Eesti Haiglate Liit
[email protected]
Teie 04.02.2026 nr
Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 2.1-31/200-1
Ettepanekud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu osas
Terminid
1. „Haiguskolle“ asemel oleks täpsem kirjutada nakkushaiguse kolle või nakkuskolle.
2. Lisada terminitesse infektsioonikontrolli mõiste.
3. „Terviseseisundi kinnitav tõend „ võib asendada terminiga „tervisetõend“.
4. Segaduse vältimiseks valida üks kahest mõistest: kas „nakkusohtlik“ või „bioloogiliselt ohtlik“. Nakkusohtlik sobib paremini, sest „bioloogiliselt ohtlik“ on laiem mõiste –bioloogilise ohu mõiste hõlmab ka mürgiseid taimi ja loomi, keskkonnale ohtlikke invasiivseid loomade ja taimede liike (võõrliike) jne.
§ 7. Nakkushaige tahtest olenematu ravi.
Nakkushaiguste korral isoleerimise aeg oleneb haiguse kestvusest, selle kulgemisest ja tekitaja ravile allumisest (nt resistentsus antimikroobsete preparaatide suhtes). Tahtest olenematu ravi kohaldamine kohtumäärusega on igati mõistlik, kuid ravi pikendamine uue kohtumäärusega suurendab bürokraatiat raviasutuses. Punktis 5 sätestatud ilma kohtumääruseta korraldatud ravi kestvuse aeg (48 tundi) ei ole piisav tõhusaks nakkustekitaja uuringuks. Mõistlik maksimaalne aeg oleks 72 tundi.
§9. Nakkushaiguste register.
Kehtestatav andmekoosseis isiku kohta ei ole TTO-de poolt teenuse osutamiseks vajalik info ja neid andmeid ei koguta. Majandusliku olukorra, rahvuse, hariduse info peab tulema teistest registritest, mitte panna kohustust TTO-le oma infosüsteemide arendamiseks.
§ 19 Infektsioonikontroll
(1) Infektsioonikontroll on süsteemne tegevuste kogum, mille eesmärk on ennetada või peatada nakkustekitajate levik teenuse osutamisel. Mõistlik oleks lisada "tervishoiu- või hoolekandeteenuse osutamisel".
Hetkel kehtivad infektsioonikontrolli standardnõuded on kirjeldatud ravijuhendis, määruse eelnõu ei ole kättesaadav.
§ 37 Immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmine – miks seda väärteoks loetakse ?
Punktis 1 tuleb täpsustada, keda konkreetselt karistatakse - kas patsienti või tervishoiutöötajat?
Tuleb lisada ka nn pehmendavad asjaolud – vastunäidustused vaktsineerimiseks, immuunpreparaati kättesaamatus, äge haigestumine, enneaegne laps jne.
2. jagu Tervisekontroll
Peame vajalikuks rõhutada, et kõik patsiendiga vahetult kokku puutuvad töötajad (arstid, õed, hooldajad jt) peavad olema vaktsineeritud vastavalt ametikohapõhisele riskianalüüsile. Riskianalüüsi alusel tuleb määrata nõutavad immuniseerimised, tagamaks nii patsientide kui ka töötajate ohutus.
Samuti tuleb täpsustada tööle asumise eelse tervisekontrolli nõudeid. Enne tööle asumist peab olema teostatud rindkere röntgenuuring (Rö-thorax) tuberkuloosi välistamiseks ning minimaalsed vajalikud terviseuuringud. Leiame, et need uuringud võiks vajadusel teha perearst, kes annaks ka hinnangu töötamise sobivuse kohta, arvestades töötervishoiuarstide piiratud kättesaadavust Eestis.
Lisaks võiks kaaluda:
• perioodiliste tervisekontrollide sageduse ühtset määratlemist;
• juhendmaterjali koostamist tööandjatele riskianalüüsi ühtlustamiseks;
• kohustust teavitada tööandjat nakkushaiguse kahtlusest või diagnoosist viisil, mis kaitseb isikuandmeid, kuid tagab patsientide ohutuse.
3. jagu Infektsioonikontroll
Teeme ettepaneku pöörata NETS-is senisest suuremat tähelepanu infektsioonikontrolli korraldusele. Vajalik on täpsustada, mitu infektsioonikontrolli valdkonna spetsialisti peab asutuses töötama, arvestades asutuse tüüpi, suurust, voodikohtade arvu ja osutatavaid teenuseid.
Leiame, et igas hooldeasutuses peab olema vähemalt üks vastava väljaõppe saanud õde, kes vastutab infektsioonikontrolli korraldamise ja järelevalve eest. Suuremates asutustes peaks olema määratletud ka infektsioonikontrolli meeskond.
Täiendavalt teeme ettepaneku:
• kehtestada kohustuslik infektsioonikontrolli tegevuskava igale asutusele;
• sätestada regulaarne personali koolitus ja praktilised õppused (nt puhangute simulatsioonid);
• määrata selged nõuded antibiootikumide kasutamise seirele;
• ühtlustada puhastus- ja desinfitseerimisstandardid ning nende auditeerimise kord.
Terviseameti roll ja andmekasutus
Palume täpsemalt kirjeldada Terviseameti rolli ning koostöö- ja teavitamiskorda raviasutuste ja Terviseameti vahel, et tagada selge vastutuse jaotus ning tõhus infovahetus.
Ettepanekud:
• sätestada kindlad tähtajad ja vormid nakkushaiguste teavitamiseks;
• kirjeldada Terviseameti nõustavat ja järelevalvelist rolli kriisiolukordades;
• luua regulaarne tagasiside mehhanism, mille kaudu raviasutused saavad infot piirkondliku epidemioloogilise olukorra kohta.
Lisaks teeme ettepaneku kaasata analüüsidesse ja järelevalve planeerimisse ka POHAK andmebaasi andmed, et otsused põhineksid ajakohasel ja terviklikul epidemioloogilisel informatsioonil. Samuti võiks kaaluda andmete ristkasutust teiste terviseandmekogudega, et tuvastada varakult riskitrende ja võimalikke puhanguid.
Kvaliteet ja vastutus
Soovitame kaaluda:
• infektsioonikontrolli kvaliteediindikaatorite kehtestamist;
• juhtkonna selget vastutust nakkusohutuse tagamisel;
• sanktsioonide ja parandusmeetmete süsteemi täpsustamist korduvate rikkumiste korral.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Letjuka
Ülemarst, juhatuse liige