublikatsioonid ja -andmed on leitavad, juurdepääsetavad,

koostalitlusvõimelised ning taaskasutatavad, kui seda ei piira isikuandmete, intellektuaalomandi ega

ärisaladuse kaitse ega teised õigusaktidest tulenevad piirangud.

Tartu Ülikool peab avatud teaduse põhimõtet väga oluliseks ning toetab selle võimalikult laialdast

rakendamist. Täna on publikatsioonide avalikuks kättesaadavaks tegemiseks loodud võimalused Eesti

Teadusinfosüsteemis (ETIS), samuti on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Eesti

Maaülikool loonud konsortsiumi DataCite Eesti, mille eesmärk on võimaldada ligipääs teadusandmetele.

Justiits- ja Digiministri määrusega on kavas kohustada ülikoole ja teisi teabevaldajaid avaldama kõik

uuringud, teadustööd ja analüüsid, mis on tehtud tema enda poolt või tema rahastusel avalike ülesannete

täitmiseks. Lisaks tuleb avalikustada ka nende tööde alusandmed, metoodika ja metaandmed avatud ja

masinloetaval kujul, välja arvatud juhul, kui avalikustamist piirab seadus (nt isikuandmete kaitse,

intellektuaalomand, ärisaladus). Avalikustamine peab toimuma Eesti teabevärava kaudu.

Olgu veel kord öeldud, et Tartu Ülikool toetab igati avatud teaduse põhimõtet ning peab teadustulemuste

ja teadusandmete avaldamist väga vajalikuks, kuid ei saa nõus olla selle eesmärgi täitmisega eelnõuga ette

nähtud viisil. Seda eelkõige alljärgnevatel põhjustel:

- Eelnõu ise räägib nii keeleandmestike kui ka uuringute, teadustöö ja analüüside ning nende alu-

sandmete avalikustamisest, kuid seletuskirjas on sisuliselt analüüsitud üksnes keeleandmestike

avaldamisega kaasnevaid mõjusid. Veelgi enam, seletuskirjas ei ole isegi otsesõnu öeldud seda, et

määruse rakendamine toob ülikoolidele ja teadusasutustele kaasa kohustuse oma teadustulemuse

ning nende aluseks olevad andmed avalikustada.

- Seletuskirjas on täielikult hindamata määruse rakendamisega ülikoolidele ja teadusautustele kaas-

nevad mõjud. Enne määruse vastuvõtmist on vaja vähemalt (1) määratleda sihtrühmad, keda mää-

rus puudutab; (2) hinnata, kui suur on avaldatavate teadustulemuste ja alusandmete maht (ainuüksi

Tartu Ülikoolis tehakse aastas umbkaudu tuhat eri teadusuuringut); (3) hinnata tööprotsesside ja

2 (2)

infosüsteemide kohandamiseks vajalikku töömahtu ja rahalist kulu; (4) hinnata, milline on avalda-

tud andmete säilitamiseks vajalik püsikulu ning selgitada, millistest allikatest seda kantakse (ser-

veritasud, tarkvara uuendamise kulu jm); (5) kirjeldada, kuidas on teadusandmete avalikustamine

lahendatud teistest liikmesriikides; (6) selgitada, milline on kavandatava määruse suhe teiste tea-

duspoliitika kujundamiseks kehtestatud õigusaktidega, eelkõige TAIKSi ja tema rakendusaktidega.

Eespool kirjeldatud analüüsi tegemisel on kindlasti vaja arvesse võtta, et suur osa teadustööst tehakse

koostöös rahvusvaheliste partneritega ning töömaht kõigi partneritega avalikustamise üle läbi rääkimisel

võib osutuda üsna suureks. Lisaks oleks vaja mõelda, kas olukorras, kus partneriteks on mitmed Euroopa

Liidu teadusasutused, on mõistlik, et ühtede ja samade teadustulemuste ja andmete avaldamise kohustust

peavad nad kõik eraldiseisvalt teostama. Arvestada tuleb ka, et alusandmete avalikustamisel on töö

andmekoosseisude üle vaatamisel ja hindamisel, sh isikuandmete kaitsest jm tulenevate piirangute

tuvastamisel väga mahukas ning see koormus langeb meie teadlastele ning seda tööd tuleb teha teadustöö

tegemisel arvelt. Vaja on ka analüüsida, kuidas jaguneb vastutus olukorras, kus eri piirangute tuvastamisel

ja rakendamisel potentsiaalselt eksitakse. Lisaks tuleb arvestada, et olukorras, kus ülikoolidel on kohustus

teadustöö aluseks olevad isikuandmed, ka ananüümitud kujul, hävitada, laieneb neile siiski kohustus

koondandmed avalikustada. See võib aga kaasa tuua olukorra, kus suurte andmehulkade puhul suureneb

oluliselt tõenäosus, et nende koosmõjus konkreetsed isikud siiski osutuvad tuvastatavateks.

Lõpetuseks kirjeldan veel ühte valukohta, millega ülikoolid oma tegevuses on kokku puutunud, ja mille

puhul tuleks hinnata, kas ette valmistatava määrusega saaks seda leevendada. Nimelt oleks eesti keelt

valdava tehisaru arendamiseks vajalik kasutada üliõpilaste ülikoolis kaitstud lõputöid, kuid ülikoolidel ei

ole täna õiguslikku alust nende tööde selleks otstarbeks kasutada andmiseks. Kuna eesti keele positsiooni

parandamiseks oleks väga oluline leida võimalus lõputööde tekste tehisaru nö õpetamiseks kasutada, siis

palub Tartu Ülikool hinnata, kas kõne all oleva Justiits- ja Digiministri määrusega oleks võimalik selleks

õiguslik alus luua.

Tulenevalt eespool öeldust ei kooskõlasta Tartu Ülikool Justiits- ja Digiministri määruse „Muud

väärtuslike andmestike kategooriad, nende andmestike nimekirjad ning avaldamise ja

taaskasutamise tingimused ja kord“ eelnõu esitatud kujul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Moora

teadusprorektor, professor

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Rektorite Nõukogu, ülikoolid

Aliis Liin [email protected]