Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 26.02.2026 nr 10-1/26/2

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 Edastame Teile vastavalt Riigieelarve seaduse §20 punkt 4, Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi 2026–2029. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029

Merje Frey [email protected]

1/41

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse

programm 2026–2029

2/41

Sisukord Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029 ..................................................................................... 3

1. Programmi üldinfo...................................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................................. 5

4. Rahastamiskava .......................................................................................................................................... 6

5. Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................................................... 8

6. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................................ 9

7. Programmi tegevused ja teenused .......................................................................................................... 11

Programmi tegevus 1: Väeloome korraldamine .......................................................................................... 11

Programmi tegevus 2: Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine ............................... 14

Programmi tegevus 3: Lahingumoona varude tagamine ............................................................................. 16

Programmi tegevus 4: Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis .......................................... 17

Programmi tegevus 5: Kaitsetahte edendamine .......................................................................................... 19

Programmi tegevus 6: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö ....................................................... 21

Programmi tegevus 7: Luure ja eelhoiatuse korraldamine .......................................................................... 23

Programmi tegevus 8: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine .......................................................... 23

Programmi tegevus 9: Riigikaitselise inimvara juhtimine ............................................................................ 24

8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................................... 26

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................................... 27

3/41

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 2026–2029

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm on koostatud Riigikaitse arengukavast (RKAK 2031(+),

RKAK 2035 projektidest), Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suunistest, riigi eelarvestrateegiast 2025-

2028, hetkeolukorra analüüsist, kaitseministri ja Kaitseväe juhataja prioriteetidest, ühekordsetest

suunistest, Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast 2025-2028, Kaitseväe üksuste

hetkeolukorra analüüsist ning valitsemisala asutuste juhtide otsustest ja ettepanekutest lähtudes.

Samuti arvestati NATO kaitseplaneerimise Eesti NATO väevõime-eesmärkidega.

Kuni 2029. aastani keskendub programm „Sõjaline riigikaitse ja heidutus“ Kaitseväe

lahinguvalmiduse kasvatamisele ja NATO väevõime eesmärkide täitmiseks vajalike sõjaliste võimete

kiirele arendamisele. Sõjalise kaitse tegevussuund hõlmab Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist ja

hoidmist ning tingimuste loomist NATO kollektiivkaitse rakendamiseks. Sõjalise kaitsega tagatakse

võime kindlustada riigi suveräänsus ning ennetada, tõkestada ja tõrjuda sõjalist rünnakut.

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmil on üks meede, mis kordab programmi eesmärki ja

mõõdikuid. Programm koosneb üheksast programmi tegevusest, mis on moodustatud sõjalise

riigikaitse olulisemate tegevussuundade eesmärkide saavutamiseks:

1. Väeloome korraldamine - programmi tegevus aitab saavutada

tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus

sõjalise agressori vastu. Programmi tegevus luuakse alatest 2026. aastast

ja see koondab hetkel kehtiva programmi tegevuste Väeloome: maavägi,

Väeloome: merevägi, Väeloome: õhuvägi, Väeloome: muud üksused

tegevused (v.a. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni

edendamise programmi tegevusse liikunud tegevused).

Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu

kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja

rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine

Valdkonna

arengukava

Riigikaitse arengukava 2022-2031

Programmi nimi Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Programmi eesmärk Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end

väliste ohtude vastu kaitsta

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja

(ministeerium)

Kaitseministeerium

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet,

Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum ning Kaitseliit

4/41

2. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine -

programmi tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja

riigikaitse eesmärki: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu.

Programmi tegevus luuakse alatest 2026.a ja see koondab hetkel

kehtiva programmi tegevuse Väeloome: muud üksused kaitsealase

teadus ja arendustegevuse ning kaitsetööstuspoliitika kujundamisega

seotud tegevusi.

3. Lahingumoona varude tagamine - Programmi tegevus aitab

saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav

heidutus sõjalise agressori vastu. Programmi tegevus loodi alates

2025.a lähtudes vajadusest prioriseerida, hallata ja seirata

ressursimahukaid lahingumoona soetusi.

4. Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis - programmi

tegevus aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse

eesmärke: Usutav heidutus sõjalise agressori vastu ning Vajadusel

kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik

rakendumine. Programmi tegevus luuakse alatest 2026.a Programmi

tegevus koondab hetkel kehtivate programmi tegevuste Kaitsevalmidus

ja Liitlaste kohaloleku tagamine Eestis tegevusi.

5. Kaitsetahte edendamine Programmi tegevus aitab saavutada

tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Võime seista

rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega.

6. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö - programmi tegevus

aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärke:

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu ning Vajadusel kollektiivkaitse

ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine.

7. Luure ja eelhoiatuse korraldamine - programmi tegevuse sisu on

riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §5 lg 8 p 1 ja 2, §7 lg

2 p 2, lg 4 p 3, lg 6 p 2 ja lg 9 p 61 alusel riigisaladus ja fikseeritud KaM

dokumendis KaM reg 06.06.2024 nr 3-1/24/31.

8. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine - programmi tegevus

aitab saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki:

Usutav heidutus sõjalise agressori vastu.

9. Riigikaitselise inimvara juhtimine - programmi tegevus aitab

saavutada tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse eesmärki: Usutav

heidutus sõjalise agressori vastu.

5/41

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Tabel 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti

suudab end väliste ohtude vastu kaitsta

*Eesti Kaitseväe hinnang Kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE.

** Mõõdik on juurdepääsupiiranguga, AvTS § 35 lg 1 p 3 prim

***Vabariigi Valitsus kinnitas 18.03.2025 põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemalt 5%

SKP-st.

Kaitseväe juhataja on sõnastanud tervikliku võidu valemit kui „ühiskonna ja Kaitseväe vahetult

kasutatavate ressursside korrutist võitlustahte ning Eesti ja liitlaste volitustega. Sõjaline mõju on

tõhus vaid siis, kui mõju loov süsteem on terviklik“1 .

Vastase usutava heidutuse ja tõhusa kaitsevõime saavutamise hindamisel kasutatakse viite

mõõdikut, mis aitavad hinnata süsteemi komponentide hetkeseisu:

1) üksuste mehitatuse, varustatuse ja väljaõppe vastavus riigikaitse arengukava otsustele, sh

kavandatud ressursiraamile ja plaanidele;

2) tegevväelaste arv aastaks 2030, et hinnata planeeritud väe arendamise ja valmisoleku

tagamiseks vajalike tegevväelaste kasvueesmärgi saavutamist;

1 Eesti Kaitseväe aastaraamat 2024 lk 4.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2017-

2026 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

JAH, lähtuvalt

RKAK 2022-

2031 elluviimise

kavast

Suund:

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Suund:

57,60% 57% 66% 64% 61% >66% >66% >66% >66% >66%

Suund:

2,35% 2,06% 2,15% 3,04% 3,32% >3,0% >5,0% >5,0% >5,0% >5,0%

Tegelik Sihttase

Üksused on mehitatud, varustatud, välja õpetatud kooskõlas riigikaitse

arengukava otsustega*

Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed

Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi (%)***

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse (aktiivne

kaitsetahe)

Tegevväelaste arv aasta lõpul (vähemalt)**

Allikas: Kaitsevägi

Allikas: Kaitseministeerium

Allikas: Kaitseministeerium

Allikas: Kaitseministeerium,

Avaliku arvamuse uuring

Allikas: Kaitseressursside Amet

6/41

3) liitlaste alaliselt paiknevate üksuste kohalolek Eestis, mis kajastab liitlaste otsest panust

Eesti kaitselahendisse ning kinnitab püsivat kohalolekut konkreetsete üksuste kaudu;

4) elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestit rünnatakse (aktiivne kaitsetahe) –

võimaldab hinnata ühiskonna valmisolekut panustada Eesti kaitsesse vastavalt oma võimetele ja

oskustele riigi ründamise korral;

5) sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi – näitab riigi ja ühiskonna

valmisolekut panustada riigikaitsesse.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Rahastamiskava põhitegevuste ja majandusliku sisuga (tuhat eurot)

Kulud/investeeringud/

finantseerimistehingud

Programmi

tegevused

(tuhat eurot) AASTA

2026 2027 2028 2029 KOKKU

Kulud

Kulud

Varude

tagamine:

lahingumoon 465 055 571 225 756 054 724 841 2 517 176

Väeloome

korraldamine 443 628 498 142 516 033 561 719 2 019 522

Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis 68 032 67 912 72 944 68 860 277 748

Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö 148 945 152 452 34 934 34 960 371 291

Luure ja

eelhoiatuse

korraldamine 90 111 96 488 96 464 85 989 369 053

Kaitsetahte

edendamine 26 470 30 043 31 981 34 841 123 335

Riigikaitselise

inimvara

juhtimine 58 331 67 175 74 058 75 094 274 658

Riigikaitseliste

investeeringute

korraldus 104 611 95 653 65 924 68 308 334 496

Kaitsetööstuse ja

kaitsevaldkonna

innovatsiooni

edendamine 12 184 13 045 12 527 12 993 50 749

Käibemaks 146 778 225 330 273 150 264 653 909 911

Kulud kokku

1 564

145

1 817

467

1 934

069

1 932

258 7 247 939

Investeering Maa soetused 4 000 0 0 0 4 000

7/41

Hoonete ja

rajatiste soetus

ning

renoveerimine 159 882 204 322 23 412 66 468 454 083

Muud

investeeringud 15 062 11 746 3 547 4 880 35 235

Liitlaste taristu 29 056 2 259 0 0 31 314

Kaitseotstarbelin

e erivarustus 450 358 301 317 595 896 711 814 2 059 385

Lääne-Eesti

meetme

õhuseireseadmed 11 439 0 0 0 11 439

Muud

investeeringud

kokku 23 221 11 993 3 137 4 919 43 270

Käibemaks 132 254 59 932 42 739 102 988 337 913

Investeering kokku 825 272 591 568 668 730 891 069 2 976 639

Finantseerimistehiingud 7 954 31 688 6 234 0 45 875

Finantseerimistehingud

kokku 7 954 31 688 6 234 0 45 875

KOKKU

2 397

370

2 440

723

2 609

033

2 823

327

10 270

453

Tabel 3. Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (muudatuste selgitused

koos eelarvega, tuhat eurot)

Ülekantavad vahendid 2024-2025 Eelarve

muudatus Selgitused

Investeeringud -19 144 Kaitseministri käskkiri nr 1-2/25/99, 29.05.2025

Kaitseministeeriumi valitsemisala 2024. aasta

riigieelarve vahendite ülekandmine 2025. aastasse Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -83 084

Kaitsetahe -1 672

Kaitsevalmidus -2 268

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -5 354

Liitlaste kohalolek Eestis -1 860

Luure ja eelhoiatus -6 815

Riigikaitseline inimvara -2 131

Riigikaitseliste investeeringute korraldus -252

Varude tagamine: lahingumoon -37 109

Väeloome: maavägi -1 158

Väeloome: merevägi -430

Väeloome: muud üksused -22 864

Väeloome: õhuvägi -1 172

2025. a riigieelarve I pa seaduse muudatused

Investeeringud -83 Vt 2025 lisaeelarve eelnõu seletuskiri

Rahandusministeeriumi kodulehel:

https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-lisaeela

Tulud programmiülesed 291

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 59

Kaitsetahe 8 905

Kaitsevalmidus 2 328

8/41

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -110

Liitlaste kohalolek Eestis 1 398

Luure ja eelhoiatus -52

Riigikaitseline inimvara -8 152

Riigikaitseliste investeeringute korraldus 190

Väeloome: maavägi -12 369

Väeloome: merevägi -524

Väeloome: muud üksused 9 194

Väeloome: õhuvägi -748

2025. a riigieelarve II pa seaduse muudatused

Investeeringud 1 072 Vt 2025 lisaeealrve eelnõu seletuskiri

Rahandusministeeriumi kodulehel:

https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2025-

riigieelarve#2025-aasta-riigieel

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -40 117

Kaitsetahe -465

Kaitsevalmidus 4 247

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -39 375

Liitlaste kohalolek Eestis 15 550

Luure ja eelhoiatus 363

Riigikaitseline inimvara 4 040

Riigikaitseliste investeeringute korraldus -2 872

Varude tagamine: lahingumoon -10 530

Väeloome: maavägi -4 737

Väeloome: merevägi -1 359

Väeloome: muud üksused -4 864

Väeloome: õhuvägi -114

VV reservide eraldised

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm -128 Raha eraldamine VV reservist, korraldus nr 135,

28.07.2025 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-

eelarvestrateegia/riigieelarved#2025-aasta-lisaeela Väeloome: maavägi -128

5. Hetkeolukorra analüüs

Sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral riiki edukalt kaitsta ning sõda

võita. Venemaa on reaalne, otsene ja pikaajaline oht Euroopale. Eesti peab koostöös NATO liitlastega

tagama sõjalise usutavuse Venemaa heidutamiseks ning vajaduse korral suutma otsustavalt tõrjuda

iga võimaliku rünnaku. Selleks arendatakse täies mahus välja sõjalised üksused ja võimed, mis on

mehitatud, välja õpetatud ja regulaarselt harjutanud, varustatud, relvastatud ning varudega

kindlustatud. Eesti kaitsevõimet tugevdab liitlaste lahinguvõimeline kohalolek ja määratud

tugevdusüksused, toimiv juhtimisstruktuur, eelpaigutatud varustus ning suutlikkus kiiresti siirata

täiendavaid vägesid, võimeid ja varustust. Eesti viib ellu NATO uutes kaitseplaanides ning väevõime-

eesmärkides kokkulepitu.

Väevõime-eesmärkide saavutamiseks tagab aastatel 2026-2029 Vabariigi Valitsus sõjalise riigikaitse

rahastuse neljal aastal keskmiselt koos välisvahenditega 5,43% SKP-st. Koalitsioonileppe 2025-2027

kohaselt on prioriteetideks:

• Kaitseväe personal;

9/41

• ühiskonna kaitsetahte suurendamine;

• olemasolevate ja uute kaitsevõimete arendamine suunates vähemalt 50% kaitse-eelarvest

hangeteks ja investeeringuteks;

• liitlassuhete tugevdamine ja liitlaste kohaloleku suurendamine;

• kaitsetööstus kui üks majanduse kasvuvaldkond.

Eesti on viimastel aastatel oluliselt suurendanud oma kulutusi riigikaitsele ja see jääb prioriteediks ka

tulevikus. 2025. aastal suurendasid NATO liitlased märgatavalt oma kaitsekulutusi – 23 liikmesriiki

31-st kulutasid vähemalt 2% SKP-st. Euroopa liitlaste ja Kanada kogukulud kasvasid reaalväärtuses

20%, ulatudes 559 miljardi euroni. USA on jätkuvalt suurim panustaja, moodustades umbes 60%

kogu NATO kaitsekuludest (845 mld eurot). Poola juhib endiselt kaitsekulu SKP osakaaluga, milleks

on 4,48%, sellele järgnevad Leedu 4%, Läti (3,73%), Eesti (3,38%), Norra 3,35% ning USA

(3,22%)2. 2025. aastal ulatuvad Eesti kaitsekulud 1,392 miljardi euroni ning aastatel 2026-2029 on

Eesti kaitsekulud (koos välisvahenditega) keskmiselt 5,43% SKP-st.

Graafik 1. Kaitsekulud ja välisvahendid, otsuste mõju (mln eurot; SKP%-st)

Olulisemad tegevused/sekkumised

Olulisemad tegevused aastani 2029

1. Mitmekihiline õhukaitse

• Kihilise õhukaitse väljaarendamiseks luuakse õhukaitsebrigaad, mis tugevdab nii keskmaa

kui ka lühimaa õhutõrjet.

• Õhukaitsebrigaadi koosseisus alustatakse ettevalmistusi ballistilise raketikaitse võime

loomiseks, kuid suuremahulised investeeringud järgnevad 2030. aastal.

2AC/281-D(2025)0046-COR1-AS1(R)

615 647 776

1132 1334

1436

2241 2360

2637 2837

1568

2402 2436 2639

2838

2,21% 2,06% 2,14%

2,95%

3,35% 3,43%

5,06% 5,09%

5,44% 5,60%

3,74%

5,43% 5,25%

5,44% 5,60%

0,0 0%

1,0 0%

2,0 0%

3,0 0%

4,0 0%

5,0 0%

6,0 0%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Välistoetused +1,5% aastas suurendamine (3,34 mld eurot km-ga) Olemasolev lisarahastus HNS+ 1,6 mld eurot laskemoon 3 % SKP

10/41

2. Laskemoon

• Aastatel 2022-2029 ulatuvad laskemoona hankimise kulud 5 mld euroni, millest 3,2 mld

eurot jääb perioodi 2026-2029. Laskemoona hangitakse sealhulgas uutele võimetele, vastase

mõjutamiseks tema territooriumil ja õhukaitse tugevdamiseks. Laskemoona hoiustamiseks

ehitatakse täiendavad moonalaod.

3. Maavägi

• Jätkatakse diviisi väljaarendamisega. Luuakse ISTAR pataljon, mis tugevdab

süvaluurevõimet vastase avastamiseks ja sihistamiseks sügavuses. Samuti arendatakse välja

süvalöögi võime ja tugevdatakse diviisi juhtimisvõimet.

• Arendatakse droonivõitlust ja elektroonilist võitlust, sh integreeritakse mehitamata

õhusõidukite üksused brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu.

• Tulevõime parandamiseks luuakse mehitamata õhuründevõime, sh luuakse diviisi 1. ja 2.

jalaväebrigaadi mehitamata õhuründerühmad.

• Luuakse diviisi pioneeripataljon, mille ülesanneteks on tõsta diviisi üksuste hukukindlust ja

rajada vajalikke tõkkeid.

4. Isikkoosseis

• Olemasolevate ja uute sõjaliste võimete arendamine ja hoidmine nõuab kompetentset,

väljaõpetatud ja jätkusuutlikku isikkoosseisu, millega kaasnevad täiendavad ja senisest

suuremad personalikulud, sh korrigeeritakse ajateenijate ja reservväelaste tasusid ning

toetusi.

• Tegevväelaste ja tsiviilteenistujate arvu suurendatakse määral, mis tagab uute sõjaliste

võimete loomiseks ning nende ülalhoidmiseks vajaliku personali ja üksuste ettevalmistuse.

Uute sõjaliste võimete arendamisega kaasnevad tehnilised ja administratiivsed ametikohad

täidetakse eelistatult tsiviilteenistujatega, mille tulemusel kasvab tsiviilteenistujate arv.

• Isikkoosseisu suurendamiseks ja hoidmiseks:

- suurendatakse tegevväelaste palgafondi, et tagada tegevteenistuse jätkusuutlikkus;

- töötatakse välja võimalused reservväelaste täiendavaks kaasamiseks;

- suurendatakse reservväelaste toetusi;

- suurendatakse ajateenijate toetusi, sh igakuist transpordikompensatsiooni, ning toetused

seotakse tarbijahinnaindeksiga;

- rakendatakse meetmeid tegevväelaste karjääri ja pikaajalise teenistuse väärtustamiseks.

5. Ülejäänud tegevused

• Moderniseeritakse mereväe laevastikku, sh arendatakse miinitõrjet ja seirevõimet.

• Luuakse Kaitseväe linnak Narva, mis võimaldab hoida või roteerida väiksemaid üksusi ning

loob võimaluse vajadusel Kaitseväe ja liitlaste kohalolu kiireks suurendamiseks piirkonnas.

Kohaolek Narvas kannab sõnumit, et Eesti riigi kaitse algab esimesest meetrist, samuti

suurendab piirkonna turvatunnet ja kaasatust. Detailsed plaanid kujundatakse koostöös

kohaliku omavalitsusega.

• Luuakse Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži ühine õppelinnak Raadile, mis koondab

ja tõhustab nii õppe- kui tugitegevusi kui ka tagab Balti Kaitsekolledži õppuritele vajaliku

majutushoone. Eesti rahvusvaheline kohustus on tagada Balti Kaitsekolledžile vastuvõtva

riigi toetus.

11/41

• Jätkatakse Balti kaitsevööndi rajamisega, sealhulgas taotletakse lisarahastust Euroopa Liidult

koos Läti, Leedu, Poola jt.

• Rajatakse Kaitseliidule neli uut malevahoonet ja täiendavad lasketiirud, mis aitavad senisest

tõhusamalt läbi viia laskeõpet.

• Luuakse täiendavad võimalused liitlaste vastuvõtuks, sh majutus ja väljaõppealad, samuti

jätkatakse harjutusväljade arendamist.

• Jätkatakse Nursipalu harjutusvälja arendamist vastavalt kehtestatud planeeringule, sh vajalike

maade omandamist harjutusvälja kavandatud laienduse elluviimiseks.

• Rajatakse kaitsetööstuspark Pärnumaale, millega luuakse ettevõtetele baastaristu laskemoona

ja lõhkeaine tootmiseks.

• Luuakse Kaitseväe Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mis edendab innovaatiliste

lahenduste väljatöötamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Väejuhatuse põhiülesanne on

arendada ja koordineerida mehitamata ning autonoomsete sõjaliste lahenduste

kasutuselevõttu Kaitseväes ning teha koostööd Eesti kaitsetööstuse, teadusasutuste ja

rahvusvaheliste partneritega.

• Arendatakse andmeside lahendusi ja pilvepõhised teenuseid, laiendatakse satelliitside

kasutust ja juurutatakse tehisintellekti kaitsevõime tugevdamiseks, otsustusprotsesside

kiirendamiseks ja tegevuste tõhustamiseks.

• Suurendatakse kaitsetööstuse arendustoetusi, et tugevdada Eesti kaitsetööstuse

konkurentsivõimet.

6. Programmi tegevused ja teenused

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm on koostatud RKAK 2022-2031+ sõjalise kaitse

tegevussuuna elluviimiseks sh arvestades RKAK 2026-2035 eelotsuste ja NATO väevõime

eesmärkides kokkulepituga. Sõjalise kaitse tegevussuund keskendub iseseisva kaitsevõime

arendamisele ja kindlustamisele ning NATO kollektiivkaitse rakendumise tagamisele. Sõjalise

kaitsega tagatakse varustatud ja väljaõpetatud kaitsevägi, tugevad liitlassuhted ja toimiv juhtimine

sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks.

Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmil on üks meede, mis kordab programmi eesmärki ja

mõõdikuid. Programm koosneb üheksast programmi tegevusest, mis on moodustatud sõjalise

riigikaitse olulisemate tegevussuundade eesmärkide saavutamiseks.

Programmi tegevus 1: Väeloome korraldamine

Kuni 2029 aastani arendatavad sõjalised võimed on otseselt seotud NATO võime-eesmärkide ja

Kaitseväe juhataja sõjalise nõuandega, tagades kaitseväe järkjärgulise ja tõhusa lahinguvõime kasvu.

Dünaamiline julgeolekuolukord eeldab mitme mahuka võimearenduse samaaegset käivitamist,

sealhulgas laeva EML Pikker ja jalaväelahingumasinate CV9035 väljavahetamist. Samal ajal tuleb

kiirendada juba käimasolevaid arendusi, nagu juhtimissüsteemide uuendamine ja juhtimispunktide

hajutamine, täiendavate suurtükkide ja keskmaa õhutõrje kasutuselevõtt, droonide kiire

integreerimine üksustesse, luurevõimekuse arendamine ning laskemoona soetamise jätkamine

12/41

kiirendatud korras. Nende tegevuste koordineeritud elluviimine tugevdab riigikaitseks valmisolekut

ja tagab võime kiirelt reageerida muutuvale julgeolekuolukorrale.

Kaitseväe lahinguvõime kiireks kasvatamiseks on vajalik kriitiliste sõjaliste võimete koordineeritud

ja viivituseta arendamine ning olemasolevate üksuste täiendamine Ukraina sõja kogemustest

lähtuvalt. Nende võimete arendamist ajaliselt edasi lükata ei ole võimalik, sest ühe komponendi

mahajäämus või hilinemine vähendab oluliselt Kaitseväe lahinguvõimet tervikuna ning suurendab

riski soovitud sihttaseme saavutamisel. Nelja eelarveaasta jooksul on erinevate sõjaliste võimete

arendamiseks planeeritud ligikaudu 3 miljardit eurot.

Tabel 2. Väeloome korraldamine

Tegevuse eesmärk: Riigikaitse arengukava elluviimisel järgitakse kokkulepitud

ressursiraamistikku, võimed saavutatakse kiiresti

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus keskendub väeloome koordineeritud arendamise,

sealhulgas olemasolevate Kaitseväe ja maakaitse üksuste alahoidmise

ja väljaõppe ning RKAK 2022-2031+ määratletud uute sõjaliste

võimete väljaarendamisega seotud tegevustele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime

asekantsler.

Joonis 1. Programmi tegevusse panustavad teenused

VÄELOOME KORRALDAMINE

Kaitsevägi

Kaitseministeerium Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Üksuste alalhoidmine

Üksuste väljaõpe

Rahuaegse taristu alalhoid

IKT toetuse tagamine

Väeloome poliitikakujundus

Riigikaitseliste infosüsteemide arendus Harjutusväljade tagamine

Kaitseliit

Üksuste alalhoidmine ja väljaõpe (toetus Maaväele)

Väe loomine ja arendamine

Väeloome arendamine

Kaitseväe juhtimisstruktuuri kohandatakse paindlikumaks ja hajutatumaks, et tagada juhtimisvõime

toimimine ka keerulistes ja hajutatud lahingutingimustes. Selle toetamiseks laiendatakse erinevate

sidevõrkude – tsiviilraadioside, mobiil- ja andmeside, satelliitside ning pilvepõhiste lahenduste –

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

NA NA NA NA NA NA

RKAK perioodi lõpuks (2035) ette nähtud uued üksused/projektid on valmis

(kumulatiivne) Allikas: Kaitseministeerium

Tegelik Sihttase

13/41

kasutamist ning parandatakse sidekanalite töökindlust, turvalisust ja mitmekesisust. Arenduste

eesmärk on tagada juhtimissüsteemide pidev kättesaadavus ja infovahetuse katkematus kriisi või

ründeolukorras.

Väeliikide üleselt soetatakse mehitamata õhusõidukeid ja elektroonilise võitluse (EW) süsteeme,

mille kasutamine juurutatakse ühtsete protseduuride, väljaõppe ja logistilise toe kaudu üksuste

igapäevasesse tegevusse. Eesmärk on parandada luure- ja seirevõimet, tõkestada vastase drooni- ja

sidevõime kasutamist ning lühendada otsustusaega nii rahu- kui kriisiolukorras.

Maaväe fookuses on 2022. aastal loodud diviisi juhtimisvõime edasiarendamine ja üksuste

lähelahinguvõime tugevdamine, tuginedes Ukraina sõja õppetundidele. Erilist tähelepanu pööratakse

liikuvuse ja tulejõu suurendamisele, kaitsepositsioonide tugevdamisele ning üksuste suutlikkusele

tegutseda hajutatult, säilitades samas koostegutsemisvõime liitlastega. Eesmärgi saavutamiseks

suurendatakse tulejõudu (sh kaugmaa süvalöökide võimet) ning hangitakse täiendavad ründedroonid;

arendatakse juhtimis- ja toetusfunktsioone; luuakse süvaluurevõime, milleks moodustatakse ISTAR

pataljon; tugevdatakse droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise võimekust, integreerides

mehitamata lennuvahendite üksused brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu; luuakse mehitamata

õhuründevõime, sh moodustatakse üksuste juurde õhuründerühmad; täiendatakse diviisi

pioneerivõimet; moodustatakse suurtükiväerügement; ning alustatakse Scoutspataljoni CV90

lahingumasinate väljavahetamist.

Õhuväe arenduste eesmärk on õhuruumi kihilise õhukaitsesüsteemi tugevdamine, et kaitsta kriitilisi

objekte ja elanikkonda ning tõrjuda tõhusalt raketi- ja droonirünnakuid. Investeeringud keskmaa- ja

lühimaa-õhutõrjevahenditesse, sensorivõrkudesse ja juhtimissüsteemidesse tõstavad Eesti suutlikkust

iseseisvaks õhuruumikaitseks ning valmisolekut NATO liitlasüksuste vastuvõtmiseks ja toetamiseks.

Kihilise õhukaitse väljaehitamiseks luuakse õhukaitsebrigaad, millega tugevdatakse keskmaa (IRIS-

T) ja lühimaa (MISTRAL, PIORUN) õhutõrjevõimet. Õhukaitsebrigaadi koosseisu moodustatakse

õhukaitsedivisjonid ning mobiilne lühimaa-õhutõrjeüksus (MSHORAD), mis suurendab üksuste

manööverdus- ja reageerimisvõimet. Täiendavalt viiakse läbi ballistilise raketikaitse turu-uuring, et

hinnata sobivaid lahendusi ja nende integreeritavust olemasolevasse käsuahelasse ning sensori-

taristusse.

Mereväe fookuses on Eesti merekaitse jätkusuutlikkuse ja operatiivvõime säilitamine ning

parendamine. Arendatakse nii mereseire- kui ka miinitõrjevõimet, et tagada mereteede julgeolek ja

kaitsta Eesti majandusvööndit. Eesmärgi saavutamiseks renoveeritakse olemasolevad miinijahtijad

ning ehitatakse uus laev; laevastikku lisandub kaks väekaitsekaatrit. Tugevdatakse

mereseirevõimekust ning täiendatakse relvastust ja varusid, sh hangitakse täiendavalt meremiine ning

laevatõrjeraketisüsteeme. Laevastiku uuendamise ja hoolduse kõrval pööratakse tähelepanu merelise

väljaõppe ning liitlastega koostöö tugevdamisele.

Kaitseliidu üksuste alahoidmine ja väljaõpe (toetus maaväele) – suurendatakse Kaitseliidu

taristuinvesteeringuid. Olulisem taristuobjekt on Tartu valda Raadi alevikku rajatava Tartu maleva

tagalakeskuse staabi- ja tagalakeskuse I ja II etapi valmimine (vastavalt 2027.a ja 2028.a). 2026.

aastal saab Rapla malev endale kaasaegsema ja maleva ülesannetega vastavuses oleva hoone. Samal

aastal algavad ka Järva maleva staabi- ja tagalakeskuse projekteerimistööd, eesmärgiga, et see

valmiks 2027/2028. Järva malev on seni ainus Kaitseliidu malev, mille staap ei asu

maakonnakeskuses.

Samuti investeeritakse Kaitseliidus relvade ja laskemoona hoiustamistingimuste parandamisse.

Väljaõppetingimuste parandamiseks tehakse investeeringuid rohkem kui kümnes Kaitseliidu

lasketiirus.

14/41

Alustatakse Põlva ja Võrumaa malevate taristu rajamisega, kuna mõlema maleva kinnisvarakeskkond

on osaliselt nõuetele mittevastav. Taristu ettevalmistöödega alustatakse arengukava lõpuperioodil

(2029.a).

Üksuste alalhoidmise kogumaht on ~500 mln eurot. See hõlmab loodud võimete elutsüklikulusid,

sh puuduva varustuse esmaseid soetusi, varuosade hankimist, varustuse väljavahetamist elutsükli

lõpus, remonti ja hooldust (sh teenuse sisseostu), tehnika parendusi (nt vahepealsed uuendused),

soetatud vahendite ümberehitust, side- ja IT-arendusi ning utiliseerimisega seotud kulusid.

Kaitseväe taktikalise väljaõppe toetamiseks hangitakse täiendavad lasermatkeseadmete süsteemid,

mis võimaldavad realistlikku ja ohutut treeningut kõigis väeliikides. See suurendab väljaõppe

kvaliteeti, kiirendab õppustel õpitulemuste saavutamist ja parandab üksuste koostegutsemisoskust

nii rahu- kui ka kriisiajal.

IKT toetuse tagamine – valitsemisala üleselt viiakse kõik tööjaamad üle uuematele

operatsioonisüsteemidele ja tarkvaraversioonidele ning tagatakse nende pidev ajakohastamine

kesksete halduslahenduste abil, et kindlustada töökohtade turvalisus, töökindlus ja vastavus

kaasaegsetele küberturbenõuetele.

Uuendatakse keskseid teenuseid toetavaid süsteeme ja seadmeid vastavalt nende elueale ja

töökindluse tagamise vajadusele (sh andmekeskused, serveriplatvormid ja haldussüsteemid) ning

arendatakse kaasaegseid monitooringu-, haldus- ja juhtimislahendusi, et tagada kesksete teenuste

töökindlus, katkestusteta toimimine ja turvalisus.

Programmi tegevus 2: Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine Tabel 3. Kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni edendamine

Tegevuse eesmärk: Eesti kaitsevõime arendamisel kasutatakse uuenduslikke ja tõhusaid

lahendusi ning innovaatiline kaitsetööstus toetab Eesti kaitsevõime

tugevdamist ja panustab majanduskasvu

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus koondab tegevusi, mis on suunatud

kaitsetööstuse arendamisele Eestis ning innovatiivsete

kaitsevaldkonna toodete ja lahenduste arendamisele, katsetamisele

ning kasutuselevõtmisele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab

kaitsetööstuse ja kaitsevaldkonna innovatsiooni asekantsler.

Joonis 2. Programmi tegevusse panustavad teenused

KAITSETÖÖSTUSE JA KAITSEVALDKONNA INNOVATSIOONI EDENDAMINE

KaitsevägiKaitseministeerium

Kaitsetööstuspoliitika kujundamine Kaitsealane teadus- ja arendustegevus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

SihttaseTegelik

Allikas: Kaitseministeerium

15/41

Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevus – rõhk on koostöös teadusasutuste ja

kaitsetööstusega uute lahenduste väljatöötamisel, mis parandavad Kaitseväe eelhoiatust,

olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet. Teadusvaldkondadena on prioriteetsed tehisintellekt,

autonoomsed süsteemid ja robootika, pettetehnoloogiad ja -eksperimendid, elektrooniline võitlus,

kübertehnoloogiad ja küberkaitse.

Toetatakse teadustaristuid ja kompetentsikeskuseid:

• Kaitseväe Akadeemia elektroonilise võitluse kompetentsikeskust ja sinna loodud tehnoloogia

kaitselaborit, mis toetab Kaitseväe EW võime arendamist õppe- ja teadustegevuse kaudu ja

tugevdab valdkonna koostööd liitlastega;

• CR14 salajase harjutusvälja väljaarendamist, mis võimaldab NATO-le ja liitlastele pakkuda

akrediteeritud platvormil eksperimente, sõjamänge, realistlikel stsenaariumidel põhinevaid

õppusi ja väljaõpet;

• krüptograafia alase hindamise kompetentsikeskust, mille eesmärk on luua krüptograafiliste

turbelahenduste hindamise oskus ning kasvatada krüptograafia-alast pädevust ja järelkasvu.

Jätkatakse osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös, sh NATO teadus- ja tehnoloogiorganisatsiooni

uurimisrühmades. Samuti pakub Euroopa kaitsefond (EDF) võimendust oluliste kaitsetehnoloogiate

arendamisel toetades Kaitseväe võimearendusi üle-Euroopalistes teadus- ja arendusprojektides.

Toetatakse Kaitseministeeriumi valitsemisalas teaduskompetentsi ja -järelkasvu arendamist ning

suunatakse doktorantuuri õppima vähemalt kaks tegevväelast aastas.

Kaitseväe teadus- ja arendustegevus – Kaitseväe sõjaliste võimete kiireks ja jätkusuutlikuks

kasvatamiseks luuakse Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille põhiülesanne on kiirendada

uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõttu ning tõhustada kriitiliste võimelünkade lahendamist.

Väejuhatus vähendab üksuste administratiivset koormust, võimaldades neil keskenduda sõjalistele

põhitegevustele ning koordineerib innovatsiooniprotsessi, toetades väeliikidesse loodavate

innovatsioonijuhtide tööd ja süsteemset koostööd Eesti kaitsetööstuse, teadusasutuste ning

rahvusvaheliste partneritega.

Keskselt juhitud innovatsiooniprotsessi toetamiseks planeeritakse Kaitseväe üksustele vähemalt 2,6

miljoni euro ulatuses eelarvelisi vahendeid omaalgatuslike projektide kiireks käivitamiseks ja

katsetamiseks. Väejuhatus toetab üksusi nende vahendite tõhusal rakendamisel. Selline lähenemine

võimaldab Kaitseväel kiiresti rakendada Ukraina sõja praktilisi õppetunde ning tagab, et

innovaatilised lahendused jõuavad kasutusse viivitusteta.

Kaitsetööstuspoliitika kujundamine – Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärgiks on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline, ekspordile orienteeritud ja kõrge arendustasemega kaitsetööstuse tekkimine ja

püsimine Eestis. Uuendatud Eesti kaitsetööstuspoliitika keskendub Eesti ettevõtete ekspordi,

tootearenduse ja innovatsiooni toetamisele. Valdkonna peamiseks tulemusmõõdikuks on seatud

eesmärk, et sektori käive kasvab 2030. aastaks 2 mld euroni, millest vähemalt 70% moodustab

eksport. Kaitseministeerium koostab igal aastal koostöös partneritega (Eesti kaitsetööstus Liit, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, teised ministeeriumid) kaitsetööstuspoliitika

rakenduskava.

Rajatakse kaitsetööstuspark, mille projekteerimiseks ja ehituseks planeeritakse 42 mln eurot.

Tööstuspark on suunatud eeskätt laskemoona ja lõhkematerjali tootmise edendamiseks. Kuigi Eestis

on alates 2018. aastast võimalik sõjarelvi, sõjalist laskemoona ning lõhkematerjali toota, siis praktikas

ei ole tööstus laskemoona ja lõhkematerjali tootmiseni jõudnud. Oluline on lähtuda põhimõttest, et

laskemoona ja lõhkematerjali tootmine Eestis peab toimima turumajanduslikel alustel ning olema

ekspordile suunatud, sest Eesti enda vajadus jääb piiratuks. Lisaks tööstuspargi rajamisele toetatakse

Eesti kaitsetööstuse toodangu tarnimist Ukrainasse, suurendatakse rahastust teadus- ja

16/41

arendustegevusele ning kaas-rahastatakse Eesti ettevõtete ja ülikoolide osalusega Euroopa

Kaitsefondi projekte.

Kaitseministeeriumi arendustoetuste meede loodi 2013. aastal. Sellest ajast alates on Eesti

julgeolekukeskkond oluliselt muutunud ning lisaks kiirele hinnatõusule on kasvanud ka ettevõtete

arendus- ja teadustegevuse vajadus ning sellega seotud kulud kaitsetööstuses. Lähiaastatel

suurendatakse arendusprojektidele suunatud toetuste mahtu, võimaldades igal aastal toetada 8–10 uue

toote arendamist ja testimist koostöös Kaitseväega. Samuti kasvab rahaline panus Euroopa Liidu

programmide kaasrahastamisse, mille tulemusel saab Eesti osaleda suuremas mahus EDFi projektides

ja taotleda rohkem Euroopa Liidu rahastust. See loob eeldused, et Eesti kaitsetööstus saaks arendada

suuremahulisi kaitseotstarbelisi tooteid koostöös teiste liikmesriikide konsortsiumidega ning toota

lõhkeainet ja laskemoona Eestis, mis on riigikaitse seisukohalt strateegiliselt oluline.

Programmi tegevus 3: Lahingumoona varude tagamine Tabel 4. Lahingumoona varude tagamine

Tegevuse eesmärk: Vajalik moonakogus on tagatud

Tegevuse kirjeldus: Programmi tegevus keskendub ressursimahukate lahingumoona

soetamise ja haldamise tegevustele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime

asekantsler.

*Andmed on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 4 p 1 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE

Joonis 3. Programmi tegevusse panustavad teenused

LAHINGUMOONA VARUDE TAGAMINE

Kaitsevägi

Lahingumoona varude tagamine

RES 2025-2028 raames eraldas Vabariigi Valitsus 1,6 miljardit eurot (koos käibemaksuga)

laskemoona hangeteks järgmiseks seitsmeks aastaks. Kaitsekulude tõus üle 5% võimaldas tuua

aastatesse 2030-2035 planeeritud 525 miljoni euro väärtuses laskemoona hankeid varasemasse

perioodi.

2025-2029 soetatakse laskemoona kokku 3,2 mld euro väärtuses, sh HIMARS ja IRIS-T keskmaa

õhutõrjesüsteemide laskemoon.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

NA NA NA NA Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Tegelik Sihttase

RKAK perioodi lõpuks (2031) ette nähtud lahingumoona varud on soetatud* Allikas: Kaitseministeerium

17/41

Programmi tegevus 4: Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis Tabel 5. Kaitsevalmiduse ja liitlaste kohaloleku tagamine Eestis

Tegevuse eesmärk: Kõik RKAK Kaitseväe sõjaaja üksused on lahinguvalmis ja varudega

tagatud ning liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti

kaitsevõimet ning NATO heidutus- ja kaitsehoiakut

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevused on suunatud kaitsevalmiduse tagamisele,

eeskätt poliitika kujundamisele, olukorrateadlikkuse hoidmisele,

õppuste ja õppekogunemiste korraldamisele ning muudele sõjalise

valmisoleku kiirust tõstvate tegevuste läbiviimisele ning liitlaste

sõjalise kohaloleku ja siirmisvõimekuse tagamisele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime

asekantsler.

*Andmed on AvTS § 35 lg1 p 31 alusel juurdepääsupiiranguga.

**Eesti Kaitseväe hinnang Kaitseväe üksuste lahinguvalmidusele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5

lg 1 p 3 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE.

Joonis 4. Programmi tegevusse panustavad teenused

KAITSEVALMIDUSE ja LIITLASTE KOHALOLEKU TAGAMINE EESTIS

KaitsevägiKaitseministeerium

Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine Olukorrateadlikkuse hoidmine

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine

Kaitsevalmidust toetavad õppused

Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel

Merereostuse tõrje

Ametiabi osutamine

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Harjutusväljade tagamine HNS

Vastuvõtva riigi toetus HNS

Kaitsevalmiduse poliitika kujundamine – Eesti julgeoleku suurimaks ohuks on Venemaa sõjaline

kallaletung. Vähendamaks ründaja eelist initsiatiivi haaramisel, peab Eesti ja liitlaste vägede täielikku

kaitsevalmidusse viimise aeg olema lühem, kui luureasutuste poolt antav eelhoiatusaeg. See

tähendab, et me peame olema 100% valmisolekus kogu aeg.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

NA NA NA Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Suund:

NA NA NA Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Tegelik Sihttase

Allikas: Kaitseministeerium

Allikas: Kaitseministeerium

Allikas: Kaitseministeerium

Prioriteetsete liitlaste sõjaline kohaolek on kinnistatud

Kaitsevalmiduse saavutamise aeg alates kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest

(LÕKi mõõdik)**

Kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse tegemise aeg alates eelhoiatuse saamisest*

18/41

Sõjalise riigikaitse toimimise eelduseks on terve ühiskonna kaasatus ja erinevate eluvaldkondade

koostöös toimiv terviklik riigikaitse, mis tagab ühiskonna vastupanuvõime, toimepidevuse ja

valmisoleku kriisiolukordadeks. Alustatakse ühisplaneerimist ning viiakse läbi valmidusõppusi

kohalike omavalitsuste ja teiste riigiasutustega, sh on kohalikele omavalitsustele peamisteks

partneriteks maakaitseringkonnad. Taotletav eesmärk on, et nii kohalikud omavalitsused kui ka

ettevõtjad on kursis sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja läbiviimisega kaasnevate ootustega neile

ning nad oskavad nende ootustega arvestada oma tegevuste planeerimisel. Eesmärgiks on, et perioodil

2026-2029 on 70% kohalikest omavalitsustest osalenud sõjalist riigikaitset käsitletaval

koolituspäeval.

Hoitakse ja arendatakse sõjalise valmisoleku juhtimise kvaliteeti läbi erinevate õppuste Vabariigi

Valitsusele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalale koostöös teiste ministeeriumite ning asutustega.

NATO kriisireguleerimise õppuste CMX seeriad toetavad strateegilise tasandi kriisiaegse juhtimise

harjutamist koostöös NATO struktuuride ja liitlastega. Vabariigi Valitsusele korraldatakse igal aastal

vähemalt üks lauaõppus, mis aitab tõhustada otsustusprotsesse ning valmistada Valitsust ette

riigikaitseliste, sh sõjaliste otsuste tegemiseks.

Jätkatakse koos Läti ja Leeduga Balti kaitsevööndi rajamist, et kaitsta Eestit esimesest meetrist ja

ehitatakse piiridele sõjalised kaitserajatised, mis on Ukraina sõjas tõestanud ennast efektiivsetena

ning aidanud kaasa vastase üksuste pealetungi aeglustamisele ja peatamisele. 2025.a alustati kolme-

etapilist Balti kaitsevööndi rajamist. Esimene etapis luuakse tugipunktide prototüübid, lisaks

hangitakse tugipunktidele vajalikud tõkestusvahendid (draakonihambad, lõiketraat), ehitusvahendite

konteinerid ning rajatakse esimesed tugipunktid nii kirde kui ka kagu suunale. KMAK 2029-s

rahastatakse projekti 66 mln euroga, lisaks taotletakse lisarahastust Euroopa Liidult koostöös Läti,

Leedu, Poola jt.

Tagatakse, et NATO kaitseplaanid ja väestruktuur toetab Eesti sõjalise kaitse vajadusi ning Eestil on

kehtivad plaanid liitlasüksuste kiireks vastuvõtmiseks. NATO uute regionaalsete kaitseplaanide

alusel demonstreeritakse Balti riikides regulaarselt heidutuse tõstmist ja harjutatakse tugevduse

läbiviimist Balti operatsiooniruumis. Igal aastal korraldatakse vähemalt üks lauaharjutus, mis

keskendub ühendvägede siirmisoperatsiooniga seotud plaanidele ning kuhu kaasatakse teised

ministeeriumid ja asutused.

A lustatakse koostöös Eesti tsiviilpartnerite ja NATO sõjalise juhtstruktuuriga vastuvõtva riigi

minimaalsete operatiivnõuete välja töötamist, et tagada liitlasüksuste vastuvõtuks vajalik operatiivne

valmisolek vastavalt kaitseplaanidele. Operatiivnõuded töötatakse eelduslikult välja 2026. aastaks, sh

luuakse NATO-le õiguslik alus operatiivnõuete kehtestamiseks.

Vastuvõtva riigi toetus (HNS) - liitlaste vastuvõtmiseks vajaliku taristu ehitamisel ja arendamisel

on eesmärgiks tagada alaliselt Eestis paiknevatele liitlaste üksustele olme-, teenistus- ja

väljaõppevõimalused ning arendada taristut, mis on vajalik liitlaste vastuvõtmiseks suuremate

õppuste või kriisi korral.

Liitlasüksused paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-Eesti). Liitlaste

taristu ja ülalpidamiskuludeks kinnitati KMAK 2024-2027 335 mln eurot, millest Vabariigi Valituse

poolt on taristuehituseks eraldatud vahendeid ca 100 mln; puuduolev summa (ca 180 mln eurot)

taotletakse NATO investeeringute fondist (NSIP). Liitlaste taristu ülalpidamiskulud aastatel 2026-

2029 on kokku umbes 55 mln eurot.

NSIP merelise taristu programmis kiideti heaks Miinisadama lainemurdja projekt aastateks 2034-

2038, kuid see toodi varasemaks, kuna teised riigid ei esitanud õigeaegselt dokumente. Lainemurdja

ehitustööd Miinisadamas on käimas.

19/41

Liitlaste vastuvõtuks jätkatakse Reedo linnaku rajamist liitlaste lahingugrupile (Lõuna-Eestis Reedo

vastuvõtmise, formeerimise ja edasiliikumise vahetus läheduses). Planeeritakse ja vajadusel rajatakse

korpuse tasandi eesmine juhtimispunkt.

Jätkatakse Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamist, koos maade soetusega. Nursipalu

arendusprogramm näeb ette nelja laskevälja ja taktikaala ning kolme UXO-ala (lõhkemata

lahingumoon).

NATO Balti õhuturbemissioon on rahuaja missioon, mille eesmärgiks on NATO õhuruumi

terviklikkuse tagamine ning lennureeglite ja õhupiiri rikkumiste tuvastamine. NATO õhu- ja

raketikaitse osaks on rotatsioonilise mudeli raamistik, mis võimaldab liitlaste lühiajalisi hävitajate

ning õhukaitsesüsteemide siirmisi NATO idatiivale. Eesti tagab kaasnevad võõrustajariigi kohustused

üksuste vastuvõtmiseks ja teenindamiseks, nt lennukiangaaride arvu suurendamine ning teatud kulud

seonduvalt ülalpidamise ja teiste teenustega.

Kaitsevalmidust toetavad õppused – sõjalise valmisoleku kontrolliks korraldatakse aastatel 2026-

2029 lisaõppekogunemine igal aastal vähemalt kahele pataljoni-suurusele üksusele.

Lisaõppekogunemised korraldatakse 1600 reservväelasele kuni seitsmeks päevaks (11200

inimpäeva) ja sellesse kaasatakse erinevad juhtimistasandid. Sel perioodil viib Kaitsevägi läbi

suurõppusi Siil/Kevadtorm, Decisive Lancer ja Northern Coast, kuhu kaasatakse ka reservväelasi

õppekogunemiste kaudu, eesmärgiga tugevdada üksuste koostööd ja parandada sõjalise väljaõppe

taset. Lisaks viiakse läbi õppekogunemisi OKAS, lähtudes Eestit ümbritsevast ohuhinnangust.

Programmi tegevus 5: Kaitsetahte edendamine Tabel 6. Kaitsetahte edendamine

Tegevuse eesmärk: Ühiskonnas on tugev toetus riigikaitsele ja riigikaitsjatele ning

elanike valmisolek panustada riigikaitsesse on kõrge

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus koondab tegevusi, mis on suunatud ühiskonna

kaasamisele laiemalt riigikaitsesse, sealhulgas erinevate sihtgruppide

(reservväelased, kooliõpilased, nende perekonnaliikmed, erasektori

tööandjad jne) kaitsetahte suurendamisele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab õiguse ja

halduse asekantsler.

Joonis 5. Programmi tegevusse panustavad teenused

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

57,6% 57% 66% 64% 61% >66% >66% >66% >66% >66%

Suund:

90% 83% 83% 87% 87% 89% 90% 90% 90% 0,9

Suund:

77% 72% 81% 83% 81% >81% >81% >81% >81% >82%

Tegelik

Elanikkonna toetus riigikaitsele

Sihttase

Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Elanikkonna toetus ajateenistusele

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

Allikas: Avaliku arvamuse uuring

20/41

Kaitsetahte arendamine - selleks, et tulevikus säiliks ja laieneks värbamisväli tegevteenistusse ning

reservväelased oleksid motiveeritud riigikaitsesse panustama, tõhustatakse ja laiendatakse tegevusi

noorte suunal. Kaitseministeeriumi valitsemisala noortepoliitika eesmärgiks on tugevdada noorte

riigikaitselisi hoiakuid ja valmidust riigikaitses osaleda. See tegevus toetab Kaitseväe juhataja

personali prioriteeti.

Noortepoliitika elluviimiseks koostati rakenduskava, mis sisaldab uusi sihtrühmi (lapsevanemad, alg-

ja põhikooli noored, õpetajad ja koolijuhid), töösuundi ja teenuseid ning olemasolevate teenuste

tõhustamist, sh värbamine Kaitseväkke ja Kaitseväe Akadeemiasse.

Noorte riigikaitseline haridus - Kodutütred ja Noored Kotkad pakuvad noortele esmast võimalust

osaleda riigikaitses. Kaitseliidu noortepoliitika eesmärk on, et iga Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

liige jõuaks täisealiseks saades teadliku arusaamani, kuidas ta soovib oma panuse riigikaitsesse anda

ning kõik on saanud selleks hetkeks põhjaliku ülevaate võimalikest karjäärivõimalustest riigikaitse

valdkonnas. Süsteemse tegevuse tulemusena peaks suurenema vabatahtlikult ajateenistusse astujate

arv ja kasvama huvi õppimise vastu Kaitseväe Akadeemias. Perioodil keskendutakse riigikaitsele

suunatud baaskoolituse läbiviimisele.

Samuti suurendatakse Kaitseliidu noorliikmete ja kaasatud noorte liikumisvõimalusi, pakkudes

rohkem füüsilist aktiivsust toetavaid tegevusi. Edukust mõõdetakse osalejate arvu, matkasarjade,

orienteerumispäevade ja laagrite toimumiskordade järgi. Paljudel Kaitseliidu noorliikmetel ei ole

kodus vajalikku varustust välitegevuseks, mistõttu on oluline et igas maakonnas oleks olemas

varustus, mida saab väljaõppeks kasutada.

Perioodi jooksul investeeritakse noorte droonipädevuse tõstmisesse. Droonipädevuste varajane

arendamine aitab noortel omandada kaasaegses riigikaitses vajalikke oskusi ning loob aluse

hilisemaks spetsialiseerumiseks sõjalistes või tsiviilõppeasutustes. Kasvav nõudlus

droonispetsialistide järele nii riigikaitses kui ka tsiviilsektoris tugevdab riigikaitset ja selle

konkurentsivõimet tööjõuturul.

Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine - toetatakse Eesti Sõjamuuseumi

käsirelvade kogu eksponeerimisvõimaluste parandamist ja relvade hoiustamistingimuste vastavusse

viimist relvaseaduses sätestatud nõuetele, samuti muuseumi hoone kliimasüsteemide

väljavahetamist.

KAITSETAHTE EDENDAMINE

KaitsevägiKaitseministeerium

Eesti Sõjamuuseum

Kaitseressursside Amet

Kaitseliit

Strateegiline kommunikatsioon

Kaitsetahte projektid

Sõjaväelise muusikakultuuri edendamine

Ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine

Laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine

Riigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamine

Noorte riigikaitseline haridus

Strateegiline kommunikatsioon

Mõttekodade kaasamine

Kaitsetahte arendamine

Riigikaitseõpetuse toetamine

21/41

Programmi tegevus 6: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö Tabel 7. Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Tegevuse eesmärk: Liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega

täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus koondab tegevusi, mille eesmärgiks on tagada

kaitsevaldkonnas liitlaste ja partneritega kahe- ja mitmepoolse

koostöö arendamine ning liitlaste valmiduse suurendamine panustada

Eesti kaitselahendisse ja toetada Eesti kaitselahendi jaoks vajalikke

lahendusi NATO-s ja teistes rahvusvahelise koostöö formaatides.

Lisaks sisaldab programmi tegevus KV tegevusi, mis on seotud

rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, valmidusüksustes ja

õppustel osalemisega.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab

kaitsepoliitika asekantsler.

Joonis 6. Programmi tegevusse panustavad teenused

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Suund:

JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH

Allikas: Kaitseministeerium

Allikas: Kaitseministeerium

Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad, kui Eesti suurus

seda eeldaks

Liitlaste kohalolek Eestis vastab NATO-s kokku lepitud heidutus- ja

kaitsehoiakule

Tegelik Sihttase

22/41

LIITLASTE KAASAMINE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

KaitsevägiKaitseministeerium

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistes staapides

Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel

Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe

Kaitseväe osalemine valmidusüksustes

Välisteenistus

Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemine

Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine

Rahvusvaheline kaitsealane koostöö

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel - Eesti rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel (RSO) osalemise eesmärkideks on koostöö Eesti strateegiliste liitlaste USA,

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaaga ning Kaitseväele vajaliku operatsioonilise kogemuse saamine.

Samuti on tähtis tagada Eesti usaldusväärne panus rahvusvahelistes organisatsioonide, sh NATO,

Euroopa Liidu ja ÜRO tegevusse. Lähtudes nendest põhimõtetest ning Kaitseväe juhataja sõjalisest

nõuandest on otsustatud Eesti osalus rahvusvahelistel sõjalistes operatsioonides ja valmidusüksustes

2026. aastal3.

2026. aasta suurim muutus on see, et Eesti lõpetab üksustega panustamise rahvusvahelistesse

sõjalistesse operatsioonidesse, kuna 2025. aasta septembris lõpetatakse osalemine USA juhitud

sõjalises operatsioonis Inherent Resolve Iraagis. 2026. aastal taotletakse Riigikogu mandaati kaheksa

kaitseväelase osalemiseks kuuel RSO-l4.

Kaitseväe osalemine valmidusüksustes - 2026. aastal taotletakse mandaati panustamiseks kahte

valmidusüksusesse5. Lisaks planeeritakse jätkamist NATO valmidusüksustes kuni 76 ning

Ühendekspeditsiooniväe (JEF) koalitsioonis kuni 24 kaitseväelasega, mis on samaväärne 2025. aasta

mandaatidega. Kaitseväe osalemiseks NATO valmidusüksusteks planeeritakse 2026. aastaks 1,22

mln eurot, JEFi koalitsioonis ja esmakordsel panustamisel tekkivaid kulusid planeeritud ei ole ning

vajadusel taotletakse lisaeelarvest.

Kokku planeeritakse 2026. aastaks RSO-dele ning valmidusüksustesse panustamise kuludeks 1,6

mln eurot, mis vastab arvestatud kulule ühe erandiga – EUNAVFOR Med/Irini lisanduva

ametikohaga kulusid ei ole planeeritud ning need kaetakse Kaitseväe eelarvest (lisa 3).

Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused ja väljaõpe - Kaitsevägi osaleb

mitmetel rahvusvahelistel õppustel, sh Vigorous Warrior, Defender Europe, Auster Challenge ja

Black Dagger eesmärgiga hoida ja laiendada rahvusvahelist koostööd ning tugevdada NATO

kohalolekut Balti regioonis.

Rahvusvaheline kaitsealane koostöö - jätkatakse aktiivset osalust IT-koalitsioonis, mille eesmärk

on Ukraina IT-taristu ja digivõime tugevdamine.

3 Eesti rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja valmidusüksustes mandaatide kinnitamiseni on peatükk AK; 4 Kaitseministri otsustuskoosolek 16.05.2025 reg nr 1-5/25/12 „Eesti osalemine rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel ja valmidusüksustes aastal 2026.a.“; 5 Kaitseministri otsustuskoosolek 16.05.2025 reg nr 1-5/25/12 „Eesti osalemine rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel ja valmidusüksustes aastal 2026.a.“

23/41

Valitsemisala küberorganisatsioonide (CR14, CCDCOE) suunistamine - uuendatakse

Kaitseministeeriumi valitsemisala küberpoliitika, mis seab valdkonna prioriteedid järgnevateks

aastateks. CCDCOE ja CR14 jätkavad riigikaitse toetamist; CCDCOE panustab läbi rahvusvaheliste

küberharjutuste (nt Locked Shields, Crossed Swords) ja koolitusprogrammide. CR14-st kujuneb

lisaks harjutusplatvormide pakkujale ka kaitseinnovatsiooni klaster, mis võimaldab uute

tehnoloogiate turvalist testimist ja valideerimist enne turule jõudmist. Järgmise nelja aasta fookuses

on NATO salajase küberharjutusvälja arendus.

Programmi tegevus 7: Luure ja eelhoiatuse korraldamine Tabel 8. Luure ja eelhoiatuse korraldamine

Tegevuse eesmärk:

Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi tegevuse eesmärk on

riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel

riigisaladus ja fikseeritud Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg

17.01.2024 nr 3-1/24/2-3.

Tegevuse kirjeldus:

Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi tegevused on

riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra §5 lg 8 p 1 ja 2, §7 lg

2 p 2, lg 4 p 3, lg 6 p 2 ja lg 9 p 61 alusel riigisaladus ja fikseeritud

Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg 06.06.2024 nr 3-1/24/31.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab

kaitsepoliitika asekantsler.

* Luure ja eelhoiatuse korraldamise programmi mõõdikud ja sihtasemed ja tegevused perioodil 2026-2029 on riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse korra §7 lg 4 p 1 alusel riigisaladus ning fikseeritud Kaitseministeeriumi dokumendis KaM reg 11.07.2025 nr 3-1/25/41-2.

Programmi tegevus 8: Riigikaitseliste investeeringute korraldamine Tabel 9. Riigikaitseliste investeeringute korraldamine

Tegevuse eesmärk: Iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju

kaitsevõimet

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus koondab RKIK tegevused, mis on suunatud

riigikaitse alaste hangete läbiviimisele, toitlustusteenuse

korraldamisele ja osutamisele, asjade sundkasutusele võtmisele ja

sundvõõrandamisele ning taristu arendamisele ja korrashoiu

tagamisele.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab kaitsevõime

asekantsler.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-

pääsupiiranguga

Info juurde-pääsupiiranguga*

Tegelik Sihttase

24/41

Joonis 8. Programmi tegevusse panustavad teenused

RIIGIKAITSELISTE INVESTEERINGUTE KORRALDAMINE

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Taristuehituse ja korrashoiu korraldus Materjalide ja teenuste kättesaadavuse

tagamine

Taristuehituse ja korrashoiu korraldus – olulisemad taristuehituse objektid hõlmavad erinevate

materjalide, sh laskemoona ladustamiseks vajalikke rajatisi, samuti uute kaitsevõimete ja

liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikku taristut. Lisaks arendatakse harjutusvälju, Balti kaitsevööndit

ning kaitsetööstusparki. Olemasoleva taristu korrashoiuks (haldamine, tehnohooldus, heakord) ning

funktsionaalse ja ohutu taristu tagamiseks tehtavateks remonttöödeks eraldatakse 138,4 mln eurot.

Programmi tegevus 9: Riigikaitselise inimvara juhtimine Tabel 10. Riigikaitselise inimvara juhtimine

Tegevuse eesmärk: Iga ajateenija, tegevväelane, reservväelane, ametnik ja töötaja

panustab riigi kaitsevõime tagamisse maksimaalse efektiivsusega

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus koondab tegevusi, mille eesmärgiks on tagada

kaitsevaldkonna inivara (tegevteenistujad, ajateenijad,

reservväelased, õppurid, kaitsevaldkonna asutuste töötajad)

arendamine vastavalt riigikaitse vajadustele ning arvestuse pidamine

riigikaitselise inimvara üle.

Vastutaja: Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise eest vastutab õiguse ja

halduse asekantsler.

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

NA NA 85% 85% 85% 85% 85% 85% 80% 80%

Suund:

NA NA JAH 96% 93% 100% 100% 100% 100% 100%

Taristu tervik kasutusmäär (keskmine kasulik pinna kasutusmäär arvutatuna eri

hoonegruppide kasutusmäärade keskmisena %)

Õigeaegsed tarned

Allikas: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

Allikas: Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus

Tegelik Sihttase

25/41

Joonis 9. Programmi tegevusse panustavad teenused

RIIGIKAITSELISE INIMVARA JUHTIMINE

Kaitsevägi Kaitseressursside Amet

Ajateenistus

Reservteenistuse väärtustamine

Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe

Sotsiaalsed ja teenistusalased toetused

Kaitseväekohustuse täitmise toetamine

Kaitsevaldkonna personaliteenus

Riigikaitselise inimvara planeerimine

Kaitsevaldkonna personaliteenus – kaitsevõime tuumiku moodustavad inimesed – tegevväelased,

reservväelased ja ajateenijad.

Olemasolevate ja kavandatavate sõjaliste võimete arendamine ning hoidmine nõuab pädevaid,

põhjalikult ettevalmistatud ja pühendunud isikkoosseisu. Erinevalt tsiviilsektorist ei saa sõjaväelisi

teadmisi ja oskusi kiiresti tööturult värvata; näiteks õhutõrjujate, sidetehnikute ja relvasüsteemide

operaatorite väljaõpe ja ettevalmistus nõuab pikaajalist planeerimist ning kestab aastaid. Eesmärkide

elluviimiseks tuleb juba lähiaastatel värvata eri­profiiliga spetsialiste, sh keerukate tehniliste erialade

esindajaid.

Järgneva nelja aasta jooksul keskendub Kaitsevägi lahinguvalmiduse tõstmisele ja NATO väevõime-

eesmärkide saavutamiseks vajalike sõjaliste võimete kiirele arendamisele. Selle eesmärgi

saavutamine eeldab viivitamatut investeeringut inimestesse. Iga viivitus värbamises või väljaõppes

lükkab edasi planeeritud võimete kasutuselevõttu ning vähendab operatiivset valmisolekut ja

üleüldist kaitsevõime usaldusväärsust. Seetõttu:

• suurendatakse tegevväelaste ja tehniliste spetsialistide hulka;

• suurendatakse tegevväelaste palgafondi, et tagada kaitseväeteenistuse atraktiivsus,

jätkusuutlikkus ja kõrge professionaalne tase. Tegevväelase pikaajalise karjääri eelduseks on

usaldusväärne ja motiveeriv palgasüsteem, mis arvestab suletud karjäärimudeli eripäradega

ning toetab kaitseväelast kogu teenistusaja jooksul. Teenistusega kaasnevad kohustused Eesti

riigi ees peavad olema tasakaalus õiglaselt kujundatud tasuga. Palkade tõstmine loob

tingimused teenistuses olevatele kaitseväelastele teenistuses jätkamiseks ja uute tegevväelaste

värbamiseks;

Tegelik Sihttase

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Suund:

Allikas:

Kaitseressurssid

e Amet

NA 56% 54% 61% 66% 72% 72% 75% 75% 75%

Suund:

Allikas:

Kaitseressurssid

e Amet

NA 63% 75% 71% 75% 69% 72% 75% 75% 75%

Suund: Allikas:

Kaitsevägi

147% 174% 210% 114% 193% >200% >200% >200% >200% >200%

Suund:

Allikas:

Kaitseressurssid

e Amet

NA NA 72% 93% 96% 90% 90% 90% 90% 90%

Vabatahtlikult ajateenistusse tulemise määr

Kaitseväe Akadeemiasse kandideerimise määr

Kaitseväes ja Kaitseliidus teenivate tegevväelaste värbamistellimuse täitmise

määr

Ajateenijate rahulolu ajateenistusega

26/41

• tegevväelaste puudujäägi kompenseerimiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid

reservväelaste kaasamiseks väljaõppesse;

• reservväelaste motiveerimiseks ning nende kompetentside hoidmiseks tõstetakse

reservväelaste tasusid vastavalt Eesti keskmise palga muutusele ning suurendatakse sõidukulu

hüvitist;

• suurendatakse ajateenijate toetusi, sh igakuist transpordikompensatsiooni ja seotakse toetused

tarbijahinna indeksiga.

Kaitseväeteenistuse täitmise toetamiseks jätkatakse kaitseväekohustuslaste registri funktsionaalsete

uuendustega, sh liidestuste arendamisega riiklike infosüsteemidega, tagamaks sujuv ja turvaline

personali- ning ressursihaldus. Samuti kaasajastatakse kaitseväeteenistuse veebikeskkond ja

arendatakse uusi sündmusteenuseid.

Tegevväelaste (allohvitseride ja ohvitseride) juurdekasvu tagamiseks suurendatakse vastuvõttu

Kaitseväe Akadeemiasse.

Sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe - Eesti riigikaitse kõrghariduse, ohvitseride väljaõppe

ja sõjalise teadus- ning arendustegevuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks rajatakse Raadile

Kaitseväe Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži ühine õppelinnak. Raadile koondatakse nii õppe- kui

tugitegevused, samuti ehitatakse Balti Kaitsekolledži õppuritele vajalik majutushoone. Kahe

kaitsevaldkonna õppeasutuse koondamine ühte asukohta aitab täita Eesti rahvusvahelist kohustust

tagada vastuvõtva riigi toetus ning loob eeldused, et Eesti ohvitserid ja allohvitserid saaksid ühtest ja

NATO nõuetele vastavat väljaõpet. Ühtlasi võimaldab see vähendada halduskoormust, suunates

ressursid senisest tõhusamalt põhitegevuse toetuseks.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi juht on Kaitseministeerium. Programmi tegevuse tasandi juhid on Kaitseministeeriumi

asekantslerid, kes tagavad eesmärkide seadmise ning nende elluviimise koostöös valitsemisala

asutustega, kelle teenused kuuluvad vastava programmi tegevuse alla. Valitsemisala planeerimise,

otsuste elluviimise ja aruandluse protsessi juhib Kaitseministeeriumi kaitsevõime asekantsler läbi

tema alluvuses asuvate osakondade. Arengukava kesksed planeerimisvahendid on valitsemisala

põhitegevused ja teenused.

27/41

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Nr Vastutav

asutus Programmi

tegevus Teenuse nimetus Eesmärk Teenuse kirjeldus

1 KM Väeloome

korraldamine Väeloome

poliitikakujundus Valitsemisala ülene pikaajaline ja kesk-pikk

kaitseplaneerimine ja plaani elluviimine on

läbipaistev, ressursiteadlik ja kulutõhus ning

arvestab NATO kaitseplaneerimise ootustega

Teenusega tagatakse valitsemisala ülese

väeloome poliitika kujundamine,

arengudokumentide (riigikaitse arengukava ja

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava)

koostamine, elluviimine ja järelmite tegemine,

keskkonnapoliitika kujundamine ja juhtimine

valitsemisalas ning riigikaitseliste objektide

töövõime tagamise juhtimine. NATO

võimeloome ja aruandlus (sh protsessid), küber,

IKT, hangete ja taristu kavandamine.

2 KV Väeloome

korraldamine Väe loomine ja

arendamine Riigikaitse arengukavas otsustatud uued

võimed on kasutusele võetud ja uued üksused

on määratud perioodis kogu DOTMLPFI-

spektris (Doctrine, Organization, Training,

Material, Leadership, Personnel, Facilities,

Interoperability) välja arendatud ning

positiivselt hinnatud

Uute võimete ning üksuste loomise teenus

kajastab uue võime või sõjaaja (all)üksuse

kulusid kuni esimese hindamise (meetod:

Combat Readiness Evaluation) ja reservi või

alalisse valmidusse arvamiseni. Teenuses

kajastuvad kõik kulud (taristu, varustus,

personal: tegevväelased ja ajateenistujad).

Projektide kuludes kajastatakse ainult varustuse

ja taristuga seotud kulusid.

3 KV Väeloome

korraldamine Üksuste alahoidmine Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on

püsivalt mehitatud ning varustuse ja varudega

tagatud kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenus hõlmab tegevusi ja kulusid, mida tehakse

juba loodud ja välja õpetatud/hinnatud Kaitseväe

operatiivstruktuuri üksuste lahinguvõime

säilitamiseks ennekõike materiaalse

lahinguvalmiduse ning personaliga tagamise

osas.

28/41

4 KV Väeloome

korraldamine Üksuste väljaõpe Iga Kaitseväe operatiivstruktuuri väeüksus on

välja õpetatud ja hinnatud lahinguvõimeliseks

kehtivate eeskirjade kohaselt

Teenus hõlmab tegevusi/kulusid, mida tehakse

sõjaaja üksuste ettevalmistamise kava kohaselt

kollektiivse väljaõppe andmiseks: (all)üksuste

väljaõpe. Teenistusaja väliste kogunemiste jms

personalikulu (väljaspool õppuseid), väljaõppeks

kuluv laskemoon, kütuse, katla- ja kuivtoit,

väljaõppevahendid

5 KL Väeloome

korraldamine Üksuste alalhoidmine

ja väljaõpe (toetus

Maaväele)

Kaitseväekohustusega Kaitseliidu

tegevliikmeid ja kaitseväekohustuseta

Kaitseliidu tegevliikmed, kes on andnud

eelnevalt kirjaliku nõusoleku end nimetada

sõjaaja ametikohale on välja õpetatud

allüksuste ettevalmistamise kava kohaselt, et

olla valmis osalema sõjalises operatsioonis

kaitsetegevuse operatiivkavas määratud

mahus

Teenuse kaudu saavutatakse olukord, kus

vajaduse tekkel maakaitse allüksused saavutavad

lahinguvalmiduse ettenähtud kriteeriumide

kohaselt ning on võimelised rakendama ellu

kaitsetegevuse operatiivkavas püstitatud

ülesanded maaväe tugevdamisel riigi kaitseks.

6 KV Väeloome

korraldamine Rahuaegse taristu

alalhoid Kaitseväe rahuaegsetes linnakutes otseselt

operatiivstruktuuri väeüksustega sidumata

taristuobjektide kulud on jälgitud, objektid on

korras ja toetavad üksuste ettevalmistamist

sõjaks

Teenus koondab kulusid-tegevusi nende teenuste

ja rajatiste osas, mida kasutavad rahuajal

linnakutes paljud üksused ning mille kulusid on

seetõttu keerukas jagada - spordirajatised,

sööklad, ristkasutusse antud remondihallid,

haljasalad, teed, parklad jms. Hõlmab ka linnakute üldkulusid, nt

julgeolekuga kaasnevad kulud, IKT üldised

kulud, Kaitseväe tsiviilpersonaliga kaasnevad

kulud (kui need ei ole seotud tugiteenuse

osutamise või muu põhiteenusega), üksuste

esinduskulud ning erisoodustuskulud.

7 RKIK Väeloome

korraldamine Harjutusväljade

tagamine Tagatud on toimivad ja ohutud harjutusväljad.

Õppuste läbiviimiseks vajalikud

harjutusväljad on hooldatud ning

õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

Harjutusväljade arendus, projektijuhtimine,

järelevalve, harjutusväljade kasutamise ja

ohutusjärelevalve tagamine.

29/41

8 KM Väeloome

korraldamine Riigikaitseliste

infosüsteemide

arendus

Välja arendatud infosüsteemid on töökindlad,

vastavad kasutajate vajadustele ning toetavad

riigikaitse arengukava ja Kaitseministeeriumi

valitsemisala arengukava juhtimisotsuste

tegemist

Excelites asuva kaitseplaneerimise süsteemi

jaoks infosüsteemide välja arendamine koostöös

tarkvara ettevõttega. Arendamisjärgus olevate

planeerimise ja eelarvestamise infoüsteemide

töös hoidmine ja edasi arendamine.

9 KV Väeloome

korraldamine IKT toetuse tagamine IKT-teenuste käideldavus on vastavalt teenuse

kriitilisuse tasemele tagatud Teenusega tagatakse Kaitseministeeriumi

valitsemisala IKT-teenuste turvaline ja nõuetele

vastav toimimine.

10 KM Kaitsetööstuse ja

kaitsevaldkonna

innovatsiooni

edendamine

Kaitsetööstuspoliitika

kujundamine Eestis püsib rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline, ekspordile

orienteeritud ja kõrge arendustasemega

kaitsetööstus, mis on riigile usaldusväärne

partner rahu-, kriisi- ja sõjaajal

Hõlmab äridiplomaatia tegevusi ettevõtete

rahvusvaheliste suhete edendamiseks,

riigisiseseid konkursse kaitsetööstuse

innovatsiooni- ja arendusprojektide toetamiseks,

koostööd kaitseministeeriumi strateegilise

partneri Eesti Kaitsetööstuse Liiduga, Eesti

osalemist Euroopa Kaitsefondi abil rahastatud

EL liikmesriikide ühistes kaitsetööstuse

arendusprojektides, rahvusvaheliste

kaitsetööstuse suurürituste kaaskorraldamist ja

strateegilise kauba komisjoni töös osalemist.

11 KM Kaitsetööstuse ja

kaitsevaldkonna

innovatsiooni

edendamine

Kaitsealane teadus- ja

arendustegevus Kaitsealane teadus- ja arendustegevus toetab

väeloomet uudsete lahenditega,

poliitikakujundus on valdavalt teaduspõhine.

Arendus- ja teadusprojektide planeerimine ja

realiseerimine on kooskõlas

Kaitseministeeriumi valitsemisala

prioriteetsete eesmärkidega

Riigikaitse toetamine teadus- ja

arendustegevusega. Toetatakse valitsemisala

poliitikakujundust ja juhtimisotsuste tegemist,

pakutakse lahendeid heidutuse, eelhoiatuse,

väeloome ja kaitsevalmiduse teostamiseks,

toetatakse sõjateaduste kestlikkust, pakutakse

platvormi rahvusvaheliseks tegevuseks, sh

väljundiks kaitsetööstusele.

30/41

12 KV Kaitsetööstuse ja

kaitsevaldkonna

innovatsiooni

edendamine

Kaitsealane teadus- ja

arendustegevus Relvastatud riigikaitse võimelüngad on

selgitatud, analüüsitud ja pakutud

teaduspõhised lahendid. Seotud teemad on

avalikult publitseeritud ning tõusnud on üldine

arusaam teemakäsitlusest. Tegevväelastest

doktoriõppe läbijate kaudu on tõusnud üldine

teaduslik kompetents Kaitseväes

Korraldatakse võimearendusega seotud

kaitsealast teadus- ja arendustegevust koostöös

ülikoolide ja kaitsetööstusettevõtetega.

Koordineeritakse tegevväelaste doktoriõpet,

avaldatakse teadustulemusi ning arendatakse

eestikeelset sõjandusterminoloogiat, sh

tehisintellekti kasutusvõimalusi. Täiendavalt

toetatakse teadusvaatest Kaitseväe kaitse- ja

mittekaitsematerjalide tehniliste kirjelduste

koostamist.

13 KV Varude

tagamine:

lahingumoon

Lahingumoona varude

tagamine Riigikaitse arengukavas ettenähtud

lahingumoonavarud on soetatud planeeritud

ajaks

Teenusega tagatakse Kaitseväele vajalikud

lahingumoona varud.

14 KM Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Kaitsevalmiduse

poliitika kujundamine Eesti saavutab 2026. aastal täieliku

kaitsevalmiduse kaks korda kiiremini kui

2021. aastal ning riigiülene olukorrateadlikkus

riigikaitsest on märkimisväärselt paranenud

Teenus hõlmab riigiüleste otsustusprotsesside

juhtimist ning olukorrateadlikkuse tõstmist

riigikaitseliste ülesannete täitmisel kohalike

omavalitsuste ja riigiülesel tasandil. Lisaks

koordineeritakse ja suunatakse üksuste

lahinguvalmiduse ning asutuste kaitsevalmiduse

saavutamise parendamise protsessi ning üksuste

varustatuse saavutamist. Tagatakse valitsemisala

kriisivalmidus ning panustatakse liitlastega

seotud tegevustesse (HNS).

15 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Olukorrateadlikkuse

hoidmine Eesti Vabariigi ja Kaitseväe juhtkonnal on

24/7/365 olemas sõjalis-strateegiline

olukorrapilt õhuruumist, merealalt ning

omadest üksustest koos sellega lõimitud

vastase sõjalise tegevuse prognoosiga.

Püsivalt on alal hoitud korrapidamise ja

teavitamise süsteem

Olukorrateadlikkuse hoidmine hõlmab kulud,

mida tehakse igapäevaselt riigikaitseks nagu

näiteks tuvastatud õhu- ja merepildi loomine,

tuvastuslennud, sõjalise kohaloleku näitamine,

olukorrateadlikkuse ja teavitussüsteemi

mehitamine ning alal hoidmine jms.

31/41

16 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Sõdimiseks

valmisoleku kiiruse

tõstmine

Kaitseväe operatiivstruktuur formeeritakse

kiiremini ning lahinguala ettevalmistuste

kiirus ning mõjusus kasvab. Kriisi ajal

suudetakse tõrgeteta vastu võtta ja plaanidesse

integreerida Eestisse paisatavaid liitlasvägesid

Sõdimiseks valmisoleku kiiruse tõstmine katab

tegevusi-kulusid süsteemsetele protsessidele ja

ka üksikprojektidele, mille abil lüheneb väe

lahinguvalmiduse saavutamise aeg. Samuti

katavad tegevused Eestis mitte asuvate

liitlasüksuste kaasamise ning nende saabumist

ettevalmistavad rahu ja kriisiaegsed tegevused.

17 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Kaitsevalmidust

toetavad õppused Kaitsevalmidust toetavate õppuste tulemina

on Kaitseväel püsivalt olemas kontrollitud ja

tegelikkusele vastavad lahinguvalmiduse

plaanid, arusaam õppekogunemistele

ilmumise määrast ning formeerimistegevusi

valdav reservvägi ja formeerimisstruktuur

Teenus koondab tegevusi, mis on seotud

planeeritud ja mitteplaneeritud õppekogunemiste

korraldamisega ning kulusid kõigile planeeritud

rahvusvahelistele õppustele, formeerimise

tugistruktuuri õppused/kogunemised (Kaitseliidu

näol), samuti kuulub siia nii rahu kui ka kriisi

ajal tehtavate väepaiske (deployment) õppuste

kulu. Hõlmab ka tegevused

väe/struktuuriüksuste sisese lahinguvalmiduse

loomiseks (nt Laskevalmiduse õppused,

õppepäevad jms).

18 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Vastuvõtva riigi toetus

HNS Eestis viibivad liitlasjõud on püsivalt

lepingutega kirjeldatud mahus vastuvõtva riigi

toetusega kaetud ning saadava toetuse

kvaliteediga rahul

Vastuvõtva riigi toetus haarab rahuaegset

tegevuste kulu liitlasüksustele Eestis, mis on

poolte vahel kokku lepitud HNS kuluna. Kulud

hõlmavad RSOI tsükli, edasist liitlasüksuse

Eestis viibimise perioodi ning ka liitlasüksuste

välja tõmbamisel vastuvõtva poole (Eesti)

tehtavaid kulutusi. HNS kulud on täiendavalt 2%

SKP-st antavaid vahendid.

19 RKIK Liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Harjutusväljade

tagamine HNS Õppuste läbiviimiseks vajalikud

harjutusväljad liitlastele on hooldatud ning

õppusejärgne korrastamine toimub kiiresti

Harjutusväljade arendus, projektijuhtimine,

järelevalve, harjutusväljade kasutamise ja

ohutusjärelevalve tagamine.

32/41

20 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Ametiabi osutamine Demineerimistööde ja muu ametiabi

osutamisega on püsivalt alal hoitud väljaõppe

alade ohutus, laevateede ohutus ning lõimitud

Kaitseväge ühiskonnaga, osutades toetust

Kaitseväe kompetentse arvestades

Ametiabi osutamine hõlmab kulutusi Kaitseväe

demineerimistöödele harjutusväljadel ning

rannikumeres, aga ka reageerimist teistele

võimalikele ametiabi taotlustele riigi

toimepidevuse säilitamiseks rahu- ja kriisiajal.

21 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Merereostuse tõrje Kaitsevägi suudab õigeaegselt avastada ja

tuvastada merereostuse ja vajadusel

lokaliseerida ja likvideerida merereostuse

enne selle randa jõudmist

Merereostuse tõrje hõlmab kulud, mis on seotud

mereväe poolse reostuse avastamisega,

tuvastamisega, reostustõrje töödega ja

jäätmekäitluse korraldamisega ning

Keskkonnaameti taotlusel tõendite kogumisega

süüdlase tuvastamiseks.

22 KV Kaitsevalmiduse

ja liitlaste

kohaloleku

tagamine Eestis

Meresõiduohutuse

tagamine

territoriaalmerel

Eesti territoriaalmeres on tagatud

väikelaevade ja jetide meresõiduohutus Meresõiduohutuse tagamine territoriaalmerel

hõlmab tegevusi-kulusid, mis on seotud

väikelaevade ja jetide ohutusvarustuse

kontrollimisega ja juhtide joobe tuvastamisega.

23 KM Kaitsetahte

edendamine Kaitsetahte

arendamine Eesti reservarmee on valmis meelekindlalt

kaitsetegevuses osalema. Elanikkonnas

ollakse valmis riigikaitsesse laiapindselt

panustama ning terves ühiskonnas (sh.

erasektoris) on laiapõhjaline toetus

riigikaitsele ja riigikaitsjatele

Koondab tegevusi ja kulu, mille eesmärk on

suurendada kaitsetahet erinevates sihtrühmades

ja ühiskonnas tervikuna. Tellib sisse analüüse ja

uuringuid kaitsetahte valdkonnas ning jagab

saadud teavet teiste osapooltega. Korraldab

toetuste jaotamist ja järelevalvet

koostööpartneritele, mille tegevuse eesmärgiks

on kaitsetahte tõstmine.

24 KM Kaitsetahte

edendamine Mõttekodade

kaasamine Riigikaitse ja julgeolekuprobleemid on

tuvastatud ja analüüsitud ning nende

lahendamiseks on pakutud strateegilised ja

poliitilised lahendused. Ühiskond on

riigikaitsesse laiemalt kaasatud

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse

tegevus toetab strateegilist mõtlemist Balti ja

Põhjala riikide julgeolekuprobleemide üle, mis

kätkevad mh nii sõjalist, küber- ja

energiajulgeolekut. Rahvusvaheline

Kaitseuuringute Keskus toetab oma tegevusega

Kaitseministeeriumi defineeritud fookusteemade

analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse

aruteludesse (sh konverentsid).

33/41

25 KM Kaitsetahte

edendamine Strateegiline

kommunikatsioon

(KaM)

Ühiskonnas on kõrge kaitsetahe Koondab tegevusi ja kulu, mille eesmärk on

hoida Eesti avalikkuse informeeritust sõjalistest

ohtudest ja Kaitseministeeriumi valitsemisala

tegevustest riigikaitse korraldamisel. Hoida

elanikkonna kaitsetahet ja –valmidust ning tõsta

usku esmase kaitsevõime ja kollektiivkaitse

toimimisse. Võimendada Eesti tegevust ja

positsioone NATO-s, EL-is ja rahvusvahelises

avalikkuses usaldusväärse ja solidaarse

liikmesriigina. Väärtustada riigikaitselisi

traditsioone ja teadvustada sõjaajaloolist

pärandit.

26 KV Kaitsetahte

edendamine Strateegiline

kommunikatsioon

(KV)

Hoida avalikkuse informeeritust Kaitseväe

tegevustest riigikaitse korraldamisel ja

sõjalistest ohtudest. Hoida elanikkonna

kaitsetahet ja –valmidust, tõsta usku esmase

kaitsevõime ja kollektiivkaitse toimimisse,

väärtustades liitlassuhteid, riigikaitselisi

traditsioone ja sõjaajaloolist pärandit

Teenus kujundab avalikku inforuumi ning

kommunikatsiooni sihtgruppide kognitiivset

domeeni sobivaks, et toetada Kaitseväe tegevusi.

Selleks rakendatakse militaar-strateegilise

kommunikatsiooni distsipliine: teavitustöö,

otseteavitus, tsiviil-militaar koostöö.

Valmistatakse ette Kaitseväe sõjaaja

valdkondlikku üksust ning selle reservväelaseid

ja viiakse läbi valdkondlikku arendustegevust.

Kaitseväe strateegiline kommunikatsioon on osa

valitsuskommunikatsioonist.

27 KV Kaitsetahte

edendamine Kaitsetahte projektid Kaitseväe panustamine eraldi seisvatesse

kaitsetahte projektidesse toetab Eesti rahva

positiivset suhtumist Kaitseväkke,

riigikaitsesse ja liitlaste kohalolusse Eestis

Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni

juhtimisel 2022-2026 töötatakse välja ja

korraldatakse reservis olevatele isikutele ning

nende hoiakuid ja käitumist kujundavatele

sihtrühmadele otsesuunatud

kommunikatsioonitegevusi. Psühholoogilise

kaitse teadlikkuse suurendamise tegevused

Kaitseväe isikkoosseisule.

34/41

28 KL Kaitsetahte

edendamine Noorte riigikaitseline

kasvatus Viia läbi Kaitseliidu noorliikmete väljaõpet

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste

organisatsioonides, pakkuda koostöös koolide

ja Kaitseministeeriumiga Eestimaa noortele

võimalust osalemaks riigikaitse laagrites

eesmärgiga suurendada kaitsetahet ühiskonnas

Tutvustada liikmetele ja Eestimaa noortele

riigikaitse valdkonda ning sellesse panustamise

võimalusi. Korraldada vabatahtlikkusel

põhinevat noortetööd tähtsustades

väärtuskasvatust ja isamaalist haridust.

Tutvustada kodanikuühiskonna põhimõtteid ja

sellesse panustamise võimalusi, anda neile

kodanikuoskusi, suurendades noorte

valmisolekut tegutseda erinevates olukordades.

Korraldada koostööd Eesti ja välisriigi

noorteorganisatsioonidega.

29 KL Kaitsetahte

edendamine Laiapindse riigikaitse

ettevalmistamine ja

toetamine

Kaitseliidu populaarsus ühiskonnas tõuseb

järjepidevalt ning Kaitseliit ja selle liikmed on

ühiskonnas tunnustatud kaitsetahte ja

tsiviilvastupanu (kerksus) võime

suurendamise eestvedajad ning laiapindse

riigikaitse ettevalmistamisel täidesaatva

riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse

üksuste toetajad.

Teenuse kaudu saavutatakse olukord, kus

vajaduse tekkel sihtüksused ja võrgustikud on

võimelised operatiivselt toetama kogukonna eri

toimijaid erineva suurusega kriiside

lahendamisel läbi kaasamise või ametiabi

taotluste.

30 KL Kaitsetahte

edendamine Riigikaitseõpetuse

välilaagrite

korraldamine

Noorte kaitsetahte suurendamiseks toetada

riigikaitseõpetust läbi riigikaitselaagrite

pakkumise ja korraldamise noortele ning

seeläbi suurendada noorte huvi ajateenistuse

ja Kaitseliidu liikmelisuse vastu

Valikõppeaine "Riigikaitseõpetus" raames

välilaagrite korraldamine Kaitseliidu

struktuuriüksuste poolt

31 KRA Kaitsetahte

edendamine Riigikaitseõpetuse

toetamine Riigikaitseõpetuse jätkusuutlik areng ja toimiv

koostöövõrgustik on tagatud Teenus toetab koolides toimuvat

riigikaitseõpetust: rahastatakse laagrite,

õppekäikude ja külalisloengute korraldamist,

õppevahendite soetamist ning õpetajate

enesetäiendamist. Teenusega toetatakse

ühtlustatud õppe läbiviimist, õppematerjalide

arendamist, koolides õpetajate võrgustiku

haldamist ning välilaagrite läbiviimist.

35/41

Ajateenistuse populariseerimiseks korraldatakse

noortele suunatud teavitustegevust.

32 ESM Kaitsetahte

edendamine Ajaloolise pärandi

uurimine, säilitamine

ja tutvus

Eesti sõjaajaloo pärand on hoitud ja talletatud

ning avalikkusele vahendatud. Sõjamuuseum

on tunnustatud sõjaajaloo uurimiskeskus

Eestis ja laiemalt. Sõjahauad on tähistatud ja

hooldatud

Museaalide kogumine, säilitamine, kirjeldamine

ja digiteerimine. Ekspositsioonide, ajutiste

näituste ja külastajaprogrammide koostamine, ,

konverentside korraldamine. Kaitsetahte

tõstmiseks erinevate projektide algatamine ja

elluviimine, sh sihtfinantseeritavate toetuste

vahendamine. Sõjaajalooalane koostöö ja

uurimistöö, sh Sõjaajalooalase uurimistöö

preemia välja andmine. Sõjahaudade üle

arvestuse pidamine ja sõjahaudade hooldamise

korraldamine. Mälestusmärkide haldamine.

33 ESM Kaitsetahte

edendamine Sõjaväelise

muusikakultuuri

edendamine

Riiklikud tseremooniad ja üritused on

korraldatud vastavalt protokollile, mis

sisaldab kõrgetasemelist sõjaväemuusika

komponenti. Esinemistel on avalikkusele

tutvustatud sõjaväemuusikat ja

sõjaväeorkestrit, mis suurendab huvi

sõjamuuseumi vastu

Sõjaväemuusika edendamine, riiklikel

tseremooniatel ja üritustel esinemine.

36/41

34 KM Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Rahvusvaheline

kaitsealane koostöö Rahvusvaheline koostöö tagab tugeva Eesti

kaitselahendi Koondab tegevused, mis on seotud liitlaste ja

partneritega kahe- ja mitmepoolse koostöö

arendamiseks ja liitlaste valmiduse

suurendamiseks panustada Eesti kaitselahendisse

ja toetada Eesti kaitselahendi jaoks vajalikke

lahendusi NATOs jt formaatides. Lisaks

rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide poliitika

kujundamine ja tahtekoalitsioonides osalemise

lepete saavutamine ning vajalike riigisiseste

protsesside juhtimine. Välisriikide mõttekodade

kaasamine Eesti kaitsevajaduste analüüsimise ja

teadvustamise võimendamiseks rahvusvaheliselt.

35 KM Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Rahvusvahelistes

organisatsioonides

osalemine (KM)

Võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele

NATO ja EL liikmesusest Teenus koondab tegevused ja kulu, mille

eesmärk on saada NATO ja EL liikmelisusest

võimalikult suur lisaväärtus Eesti riigikaitsele

läbi NATO kollektiivkaitse (mh liitlaste

kohalolek), EL kaitsepoliitika ning ressursside

mõlema organisatsiooni projektidest.

36 KM Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Välisteenistus Eesti nähtavus ja mõju on kaitsepoliitiliselt

suurem kui Eesti suurusest johtuvalt võiks

eeldada. NATO poliitilis-sõjaliste struktuuride

otsused arvestavad siinse sõjalise

julgeolekuolukorraga

Kaitsepoliitilistelt oluliste liitlas- ja

partnerriikidega koostöö arendamiseks ning

Eesti huvide igapäevaseks esindamiseks

kasutatakse välisesindajaid (sh kaitseatašeed ja

nõunikud), kelle lähetamisel lähtutakse

eesmärgist, et esindajaga oleksid kaetud kõik

olulised liitlas- ja partnerriigid, va Balti riigid,

ning Kaitseministeeriumi valitsemisalale

olulised organisatsioonid.

37/41

37 KM Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Valitsemisala

küberorganisatsioonide

(CR14, CCDCOE)

suunistamine

Küberkaitsealane teadlikkus ja

vastupanuvõime küberohtudele

kaitsevaldkonnas Eestis ja ka liitlaste ja

partnerite hulgas on kõrge

1) CR14 tegevuse eesmärgistamine hõlmab

riiklikku küberharjutusvälja, NATO

küberharjutusvälja, salajast küberharjutusvälja,

PESCO ja EDA Cat B projekti Cyber Ranges'

Federation ja Open Cyber Range projekti

tegevusi.2) NATO CCDCOE eesmärgistamine

hõlmab CCDCOE tööprogrammi suunistamist

KaM VA vajadustest lähtuvalt.3) NATO

CCDCOE HNS tegevuste koordineerimine

tähendab koos CR14 ja KüVJ-ga pakutava HNS

toe tagamist CCDCOE vajadustele vastavalt.

38 KV Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Rahvusvahelistes

organisatsioonides

osalemine (KV)

Kaitseväe esindatus vajalikul tasemel ja

vajaliku mõjuga (otsuste mõjutamine,

kompetentsi loomine) on rahvusvahelises

suhtluses püsivalt tagatud

Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on

seotud Kaitseväe koosseisust saadetud isikute

teenimise/tegevusega rahvusvahelistes

organisatsioonides, mida ei loeta samas

välisteenistuseks ega teenistuseks

rahvusvahelistes staapides. Samuti hõlmab

teenus kulusid rahvusvahelise koostöö (sh kahe-

ja mitmepoolsetes) töögruppides ja teistes

formaatides osalemisele, visiitidele jms.

39 KV Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Kaitseväe osalemine

rahvusvahelistes

staapides

Eri tasandite rahvusvahelistes sõjalistes

staapides on Eesti mehitanud talle määratud

positsioonid kvalifitseeritud teotahteliste

inimestega kes hoiavad kõrgel Kaitseväe

rahvusvahelist kuvandit

Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on

seotud Kaitseväe koosseisust saadetud isikute

teenimisega rahvusvahelistes staapides Eestile

eraldatud püsivalt mehitatud ametikohtadel. Siia

ei kuulu ajutiselt (õppuste ajal jms) mehitatavad

ametikohad.

40 KV Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Kaitseväe osalemine

rahvusvahelistel

operatsioonidel

Kaitsevägi on õigeaegselt saatnud

operatsioonile ja toetanud operatsiooni ajal

üksust ja isikut sobiva varustuse ja

väljaõppega operatsioonil tegutsemiseks

Teenus hõlmab kulutusi mandaadiga kinnitatud

rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele,

mis on seotud Kaitseväe koosseisust saadetud

üksuste ja isikute väljaõppe, osalemise ning

taastavate tegevustega operatsiooni järgselt.

38/41

41 KV Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Kaitseväe osalemine

valmidusüksustes Kaitsevägi on välja õpetanud ja valmis

vajaduse tekkimisel lühikese etteteatamise

ajaga siirma operatsiooni piirkonda eelnevalt

kokku lepitud tüüpi üksuse

Teenus hõlmab kulutusi tegevustele, mis on

seotud Kaitseväe koosseisust rahvusvaheliste

valmidusüksuste väljaõpetamise ja valmiduses

hoidmisega kuni 2024 juuni (nt NATO Response

Force, NATO Readiness Iniative jt), sealt alates

Allied Reaction Force.

42 KV Liitlaste

kaasamine ja

rahvusvaheline

koostöö

Rahvusvahelise

koostöö edendamisele

suunatud õppused ja

väljaõpe

Kaitsevägi on kalendriaastas määratud hulgal

ja mahus osalenud rahvusvahelistel õppustel

(all)üksuste ja üksikute kaitseväelastega

Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel õppustel

hõlmab tegevused ja (all)üksuste osalemise

kulud nii väeliigi- kui ka ühendtaseme õppustel

ja ka õppuste ettevalmistamisel, mida

käsitletakse rahvusvaheliste operatsioonide või

rahvusvaheliste valmidusüksuste õppustena ning

ei määratleta teist tüüpi õppuste (valmidus vms)

alt. Samuti on siin kulud õppustele, millel Eesti

osaleb solidaarsuse, kohaloleku ja sõjalise-

poliitilise toetuse näitamiseks.

43 RKIK Riigikaitseliste

investeeringute

korraldamine

Taristuehituse ja

korrashoiu korraldus Tagatud on toimiv ja ohutu taristu

Taristu arendus, sh insenertehniline

konsultatsioon, projektijuhtimine ja järelevalve.

Taristu tehnohoolduse, heakorra, sobiva

töökeskkonna ja inventari tagamine,

tarbimisteenuste tagamine ja remonttööde

korraldamine. Sisaldab asutuse kulusid, mis on

vajalikud taristuehituse ja korrashoiu toimimise

korraldamiseks. Taristuobjektide kulud antakse

edasi taristut kasutavatele asutustele.

44 RKIK Riigikaitseliste

investeeringute

korraldamine

Materjalide ja teenuste

kättesaadavuse

tagamine

Kliendile on tagatud õigeaegselt ja

kulusäästlikult vajalikud tarned, täisväärtuslik

ja mitmekülgne toitlustamine ning Kaitseväe

vajadustele vastav ajakohaste andmetega

tsiviiltoetus

1. Kliendile vajaliku materjali ja sisseostatavate

teenuste kättesaadavuse tagamine kokkulepitud

mahus lepinguliste suhete loomisega. Sisaldab

hangete läbiviimise korraldamiseks vajalikke

asutuse kulusid. Soetuste kulud antakse edasi

asutustele, kelle põhitegevuste täitmiseks kaubad

ja teenused hangiti. 2. Toitlustusteenuse korraldamine ja osutamise

39/41

tagamine. 3. Asjade sundkasutusele võtmise ja

sundvõõrandamise ning ühekordsete

riigikaitseliste ülesannetega seotud tegevuste

täitmine.

45 KRA Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Riigikaitselise

inimvara planeerimine Riigikaitseks on tagatud asjakohase

ettevalmistusega ja motiveeritud isikkoosseis Koondab tegevused riigikaitsevaldkonnas

inimvara planeerimisel, personalialaste

uuringute ja analüüside koostamisel,

kaitseväeteenistusega seotud regulatsioonide

väljatöötamisel ning personaliandmete

haldamiseks vajalike infosüsteemide

arendamisel.

46 KRA Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Kaitsevaldkonna

personaliteenus Kaitseministeeriumi valisemisalas on tagatud

kvaliteetsed ja efektiivselt korraldatud

personaliteenused. Valitsemisala teenistujate

pühendumus on Eesti riigiasutustes kõige

kõrgem

Kaitseministeeriumi valitsemisalas

konsolideeritud personaliteenuste osutamine.

Hõlmab strateegilist personalijuhtimist,

teenistus- ja töösuhete haldamist, töötervishoiu

korraldamist ja töötajakogemuse valdkonna

arendamist. Töötatakse välja valitsemisala ülene

karjäärisüsteem, mille alusel korraldatakse

personali arendamine ja koolitamine ning nende

karjääri juhtimine.

47 KRA Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Kaitseväekohustuse

täitmise toetamine Kaitseväekohustuse täitmine on tõhusalt

korraldatud. Kaitseväe sõjaaja struktuur on

täielikult mehitatud ja reservis olevad isikud

on kutsutud regulaarselt väljaõppe

uuendamisele

Kaitseväekohustuse täitmise korraldamine.

Teenus hõlmab ajateenistusse kutsumist,

kaitseväekohustuslaste terviseseisundi

hindamist, vabatahtlikku kaitseväekohustuse

võtmist, ajateenistuse asendamist

asendusteenistusega, reservis olevate isikute

sõjaaja ametikohale nimetamist ja

reservteenistusse kutsumist.

40/41

48 KV Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Ajateenistus Ajateenistuse lõpuks on ajateenija

motiveeritud, füüsiliselt ette valmistatud ning

vastavalt üksuse spetsiifikale välja õpetatud

Teenus koondab kogu ajateenistuse jooksul

läbivalt toidu, ajateenija toetuse, rekreatsiooni,

spordi jms. ehk baaskulu iga sõduri kohta.

Samuti kuulub siia ajateenijale hangitav

individuaalvarustuse osa, mida ei käsitleta

sõjaaja üksuse laovaru alalhoidva täiendamisena

(vormiriietus, saapad vms). Samuti kulud

ajateenijale, mida tehakse ajateenistuse tsükli

jooksul (kõik kursused ja koolitused), väljaõppe

laskemoon, sihtmärgid, autokooli kursuste tasud,

kütus, kuluvahendid väliööbimisel jne.

49 KV Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Sõjaväelise hariduse

andmine ja täiendõpe Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on

saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis

annab kvalitatiivse eelise lahingutegevuse

juhtimisel

Koondab tegevused ja kulu Kaitseväe

juhtivkooseisu ette valmistamiseks. Selle all

mõistetakse kõigi tegev- ja reservväelaste

individuaalväljaõppena käsitletavat sõjaväelist

taseme- ja täiendusõpet nii Eestis kui ka

välisriikides (Kaitseväe Akadeemia ja Balti

Kaitsekolledž). Samuti haarab kulud

individuaalõppe kursustele Eestis, mida ei viida

läbi taseme või täiendõppena Kaitseväe

Akadeemia egiidi all - erialakoolide kursused,

õppepäevad, täiendkursused jms.

50 KV Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Reservteenistuse

väärtustamine Sõdur-kodaniku eetost kandvad

reservväelased, kes vabatahtlikult säilitavad

sõduri oskused, füüsilise vormi ja sideme

kaaslaste ning (all)üksusega

Koondab kulud ja toetused, mis peavad tagama

ja motiveerima reservväelast säilitama

individuaalset sõjalist teravust ja allüksuste

koherentsust. Näiteks kulutused reservväelastele

füüsilise valmisoleku alalhoiuks ja sellega

seotud (aastaseks) kontrolliks, sarnased

laskeoskuse alalhoiu kulud, reservüksuste

juhtkondadele suunatud (aastased) ühekordsed

heaolu-meeskonna loome-rekreatsiooni ürituste

kulud jne

41/41

51 KV Riigikaitselise

inimvara

juhtimine

Sotsiaalsed ja

teenistusalased

toetused

Kaitseväe langenute lähedastele, vigastatutele

ja veteranidele on tagatud hilisem

turvavõrgustik ja probleemidega tegelemise

tugi

Koondab tegevused ja kulu, mis on suunatud

tegevväelastele sotsiaalsete tagatiste haldamisele

ja väljamaksmisele (ühekordne hüvitis vigastuse

ja surma korral, veteranide ümberõpe jt).