Tagasiside
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-5/524-1 |
| Registreeritud | 26.02.2026 |
| Sünkroonitud | 27.02.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-5 Õigusalane kirjavahetus |
| Toimik | 1.2-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Ingrid Põldsaar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Ingrid Põldsaar
nõunik
Sotsiaalministeerium Teie: 03.02.2026 Meie: 26.02.2026 nr 200-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et pöördusite Eesti Haiglate Liidu poole (edaspidi EHL) arvamuse saamiseks seoses tervishoiuasutuste toitlustamisega seotud normide ja põhimõtetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi liikmete tagasiside.
Leiame, et haiglates pakutavate menüüde osas on oluline tagada üleriigiliselt minimaalne, tõenduspõhine ja praktiliselt rakendatav raamistik, mis kehtib ühtselt kõikidele haiglatele, jättes samas haiglatele piisava paindlikkuse korralduse ja töövoogude kohandamiseks. Ühtne raamistik aitab tagada, et menüüde koostamisel lähtutakse eri haiglates sarnastest põhimõtetest ning välditakse olukorda, kus patsiendid tajuvad põhjendamatut erinevust haiglate vahelises toiduvalikus.
Tasub meeles pidada, et haiglatoitlustuse määruse kehtestamisel oli selge eesmärk: toetada ja parandada elanikkonna tervist tasakaalustatud ja teaduspõhise toitumise kaudu, sh tervishoiuasutustes, kus toitumine on osa ravist ja taastumisest. Juhul kui määrus tervikuna kaoks, siis kuidas ja millisel moel see algne eesmärk edaspidi tagatud oleks ning milline mehhanism asendaks määruse rolli ühtsete põhimõtete hoidmisel?
Kliinilise toitmise ja toitmisravi käsitluste (sh alatoitumuse sõelumine, toitumusravi alustamise kriteeriumid, terapeutiliste dieetide põhimõtted) koordineerimiseks peame mõistlikuks kasutada olemasolevat Tervisekassa ravijuhendite süsteemi (Ravijuhendite nõukoda ja ravijuhend.ee), kus juhendite koostamisel on tagatud ühtne metoodika ja ajakohastamise protsess. Sisulise ekspertiisi ning praktikast tuleneva sisendi tagamiseks peaksid töörühmades olema esindatud dietoloogid, erialaseltsid ja Eesti Kliinilise Toitmise Selts (edaspidi EstSPEN), samuti haiglate kliinilised esindajad (sh õendus), et juhendid oleksid reaalselt teostatavad ning arvestaksid raviasutuste erinevaid töökorraldusi.
Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) on teinud tänuväärset tööd. Tasakaalustatud ja mitmekesise baasmenüü ehk tavatoidu planeerimiseks saab suuniseid TAI olemasolevatest materjalidest ning TAI Nutridata programm on toiteväärtuse arvestuseks sobiv, võimaldades koostada tasakaalustatud ja mitmekesise menüü.
Igapäevatöös on vajalikud ka arusaadavaid suuniseid meditsiinilistel näidustustel määratavate erimenüüde, nende koostamise põhimõtete ning vastutuse jaotuse osas. Patsientidele vajalike erimenüüde osas võiks olla koostatud soovituslik juhis Eesti kõikide tervishoiuasutuste jaoks. Riiklik juhend looks vajaliku ühtse aluse erimenüüde koostamiseks ning toetaks teadmiste järjepidevust ja kvaliteedi tagamist kõikides tervishoiuasutustes. Juhendi võiks koostada TAI koostöös EstSPENiga, et koostada erimenüüde juhend teaduspõhiselt.
See peaks olema praktiline korralduslik dokument, mis määrab üldised põhimõtted ja raamistiku, jättes tervishoiuasutustele piisava paindlikkuse nende rakendamisel. Erimenüüde puhul, mis on otseselt seotud patsiendi terviseseisundi ja raviprotsessiga, on põhjendatud haiglapõhine reguleerimine. Erimenüüde sisu ja rakendamine eeldavad paindlikkust ning tihedat seost ravimeeskonna otsustega, mistõttu sobivad need paremini asutusesiseste juhendite ja korralduslike dokumentide alla.
Asutusesiseselt on mõistlik sätestada, millest menüüde koostamisel lähtutakse (nt viide kehtivatele riiklikele toitumissoovitustele või erialajuhistele), kuidas neid rakendatakse (menüü koostamise põhimõtted), kes vastutab (nt toitlustusjuht, kliiniline toitumisspetsialist), kuidas tagatakse erivajaduste arvestamine ning kuidas toimub järelevalve ja uuendamine.
Toiduohutuse valdkonnas on keskne roll ja pädevus Põllumajandus- ja Toiduametil, kelle nõuded ja kontrollimehhanismid loovadki vajaliku üleriigilise ühtluse. Seega näeme võimaliku mudelina kahetasandilist lähenemist: toiduohutuse ühtne regulatiivne raamistik riikliku järelevalve kaudu ning kliinilise toitmise juhendite koordineerimine Tervisekassa ravijuhendite süsteemi kaudu, kaasates sisulist ekspertiisi ja haiglate praktikat.
Kokkuvõttes peame põhjendatuks lahendust, kus menüüde osas kehtivad ühtsed riiklikud põhimõtted, samas kui erimenüüde reguleerimine ja rakendamine on jäetud tervishoiuasutuse vastutusse, võimaldades toitlustamise põhimõtteid ja norme paindlikumalt sätestada tervishoiuasutuse enda sisekorra reeglites või korralduslikes juhistes.
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses tervishoiuasutuste toitlustamisega seotud normide ja põhimõtetega. Oleme valmis edasiseks koostööks ja aruteluks, et leida praktilised ja toimivad lahendused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadan Eesti Haiglate Liidu tagasiside seoses toitlustamise nõuetega tervishoiuasutustes.
Lugupidamisega
Epp-Triin Võsu
Tegevjuht
50 46 398 | [email protected]
From: Ingrid Põldsaar - SOM <[email protected]>
Sent: Tuesday, February 3, 2026 3:39 PM
To: [email protected]
Subject: Toitlustamise nõuded tervishoiuasutustes
Tere, Epp-Triin!
Pöördun sinu ja muidugi liidu poole ühe küsimusega. Oleksin väga tänulik, kui saaksite koondada ühtse tagasiside.
Soovime saada tervishoiuasutuste juhtkonna tagasisidet mõnele küsimusele, mis puudutavad toitlustamise määruse kaotamist tervishoiuasutustes.
Hetkel reguleerib haiglate toitlustamise nõudeid vastav määrus. Erimenüüde sisu määrus ei reguleeri. Arvestades seda, et haiglates pakutakse väga sageli tervislikel põhjustel just erimenüüd (operatsiooni eel ja järel, traumade ja erinevate haigusseisundite korral, tekstuurmodifitseeritud toit jms) ning inimesed ei viibi haiglates üldjuhul pikaajaliselt, ei pruugi üldised toitlustamise nõuded määruse tasandil olla proportsionaalsed. Toitlustamise põhimõtteid ja norme on võimalik paindlikumalt sätestada ka tervishoiuasutuse enda sisekorra reeglites või korralduslikes juhistes. Toitlustamise nõuete integreerimine määruse tasandilt asutuse tasandile annab tulevikus tervishoiuasutustele suurema paindlikkuse.
Selleks, et ka tervishoiuasutustes oleksid tasakaalustatud ja mitmekesise toitlustamise põhimõtted integreeritud, tuleks koostöös vaadata üle, kuhu need põhimõtted sobituksid.
Palume Teie hinnangut, millisesse kohta (nt korralduslik raamistik) oleks mõistlik lisada toitlustamisega seotud normid ja põhimõtted, millest igapäevases praktikas lähtuda.
Juba täna on Tervise Arengu Instituut koostanud tavamenüüde planeerimiseks põhjalikud juhendid ja soovitused, mis sisaldavad kogu vajalikku infot tasakaalustatud ja mitmekesise menüü koostamiseks. Neid juhendeid kasutavad mitmed tervishoiuasutused juba praegu. Lisaks on olemas NutriData andmebaas, mis võimaldab lihtsasti arvutada ja hinnata, kas menüü vastab tasakaalustatud toitumise põhimõtetele. Nendele juhenditele ja soovitustele saab samuti sisekorra dokumentides viidata.
Koostöös Terviseametiga kaardistame hetkel peamisi kitsaskohti, mis haiglate toitlustamisel esinevad. Selle tulemusel valmib praktiline ülevaade, mis toob välja kohad, millele pöörata tähelepanu.
Tänaseks on teada peamised kohad, millele tervishoiuasutused peaksid regulaarselt tähelepanu pöörama:
Välja on toodud üldised olulised punktid, kuid see ei tähenda, et nendes punktides oleks täna tingimata probleemid, vaid mida on oluline mistahes tervishoiuasutuses silmas pidada. Välja on jäetud toitumisega haakuvad teised teemad (nt toitlustamisel nakkusohu ennetamine, toiduohutus jms), kuna need on reguleeritud teiste õigusaktide või juhenditega.
Toiduvalik
- Tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Tervishoiuasutuses pakutav toit peaks olema eakohane, toitainerikas, mitmekesine ja toetama patsiendi üldtervist.
- Menüü valik. Tavamenüüs põhitoidukorral võiks valikus olla vähemalt 2 täisväärtuslikku põhirooga, millest üks valik oleks segatoidulistele ja teine võimaluse korral taimetoidulistele.
- Usk ja veendumused (nt veganlus). Võimaluse korral pakkuda ka neile sobivaid toiduvalikuid.
Korralduslik pool
- Regulaarne toitlustamine. Toitlustamine peaks toimuma üldjuhul kindlatel aegadel (hommik, lõuna, õhtu ja ooted).
- Toidukordade vahed. Päevasel ajal ei tohiks toidukordade vahe ületada viit tundi ning öisel ajal 12 tundi, välja arvatud juhul, kui tervishoiutöötaja soovitab/määrab teisiti.
- Menüü ligipääsetavus. Menüü peaks olema patsiendile kättesaadav ja arusaadav ka erinevate terviseseisundite korral. Oluline on säilitada patsiendi autonoomsus seal, kus see on võimalik. Näiteks: kui patsient ei pääse menüüle füüsiliselt ligi, peaks keegi selle talle ulatama.
Palume Eesti Haiglate Liidu hinnangut, millises (nt korralduslikud juhised) kohas näete võimalust tervishoiuasutuse siseselt sätestada toitlustamisega seotud normid ja põhimõtted, millest igapäevases töös lähtuda.
Oleksin väga tänulik, kui saadaksite oma tagasiside enne 27.02.2026.
Kui on täiendavaid küsimusi, siis hea meelega vastan.
Tervitades!
|
Ingrid Põldsaar |
|
|
Digiallkirjad
Ingrid Põldsaar
nõunik
Sotsiaalministeerium Teie: 03.02.2026 Meie: 26.02.2026 nr 200-2B
Arvamuse avaldamine
Täname, et pöördusite Eesti Haiglate Liidu poole (edaspidi EHL) arvamuse saamiseks seoses tervishoiuasutuste toitlustamisega seotud normide ja põhimõtetega.
Alljärgnevalt esitame EHLi liikmete tagasiside.
Leiame, et haiglates pakutavate menüüde osas on oluline tagada üleriigiliselt minimaalne, tõenduspõhine ja praktiliselt rakendatav raamistik, mis kehtib ühtselt kõikidele haiglatele, jättes samas haiglatele piisava paindlikkuse korralduse ja töövoogude kohandamiseks. Ühtne raamistik aitab tagada, et menüüde koostamisel lähtutakse eri haiglates sarnastest põhimõtetest ning välditakse olukorda, kus patsiendid tajuvad põhjendamatut erinevust haiglate vahelises toiduvalikus.
Tasub meeles pidada, et haiglatoitlustuse määruse kehtestamisel oli selge eesmärk: toetada ja parandada elanikkonna tervist tasakaalustatud ja teaduspõhise toitumise kaudu, sh tervishoiuasutustes, kus toitumine on osa ravist ja taastumisest. Juhul kui määrus tervikuna kaoks, siis kuidas ja millisel moel see algne eesmärk edaspidi tagatud oleks ning milline mehhanism asendaks määruse rolli ühtsete põhimõtete hoidmisel?
Kliinilise toitmise ja toitmisravi käsitluste (sh alatoitumuse sõelumine, toitumusravi alustamise kriteeriumid, terapeutiliste dieetide põhimõtted) koordineerimiseks peame mõistlikuks kasutada olemasolevat Tervisekassa ravijuhendite süsteemi (Ravijuhendite nõukoda ja ravijuhend.ee), kus juhendite koostamisel on tagatud ühtne metoodika ja ajakohastamise protsess. Sisulise ekspertiisi ning praktikast tuleneva sisendi tagamiseks peaksid töörühmades olema esindatud dietoloogid, erialaseltsid ja Eesti Kliinilise Toitmise Selts (edaspidi EstSPEN), samuti haiglate kliinilised esindajad (sh õendus), et juhendid oleksid reaalselt teostatavad ning arvestaksid raviasutuste erinevaid töökorraldusi.
Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) on teinud tänuväärset tööd. Tasakaalustatud ja mitmekesise baasmenüü ehk tavatoidu planeerimiseks saab suuniseid TAI olemasolevatest materjalidest ning TAI Nutridata programm on toiteväärtuse arvestuseks sobiv, võimaldades koostada tasakaalustatud ja mitmekesise menüü.
Igapäevatöös on vajalikud ka arusaadavaid suuniseid meditsiinilistel näidustustel määratavate erimenüüde, nende koostamise põhimõtete ning vastutuse jaotuse osas. Patsientidele vajalike erimenüüde osas võiks olla koostatud soovituslik juhis Eesti kõikide tervishoiuasutuste jaoks. Riiklik juhend looks vajaliku ühtse aluse erimenüüde koostamiseks ning toetaks teadmiste järjepidevust ja kvaliteedi tagamist kõikides tervishoiuasutustes. Juhendi võiks koostada TAI koostöös EstSPENiga, et koostada erimenüüde juhend teaduspõhiselt.
See peaks olema praktiline korralduslik dokument, mis määrab üldised põhimõtted ja raamistiku, jättes tervishoiuasutustele piisava paindlikkuse nende rakendamisel. Erimenüüde puhul, mis on otseselt seotud patsiendi terviseseisundi ja raviprotsessiga, on põhjendatud haiglapõhine reguleerimine. Erimenüüde sisu ja rakendamine eeldavad paindlikkust ning tihedat seost ravimeeskonna otsustega, mistõttu sobivad need paremini asutusesiseste juhendite ja korralduslike dokumentide alla.
Asutusesiseselt on mõistlik sätestada, millest menüüde koostamisel lähtutakse (nt viide kehtivatele riiklikele toitumissoovitustele või erialajuhistele), kuidas neid rakendatakse (menüü koostamise põhimõtted), kes vastutab (nt toitlustusjuht, kliiniline toitumisspetsialist), kuidas tagatakse erivajaduste arvestamine ning kuidas toimub järelevalve ja uuendamine.
Toiduohutuse valdkonnas on keskne roll ja pädevus Põllumajandus- ja Toiduametil, kelle nõuded ja kontrollimehhanismid loovadki vajaliku üleriigilise ühtluse. Seega näeme võimaliku mudelina kahetasandilist lähenemist: toiduohutuse ühtne regulatiivne raamistik riikliku järelevalve kaudu ning kliinilise toitmise juhendite koordineerimine Tervisekassa ravijuhendite süsteemi kaudu, kaasates sisulist ekspertiisi ja haiglate praktikat.
Kokkuvõttes peame põhjendatuks lahendust, kus menüüde osas kehtivad ühtsed riiklikud põhimõtted, samas kui erimenüüde reguleerimine ja rakendamine on jäetud tervishoiuasutuse vastutusse, võimaldades toitlustamise põhimõtteid ja norme paindlikumalt sätestada tervishoiuasutuse enda sisekorra reeglites või korralduslikes juhistes.
Täname võimaluse eest avaldada arvamust seoses tervishoiuasutuste toitlustamisega seotud normide ja põhimõtetega. Oleme valmis edasiseks koostööks ja aruteluks, et leida praktilised ja toimivad lahendused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
