Pöördumine

1

Avalik selgitustaotlus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu teemal

Kuupäev: 25. veebruaril 2026

Adressaat: Sotsiaalministeerium, Riigikogu liikmed

Teadmiseks: EV president, EV õiguskantsler, Terviseamet, Tervisekassa, Ravimiamet,

Riigikogu Sotsiaalkomisjon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti

Haiglate Liit, Teadusnõukoda, EV valitsus, EV peaminister, EV President, Teaduste

Akadeemia, MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond, SA Perekonna ja Traditsiooni

Kaitseks, MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks, MTÜ

Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Ikkagi Inimesed, Lastekaitse liit, Eesti Patsientide

Esindusühing, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Advokatuur, Advokaadibüroo Sorainen, Eesti

Kaitseväe meditsiiniteenistus, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Kirurgide

Assotsiatsiooni president, Eesti Patoloogide Selts, Eesti Androloogide Selts, Eesti

Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Hematoloogide Selts, Ludvig Puusepa

nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Lasteneuroloogide Selts, Eesti

Kardioloogide selts

Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Sisu: Selgitustaotlus (10 lk) koos küsimustega eelnõu välja töötanud töörühmale, LISA 1,

LISA 2.

Lp. Otsustajad

Pöördume Teie poole seoses kavandatavate nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse (NETS)1

eelnõuga, mille eesmärk on kaasajastada Eesti tervisekaitse süsteemi, et kaitsta igaühe tervist

ja vähendada nakkushaigustest tulenevaid riske nii igapäevaelus kui kriisides.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk luua terviklik süsteem, mis kaitseb inimeste

elu ja tervist ning tagab riigi sujuva toimimise nakkushaigustest tingitud ohtude korral,

arvestades seejuures isikute põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet.

Eelnõuga tutvudes selgub aga, et kavandatavad muudatused ei ole kooskõlas selle eesmärgiga

riivates isikute põhiõiguseid ainuüksi nakkuskahtluse puhul õigusriigile ebakohasel määral.

Kuna nakkushaiguste tõrje puudutab otseselt ühiskonna turvalisust, kuid samal ajal ka

individuaalseid põhiõigusi, on eriti oluline, et seadusandlikud muudatused oleksid põhjalikult

analüüsitud nii meditsiinilisest, teaduslikust, õigusteaduslikust kui ka põhiseaduslikust

perspektiivist, sealjuures unustamata COVID-19 kriisi ajal tehtud vigu. Lisaks eelnevale tuleks

planeeritavat eelnõud analüüsida ka riikliku eelarve ja julgeoleku perspektiivist (vt Lisa 1).

Kõne all oleva eelnõuga planeeritakse muuta järgmisi seaduseid ja nende redaktsioone:

1) alusharidusseadus (RT I, 01.07.2025, 2);

2) Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 17.04.2025, 20);

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cb755e1-4b44-4375-9fb5-083c46472fce

2

3) kalmistuseadus (RT I, 06.07.2023, 39);

4) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 09.01.2025, 14);

5) rahvatervishoiu seadus (RT I, 02.01.2025, 3);

6) riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 14);

7) Riigi Teataja seadus (RT I, 07.05.2025, 7);

8) sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 12.06.2025, 24);

9) tervisekassa seadus (RT I, 02.01.2025, 79);

10) toiduseadus (RT I, 01.07.2025, 4);

11) tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 03.04.2025, 2);

12) vereseadus (RT I, 18.12.2024, 7);

13) veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103).

Olles tutvunud eelnõu planeeritavate muudatustega, teeme järgnevad tähelepanekud ja

ettepanekud, et kaitsta igaühe tervist ning vähendada nii nakkushaigustest kui selle

ärahoidmiseks loodud meetmestest tulenevaid riske nii igapäevaelus kui kriisides, ühtlasi

parandamaks kodanike usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu. Oleme tänulikud,

kui vastate meie selgitustaotlusele esimesel võimalusel. Oleme valmis andma oma tööpanuse

ka arutelus ühise laua taga.

Alljärgnevas on 17-punktine kokkuvõte, mille pikem analüüs koos viidetega on välja toodud

Lisas 1 ja Lisas 2.

1. Eelnõu muudatuste teemal ei ole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Kahe nädala pikkune kooskõlastusaeg on ebapiisav, et huvigrupid saaksid eelnõule sisuliselt

reageerida. Avaliku dialoogi puudumine ning varasemate kriisimeetmete analüüsimata jätmine

võib süvendada usalduskriisi ja kahjustada ühiskonna vaimset tervist. Olulised terviseotsused

eeldavad neutraalset avalikku arutelu ning laiapõhjalist ekspertide ja kodanikuühenduste

kaasamist, et taastada usaldus riigi ja rahva vahel.

2. Eelnõu sisu ja eelnõu seletuskirja vahel on vasturääkivused, seletuskirjas

ebakorrektsus.

Eelnõu ja selle seletuskirja vahel esinevad vastuolud. Kuigi seletuskiri rõhutab põhiõiguste

austamist ja vaktsineerimise vabatahtlikkust, näeb eelnõu ette ulatuslikke sunnimeetmeid,

sealhulgas järelevalvet, sunniraha, politsei kaasamist ja suuri trahve. Kriitikute hinnangul

võivad kavandatud tõrje- ja piirangumeetmed tuua kaasa suurema terviseriski kui haigus ise

ning kahjustada usaldust riigi vastu. Rahvatervise kaitse ei tohiks toimuda isiklike põhiõiguste

arvelt ega tugineda survemeetmetele.

Eelnõu seletuskirjas olev fraas “vältimatu abi korras vajalikud vaktsiinid” ei ole korrektne,

kuna vaktsiinid ei kuulu vältimatu abi hulka, iseäranis tänaste teadusandmete valguses.

3. Usaldust aitab taastada aus kommunikatsioon.

Usaldust riigi ja tervishoiuasutuste vastu saab taastada ausa ja läbipaistva

kommunikatsiooniga. Kuigi eelnõu eesmärk võib olla rahvatervise kaitse, võivad

kavandatavad sunnimeetmed süvendada juba COVID-19 ajal avaldunud usalduskriisi.

3

Immuniseerimise usaldusväärsuse taastamiseks tuleks tunnistada varasemaid vigu, jagada

tasakaalustatud teavet riskide ja kasude kohta ning luua sõltumatutest ekspertidest koosnev

nõukogu, mis soodustaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu.

4. Laste vaktsineerimise hõlbustamine koolis.

Eelnõus plaanitakse muuta koolivaktsineerimise korda, asendades kirjaliku nõusoleku

teavitamisel põhineva loobumisõigusega. Selline lähenemine võib vähendada usaldust

peresuhetes ning lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet. Lisaks ei ole laps võimeline

iseseisvalt hindama vaktsiinide kasu ja riski suhet, eriti olukorras, kus ka rahvusvahelised

terviseametid ei ole kõikides soovitustes üksmeelel.

Vaktsineerimisotsus peab põhinema põhjalikul ja läbipaistval ohutusandmestikul, kuid

mitmete vaktsiinide puhul peetakse olemasolevat infot ebapiisavaks või vastuoluliseks, nagu

näiteks küsimused kõrvaltoimete sageduse, prekliiniliste uuringute ja farmakokineetiliste

andmete puudumise kohta ning HPV ja MMR vaktsiini võimalikud ohusignaalid.

Eelnõus on tähelepanuta jäänud eetilised ja usulised kaalutlused, sh inimese diploidsete

rakuliinide kasutamine mõnede vaktsiinide tootmises. Leiame, et laste vaktsineerimise teemal

on vajalik laiem ja avatum arutelu ning teadlik otsustamine, mis arvestaks nii teaduslikke,

eetilisi kui ka ühiskondlikke aspekte.

a) Lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem.

Vanema vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks võib olla lapse varasem reaktsioon mõnele

vaktsiinile või ravimile, mida laps ise ei mäleta. Pole realistlik eeldada, et kooliõde suudab

hallata kogu infot lapse haiguste, kasutatud ravimite ja varasemate reaktsioonide kohta.

b) Erandlikud olukorrad saab lahendada perearsti juures.

Enamik vanemaid armastavad oma lapsi ja soovivad neile parimat. Üldjuhul on vanemad oma

teadmiste ja elukogemuse tõttu lastest võimekamad tegema teadlikku otsust vaktsineerimise

suhtes. Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib

seda, on võimalik lahendada perearsti juures.

c) Kehtiva seadusandluse kohaselt vastutab vanem alaealise tervise eest.

Alaealistele suuremate õiguste andmine vajab ühiskonnas laiemat arutelu, et see ei tooks kaasa

soovimatuid tulemusi. Kui alaealist peetakse kaalutlusvõimeliseks mitmetahulises

vaktsineerimise kasu ja riski analüüsis, võib see tuua kaasa õigustatud soovi nihutada ka muid

piire. Seaduse järgi ei ole alaealine kaalutlusvõimeline otsustamaks, milliseid terviseriske

toovad kaasa tubaka- ja alkoholitooted. Vastutustundlikul alaealisel pole võimalik osta alkoholi

nt vanaemale välispidise ravimtaimetinktuuri valmistamiseks. Samuti ei saa alaealine olla

iseseisev autojuht ja sõidutada vanaema poodi.

d) Pole selge, kes vastutab võimaliku vaktsiinitüsistuse korral.

Iga vaktsiiniga kaasneb harv, ent reaalne raskete kõrvaltoimete esinemise oht. Eelnõus ei

määratleta, kes vastutab vaktsiinitüsistuse eest juhul, kui vaktsineerimisotsuse on teinud laps

kooliõe soovitusel. Kas vastutust kannab kooliõde, riik maksumaksja kulul või laps, kelle eest

vastutab vanem? Eelnõu ei selgita, kes nõustab last peale süsti tekkivate probleemide osas.

Kuidas saab vanem last aidata, kui ta ei tea koolis toimunud protseduurist?

4

e) Kooliõe töörahu ja ohutus peavad olema tagatud.

Terviseametil peab olema võimalus kontrollida immuniseerimiskava täitmist ja kaitsta

tervishoiuteenuse osutajaid süüdistuste eest. Kui last on vaktsineeritud vanema tahte vastaselt

ja lapsel tekib vaktsiinist kõrvaltoime, on kooliõde ebameeldivas olukorras. Selle vältimiseks

soovitame vanema keeldumise korral last koolis mitte vaktsineerida, vaid jätta see perearsti

hooleks.

5. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded, mida ei ole

ajakohastatud.

Vaktsiiniuuringutele kehtivad leebemad nõuded kui ravimitele ning neid ei ole ajakohastatud

uute tehnoloogiate, sh mRNA-vaktsiinide kontekstis. Puuduvad tervikliku lõpptootega

farmakokineetilised ja biodistributsiooniuuringud, koostoimeuuringud teiste ravimitega,

genotoksilisuse ja kartsinogeensuse analüüsid ning mõnel juhul ka piisavad prekliinilised

uuringud. Laste vaktsiinide uuringute puhul ei ole üldjuhul kasutatud tõelise platseebogrupi

võrdlust, mis on ainus viis saada ülevaade tegelikust vaktsiini ohutusprofiilist.

Jääk-DNA regulatsioonid pärinevad 1998. aastast ega arvesta uudsete tehnoloogiatega

(lipiidnanoosakestesse kapseldatud mRNA). Kokkuvõttes rõhutatame vajadust ajakohastatud

regulatsioonide, läbipaistvuse ja põhjalikumate ohutusuuringute järele, et võimaldada sisulist

kasu-riski hindamist.

6. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Vaktsineerimise teemal on vaja suuremat läbipaistvust ja kvaliteetseid, sõltumatuid uuringuid,

kuna iga vaktsiiniga kaasnevad nii kasu kui riskid. Kuna vaktsiine manustatakse tervetele

inimestele, peab nende ohutus olema eriti põhjalikult tõendatud enne nende kasutuselevõttu.

Vähe on suuri retrospektiivseid võrdlusuuringuid vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste

vahel ning puudub immuniseerimiskava tervikohutuse analüüs.

Lisas toome välja seni teostatud võrdlusuuringud vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel,

mille kohaselt on vaktsineeritud lastel rohkem kroonilisi haigusi. Ehkki neid uuringuid on

kritiseeritud, pole seni välja tuua vastupidist tulemust näitavaid ulatuslikke uuringuid.

Vaktsiinide ohutusandmestik vajab põhjalikumat, kallutamata ja avatud teaduslikku käsitlust,

eriti arvestades krooniliste haiguste kasvu.

7. Riiklik kvaliteedikontroll suurendaks usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatud analüüsid on tuvastanud vaktsiiniproovides deklareerimata mikro- ja nanoosakesi,

mis võivad organismis põhjustada põletikulisi reaktsioone ning mille mõju ei ole piisavalt

uuritud. Samuti viidatakse kvaliteediprobleemidele COVID-19 vaktsiinide puhul.

Ohutuse tõstmiseks teeme ettepaneku kehtestada Eestis riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll,

mida teostaksid kohalikud laborid lisaks tootjatele. See suurendaks läbipaistvust, tugevdaks

kvaliteedikontrolli ning toetaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu vaktsiinide

ohutuse üle.

5

8. Nakkushaigustesse suremust enim mõjutavad faktorid.

Vaktsineerimise survestamiseks kuuleme tihti argumenti, et ajalooliselt on nakkushaigustesse

suremus vähenenud just tänu vaktsiinidele. Teadusandmete kohaselt ja võttes arvesse laiema

perspektiivi selgub aga, et nakkushaigustesse suremus hakkas järsult langema juba enne

vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu. Ajaloolised ja epidemioloogilised analüüsid seostavad

suremuse vähenemist eelkõige paremate elutingimuste, kanalisatsiooni, puhta joogivee,

toitumise, hügieeni ja hiljem antibiootikumide kasutuselevõtuga. Vaktsiinidel oli

marginaalsem roll hilisemas etapis, kuid need ei olnud suremuse languse esmane põhjus.

USA ajaloolised andmed näitavad, et suremus leetritesse, difteeriasse ja läkaköhasse vähenes

märkimisväärselt juba enne vastavate vaktsiinide kasutuselevõttu. Kokkuvõttes rõhutame, et

nakkushaiguste taandumine oli mitmete teguritega protsess, kus esmased muutused tulenesid

sotsiaalmajanduslikest ja rahvatervise meetmetest ning vaktsiinid võisid lisada hiljem

täiendava kaitsekihi.

Lisas 1 on antud teemat käsitletud põhjalikumalt.

9. Kriitiliselt tuleb hinnata ka autoriteetseid allikaid.

Ametkonnad ja meedia keskenduvad haiguste ennetamisel peamiselt vaktsineerimisele, jättes

tahaplaanile hügieeni, toitumise ja muud rahvatervise meetmed. Sobiv näide on 2021.

aastal The Lancetis avaldatud ja Bill & Melinda Gates’i fondi rahastatud uuring, mis hindas

vaktsiinide abil „päästetud elude“ arvu. Tegelikult põhineb uuring usaldusvahemikuta

mudelarvutusel ja eeldusel, et ilma vaktsiinideta oleks suremus püsinud varasemal tasemel,

arvestamata ajaloolist suremuse langust, mis oli seotud elutingimuste paranemise ja meditsiini

arenguga.

Kokkuvõttes leiame, et vaktsiinide mõju käsitlevaid hinnanguid tuleks vaadelda väga

põhjalikult, eristades andmekriitilisust allikakriitilisusest ning arvestades majandus-poliitiliste

huvigruppide kallutatust ning laiemat rahvatervise konteksti.

10. Vaktsiinid pole ühesugused.

mRNA-vaktsiinid erinevad oluliselt klassikalistest vaktsiinidest. Inaktiveeritud või nõrgestatud

viirustel põhinevad vaktsiinid toimivad peamiselt antigeeni esitlevate rakkude kaudu ning

tekitavad kontrollitud immuunvastuse. Geneetilised ehk mRNA-vaktsiinid võivad aga levida

erinevatesse kudedesse, kus antigeeni kogus, täpsus ja ajaline tootmine pole kontrollitud, mis

omakorda võib vallandada muuhulgas põletikulise reaktsiooni. Uuringud näitavad, et

koroonavaktsiinide puhul võib osal inimestel ogavalgu tootmine kesta aastaid ning ei ole teada,

kuidas seda peatada. Oleme seisukohal, et selline toimemehhanism vajab põhjalikku hindamist,

kuna võimaliku kudedepõhise põletiku ja organsüsteemide kahjustuse risk ei ole võrreldav

traditsiooniliste vaktsiinide omaga.

11. Kas kõrge antikehade tase = kaitse?

Kõrge antikehade tase ei tähenda automaatselt tõhusat ja püsivat kaitset. Kuigi vaktsiinid on

suunatud eelkõige humoraalse immuunsuse ehk antikehade tootmise stimuleerimisele, on

pikaajalise kaitse seisukohalt oluline just rakuline immuunsus (T-rakud, NK-rakud jm).

6

Loomulik nakkus aktiveerib tavaliselt mõlemad immuunsüsteemi harud ja loob

laiapõhjalisema immuunmälu.

Teaduskirjanduses on korduvalt rõhutatud, et antikehade tase võib ajas langeda ning ei pruugi

üksi ennustada kaitset; mitmes uuringus on tugev T-rakuline vastus osutunud olulisemaks kui

antikehade hulk. Samuti viitame mRNA kordusvaktsineerimise järgselt IgG4 antikehade

osakaalu suurenemisele ja antikehade efektorfunktsiooni vähenemisele, mis võib mõjutada

immuunvastuse kvaliteeti ja kestust.

Kokkuvõttes leiame, et vaktsiinide mõju hindamisel ei tohi keskenduda üksnes antikehade

tasemele, vaid tuleb arvestada immuunsüsteemi kui terviku toimimist, immuunvastuse

kvaliteeti ja kestust ning võimalikke pikaajalisi mõjusid.

12. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: I Meditsiiniline perspektiiv

a) Riskigrupi diferentseerimine ja teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Nakkushaigused ei ohusta kõiki võrdselt ning meditsiiniliselt põhjendatum on riskipõhine

lähenemine (vanus, kaasuvad haigused, immuunpuudulikkus, loomulik immuunsus)

universaalsete meetmete asemel. COVID-19 kriis näitas, et kõrge riskiga olid eelkõige eakad

ja kaasuvate haigustega inimesed, kuid vaktsineerimissoovitusi laiendati kogu elanikkonnale,

arvestamata piisavalt loomulikku immuunsust ega vaktsiinide mõju viiruse levikule.

Viitame Lisas 1 uuringutele, mille kohaselt oli kaitse pärast läbipõdemist püsiv, samas kui

vaktsiinide kaitse nakatumise vastu ajas vähenes muutudes hiljem negatiivseks. Samuti

käsitleme mittesteriliseerivate vaktsiinide võimalikku mõju viiruse evolutsioonile ning seame

kahtluse alla vaktsiinipasside põhjendatuse respiratoorsete viiruste puhul. Kokkuvõttes leiame,

et seadus peaks võimaldama sihitud ja teaduspõhiseid meetmeid, mitte automaatset

massrakendust.

b) Sekkumise ohutus

Meditsiiniliste sekkumiste aluspõhimõte on primum non nocere (ära kahjusta!). Selle

põhimõtte järgimiseks on vaja kasutatud meetmete põhjalikke ohutusuuringuid. Vaktsiinide

puhul ei ole nõutud tervikliku lõpptootega farmakokineetilisi ja biodistributsiooniuuringuid.

mRNA-vaktsiinide puhul käsitleme lipiidnanoosakeste laialdast jaotumist organismis ning

ogavalgu püsimist kauem, kui esialgu väideti.

Tähelepanuta ei tohi jätta IgG4 antikehade taseme tõusu kordusdooside järel ja võimalikku

negatiivset mõju immuunvastusele. IgG4 on põletikuvastane antikehatüüp, mis ei aktiveeri

komplementi ega vahenda tsütotoksilisi mehhanisme; selle osakaalu suurenemisel võivad

põletikulised reaktsioonid olla küll vaoshoitud ja haiguse kulg näida kergem, kuid samal ajal

võib viiruse kõrvaldamine nõrgeneda ning infektsioon jääda püsima ja põhjustada organismis

pikemaajalist kahju.

Lisas 2 käsitleme ogavalgu toksilisust põhjalikumalt, samuti tõestatud negatiivset mõju

erinevatele organsüsteemidele k.a. reproduktiivorganitele ja viljakusele.

c) Nakkuse leviku tegelik mõjutamine ehk meetme tõhusus

Meditsiiniline õigustus sõltub sellest, kas vaktsiin vähendab nakatumist, rasket haigestumist

või suremust. COVID-19 vaktsiinide kliinilised uuringud ei hinnanud algselt viiruse

edasikandumise vähendamist ning kaitse nakatumise vastu oli ajutine. Lisas 1 toome välja

loomuliku immuunsuse valdkonnas tehtud uuringu.

7

Gripivaktsiini uuringud annavad põhjuse selle tõhususes kahelda. Vaktsiinide tegelikku

toimivust tuleb hinnata reaalelu andmete põhjal, sealjuures unustamata, et tõhusus võib olla

ajutine või piiratud.

Et mitte korrata eelmises pandeemias tehtud vigu, on vajalik riskipõhine lähenemine, põhjalik

ohutushindamine ja reaalne efektiivsuse analüüs enne laiapõhjaliste kohustuslike meetmete

rakendamist.

13. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: II Teaduslik perspektiiv

a) Tõenduspõhisus

Seadus peab põhinema vaid teadusandmetel, mitte poliitilisel konsensusel ega huvigruppide

mõjul. Me peame eristama mudelarvutusi ja reaalse maailma andmeid ning lühiajalisi ja

pikaajalisi tulemusi. Lisas 1 viitame USA Esindajatekoja kohtukomitee 3.02.2026 raportile,

mis käsitleb välismaise tsensuuri ohtu ja toob esile, kuidas regulatiivne surve võib mõjutada

avalikku arutelu ja teaduspõhist debatti. Sarnast analüüsi oleks vaja ka Eestis, et tagada avatud

ja kriitiline teaduskäsitlus.

Meie hinnangul vähendab eelnõu ohtliku nakkushaiguse korral individuaalset otsustusõigust

ning asendab selle kollektiivsete sunnimeetmetega. Sellised meetmed on õigustatud vaid juhul,

kui protseduurist loobumine põhjustab suurema tervisekahju kui selle tegemine. Eetiliste

vigade vältimiseks peab otsus põhinema selgetel ja vaieldamatutel tõenditel, mitte

haldusotsustel. Kui teadusandmed on vastuolulised, siis ei tohi meetmeid survestades või

tahtevastaselt rakendada.

b) Ebakindlus ja teadmise piirid

Pandeemia ajal, eriti selle alguses valitses suur teadmatus. Seadusandlus peab arvestama

teadusliku ebakindlusega ning vältima fikseeritud lahendusi olukorras, kus teadmised alles

kujunevad.

c) Andmete kvaliteet

Peame oluliseks andmete metodoloogilist kriitikat – olgu tegemist PCR-testide, seroloogia,

hospitaliseerimise statistika või liigsuremusega. COVID-19 meetmete kujundamisel oli

probleemiks nakatumiskordaja kasutamine ilma piisava kontekstita, k.a. kliiniline pilt.

Massiline asümptomaatiline testimine ja PCR-positiivsuse võrdsustamine haigestumisega võis

moonutada nakkusstatistikat.

WHO juhiste kohaselt sõltub PCR-tulemuse tõlgendamine kliinilisest ja epidemioloogilisest

kontekstist ning Ct-väärtusest e tsüklite arvust, testikomplektist ja muudest tehnilistest

teguritest. Mitmed uuringud näitavad, et kõrgema Ct-väärtuse korral on elusa viiruse

kultiveeritavus ja nakkusvõime väga madal. Seetõttu leiame, et seadus peab arvestama andmete

tõlgendamise piiranguid ning olema ettevaatlik, kui teaduslik alus, näiteks PCR testi kõrge

tsüklite ar, on vaieldav või ebakindel.

14. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: III Õigusteaduslik perspektiiv

Toome välja meie arvates olulised teemad, millele saavad õigusteaduse spetsialistid eelnõud

anaüüsides vastuse anda:

a) Volitusnormide täpsus

Kas täitevvõimu volitus on selgelt piiritletud?

Või on see avatud sõnastusega (“vajaduse korral”, “olulise ohu korral”)?

8

Mida avaram volitus, seda suurem oht proportsionaalsuse rikkumiseks.

b) Õigusselgus

Kas eelnõus oli piisava täpsusega määratletud:

- millal piirang algab,

- millal see lõpeb,

- millistel tingimustel seda vaidlustada?

c) Õiguskaitsevõimalused

- kas ja millisel viisil on isikul reaalne ja kiire võimalus piirangut vaidlustada?

- kas ja millisel viisil on sundmeetmed vaidlustamise ajal peatatud?

15. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: IV Põhiseaduslik perspektiiv

Eelnõus kavandatavad meetmed puudutavad otseselt mitut põhiseaduslikku õigust ning

vajavad seetõttu eriti ranget põhjendamist.

(1) Kehaline puutumatus (PS § 16, § 18)

Meie hinnangul on meditsiiniline sekkumine ilma nõusolekuta üks intensiivsemaid

põhiõiguste riiveid. Vabadus peab olema reegel ja sund erand. Riik peab tõendama vältimatut

vajadust ning selgelt põhjendama, miks ei ole võimalik leebemaid meetmeid kasutada. Peame

küsima, kas riik võib survestada meetmeid, mis võivad üksikisikule kaasa tuua tõsise

tervisekahju või surma?

(2) Vanemlik hooldusõigus (PS § 27)

Kui lapse vaktsineerimine toimuks ilma vanema aktiivse nõusolekuta, tekib meie hinnangul

konflikt riigi ja perekonna autonoomia vahel. Sekkumine peab olema selgelt põhjendatud

lapse huvidega; üldine rahvatervise argument ei pruugi olla piisav, eriti kui meetmega võivad

kaasneda tõsised terviseriskid.

(3) Südametunnistuse ja usuvabadus (PS § 40)

Kui seadus ei võimalda erandeid sügavate moraalsete või religioossete veendumuste korral,

võib riive olla ebaproportsionaalne. See puudutab näiteks vaktsiinide väljatöötamisel

kasutatud eetiliselt tundlikke materjale (aborteeritud looteid).

(4) Proportsionaalsus

Iga piirangu kehtestamise eel tuleb esitada kolm küsimust: kas meede on sobiv, kas see on

vajalik ning kas see on mõõdukas. Kui ühele neist küsimustest on vastus “ei”, ei tohi meedet

kasutada.

COVID-19 kriisi alguses põhinesid meetmed suuresti mudelprognoosidel. Hilisemad andmed

näitasid haigestumise absoluutset riski kliinilistes uuringutes alla 1–1,3%. Lisaks tekitas

küsimusi vaktsiinide mõju leviku peatamisele – USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse

(CDC) andmetel võisid ka vaktsineeritud inimesed viirust edasi kanda. Seetõttu tuleb küsida,

kas kohustuslikud meetmed olid sobivad ja vajalikud.

Kokkuvõttes leiame, et põhiseaduslikult on lubatav vaid selline sekkumine, mis on selgelt

põhjendatud, vältimatult vajalik ja proportsionaalne ning mille kahju ei ületa oodatavat kasu.

9

16. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: V Riikliku eelarve perspektiiv

Leiame, et riigi ressursse mõjutavad otsused peavad põhinema läbipaistval kulutõhususe ning

kasu ja riski analüüsil, mille aluseks olevad andmed on viidatud ja kontrollitavad. Oluliseks

näitajaks on see, kui palju inimesi tuleb vaktsineerida, et ära hoida üks surmajuhtum või raske

haigestumine.

Lisas 1 viitame analüüsidele, mille kohaselt tuli näiteks üle 80-aastaste seas vaktsineerida

tuhandeid inimesi, et ennetada üks surmajuhtum omikroni tüve korral. Samal ajal tuleb

arvestada tõsiste kõrvaltoimete sagedust, mille osas on esitatud hinnanguid, et risk võib olla

märkimisväärne ning päriselus isegi kõrgem kui kliinilistes uuringutes.

Haiguse risk ja populatsiooni immuunsus on ajas muutunud ning suure osa elanikkonnast

läbipõdemine mõjutab kasu-riski tasakaalu. Vaktsineerimissoovituste jätkamisel tuleb

arvestada muutunud epidemioloogilist olukorda ning riiklikud otsused peavad olema

majanduslikult ja meditsiiniliselt põhjendatud.

Täiesti eraldi teema on eellepingud vaktsiinitootjatega. Siinkohal on oluline küsimus, kas

eelmises kriisis Eestile määratud vaktsiinide arv vastas reaalsele vajadusele?

17. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: VI Riikliku julgeoleku perspektiiv

Julgeolek ei piirdu üksnes sõjalise kaitsega, vaid hõlmab kogu riigi toimimisvõimet ja

ühiskonna sidusust. mRNA vaktsiinide masskasutuse mõju riiklikule julgeolekule vajab

sõltumatut ja põhjalikku hindamist. Eriti oluline on see kaitseväe ja sisejulgeoleku seisukohalt,

kui kasutusel on tooted, mille ohutusprofiili suhtes esineb vaidlusi. Samuti peame oluliseks

analüüsida, milline on nende toodete arenduse rahastamise taust, sealhulgas sõjalise eelarve

roll.

Lisas 1 toome esile arutelud viiruse päritolu üle, sh professor Luc Montagnier’ hüpoteesi

SARS-CoV-2 genoomi võimaliku manipuleerituse kohta. Kuigi need seisukohad on olnud

vastuolulised ja osaliselt eelretsenseerimata, näeme vajadust, et riiklik julgeolekustruktuur

hindaks selliseid küsimusi andmepõhiselt ja ilma eelarvamusteta. Samuti viitame avalikkuses

olnud infole NIH rahastuse, Wuhani viroloogiainstituudi ja USA uurimiste kohta, mis näitab,

et teema rahvusvaheline mõõde on laiem.

Avaliku korra ja turvalisuse vaates rõhutame, et julgeolekuteemalisi küsimusi ei tohiks

automaatselt sildistada vandenõuteooriateks või libainformatsiooniks, vaid neid tuleks hinnata

sisuliselt. Samas näeme, et rahvusvaheliselt on esitatud ka äärmuslikke õiguslikke algatusi

mRNA vaktsiinide keelustamiseks, mis omakorda näitab teema polariseerivat iseloomu.

Poliitilise ja põhiseadusliku julgeoleku aspektist võib eelnõus kavandatu mõjutada

demokraatlike institutsioonide toimimist ning vajab seetõttu põhjalikku eksperthinnangut.

Küsimusi tekitavad ka vaktsiinitootjate ja riikide vahel sõlmitud lepingud ning nende mõju

õigusriigi põhimõtetele.

Tervisejulgeoleku vaates ei tohi ise kujuneda suuremaks ohuks kui nakkus, mille vastu neid

rakendatakse. Samuti vajab analüüsi andmekaitse, isikuandmete turve ja küberturvalisus.

10

Informatsioonilise julgeoleku seisukohalt peame oluliseks, et ka kriitilised või konsensusest

erinevad seisukohad saaksid avalikus ruumis andmepõhiselt kõlada. Desinformatsioonivastane

tegevus ei tohi muutuda vastandlike arvamuste automaatseks vaigistamiseks. Avalik arutelu

peab olema kaitstud nii välismõjude kui ka sisemise kallutatuse eest.

Eelmine kriis mõjutas tugevalt ühiskondlikku sidusust ning tekitas sügavaid lõhesid. Usaldus

riigi vastu saab püsida üksnes siis, kui otsused põhinevad läbipaistval, kallutamata ja

kontrollitaval teadusel. Leiame, et eelnõu vajab riikliku julgeoleku kõigi komponentide lõikes

oluliselt põhjalikumat analüüsi.

Küsimused eelnõu välja töötanud töörühmale:

1. Palun kirjeldage, milline võimalus on Eesti Vabariigis elada ja töötada isikul, kes on

otsustanud vaktsineerimisest keelduda järgmistel põhjustel:

o eelnev vaktsiinide ohutus- ja efektsiivsusandmetega põhjalik tutvumine;

o varasem isiklik või lähedase inimese vaktsiinitüsistus;

o isiklikud, moraalsed või filosoofilised veendumused.

Eelnõus jääb selgusetuks, millisel viisil plaanitakse austada vaktsineerimise vabatahtlikkuse

põhimõtet.

2. Iga ravisekkumise korral on vajalik informeeritud nõusolek, mis selgitab inimesele nii

tema õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid riske. Selleks, et kooliõde

saaks paremini ja teaduspõhisemalt toetada alaealisi lapsi nende vaktsineerimisotsuste

tegemisel, palume esitada järgmine info koos viidetega alusdokumentidele:

- ohutusprofiili aluseks oleva jälgimisperioodi pikkus järgmistel vaktsiinidel:

o leetrid, punetised, mumpsi vaktsiin (koolilastel soovituslik 13-aastaselt),

o inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin (koolilastel soovituslik 12-

aastaselt),

o difteeria, teetanus, läkaköha vaktsiin (koolilastel soovituslik 6-7-aastaselt ja

15-16-aastaselt);

- mis oli uuringute lõpp-punkt s.t. kas uuriti seda, mille kaitseks väidetavalt vaktsiin on;

- mida manustati vaktsiinigrupi võrdluseks olevale kontrollgrupile.

Ilma vastusteta nendele küsimustele ei saa ega tohi Eesti Vabariigis sellise eelnõuga edasi

minna.

Lisas 1 on toodud selgitustaotluse punktide põhjalik teemakäsitlus koos teadusandmetele

põhineva argumentatsiooniga, Lisas 2 COVID-19 vaktsiinide ohutusega seotud

teadusandmed.

11

LISA 1

1. Eelnõu muudatuste teemal pole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Eelnõu kooskõlastusele saatmiseks jäetud kahe nädala pikkune aeg ei ole kaugeltki piisav, et

erinevad huvigrupid oleksid jõudnud sellele reageerida.

Eelnõud ette valmistamine ja vastu võtmine ilma avaliku dialoogita, on pikas plaanis ühiskonna

vaimset tervist kahjustav. Me peame arvestama praegust vaimse tervise kriisi. Inimeste

sundimine nende tervise kaitse egiidi all vaktsineerimiseks olukorras, kus tõendid selle

efektiivsuse kohta on kogu maailma vastuolulised, on ülimalt ennatlik. Võimuesindajad pole

ette võtnud mitte midagi eelmise kriisi valusate õppetundide analüüsimiseks ja nende

tagajärgede selgitamiseks. Eelmises kriisi kasutatud meetmed on tänaseks tõestatult olnud

ebateaduslikud ja paljudel juhtudel tervist kahjustavad.

Riigi ja rahva vahelise usalduse loob enne olulisi otsuseid toimuv avalik arutelu, kus

analüüsitakse neutraalselt nii poolt- kui vastuargumente. Arutelusse tuleks kaasata

psühholoogid, psühhiaatrid, lapsevanemad, meedikud, teadlased, juristid, Kirikute Nõukogu

liikmed, riikliku bioturvalisuse eksperdid jt sõltumatud eksperdid ja kodanikuühendused,

2. Eelnõu sisu ja eelnõu seletuskirja vahel on vasturääkivused, seletuskirjas

ebakorrektsus.

Vasturääkivused

- Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk „luua terviklik süsteem, mis kaitseb inimeste

elu ja tervist ning tagab riigi sujuva toimimise nakkushaigustest tingitud ohtude korral,

arvestades seejuures isikute põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet.“

Tegelikult on eelnõus nakkushaiguse epideemilise leviku korral rakendatavad nakkushaiguste

tõkestusmeetmed ja ohtliku nakkushaiguse puhangu korral rakendatavad tõrjemeetmed eelmise

COVID-19 kriisist saadud õppetundide näitel vastuolus inimese elu ja tervise kaitsega, kus

tõrje- ja tõkestusmeetmena kasutatav vaktsineerimine ja piirangud/sulgemised võivad endaga

kaasa tuua suurema terviseriski ja -kahju (Lisa 2) kui seda on haigus ise.

Rahvatervise kaitse ei tohi toimuda isikliku tervisepõhiõiguse arvelt. Rahvatervist ei saa kaitsta

meetmetega, mis tekitavad rohkem kahju.

Eelnõus kirjeldatud nakkushaiguse epideemilise leviku korral rakendatavad nakkushaiguste

tõkestusmeetmed ja ohtliku nakkushaiguse puhangu korral rakendatavad tõrjemeetmed ei austa

vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet, vastupidi, rahva usalduse puudumist püütakse

kompenseerida sunnimeetmetega, mis on võrreldavad autokraatlike riikide lähenemisega:

- § 30 kirjeldatud riiklik ja haldusjärelevalve ning sunniraha,

- § 32 kirjeldatud korrakaitseorgani kaasamine, kus punkt 5 all on välja toodud

“Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, võib

politsei- ja Piirivalveamet ülesannete täitmisse kaasatuna kohaldada vahetut

sundi.”

- ja vastavalt nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise (§ 33), karantiininõuete rikkumise

(§ 34), ohtliku nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise (§ 35)

ja immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmise eest rakendatav (§ 37) rahatrahvi

üksikisikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule 400 000 eurot,

12

klassifitseeruvad pigem jõuliste vaktsineerimise survestusmeetmetega, millel on

õigusriigiga vähe ühist.

Ebakorrektsus Eelnõu seletuskirjas seisab fraas “vältimatu abi korras vajalikud vaktsiinid”, kuid vaktsiinid

ei kuulu vältimatu abi hulka, iseäranis tänaste teadusandmete valguses.

3. Usaldust aitab taastada aus kommunikatsioon.

Eelnõu taga võis küll olla soov kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada riigi sujuv toimimine,

ent paraku kahjustab see veelgi enam rahva usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi

vastu, mis koroonakriisis tehtud vigade tõttu on saanud niigi tõsiselt kannatada.

Eelnõu kohaselt rakendatavad sunnimeetmed loovad aga ohtliku nakkushaiguse olukorras

düstoopliku riigi toimimise. Seda enam, et nii vaktsineerimine kui sulgemised on COVID-19

kriisist saadud õppetundide põhjal ebaefektiivsed ja ühiskonda, riigi majandust,

haridussüsteemi ja üksikisiku tervist kahjustavad.

Rahvatervise üks aluspõhimõtteid on usaldus.2 Selleks et avalikkus usaldaks rahvatervise

asutusi, peavad need asutused usaldama ka avalikkust – see tähendab täpse teabe jagamist ning

ausust olukordades, kus teaduslik teadmine on puudulik või ebatäielik.

Just usaldussuhe lagunes märgatavalt COVID-19 pandeemia ajal. Aastatel 2020–2024 langes

usaldus tervishoiu vastu järsult 71,5%-lt 40,1%-le, langedes kokku koolide sulgemise, muude

liikumispiirangute, kohustuslike näomaskide, COVID-19 vaktsineerimiskohustuste (koos de

facto nakkusjärgse immuunsuse mittetunnustamisega) ning teiste rahvatervise soovitustega,

millel puudus teaduslik põhjendus ja mis olid vastuolus rahvatervise põhiprintsiipidega.3

COVID-19 vaktsiinikohustuste ning CDC eksitavate väidete tõttu, et vaktsineerimise teel

saadud immuunsus on parem kui läbipõdemisel saadud immuunsus4 5 6 7 ning et COVID-19

vaktsiin hoiab ära nakatumise ja viiruse leviku,8 9 10 kaotas avalikkus usalduse nii COVID-19

vaktsiinide kui ametkondade vastu.

On oluline märkida, et Eestis kasutusel olnud Pfizeri bivalentne vaktsiin (wuhani ja omikron

BA.4/BA.5 tüvede spetsiifiline) sai USA Ravimiametilt (FDA) heakskiidu kasutamiseks

kõikidel üle 12-aastastel ameeriklastel 2022. a septembris. Seda vaktsiini oli eelnevalt testitud

2 Anderson RT, Atlas SW, Bell D, et al. Ethical Principles of Public Health. Academy for Science and

Freedom; 2022 Aug 23. 3 Perlis RH, Ognyanova K, Uslu A, et al. Trust in Physicians and Hospitals During the COVID-19 Pandemic in a 50-State Survey of US Adults. JAMA Network Open. 2024;7:e2424984. 4 Centers for Disease Control and Prevention. New CDC Study: Vaccination Offers Higher Protection

than Previous COVID-19 Infection. 2021 Aug 6. 5 Bozio CH, Grannis SJ, Naleway AL, et al. Laboratory-confirmed COVID-19 among adults hospitalized with COVID-19–like illness with

infection-induced or mRNA vaccine-induced SARS-CoV-2 immunity—nine states, January–September 2021. Morbidity and Mortality

Weekly Report. 2021;70(44):1539-1544. 6 Gazit S, Shlezinger R, Perez G, Lotan R, Peretz A, Ben-Tov A, Cohen D, Muhsen K, Chodick G,

Patalon T. Comparing SARS-CoV-2 natural immunity to vaccine-induced immunity: reinfections versus

breakthrough infections. MedRxiv [Preprint]. 2021 Aug 25. 7 Kulldorff M. A review and autopsy of two COVID immunity studies. Brownstone Institute; 2021 Nov 2. 8 Brueck H, Haroun A. Our data from the CDC today suggests that vaccinated people do not carry the virus, don't get sick. Business Insider; 2021 Mar 30. 9 U.S. House of Representatives, Select Subcommittee on the Coronavirus Pandemic. Investigating

pandemic immunity: Acquired, therapeutic or both. 2023 May 11. 10 Kampf G. Does the COVID-19 Vaccination Reduce the Risk to Transmit SARS-CoV-2 to Others? In: Rezaei N, editor. The COVID-19

Aftermath. Springer Verlag; 2024.

13

kaheksal hiirel,11 ent sellega ei olnud läbi viidud inimuuringuid, mis näitaksid, kas uus vaktsiin

on piisavalt ohutu ning kas see pakub kaitset nakatumise ja/või raske haiguse vastu. Kolm kuud

hiljem oli vaid 11% ameeriklastest kasutanud võimalust saada uut vaktsiini, hoolimata

ulatuslikust kampaaniast.12 Ka Euroopa Ravimiamet (EMA) andis müügiloa nii Pfizeri kui

Moderna bivalentsetele vaktsiinidele ilma kliiniliste uuringuteta.

Toonased uuringud ei toetanud bivalentsete COVID-19 vaktsiinide edasist kasutust. Nt.

Saksamaa haiglas tehtud uuringus täheldati, et bivalentse vaktsiini tõhustusdoosi järel esines

kõrvaltoimeid 84,6%-l vaktsineeritutest, kui vana monovalentse vaktsiini puhul oli see määr

51,4%-l.13 Lisaks oli “töövõimetuid” ja “piiratud töövõimega” inimesi bivalentse vaktsiini

puhul ligi kaks korda enam kui monovalentse vaktsiini puhul, mis olid juba niigi kuulsad oma

ohtrate kõrvaltoimete poolest.

Sellest hoolimata andis immunoprofülaktika ekspertkomisjon 28.11.2022 soovituse kasutada

5-11-aastastele riskirühma lastele tõhustusdoosideks eelmainitud Pfizeri bivalentset vaktsiini

ja 12+ sihtrühmadele nii Pfizer kui Moderna bivalentseid vaktsiine.14

Selleks, et parandada immuniseerimisega hõlmatust ja usaldust nii ametkondade otsuste kui

vaktsiinide vastu, on vaja esmalt tunnistada koroonakriisis tehtud vigu ning seejärel jagada

kvaliteetset, kallutamata teavet vaktsiinide kasude ja riskide kohta. Siiani on vastutavad

pisendanud, kallutanud (seostades pöördumisi Venemaa luuretegevusega!) või eiranud

pöördumisi, mis on seotud vaktsiinide ohusignaalide ja põhiseadusliku korra kaitsmisega:

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avalik pöördumine Riigikogu liikmetele NETS II eelnõu

probleemide teemal. 30.03.202215

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avalik selgitustaotlus immuniseerimiskava ja koolides

vaktsineerimise teemal. 01.02.202316

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Märgukiri WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade

muudatusettepanekute teemal. 20.11.202317

- MTÜ Meedikud ja teadlased. WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis

ebaõnnestus –sisulise diskussiooni asemel püüti marginaliseerida nii teemat kui

petitsiooni algatajaid18

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avaldus Riigikogu juhatusele EL asjade komisjoni töö

hindamiseks ja kordusistungi korraldamiseks19

- NORTH Grupp. Pöördumine Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi

peaministrite ja juhtorganite poole COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide

ohutuse ja kvaliteedi teemal. 26.11.202420

11 Jamie Smyth, Caitlin Gilbert. US criticised for rolling out Covid boosters without human trials. Financial Times, 11.09.2022

https://www.ft.com/content/92d52780-14c8-49a0-937b-a7722363254f 12 Center for Infectious Disease Research and Policy (CIDRP). Biden administration announces push to improve COVID booster uptake.

https://www.cidrap.umn.edu/covid-19/biden-administration-announces-push-improve-covid-booster-uptake 13 Isabell Wagenhäuser, Julia Reusch, Alexander Gabel, LukasB. Krone, Oliver Kurzai, NilsPetri, Manuel Krone. Bivalent

BNT162b2mRNA original/Omicron BA.4-5 booster vaccination: adverse reactions and inability to work compared to the monovalent

COVID-19 booster. medRxiv 2022.11.07.22281982; doi: https://doi.org/10.1101/2022.11.07.22281982 14 Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 28.11.2022 https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-

ekspertkomisjon#item-1 15 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-poordumine-koikidele-riigikogu-liikmetele%EF%BF%BC/ 16 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-immuniseerimiskava-ja-koolides-vaktsineerimise-teemal/ 17 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/margukiri-who-rahvusvaheliste-tervise-eeskirjade-muudatusettepanekute-teemal/ 18 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/who-lepingute-arutelu-riigikogu-el-asjade-komisjonis-ebaonnestus-sisulise-diskussiooni-

asemel-puuti-marginaliseerida-nii-teemat-kuipetitsiooni-algatajaid/ 19 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avaldus-riigikogu-juhatusele-el-asjade-komisjoni-too-hindamiseks-ja-kordusistungi-

korraldamiseks/ 20 NORTH Grupp pöördumine. 20.11.2024 https://northgroup.info/estonia/pdf/north_group_letter_estonia.pdf

14

Koos Lühikokkuvõtega teadusandmetest, et toetada Põhjamaade, Balti riikide ning

Ühendkuningriigi peaministritele ja juhtorganitele saadetud pöördumist21

- NORTH Grupp. Vastus Eesti Päevalehe „faktikontrollile". Modifitseeritud mRNA

vaktsiinide jääk-DNA kontaminatsiooni teemal. 13.12.202422

Ent kunagi pole hilja oma käitumisstrateegiate analüüsiks ja mittetoimivate vahetamiseks

toimivate vastu. Teeme ettepaneku moodustada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja

teadusnõukoja kõrvale sõltumatutest ekspertidest koosnev nõukogu, mis käivitab ühiskonnas

täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas.

Nõukogu eesmärk oleks tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.

4. Laste vaktsineerimise hõlbustamine koolis.

Bürokraatia vähendamise sildi all asendatakse koolivaktsineerimisel kooliõdede töös (§ 16 lg

5) senine kirjaliku nõusoleku nõue teavitamisel põhineva loobumisõigusega. See ei tõsta pikas

perspektiivis vaktsineerimise hõlmatust, vaid kasvatab usaldamatust ja vaktsiinidest

keeldumist veelgi.

Eelnõu ei toeta peresuhteid ning lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet

Eelnõu annab õigusliku aluse olukorrale, kus lapse vaktsineerimine võib toimuda ka näiteks

ühe vanema tahte vastaselt, mis võib kahjustada peresuhteid, lapse usaldust vanema vastu ja

tema kiindumussuhet. Kiindumussuhe on aga kõige olulisem lapse arengut ning vaimset ja ka

füüsilist tervist mõjutav tegur. Kahjustatud kiindumussuhte tagajärjed jäävad inimest saatma

kogu elu vältel.

Laps ei ole võimeline hindama vaktsiinide kasu ja riski suhet

Lisaks ei saa laps teha isegi kooliõe abil teadlikku vaktsineerimisotsust, kui isegi erinevate

riikide terviseametid pole üksmeelsed oma vaktsineerimissoovitustes. Teadlik otsus eeldab

vaktsineerimise kasu ja riski mõistmist. Kuna ei kooliõel ega lapsel pole võimalik olla kursis

niivõrd keerulise teema detailidega, tuleb neil praktikas lähtuda immuniseerimiskavast ja

riiklikest soovitustest.

Immuniseerimiskava kinnitab tervise- ja tööminister, keda nõustab immunoprofülaktika

ekspertkomisjon. Paraku pole aga komisjoni soovitused alati kooskõlas parima teadusliku

teadmisega. Näiteks andis komisjon 30.11.21 soovituse vaktsineerida terveid 5-11-aastaseid

lapsi COVID-19 vastu, 23 24 kuigi viirus lapsi ei ohustanud ja enamik lapsi oli selleks hetkeks

haiguse ka läbi põdenud. Vanemate madalat usaldust näitab see, vaid u 5% selle vanusegrupi

lastest vaktsineeriti.25

Vaktsineerimise teema pole nii must-valge kui Eesti ametkondade kommunikatsioonist nähtub,

erinevate spetsialistide vahel toimuvad tõsised vaidlused. Isegi arenenud riikide

terviseametkonnad pole kõikides vaktsiinisoovitustes jõudnud üksmeelele.26 Üks suuremaid

21 NORTH Grupp teadusandmed. 20.11.2024 https://northgroup.info/estonia/pdf/north_group_summary_estonia.pdf 22 NORTH Grupp Modifitseeritud mRNA vaktsiinide jääk-DNA kontaminatsioon: Vastus faktikontrollile 13.12.2024

https://northgroup.info/estonia/pdf/north_press_release_long_estonia.pdf 23 Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 30.11.201

https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1 24 Sotsiaalministeerium Uudised 01.12.2021. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast

vaktsineerimist. https://www.sm.ee/uudised/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon-soovitab-5-11-aastaste-covid-19-vastast-vaktsineerimist 25 Terviseamet. Koroonaviiruse andmestik. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik

26 European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) Vaccine Scheduler.https://vaccine-

schedule.ecdc.europa.eu/Scheduler/ByDisease?SelectedDiseaseId=16&SelectedCountryIdByDisease=-1

15

arvamuste lahknevusi on eelmises kriisis survestatud mRNA vaktsiinide teemal. Näiteks on

kolmes USA osariigis esitatud eelnõu, mis keelab mRNA vaktsiinide tootmise, omandamise,

omamise või levitamise (vt Lisa 2 v Riikliku julgeoleku perspektiiv).

Ebapiisav andmestik kasu ja riski suhte hindamisel

Dialoogi tase vaktsineerimise teemal peab tõusma. Vaktsineerimine on emotsionaalselt laetud

teema ja ometi vajame me vaktsineerimisotsuse tegemiseks emotsioonidest ja eelarvamustest

vaba ratsionaalset meelt. Kui me räägime valdavalt tervetel kasutatavatest preventatiivsetest

meetmetest, nagu vaktsiinid on, on ohutus efektiivsusest olulisem. Enne efektiivsuse juurde

jõudmist, peab ohutus olema teadusandmetele tuginedes tõestatud. See nüanss kipub

vaktsiinide propageerijatel ununema.

Vaktsiinide ohutuses veendunutel puudub soov ennast kurssi viia vaktsiinide

ohutusandmestikuga. Psühholoogiliselt lihtsam on viidata konsensuslikule teadusele ja

naeruvääristada neid, kes eelpool mainitud andmetega on rohkem kursis või püüavad näiteks

vaktsiinide turustamise järgselt avaldatud ohusignaale ühiskonna teadvusesse tõsta.

Vastutajatel võib olla oma eksimusi ka raske tunnistada. Oma seisukohti kaitstakse väidetega

nagu “puuduvad andmed”, “pole tõestatud”, “ohusignaaliga seotud publikatsioon on

eelretsenseerimata, avaldatud mitte nii mainekas ajakirjas vms”. Need, kes tõsimeeli ja

heausklikuna “usuvad” vaktsiinide ohutusse, nõuavad, et kahjustav toime oleks ametlikult

tõestatud mõistmata, et enne vaktsiinide kasutusele võttu peab ohuprofiil olema väga

põhjalikult läbi uuritud.

Ühe näitena võib tuua koolilaste vaktsineerimiskalendris oleva HPV vaktsiini, mille

ohusignaale on ametkonnad eiranud. Näiteks Kanadas läbiviidud uuring HPV vaktsiini osas

leidis, et ligi 10% vaktsineeritud noortest pöördub 42 päeva jooksul pärast vaktsineerimist

erakorralise medistsiini osakonda. Neist 3% olukord oli nii tõsine, et nad vajasid haiglaravi.27

Samuti on dokumenteeritud surmaga lõppenud äge hemorraagiline leukoentsefaliit pärast

inimese papilloomiviiruse vastast vaktsineerimist 14-aastasel poisil.28

Üheks EV riiklikus immuniseerimiskavas olevaks vaktsiiniks on leetrite, mumpsi ja punetiste

(elus)vaktsiin.29 Vaksineerimisotsuseks on vajalik riski-kasu analüüs. Vaktsiini ravimi-

omaduste kokkuvõttest, mis on iga ravimiga seotud info alusdokument, selgub, et raskete

kõrvaltoimete esinemissagedust pole uuritud.

27 Adverse events following HPV vaccination, Alberta 2006-2014. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26921782 28 Wellnitz K, Sato Y, Bonthius DJ. Fatal Acute Hemorrhagic Leukoencephalitis Following Immunization Against Human Papillomavirus in

a 14-Year-Old Boy. Child Neurol Open. 2021 May 18;8:2329048X211016109. doi: 10.1177/2329048X211016109. PMID: 34046515;

PMCID: PMC8135193. 29 M-M-RVAXPRO raviminfo kokkuvõte. https://ec.europa.eu/health/documents/community-

register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf https://ec.europa.eu/health/documents/community-

register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf

16

Vaktsineerimisest saadud kasu ja riski analüüsiks on vajalik info, kui sagedased on tegelikult

järgmised rasked kõrvaltoimed:

- Aseptiline meningiit, atüüpilised leetrid, epididümiit, orhiit, keskkõrva põletik, parotiit,

riniit, subakuutne skleroseeruv panentsefaliit

- Regionaalne lümfadenopaatia, trombotsütopeenia

17

- Anafülaktoidne reaktsioon, anafülaksia ja seotud ilmingud, nagu angioneurootiline turse,

näo turse ja perifeersed tursed

- Palavikuta vapluskrambid või krambihood, ataksia, pearinglus, entsefaliit, entsefalopaatia,

palavikuga vapluskrambid (lastel), Guillaini-Barré sündroom, peavalu, leetriviirusentsefaliit,

silmalihaste halvatus, nägemisnärvipõletik, paresteesia, polüneuriit, polüneuropaatia,

retrobulbaarneuriit, süvaminestus

- Sidekesta põletik, retiniit

- Sensorineuraalne kurtus

- Pannikuliit, pruritus, purpura, naha induratsioon, Stevensi-Johnsoni sündroom

- Vaskuliit.

Sama vaktsiiniga on seotud veel teisigi ohu-ohutusteemalisi küsimusi. Ravimi omaduste

kokkuvõttes (SPC) näeme, et vaktsiin sisaldab:

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena leetrite viiruse Enders’ Edmonston tüve

(elus, nõrgestatud), mis on paljundatud kanaembrüo rakkudes.

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena mumpsi viiruse Jeryl Lynn™-i (Level B)

tüve (elus, nõrgestatud), mis on paljundatud kanaembrüo rakkudes.

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve (elus,

nõrgestatud), mis on paljundatud inimese diploidsetes kopsu (WI-38) fibroblastides.

Lisaks võib see vaktsiin sisaldada jälgedena rekombinantset inimese albumiini (rHA).

Hoolimata erinevatest elosoranisimdest pärit koostisosadest, selgub SPC-st, et

farmakokineetilisi omadusi (imendumine, jaotumine, biotransformatsioon ja eritumine (5.2))

pole tootjafirma uurinud, samuti pole tehtud selle vaktsiiniga prekliinilisi uuringuid (5.3),

millest selguvad tootega seotud võimalikud äge ja krooniline toksilisus, kartsinogeenne ja

mutageenne toime, reproduktsioonitoksilisus.

Kui tegelikke andmeid pole, siis tuginetakse eeldusele, et toode on ohutu. Me ei saa teada seda,

mida pole uuritud. Eeldused on väga kehv alus raviotsuste tegemiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et puuduva või selektiivselt presenteeritud info tõttu on isegi arstidel

ja teadlastel rääkimata kooliõdedest või alaealistest lastest raske teha vaktsineerimise teemal

teadlikku otsust.

Eetilised ja usulised kaalutlused

Vaktsineerimisotsust mõjutavaks otsuseks võib olla lisaks kasu ja riski analüüsile ka isiklikud

usulised, eetilised, moraalsed või filosoofilised põhjused, mis tõstatuvad muuhulgas leetrite,

mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimisel. Inimestel, kes usuvad elu pühadusse ja ei soovi

kasutada tooteid, mille väljatöötamisel on kasutatud aborteeritud looteid, uurivad kõrgendatud

tähelepanuga ravimi omaduste kokkuvõtte punkt 2 all välja toodud vaktsiini kvalitatiivset ja

kvantitatiivset koostist. Ka koolilastele manustatavas leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini

SPC-s on välja toodud inimese diploidsed kopsu (WI-38) fibroblastid, milles on paljundatud

näiteks punetiste viiruse2 Wistar RA 27/3 tüvi.

Teemast huvitatud võivad vaadata, kuidas vaktsinoloogia valdkonna esiekpert dr Stanley

Plotkin kirjeldab vande all30 ja jahmataval viisil oma karjääri jooksul arvukate abortide käigus

saadud loodete kasutamist vaktsiinide arenduses.

30 https://thehighwire.com/ark-videos/aborted-fetal-tissue-in-vaccines/

18

Käes on aeg tõstatada ka Eestis selleteemaline avalik arutelu selgitamaks muuhulgas, kas

alaealistel lastel on välja kujunenud eetilis-moraalseteks otsusteks vajalik sisemine kompass.

5. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded, mida ei ole

ajakohastatud.

Me ei saa leida seda, mida me ei otsi. Kui me ei nõua tootjafirmadelt tervikliku lõpptootega

uuringuid, mis on vajalikud vaktsiini ohutusprofiii mõistmiseks (iseäranis siis, kui tegemist on

uudse tehnoloogiaga), siis kasu-kahju riski hindamine pole sisuliselt võimalik. Pimedal usul

autoriteetide arvamustesse, lootusel või eeldustel põhinevaid otsuseid tehes riskime me aga

oma rahva tervisega.

- Vaktsiinidelt ei nõuta koostoimete uuringuid teiste ravimite ja vaktsiinidega ega

farmakokineetilisi uuringuid tervikliku lõpptootega (mitte vaid uudsete

koostisosadega) näitamaks, mis vaktsiinist ja selle koostisosadest peale kehasse

süstimist edasi saab – kuhu see liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu

ladestub, kuidas ja millal väljutub. Biodistributsiooni uuringud tervikliku tootega on

absoluutne alus, et hinnata toote potentsiaalset ohtlikkust või ohutust. Pfizeri FDA-le

esitatud hindamisraportist31 selgub, et farmakokineetilisi uuringuid (sh

biodistributsiooni omi) pole teostatud ning üldiselt ei peeta neid vajalikuks toetamaks

nakkushaiguste vaktsiinide väljatöötamist ja litsentseerimist (WHO, 2005; 2014).

- Puuduvad uuringud, mis kinnitaksid, et vaktsiinil puudub geneetikat kahjustav ja

vähki tekitav toime.

- Puuduvad uuringud, mis näitaksid, et vaktsiinil puudub koostoime teiste ravimitega,

kuigi see on oluline krooniliste haiguste korral igapäevaselt ravimeid tarvitades. - Osadel vaktsiinidel puuduvad ka tervikliku tootega prekliinilised uuringud, nagu

eelnevalt kirjeldatud leetrite, mumpsi ja punetiste (elus)vaktsiini puhul.32

- Lastevaktsiinidel puuduvad ka tõelise platseebogrupiga uuringud, milles kontrollgrupp

saab füsioloogilist lahust, mitte teist vaktsiini. Võrreldes üht vaktsiini teisega paistab

toode tegelikust ohutumana.

- mRNA tehnoloogia kasutuselevõtuga oleks tulnud ajakohastada ka vaktsiinide jääk-

DNAle kehtestatud regulatsioone.

FDA poolt 1998. aastal jääk-DNA-le kehtestatud regulatsioone33 ei ole ajakohastatud

uudsete tehnoloogiate jaoks. Piirväärtus 10 ng on kehtestatud puhtale DNA-le, mitte

nanolipiidnanoosakestesse (NLP) kapseldatud DNA-le, mis transporditakse tänu NLP-

dele otse rakkudesse. COVID-19 mRNA vaktsiini patenditaotluses US10077439B2

2014 "REMOVAL OF DNA FRAGMENTS IN MRNA PRODUCTION PROCESS”34

on välja toodud jääk-DNAga seotud konkreetsed riskid:

"The DNA template used in the mRNA manufacturing process must be removed to

ensure the efficacy of therapeutics and safety, because residual DNA in drug products

31 Summary Basis for Regulatory Action BioNTech Manufacturing GmbH. 11/8/2021. LK19 https://www.fda.gov/media/151733/download 32 M-M-RVAXPRO raviminfo kokkuvõte.

https://ec.europa.eu/health/documents/community-register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf 33 Knezevic et al. WHO Study Group on cell substrates for production of biologicals, Geneva, Switzerland, 11–12 June 2007, Biologicals,

Volume 36, Issue 3, 2008, Pages 203-211, ISSN 1045-1056, https://doi.org/10.1016/j.biologicals.2007.11.005. 34 National Center for Biotechnology Information (2026). PubChem Patent Summary for US-10077439-B2, Removal of DNA fragments in

mRNA production process. Retrieved February 22, 2026 from https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/patent/US-10077439-B2

19

may induce activation of the innate response and has the potential to be oncogenic in

patient populations”

6. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Iga vaktsiiniga kaasneb nii kasu kui ka risk. Täiesti ohutuid vaktsiine ei ole olemas. Kui parimal

juhul võib vaktsiin surma või rasket haigust ära hoida, siis halvimal juhul võib vaktsiin ise

põhjustada tõsise kõrvaltoime või koguni surma. See aga tekitab õigustatud küsimusi, eriti kui

vaktsineeritakse terveid inimesi. Vaktsiinide turule tulekuks kehtivad leebemad nõuded kui

ravimitele, kuigi vaktsiine manustatakse tervetele ja ravimeid üldjuhul haigetele.

Toote ametlik ohutusprofiil sõltub sellest, milline oli toote ohutusuuringus ohutusanalüüsi

aluseks olevate kõrvaltoimete raportite kogumise ajaaken. Kui ohutusuuringu jälgimisperiood

on lühike, siis saab ülevaate vaid toote kasutamisest tekkinud ägedatest reaktsioonidest.

Pikaajaline ohuprofiil jääb teadmata.

Lastevaktsiinide ohutusprofiili uuringute aluseks oleva dokumentatsiooniga tutvumisel selgub,

et näiteks Eesti laste vaktsineerimiskalendris35 3. elukuul; 4,5. elukuul; 6. elukuul; 1,2-2-

aastaselt kasutatava difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, B-tüübi hemofiilus-nakkus ja

B-viirushepatiidi vastase vaktsiini ohutusprofiili aluseks olevate raportite kogumise

jälgimisperiood kestis 8 päeva.36

Nii esimesel eluaastal kui koolilastel 13. eluaastal immuniseerimiskalendris olevast leetrid,

punetised, mumpsi vaktsiini müügiloa aluseks olevast dokumentatsioonist leiame,37 et

süsteemseid kõrvaltoimeid registreeriti vaid 42 päeva jooksul peale vaktsineerimist.

Vaktsiiniuuringu kirjeldusest selgub, et kontrollgrupile manustati sama vaktsiini lihtsalt

lihasesiseselt.

35 https://vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine 36 INFANRIX hexa Product Monograph.

https://pdf.hres.ca/dpd_pm/00055805.PDF#:~:text=This%20leaflet%20is%20Part%20III,toxoids%2C%20acellular%20pertussis%2C%20he

patitis%20B 37 M-M-R II - MMR Virus Vaccine BLA Clinical Review Memorandum https://www.fda.gov/media/166041/download

20

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaktsiinide ametlikus dokumentatsioonis olev info vastandub

paraku Eesti ametlikus infokanalis vaktsineeri.ee oleva väitega, et “Kõik Eestis kasutatavad

vaktsiinid on läbinud pikaajalised ja mitmeastmelised kliinilised katsetused.”

Infolünkade täitmiseks on lisaks puudu:

- suured retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt

vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel esinevaid hingamisteede

infektsioonhaiguseid, kroonilisi haiguseid, hospitaliseerimisi ning kõiki diagnoose;

- uuringud selgitamaks immuniseerimiskava ohutust tervikuna.

Tänaseks on läbi viidud 13 (väiksemat või keskmise suurusega) uuringut, mis näitavad, et

vaktsineeritud lastel esineb märgatavalt rohkem kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel.

Ülevaade eelmainitust Hulscher et al. publikatsioonist tabel nr 4.38

Kuigi neid uuringuid on erinevatel põhjustel kritiseeritud ja osa neist isegi tagasi võetud, pole

ametkondadel tänaseni esitada ühtegi uuringut, mis kinnitaks vastupidist. Vaktsiinidega seotud

ohusignaale vaktsiinide teemal tuleks uurida äärmiselt tõsiselt, arvestades krooniliste haiguste

plahvatuslikku kasvu kõrge vaktsineeritusega riikides.

Süvenedes veebisaidil vaktsineeri.ee väidetavalt vaktsiinide ohutuse tõenduspõhistesse

uuringutesse39 selgub aga, et uuringuid, mis selgitaksid immuniseerimiskava ohutust tervikuna

ehk uuringuid, kus võrreldud oleks vaktsineerituid vaktsineerimata grupiga, välja toodud ei ole.

38 Hulscher et al. McCullough Foundation Report: Determinants of Autism Spectrum Disorder

DOI 10.5281/zenodo.17451258 39 https://vaktsineeri.ee/et/vaktsiinide-ohutus

21

22

Lamerato et al (2020–2025) uuring40 on üks kõige põhjalikumaid reaalse elu andmetel

põhinevaid analüüse, mis on kunagi läbi viidud, näidates krooniliste haiguste märkimisväärset

suurenemist, mida seostatakse CDC laste vaktsineerimiskava järgimisega (uuringus Tabel 3,

graafik 1).

40 Lamerato et al. Impact of Childhood Vaccination on Short and Long-Term Chronic Health Outcomes in

Children: A Birth Cohort Study, Henry Ford Health System

23

Septembris 2025 ajakirjas The International Journal of Vaccine Theory, Practice, and Research avaldatud eelretsenseeritud kordusanalüüs41 seni suurimast vaktsineeritud ja vaktsineerimata

laste sünnikohordi uuringust näitab, et vaktsineeritud lapsed on kõigi 22 kroonilise haiguse

lõikes oluliselt haigemad.

41 Oller et al. A Peer-Review of the Vaccinated vs. Unvaccinated Study Discussed at the Senate Hearing on

September 9, 2025 DOI: https://doi.org/10.56098/vse7qq65

24

Uuringu avaldamisega seotud tagamaadest on võimalik rohkem infot leida selleteemalisest

filmist: An Inconvienient Study42

7. Riiklik kvaliteedikontroll suurendaks usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatu kvaliteedikontoll on tuvastanud alarmeerivad leiud juba aastal 2017 laste riiklikes

immuniseerimiskavades olevates vaktsiinides.43

42 https://www.aninconvenientstudy.com 43 Gatti A. et al New quality-control investigations on vaccines: micro- and nanocontamination. International

Journal of Vaccines & Vaccination. January 23, 2017 http://medcraveonline.com/IJVV/IJVV-04-00072.pdf

25

Autorid leidsid, et kõigis kontrollitud proovides sisaldavad vaktsiinid bioloogiliselt

mittesobivaid ja biopüsivaid võõrosakesi, mida tootjad ei ole deklareerinud ning millele

organism igal juhul reageerib. Sõltumata nende päritolust, ei tohiks neid esineda üheski

süstitavas ravimis, rääkimata vaktsiinidest, eriti nendest, mis on mõeldud imikutele.

Pärast vaktsineerimist võivad need mikroosakesed, nanoosakesed ja agregaadid jääda

süstekoha ümbrusse, moodustades turseid ja granulatsioone.44 Kuid need võivad kanduda ka

vereringe kaudu edasi, mistõttu on võimatu ette ennustada nende lõplikku sihtkohta. Autorid

arvavad, et paljudel juhtudel jaotuvad need kogu organismis ilma nähtavat reaktsiooni

põhjustamata, kuid on ka tõenäoline, et teatud tingimustel jõuavad need märkimisväärses

koguses mõnda elundisse ja/või mõjutavad mikrobioomi. Nagu kõik võõrkehad, eriti nii

väikese suurusega osakesed, nagu vaktsiinidest leiti, kutsuvad esile põletikulise reaktsiooni,

mis muutub krooniliseks, kuna enamikku neist osakestest ei ole võimalik lagundada. Lisaks

võib valgu-krooni efekt (nano-bio interaktsiooni tõttu45) tekitada orgaanilis-anorgaanilisi

komposiitosakesi, mis võivad stimuleerida immuunsüsteemi ebasoovitaval viisil.46,47,48,49

Vaktsiinides sageli täheldatava suurusega osakesed võivad ka siseneda rakutuuma ja

interakteeruda DNA-ga.50 Sarnaseid agregaate on kirjanduses juba varem kirjeldatud

leukeemiat51 või krüoglobulineemiat põdevatel patsientidel.52

Samuti on tuvastatud kõrvalekalded COVID-19-vaktsiinide53 kvaliteedi ja saasteainete osas,

mida tootjafirmad ei ole loetlenud vaktsiinide koostisosadena, ning mis võivad olla

potentsiaalselt ohtlikud.

Teeme ettepaneku Eestis viia sisse riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll, mida tänasel päeval ei

teostata. See aitaks ühelt poolt suurendada usaldust vaktsiinide vastu, teiselt poolt mõjutaks see

tootjafirmasid, kui lisaks müügiloa hoidjale teostavad kvaliteedikontrolli ka kohalikud

riiklikud laborid.

8. Nakkushaigustesse suremust enim mõjutavad faktorid.

Nakkushaigustesse suremuse järsku langust 19. ja 20. sajandil omistatakse sageli eeskätt

vaktsiinidele. Samas näitavad ajaloolised ja epidemioloogilised uurimistööd, et suremus

leetritesse, difteeriasse, läkaköhasse, tuberkuloosi ja teistesse peamistesse nakkushaigustesse

44 Hansen T, Klimek L, Bittinger F, Hansen I, Capitani F, Weber A, Gatti A, Kirkpatrick CJ. Mastzellreiches Aluminiumgranulom [Mast

cell-rich aluminium granuloma]. Pathologe. 2008 Jul;29(4):311-3. German. doi: 10.1007/s00292-008-1006-2. PMID: 18504580. 45 Gatti AM, Manti A, Valentini L, et al. Nano biointeraction of particulate matter in the blood circulation. Frontiers . 2016;30:3. 46 Tenzer S, Docter D, Rosfa S, et al. Nanoparticle size is a critical physicochemical determinant of the human blood plasma corona:

a comprehensive quantitative proteomic analysis. ACS Nano. 2011;5(9):7155‒167. 47 Radauer Preiml , Andosch A, Hawranek T, et al. Nanoparticle- allergen interactions mediate human allergic responses: protein corona

characterization and cellular responses. Fibre toxicology. 2015;13:3. 48 Cedervall T, Lynch I, Lindman S, et al. Understanding the nanoparticle-protein corona using methods to quantify exchange rates and

affinities of proteins for nanoparticles. PNAS. 2016; 104 (7):2050‒2055. 49 Lynch I, Cedervall T, Lundqvist M, et al. The nanoparticle-protein complex as a biological entity; a complex fluids and surface science

challenge for the 21st century. Advances in Colloid and Interface Science . 2007;134‒135:167‒174. 50 Gatti AM, Quaglino D, Sighinolfi GL. A Morphological Approach to Monitor the Nanoparticle-Cell Interaction. International Journal of

Imaging and Robotics. 2009;2:2‒21. 51 Visani G, Manti A, Valentini L, et al. Environmental nanoparticles are significantly over-expressed in acute myeloid leukemia. Leuk Res.

2016;50:50‒56. 52 Artoni E, Sighinolfi GL, Gatti AM, Sebastiani M, Colaci M, Giuggioli D, Ferri C. Micro and nanoparticles as possible pathogenetic co-

factors in mixed cryoglobulinemia. Occup Med (Lond). 2017 Jan;67(1):64-67. doi: 10.1093/occmed/kqw134. Epub 2016 Sep 30. PMID:

27694373. 53 The Highwire’s Lab Investigation Of Covid Vaccines. The Highwire with Del Bigtree with the Pathologist, Dr. Ryan Cole. December

12th, 2022. https://thehighwire.com/videos/the-highwires-labinvestigation-

of-covid-vaccines/

26

hakkas vähenema juba ammu enne vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu. Tegelikult olid

nakkushaiguste taandumise peamisteks põhjusteks korralik reovee käitlemine, puhas joogivesi,

parem toitumine, siseveevärk, avaramad elutingimused, lapstöö kaotamine ning parem

hügieen.

Varaseimad tõendid pärinevad Thomas McKeowni ja tema kolleegide töödest 1960. aastatel,

kus näidati, et 19. sajandi Inglismaal ja Walesis oli suremuse vähenemise peamiseks põhjuseks

elatustaseme tõus ning eriti parem toitumine.54 Puhas joogivesi ja kanalisatsioonisüsteemid

mängisid otsustavat rolli ka tüüfuse kontrolli alla saamisel ja taandumisel, mida dokumenteeriti

juba 1908. aastal rahvatervise reformide käigus.55 Need leiud panid aluse sellele, mida hakati

nimetama „McKeowni teesiks“. Järgnevad uuringud on seda käsitlust kinnitanud ja edasi

arendanud.

Ameerika Ühendriikide suremustrendide analüüs näitab, et nakkushaigustesse suremuse kõige

järsem langus toimus juba enne massvaktsineerimisprogrammide käivitamist 20. sajandi

esimesel poolel. Hilisemad uuringud on näidanud, et rahvatervise meetmed, nagu

kanalisatsioon, puhas joogivesi ja hügieen, olid nende trendide kõige olulisemad mõjutajad.56

Näiteks avaldasid teadlased Cutler ja Miller kvantitatiivseid tõendeid selle kohta, et ainuüksi

joogivee puhastamine tõi kaasa Ameerika Ühendriikides peaaegu poole nakkushaigustest

tingitud linnasurmade vähenemise.57

Lisaks kiirendas antibiootikumide kasutuselevõtt suremuse langust veelgi. Sellised haigused

nagu tuberkuloos ja kopsupõletik, mis olid varem peamised surmapõhjused, vähenesid kiiresti

pärast sulfaravimite ja penitsilliini kasutuselevõttu; seda kinnitas ka 2015. aastal avaldatud

ulatuslik analüüs Population Health Metrics.58 Veelgi olulisem on Nobeli preemia laureaadi Sir

Angus Deatoni laiahaardeline ajalooline ülevaade, mis kinnitab teooriat, et

meditsiinitehnoloogial ja innovatsioonidel, sealhulgas vaktsiinidel, oli määrav mõju alles

pärast seda, kui toitumise ja kanalisatsiooni paranemine olid juba märkimisväärselt

vähendanud haiguste raskust.59

Ka uuemad ülevaated toetavad McKeowni käsitlust, tuues esile sotsiaalsete ja majanduslike

tingimuste seose pikaajalise nakkushaigustesse suremuse vähenemisega.60 Tuleb tunnistada, et

kuigi immuniseerimisel on olnud märkimisväärne mõju, on see vaid üks vahend laiemas

rahvatervise kontekstis, kus puhas joogivesi, kanalisatsioon, korralik toitumine ja tervislik toit,

antibiootikumid ning mitmesugused muud mitteravimilised sekkumised päästavad endiselt üle

maailma rohkem elusid.61

Kokkuvõttes näitab see tõendite kogum, et vaktsiinid ei olnud nakkushaigustesse suremuse

suure languse algne põhjus. Andmed viitavad kihilisele ajaloolisele protsessile: esmalt

kanalisatsioon, toitumine ja hügieen, seejärel antibiootikumid ja parem meditsiiniline abi ning

54 McKeown T, Record RG. Reasons for the decline of mortality in England and Wales during the nineteenth century. Population Studies, 1962;16(2), 94–122

55 Whipple GC. Typhoid fever: Its causation, transmission and prevention. Cambridge University Press, 1908. 56 Armstrong GL, Conn LA, Pinner RW. Trends in infectious disease mortality in the United States during the 20th century. JAMA),

1999;281(1), 61–66. 57 Cutler D, Miller G. The role of public health improvements in health advances: The twentieth-century United States. Demography,

2005;42(1), 1–22. 58 Garenne M. Demographic evidence of the decline of mortality from infectious diseases in Europe: The role of nutrition and sanitation.

Population Health Metrics, 2015;13(1), 23.

59 Deaton A. The Great Escape: Health, wealth, and the origins of inequality. Princeton University Press, 2013 60 Baron S, Howard CR. The legacy of the McKeown thesis: The impact of social and economic conditions on infectious disease mortality. J

Epidemiol & Comm Health, 2015;69(5), 423–426.

61 Holmes L. Applied Public Health Essentials: Guidelines for Public Health Conceptualization, Assessment and Application. 2025.

27

alles seejärel vaktsiinid, mis lisasid täiendava kaitse. Selle kronoloogia mõistmine aitab meil

hinnata rahvatervise arengu kogu spektrit ning vältida elutingimuste fundamentaalse rolli

alahindamist inimtervise kaitsmisel.

Järgnevad graafikud näitavad, et suured langused haigustesse suremuses toimusid juba ammu

enne vaktsiinide kasutuselevõttu. Aastatel 1900–1963, ehk enne leetrite vaktsiini

kasutuselevõttu, vähenes leetritesse suremus 13,3-lt 0,2-le 100 000 elaniku kohta (98% langus).

Aastatel 1900–1949 vähenes läkaköhasse suremus 12,2-lt 0,5-le 100 000 kohta (96% langus).

Aastatel 1900–1949 vähenes difteeriasse suremus 40,3-lt 0,4-le 100 000 kohta (99% langus).

Need graafikud näitavad selgelt ja märkimisväärselt, et haiguste raskusaste oli oluliselt

vähenenud juba enne vaktsiinide kasutuselevõttu.62

Joonis 1. Leetritesse suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

62 Vital Statistics of the United States 1987. Volum II, Mortality Part A, US Dept of Health and Human Services.

28

Joonis 2. Difteeriast tingitud suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

Joonis 3. Läkaköha suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

29

Andmed viitavad sellele, et rahvatervise sekkumised – näiteks parem hügieen ning nakatunute

isoleerimine – on hingamisteede viiruste epideemiate ohjeldamisel tõhusamad ja vähem

kulukad meetmed, mille mõju hinnangud jäävad vahemikku 55% kuni 91%.63

9. Kriitiliselt tuleb hinnata ka autoriteetseid allikaid.

On ülimalt oluline säilitada kriitiline analüüsi võime nö teaduslikku konsensust toetavate

autoriteetsete allikate suhtes.

Hoolimata tugevast tõendusmaterjalist, mis toetab hügieeni parandamist ja rahvatervise

meetmeid kui keskseid haiguste ennetamise tegureid, soovitab meedia harva meetmeid, mida

inimesed ise saaksid rakendada viirus- või bakterhaiguste vastu kaitsmiseks, peale

vaktsineerimise. Üheks küsitavamaks uuringuks, mis tugevdab vaktsiinikeskset narratiivi, on

2021. aastal ajakirjas The Lancet avaldatud Pittsburghi ülikooli uuring, tellitud ja rahastatud

Bill & Melinda Gates’i fondi poolt.64

Uuring väidab, et vaktsiinid „päästsid 37 miljonit elu“ aastatel 2000–2019 ning et 2030. aastaks

päästetakse veel 32 miljonit elu. Uuringut reklaamiti laialdaselt peavoolumeedias kui lõplikku

„tõestust“ vaktsiinide elupäästvast mõjust. Näiteks tõid The Guardian ja BBC esile Gates’i

rolli rahastajana ning tsiteerisid uuringut kui näidet sellest, et vaktsineerimine on „üks

kaasaegse meditsiini suurimaid edulugusid“. Need arvud, mida meedia korduvalt võimendas,

loovad mulje vaktsiinide absoluutse tõhususe kohta. Uuring ise näitab aga, et tegemist ei olnud

tegelikkuse mõõtmisega, vaid prognoosiga, mis sõltub täielikult matemaatilistesse mudelitesse

sisse ehitatud eeldustest.

Uuringu keskne probleem seisneb selle algeelduses. Argument põhineb oletusel, et ilma

vaktsiinideta oleks suremus sellistesse haigustesse nagu leetrid, rotaviirus, HPV, pneumokokk

jt püsinud ajaloolisel tasemel. See on ajalooliselt ebatäpne. Nagu eespool viidatud

epidemioloogilised tõendid näitavad, hakkas nakkushaigustesse suremus järsult langema juba

ammu enne vaktsiinide kasutuselevõttu. Neid ajaloolisi reaalsusi eirates kirjutab Gates’i

rahastatud uuring sisuliselt ajalugu ümber.

Kuigi tulemused võivad kõlada muljetavaldavalt, on metoodika täielikult mudelipõhine. See

tähendab, et reaalse maailma suremusandmeid ei analüüsitud otseselt põhjusliku seose

tõestamiseks. Selle asemel eeldasid teadlased, et vaktsiinide puudumisel oleks teatud

haigustekitajatest tingitud suremus püsinud vaktsiinieelsel tasemel. See eirab enam kui

sajandipikkust tõendusmaterjali, mille kohaselt nakkushaigustesse suremuse suurim langus oli

peamiselt seotud kanalisatsiooni, toitumise paranemise, antibiootikumide ja rahvatervise

infrastruktuuri arenguga.

Lisaks tähendab kümnete miljonite „päästetud elude“ omistamine vaktsiinidele paljude

võimalike segavate tegurite ignoreerimist, nagu parem vastsündinute ravi, väiksem

ülerahvastatus, parem hügieen ja sotsiaal-majanduslik areng. Kõik need tegurid on iseseisvalt

vähendanud nakkushaiguste koormust. Pittsburghi mudeli puudus on ka antikehade

võrdsustamine immuunsusega, kuigi üha enam tõendeid osutab, et T-rakuline vastus ja üldine

63 Jefferson T, Physical Interventions to Interrupt or Reduce the Spread of Respiratory Viruses: Systematic Review. BMJ. 2009 Sep 21;

339. 64 Xiang Li, et al. Lives Saved with Vaccination for 10 Pathogens Across 112 Countries in a Pre-COVID-19 World. The Lancet. (2021),

Vol. 2021;397(10287), 398–408.

30

immuunvastupanuvõime — mida mõjutavad toitumus, kaasuvad haigused, hügieen jm tegurid

— on vähemalt sama, kui mitte olulisema tähtsusega.

Lõpuks ei saa eirata uuringu poliitilist ja rahalist konteksti. Bill & Melinda Gates’i fond on üks

maailma mõjukamaid vaktsineerimise eestkõnelejaid. Fondist pärineb suurim osa WHO

aastaeelarvest.65 Fondi rahastatud ja vaktsiinide „päästetud elude“ kvantifitseerimiseks läbi

viidud uuring ei olnud neutraalne ettevõtmine. Juba uuringu ülesehitus suunas järeldusi – kui

suremuse langus omistatakse üksnes vaktsiinidele, saadakse paratamatult „vaktsiinide

päästetud elude“ numbrid.

Selles valguses tuleks Gates’i uuringut, mida vaktsiiniskeptitsismi vastased sageli tsiteerivad,

käsitleda kui huvikaitselist dokumenti, mis on esitatud akadeemilise modelleerimise vormis.

See esitab hoolikalt kujundatud narratiivi, mis tõstab vaktsiinid ennetava tervishoiu peamiseks

teguriks, jättes samas tähelepanuta ulatusliku ajaloolise tõendusmaterjali, mis näitab, et

rahvatervise infrastruktuur ja loomulik immuunsus on suremuse vähendamisel mänginud

märksa suuremat rolli.

Veel üheks kallutatud teaduse näitkes võib tuua Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

vaktsineerimikampaaniat toetavav aruanne milles toetutakse artiklile,66 kus väite „154 miljoni

päästetud elu” jaoks puudus usaldusvahemik. Usaldusvahemiku puudumise põhjus on

selgitatud artikli lisa leheküljel 42 jaotises67 pealkirjaga „Hinnangute ebakindlus”. Seal

selgitatakse, et ei saa „hinnangute paikapidavusele piire seada” ja et kõik „piirid on

meelevaldsed.” Seega usaldusvahemik ja ka usaldusväärsus, et selles artiklis esitatud hinnangut

saame võtta tõesena, on null ja sama tõsi võib olla ka näiteks vastupidine väide see, et vaktsiinid

on viimase 50 aasta jooksul põhjustanud 154 miljoni inimese surma. Usaldusvahemiku

puudumine muudab selle uuringu pigem ebausaldusväärseks ja selle uuringu põhjal esitatud

väited moonutatuks.

Mudelarvutustel põhinev väide ei ole arvesse võtnud uuringuid, mis sisaldavad vaktsiinide ja

suremuse kohta tegelikke andmeid. Näiteks aruande kohaselt päästeti miljonid elud tänu DTP-

ja leetrivaktsiinile.

Mis puudutab DTP-vaktsiini, siis tegelikel andmetel ja DTP-vaktsineeritute üldist elumuse

määra arvestav teadusandmestik esitab väljakutse konsensulikule seisukohale vaktsiini

positiivsest efektist – vaktsiin võib kahjustada rohkem kui päästa. Muuhulgas Taani valitsuse

poolt toetatud uuringus68 selgus et DTP-vaktsiini saanud lapsed surid esimese kuue elukuu

jooksul 10 korda sagedamini kui need, kes ei saanud vaktsiini. See uuring põhineb tegelikel

andmetel ja sellel on usaldusvahemik. Uuring leidis, et DTP võis vähendada surmajuhtumeid

sihthaigustesse (difteeria, teetanus ja läkaköha), kuid lapsed surid teistesse haigustesse, mida

ilma uuringuta poleks vaktsiinidega seostatud.

65 WHO Funding by contributor. https://open.who.int/2024-25/contributors/contributor 66 Shattock AJ, Johnson HC, Sim SY, et al. Contribution of vaccination to improved survival and health: modelling 50 years of the Expanded Programme on Immunization. Lancet 2024; published online May 2. https://doi.org/10.1016/S0140- 6736(24)00850-X. 67 Supplementary appendix. Supplement to: Shattock AJ, Johnson HC, Sim SY, et al. Contribution of vaccination

to improved survival and health: modelling 50 years of the Expanded Programme on

Immunization. Lancet 2024; published online May 2. https://doi.org/10.1016/S0140-

6736(24)00850-X. https://www.thelancet.com/cms/10.1016/S0140-6736(24)00850-X/attachment/0e3d1b69-2f01-45cb-9ed9- 1af68f65903f/mmc1.pdf#page=43 68 Mogensen SW, Andersen A, Rodrigues A, Benn CS, Aaby P. The Introduction of Diphtheria-Tetanus-Pertussis and Oral Polio Vaccine Among Young Infants in an Urban African Community: A Natural Experiment. EBioMedicine. 2017 Mar;17:192-198. doi: 10.1016/j.ebiom.2017.01.041. Epub 2017 Feb 1. PMID: 28188123; PMCID: PMC5360569.

31

Üldise elumuse määr on ravimiuuringutes marker, mis annab laiapõhjalise sisendi ravimi

tegelikust ohust/ohutusest. Kui ravim on küll tõhus näiteks haiguse progresseerumise

ärahoidmisel, kuid üldine elumus ravimit saanud grupil on väiksem võrreldes kontrollgrupiga,

siis selline ravim müügiluba ei saaks.

10. Vaktsiinid pole ühesugused.

mRNA ja klassikaliste vaktsiinide oluline erinevus:

1. Inaktiveeritud või surmatud viirustel põhinevad vaktsiinid sisenevad organismis ainult

kindlatesse rakkudesse nn antigeeni esitlevatesse rakkudesse (APC) kas fagotsütoosi vôi

endotsütoosi teel. APC rakud migreeruvad seejärel lümfisõlmedesse ja esitavad seal viiruse

antigeene CD4+ T-rakkudele.

2. Nõrgestatud viirustel on vähendatud virulentsus ja seega hõlmab saadud nakkus vähem rakke

inimese kehas kuid piisav viiruse antigeenide vastase immuunvastuse ja immunoloogilise mälu

tekkeks.

3. Geneetilised vaktsiinid seevastu võivad levida väga erinevatesse kudedes kus

immuunvastuse tekkimine toob kaasa sümptomaatilise kahjustuse. Näiteks nii Pfizeri kui

Moderna vaktsiinist pärinevat ogavalku on leitud nii südamest kui ajust, kus massiline

ogavalgu tootmine võib esile kutsuda tugeva põletikulise reaktsiooni.

Hilisemad histopatoloogilised leiud kinnitavad dr Polykretise poolt varem oletatud

mehhanismi: "Näiteks kui mRNAd kandvad LNPd jõuaksid südamelihasesse ja selle rakud

toodaksid ogavalku, viiks sellest tulenev põletik kindlasti südamelihase nekroosini, mille ulatus

oleks proportsionaalne kaasatud rakkude arvuga." 69

11. Kas kõrge antikehade tase = kaitse?

Vaktsiinid töötati algselt välja selleks, et aktiveerida üks osa immuunsüsteemist – antikehade

tootmine ehk humoraalne immuunsus. Näiteks kui antikeha kinnitub viirusele, võib see

takistada viirusel rakkudesse sisenemast ja neid nakatamast. Kuid organismi immuunsüsteem

on palju ulatuslikum kui see osa, mida vaktsiin otseselt sihib.

Lisaks humoraalsele immuunsusele on olemas ka rakuline immuunsus, mis hõlmab T-rakke,

makrofaage, loomulikke tapjarakke (NK-rakke) ning keemilisi signaale ehk tsütokiine.

Erinevalt antikehadest, mis toimivad väljaspool rakke, ründavad need rakulised

kaitsemehhanismid nakatunud rakke seestpoolt ja hävitavad need, et takistada nakkuse levikut.

Loomulik nakatumine aktiveerib tavaliselt mõlemad immuunsüsteemi harud. Kui näiteks gripi-

või leetriviirus siseneb hingamisteede kaudu, mobiliseerib organism laiaulatusliku kaitse.

Antikehad blokeerivad vabalt ringlevaid viiruseosakesi ning T-rakud ja makrofaagid

tuvastavad ja kõrvaldavad juba nakatunud rakud. See „kahekordne vastus“ mitte ainult ei

kõrvalda nakkust, vaid loob ka immuunmälu nii B-rakkudes (mis toodavad antikehi) kui ka T-

rakkudes.

69 Polykretis and McCullough (2022) Rational harm-benefit assessments by age group are required for continued COVID-19 vaccination

J Immunol. 2023 Jul;98(1):e13242. doi: 10.1111/sji.13242. Epub 2022 Dec 28. PMID: 38441161; PMCID: PMC9877705.

32

Immunoloogid on juba üle kahekümne aasta hoiatanud, et vaktsiinid tekitavad harva täielikku

„nakkusimmuunsust“. Zürichi Ülikooli Eksperimentaalse Immunoloogia Instituudi teadlase

R. M. Zinkernageli sõnul:

„Me ei ole suutnud välja töötada tõeliselt kaitsvat vaktsiini püsivate infektsioonide vastu, sest

me ei suuda jäljendada ‘nakkusimmuunsust’, mis on pikaajaline ning tekitab kaitsva T- ja B-

rakkude stimulatsiooni muutlike nakkuste vastu ilma haigust või immunopatoloogiat või

tolerantsi põhjustamata.“70

See kehtib eriti krooniliste või püsivate nakkuste puhul, kus pikaealised T-rakulised vastused

on kriitilise tähtsusega. Uuringud näitavad, et pikaajaline rakuline immuunmälu on kestva

kaitse nurgakivi.71 Seevastu antikehade tase langeb aja jooksul ning nende olemasolu ei taga

tingimata immuunsust. Näiteks täheldasid Neidich ja kolleegid, et vaktsineeritud täiskasvanud,

kellel ei olnud mõõdetavaid antikehi, olid siiski suuremas gripiriskis – see viitab sellele, et

pelgalt antikehade olemasolu ei selgita kaitset.72

Mitmed uuringud gripi ja leetrite kohta on seda kinnitanud. 2009. aasta H1N1 gripipandeemia

ajal haigestusid sümptomaatiliselt harvem need isikud, kellel oli tugev T-rakuline vastus,

sõltumata nende antikehade tasemest.73 Samuti sõltub leetritevastane kaitse suurel määral T-

rakkude aktiivsusest, mitte üksnes antikehade olemasolust.74

Need leiud rõhutavad, et vaktsiinid, mis on kavandatud peamiselt antikehade tootmise

stimuleerimiseks, ei pruugi alati pakkuda täielikku või usaldusväärset kaitset.

Vaktsiinide mõju hindamisel on ekslik jätta arvestamata organismi paljud muud

biomolekulaarsed põhimõtted ja funktsioonid. Väide, et vaktsiin võib haigust ennetada ilma

inimese elus esinevaid muid olulisi tervisetegureid arvesse võtmata, on vastuolus mis tahes

objektiivse ja mõõdetava kuldstandardiga nii tervise kui ka haiguse hindamisel. See ei erine

olukorrast, kus inimene võtab C-vitamiini ja ei jää seejärel külmetushaigusesse ning kogu

„teene“ omistatakse üksnes C-vitamiini tarvitamisele – selline järeldus oleks ebateaduslik.

Optimaalse immuunvastuse tekkimiseks ei tohi antigeeni kogus organismis olla väga kõrge ega

kesta pikka aega. (Immunosupressiivse IgG4 tootmine intensiivistub peale booster

vaktsinatsioone). Tolerogeensete protsesside aktivatsioonile (immuunvastuse

mahasurumisele) viitab ka B rakkude ümberlülitumine antikeha isotüüp IgG4 tootmisesse.75

Inimese IgG4 kontsentratsioon seerumis on tavaliselt madalam kui IgG1, IgG2 või IgG3: IgG4

ei aktiveeri komplementi, ei vahendada antikehast sõltuvat tsütotoksilisust ega fagotsütoosi,

seetõttu peetakse seda antikeha isotüüpi antiinflammatoorseks ja toodetakse

immuunaktivatsiooni lôpetamiseks immunosupressiivses keskkonnas.76

70 Zinkernagel RM Protective ‘immunity’ by pre-existent neutralizing antibody titers and preactivated T-cells but not by so-called ‘immunological memory’. Immunological Review 2006, Jun, 211;310-319. 71 Sallusto F, et al. From vaccines to memory and back. Immunity, 2010;33(4), 451–463 72 Neidich SD, et al. Increased risk of influenza among vaccinated adults who are seronegative for influenza antibodies. Clin Infectious Dis,

2017;65(12), 1905–1911. 73 Sridhar S, Begom S, Bermingham A, et al. Cellular immune correlates of protection against symptomatic pandemic influenza. Nature Medicine, 2013;19(10), 1305–1312. 74 de Vries RD, Rimmelzwaan GF. The role of T-cell immunity in measles virus infection. Seminars in Immunopathol, 2016;38(6), 767–

777. 75 Irrgang P, L Lecoanet, S, Kocher K : Class switch toward noninflammatory, spike-specific IgG4 antibodies after repeated SARS-CoV-2

mRNA vaccination 76 P. Jeannin, S. Lecoanet, Y. Delneste, J. F. Gauchat, J. Y. Bonnefoy, IgE versus IgG4 production can be differentially regulated by IL-10.

J. Immunol. 160, 3555–3661 (1998).

33

Ajakirjas Science ilmunud uuring näitas, et anti-spike IgG4 osakaal kogu anti-spike IgG-st

tõusis oluliselt 6 kuud pärast teist mRNA vaktsineerimist ja suurenes veelgi pärast kolmandat

mRNA vaktsineerimist ja/või SARS-CoV-2 variandi läbimurdeinfektsiooni.

IgG4 antikehade arv kõigi ogavalgu-spetsiifiliste IgG antikehade hulgas tõusis keskmiselt

0,04%-lt vahetult pärast teist vaktsineerimist 19,27%-ni mône aja möödudes peale kolmandat

vaktsineerimist.

Samas selgus ka, et seerumi antikehade efektori aktiivsus, mida hinnati antikehast sõltuva

fagotsütoosi või komplemendi aktivatsiooni põhjal, oli pärast kolmandat mRNA annust

väiksem kui pärast teist annust. Kuna antikeha Fc-vahendatud efektorfunktsioonid on

viirusevastase immuunsuse jaoks kriitilise tähtsusega, võivad need tulemused mõjutada

mRNA vaktsiine kasutavate vaktsineerimisrežiimide valikut ja ajastust,77 sealhulgas

revaktsineerimissoovitusi.

See, mis juhtub isikutega, kelle immuunvastus on järgmise ohtliku ülemiste hingamisteede

ogavalgu järjestust sisaldava patogeeniga kokku puutel alla surutud, liigitub aga bioturvalisuse

valdkonda ja nõuab süvendatud analüüsi. (vt. V Riikliku julgeoleku perspektiiv).

12. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: I Meditsiiniline perspektiiv

a) Riskigrupi diferentseerimine ja teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Nakkushaigused ei ohusta kõiki võrdselt.

Riskigrupi diferentseerimine

Riskipõhine lähenemine (vanus, kaasuvad haigused, immuunpuudulikkus, varasemal

kokkupuutel haigustekitajaga saavutatud loomulik immuunsus) on meditsiiniliselt

põhjendatum kui universaalne sekkumine.

Eelmise kriisi näitel vastavalt Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetele

(European Centre for Disease Prevention and Control) on COVID-19 kõrge riskiga

rühmadeks:78

• 60-aastased ja vanemad inimesed;

• pikaajalise hoolduse asutustes elavad inimesed;

• ja inimesed, kellel on tervisehäired, nagu hüpertensioon, diabeet, südame-

veresoonkonna haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja nõrgenenud immuunsüsteem.

Teades, et pole uuritud, kas COVID-19 vaktsiinid peatavad viiruse levikut, samuti SARS-CoV-

2 viirusinfektsiooni kõrge riskiga rühmi, lisaks et iga kehasisene sekkumine toob kaasa alati ka

sekkumisest tulenevad teadaolevad ja teadmata riskid, jääb arusaamatuks, millistele teaduslikel

andmetele põhinedes soovitati COVID-19 vaktsineerimist riskirühma välisele elanikkonnale.

Loomuliku immuunsuse eiramine COVID-19 kriisis oli samuti murekoht, sest juba

läbipõdenud inimesel on loomulik immuunsus ning lisa antigeeni süstimisel ei ole eesmärki

(st. me ei taotle enam haigust ära hoidvat efekti ning antud vaktsiinidel ei olnud ka

viirusekandlust limiteerivat efekti). Küll aga jääb nii antigeeni kõrvaltoimete tekke risk.

77 Fraiman J, Erviti J, Jones M, et al. Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized

trials in adults, Vaccine, Sep 22;40(40), PMID: 36055877 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36055877/ 78 European Centre for Disease Prevention and Control. High-risk groups for COVID-19. https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/high-

risk-groups

34

WHO ja CDC olid seisukohal, et COVID-19 vaktsiinidest saab parema immuunsuse kui

läbipõdemisest. Tõendusmaterjalideks olid eksperdihinnangud ja teada olevalt kaks väikest

CDC poolt rahastatud uuringut, üks 246 nakatunuga CDC uuring.79 Teises CDC poolt

rahastatud uuringus järeldati 144 inimese antikeha tiitri põhjal, et vaktsineerimisest saadav

immuunsus on läbipõdemisest parem.80

Läbipõdemise järgselt on korduvnakatumine ja -haigestumine väga haruldane.81 Seda on

kinnitanud kümned uuringud, meditsiinistatistika ja ka reaalne igapäevane kogemus. Suured

uuringud näitasid juba 2022 aasta alguses, et vaktsiinid annavad läbipõdemisega võrdväärse

kaitse vaid esimese kolme kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Pärast seda on vaktsiinide kaitse

märgatavalt väiksem kui läbipõdemise järgselt.

Tuhandete vaktsineeritute ja läbipõdenute antikehade taset võrrelnud Iisraeli uuringust selgus,

et vaktsineeritute antikehade tase oli esimesel kuul kõrgem kui läbipõdenutel, ent langes

seejärel palju kiiremini kui läbipõdenutel. Kui vaid 10,8% läbipõdenutel oli antikehade tase

alla referentsväärtuse (50 AU/mL) 9 kuu pärast, siis vaktsineeritutest 16,1%-l juba 6 kuu

pärast.82

Suuremahuline Rootsi83 uuring, avaldatud detsembris 2022 ajakirjas Vaccines, käsitles üheksa

miljoni inimese andmeid jälgides Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide efektiivsust 13

kuu jooksul. Omikron tüve ajal muutus vaktsiinide kaitse nakatumise vastu negatiivseks

orienteeruvalt kolm kuud pärast teist vaktsiinidoosi. Vaktsineeritutel oli 11 kuu möödudes ligi

100% suurem risk nakatuda omikroniga kui vaktsineerimata isikutel. Kaitse hospitaliseerimise

vastu: üheksa kuu järel 40%. Kaitse hospitaliseerimise vastu muutus negatiivseks pärast 11 kuu

möödumist kõigi kolme vaktsiini puhul.

COVID-19 leviku peatamiseks ja meditsiinisüsteemi ülekoormuse vältimiseks rakendati

massilist koroonavaktsiinide manustamist enamikes vanuserühmades ja sõltumata kaasuvate

haiguste olemasolust ning haiguse läbipõdemisest ilma kriitikameele ja teaduspõhisuseta.

Seadus peaks võimaldama sihistatud meetmeid, mitte automaatset massimehhanismi.

Teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Vaktsiine võib jaotada steriliseerivateks ja mittesteriliseerivateks, selle järgi, et esimesed

peatavad täielikult viiruse paljunemise organismis, ja on enamasti tehtud süsteemselt levivate

viiruste vastu. Respiratoorseid haiguseid tekitavate viiruste vastased vaktsiinid on valdavalt

mittesteriliseerivad.84 Vaktsiinid, mis ei steriliseeri viirust, jätavad mõned viiruseosakesed ellu.

Just need ellujäänud viirused, mida vaktsiinist indutseeritud antikehad ei tapa, jäävad ellu, et

79 https://trialsitenews.com/nebraska-medicine-declares-natural-immunity-inferior-to-vaccine-but-whats-their-evidence 80 European Centre for Disease Prevention and Control. High-risk groups for COVID-19. https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/high-

risk-groups 81 Gazit S, Shlezinger R, Perez, G et al (2022) Comparing SARS-CoV-2 natural immunity to vaccine-induced immunity: reinfections versus

breakthrough infections. Clinical Infectious Diseases, Volume 75, Issue 1, 1 July 2022, Pages e545–e551,

https://doi.org/10.1093/cid/ciac262 82 Large-scale study of antibody titer decay following BNT162b2 mRNA vaccine or SARS-CoV-2 infection

Ariel Israel, Yotam Shenhar, Ilan Green, Eugene Merzon, Avivit Golan-Cohen, Alejandro A Schäffer, Eytan Ruppin, Shlomo Vinker, Eli Magen

medRxiv 2021.08.19.21262111; doi: https://doi.org/10.1101/2021.08.19.21262111

Now published in Vaccines doi: 10.3390/vaccines10010064 83 Xu Y, Li H, Kirui B, Santosa A, Gisslén M, Leach S, Wettermark B, Vanfleteren LEGW, Nyberg F. Effectiveness of COVID-19

Vaccines over 13 Months Covering the Period of the Emergence of the Omicron Variant in the Swedish Population. Vaccines (Basel). 2022

Dec 5;10(12):2074. doi: 10.3390/vaccines10122074. PMID: 36560484; PMCID: PMC9782222. 84 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins. ISBN:

978-1-45-111783-7.

35

paljuneda. Seetõttu võivad vaktsiinid põhjustada viiruse uute variantide arengut. Teisisõnu

peab viirus arenema, et vältida vaktsiinist põhjustatud immuunsust.85

Kui viirus levib kõrgelt vaktsineeritud populatsioonis, siis hakkab viirus oluliselt rohkem

muteeruma, et põgeneda organismis esinevate antikehade surve eest. Seetõttu tekivad Sars

Cov2 puhul need uued mutatsioonid just ogavalgu piirkondadesse kuhu antikehad seondu-

vad.86 87

Kui vaktsineeritud inimene nakatub, siis tema organismis jäävad eelistatult ellu viiruse

muteerunud variandid, kuna vaktsiiniga sarnased viiruse variandid elimineeritakse antikehade

poolt.88 Õnneks on need geneetilised muutused seni viinud Sars Cov2 viiruse tüvedeni, mis

põhjustavad vähem raskeid haigusi, kuid on siiski väga edukalt levivad. See on vähendanud

tõsiseid haigusi ja surmajuhtumeid, edendades samal ajal laialt levinud loomulikku

immuunsust.

Sars-Cov2 viiruse puhul ei ole vaktsiinipassid ohutud, kuna tegemist on respiratoorse

viirusega. Respiratoorseid haiguseid tekitavate viiruste vastased vaktsiinid on valdavalt

mittesteriliseerivad, kuna immuunsus kujundatakse välja süsteemselt ja

korduvvaktsineerimiste järgselt ringlevad vereseerumis peamiselt SarsCov2 ogavalgu vastased

IgG tüüpi antikehad ja lümfoidsetes organites vastavad spetsiifilised T effektor- ja

regulatoorsed rakud. IgG ja spetsiifiliste T rakkude poolne kaitse ei pääse limaskestadele (sinna

viiakse IgA ja vähesel määral IgM tüüpi antikehad).89 Seega vaktsineeritud inimesel saab

muteerunud SarsCov2 viirus hingamisteede limaskestades paljuneda ja ka teisi inimesi

nakatada. Kuid kui viirus liigub sügavamale kopsu, võib eelnevast vaktsineerimisest olla kasu,

juhul kui viiruse ogavalk ei ole vaktsiini koostises olevast väga erinevaks jõudnud muteeruda

ega tihedatest korduvvaktsineerimistest tekkiv immunosupressioon liiga laiaulatuslikuks

kujuneda.

b) Sekkumise ohutus

Igasuguste meditsiiniliste sekkumiste aluspõhimõte on primum non nocere - ära tekita kahju.

Väite, et vaktsiinid on ohutud, ei saa tugineda asjaolul, et vastupidist pole tõestatud.

Vaktsiinidelt ei nõuta komplekssel kujul uuringuid, mis näitaksid, mis juhtub kehas pärast

nende manustamist. Farmakokineetilised andmed (imendumine, jaotumine, ainevahetus,

eritumine) tervikliku lõpptootega on absoluutne alus, et oleks võimalik ravimi ohutusprofiili

hinnata.

Optimaalse immuunvastuse tekkimiseks on oluline antigeeni kogus, mis COVID-19

vaktsiinide puhul on ogavalk, sest liiga palju antigeeni tekitab olukorra, kus immuunsüsteem

hakkab seda antigeeni tolereerima = immuuntolerants, samas liiga väike antigeeni kogus ei

tekita piisavat immuunvastust.90

85 Imperial College London. Omicron largely evades immunity from past infection or two vaccine doses. Imperial News. https://www.

imperial.ac.uk/news/232698/omicron-largely-evades-immunityfrom- past/

86 Azzi L, Dalla Gasperina D, Veronesi G, et al. Mucosal immune response in BNT162b2 COVID-19 vaccine recipients. EBioMedicine

2022; 75: 103788. 87 Kumar S, Thambiraja TS, Karuppanan K, Subramaniam G. Omicron and delta variant of SARS–CoV–2: a comparative computational study of spike protein. J Med Virol 2022; 94: 1641–49. 88 Elliott P, Bodinier B, Eales O, et al. Rapid increase in omicron infections in England during December 2021: REACT-1 study. Science

2022; 375: 1406–11. 89 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins.

ISBN: 978-1-45-111783-7. 90 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins. ISBN:

978-1-45-111783-7.

36

Vaktsiinist pärinev ogavalku kodeeriv RNA ja rakkudest vabanenud ogavalk ringlevad

organismis kauem pärast vaktsineerimist. Pfizeri esialgsel väitel pidi vaktsiinis sisalduv mRNA

mõjutama ainult süstekohta ümbritsevaid rakke. Samuti väideti et mRNA püsib intaktsena

vaid mõne päeva ja rakkude poolt toodetud ogavalk elimineeritakse ringlusest mõne nädala

jooksul.

Praeguseks on selgunud, et lipiidsetesse nanopartiklitesse (LNP) pakitud RNA võib siseneda

praktiliselt kõikidesse keha rakkudesse ning ogavalku on leitud ringluses nädalaid ja isegi kuid

pärast viimast vaktsineerimiset.

Veebruaris 2022 USA Toidu- ja Ravimiametilt (Food & Drug Administration), edaspidi FDA,

kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi91 põhjal oli Pfizer ja ka FDA teadlikud, vaktsiin

ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva

efektiga (allpool tabelites alla joonitud) toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas

järgmistesse organitesse: neerupealised, luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad,

eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja emakas. Enne vaktsiini turuletulekut, et nõudnud

ametkonnad andmeid, mis organismis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse

ogavalku tootma.

91 FOIA päring 2021-4379 LK 55-56. . Re: FDA FOIA Request 2021-4379; Judicial Watch, Inc. v. U.S. Department of Health and, Human

Services, 21-cv-2418. https://www.judicialwatch.org/wp-content/uploads/2022/03/JW-v-HHS-prod-3-02418.pdf

37

Ohutuse hindamiseks on vajalikud ka läbipaistvad ja usaldusväärsed uuringud . USA senaator

Ron Johnson korraldas 01.11.2021 Washingtonis istungi vaktsiinide ohutuse ja

vaktsiinitüsistuste teemal.92 93 94 Tunnistustest Tunnistustest ilmnes, et vaktsiinitootjad ja USA

terviseasutused on eiranud ja varjanud tõsiseid vaktsiinitüsistusi nii kliiniliste uuringute ajal

kui ka pärast vaktsiinide turule lubamist.

Üheks näiteks on 12-aastane tüdruk Maddie de Garay, kes sandistus Pfizeri kliinilises uuringus,

veetis 2 kuud haiglas ning on tänaseks osaliselt halvatud, vajades ratastooli ja söötmisvoolikut.

Tema 35-st kõrvaltoimest pole väljaande New England Journal of Medicine (NEJM) artiklis,

mis kõnealust uuringut kajastas, mainitud ühtegi.95 Dr Robert Frenck, kes on artikli juhtautor,

oli seejuures detailselt kursis tüdruku haiguslooga.96, 97 Dokumentides, millega Pfizer taotles

FDA-lt erakorralist kasutusluba, on tüdruku kõrvaltoimeks märgitud funktsionaalne alakõhu

valu. Kuidas saame soovitada meie lastele toodet, mille ohutusuuringu käigus terve laps

invaliidistus?

92 https://www.ronjohnson.senate.gov/2021/10/media-advisory-sen-johnson-holds-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates-and-vaccine-

injuries 93 https://rumble.com/vr9ezx-vaktsiinide-tsistused-sundvaktsineerimine.html 94 https://rumble.com/vokrf7-sen.-johnson-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates.html 95 Frenck R, Klein N, Kitchin N et al Safety, Immunogenicity, and Efficacy of the BNT162b2 Covid-19 Vaccine in Adolescents. July 15, 2021 N Engl J Med 2021; 385:239-250 DOI: 10.1056/NEJMoa2107456 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2107456 96 FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021.

https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured 97 Kirjavahetus Stephanie de Garay ja Avindra Nath MD vahel 2021 a. mais.

https://www.sirillp.com/wp-content/uploads/2021/10/Dr-Nath-email_highlighted_Redacted.pdf

38

Väljaande BMJ uurimusest selgub, et ettevõttes Ventavia Research Group läbi viidud Pfizeri

vaktsiini kliinilist uuringut saatsid uuringuprotseduuride süstemaatiline eiramine, lohakas

andmetöötlus, puudused teatatud kõrvalnähtude jälgimisel jne.98 BMJ paljastus ei takistanud

Pfizerit palkamast sama ettevõtet läbi viima järgmisi uuringuid.

COVID-19 vaktsiinide ohutusest veel pikemalt Lisas 2.

c) Nakkuse leviku tegelik mõjutamine e. meetme tõhusus

Meditsiiniline õigustus vaktsineerimisel sõltub sellest, kas meede vähendab nakatumist, rasket

haigestumist või suremust. Kui meede ei vähenda levikut, vaid ainult individuaalset riski,

vähendab levikut või individuaalset riski vaid lühiajaliselt muutudes hiljem oma efektiivsuses

negatiivseks s.t. hoopis kahjustades selle meetme kasutajaid, muutub meetme riiklik

rakendamine, rääkimata selle kollektiivsest sunnist raskemini põhjendatavaks.

COVID-19 vaktsiinide efektiivsus. Eelmises kriisis alustati COVID-19 vaktsiinide

kasutamist s.h. survestamist eeldusel et see aitab viiruse levikut kontrollida ja pandeemia

peatada, kuid lugedes COVID-19 vaktsiinide müügiloa aluseks olevaid kliinilisi uuringuid,

ilmnes, et edasikandumist ei uuritud.

Teema sai laiemalt üldsuse tähelepanu 2022 aasta oktoobris, kui Euroopa Parlamendi Hollandi

saadik Rob Roos küsis,99 kas Pfizer COVID-19 vaktsiini testiti viiruse leviku peatamiseks enne

selle turule tulekut, tunnistas Pfizeri tegevjuht Janine Small Euroopa Parlamendi ees, et Pfizer

ei teadnud, kas nende COVID-19 vaktsiin peatab viiruse levikut.

https://www.news.com.au/technology/science/human-body/pfizer-did-not-know-whether-covid-vaccine-stopped-transmission-

before-rollout-executive-admits/news-story/f307f28f794e173ac017a62784fec414

Vahetult enne massiliste vaktsineetimiste algust ilmusid kaks artiklit, mis veenvalt tõestasid,

et SarsCov2 viiruse läbipôdemise järgselt tekib hea ja püsiv immunoloogiline mälu. Isegi

hooajalised koroonaviiruse-spetsiifilised B-mälurakud aitasid kaasa varajasele SARS-Cov2-

vastasele vastusele (Sokal et al, (2021)100 Haiguse läbipõdemise järgselt täheldati ogavalgu-

spetsiifiliste mälu-B-rakkude küpsemist koos afiinsuse suurenemisega, mis kestis kuni kuus

kuud peale nakkust. Juba see fakt üksinda eeldaks mitte liiga sagedast immuniseerimist.

98 Thacker P D. Covid-19: Researcher blows the whistle on data integrity issues in Pfizer’s vaccine trial BMJ 2021; 375 :n2635

doi:10.1136/bmj.n2635 https://www.bmj.com/content/375/bmj.n2635 99 https://www.news.com.au/technology/science/human-body/pfizer-did-not-know-whether-covid-vaccine-stopped-transmission-before-

rollout-executive-admits/news-story/f307f28f794e173ac017a62784fec414 100 Sokal et al. Maturation and persistence of the anti-SARS-CoV-2 memory B cell response. Cell. 2021 Mar 4;184(5):1201-1213.e14. doi:

10.1016/j.cell.2021.01.050. Epub 2021 Feb 2. PMID: 33571429; PMCID: PMC7994111.

39

COVID-19 läbipõdenutel tõestati kaitsva immuunsuse olemasolu SARS-CoV-2 viiruse tõsise

haiguse vastu vähemalt kaheksa kuud, võib-olla aastaid pärast nakatumist (Dan et al, (2021).101

Gripivaktsiini tõhusus. On olemas olulisi tõendeid selle kohta, et gripi vastu vaktsineerimine

võib muuta inimese vastuvõtlikumaks teiste hingamisteede nakkuste suhtes. 2012. aastal tehtud

topeltpime platseebokontrolliga kliiniline uuring,102 milles võrreldi vaktsineeritud ja

vaktsineerimata isikuid, seab kahtluse alla arusaama, et gripivaktsiini tuleks pandeemia ajal

soovitada. Hongkongi Ülikool jälgis 6-15-aastaste vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste

tervislikku seisundit 272 päeva jooksul. Uuringu järelduse kohaselt ei andnud gripivaktsiin

tervisele kasu. Tegelikult oli vaktsineeritutel 550% kõrgem risk haigestuda mitte-gripiviirustest

põhjustatud hingamisteede nakkustesse. Märkimisväärselt suur arv mitte-gripinakkusi (105

juhtu, sealhulgas koroonaviirus, rinoviirus, koksakiviirus ja ehhoviirus) esines just

gripivaktsiini saanud rühmas võrreldes platseeborühmaga. Tulemused viitavad sellele, et

gripivaktsiini saamine võib suurendada riski nakatuda mõne muu nakkusviirusega, näiteks

COVID-19-ga.

Sarnaselt uuris USA relvajõudude tervisejärelevalve üksus (U.S. Armed Forces Health

Surveillance Branch) Wright-Pattersoni õhuväebaasis gripivaktsiiniga seotud

viirusinterferentsi;103 teisisõnu, kas gripivaktsiin muudab vaktsineeritu vastuvõtlikumaks

teistele, mitte-gripist põhjustatud hingamisteede viirusnakkustele? Uuringu järeldustes märgiti:

„Vaktsiinist tulenev viirusinterferents oli statistiliselt olulisel määral seotud koroonaviiruse ja

inimese metapneumoviirusega.“

On märkimisväärseid viiteid sellele, et vaktsiinitootjate läbiviidud kliinilised uuringud ei

pruugi täpselt kajastada vaktsiinide tegelikku tõhusust. Ning isegi juhul, kui vaktsiini tõhusus

on näidatud, on see sageli lühiajaline ning pakub vaid osalist kaitset. Eelretsenseeritud ajakirjas

Journal of Infectious Diseases avaldatud artikli kohaselt on ainus viis vaktsiinide hindamiseks

analüüsida reaalse elu tingimustes saadud epidemioloogilisi andmeid. Teisisõnu ei suuda või

ei soovi teadlased enne vaktsiini turule toomist piisavalt põhjalikult hinnata selle tõhusust ja

immunogeensust laiemas elanikkonnas.104

Kõige värskem uuring tehti 2026. aasta alguses ja on preprint faasis. Cleveland Clinic viis

2024–2025 gripihooajal läbi suuremahulise uuringu,105 mis hõlmas enam kui 53 000 töötajat.

Seda uuringut peetakse üheks seni kõige põhjalikumaks reaalses elus tehtud gripivaktsiini

tõhususe hindamiseks. Töötajatest üle 43 800 (82%) olid vaktsineeritud ning ligikaudu 9 500

(18%) vaktsineerimata; see võimaldas selget võrdlusgruppi ühe tervishoiusüsteemi sees.

Teadlased jälgisid kuue kuu jooksul molekulaarselt kinnitatud gripijuhtumeid. Selgus, et

gripinakkuse esinemissagedus oli kõrgem vaktsineeritud töötajate seas ning hinnanguline

vaktsiini efektiivsus oli –26,9%. Teisisõnu oli vaktsineeritud isikutel suurem tõenäosus anda

gripi suhtes positiivne testitulemus kui vaktsineerimata kolleegidel. Suur valim, rangelt jälgitud

andmestik ja reaalajas analüüs annavad sellele uuringule tugeva kaalu ning viitavad, et

101 Dan et al. Immunological memory to SARS-CoV-2 assessed for up to 8 months after infection. Science. 2021 Feb

5;371(6529):eabf4063. doi: 10.1126/science.abf4063. Epub 2021 Jan 6. PMID: 33408181; PMCID: PMC7919858. 102 Cowling BJ, Fang VJ, Nishiura H, Chan KH, Ng S, Ip DK, Chiu SS, Leung GM, Peiris JS. Increased risk of noninfluenza respiratory

virus infections associated with receipt of inactivated influenza vaccine. Clin Infect Dis. 2012 Jun;54(12):1778-83. doi: 10.1093/cid/cis307.

Epub 2012 Mar 15. PMID: 22423139; PMCID: PMC3404712. 103 Wolff GG. Influenza vaccination and respiratory virus interference among Department of Defense personnel during the 2017–2018

influenza season. Vaccine. 2020;38(2):350–354. DOI: 10.1016/j.vaccine.2019.10.005 104 McKeown T, Record RG. Reasons for the decline of mortality in England and Wales during the nineteenth century. Population Studies,

1962;16(2), 94–122 105 Effectiveness of the Influenza Vaccine During the 2024-2025 Respiratory Viral Season.

40

gripivaktsiini toimivust ei saa pidada iseenesestmõistetavaks.

13. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: II Teaduslik perspektiiv

a) Tõenduspõhisus

Seadus ei tohi põhineda poliitilisel konsensusel, olla poliitilis-majanduslike huvigruppide poolt

mõjutatud; seadus peab olema kooskõlas teaduslike andmetega.

Tuleb eristada modelleerimist arvutimudelite põhjal, reaalse maailma andmeid, lühiajalisi ja

pikaajalisi tulemusi.

Iga ravisekkumise korral on vajalik informeeritud nõusolek, mis selgitab inimesele nii tema

õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid tõenduspõhiseid riske. Riskid peavad olema

põhjalikult uuritud.

Eelnõu näeb ohtliku nakkushaiguse olukorras kasutatavate meetmetena loobumist

individuaalsest otsustusõigusest ja selle asendamist kollektiivsete sunnimeetmetega, mille

rakendamiseks kaasatakse võimuesindajad. Selline lähenemine on lubatud üksnes olukorras,

kus protseduuri (antud juhul vaktsineerimise) tegemata jätmine toob endaga kaasa suurema

tervisekahju kui selle läbiviimine. Eetiliste vigade vältimiseks peaks see otsus tuginema

vastuvaidlematutele tõenditele, mitte aga ametkondade suvale. Mida teha, kui tõendite

avaldamine on kallutatud, informatsiooni levik piiratud?

3. veebruaril 2026 avaldati Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja kohtukomitee raport106

välismaise tsensuuri ohust, kuidas Euroopa kümme aastat kestnud kampaania ülemaailmse

interneti tsenseerimiseks kahjustab ameeriklaste sõnavabadust. Brüsselist lähtuv tsensuur ja

selle rakendamise sundus “vabatahtlikkuse” sildi all veebi- ja tehnoloogiaettevõtetele on jätnud

oma jälje paljude valdkondade seas ka COVID-19 ja vaktsiinide teemal. Praegune eelnõu

NETSi jõuliste muudatustega sillutab teed totalitarismi suunas.

b) Ebakindlus ja teadmise piirid

Pandeemia ajal oli teadmatus suur.

Seadus peab arvestama teadusliku ebakindlusega.

c) Andmete kvaliteet

PCR, seroloogia, hospitaliseerimise statistika, liigsuremus – kõik vajavad metodoloogilist

kriitikat. Kui andmete tõlgendus on vaieldav, peab seadus olema ettevaatlik.

Oli suur viga võtta COVID-19 pandeemia meetmete kasutuselevõtul aluseks

nakatumiskordaja, mis ilma kontekstita võimaldab haigust näidata ohtlikumana, kui see

tegelikult on. COVID-19-sse nakatumise (positiivne PCR) massilise testimise asemel oleksime

pidanud arvestama hoopis populatsioonis viirusesse haigestumise määraga (PCR+kliiniline

pilt).

106 The Committee on the Judiciary of the U.S. House of Representatives February 3 2026, https://judiciary.house.gov/sites/evo-

subsites/republicans-judiciary.house.gov/files/2026-02/THE-FOREIGN-CENSORSHIP-THREAT-PART-II-2-3-

26.pdf?utm_source=substack&utm_medium=email

41

Kas PCR testide kasutamine nakkusohu markerina oli epidemioloogiliselt õigustatud, sõltus

WHO COVID-19 laborijuhiste kohaselt sellest, kas tulemust tõlgendati kliinilises ja

epidemioloogilises kontekstis. 107

Testi tulemused sõltuvad:

- Ct väärtusest

- testikomplektist,

- kasutatud geenisihtmärgist,

- proovivõtust,

- aparatuurist,

- laborist.

Siit lühiülevaade PCR testitega seotud teadusandmetest:

Bullard et a 2020l.108

Üks esimesi uuringuid, mille leiud näitasid selget Ct-lävendit:

- Viirus oli kultiveeritav ainult proovides, mille Ct <24

- Ühtegi elusat viirust ei kasvatatud Ct >24

- Nakkusvõime vähenes järsult pärast 8. haiguspäeva

La Scola et al., 2020109

Leiud näitasid tugevat korrelatsiooni Ct ja elusa viiruse vahel:

- Ct 13–17: 100% kultiveeritavad

- Ct 33–34: ~12% kultiveeritavad

- Ct >34: viirust ei kasvatatud

Wölfel et al., 2020110

Leiud näitasid, et nakkusvõime määravad ajafaktor ja viiruskoormus.

- Elusat viirust ei suudetud kasvatada pärast 8. sümptomipäeva

- Kultiveeritavus seotud viiruse RNA kogusega

- Madal viiruskoormus (kõrgem Ct) ei andnud kultuuri kasvu

Singanayagam et al., 2020111

Leiud rõhutavad järkjärgulist, mitte absoluutset lävendit.

- Ct <25 → ~70% kultiveeritavad

- Ct 25–30 → ~20–30% kultiveeritavad

- Ct >35 → ~8% või vähem

- Ct >34–35 → nakkusvõime väga harv

Jefferson et al., 2020 (süstemaatiline ülevaade)112

Uurijate järeldus mitme uuringu süsteemse ülevaate põhjal:

- Ct >30 → väga madal tõenäosus elusa viiruse leidmiseks

- Ct >35 → praktiliselt puudub kultiveeritavus

Jaafar et al., 2021113

Väga suure valimiga uuringu leid:

- Ct <25 → 70% kultiveeritavad

- Ct 30 → ~20% kultiveeritavad

107 WHO Laboratory testing guidance (2020–2022) 108 Bullard J et al. Predicting infectious SARS-CoV-2 from diagnostic samples. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa638 109 La Scola B et al. Viral RNA load as determined by cell culture as a management tool. Eur J Clin Microbiol Infect Dis. 2020. DOI:

10.1007/s10096-020-03913-9 110 Wölfel R et al. Virological assessment of hospitalized COVID-19 patients. Nature. 2020. DOI: 10.1038/s41586-020-2196-x 111 Singanayagam A et al. Duration of infectiousness and correlation with RT-PCR Ct values. Euro Surveill. 2020.

DOI: 10.2807/1560-7917.ES.2020.25.32.2001483 112 Jefferson T et al. Viral cultures for COVID-19 infectious potential assessment. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa1764 113 Jaafar R et al. Correlation between 3790 qPCR positives and culture. Clin Infect Dis. 2021. DOI: 10.1093/cid/ciaa1491

3790 proovi analüüs.

42

- Ct 35 → <3% kultiveeritavad

- Ct >35 → praktiliselt null

Kokkuvõtlikult võib öelda, et massiline asümptomaatiline testimine võis muuta

nakkusstatistikat oluliselt moonutatuks iseäranis siis, kui PCR testi kordustsüklite arv (Ct) oli

kõrgem kui 30, kus nakkusohu tegelik tõenäosus oli kas väike või väga väike.

14. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: III Õigusteaduslik perspektiiv

Palume vastava valdkondade esindajatel võimaluse korral analüüsida eelnõud ja leida vastused

järgmistele punktidele:

a) Volitusnormide täpsus

Kas täitevvõimu volitus on selgelt piiritletud? Või on see avatud sõnastusega (“vajaduse

korral”, “olulise ohu korral”)? Mida avaram volitus, seda suurem oht proportsionaalsuse

rikkumiseks.

b) Õigusselgus

Kodanik peab saama aru:

- millal piirang rakendub

- millal see lõpeb

- millistel tingimustel seda vaidlustada

c) Õiguskaitsevõimalused

Kas eelnõus on selgelt määratletud:

- kas isikul on reaalne ja kiire võimalus piirangut vaidlustada?

- kas sundmeetmed on vaidlustamise ajal peatatud?

15. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: IV Põhiseaduslik perspektiiv

Siin on kõige olulisemad punktid:

(1) Kehaline puutumatus (PS § 16, § 18)

Meditsiiniline sekkumine ilma nõusolekuta on üks intensiivsemaid põhiõiguse riiveid.

Vabadus on reegel. Sunnimeede on erand. Riik peab tõendama vältimatut vajadust. Kas riik

tohib survestada ohtliku nakkusohu olukorras nakkusohutus- ja tõrje meetmeid, mis võib

üksikisikule tuua kaasa raske terviserikke või surma?

(2) Vanemlik hooldusõigus (PS § 27)

Kui lapse vaktsineerimine võib toimuda ilma vanema aktiivse nõusolekuta:

tekib konflikt riigi ja perekonna autonoomia vahel; sekkumine peab olema selgelt põhjendatud

lapse huvidega; üldine rahvatervise argument ei pruugi olla piisav, iseäranis olukorras, kus osa

planeeritavatest meetmetest (vaktsineerimine) võib kaasa tuua raske terviserikke või surma.

(3) Südametunnistuse ja usuvabadus (PS § 40)

Kui seadus ei võimalda erandeid, võib riive olla ebaproportsionaalne, eriti kui sekkumine

puudutab sügavalt moraalseid või religioosseid veendumusi, näiteks aborteeritud loodete

kasutamist osade vaktsiinide väljatöötamisel või teistest elusorganismidest pärit geneetilise

materjali olemasolu lõpptootes.

(4) Proportsionaalsus

Selleks, et hinnata näiteks vaktsineerimise kui meetme proportsionaalsust, on vaja teada ühelt

poolt, kui ohtlik on viirus, kelle jaoks see on ohtlik. Teiselt poolt on vaja teada vaktsineerimise

efektiivsust ja samuti vaktsineerimisest tulenevaid ohte.

43

Iga piirangu puhul tuleb vastata neljale küsimusele:

- Kas viirus on ohtlik?

Enne vaktsiinipasside kasutusele võttu oli olemas järgmised andmed, et hinnata, kas COVID-

19 on reaalselt sama ohtlik, kui mudelarvutustes ja kas vaktsineerimine meetmena on

meditsiinisüsteemi potentsiaalseks ülekoormuse vältimiseks vajalik?

• 2020. aasta kevadel esimese COVID-19 laine ajal ei teatud, kui tõsise

nakkushaigusega on tegemist ja vastu võetud meetmed põhinesid matemaatilistel

mudelitel, mitte andmetel.114

• Riikide lukustamist põhjendati hirmutavate prognooside ja mudelitega, mille

kohaselt oleks pidanud esimese laine ajal olema suremus COVID-19 tõttu 100-1000

korda suurem kui tegelikult oli.115

• 2020. aastal, kui ei olnud ei olulisi sulgemisi, maskikohustust ega vaktsineerimist,

suri COVID-19 tõttu Eestis 201 inimest.116 Ülesuremus puudus117

• Enne vaktsiinipasside kasutuselevõttu olemas olevad COVID-19 vaktsiinide

efektiivsusuuringute andmed võimaldasid teadusandmetele tuginedes hinnata,

kui ohtlik on tegelikult COVID-19 ühiskonnale, s.t. milline on risk haigestuda

ja milline on haiguse mõju üldsuremusele. Comirnaty COVID-19 vaktsiini

efektiivsusuuringu118 põhjal on SARS-CoV-2 infektsiooni haigestumise risk

0,88%. Platseebogrupi 18 325-st isikust haigestus 162 inimest (vaktsiinigrupis

8). Absoluutne risk Spikevax COVID-19 vaktsiini efektiivsusuuringu119 põhjal

on mõnevõrra suurem, 1,3%, kus 14 073-st platseebogrupi liikmetest haigestus

185 (vaktsiinigrupis 11).

18.05.2021 Pfizeri poolt FDA-le esitatud C-19 vaktsiini litsentsi taotluses120 on

üldsuremuse andmed alarmeerivad (lk 23) – 21 surma Comirnaty rühmas ja 17 surma

platseeborühmas. Kui vakstsiin oleks ohutu, ei tohiks olla vaktsiini kasutanute seas

üldsuremus suurem võrreldes kontrollgrupiga. Seda enam, kui kontrollgrupi üldsuremuses on

sees ka COVID-19 surmad.

114 https://www.statnews.com/2020/03/17/a-fiasco-in-the-making-as-the-coronavirus-pandemic-takes-hold-we-

are-making-decisions-without-reliable-data/ 115 https://dailysceptic.org/2022/07/10/its-difficult-to-see-how-anyone-could-be-more-wrong-new-code-review-

of-neil-fergusons-amateurish-model/ 116 https://www.err.ee/1608094948/tai-mullu-suri-covid-19-tottu-201-inimest 117 Allikas: Eesti Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV04 118 COMIRNATY ravimi omaduste kokkuvõte. Ravimiregister. https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-

epar-product-information_et.pdf 119 Spikevax ravimi omaduste kokkuvõte. Ravimiregister. https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/spikevax-

previously-covid-19-vaccine-moderna-epar-product-information_et.pdf 120 COMIRNATY Summary Basis for Regulatory Action https://www.fda.gov/media/151733/download?fbclid=IwAR3n-bcLVnAluiU-

319MM_W0V2BnuYEzV7b4rKJtzKC6A-GlDSOCjw8KmKY

44

Kokkuvõtlikult näeme COVID-19 vaktsiinide efektiivsusuuringute põhjal, et SARS-CoV-2

infektsiooni pre-alfa ja alfa tüve ringluse ajal jääb haigestumise risk 0,88-1,3% vahele.

Haigestunuteks loeti uuringutes lisaks positiivsele PCR testile ka COVID-19 kliinilise

pildi/sümptomaatika olemasolu.

• Ajalooliselt oleme Eestis rahulikult üle elanud ülemiste hingamisteede

infektsioonhaiguste puhangud, kus nädalaga on Eestis haigestunud ka ligi 20

000 inimest,121 ilma massiivset kahju tekitamata nii riigi majandusele,

haridusele kui elanikkonna vaimsele tervisele.

- Sobivus ehk kas meede aitab eesmärki saavutada?

Kohustusliku vaktsineerimise pooldajad väitsid COVID-19 kriisis, et vaktsiinid

takistasid viiruse edasikandumist, mis toetas justkui eetilist põhjendust kohustuste

kehtestamiseks: teiste kaitsmist. Ent teadusandmete lisandudes sai üha selgemaks, et

COVID-19 vaktsiinid pakkusid nakkuse vastu parimal juhul osalist ja ajutist kaitset,

mis mõne kuu möödudes järsult vähenes122 123 ning nende mõju edasikandumise

vähendamisele oli piiratud.124 125 CDC kohaselt: „Igaüks, kellel on Omikroni nakkus,

sõltumata vaktsineerimisstaatusest või sellest, kas tal esinevad sümptomid või mitte,

võib viirust teistele edasi kanda.“ 126

- Vajalikkus ehk kas leebemat alternatiivi ei ole?

- Mõõdukus ehk kas kahju ei ole suurem kui kasu?

Kui ühele neist küsimustest on vastus “ei”, ei ole meetme kasutamine õigustatud.

Eelmises COVID-19 kriisis kasutatud mRNA vaktsiinide teaduslikult tõestatud kahjulikest

toimetest täpsemalt Lisas 2.

16. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: V Riikliku eelarve perspektiiv

Riigi ressursse mõjutavad otsused peavad toetuma kulude ja tulude ning kasu ja riski

analüüsidele. Analüüsides kasutatud andmed peavad olema viidatud ja kontrollitavad.

Kulude ja tulude analüüsiks on vaja teada, kui mitu inimest tuleb vaktsineerida, et hoida ära

üks surmajuhtum või raske haigestumine.

Ühendkuningriigi andmete põhjal tuli COVID-19 kriisi ajal üle 80-aastaste puhul vaktsineerida

7300 inimest, et ära hoida üks omikron tüve poolt põhjustatud surmajuhtum.127 128

121 Jaan Väljaots “Nädalaga jäi haigeks 20 000 inimest”; Eesti Päevaleht 02.02.200. https://epl.delfi.ee/artikkel/50820048/nadalaga-jai-

haigeks-20-000-inimest 122 Andrews N , Stowe J , Kirsebom F . Covid-19 vaccine effectiveness against the omicron (B.1.1.529) variant. N Eng J

Med.doi:10.1056/NEJMoa2119451 123 Accorsi EK , Britton A , Fleming-Dutra KE , et al . Association between 3 doses of mRNA COVID-19 vaccine and symptomatic

infection caused by the SARS-CoV-2 omicron and delta variants. JAMA 2022;327(7):639–51.doi:10.1001/jama.2022.0470

pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/35060999 124 Singanayagam A , Hakki S , Dunning J , et al . Community transmission and viral load kinetics of the SARS-CoV-2 delta (B.1.617.2)

variant in vaccinated and unvaccinated individuals in the UK: a prospective, longitudinal, cohort study. Lancet Infect Dis 2022;22(2):183–

95.doi:10.1016/S1473-3099(21)00648-4 pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/34756186 125 Boucau J , Marino C , Regan J , et al . Duration of shedding of culturable virus in SARS-CoV-2 omicron (BA.1) infection. N Engl J Med

2022;387(3):275–7.doi:10.1056/NEJMc2202092 pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/35767428 126 Centers for Disease Control and Prevention. Omicron variant: what you need to know. Available:

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/variants/omicron-variant.html [Accessed 20 Aug 2022]. 127 Curing the pandemic of misinformation on COVID-19 mRNA vaccines through real evidence-based medicine – Part 2

Aseem Malhotra Journal of Insulin Resistance vol: 5 issue: 1year: 2022 doi: 10.4102/jir.v5i1.72

https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71 128 Dr Aseem Malhotra joins Dan Wootton to discuss a new Covid study. https://www.youtube.com/watch?v=z5uyYSkPVng

45

Lisaks on kasu ja riski analüüsiks vaja analüüsida tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedust.

Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute täpsem analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli

tõenäolisem saada vaktsineerimisest raske kõrvaltoime, kui sattuda COVID-19 tõttu

haiglasse.129

Tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus on selle analüüsi põhjal 1/800, aga päriselus veelgi

kõrgem.130 COVID-19 kriis näitas, et haiguse risk ei ole hiljem sama, mis varasemate tüvede

puhul. Kui enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud, on nad kaitstud raske haiguse vastu.

Tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik COVID-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata

riskigrupi välisest populatsioonist, kuid meie ametkonnad soovitavad seda endiselt.

Vaktsiinidega kaasnevaid terviseriske on käsitletud Lisas 2.

Täiesti eraldi teema on eellepingud vaktsiinitootjatega. Siinkohal on oluline vastata

küsimusele, kas eelmises kriisis Eestile määratud vaktsiinide arv vastas reaalsele vajadusele.

17. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: VI Riikliku julgeoleku perspektiiv

Riiklik julgeolek ei tähenda ainult sõjalist kaitset. See on terviklik süsteem, kus sõjaline,

majanduslik, tervise-, bioloogiline-, küber- ja ühiskondlik turvalisus on omavahel tihedalt

seotud. Analüüs mRNA vaktsiinide masskasutuse kohta riikliku julgeoleku perpektiivist

lähtuvalt ja asjakohaste järelduste tegemine jääb siseriikliku julgeoleku vastutusalasse.

Toome siinkohal välja teadusuuringud, mida on jõuliselt tühistatud, ehkki nende sisu nõuab

kõrgendatud tähelepanu.

Sõjaline julgeolek

Riigikaitse ja kaitseväe võimekus on otseses ohus, kui me kasutame kaitsejõududesse

kuuluvatel inimestel tooteid, mis võivad ohustada tervist. mRNA COVID-19 vaktsiinid võivad

tõestatult tekitada kahju. Ogavalgu toksilisusest täpsemalt Lisas 2.

Sisejulgeolek

Sisejulgeoleku perspektiivist on olululine analüüsida iseäranis põhjalikult nende toodete

ohutusprofiili, millede arendustegevust on rahastatud mõne teise riigi sõjalisest huvist131 ja

eelarvest. 2014 aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklist132 selgub, et mRNA vaktsiinide

arendusuuringuid on alates 2013. aastast rahastanud USA kaitsejõud.

129 Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi, Serious adverse events of

special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40, Issue 40, 2022, Pages 5798- 5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036 130 USA senaator Ron Johnsoni korraldatud istung teemal „COVID-19 Vaccines: What They Are, How They Work, and Possible Causes of

Injuries“. 07.12.2022 Washington. https://rumble.com/v1ze4d0-covid-19-vaccines-what-theyare-how-they-work-and-possible-causes-of-

injuri.html

131 Declassified CIA documents reveal that in 1952, U.S. intelligence officials exploring chemical methods to influence and control human

behavior. https://www.cia.gov/readingroom/docs/SPECIAL%20RESEARCH%20FOR%20ARTI%5B12885524%5D.pdf 132 Nik Spencer/Nature; Adapted from U. Şahin et al. Nature Rev. Drug Discov. 13, 759–780 (2014)

46

Vältimaks tulevasi puhanguid, peame paremini mõistma koroonaviiruse põhjustatud epideemia

päritolu. Peamine küsimus peaks siin olema: milline on viiruse genoom, kas see on

loodustekkeline? Sellele küsimusele otsis vastust Prantsuse Nobeli preemia laureaat, prof. Luc

Montagnier koos kolleegidega.133

Montagnier’ järeldused avaldati 2020. aasta juulis artiklis,134 milles ta koos kaasautori Jean-

Claude Perez’ga esitas hüpoteesi, et COVID-19 genoom on „osaliselt sünteetiline“. Artiklis

kirjeldatakse 16 genoomi fragmenti, mis näivad pärinevat HIV-1, HIV-2 ja nendega seotud

viirustest, samuti ühte Plasmodium yoelii’ga seotud fragmenti. Autorid märkisid ka, et 12 neist

elementidest paiknes kahes COVID-19 geenis: ORF1ab-geenis, mis toodab viiruse

replikatsiooni ja töötlusega seotud mitte-struktuurseid valke, ning S-geenis, mis kodeerib

koroonaviiruse ogavalku, võimaldades viirusel rakkudesse siseneda. Nende funktsionaalsete

geenide muutused võivad mõjutada viiruse toodetavaid valke.

Uurimisrühma analüüs SARS-CoV-2 genoomist järeldas, et viirus oli „manipuleeritud“. Lisaks

klassikalisele koroonaviiruse mustrile, mis sarnaneb nahkhiirtel leitud viirustega, tuvastas

meeskond geneetilisi järjestusi, sealhulgas HIV järjestusi, seega viirust, mille avastamises

professor osales ja mida ta suure osa oma karjäärist uuris.

Artiklis, mis kirjeldab teleintervjuud (lingid algsele intervjuule ei ole leitavad) Prantsuse

telekanalile CNews, väitis prof. Montagnier, et viirus ei ole täielikult looduslikku päritolu. Ta

kirjeldas viirust kui „rekombinantset“ ning hoiatas, et teadlased peavad järgima uurimistöö

eetilisi reegleid, et vältida tulevasi pandeemiaid. Intervjuu avaldati ning professor Montagnier

suri vähem kui kaks nädalat hiljem, 8. veebruaril 2022.

Montagnier selgitas, et mitme lühikese HIV järjestuse lisamine 30 000 nukleotiidist

koosnevasse koroonaviiruse RNA ahelasse välistab loodusliku mutatsiooni või

kombinatsiooni. Ta nimetas seda „hoolikaks tööks“, professionaalse molekulaarbioloogi

tehtuks. Ta selgitas, et SARS-CoV-2 genoomis ei ole piisavalt HIV materjali, et moodustada

täielikku HIV valku, kuid piisavalt osalise valgu või antigeeni loomiseks. Tema sõnul oleks

133 professor Luc Montagnier https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/2008/montagnier/facts/ 134 Perez, J. C., Montagnier, L. COVID-19, SARS And Bats Coronaviruses Genomes Peculiar Homologous RNA Sequences. International

Journal of Research -GRANTHAALAYAH, 07.07.2020. DOI: https://doi.org/10.29121/granthaalayah.v8.i7.2020.678

47

huvitav uurida, kas COVID-19-st paranenud inimestel on tekkinud antikehi mõne sellise HIV

valgu vastu.

Professor märkis ka, et viiruse muteerumisel on HIV järjestused peaaegu täielikult kadunud,

mis on ootuspärane kunstlike lisandite puhul, kuna need ei anna viirusele evolutsioonilist eelist.

„Loodus armastab harmooniat,“ ütles Montagnier. Ta tõi välja, et SARS-CoV-2 genoomi

teemaliste uuringute tulemusi on püütud „varjata“. Ta viitas India uurimisrühmale, kes avaldas

sarnaseid järeldusi, kuid oli sunnitud oma töö tagasi võtma.135 Nimetatud uuring ei läbinud

eelretsenseerimist. Montagnier mainis ka teisi töörühmi, kes teevad sarnast tööd, kuid hoiavad

madalat profiili. Ta arvas, et oma vanuse ja Nobeli laureaadi staatuse tõttu sai ta vabamalt

tegutseda.

Manipuleeritud geenide olemasolu SARS-CoV-2 genoomis tekitab muret COVID-19

vaktsiinide osas, eriti kuna mitmed vaidlusalused piirkonnad paiknevad ogavalgu geenis, mida

vaktsiinides kasutatakse. Montagnier oli avalikult kriitiline COVID-19 vaktsineerimise suhtes.

Ta rõhutas vaktsineerimise võimalikku rolli evolutsioonilise surve tekitamisel viirusele, viitas

antikehast sõltuvale võimendusele ning nimetas ülemaailmset vaktsineerimisprotokolli

„vastuvõetamatuks veaks“.

Montagnier arvas, et kuigi viiruse päritolu on huvitav, on keskne küsimus „mis saab meist

kõigist?“. Ta väljendas lootust, et viirus nõrgeneb mutatsioonide kaudu ning rõhutas vajadust

järgida teadusuuringute eetilisi põhimõtteid.

Veel mõningaid teemaga seotud artikleid:

- Weill Cornelli teadlased leidsid, et mRNA COVID-19 vaktsiinid stimuleerivad

latentselt nakatunud rakkudes HIV RNA tootmist, ilma et see aktiveeriks tugevat

immuunvastust HIV vastu. Uuring avaldati ajakirjas Nature.136

- Judicial Watch esitas hagi137 NIH rahastuse ja muude dokumentide saamiseks, mis on

seotud Hiina Wuhani Viroloogiainstituudiga. FOIA nõudel avaldatud 280 dokumendist

selgus,138 et USA avalik rahastamine, mis jõudis Wuhani viroloogiainstituuti, oli osa

nahkhiirtelt pärineva koroonaviiruse uuringute mitmekeskuselisest uurimisest.

Laiemalt võttes püüdis valitsus luua „globaalset bioohutussüsteemi“ ja Hiina Wuhani

labor oli lihtsalt „piirkondlik sõlmpunkt“. USA valitsus toetas riiklike allergia- ja

nakkushaiguste instituutide (NIAID) kaudu programmi „Nahkhiirte koroonaviiruse

hädaolukorra riski mõistmine“, maksumusega umbes 3,7 miljonit dollarit; sellega

seotud riike on üle Aasia, eelmainitud Wuhanist Hiinas kuni Tai, Kambodža, Laose,

Vietnami, Malaisia, Indoneesia ja Myanmarini.

- FBI algatas uurimise NIH toetuste kohta, mis rahastasid koroonaviiruse uuringuid

Wuhani laboris.139

135 Pradhan et al., Preprint server. WITHDRAWN Uncanny similarity of unique inserts in the 2019-nCoV spike protein to HIV-1 gp120

and Gag. doi: https://doi.org/10.1101/2020.01.30.927871 136 SARS CoV-2 mRNA vaccination exposes latent HIV to Nef-specific CD8+ T-cells Stevenson, E.M., Terry, S., Copertino, D. et al. SARS CoV-2 mRNA vaccination exposes latent HIV to Nef-specific CD8+ T-cells. Nat Commun 13, 4888 (2022). https://doi.org/10.1038/s41467-

022-32376-z 137 Judicial Watch Sues for NIH Funding and Other Records Tied to China’s Wuhan Institute of Virology . Press release 23.03.2021

https://www.judicialwatch.org/nih-wuhan/ 138 JW v HHS NIAID Wuhan June 2021 00696 https://www.judicialwatch.org/documents/jw-v-hhs-niaid-wuhan-june-2021-00692/ 139 FBI launched 'inquiry' into NIH grant funding coronavirus research at Wuhan lab https://kfoxtv.com/news/nation-world/fbi-launched-

inquiry-into-nih-grant-funding-coronavirus-research-at-wuhan-lab

48

Avalik kord ja turvalisus

Siia alla käib muuhulgas terrorismi- ja äärmustevastane tegevus. Eelmises kriisis survestatud

mRNA vaktsiinide julgeoleku teemalisi arutelusid on lihtne tembeldada ilma andmetesse

süüvimata vandenõuteooriateks või libainformatsiooniks. Pime usaldus ametkondade vastu ja

siseriiklik julgeolek ei lähe aga omavahel kokku. Oluline on kriitiliselt ja neutraalselt töötada

läbi tegelikud nii preprint faasis kui eelretsenseerituna avaldatud teadusandmed ja veenduda,

kas eeldused ja uskumused mRNA vakstsiinide ohutuse osas peavad paika. Huvi korral on

võimalus tutvuda peavoolule vastanduvate seisukohtadega mRNA vaktsiinide ohutuse teemal:

- Kolmes USA osariigis on esitatud eelnõu, mis keelab mRNA vaktsiinide tootmise,

omandamise, omamise või levitamise. Tennessee senaator Janice Bowling senati

seaduseelnõu 1949 ehk „mRNA biorelvade keelustamise seaduse“,140 mis keelab

mRNA süstide ja toodete tootmise, omandamise, omamise või levitamise – mis on

Tennessee massihävitusrelvade seaduse kohaselt karistatav B-klassi kuriteona.

See on kolmas omataoline lisaks eelnevatele: Arizona Bill HB 2974 (esindaja Rachel

Keshel)141 ja Minnesota Bill HF 3219 (esindaja Shane Mekeland).142

- Dr Boyle, keda peetakse üheks maailma juhtivaks bioloogiliste relvade

õiguseksperdiks, esitas vandetunnistuse Florida kohtuasjas, mille omakorda esitas dr

Joseph Sansone ja mis puudutab erakorralist petitsiooni eesmärgiga keelata Florida

osariigis „COVID-19 süstide“, „COVID-19 nanoosakeste süstide“ ja „mRNA

nanoosakeste süstide“ levitamine.143

Hagiavaldustes väidetakse, et „COVID-19 süstide“, „COVID-19 nanoosakeste süstide“

ja „mRNA nanoosakeste süstide“ levitamine rikub järgmisi reegleid: bioloogilised

relvad 18 USC § 175; relvad ja tulirelvad § 790.166 Fla. Stat. (2023); föderaalne

riigireetmise kuritegu 18 USC § 2381; riigireetmine § 876.32 Fla. Stat. (2023);

kodumaine terrorism, 18 USC § 2331; Terrorism § 775.30 Florida osariik (2023); mõrv

§ 782.04 (1)(a) Florida osariik (2023); ja genotsiid 18 USC §1091; Florida

narkootikumide ja kosmeetika seadus § 499.005 (2) Florida osariik (2023); pettus §

817.034 Florida osariik (2023); kaasosaline pärast fakti § 777.03 Florida osariik (2023);

ja Florida meditsiinilise nõusoleku seadus § 766.103 Florida osariik (2023).

Harvardi haridusega õigusteaduse professor dr Francis Boyle, kes koostas 1989. aasta

bioloogiliste relvade ja terrorismivastase seaduse, mille mõlemad Kongressi kojad

ühehäälselt vastu võtsid, esitas vandetunnistuse, milles väidetakse, et COVID-19 süstid

ja mRNA nanoosakeste süstid rikuvad tema koostatud seadust. Dr Boyle väitis, et

„COVID-19 süstid”, „COVID-19 nanoosakeste süstid” ja „mRNA nanoosakeste

süstid” on bioloogilised relvad ja massihävitusrelvad ning rikuvad bioloogiliste relvade

seadust 18 USC § 175; relvad ja tulirelvad § 790.166 Fla. Stat. (2023).

Poliitiline ja põhiseaduslik julgeolek

Meie hinnangul võib eelnõu ohtu seada demokraatlike institutsioonide toimimise. Vajalik oleks

oma ala ekpertide selleteemaline põhjalik analüüs.

140 Bill Text: TN SB1949 | 2025-2026 | 114th General Assembly | Draft https://legiscan.com/TN/text/SB1949/2025 141 Bill Text: AZ HB2974 | 2026 | Fifty-seventh Legislature 2nd Regular | Introduced https://legiscan.com/AZ/text/HB2974/2026 142 Bill Text: MN HF3219 | 2025-2026 | 94th Legislature | Introduced https://legiscan.com/MN/text/HF3219/2025 143 In The Supreme Court Of Florida Case No.: SC24 03.03.2024 https://acis-api.flcourts.gov/courts/68f021c4-6a44-4735-9a76-

5360b2e8af13/cms/case/0f286d7b-ed19-4e35-b5ed-a58d26d2cfdd/docketentrydocuments/42db21c6-6c96-44fe-885c-bd5ddbcb1cfc

49

Õigusriik ja võimude lahusus

Siin on oluline teada, millised on vaktsiinitootjate ja riigi vahel sõlmitud lepingutingimused?

Eelmises kriisis Pfizer’i ja erinevate riikide vahel sõlmitud lepingud on tekitanud palju

murekohti,144 muuhulgas seda, kas lepingu sõlmimisel on riik kohustatud kaitsma oma rahva

või vaktsiinitootja huve?

Tervisejulgeolek

Eelmise kriisi näitel võib nakkushaiguste seirest ja tõrjest saada suurem oht tervisejulgeolekule

kui nakkus, mille eest seiret ja tõrjet teostatakse. Selleks, et me ei kordaks tulevikus eelmises

kriisis tehtud vigu, tuleb eelmises kriisis kasutatud meetmeid analüüsida süüvides ka

vastandlike seisukohtade aluseks olevasse dokumentatsiooni.

Küberturvalisus ja infosüsteemide kaitse

Eelnõu vajab põhjalikumat analüüsi andmekaitse seisukohast. Kuidas tagatakse isiklike

terviseandmete turve?

Informatsiooniline julgeolek

Eelnõu on koostatud eeldusel, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed. Informatsiooniline

julgeolek tähendab muuhulgas seda, et ohuandmed, mis tõestavad vastupidist, avastatakse

võimalikult vara ja neile reageeritakse. Seda pole siiani toimunud.

Desinformatsiooni vastane võimekus

Mis saab siis, kui desinformatsiooni vastu võitlejatest saavad desinformatsiooni levitajad? Siin

on oluline roll meediakeskkonna usaldusväärsusel. Ajalugu on näidanud, et skeptilised,

kahtlevad, kritiseerivad hääled kas naeruvääristatakse, vaigistatakse või tühistatakse. Avalik

arutelu peaks ideaalis olema kaitstud välismõjutuste eest.

Sotsiaalne ja ühiskondlik julgeolek

Eelmine kriis mõjus laastavalt ühiskondlikule sidususele tekitades lõhe vaktsiinidesse uskujate

ja vaktsineerimise osas skeptiliste vahel.

Usaldus riigi vastu püsib, kui riiklikud otsused põhinevad kallutamata teadusel.

Seda, kuidas eelnõus kirjedatud survemeetmed mõjuvad elanikkonna vaimsele tervisele,

peaksid analüüsima vastavad erialaspetsialistid.

144 https://www.citizen.org/article/pfizers-power/

50

LISA 2

COVID-19 vaktsiinidega seotud ohutusküsimused

Veebruaris 2022 USA Toidu- ja Ravimiametilt (Food & Drug Administration), edaspidi FDA,

kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi145põhjal oli Pfizer ja ka FDA teadlikud, vaktsiin

ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva

efektiga toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas järgmistesse organitesse: neerupealised,

luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad, eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja

emakas. Mitte keegi ei tea, mis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse ogavalku

tootma.

mRNA vaktsiinide puhul hakkavad rakud, kuhu nanolipiididesse pakitud mRNA satub,

tootma kehale võõrast valku, millele omakorda reageerib meie immuunsüsteem. Enne mRNA

vaktsiinide kasutusele võtmist oleks pidanud välja selgitama järgnevad ohutusega seotud

aspektid:

1) Kui kaua jäävad rakud kehale võõrast valku tootma?

2) Mis toimub kudedes, kui immunsüsteem hakkab hävitama võõrvalke tootvaid koerakke?

3) Milline on mRNA toodete potentsiaal põhjustada või intensiivistada

autoimmuunhaiguseid?

Kuidas satub ogavalk lihasest vere- ja lümfiringesse?

mRNA vaktsiinidesse on sisse viidud topeltproliini (2P) mutatsiooni, mis ankurdab täispika

ogavalgu rakupinnale, samuti stabiliseerib ogavalgu fusioonieelses olekus, mis ei saa seonduda

ACE2-ga. Vaktsiinist pärit ogavalgu osa pääseb vereringesse kui kehas olevad proteaasid

lõikavad S1-S2 ühenduse (vabaneb S1). Samuti pääseb ogavalk süstepiirkonnast vereringesse,

kui ogavalku tootvad rakud tapetakse immuunrakkude või komplemendi (klassikalise tee)

poolt.

Praeguseks on selgunud, et lipiidsetesse nanopartiklitesse (LNP) pakitud RNA võib siseneda

praktiliselt kõikidesse keha rakkudesse ning ogavalku on leitud ringlusest nädalaid ja isegi kuid

peale viimast vaktsineerimiset. Ogavalku on näiteks leitud entsefaliiti põdevate inimeste

ajust146 ja korduva mRNA vaktsiini manustamise tagajärjel tekkinud immunosupressioonist

põhjustatud vöötohatiskahjustustes.147 Juba 2023 aastal avaldatud uuring näitas, et ogavalku

kodeeriv mRNA oli inimese veres tuvastatav kuni 28 päeva pärast vaktsineerimist.148 Nii

mRNA-d kui ka ogavalku on leitud lümfisõlmedest rohkem kui 60 päeva pärast

vaktsineerimist.149 Vaktsiinist pärinevat täispikka ogavalku on ka teised autorid leidnud

ringlemas inimeste veres150 ja seda on tuvastatud rinnapiimas.151

145 FOIA päring 2021-4379 LK 55-56. . Re: FDA FOIA Request 2021-4379; Judicial Watch, Inc. v. U.S. Department of Health and, Human

Services, 21-cv-2418. https://www.judicialwatch.org/wp-content/uploads/2022/03/JW-v-HHS-prod-3-02418.pdf 146 Mörz M. A case report: multifocal necrotizing encephalitis and myocarditis after BNT162b2 mRNA vaccination against COVID-19.

Vaccine. 2022;10:1651. 147 Yamamoto, Adverse effects of COVID-19 vaccines and measures to prevent them, Virology Journal (2022) 19:100

https://doi.org/10.1186/s12985-022-01831-0 148 Castruita JAS, Schneider UV, Mollerup S (2023) SARS-CoV-2 spike mRNA vaccine sequences circulate in blood up to 28 days after

COVID-19 vaccination, Joutrnal of Pathology, Microbiology and immunology, https://doi.org/10.1111/apm.13294 149 Röltgen et al., 2022, Cell 185, 1025–1040 March 17, 2022 ª 2022 The Authors. Published by Elsevier Inc.

https://doi.org/10.1016/j.cell.2022.01.018 150 Ogata et al 2022, Clinical Infectious Diseases, Volume 74, Issue 4, 15 February 2022, Pages 715–718,

https://doi.org/10.1093/cid/ciab465 151 Nazeeh et al, 2022, JAMA Pediatr. 2022;176(12):1268-1270. doi:10.1001/jamapediatrics.2022.3581,

https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2796427

51

Mis patoloogiat organismis ringlev ogavalk põhjustab?

Ringlev ogavalk seondub veresoonte siseseina vooderdavate endoteeli rakkude ACE2

retseptoriga, põhjustades endoteeli düsfunktsiooni, sealhulgas lämmastikoksiidi (NO)

biosaadavuse vähenemist, oksüdatiivset stressi, endoteeli kahjustusi. Alanenud NO tase

indutseerib veresoonte kokkutõmbumist, leukotsüütide adhesioonimolekulide (VCAM1 ja

ICAM1) tootmist ja hüübimisfaktorite (TF ja ICAM1) ekspressiooni

S valgu intravenoosne manustamise tagajärjel suureneb lisaks adhesioonimolekulide

tootmisele ka põletikku tekitavate (proinflammatoorsete) tsütokiinide (TNFα, IL-1β ja IL-6)

ekspressioon kopsudes, maksas, neerudes ja silmas. Silmas väheneb ka võrkkesta kapillaaride

barjäärifunktsiooni.152

Seega on ainuüksi ringlev ogavalk nii põletikku kui trombe tekitav faktor.

Näiteks 2025 oktoobris ajakirjas Medical Virology avaldatud uuringus leiti priooni-laadsed

amüloidseid mikrotrombe et nii vaktsineeritud (45) kui vaktsineerimata (4) pika COVID-i

patsientidel (LC) .153

Millest räägivad olemasolevad lahanguandmed?

Põhjalik ülevaade154Prof Burkhardt (patoloog) poolt. Ettekande põhal on tehtud artikkel.155

Immunohistokeemiliselt on võimalik eristada, kas ogavalgust tekitatud organkahjustus on

vaktsineerimise või viiruse läbipõdemisest tingitud.

Viirusega nakatunud rakud ekspresseerivad kõiki viiruse valke, sealhulgas ogavalku ja

nukleokapsiidset valku. Seevastu mRNA-l põhinev COVID-19 vaktsiinid (nagu ka

adenoviirusvektoritel põhinevad vaktsiinid, mida toodab AstraZeneca ja Janssen) kutsub esile

ainult ogavalgu ekspressiooni.151, 152

152 Robles JP, Zamora M, Adan-Castro E, The spike protein of SARS-CoV-2 induces endothelial inflammation through integrin α5β1 and

NFκB signaling , JBC, 2022 Mar;298(3): https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35143839 153 Thierry AR, Usher T, Sanchez C, Turner S, Venter C, Pastor B, Waters M, Thompson A, Mirandola A, Pisareva E, Prevostel C,

Laubscher GJ, Kell DB, Pretorius E. Circulating Microclots Are Structurally Associated With Neutrophil Extracellular Traps and Their

Amounts Are Elevated in Long COVID Patients. J Med Virol. 2025 Oct;97(10):e70613. doi: 10.1002/jmv.70613. PMID: 41036702; PMCID: PMC12489976. 154 Prof. Dr. Arne Burkhardt. Pathology of vaccine deaths and vaccine injuries | After the evidence now first proof. March 11, 2022.

https://odysee.com/@en:a5/Pathology-

Conference_Burkhardt_Presentation_EN_20220311:7?fbclid=IwAR1UuurM_CdCDXHCBRnMczu8_3azn-

JV7uYOnzVpSIzDu0xVWVpWPm_VX-o 155 Vascular and organ damage induced by mRNA vaccines: irrefutable proof of causality Michael Palmer, MD and Sucharit Bhakdi, MD.

https://doctors4covidethics.org/wp-content/uploads/2022/08/causality-article.pdf

52

Joonisel on kujutatud terve südamelihas ja lümfotsüütiline müokardiit. Paremal - ühest

lahkamisest võetud südamelihase proov. Lihaskiud on lahti ühendatud ja lagunevad ning neid

ümbritsevad sissetungivad lümfotsüüdid. 151, 152

Lümfotsüütide infiltratsioon ja proliferatiivne põletik kopsukoes. 151, 152

Vasakul - näeme tervet kopsu õhuga täidetud ruumidega (alveoolidega), mis on piiritletud

õrnad alveolaarsed vaheseinad sisseehitatud verega täidetud kapillaaridega. Näeme ka mõnda

suuremat veresoont.

Paremal - lümfotsüütide poolt täidetud kopsukude. Õhuga täidetud ruumid on suures osas

kadunud ja täitunud armide (side)koega. Sellel vaktsiini saanud patsiendil oli ilmselgelt olnud

väga suuri hingamisraskusi.

Joonisel on jukutatud bonhiaalbiopsia leid ogavalgu ekspressioonist üheksa kuud peale

COVID-19 vaktsineerimist. 151, 152

53

COVID-19 infektsioon, vaktsineerimine ja vähk

Iga immuunvastus algatab ka effektorrakke reguleerivad rakud (T-reg, B-reg jt) sest

immuunvastuse edukas lõpetamine on sama tähtis kui algatamine. Suur kogus võõrantigeeni

tekitab suure koguse effektorrakke, nende mahasurumiseks tekitatakse suur kogus

regulatoorseid rakke. Immuunvastuse kulgu mõjutab ka aeg, kui kaua see antigeen organismis

püsib. Kui sama antigeen püsib organismis pikalt (krooniliste viirusinfektsioonide ja kasvajate,

aga ka boostervaktsinatsiooniprogrammide puhul), suureneb regulatoorsete rakkude

osatähtsus. Regulatoorsed rakud suruvad effektorrakke maha nii retseptorvahendatult kui ka

immuunosupressiivsete tsütokiinide kaudu, mõjutades ka muu spetsiifilisusega effektorrakke

ning aidates nii kaasa kasvajatele soodsa mikrokeskkonna edenemisele.

Üha rohkem eelretsenseeritud publikatsioone on teatanud mitmesuguste vähitüüpide

ilmnemisest ajalises seoses COVID-19 vaktsineerimise või nakatumisega. Kõige värskem

eelretsenseeritud uuring156 analüüsis selleteemaliste uuringute olemust ja ulatust perioodil

jaanuar 2020 kuni oktoobrer 2025. Uurijad tõid välja, et enamikes uuringutes dokumenteeriti

hematoloogilisi pahaloomulisi kasvajaid (mitte-Hodgkini lümfoomid, nahalümfoomid,

leukeemiad), soliidtuumoreid (rinna-, kopsu-, melanoom, sarkoom, kõhunäärmevähk ja

glioblastoom) ja viirusega seotud vähkkasvajaid (Kaposi ja Merkeli rakukartsinoom).

Aruannetes kerkis esile mitu korduvat teemat:

(1) olemasoleva indolentse või kontrolli all oleva haiguse ebatavaliselt kiire progresseerumine,

kordumine või taasaktiveerumine,

(2) atüüpilised või lokaliseeritud histopatoloogilised leiud, sealhulgas vaktsiini süstekohtade

või piirkondlike lümfisõlmede haaratus, ja

(3) oletatud immunoloogilised seosed ägeda infektsiooni või vaktsineerimise ja kasvaja

puhkeseisundi, immuunsüsteemi põgenemise või mikrokeskkonna nihete vahel.

Need leiud rõhutavad vajadust rangete epidemioloogiliste, pikisuunaliste, kliiniliste,

histopatoloogiliste, kohtuekspertiisi ja mehhanistlike uuringute järele, et hinnata, kas ja

millistel tingimustel võib COVID-19 vaktsineerimine või nakatumine olla seotud vähiga.

Millised Covid-19 vaktsiine puudutavad ohusignaalid olid teada enne vaktsiinipasside

süsteemi kehtestamist?

- Sõltumatute tippteadlaste poolt läbi viidud Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus

analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimise tagajärjel

raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.157 Moderna uuringus oli

vaktsineeritutel tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 15,1 juhtumit 10 000 uuringus

osaleja kohta, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemine kontrollgrupiga

võrreldes oli 6,4/10 000. Pfizeri uuringus oli tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk

10,1/10 000, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemise määr oli 2,3/10 000.

Kliiniliste uuringute ajal levis algne wuhani tüvi ja läbipõdenute osakaal ühiskondades

oli väike (enamikes alla 30%). Tänasel päeval on kasu ja kahju suhe veel enam

vaktsiinide kahju poole kaldu, kuna enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja

seega kaitstud raske haiguse eest.

156 Kuperwasser C, El-Deiry WS. COVID vaccination and post-infection cancer signals: Evaluating patterns and potential biological

mechanisms. Oncotarget. 2026 Jan 3;17:1-29. doi: 10.18632/oncotarget.28824. PMID: 41498242; PMCID: PMC12893478. 157 Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi,

Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40,

Issue 40, 2022, Pages 5798-5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036

54

- Enne Euroopa Ravimiameti (EMA) poolt tingimusliku müügiloa saamist täheldati

murettekitavalt olulisi erinevusi mRNA terviklikkuse tasemetes Pfizer-BioNTechi

kaubanduslike (suuremahuliste) ja kliiniliste vaktsiinipartiide (väikesemahulise) vahel.

"~78% oli mRNA terviklikkus" kliinilistes ja "~ 55% kavandatavates kaubanduslikes

partiides", mille "juurpõhjus" polnud veel kindlaks tehtud. Pfizeri COVID-19 vaktsiin

sisaldas lagunenud mRNA-d vastavalt 11.12.2020 EMA-le esitatud andmetele

(kirjeldatud lk 14).158 mRNA kvaliteedi kõikumine oli Euroopa Ravimiameti (EMA)

jaoks "major objection" enne 2020. aasta detsembris vaktsiini tingimuslikku heakskiitu.

- Mõni nädal hiljem, 21/12/2020, andis EMA tootele tingimusliku müügiloa.159

Probleem lahendati muulhulgas vastuvõtustandardite muutmisega. Olukorra

lahenduskäiku on detailsemalt kirjeldanud uuriv ajakirjanik, Sonia Elijah, oma 2022

juunis Trial Site News avaldatud artiklis.160

- Varasemalt oli teada, et nanolipiidsed osakesed (edaspidi LNP-d) läbivad

ajuverebarjääri ja jõuavad üle keha pea kõikidesse organitesse. Nanolipiide, on

varasemalt (2018) testitud ravimite viimiseks ajju.161 Uuring aastast 2017 näitas, et

nanolipiide sisaldav mRNA gripivaktsiin jõudis katseloomadel paljudesse

organitesse.162

- Moderna Euroopa Ravimiametile (EMA) esitatud hindamisaruandes (LK47)163 välja

toodud oht seoses erinevate NLP osakeste suurusega.

LNP-de koguse hindamiseks testitavas materjalis kasutati osakesi, mis erines osakeste

suuruselt lõplikus vaktsiinipreparaadis kasutatavast abiainest. Tootjafirma on välja

toonud, et „täheldatud biojaotus väiksema LNP osakeste suurusega peaks seega

esindama halvimat stsenaariumi.“

Samas Moderna vaktsiini EMA hindamisaruandes (Lk 47) on loomkatsete põhjal välja

toodud, kuhu toote osad jõuavad 2h peale lihasesisest süstimist: kõigis uuritavates

kudedes võis tuvastada ogavalku kodeeriva mRNA madalat taset, samuti oli näha,

et mRNA/LNP platvorm läbis ajuverebarjääri (2–4% plasmakontsentratsioonist).

Samas uuringus ilmneb ka mRNA-1647 jaotus maksas, mis on kooskõlas kirjandusega,

et maks on LNP-de tavaline sihtorgan. Maks kui sihtmärkorgan on ohumärk. Kui

midagi mõjutab maksaensüümide funktsioone kas neid indutseerides või inhibeerides,

158 EMA assessment report coded EMA/CHMP/448917/2021 https://files.catbox.moe/sg745z.pdf 159 Comirnaty. European Medicines Agency.

https://www.ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/comirnaty?fbclid=IwAR1shg5Idti3NzRWfG3RmySvXMwHechoIs5fHhvN_RS0Y

yFElvsjuAlSUrs 160 Sonia Elijah. What the Leaked EMA Emails & Docs Reveal: Major Concerns with Pfizer C-19 Vaccine Batch Integrity and The Race to

Authorize. Trial Site News. Jun. 20, 2022. https://www.trialsitenews.com/a/what-the-leaked-ema-emails-docs-reveal-major-concerns-with-

pfizer-c-19-vaccine-batch-integrity-and-the-race-to-authorise-cdda0ba2 161 Shankar R, Joshi M, Pathak K. Lipid Nanoparticles: A Novel Approach for Brain Targeting. Pharm Nanotechnol. 2018;6(2):81-93. doi:

10.2174/2211738506666180611100416. PMID: 29886842. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29886842/ 162 Bahl K, Senn JJ, Yuzhakov O et al Preclinical and Clinical Demonstration of Immunogenicity by mRNA Vaccines against H10N8 and

H7N9 Influenza Viruses. Mol Ther. 2017 Jun 7;25(6):1316-1327. doi: 10.1016/j.ymthe.2017.03.035. Epub 2017 Apr 27. Erratum in: Mol

Ther. 2022 Aug 3;30(8):2874. PMID: 28457665; PMCID: PMC5475249. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5475249/ 163 COVID-19 Vaccine Moderna Assessment report. https://www.ema.europa.eu/en/documents/assessment-report/spikevax-previously-

covid-19-vaccine-moderna-epar-public-assessment-

report_en.pdf?fbclid=IwAR3gl60X9raWjXhHrmAMsyrCuvRBjDMpqwe_F6XtpEvrmqiL0QDDy6hAJCM

55

siis võib see muuta samal ajal võetavate teiste ravimite toimeid, mis lõppeda raskete

koostoimest tingitud kahjustusega.

Viiruse ogavalk on kahjulik nii põdemisel kui vaktsineerimisel

Pfizeri ja Moderna vaktsiinide pseudouridiiniga modifitseeritud mRNA on palju püsivam kui

looduslik mRNA. Pseudouridiini modifikatsioon loodi taotuslikult, et kaitsta mRNA-d

lagunemise eest. Paraku ei vaevunud vaktsiinitootjad uurima, kui kauaks mRNA ja selle

kodeeritud ogavalk kehasse süstimise järel püsima jäävad. Väideti vaid, et mRNA püsib

õlalihases ja laguneb loetud tundide kuni mõne päeva jooksul. Tegelikkuses püsivad mRNA ja

selle kodeeritud ogavalk kehas kuid.164 Lisaks on vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete all

kannatavate inimeste kudedes ja immuunrakkudes ogavalgu määr kõrgem kui neil, kel

vaktsineerimise järgselt vaevuseid ei esine. See tõsiasi on tuvastatav ka mitmeid kuid peale

vaktsineerimist.165

Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab

mõlemal juhul ogavalk. Ogavalgu võimet erinevate mehhanismide kaudu kahjustada

organsüsteeme oli dokumenteeritud teaduskirjanduses juba enne Covid-19 vaktsiinide

kasutuselevõttu ja tänaseks on avastatud kümneid sääraseid mehhanisme.166, 167, 168, 169, 170, 171, 172, 173

COVID-19 vaktsiinide mõju reproduktiivorganitele ja fertiilsusele

Internatonal Journal of Nanomedicine 2018. aastal avaldatud teadusartiklis174 toovad autorid

välja, et varasemad uuringud on näidanud, et mitut meditsiinis ravimi kohaletoimetamiseks

kasutatavad nanopartiklid on võimelised läbima teatud bioloogilisi barjääre ja avaldama

toksilist mõju olulistele organitele, nagu aju, maks ja neerud. Nanopartiklid võivad läbida vere-

munandite barjääri, platsentaarbarjääri ja epiteeli barjääri, mis kaitsevad reproduktiivkudesid,

ja seejärel koguneda reproduktiivorganitesse. Nanopartiklite akumuleerumine kahjustab

elundeid (munandeid, munandimanust, munasarja ja emakat) hävitades Sertoli rakke, Leydigi

164 Röltgen K, Nielsen S, Silva O et al Immune imprinting, breadth of variant recognition, and germinal center response in human SARS-

CoV-2 infection and vaccination, January 24, Elsevier. 2022DOI:https://doi.org/10.1016/j.cell.2022.01.018

https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(22)00076-9 165 Bruce K. Patterson, Edgar B. Francisco, Ram Yogendra et al. SARS-CoV-2 S1 Protein Persistence in SARS-CoV-2 Negative Post-

Vaccination Individuals with Long COVID/ PASC-Like Symptoms, 12 July 2022, PREPRINT (Version 1) available at Research Square

[https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-1844677/v1] or https://www.researchsquare.com/article/rs-1844677/v1 166 Eun Seon K, Min-Tae J, Kyu-Sung K et al Spike Proteins of SARS-CoV-2 Induce Pathological Changes in Molecular Delivery and

Metabolic Function in the Brain Endothelial Cell, Viruses 2021, 13(10), 2021; https://doi.org/10.3390/v13102021

https://www.mdpi.com/1999-4915/13/10/2021/htm 167 Lei Y, Zhang J, Schiavon CR, et al. SARS-CoV-2 spike protein impairs endothelial function via downregulation of ACE 2. Circ Res.

2021;128(9):1323–1326. https://doi.org/10.1161/CIRCRESAHA.121.318902 168 Ryu JK, Sozmen EG, Dixit K, et al. SARS-CoV-2 spike protein induces abnormal inflammatory blood clots neutralized by fibrin

immunotherapy. bioRxiv. In press 2021. https://doi.org/10.1101/2021.10.12.464152 169 Datta G, Miller N, Halcrow P et al SARS-CoV-2 S1 Protein Induces Endolysosome Dysfunction and Neuritic Dystrophy, Frontiers in

Cellular Neuroscience, Vol 15, 2021, DOI=10.3389/fncel.2021.777738 https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fncel.2021.777738/full 170 Clough, E., Inigo, J., Chandra, D. et al. Mitochondrial Dynamics in SARS-COV2 Spike Protein Treated Human Microglia: Implications

for Neuro-COVID. J Neuroimmune Pharmacol 16, 770–784 (2021). https://doi.org/10.1007/s11481-021-10015-6 171 Yang, Y., Wu, Y., Meng, X. et al. SARS-CoV-2 membrane protein causes the mitochondrial apoptosis and pulmonary edema via

targeting BOK. Cell Death Differ 29, 1395–1408 (2022). https://doi.org/10.1038/s41418-022-00928-x 172 Robert W Malone, Sars-Cov2 Spike Protein is a Toxin https://rwmalonemd.substack.com/p/sars-cov2-spike-protein-is-a-toxin?s=w 173 Stephanie Seneff, Anthony M Kyriakopoulos, Greg Nigh, et al. SARS-CoV-2 Spike Protein in the Pathogenesis of Prion-like Diseases.

Authorea. August 16, 2022. DOI: 10.22541/au.166069342.27133443/v1 or

https://www.authorea.com/users/455597/articles/582067-sars-cov-2-spike-protein-in-the-pathogenesis-of-prion-like-diseases 174 Wang R, Song B, Wu J, Zhang Y, Chen A, Shao L. Potential adverse effects of nanoparticles on the reproductive system. Int J

Nanomedicine. 2018 Dec 11;13:8487-8506. doi: 10.2147/IJN.S170723. PMID: 30587973; PMCID: PMC6294055

56

rakke ja sugurakke, põhjustades reproduktiivorganite düsfunktsiooni, mis mõjutab negatiivselt

sperma kvaliteeti, kvantiteeti, morfoloogiat ja liikuvust või vähendab küpsete munarakkude

arvu ja häirib primaarset ja sekundaarset folliikulite arengut. Lisaks võivad NP-d häirida

sekreteeritud hormoonide taset põhjustades muutusi seksuaalkäitumises.

Uuringu autorid tõdesid, et molekulaarsed mehhanismid, mis on seotud nanopartiklite

toksilisusega reproduktiivsüsteemile, ei ole täielikult teada, kuid võimalikud mehhanismid

hõlmavad oksüdatiivset stressi, apoptoosi, põletikku ja genotoksilisust. Varasemad uuringud

artikli avaldamise ajaks olid näidanud, et nanopartiklid võivad suurendada põletikku,

oksüdatiivset stressi ja apoptoosi (programmeeritud rakusurma) ning indutseerida ROS-i

(reactive oxygen species), põhjustades kahjustusi molekulaarsel ja geneetilisel tasemel, mis

põhjustab tsütotoksilisust. Autorid annavad ülevaate nanopartiklite rakendustest ja

toksikoloogilisest mõjust reproduktiivsüsteemile.

mRNA ja inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinide mõju munasarja reservile

2025 aasta märtsis avaldatud uuringu175 eesmärk oli selgitada sõnum-RNA (mRNA) ja

inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinide mõju rottide munasarjade histoloogiale ja munasarja

reservile.

Meetodid: Kolmkümmend 16–24 nädala vanust emast Wistari albiinorotti jaotati juhuslikult

kolme rühma (n = 10): kontrollrühm, mRNA vaktsiini rühm ja inaktiveeritud vaktsiini rühm.

Mõlemad vaktsiinirühmad said kaks doosi (0. ja 28. päeval) inimesele vastavates doosides.

Neli nädalat pärast teist vaktsineerimist koguti munasarjakude analüüsimiseks.

Tulemused: Immunohistokeemilise analüüsiga hinnati transformeeriva kasvufaktori beeta-1

(TGF-β1), veresoonte endoteeli kasvufaktori (VEGF), kaspaas-3 ja anti-Mülleri hormooni

175 Karaman E, Yavuz A, Karakas E, Balcioglu E, Karaca B, Doganay HN, Sacinti KG, Yildiz O. Impact of mRNA and Inactivated

COVID-19 Vaccines on Ovarian Reserve. Vaccines (Basel). 2025 Mar 24;13(4):345. doi: 10.3390/vaccines13040345. PMID: 40333243;

PMCID: PMC12031016.

57

(AMH) ekspressiooni munasarjafolliikulites. Mõlemad vaktsiinid põhjustasid TGF-β1, VEGF

ja kaspaas-3 ekspressiooni olulise suurenemise, kusjuures mõju oli tugevam mRNA vaktsiini

rühmas. Seevastu AMH ekspressioon primaarsete, sekundaarsete ja antraalsete folliikulite

granuloosarakkudes vähenes märkimisväärselt (p < 0,001).

Primaarsete, primaarsete ja sekundaarsete folliikulite arv vähenes oluliselt inaktiveeritud

vaktsiini rühmas võrreldes kontrollrühmaga ning veelgi enam mRNA vaktsiini rühmas

võrreldes inaktiveeritud vaktsiini rühmaga (p < 0,001). Lisaks täheldati mRNA vaktsiini

rühmas antraalsete ja preovulatoorsete folliikulite arvu vähenemist ning atreetiliste

(taandarenevate) folliikulite arvu suurenemist võrreldes teiste rühmadega (p < 0,05). Seerumi

AMH tase oli mRNA vaktsiini saanud rottidel madalam võrreldes kontroll- ja inaktiveeritud

vaktsiini rühmaga.

Järeldused: Tulemused viitavad, et nii mRNA kui ka inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinid

võivad rottidel kahjustada munasarja reservi, peamiselt kiirenenud folliikulite kadumise ja

follikulogeneesi käigus toimuvate apoptootiliste radade muutuste kaudu. Arvestades neid leide

rottide mudelis, on vajalikud täiendavad uuringud vaktsiinide võimaliku mõju hindamiseks

inimese munasarja reservile.

Pfizeri mRNA vaktsiin võib vähendada spermatosoidide kontsentratsiooni ja liikuvust

Ajakirjas Andrology avaldatud uuring176 on kurb näide kallutatud teadusest, kus uuringut läbi

viinud teadlaste lõppjäreldus ei tugine uuringu andmetele. Teadlased küll väitsid, et langus

sperma kvaliteedis on ajutine, ent uuringu andmete põhjal177 taastus 5 kuu jooksul neljast

sperma kvaliteedi näitajast vaidsperma maht. Spermatosoidide kontsentratsioon, liikuvus ning

liikuvate spermatosoidide koguarv olid aga endiselt langustrendis. Uurijad tõid ka välja, et

pärast kolmandat vaktsineerimisdoosi võetud proovid jäeti uuringust välja.

COVID-19 vaktsineerimise mõju naiste viljakusele ja rasestumisvõimele.

176 Gat, I, Kedem, A, Dviri, M, et al. Covid-19 vaccination BNT162b2 temporarily impairs semen concentration and total motile count

among semen donors. Andrology. 2022; 10: 1016– 1022. https://doi.org/10.1111/andr.13209 177 Kui kaua vähendab Pfizeri COVID-19 vaktsiin sperma kvaliteeti? 03.10.2022. Teadusuudis. https://teadusuudis.ee/artikkel/kui-kaua-

vhendab-pfizeri-covid-19-vaktsiin-sperma-kvaliteeti

58

2025 avaldatud uuringus178 kasutati Tšehhi Vabariigi üleriigilisi andmeid, et uurida edukate

rasestumiste (ER) määra – s.t rasestumisi, mis viisid 9 kuud hiljem elussünnini – naistel, kes

olid enne rasestumist COVID-19 vastu vaktsineeritud või vaktsineerimata.

Uurijad leitsid, et Tšehhi Vabariigis oli enne rasestumist COVID-19 vastu vaktsineeritud naiste

edukate rasestumiste määr oluliselt madalam kui vaktsineerimata naistel. Need tulemused

viitavad vajadusele täiendavateks uuringuteks, et hinnata COVID-19 vaktsineerimise

võimalikku mõju naiste viljakusele ja rasestumisvõimele.

Vaktsiinijärgsed südame-veresoonkonna probleemid

- Tai teadlaste uuringus esines peale Pfizeri vaktsiini teist doosi ligi kolmandikul 13-18-

aastastest lastest südame-veresoonkonnaga seotud probleeme.179 Sealjuures 2,3%-l

tuvastati kas müoperikardiit, perikardiit või subkliinilise müokardiidi kahtlus. Miks oli

Tai uuringus südame-veresoonkonna probleemide ja müokardiidi sagedus sadu kordi

kõrgem kui teistes uuringutes? Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et tegu oli

prospektiivse uuringuga, kus ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti

ning neilt võeti proove nii enne kui peale vaktsineerimist. Lapsed on vitaalsed ja nende

südamekahjustus võib jääda esialgu kliiniliselt märkamatuks, ent võib tulevikus tõsta

südamehaigustega seotud riske.180

- Taiwani uuring 12-18-aastaste õpilastega näitas, et 17%-l esines pärast Pfizeri vaktsiini

teist doosi vähemalt üks südamega seotud kaebus.181 Uuringus osalenud 4928 õpilasest

51-l (1%) leiti olulisi muutusi EKG-s. Ühel õpilasel diagnoositi kergekujuline

müokardiit ja neljal tõsine arütmia. Lisaks lasus kaheksal õpilasel perikardiidi kahtlus.

- Šveitsi 770 tervishoiutöötaja hulgas läbi viidud uuringus tuvastati 2,8%-l südamelihase

kahjustusele viitav troponiini tõus peale Moderna vaktsiini tõhustusdoosi.182, 183

- Miks ei käivitanud vaktsiinitootjad ühtegi prospektiivset uuringut, selgitamaks välja

Covid-vaktsiinide mõju südamega seotud markeritele ja kõrvaltoimetele enne 2022. a

novembrit,184 kuigi juba 2021. a kevadel oli Iisraeli andmete põhjal ilmne, et mRNA

vaktsiinidega kaasnes noorte meeste jaoks müokardiidi risk?

- Enne koroonakriisi kogutud andmed näitavad, et müokardiiti põdenud inimese risk

järgneva 5 aasta jooksul surra on 15-20%. Miks väidavad ametkonnad, et

178 Manniche V, Fürst T, Schmeling M, Gilthorpe JD, Hansen PR. Rates of successful conceptions according to COVID-19 vaccination

status: Data from the Czech Republic. Int J Risk Saf Med. 2025 Nov;36(4):302-306. doi: 10.1177/09246479251353384. Epub 2025 Jun 19.

PMID: 40534497; PMCID: PMC12552754. 179 Mansanguan, S.; Charunwatthana, P.; Piyaphanee, W.; Dechkhajorn, W.; Poolcharoen, A.; Mansanguan, C. Cardiovascular

Manifestation of the BNT162b2 mRNA COVID-19 Vaccine in Adolescents. Trop. Med. Infect. Dis. 2022, 7, 196.

https://doi.org/10.3390/tropicalmed7080196 https://www.mdpi.com/2414-6366/7/8/196 180 Dr. Kirk Milhoan: Myocarditis in Children | Health Conference Ireland. World Council For Health.

https://worldcouncilforhealth.org/multimedia/kirk-milhoan-health-conference-ireland 181 Chiu, SN., Chen, YS., Hsu, CC. et al. Changes of ECG parameters after BNT162b2 vaccine in the senior high school students. Eur J

Pediatr (2023). https://doi.org/10.1007/s00431-022-04786-0 182 Christian Mueller. Myocardial injury after Covid-19 mRNA booster vaccination. Ettekanne Euroopa Kardioloogide ühingu (European

Society of Cardiology) ECS konverentsil 28.08.2022; https://esc365.escardio.org/session/38108 https://esc365.escardio.org/presentation/255414?resource=video 183 Angelica Jacobs.Temporary mild damage to heart muscle cells after Covid-19 booster vaccination. University of Basel 09.11.22.

https://www.unibas.ch/en/News-Events/News/Uni-Research/Temporary-mild-damage-to-heart-muscle-cells-after-Covid-19-booster-

vaccination.html 184 Berkeley Lovelace Jr. Myocarditis after Covid vaccination: Research on possible long-term risks underway. NBCNews. 12.11.2022;

https://www.nbcnews.com/health/health-news/myocarditis-covid-vaccine-research-long-term-effects-rcna55666

59

vaktsiinijärgne müokardiit on kergekujuline ja sellest taastutakse kergesti, olgugi et

andmeid järgneva 5-10 aasta suremuse ning südamehaiguste kohta ei saagi meil veel

täna olla? Paraku näitas Saksa kardioloogide uuring, et ka kergekujuline müokardiit

võib lõppeda äkksurmaga.185 Sama uuring näitab, et vaktsiinijärgse müokardiidi

põletiku morfoloogia ja patoloogia on erinev kui viirushaiguse põdemise korral.

Vaktsiinijärgne põletik esineb nn kolletena, võib sattuda juhteteede piirkonda ning

sellega mõjutada südame rütmi; kas seda kiirendades (tahhükardia, arütmia),

aeglustades (bradükardia) või peatades (äkksurm) südame töö.

- Florida osariigi terviseamet andis 07.10.22 välja soovituse mitte vaktsineerida 18-39-

aastaseid mehi mRNA vaktsiinidega. Florida uuring näitas, et 28 päeva jooksul pärast

mRNA vaktsiini saamist kasvas südameprobleemidega seotud surmade suhteline

esinemissagedus 18-39-aastaste meeste hulgas 84%.186 Florida terviseamet ei soovita

vaktsineerida ka alla 18-aastaseid terveid lapsi müokardiidi ohu tõttu.187

- Ajakirjas Nature avaldatud Iisraeli uuring näitas, et 16-39-aastaste hulgas on

esmaabikutsete arv ägeda koronaarsündroomi ja südameseiskumise tõttu kasvanud

25%, ning see oli tugevalt seotud just mRNA vaktsiinidega, mitte koroona

põdemisega.188

mRNA vaktsiinide pikaajalist mõju immuunsüsteemile pole uuritud

Immuunsüsteemi töö on kompleksem kui lihtsalt antikehade teke ja sellesse ei tohiks sekkuda

vaid lühiajaliste uuringute põhjal. Immuunsüsteemi ergutamine tõhustusdoosidega ei tõsta

immuunkaitse kvaliteeti uute tüvede vastu. Uuringud viitavad hoopis vastupidisele. Nt USA

kliiniku uuringus oli meditsiinitöötajal uuringuperioodil seda suurem risk haigestuda, mida

rohkem doose ta oli saanud. Võrreldes vaktsineerimata töötajatega oli 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga

vaktsineeritutel vastavalt 1.7, 2.36, 3.1 ja 3.38 korda kõrgem risk haigestuda.189

Ajakirjas Science ilmunud artikkel näitab, et aja möödudes tõuseb vaktsineeritutel ogavalgu

IgG4 antikehade määr ning seda eriti pärast tõhustustdoosi ja/või uut nakatumist.190 IgG4

antikehad osalevad kehas mh allergeenidega harjumises. Kui korduvalt vaktsineeritute

immuunsüsteem hakkab kohtlema koroonaviiruse tüvesid allergeenidena, on vaktsineeritud

ilma loomulikust immuunkaitsest ja viirusel on oht kahjustada organismi rohkem. Pealtnäha

võib haiguse kulg paista kergena, sest põletikulised reaktsioonid on maha surutud, ent haigus

võib jääda salakavalalt vinduma, põhjustades organismile potentsiaalselt süsteemset kahju.

185 Schwab, C., Domke, L.M., Hartmann, L. et al. Autopsy-based histopathological characterization of myocarditis after anti-SARS-CoV-2-

vaccination. Clin Res Cardiol (2022). https://doi.org/10.1007/s00392-022-02129-5 186 Guidance for mRNA COVID-19 Vaccines, October 7, 2022, Florida Health. https://floridahealthcovid19.gov/wp-

content/uploads/2022/10/20221007-guidance-mrna-covid19-vaccines-doc.pdf 187 Guidance for Pediatric COVID-19 Vaccines, March 8, 2022, Florida Health.

http://ww11.doh.state.fl.us/comm/_partners/covid19_report_archive/press-release-assets/g2-jtr_QWBT4hJpqr_20220308-1923.pdf 188 Sun, C.L.F., Jaffe, E. & Levi, R. Increased emergency cardiovascular events among under-40 population in Israel during vaccine rollout

and third COVID-19 wave. Sci Rep 12, 6978 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10928-z https://www.nature.com/articles/s41598-

022-10928-z 189 Effectiveness of the Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) Bivalent Vaccine

Nabin K. Shrestha, Patrick C. Burke, Amy S. Nowacki, James F. Simon, Amanda Hagen, Steven M. Gordon

medRxiv 2022.12.17.22283625; doi: https://doi.org/10.1101/2022.12.17.22283625

https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2022.12.17.22283625v1 190 Irrgang P. et al Class switch toward noninflammatory, spike-specific IgG4 antibodies after repeated SARS-CoV-2 mRNA vaccination.

Science Immunology, 22 Dec 2022. Vol 8, Issue 79. DOI: 10.1126/sciimmunol.ade2798

https://www.science.org/doi/10.1126/sciimmunol.ade2798

60

Lisaks võib kaasneda sage korduvnakatumine. Kas ja kui palju see mõjutab kõrge

vaktsineeritusega riikides esinevat liigsuremust, pole veel selge. Ent murettekitav on tõsiasi, et

kõrge korduvvaktsineeritusega Norras, Jaapanis ja Austraalias on kõrgeim Covid-suremus aset

leidnud aastal 2022, mil levis vähem ohtlik omikron tüvi, mitte aastatel 2020-21.

USA vaktsiinitüsistuste andmebaas VAERS

VAERS-le on 16.09.22 seisuga tehtud üle 31 000 vaktsiinijärgse surma ja üle 1,4 miljoni

kõrvaltoime teate.191 Ühendkuningriigi, Euroopa ja WHO andmebaasidest leiab samavõrd

kurvad andmed. Ent terviseametkonnad ei näe ohu signaale. USA Haiguste Ennetuse ja

Kontrolli keskuse (CDC) ja FDA väitel pole enamik VAERS-le tehtud vaktsiinijärgsete

surmade ja kõrvaltoimete teadetest seotud vaktsiinidega. Paraku on uuringud näidanud, et

VAERS-i probleem on ala-, mitte ületeatamine ja et kõikidest kõrvaltoimetest teatatakse vaid

väike protsent (1-10%).192, 193, 194, 195 VAERS-le teate tegemine võtab vilunud meedikul

vähemalt pool tundi, tavainimesel palju kauem, kui ta sellega üldse hakkama saab. Enamik

teateid ongi tehtud meedikute poolt.196 Kuna valeteate esitamine on seaduse järgi kriminaalselt

karistatav, võib nende reaalset hulka pidada marginaalseks.

V-Safe andmebaas: üle 7% vaktsineeritutest vajas arstiabi

VAERS-i ja teiste passiivsete ravimijärelvalve andmebaaside probleemiks on alateatamine.

Aktiivseid ravimijärelvalve andmebaase, milles inimestelt kogutakse pärast vaktsiini saamist

aktiivselt infot kõrvaltoimete kohta, on vaid vähestes riikides. Üheks näiteks on USA V-Safe’i

andmebaas – rakendus, mis loodi spetsiaalselt Covid-vaktsiinide ohusignaalide märkamiseks,

millega liitumine on vabatahtlik ja millesse inimesed sisestavad ise kõrvaltoimete info.197

CDC lubas jagada avalikkusele õigeaegset ja läbipaistvat teavet vaktsiinide ohutuse kohta.198

Ometigi ei pidanud CDC oma lubadust ega avalikustanud V-Safe’i andmeid enne, kui need üle

aasta kestnud kohtuprotsessi tulemusena kohtu korraldusel välja nõuti.199, 200, 201 Võime küsida,

191 https://openvaers.com/covid-data/ 192 Electronic Support for Public Health–Vaccine Adverse Event Reporting System (ESP:VAERS) Grant Final Report, Grant ID: R18 HS

017045 https://digital.ahrq.gov/sites/default/files/docs/publication/r18hs017045-lazarus-final-report-2011.pdf 193 Only One Percent of Vaccine Reactions Reported to VAERS. Published January 9, 2020 | Vaccination, Risk & Failure Reports.

https://thevaccinereaction.org/2020/01/only-one-percent-of-vaccine-reactions-reported-to-vaers/ 194 Rapid response to: Varicella vaccination for healthcare workers. BMJ 2005; 330 doi: https://doi.org/10.1136/bmj.330.7489.433

(Published 24 February 2005) Cite this as: BMJ 2005;330:433. https://www.bmj.com/rapid-response/2011/10/30/adverse-reactions- varicella-vaccination-are-grossly-under-reported 195 Kessler DA. Introducing MEDWatch. A new approach to reporting medication and device adverse effects and product problems. JAMA.

1993;269(21):2765–2768. 196 McLachlan S, Dube K, Osman M, Chiketero PP. Analysis of COVID-19 vaccine death reports from the Vaccine Adverse Events

Reporting System (VAERS) Database Interim: Results and analysis. ResearchGate. In press 2022.

https://doi.org/10.13140/RG.2.2.26987.26402 197 V-safe After Vaccination Health Checker for COVID-19 Vaccine. Centers for Disease Control and Prevention.

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/vaccines/safety/vsafe.html 198 Vaccine Safety. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/vaccinesafety/index.html 199 Civil Action No. 1:21-cv-1179 .Complaint For Declaratory And Injunctive Relief. Informed Consent Action Network, Plaintiff, againts

Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. December 28, 2021. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2021/12/001-COMPLAINT-24.pdf 200 Freedom of Information Act Request to Centers for Disease Control and Prevention. June 24, 2021. Siri, Glimstad

https://icandecide.org/wp-content/uploads/2022/09/FOIA-requests.pdf 201 Civil Action No. 1:22-cv-481-RP. Joint Status Report and Proposed Agreed Scheduling Order. Informed Consent Action Network,

Plaintiff, againts Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. August 22, 2022. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2022/09/019-Agreed-Scheduling-Order.pdf

61

mida soovis CDC varjata? Selgus, et kõrvaltoimete sagedus on alarmeeriv. Tänaseks kohtu abil

avalikustatud V-Safe’i ankeetandmed näitavad, et 7,7% vaktsineeritutest oli sunnitud pärast

vaktsiini saamist pöörduma arsti poole abi järele (mis tähendas pöördumist EMO-sse, perearsti

poole või hospitaliseerimist)202. Neljandik ei suutnud vahetult pärast vaktsiini saamist minna

tööle, kooli või jätkata igapäevaste toimetustega.

V-Safe protokollis on nimekiri 15 kõrvaltoime kohta, mis on erilise järelvalve all.203

Nende hulka kuuluvad müokardiit/perikardiit, müokardi infarkt, anafülaksia, krambid, Guillain

Barré sündroom, Kawasaki haigus, MIS-C, insult, transversaalne müeliit, surm jne. Need

olulised kõrvaltoimed on vaktsineeritu ankeedist välja jäetud ja seal on kogutud infot vaid

kergete kõrvaltoimete kohta nagu nt külmavärinad, peavalu ja väsimus. Tõsisemaid

kõrvaltoimeid on võimalik sisestada ainult vaba teksti vormis, mida CDC pole siiani nõustunud

avalikustama. Seetõttu jätkub kohtuprotsess tänaseni, nõudes, et CDC avaldaks ka vabas

vormis sisestatud info.

V-Safe’i ankeetandmete põhjal on kõrvaltoimete esinemise sagedus u 40 korda kõrgem kui

VAERS-s. Samas peab meeles pidama, et V-Safe’iga on liitunud vaid 10 miljonit inimest USA-

s ning valim on seejuures pigem kallutatud vaktsiinide soosimise, mitte nende üle kaebamise

suunas, sest V-safe’iga liituti peamiselt vaktsineerimise esimeste kuude jooksul, mil

vaktsineeriti vabatahtlikult ja õhinaga.

Liigsuremus

Enamikke kõrge vaktsineeritusega riike räsib liigsuremus, mis pole suuremas osas Covidiga

seotuga. Näiteks Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui

varasemate aastate keskmine.204 ÜK-s tuvastati mullu, seda nii enne kui pärast kuumalainet, u

15% liigsuremus.205 Alates maist 2022 on ÜK-s olnud 24 440 liigset Covidiga mitte seotud

surma, mille põhjuseks on peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused.206 Liigsuremus

esineb kõikides vanusegruppides, sh noortel.

Liigsuremust saab vaid osaliselt siduda kuumalainetega, sest paljudes riikides esines

liigsuremust ka ajal, mil kuumalainet polnud. On paslik küsida, kuidas peab kuumalainele vastu

vaktsiinide poolt kahjustatud süda ja veresoonkond? Ilma teemat korralikult uurimata ei saa

väita, et vaktsiinid põhjustaksid liigsuremust, ega seda ka välistada.

202 V-Safe. Informed Consent Action Network. https://icandecide.org/article/v-safe/ 203 V-safe active surveillance for COVID-19 vaccine safety. V-safe protocol: Jan 28, 2021, version 2. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2022/10/Earlier-V-safe-Protocol-v2-012821.pdf#page=58 204 Australian Bureau of Statistics jan---jul-2022, Provisional Mortality Statistics, ABS, viewed 16 November 2022,

https://www.abs.gov.au/statistics/health/causes-death/provisional-mortality-statistics/latest-release 205 Rising non-Covid excess deaths reveal the disastrous legacy of the pandemic. Sarah Knapton, 29 October 2022

https://www.telegraph.co.uk/news/2022/10/29/disastrous-legacy-left-lockdown-non-covid-excess-deaths-overtake/ 206 Office for National Statistics. Deaths broken down by age, sex, area and cause of death.

https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/birthsdeathsandmarriages/deaths

1

Avalik selgitustaotlus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu teemal

Kuupäev: 25. veebruaril 2026

Adressaat: Sotsiaalministeerium, Riigikogu liikmed

Teadmiseks: EV president, EV õiguskantsler, Terviseamet, Tervisekassa, Ravimiamet,

Riigikogu Sotsiaalkomisjon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti

Haiglate Liit, Teadusnõukoda, EV valitsus, EV peaminister, EV President, Teaduste

Akadeemia, MTÜ Mõttekoda Terve Laps – Terve Ühiskond, SA Perekonna ja Traditsiooni

Kaitseks, MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks, MTÜ

Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Ikkagi Inimesed, Lastekaitse liit, Eesti Patsientide

Esindusühing, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Advokatuur, Advokaadibüroo Sorainen, Eesti

Kaitseväe meditsiiniteenistus, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts, Eesti Kirurgide

Assotsiatsiooni president, Eesti Patoloogide Selts, Eesti Androloogide Selts, Eesti

Naistearstide Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Hematoloogide Selts, Ludvig Puusepa

nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Lasteneuroloogide Selts, Eesti

Kardioloogide selts

Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased

Sisu: Selgitustaotlus (10 lk) koos küsimustega eelnõu välja töötanud töörühmale, LISA 1,

LISA 2.

Lp. Otsustajad

Pöördume Teie poole seoses kavandatavate nakkushaiguste ennetuse ja tõrje seaduse (NETS)1

eelnõuga, mille eesmärk on kaasajastada Eesti tervisekaitse süsteemi, et kaitsta igaühe tervist

ja vähendada nakkushaigustest tulenevaid riske nii igapäevaelus kui kriisides.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk luua terviklik süsteem, mis kaitseb inimeste

elu ja tervist ning tagab riigi sujuva toimimise nakkushaigustest tingitud ohtude korral,

arvestades seejuures isikute põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet.

Eelnõuga tutvudes selgub aga, et kavandatavad muudatused ei ole kooskõlas selle eesmärgiga

riivates isikute põhiõiguseid ainuüksi nakkuskahtluse puhul õigusriigile ebakohasel määral.

Kuna nakkushaiguste tõrje puudutab otseselt ühiskonna turvalisust, kuid samal ajal ka

individuaalseid põhiõigusi, on eriti oluline, et seadusandlikud muudatused oleksid põhjalikult

analüüsitud nii meditsiinilisest, teaduslikust, õigusteaduslikust kui ka põhiseaduslikust

perspektiivist, sealjuures unustamata COVID-19 kriisi ajal tehtud vigu. Lisaks eelnevale tuleks

planeeritavat eelnõud analüüsida ka riikliku eelarve ja julgeoleku perspektiivist (vt Lisa 1).

Kõne all oleva eelnõuga planeeritakse muuta järgmisi seaduseid ja nende redaktsioone:

1) alusharidusseadus (RT I, 01.07.2025, 2);

2) Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 17.04.2025, 20);

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6cb755e1-4b44-4375-9fb5-083c46472fce

2

3) kalmistuseadus (RT I, 06.07.2023, 39);

4) nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 09.01.2025, 14);

5) rahvatervishoiu seadus (RT I, 02.01.2025, 3);

6) riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 14);

7) Riigi Teataja seadus (RT I, 07.05.2025, 7);

8) sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 12.06.2025, 24);

9) tervisekassa seadus (RT I, 02.01.2025, 79);

10) toiduseadus (RT I, 01.07.2025, 4);

11) tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 03.04.2025, 2);

12) vereseadus (RT I, 18.12.2024, 7);

13) veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103).

Olles tutvunud eelnõu planeeritavate muudatustega, teeme järgnevad tähelepanekud ja

ettepanekud, et kaitsta igaühe tervist ning vähendada nii nakkushaigustest kui selle

ärahoidmiseks loodud meetmestest tulenevaid riske nii igapäevaelus kui kriisides, ühtlasi

parandamaks kodanike usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu. Oleme tänulikud,

kui vastate meie selgitustaotlusele esimesel võimalusel. Oleme valmis andma oma tööpanuse

ka arutelus ühise laua taga.

Alljärgnevas on 17-punktine kokkuvõte, mille pikem analüüs koos viidetega on välja toodud

Lisas 1 ja Lisas 2.

1. Eelnõu muudatuste teemal ei ole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Kahe nädala pikkune kooskõlastusaeg on ebapiisav, et huvigrupid saaksid eelnõule sisuliselt

reageerida. Avaliku dialoogi puudumine ning varasemate kriisimeetmete analüüsimata jätmine

võib süvendada usalduskriisi ja kahjustada ühiskonna vaimset tervist. Olulised terviseotsused

eeldavad neutraalset avalikku arutelu ning laiapõhjalist ekspertide ja kodanikuühenduste

kaasamist, et taastada usaldus riigi ja rahva vahel.

2. Eelnõu sisu ja eelnõu seletuskirja vahel on vasturääkivused, seletuskirjas

ebakorrektsus.

Eelnõu ja selle seletuskirja vahel esinevad vastuolud. Kuigi seletuskiri rõhutab põhiõiguste

austamist ja vaktsineerimise vabatahtlikkust, näeb eelnõu ette ulatuslikke sunnimeetmeid,

sealhulgas järelevalvet, sunniraha, politsei kaasamist ja suuri trahve. Kriitikute hinnangul

võivad kavandatud tõrje- ja piirangumeetmed tuua kaasa suurema terviseriski kui haigus ise

ning kahjustada usaldust riigi vastu. Rahvatervise kaitse ei tohiks toimuda isiklike põhiõiguste

arvelt ega tugineda survemeetmetele.

Eelnõu seletuskirjas olev fraas “vältimatu abi korras vajalikud vaktsiinid” ei ole korrektne,

kuna vaktsiinid ei kuulu vältimatu abi hulka, iseäranis tänaste teadusandmete valguses.

3. Usaldust aitab taastada aus kommunikatsioon.

Usaldust riigi ja tervishoiuasutuste vastu saab taastada ausa ja läbipaistva

kommunikatsiooniga. Kuigi eelnõu eesmärk võib olla rahvatervise kaitse, võivad

kavandatavad sunnimeetmed süvendada juba COVID-19 ajal avaldunud usalduskriisi.

3

Immuniseerimise usaldusväärsuse taastamiseks tuleks tunnistada varasemaid vigu, jagada

tasakaalustatud teavet riskide ja kasude kohta ning luua sõltumatutest ekspertidest koosnev

nõukogu, mis soodustaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu.

4. Laste vaktsineerimise hõlbustamine koolis.

Eelnõus plaanitakse muuta koolivaktsineerimise korda, asendades kirjaliku nõusoleku

teavitamisel põhineva loobumisõigusega. Selline lähenemine võib vähendada usaldust

peresuhetes ning lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet. Lisaks ei ole laps võimeline

iseseisvalt hindama vaktsiinide kasu ja riski suhet, eriti olukorras, kus ka rahvusvahelised

terviseametid ei ole kõikides soovitustes üksmeelel.

Vaktsineerimisotsus peab põhinema põhjalikul ja läbipaistval ohutusandmestikul, kuid

mitmete vaktsiinide puhul peetakse olemasolevat infot ebapiisavaks või vastuoluliseks, nagu

näiteks küsimused kõrvaltoimete sageduse, prekliiniliste uuringute ja farmakokineetiliste

andmete puudumise kohta ning HPV ja MMR vaktsiini võimalikud ohusignaalid.

Eelnõus on tähelepanuta jäänud eetilised ja usulised kaalutlused, sh inimese diploidsete

rakuliinide kasutamine mõnede vaktsiinide tootmises. Leiame, et laste vaktsineerimise teemal

on vajalik laiem ja avatum arutelu ning teadlik otsustamine, mis arvestaks nii teaduslikke,

eetilisi kui ka ühiskondlikke aspekte.

a) Lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem.

Vanema vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks võib olla lapse varasem reaktsioon mõnele

vaktsiinile või ravimile, mida laps ise ei mäleta. Pole realistlik eeldada, et kooliõde suudab

hallata kogu infot lapse haiguste, kasutatud ravimite ja varasemate reaktsioonide kohta.

b) Erandlikud olukorrad saab lahendada perearsti juures.

Enamik vanemaid armastavad oma lapsi ja soovivad neile parimat. Üldjuhul on vanemad oma

teadmiste ja elukogemuse tõttu lastest võimekamad tegema teadlikku otsust vaktsineerimise

suhtes. Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib

seda, on võimalik lahendada perearsti juures.

c) Kehtiva seadusandluse kohaselt vastutab vanem alaealise tervise eest.

Alaealistele suuremate õiguste andmine vajab ühiskonnas laiemat arutelu, et see ei tooks kaasa

soovimatuid tulemusi. Kui alaealist peetakse kaalutlusvõimeliseks mitmetahulises

vaktsineerimise kasu ja riski analüüsis, võib see tuua kaasa õigustatud soovi nihutada ka muid

piire. Seaduse järgi ei ole alaealine kaalutlusvõimeline otsustamaks, milliseid terviseriske

toovad kaasa tubaka- ja alkoholitooted. Vastutustundlikul alaealisel pole võimalik osta alkoholi

nt vanaemale välispidise ravimtaimetinktuuri valmistamiseks. Samuti ei saa alaealine olla

iseseisev autojuht ja sõidutada vanaema poodi.

d) Pole selge, kes vastutab võimaliku vaktsiinitüsistuse korral.

Iga vaktsiiniga kaasneb harv, ent reaalne raskete kõrvaltoimete esinemise oht. Eelnõus ei

määratleta, kes vastutab vaktsiinitüsistuse eest juhul, kui vaktsineerimisotsuse on teinud laps

kooliõe soovitusel. Kas vastutust kannab kooliõde, riik maksumaksja kulul või laps, kelle eest

vastutab vanem? Eelnõu ei selgita, kes nõustab last peale süsti tekkivate probleemide osas.

Kuidas saab vanem last aidata, kui ta ei tea koolis toimunud protseduurist?

4

e) Kooliõe töörahu ja ohutus peavad olema tagatud.

Terviseametil peab olema võimalus kontrollida immuniseerimiskava täitmist ja kaitsta

tervishoiuteenuse osutajaid süüdistuste eest. Kui last on vaktsineeritud vanema tahte vastaselt

ja lapsel tekib vaktsiinist kõrvaltoime, on kooliõde ebameeldivas olukorras. Selle vältimiseks

soovitame vanema keeldumise korral last koolis mitte vaktsineerida, vaid jätta see perearsti

hooleks.

5. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded, mida ei ole

ajakohastatud.

Vaktsiiniuuringutele kehtivad leebemad nõuded kui ravimitele ning neid ei ole ajakohastatud

uute tehnoloogiate, sh mRNA-vaktsiinide kontekstis. Puuduvad tervikliku lõpptootega

farmakokineetilised ja biodistributsiooniuuringud, koostoimeuuringud teiste ravimitega,

genotoksilisuse ja kartsinogeensuse analüüsid ning mõnel juhul ka piisavad prekliinilised

uuringud. Laste vaktsiinide uuringute puhul ei ole üldjuhul kasutatud tõelise platseebogrupi

võrdlust, mis on ainus viis saada ülevaade tegelikust vaktsiini ohutusprofiilist.

Jääk-DNA regulatsioonid pärinevad 1998. aastast ega arvesta uudsete tehnoloogiatega

(lipiidnanoosakestesse kapseldatud mRNA). Kokkuvõttes rõhutatame vajadust ajakohastatud

regulatsioonide, läbipaistvuse ja põhjalikumate ohutusuuringute järele, et võimaldada sisulist

kasu-riski hindamist.

6. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Vaktsineerimise teemal on vaja suuremat läbipaistvust ja kvaliteetseid, sõltumatuid uuringuid,

kuna iga vaktsiiniga kaasnevad nii kasu kui riskid. Kuna vaktsiine manustatakse tervetele

inimestele, peab nende ohutus olema eriti põhjalikult tõendatud enne nende kasutuselevõttu.

Vähe on suuri retrospektiivseid võrdlusuuringuid vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste

vahel ning puudub immuniseerimiskava tervikohutuse analüüs.

Lisas toome välja seni teostatud võrdlusuuringud vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste vahel,

mille kohaselt on vaktsineeritud lastel rohkem kroonilisi haigusi. Ehkki neid uuringuid on

kritiseeritud, pole seni välja tuua vastupidist tulemust näitavaid ulatuslikke uuringuid.

Vaktsiinide ohutusandmestik vajab põhjalikumat, kallutamata ja avatud teaduslikku käsitlust,

eriti arvestades krooniliste haiguste kasvu.

7. Riiklik kvaliteedikontroll suurendaks usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatud analüüsid on tuvastanud vaktsiiniproovides deklareerimata mikro- ja nanoosakesi,

mis võivad organismis põhjustada põletikulisi reaktsioone ning mille mõju ei ole piisavalt

uuritud. Samuti viidatakse kvaliteediprobleemidele COVID-19 vaktsiinide puhul.

Ohutuse tõstmiseks teeme ettepaneku kehtestada Eestis riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll,

mida teostaksid kohalikud laborid lisaks tootjatele. See suurendaks läbipaistvust, tugevdaks

kvaliteedikontrolli ning toetaks avatud ja teaduspõhist ühiskondlikku arutelu vaktsiinide

ohutuse üle.

5

8. Nakkushaigustesse suremust enim mõjutavad faktorid.

Vaktsineerimise survestamiseks kuuleme tihti argumenti, et ajalooliselt on nakkushaigustesse

suremus vähenenud just tänu vaktsiinidele. Teadusandmete kohaselt ja võttes arvesse laiema

perspektiivi selgub aga, et nakkushaigustesse suremus hakkas järsult langema juba enne

vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu. Ajaloolised ja epidemioloogilised analüüsid seostavad

suremuse vähenemist eelkõige paremate elutingimuste, kanalisatsiooni, puhta joogivee,

toitumise, hügieeni ja hiljem antibiootikumide kasutuselevõtuga. Vaktsiinidel oli

marginaalsem roll hilisemas etapis, kuid need ei olnud suremuse languse esmane põhjus.

USA ajaloolised andmed näitavad, et suremus leetritesse, difteeriasse ja läkaköhasse vähenes

märkimisväärselt juba enne vastavate vaktsiinide kasutuselevõttu. Kokkuvõttes rõhutame, et

nakkushaiguste taandumine oli mitmete teguritega protsess, kus esmased muutused tulenesid

sotsiaalmajanduslikest ja rahvatervise meetmetest ning vaktsiinid võisid lisada hiljem

täiendava kaitsekihi.

Lisas 1 on antud teemat käsitletud põhjalikumalt.

9. Kriitiliselt tuleb hinnata ka autoriteetseid allikaid.

Ametkonnad ja meedia keskenduvad haiguste ennetamisel peamiselt vaktsineerimisele, jättes

tahaplaanile hügieeni, toitumise ja muud rahvatervise meetmed. Sobiv näide on 2021.

aastal The Lancetis avaldatud ja Bill & Melinda Gates’i fondi rahastatud uuring, mis hindas

vaktsiinide abil „päästetud elude“ arvu. Tegelikult põhineb uuring usaldusvahemikuta

mudelarvutusel ja eeldusel, et ilma vaktsiinideta oleks suremus püsinud varasemal tasemel,

arvestamata ajaloolist suremuse langust, mis oli seotud elutingimuste paranemise ja meditsiini

arenguga.

Kokkuvõttes leiame, et vaktsiinide mõju käsitlevaid hinnanguid tuleks vaadelda väga

põhjalikult, eristades andmekriitilisust allikakriitilisusest ning arvestades majandus-poliitiliste

huvigruppide kallutatust ning laiemat rahvatervise konteksti.

10. Vaktsiinid pole ühesugused.

mRNA-vaktsiinid erinevad oluliselt klassikalistest vaktsiinidest. Inaktiveeritud või nõrgestatud

viirustel põhinevad vaktsiinid toimivad peamiselt antigeeni esitlevate rakkude kaudu ning

tekitavad kontrollitud immuunvastuse. Geneetilised ehk mRNA-vaktsiinid võivad aga levida

erinevatesse kudedesse, kus antigeeni kogus, täpsus ja ajaline tootmine pole kontrollitud, mis

omakorda võib vallandada muuhulgas põletikulise reaktsiooni. Uuringud näitavad, et

koroonavaktsiinide puhul võib osal inimestel ogavalgu tootmine kesta aastaid ning ei ole teada,

kuidas seda peatada. Oleme seisukohal, et selline toimemehhanism vajab põhjalikku hindamist,

kuna võimaliku kudedepõhise põletiku ja organsüsteemide kahjustuse risk ei ole võrreldav

traditsiooniliste vaktsiinide omaga.

11. Kas kõrge antikehade tase = kaitse?

Kõrge antikehade tase ei tähenda automaatselt tõhusat ja püsivat kaitset. Kuigi vaktsiinid on

suunatud eelkõige humoraalse immuunsuse ehk antikehade tootmise stimuleerimisele, on

pikaajalise kaitse seisukohalt oluline just rakuline immuunsus (T-rakud, NK-rakud jm).

6

Loomulik nakkus aktiveerib tavaliselt mõlemad immuunsüsteemi harud ja loob

laiapõhjalisema immuunmälu.

Teaduskirjanduses on korduvalt rõhutatud, et antikehade tase võib ajas langeda ning ei pruugi

üksi ennustada kaitset; mitmes uuringus on tugev T-rakuline vastus osutunud olulisemaks kui

antikehade hulk. Samuti viitame mRNA kordusvaktsineerimise järgselt IgG4 antikehade

osakaalu suurenemisele ja antikehade efektorfunktsiooni vähenemisele, mis võib mõjutada

immuunvastuse kvaliteeti ja kestust.

Kokkuvõttes leiame, et vaktsiinide mõju hindamisel ei tohi keskenduda üksnes antikehade

tasemele, vaid tuleb arvestada immuunsüsteemi kui terviku toimimist, immuunvastuse

kvaliteeti ja kestust ning võimalikke pikaajalisi mõjusid.

12. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: I Meditsiiniline perspektiiv

a) Riskigrupi diferentseerimine ja teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Nakkushaigused ei ohusta kõiki võrdselt ning meditsiiniliselt põhjendatum on riskipõhine

lähenemine (vanus, kaasuvad haigused, immuunpuudulikkus, loomulik immuunsus)

universaalsete meetmete asemel. COVID-19 kriis näitas, et kõrge riskiga olid eelkõige eakad

ja kaasuvate haigustega inimesed, kuid vaktsineerimissoovitusi laiendati kogu elanikkonnale,

arvestamata piisavalt loomulikku immuunsust ega vaktsiinide mõju viiruse levikule.

Viitame Lisas 1 uuringutele, mille kohaselt oli kaitse pärast läbipõdemist püsiv, samas kui

vaktsiinide kaitse nakatumise vastu ajas vähenes muutudes hiljem negatiivseks. Samuti

käsitleme mittesteriliseerivate vaktsiinide võimalikku mõju viiruse evolutsioonile ning seame

kahtluse alla vaktsiinipasside põhjendatuse respiratoorsete viiruste puhul. Kokkuvõttes leiame,

et seadus peaks võimaldama sihitud ja teaduspõhiseid meetmeid, mitte automaatset

massrakendust.

b) Sekkumise ohutus

Meditsiiniliste sekkumiste aluspõhimõte on primum non nocere (ära kahjusta!). Selle

põhimõtte järgimiseks on vaja kasutatud meetmete põhjalikke ohutusuuringuid. Vaktsiinide

puhul ei ole nõutud tervikliku lõpptootega farmakokineetilisi ja biodistributsiooniuuringuid.

mRNA-vaktsiinide puhul käsitleme lipiidnanoosakeste laialdast jaotumist organismis ning

ogavalgu püsimist kauem, kui esialgu väideti.

Tähelepanuta ei tohi jätta IgG4 antikehade taseme tõusu kordusdooside järel ja võimalikku

negatiivset mõju immuunvastusele. IgG4 on põletikuvastane antikehatüüp, mis ei aktiveeri

komplementi ega vahenda tsütotoksilisi mehhanisme; selle osakaalu suurenemisel võivad

põletikulised reaktsioonid olla küll vaoshoitud ja haiguse kulg näida kergem, kuid samal ajal

võib viiruse kõrvaldamine nõrgeneda ning infektsioon jääda püsima ja põhjustada organismis

pikemaajalist kahju.

Lisas 2 käsitleme ogavalgu toksilisust põhjalikumalt, samuti tõestatud negatiivset mõju

erinevatele organsüsteemidele k.a. reproduktiivorganitele ja viljakusele.

c) Nakkuse leviku tegelik mõjutamine ehk meetme tõhusus

Meditsiiniline õigustus sõltub sellest, kas vaktsiin vähendab nakatumist, rasket haigestumist

või suremust. COVID-19 vaktsiinide kliinilised uuringud ei hinnanud algselt viiruse

edasikandumise vähendamist ning kaitse nakatumise vastu oli ajutine. Lisas 1 toome välja

loomuliku immuunsuse valdkonnas tehtud uuringu.

7

Gripivaktsiini uuringud annavad põhjuse selle tõhususes kahelda. Vaktsiinide tegelikku

toimivust tuleb hinnata reaalelu andmete põhjal, sealjuures unustamata, et tõhusus võib olla

ajutine või piiratud.

Et mitte korrata eelmises pandeemias tehtud vigu, on vajalik riskipõhine lähenemine, põhjalik

ohutushindamine ja reaalne efektiivsuse analüüs enne laiapõhjaliste kohustuslike meetmete

rakendamist.

13. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: II Teaduslik perspektiiv

a) Tõenduspõhisus

Seadus peab põhinema vaid teadusandmetel, mitte poliitilisel konsensusel ega huvigruppide

mõjul. Me peame eristama mudelarvutusi ja reaalse maailma andmeid ning lühiajalisi ja

pikaajalisi tulemusi. Lisas 1 viitame USA Esindajatekoja kohtukomitee 3.02.2026 raportile,

mis käsitleb välismaise tsensuuri ohtu ja toob esile, kuidas regulatiivne surve võib mõjutada

avalikku arutelu ja teaduspõhist debatti. Sarnast analüüsi oleks vaja ka Eestis, et tagada avatud

ja kriitiline teaduskäsitlus.

Meie hinnangul vähendab eelnõu ohtliku nakkushaiguse korral individuaalset otsustusõigust

ning asendab selle kollektiivsete sunnimeetmetega. Sellised meetmed on õigustatud vaid juhul,

kui protseduurist loobumine põhjustab suurema tervisekahju kui selle tegemine. Eetiliste

vigade vältimiseks peab otsus põhinema selgetel ja vaieldamatutel tõenditel, mitte

haldusotsustel. Kui teadusandmed on vastuolulised, siis ei tohi meetmeid survestades või

tahtevastaselt rakendada.

b) Ebakindlus ja teadmise piirid

Pandeemia ajal, eriti selle alguses valitses suur teadmatus. Seadusandlus peab arvestama

teadusliku ebakindlusega ning vältima fikseeritud lahendusi olukorras, kus teadmised alles

kujunevad.

c) Andmete kvaliteet

Peame oluliseks andmete metodoloogilist kriitikat – olgu tegemist PCR-testide, seroloogia,

hospitaliseerimise statistika või liigsuremusega. COVID-19 meetmete kujundamisel oli

probleemiks nakatumiskordaja kasutamine ilma piisava kontekstita, k.a. kliiniline pilt.

Massiline asümptomaatiline testimine ja PCR-positiivsuse võrdsustamine haigestumisega võis

moonutada nakkusstatistikat.

WHO juhiste kohaselt sõltub PCR-tulemuse tõlgendamine kliinilisest ja epidemioloogilisest

kontekstist ning Ct-väärtusest e tsüklite arvust, testikomplektist ja muudest tehnilistest

teguritest. Mitmed uuringud näitavad, et kõrgema Ct-väärtuse korral on elusa viiruse

kultiveeritavus ja nakkusvõime väga madal. Seetõttu leiame, et seadus peab arvestama andmete

tõlgendamise piiranguid ning olema ettevaatlik, kui teaduslik alus, näiteks PCR testi kõrge

tsüklite ar, on vaieldav või ebakindel.

14. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: III Õigusteaduslik perspektiiv

Toome välja meie arvates olulised teemad, millele saavad õigusteaduse spetsialistid eelnõud

anaüüsides vastuse anda:

a) Volitusnormide täpsus

Kas täitevvõimu volitus on selgelt piiritletud?

Või on see avatud sõnastusega (“vajaduse korral”, “olulise ohu korral”)?

8

Mida avaram volitus, seda suurem oht proportsionaalsuse rikkumiseks.

b) Õigusselgus

Kas eelnõus oli piisava täpsusega määratletud:

- millal piirang algab,

- millal see lõpeb,

- millistel tingimustel seda vaidlustada?

c) Õiguskaitsevõimalused

- kas ja millisel viisil on isikul reaalne ja kiire võimalus piirangut vaidlustada?

- kas ja millisel viisil on sundmeetmed vaidlustamise ajal peatatud?

15. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: IV Põhiseaduslik perspektiiv

Eelnõus kavandatavad meetmed puudutavad otseselt mitut põhiseaduslikku õigust ning

vajavad seetõttu eriti ranget põhjendamist.

(1) Kehaline puutumatus (PS § 16, § 18)

Meie hinnangul on meditsiiniline sekkumine ilma nõusolekuta üks intensiivsemaid

põhiõiguste riiveid. Vabadus peab olema reegel ja sund erand. Riik peab tõendama vältimatut

vajadust ning selgelt põhjendama, miks ei ole võimalik leebemaid meetmeid kasutada. Peame

küsima, kas riik võib survestada meetmeid, mis võivad üksikisikule kaasa tuua tõsise

tervisekahju või surma?

(2) Vanemlik hooldusõigus (PS § 27)

Kui lapse vaktsineerimine toimuks ilma vanema aktiivse nõusolekuta, tekib meie hinnangul

konflikt riigi ja perekonna autonoomia vahel. Sekkumine peab olema selgelt põhjendatud

lapse huvidega; üldine rahvatervise argument ei pruugi olla piisav, eriti kui meetmega võivad

kaasneda tõsised terviseriskid.

(3) Südametunnistuse ja usuvabadus (PS § 40)

Kui seadus ei võimalda erandeid sügavate moraalsete või religioossete veendumuste korral,

võib riive olla ebaproportsionaalne. See puudutab näiteks vaktsiinide väljatöötamisel

kasutatud eetiliselt tundlikke materjale (aborteeritud looteid).

(4) Proportsionaalsus

Iga piirangu kehtestamise eel tuleb esitada kolm küsimust: kas meede on sobiv, kas see on

vajalik ning kas see on mõõdukas. Kui ühele neist küsimustest on vastus “ei”, ei tohi meedet

kasutada.

COVID-19 kriisi alguses põhinesid meetmed suuresti mudelprognoosidel. Hilisemad andmed

näitasid haigestumise absoluutset riski kliinilistes uuringutes alla 1–1,3%. Lisaks tekitas

küsimusi vaktsiinide mõju leviku peatamisele – USA Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse

(CDC) andmetel võisid ka vaktsineeritud inimesed viirust edasi kanda. Seetõttu tuleb küsida,

kas kohustuslikud meetmed olid sobivad ja vajalikud.

Kokkuvõttes leiame, et põhiseaduslikult on lubatav vaid selline sekkumine, mis on selgelt

põhjendatud, vältimatult vajalik ja proportsionaalne ning mille kahju ei ületa oodatavat kasu.

9

16. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: V Riikliku eelarve perspektiiv

Leiame, et riigi ressursse mõjutavad otsused peavad põhinema läbipaistval kulutõhususe ning

kasu ja riski analüüsil, mille aluseks olevad andmed on viidatud ja kontrollitavad. Oluliseks

näitajaks on see, kui palju inimesi tuleb vaktsineerida, et ära hoida üks surmajuhtum või raske

haigestumine.

Lisas 1 viitame analüüsidele, mille kohaselt tuli näiteks üle 80-aastaste seas vaktsineerida

tuhandeid inimesi, et ennetada üks surmajuhtum omikroni tüve korral. Samal ajal tuleb

arvestada tõsiste kõrvaltoimete sagedust, mille osas on esitatud hinnanguid, et risk võib olla

märkimisväärne ning päriselus isegi kõrgem kui kliinilistes uuringutes.

Haiguse risk ja populatsiooni immuunsus on ajas muutunud ning suure osa elanikkonnast

läbipõdemine mõjutab kasu-riski tasakaalu. Vaktsineerimissoovituste jätkamisel tuleb

arvestada muutunud epidemioloogilist olukorda ning riiklikud otsused peavad olema

majanduslikult ja meditsiiniliselt põhjendatud.

Täiesti eraldi teema on eellepingud vaktsiinitootjatega. Siinkohal on oluline küsimus, kas

eelmises kriisis Eestile määratud vaktsiinide arv vastas reaalsele vajadusele?

17. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: VI Riikliku julgeoleku perspektiiv

Julgeolek ei piirdu üksnes sõjalise kaitsega, vaid hõlmab kogu riigi toimimisvõimet ja

ühiskonna sidusust. mRNA vaktsiinide masskasutuse mõju riiklikule julgeolekule vajab

sõltumatut ja põhjalikku hindamist. Eriti oluline on see kaitseväe ja sisejulgeoleku seisukohalt,

kui kasutusel on tooted, mille ohutusprofiili suhtes esineb vaidlusi. Samuti peame oluliseks

analüüsida, milline on nende toodete arenduse rahastamise taust, sealhulgas sõjalise eelarve

roll.

Lisas 1 toome esile arutelud viiruse päritolu üle, sh professor Luc Montagnier’ hüpoteesi

SARS-CoV-2 genoomi võimaliku manipuleerituse kohta. Kuigi need seisukohad on olnud

vastuolulised ja osaliselt eelretsenseerimata, näeme vajadust, et riiklik julgeolekustruktuur

hindaks selliseid küsimusi andmepõhiselt ja ilma eelarvamusteta. Samuti viitame avalikkuses

olnud infole NIH rahastuse, Wuhani viroloogiainstituudi ja USA uurimiste kohta, mis näitab,

et teema rahvusvaheline mõõde on laiem.

Avaliku korra ja turvalisuse vaates rõhutame, et julgeolekuteemalisi küsimusi ei tohiks

automaatselt sildistada vandenõuteooriateks või libainformatsiooniks, vaid neid tuleks hinnata

sisuliselt. Samas näeme, et rahvusvaheliselt on esitatud ka äärmuslikke õiguslikke algatusi

mRNA vaktsiinide keelustamiseks, mis omakorda näitab teema polariseerivat iseloomu.

Poliitilise ja põhiseadusliku julgeoleku aspektist võib eelnõus kavandatu mõjutada

demokraatlike institutsioonide toimimist ning vajab seetõttu põhjalikku eksperthinnangut.

Küsimusi tekitavad ka vaktsiinitootjate ja riikide vahel sõlmitud lepingud ning nende mõju

õigusriigi põhimõtetele.

Tervisejulgeoleku vaates ei tohi ise kujuneda suuremaks ohuks kui nakkus, mille vastu neid

rakendatakse. Samuti vajab analüüsi andmekaitse, isikuandmete turve ja küberturvalisus.

10

Informatsioonilise julgeoleku seisukohalt peame oluliseks, et ka kriitilised või konsensusest

erinevad seisukohad saaksid avalikus ruumis andmepõhiselt kõlada. Desinformatsioonivastane

tegevus ei tohi muutuda vastandlike arvamuste automaatseks vaigistamiseks. Avalik arutelu

peab olema kaitstud nii välismõjude kui ka sisemise kallutatuse eest.

Eelmine kriis mõjutas tugevalt ühiskondlikku sidusust ning tekitas sügavaid lõhesid. Usaldus

riigi vastu saab püsida üksnes siis, kui otsused põhinevad läbipaistval, kallutamata ja

kontrollitaval teadusel. Leiame, et eelnõu vajab riikliku julgeoleku kõigi komponentide lõikes

oluliselt põhjalikumat analüüsi.

Küsimused eelnõu välja töötanud töörühmale:

1. Palun kirjeldage, milline võimalus on Eesti Vabariigis elada ja töötada isikul, kes on

otsustanud vaktsineerimisest keelduda järgmistel põhjustel:

o eelnev vaktsiinide ohutus- ja efektsiivsusandmetega põhjalik tutvumine;

o varasem isiklik või lähedase inimese vaktsiinitüsistus;

o isiklikud, moraalsed või filosoofilised veendumused.

Eelnõus jääb selgusetuks, millisel viisil plaanitakse austada vaktsineerimise vabatahtlikkuse

põhimõtet.

2. Iga ravisekkumise korral on vajalik informeeritud nõusolek, mis selgitab inimesele nii

tema õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid riske. Selleks, et kooliõde

saaks paremini ja teaduspõhisemalt toetada alaealisi lapsi nende vaktsineerimisotsuste

tegemisel, palume esitada järgmine info koos viidetega alusdokumentidele:

- ohutusprofiili aluseks oleva jälgimisperioodi pikkus järgmistel vaktsiinidel:

o leetrid, punetised, mumpsi vaktsiin (koolilastel soovituslik 13-aastaselt),

o inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiin (koolilastel soovituslik 12-

aastaselt),

o difteeria, teetanus, läkaköha vaktsiin (koolilastel soovituslik 6-7-aastaselt ja

15-16-aastaselt);

- mis oli uuringute lõpp-punkt s.t. kas uuriti seda, mille kaitseks väidetavalt vaktsiin on;

- mida manustati vaktsiinigrupi võrdluseks olevale kontrollgrupile.

Ilma vastusteta nendele küsimustele ei saa ega tohi Eesti Vabariigis sellise eelnõuga edasi

minna.

Lisas 1 on toodud selgitustaotluse punktide põhjalik teemakäsitlus koos teadusandmetele

põhineva argumentatsiooniga, Lisas 2 COVID-19 vaktsiinide ohutusega seotud

teadusandmed.

11

LISA 1

1. Eelnõu muudatuste teemal pole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Eelnõu kooskõlastusele saatmiseks jäetud kahe nädala pikkune aeg ei ole kaugeltki piisav, et

erinevad huvigrupid oleksid jõudnud sellele reageerida.

Eelnõud ette valmistamine ja vastu võtmine ilma avaliku dialoogita, on pikas plaanis ühiskonna

vaimset tervist kahjustav. Me peame arvestama praegust vaimse tervise kriisi. Inimeste

sundimine nende tervise kaitse egiidi all vaktsineerimiseks olukorras, kus tõendid selle

efektiivsuse kohta on kogu maailma vastuolulised, on ülimalt ennatlik. Võimuesindajad pole

ette võtnud mitte midagi eelmise kriisi valusate õppetundide analüüsimiseks ja nende

tagajärgede selgitamiseks. Eelmises kriisi kasutatud meetmed on tänaseks tõestatult olnud

ebateaduslikud ja paljudel juhtudel tervist kahjustavad.

Riigi ja rahva vahelise usalduse loob enne olulisi otsuseid toimuv avalik arutelu, kus

analüüsitakse neutraalselt nii poolt- kui vastuargumente. Arutelusse tuleks kaasata

psühholoogid, psühhiaatrid, lapsevanemad, meedikud, teadlased, juristid, Kirikute Nõukogu

liikmed, riikliku bioturvalisuse eksperdid jt sõltumatud eksperdid ja kodanikuühendused,

2. Eelnõu sisu ja eelnõu seletuskirja vahel on vasturääkivused, seletuskirjas

ebakorrektsus.

Vasturääkivused

- Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk „luua terviklik süsteem, mis kaitseb inimeste

elu ja tervist ning tagab riigi sujuva toimimise nakkushaigustest tingitud ohtude korral,

arvestades seejuures isikute põhiõigusi ja vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet.“

Tegelikult on eelnõus nakkushaiguse epideemilise leviku korral rakendatavad nakkushaiguste

tõkestusmeetmed ja ohtliku nakkushaiguse puhangu korral rakendatavad tõrjemeetmed eelmise

COVID-19 kriisist saadud õppetundide näitel vastuolus inimese elu ja tervise kaitsega, kus

tõrje- ja tõkestusmeetmena kasutatav vaktsineerimine ja piirangud/sulgemised võivad endaga

kaasa tuua suurema terviseriski ja -kahju (Lisa 2) kui seda on haigus ise.

Rahvatervise kaitse ei tohi toimuda isikliku tervisepõhiõiguse arvelt. Rahvatervist ei saa kaitsta

meetmetega, mis tekitavad rohkem kahju.

Eelnõus kirjeldatud nakkushaiguse epideemilise leviku korral rakendatavad nakkushaiguste

tõkestusmeetmed ja ohtliku nakkushaiguse puhangu korral rakendatavad tõrjemeetmed ei austa

vaktsineerimise vabatahtlikkuse põhimõtet, vastupidi, rahva usalduse puudumist püütakse

kompenseerida sunnimeetmetega, mis on võrreldavad autokraatlike riikide lähenemisega:

- § 30 kirjeldatud riiklik ja haldusjärelevalve ning sunniraha,

- § 32 kirjeldatud korrakaitseorgani kaasamine, kus punkt 5 all on välja toodud

“Kui Terviseamet kaasab ülesannete täitmisse Politsei- ja Piirivalveameti, võib

politsei- ja Piirivalveamet ülesannete täitmisse kaasatuna kohaldada vahetut

sundi.”

- ja vastavalt nakkushaiguste tõrje nõuete rikkumise (§ 33), karantiininõuete rikkumise

(§ 34), ohtliku nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise (§ 35)

ja immuniseerimise tähtajast kinni pidamata jätmise eest rakendatav (§ 37) rahatrahvi

üksikisikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule 400 000 eurot,

12

klassifitseeruvad pigem jõuliste vaktsineerimise survestusmeetmetega, millel on

õigusriigiga vähe ühist.

Ebakorrektsus Eelnõu seletuskirjas seisab fraas “vältimatu abi korras vajalikud vaktsiinid”, kuid vaktsiinid

ei kuulu vältimatu abi hulka, iseäranis tänaste teadusandmete valguses.

3. Usaldust aitab taastada aus kommunikatsioon.

Eelnõu taga võis küll olla soov kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada riigi sujuv toimimine,

ent paraku kahjustab see veelgi enam rahva usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi

vastu, mis koroonakriisis tehtud vigade tõttu on saanud niigi tõsiselt kannatada.

Eelnõu kohaselt rakendatavad sunnimeetmed loovad aga ohtliku nakkushaiguse olukorras

düstoopliku riigi toimimise. Seda enam, et nii vaktsineerimine kui sulgemised on COVID-19

kriisist saadud õppetundide põhjal ebaefektiivsed ja ühiskonda, riigi majandust,

haridussüsteemi ja üksikisiku tervist kahjustavad.

Rahvatervise üks aluspõhimõtteid on usaldus.2 Selleks et avalikkus usaldaks rahvatervise

asutusi, peavad need asutused usaldama ka avalikkust – see tähendab täpse teabe jagamist ning

ausust olukordades, kus teaduslik teadmine on puudulik või ebatäielik.

Just usaldussuhe lagunes märgatavalt COVID-19 pandeemia ajal. Aastatel 2020–2024 langes

usaldus tervishoiu vastu järsult 71,5%-lt 40,1%-le, langedes kokku koolide sulgemise, muude

liikumispiirangute, kohustuslike näomaskide, COVID-19 vaktsineerimiskohustuste (koos de

facto nakkusjärgse immuunsuse mittetunnustamisega) ning teiste rahvatervise soovitustega,

millel puudus teaduslik põhjendus ja mis olid vastuolus rahvatervise põhiprintsiipidega.3

COVID-19 vaktsiinikohustuste ning CDC eksitavate väidete tõttu, et vaktsineerimise teel

saadud immuunsus on parem kui läbipõdemisel saadud immuunsus4 5 6 7 ning et COVID-19

vaktsiin hoiab ära nakatumise ja viiruse leviku,8 9 10 kaotas avalikkus usalduse nii COVID-19

vaktsiinide kui ametkondade vastu.

On oluline märkida, et Eestis kasutusel olnud Pfizeri bivalentne vaktsiin (wuhani ja omikron

BA.4/BA.5 tüvede spetsiifiline) sai USA Ravimiametilt (FDA) heakskiidu kasutamiseks

kõikidel üle 12-aastastel ameeriklastel 2022. a septembris. Seda vaktsiini oli eelnevalt testitud

2 Anderson RT, Atlas SW, Bell D, et al. Ethical Principles of Public Health. Academy for Science and

Freedom; 2022 Aug 23. 3 Perlis RH, Ognyanova K, Uslu A, et al. Trust in Physicians and Hospitals During the COVID-19 Pandemic in a 50-State Survey of US Adults. JAMA Network Open. 2024;7:e2424984. 4 Centers for Disease Control and Prevention. New CDC Study: Vaccination Offers Higher Protection

than Previous COVID-19 Infection. 2021 Aug 6. 5 Bozio CH, Grannis SJ, Naleway AL, et al. Laboratory-confirmed COVID-19 among adults hospitalized with COVID-19–like illness with

infection-induced or mRNA vaccine-induced SARS-CoV-2 immunity—nine states, January–September 2021. Morbidity and Mortality

Weekly Report. 2021;70(44):1539-1544. 6 Gazit S, Shlezinger R, Perez G, Lotan R, Peretz A, Ben-Tov A, Cohen D, Muhsen K, Chodick G,

Patalon T. Comparing SARS-CoV-2 natural immunity to vaccine-induced immunity: reinfections versus

breakthrough infections. MedRxiv [Preprint]. 2021 Aug 25. 7 Kulldorff M. A review and autopsy of two COVID immunity studies. Brownstone Institute; 2021 Nov 2. 8 Brueck H, Haroun A. Our data from the CDC today suggests that vaccinated people do not carry the virus, don't get sick. Business Insider; 2021 Mar 30. 9 U.S. House of Representatives, Select Subcommittee on the Coronavirus Pandemic. Investigating

pandemic immunity: Acquired, therapeutic or both. 2023 May 11. 10 Kampf G. Does the COVID-19 Vaccination Reduce the Risk to Transmit SARS-CoV-2 to Others? In: Rezaei N, editor. The COVID-19

Aftermath. Springer Verlag; 2024.

13

kaheksal hiirel,11 ent sellega ei olnud läbi viidud inimuuringuid, mis näitaksid, kas uus vaktsiin

on piisavalt ohutu ning kas see pakub kaitset nakatumise ja/või raske haiguse vastu. Kolm kuud

hiljem oli vaid 11% ameeriklastest kasutanud võimalust saada uut vaktsiini, hoolimata

ulatuslikust kampaaniast.12 Ka Euroopa Ravimiamet (EMA) andis müügiloa nii Pfizeri kui

Moderna bivalentsetele vaktsiinidele ilma kliiniliste uuringuteta.

Toonased uuringud ei toetanud bivalentsete COVID-19 vaktsiinide edasist kasutust. Nt.

Saksamaa haiglas tehtud uuringus täheldati, et bivalentse vaktsiini tõhustusdoosi järel esines

kõrvaltoimeid 84,6%-l vaktsineeritutest, kui vana monovalentse vaktsiini puhul oli see määr

51,4%-l.13 Lisaks oli “töövõimetuid” ja “piiratud töövõimega” inimesi bivalentse vaktsiini

puhul ligi kaks korda enam kui monovalentse vaktsiini puhul, mis olid juba niigi kuulsad oma

ohtrate kõrvaltoimete poolest.

Sellest hoolimata andis immunoprofülaktika ekspertkomisjon 28.11.2022 soovituse kasutada

5-11-aastastele riskirühma lastele tõhustusdoosideks eelmainitud Pfizeri bivalentset vaktsiini

ja 12+ sihtrühmadele nii Pfizer kui Moderna bivalentseid vaktsiine.14

Selleks, et parandada immuniseerimisega hõlmatust ja usaldust nii ametkondade otsuste kui

vaktsiinide vastu, on vaja esmalt tunnistada koroonakriisis tehtud vigu ning seejärel jagada

kvaliteetset, kallutamata teavet vaktsiinide kasude ja riskide kohta. Siiani on vastutavad

pisendanud, kallutanud (seostades pöördumisi Venemaa luuretegevusega!) või eiranud

pöördumisi, mis on seotud vaktsiinide ohusignaalide ja põhiseadusliku korra kaitsmisega:

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avalik pöördumine Riigikogu liikmetele NETS II eelnõu

probleemide teemal. 30.03.202215

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avalik selgitustaotlus immuniseerimiskava ja koolides

vaktsineerimise teemal. 01.02.202316

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Märgukiri WHO Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade

muudatusettepanekute teemal. 20.11.202317

- MTÜ Meedikud ja teadlased. WHO lepingute arutelu Riigikogu EL asjade komisjonis

ebaõnnestus –sisulise diskussiooni asemel püüti marginaliseerida nii teemat kui

petitsiooni algatajaid18

- MTÜ Meedikud ja teadlased. Avaldus Riigikogu juhatusele EL asjade komisjoni töö

hindamiseks ja kordusistungi korraldamiseks19

- NORTH Grupp. Pöördumine Põhjamaade, Balti riikide ja Ühendkuningriigi

peaministrite ja juhtorganite poole COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinide

ohutuse ja kvaliteedi teemal. 26.11.202420

11 Jamie Smyth, Caitlin Gilbert. US criticised for rolling out Covid boosters without human trials. Financial Times, 11.09.2022

https://www.ft.com/content/92d52780-14c8-49a0-937b-a7722363254f 12 Center for Infectious Disease Research and Policy (CIDRP). Biden administration announces push to improve COVID booster uptake.

https://www.cidrap.umn.edu/covid-19/biden-administration-announces-push-improve-covid-booster-uptake 13 Isabell Wagenhäuser, Julia Reusch, Alexander Gabel, LukasB. Krone, Oliver Kurzai, NilsPetri, Manuel Krone. Bivalent

BNT162b2mRNA original/Omicron BA.4-5 booster vaccination: adverse reactions and inability to work compared to the monovalent

COVID-19 booster. medRxiv 2022.11.07.22281982; doi: https://doi.org/10.1101/2022.11.07.22281982 14 Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 28.11.2022 https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-

ekspertkomisjon#item-1 15 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-poordumine-koikidele-riigikogu-liikmetele%EF%BF%BC/ 16 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avalik-selgitustaotlus-immuniseerimiskava-ja-koolides-vaktsineerimise-teemal/ 17 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/margukiri-who-rahvusvaheliste-tervise-eeskirjade-muudatusettepanekute-teemal/ 18 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/who-lepingute-arutelu-riigikogu-el-asjade-komisjonis-ebaonnestus-sisulise-diskussiooni-

asemel-puuti-marginaliseerida-nii-teemat-kuipetitsiooni-algatajaid/ 19 https://meedikud-teadlased.ee/poordumised/avaldus-riigikogu-juhatusele-el-asjade-komisjoni-too-hindamiseks-ja-kordusistungi-

korraldamiseks/ 20 NORTH Grupp pöördumine. 20.11.2024 https://northgroup.info/estonia/pdf/north_group_letter_estonia.pdf

14

Koos Lühikokkuvõtega teadusandmetest, et toetada Põhjamaade, Balti riikide ning

Ühendkuningriigi peaministritele ja juhtorganitele saadetud pöördumist21

- NORTH Grupp. Vastus Eesti Päevalehe „faktikontrollile". Modifitseeritud mRNA

vaktsiinide jääk-DNA kontaminatsiooni teemal. 13.12.202422

Ent kunagi pole hilja oma käitumisstrateegiate analüüsiks ja mittetoimivate vahetamiseks

toimivate vastu. Teeme ettepaneku moodustada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja

teadusnõukoja kõrvale sõltumatutest ekspertidest koosnev nõukogu, mis käivitab ühiskonnas

täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas.

Nõukogu eesmärk oleks tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.

4. Laste vaktsineerimise hõlbustamine koolis.

Bürokraatia vähendamise sildi all asendatakse koolivaktsineerimisel kooliõdede töös (§ 16 lg

5) senine kirjaliku nõusoleku nõue teavitamisel põhineva loobumisõigusega. See ei tõsta pikas

perspektiivis vaktsineerimise hõlmatust, vaid kasvatab usaldamatust ja vaktsiinidest

keeldumist veelgi.

Eelnõu ei toeta peresuhteid ning lapse ja vanema vahelist kiindumussuhet

Eelnõu annab õigusliku aluse olukorrale, kus lapse vaktsineerimine võib toimuda ka näiteks

ühe vanema tahte vastaselt, mis võib kahjustada peresuhteid, lapse usaldust vanema vastu ja

tema kiindumussuhet. Kiindumussuhe on aga kõige olulisem lapse arengut ning vaimset ja ka

füüsilist tervist mõjutav tegur. Kahjustatud kiindumussuhte tagajärjed jäävad inimest saatma

kogu elu vältel.

Laps ei ole võimeline hindama vaktsiinide kasu ja riski suhet

Lisaks ei saa laps teha isegi kooliõe abil teadlikku vaktsineerimisotsust, kui isegi erinevate

riikide terviseametid pole üksmeelsed oma vaktsineerimissoovitustes. Teadlik otsus eeldab

vaktsineerimise kasu ja riski mõistmist. Kuna ei kooliõel ega lapsel pole võimalik olla kursis

niivõrd keerulise teema detailidega, tuleb neil praktikas lähtuda immuniseerimiskavast ja

riiklikest soovitustest.

Immuniseerimiskava kinnitab tervise- ja tööminister, keda nõustab immunoprofülaktika

ekspertkomisjon. Paraku pole aga komisjoni soovitused alati kooskõlas parima teadusliku

teadmisega. Näiteks andis komisjon 30.11.21 soovituse vaktsineerida terveid 5-11-aastaseid

lapsi COVID-19 vastu, 23 24 kuigi viirus lapsi ei ohustanud ja enamik lapsi oli selleks hetkeks

haiguse ka läbi põdenud. Vanemate madalat usaldust näitab see, vaid u 5% selle vanusegrupi

lastest vaktsineeriti.25

Vaktsineerimise teema pole nii must-valge kui Eesti ametkondade kommunikatsioonist nähtub,

erinevate spetsialistide vahel toimuvad tõsised vaidlused. Isegi arenenud riikide

terviseametkonnad pole kõikides vaktsiinisoovitustes jõudnud üksmeelele.26 Üks suuremaid

21 NORTH Grupp teadusandmed. 20.11.2024 https://northgroup.info/estonia/pdf/north_group_summary_estonia.pdf 22 NORTH Grupp Modifitseeritud mRNA vaktsiinide jääk-DNA kontaminatsioon: Vastus faktikontrollile 13.12.2024

https://northgroup.info/estonia/pdf/north_press_release_long_estonia.pdf 23 Sotsiaalministeerium. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Koosolekute materjalid 30.11.201

https://www.sm.ee/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon#item-1 24 Sotsiaalministeerium Uudised 01.12.2021. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab 5-11-aastaste COVID-19 vastast

vaktsineerimist. https://www.sm.ee/uudised/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon-soovitab-5-11-aastaste-covid-19-vastast-vaktsineerimist 25 Terviseamet. Koroonaviiruse andmestik. https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik

26 European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC) Vaccine Scheduler.https://vaccine-

schedule.ecdc.europa.eu/Scheduler/ByDisease?SelectedDiseaseId=16&SelectedCountryIdByDisease=-1

15

arvamuste lahknevusi on eelmises kriisis survestatud mRNA vaktsiinide teemal. Näiteks on

kolmes USA osariigis esitatud eelnõu, mis keelab mRNA vaktsiinide tootmise, omandamise,

omamise või levitamise (vt Lisa 2 v Riikliku julgeoleku perspektiiv).

Ebapiisav andmestik kasu ja riski suhte hindamisel

Dialoogi tase vaktsineerimise teemal peab tõusma. Vaktsineerimine on emotsionaalselt laetud

teema ja ometi vajame me vaktsineerimisotsuse tegemiseks emotsioonidest ja eelarvamustest

vaba ratsionaalset meelt. Kui me räägime valdavalt tervetel kasutatavatest preventatiivsetest

meetmetest, nagu vaktsiinid on, on ohutus efektiivsusest olulisem. Enne efektiivsuse juurde

jõudmist, peab ohutus olema teadusandmetele tuginedes tõestatud. See nüanss kipub

vaktsiinide propageerijatel ununema.

Vaktsiinide ohutuses veendunutel puudub soov ennast kurssi viia vaktsiinide

ohutusandmestikuga. Psühholoogiliselt lihtsam on viidata konsensuslikule teadusele ja

naeruvääristada neid, kes eelpool mainitud andmetega on rohkem kursis või püüavad näiteks

vaktsiinide turustamise järgselt avaldatud ohusignaale ühiskonna teadvusesse tõsta.

Vastutajatel võib olla oma eksimusi ka raske tunnistada. Oma seisukohti kaitstakse väidetega

nagu “puuduvad andmed”, “pole tõestatud”, “ohusignaaliga seotud publikatsioon on

eelretsenseerimata, avaldatud mitte nii mainekas ajakirjas vms”. Need, kes tõsimeeli ja

heausklikuna “usuvad” vaktsiinide ohutusse, nõuavad, et kahjustav toime oleks ametlikult

tõestatud mõistmata, et enne vaktsiinide kasutusele võttu peab ohuprofiil olema väga

põhjalikult läbi uuritud.

Ühe näitena võib tuua koolilaste vaktsineerimiskalendris oleva HPV vaktsiini, mille

ohusignaale on ametkonnad eiranud. Näiteks Kanadas läbiviidud uuring HPV vaktsiini osas

leidis, et ligi 10% vaktsineeritud noortest pöördub 42 päeva jooksul pärast vaktsineerimist

erakorralise medistsiini osakonda. Neist 3% olukord oli nii tõsine, et nad vajasid haiglaravi.27

Samuti on dokumenteeritud surmaga lõppenud äge hemorraagiline leukoentsefaliit pärast

inimese papilloomiviiruse vastast vaktsineerimist 14-aastasel poisil.28

Üheks EV riiklikus immuniseerimiskavas olevaks vaktsiiniks on leetrite, mumpsi ja punetiste

(elus)vaktsiin.29 Vaksineerimisotsuseks on vajalik riski-kasu analüüs. Vaktsiini ravimi-

omaduste kokkuvõttest, mis on iga ravimiga seotud info alusdokument, selgub, et raskete

kõrvaltoimete esinemissagedust pole uuritud.

27 Adverse events following HPV vaccination, Alberta 2006-2014. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26921782 28 Wellnitz K, Sato Y, Bonthius DJ. Fatal Acute Hemorrhagic Leukoencephalitis Following Immunization Against Human Papillomavirus in

a 14-Year-Old Boy. Child Neurol Open. 2021 May 18;8:2329048X211016109. doi: 10.1177/2329048X211016109. PMID: 34046515;

PMCID: PMC8135193. 29 M-M-RVAXPRO raviminfo kokkuvõte. https://ec.europa.eu/health/documents/community-

register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf https://ec.europa.eu/health/documents/community-

register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf

16

Vaktsineerimisest saadud kasu ja riski analüüsiks on vajalik info, kui sagedased on tegelikult

järgmised rasked kõrvaltoimed:

- Aseptiline meningiit, atüüpilised leetrid, epididümiit, orhiit, keskkõrva põletik, parotiit,

riniit, subakuutne skleroseeruv panentsefaliit

- Regionaalne lümfadenopaatia, trombotsütopeenia

17

- Anafülaktoidne reaktsioon, anafülaksia ja seotud ilmingud, nagu angioneurootiline turse,

näo turse ja perifeersed tursed

- Palavikuta vapluskrambid või krambihood, ataksia, pearinglus, entsefaliit, entsefalopaatia,

palavikuga vapluskrambid (lastel), Guillaini-Barré sündroom, peavalu, leetriviirusentsefaliit,

silmalihaste halvatus, nägemisnärvipõletik, paresteesia, polüneuriit, polüneuropaatia,

retrobulbaarneuriit, süvaminestus

- Sidekesta põletik, retiniit

- Sensorineuraalne kurtus

- Pannikuliit, pruritus, purpura, naha induratsioon, Stevensi-Johnsoni sündroom

- Vaskuliit.

Sama vaktsiiniga on seotud veel teisigi ohu-ohutusteemalisi küsimusi. Ravimi omaduste

kokkuvõttes (SPC) näeme, et vaktsiin sisaldab:

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena leetrite viiruse Enders’ Edmonston tüve

(elus, nõrgestatud), mis on paljundatud kanaembrüo rakkudes.

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena mumpsi viiruse Jeryl Lynn™-i (Level B)

tüve (elus, nõrgestatud), mis on paljundatud kanaembrüo rakkudes.

- 50% rakukultuuri infektsioosse annusena punetiste viiruse Wistar RA 27/3 tüve (elus,

nõrgestatud), mis on paljundatud inimese diploidsetes kopsu (WI-38) fibroblastides.

Lisaks võib see vaktsiin sisaldada jälgedena rekombinantset inimese albumiini (rHA).

Hoolimata erinevatest elosoranisimdest pärit koostisosadest, selgub SPC-st, et

farmakokineetilisi omadusi (imendumine, jaotumine, biotransformatsioon ja eritumine (5.2))

pole tootjafirma uurinud, samuti pole tehtud selle vaktsiiniga prekliinilisi uuringuid (5.3),

millest selguvad tootega seotud võimalikud äge ja krooniline toksilisus, kartsinogeenne ja

mutageenne toime, reproduktsioonitoksilisus.

Kui tegelikke andmeid pole, siis tuginetakse eeldusele, et toode on ohutu. Me ei saa teada seda,

mida pole uuritud. Eeldused on väga kehv alus raviotsuste tegemiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et puuduva või selektiivselt presenteeritud info tõttu on isegi arstidel

ja teadlastel rääkimata kooliõdedest või alaealistest lastest raske teha vaktsineerimise teemal

teadlikku otsust.

Eetilised ja usulised kaalutlused

Vaktsineerimisotsust mõjutavaks otsuseks võib olla lisaks kasu ja riski analüüsile ka isiklikud

usulised, eetilised, moraalsed või filosoofilised põhjused, mis tõstatuvad muuhulgas leetrite,

mumpsi ja punetiste vastu vaktsineerimisel. Inimestel, kes usuvad elu pühadusse ja ei soovi

kasutada tooteid, mille väljatöötamisel on kasutatud aborteeritud looteid, uurivad kõrgendatud

tähelepanuga ravimi omaduste kokkuvõtte punkt 2 all välja toodud vaktsiini kvalitatiivset ja

kvantitatiivset koostist. Ka koolilastele manustatavas leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini

SPC-s on välja toodud inimese diploidsed kopsu (WI-38) fibroblastid, milles on paljundatud

näiteks punetiste viiruse2 Wistar RA 27/3 tüvi.

Teemast huvitatud võivad vaadata, kuidas vaktsinoloogia valdkonna esiekpert dr Stanley

Plotkin kirjeldab vande all30 ja jahmataval viisil oma karjääri jooksul arvukate abortide käigus

saadud loodete kasutamist vaktsiinide arenduses.

30 https://thehighwire.com/ark-videos/aborted-fetal-tissue-in-vaccines/

18

Käes on aeg tõstatada ka Eestis selleteemaline avalik arutelu selgitamaks muuhulgas, kas

alaealistel lastel on välja kujunenud eetilis-moraalseteks otsusteks vajalik sisemine kompass.

5. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded, mida ei ole

ajakohastatud.

Me ei saa leida seda, mida me ei otsi. Kui me ei nõua tootjafirmadelt tervikliku lõpptootega

uuringuid, mis on vajalikud vaktsiini ohutusprofiii mõistmiseks (iseäranis siis, kui tegemist on

uudse tehnoloogiaga), siis kasu-kahju riski hindamine pole sisuliselt võimalik. Pimedal usul

autoriteetide arvamustesse, lootusel või eeldustel põhinevaid otsuseid tehes riskime me aga

oma rahva tervisega.

- Vaktsiinidelt ei nõuta koostoimete uuringuid teiste ravimite ja vaktsiinidega ega

farmakokineetilisi uuringuid tervikliku lõpptootega (mitte vaid uudsete

koostisosadega) näitamaks, mis vaktsiinist ja selle koostisosadest peale kehasse

süstimist edasi saab – kuhu see liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu

ladestub, kuidas ja millal väljutub. Biodistributsiooni uuringud tervikliku tootega on

absoluutne alus, et hinnata toote potentsiaalset ohtlikkust või ohutust. Pfizeri FDA-le

esitatud hindamisraportist31 selgub, et farmakokineetilisi uuringuid (sh

biodistributsiooni omi) pole teostatud ning üldiselt ei peeta neid vajalikuks toetamaks

nakkushaiguste vaktsiinide väljatöötamist ja litsentseerimist (WHO, 2005; 2014).

- Puuduvad uuringud, mis kinnitaksid, et vaktsiinil puudub geneetikat kahjustav ja

vähki tekitav toime.

- Puuduvad uuringud, mis näitaksid, et vaktsiinil puudub koostoime teiste ravimitega,

kuigi see on oluline krooniliste haiguste korral igapäevaselt ravimeid tarvitades. - Osadel vaktsiinidel puuduvad ka tervikliku tootega prekliinilised uuringud, nagu

eelnevalt kirjeldatud leetrite, mumpsi ja punetiste (elus)vaktsiini puhul.32

- Lastevaktsiinidel puuduvad ka tõelise platseebogrupiga uuringud, milles kontrollgrupp

saab füsioloogilist lahust, mitte teist vaktsiini. Võrreldes üht vaktsiini teisega paistab

toode tegelikust ohutumana.

- mRNA tehnoloogia kasutuselevõtuga oleks tulnud ajakohastada ka vaktsiinide jääk-

DNAle kehtestatud regulatsioone.

FDA poolt 1998. aastal jääk-DNA-le kehtestatud regulatsioone33 ei ole ajakohastatud

uudsete tehnoloogiate jaoks. Piirväärtus 10 ng on kehtestatud puhtale DNA-le, mitte

nanolipiidnanoosakestesse (NLP) kapseldatud DNA-le, mis transporditakse tänu NLP-

dele otse rakkudesse. COVID-19 mRNA vaktsiini patenditaotluses US10077439B2

2014 "REMOVAL OF DNA FRAGMENTS IN MRNA PRODUCTION PROCESS”34

on välja toodud jääk-DNAga seotud konkreetsed riskid:

"The DNA template used in the mRNA manufacturing process must be removed to

ensure the efficacy of therapeutics and safety, because residual DNA in drug products

31 Summary Basis for Regulatory Action BioNTech Manufacturing GmbH. 11/8/2021. LK19 https://www.fda.gov/media/151733/download 32 M-M-RVAXPRO raviminfo kokkuvõte.

https://ec.europa.eu/health/documents/community-register/2019/20190408144063/anx_144063_et.pdf 33 Knezevic et al. WHO Study Group on cell substrates for production of biologicals, Geneva, Switzerland, 11–12 June 2007, Biologicals,

Volume 36, Issue 3, 2008, Pages 203-211, ISSN 1045-1056, https://doi.org/10.1016/j.biologicals.2007.11.005. 34 National Center for Biotechnology Information (2026). PubChem Patent Summary for US-10077439-B2, Removal of DNA fragments in

mRNA production process. Retrieved February 22, 2026 from https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/patent/US-10077439-B2

19

may induce activation of the innate response and has the potential to be oncogenic in

patient populations”

6. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Iga vaktsiiniga kaasneb nii kasu kui ka risk. Täiesti ohutuid vaktsiine ei ole olemas. Kui parimal

juhul võib vaktsiin surma või rasket haigust ära hoida, siis halvimal juhul võib vaktsiin ise

põhjustada tõsise kõrvaltoime või koguni surma. See aga tekitab õigustatud küsimusi, eriti kui

vaktsineeritakse terveid inimesi. Vaktsiinide turule tulekuks kehtivad leebemad nõuded kui

ravimitele, kuigi vaktsiine manustatakse tervetele ja ravimeid üldjuhul haigetele.

Toote ametlik ohutusprofiil sõltub sellest, milline oli toote ohutusuuringus ohutusanalüüsi

aluseks olevate kõrvaltoimete raportite kogumise ajaaken. Kui ohutusuuringu jälgimisperiood

on lühike, siis saab ülevaate vaid toote kasutamisest tekkinud ägedatest reaktsioonidest.

Pikaajaline ohuprofiil jääb teadmata.

Lastevaktsiinide ohutusprofiili uuringute aluseks oleva dokumentatsiooniga tutvumisel selgub,

et näiteks Eesti laste vaktsineerimiskalendris35 3. elukuul; 4,5. elukuul; 6. elukuul; 1,2-2-

aastaselt kasutatava difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatus, B-tüübi hemofiilus-nakkus ja

B-viirushepatiidi vastase vaktsiini ohutusprofiili aluseks olevate raportite kogumise

jälgimisperiood kestis 8 päeva.36

Nii esimesel eluaastal kui koolilastel 13. eluaastal immuniseerimiskalendris olevast leetrid,

punetised, mumpsi vaktsiini müügiloa aluseks olevast dokumentatsioonist leiame,37 et

süsteemseid kõrvaltoimeid registreeriti vaid 42 päeva jooksul peale vaktsineerimist.

Vaktsiiniuuringu kirjeldusest selgub, et kontrollgrupile manustati sama vaktsiini lihtsalt

lihasesiseselt.

35 https://vaktsineeri.ee/et/laste-vaktsineerimine 36 INFANRIX hexa Product Monograph.

https://pdf.hres.ca/dpd_pm/00055805.PDF#:~:text=This%20leaflet%20is%20Part%20III,toxoids%2C%20acellular%20pertussis%2C%20he

patitis%20B 37 M-M-R II - MMR Virus Vaccine BLA Clinical Review Memorandum https://www.fda.gov/media/166041/download

20

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaktsiinide ametlikus dokumentatsioonis olev info vastandub

paraku Eesti ametlikus infokanalis vaktsineeri.ee oleva väitega, et “Kõik Eestis kasutatavad

vaktsiinid on läbinud pikaajalised ja mitmeastmelised kliinilised katsetused.”

Infolünkade täitmiseks on lisaks puudu:

- suured retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt

vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel esinevaid hingamisteede

infektsioonhaiguseid, kroonilisi haiguseid, hospitaliseerimisi ning kõiki diagnoose;

- uuringud selgitamaks immuniseerimiskava ohutust tervikuna.

Tänaseks on läbi viidud 13 (väiksemat või keskmise suurusega) uuringut, mis näitavad, et

vaktsineeritud lastel esineb märgatavalt rohkem kroonilisi haigusi kui vaktsineerimata lastel.

Ülevaade eelmainitust Hulscher et al. publikatsioonist tabel nr 4.38

Kuigi neid uuringuid on erinevatel põhjustel kritiseeritud ja osa neist isegi tagasi võetud, pole

ametkondadel tänaseni esitada ühtegi uuringut, mis kinnitaks vastupidist. Vaktsiinidega seotud

ohusignaale vaktsiinide teemal tuleks uurida äärmiselt tõsiselt, arvestades krooniliste haiguste

plahvatuslikku kasvu kõrge vaktsineeritusega riikides.

Süvenedes veebisaidil vaktsineeri.ee väidetavalt vaktsiinide ohutuse tõenduspõhistesse

uuringutesse39 selgub aga, et uuringuid, mis selgitaksid immuniseerimiskava ohutust tervikuna

ehk uuringuid, kus võrreldud oleks vaktsineerituid vaktsineerimata grupiga, välja toodud ei ole.

38 Hulscher et al. McCullough Foundation Report: Determinants of Autism Spectrum Disorder

DOI 10.5281/zenodo.17451258 39 https://vaktsineeri.ee/et/vaktsiinide-ohutus

21

22

Lamerato et al (2020–2025) uuring40 on üks kõige põhjalikumaid reaalse elu andmetel

põhinevaid analüüse, mis on kunagi läbi viidud, näidates krooniliste haiguste märkimisväärset

suurenemist, mida seostatakse CDC laste vaktsineerimiskava järgimisega (uuringus Tabel 3,

graafik 1).

40 Lamerato et al. Impact of Childhood Vaccination on Short and Long-Term Chronic Health Outcomes in

Children: A Birth Cohort Study, Henry Ford Health System

23

Septembris 2025 ajakirjas The International Journal of Vaccine Theory, Practice, and Research avaldatud eelretsenseeritud kordusanalüüs41 seni suurimast vaktsineeritud ja vaktsineerimata

laste sünnikohordi uuringust näitab, et vaktsineeritud lapsed on kõigi 22 kroonilise haiguse

lõikes oluliselt haigemad.

41 Oller et al. A Peer-Review of the Vaccinated vs. Unvaccinated Study Discussed at the Senate Hearing on

September 9, 2025 DOI: https://doi.org/10.56098/vse7qq65

24

Uuringu avaldamisega seotud tagamaadest on võimalik rohkem infot leida selleteemalisest

filmist: An Inconvienient Study42

7. Riiklik kvaliteedikontroll suurendaks usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatu kvaliteedikontoll on tuvastanud alarmeerivad leiud juba aastal 2017 laste riiklikes

immuniseerimiskavades olevates vaktsiinides.43

42 https://www.aninconvenientstudy.com 43 Gatti A. et al New quality-control investigations on vaccines: micro- and nanocontamination. International

Journal of Vaccines & Vaccination. January 23, 2017 http://medcraveonline.com/IJVV/IJVV-04-00072.pdf

25

Autorid leidsid, et kõigis kontrollitud proovides sisaldavad vaktsiinid bioloogiliselt

mittesobivaid ja biopüsivaid võõrosakesi, mida tootjad ei ole deklareerinud ning millele

organism igal juhul reageerib. Sõltumata nende päritolust, ei tohiks neid esineda üheski

süstitavas ravimis, rääkimata vaktsiinidest, eriti nendest, mis on mõeldud imikutele.

Pärast vaktsineerimist võivad need mikroosakesed, nanoosakesed ja agregaadid jääda

süstekoha ümbrusse, moodustades turseid ja granulatsioone.44 Kuid need võivad kanduda ka

vereringe kaudu edasi, mistõttu on võimatu ette ennustada nende lõplikku sihtkohta. Autorid

arvavad, et paljudel juhtudel jaotuvad need kogu organismis ilma nähtavat reaktsiooni

põhjustamata, kuid on ka tõenäoline, et teatud tingimustel jõuavad need märkimisväärses

koguses mõnda elundisse ja/või mõjutavad mikrobioomi. Nagu kõik võõrkehad, eriti nii

väikese suurusega osakesed, nagu vaktsiinidest leiti, kutsuvad esile põletikulise reaktsiooni,

mis muutub krooniliseks, kuna enamikku neist osakestest ei ole võimalik lagundada. Lisaks

võib valgu-krooni efekt (nano-bio interaktsiooni tõttu45) tekitada orgaanilis-anorgaanilisi

komposiitosakesi, mis võivad stimuleerida immuunsüsteemi ebasoovitaval viisil.46,47,48,49

Vaktsiinides sageli täheldatava suurusega osakesed võivad ka siseneda rakutuuma ja

interakteeruda DNA-ga.50 Sarnaseid agregaate on kirjanduses juba varem kirjeldatud

leukeemiat51 või krüoglobulineemiat põdevatel patsientidel.52

Samuti on tuvastatud kõrvalekalded COVID-19-vaktsiinide53 kvaliteedi ja saasteainete osas,

mida tootjafirmad ei ole loetlenud vaktsiinide koostisosadena, ning mis võivad olla

potentsiaalselt ohtlikud.

Teeme ettepaneku Eestis viia sisse riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll, mida tänasel päeval ei

teostata. See aitaks ühelt poolt suurendada usaldust vaktsiinide vastu, teiselt poolt mõjutaks see

tootjafirmasid, kui lisaks müügiloa hoidjale teostavad kvaliteedikontrolli ka kohalikud

riiklikud laborid.

8. Nakkushaigustesse suremust enim mõjutavad faktorid.

Nakkushaigustesse suremuse järsku langust 19. ja 20. sajandil omistatakse sageli eeskätt

vaktsiinidele. Samas näitavad ajaloolised ja epidemioloogilised uurimistööd, et suremus

leetritesse, difteeriasse, läkaköhasse, tuberkuloosi ja teistesse peamistesse nakkushaigustesse

44 Hansen T, Klimek L, Bittinger F, Hansen I, Capitani F, Weber A, Gatti A, Kirkpatrick CJ. Mastzellreiches Aluminiumgranulom [Mast

cell-rich aluminium granuloma]. Pathologe. 2008 Jul;29(4):311-3. German. doi: 10.1007/s00292-008-1006-2. PMID: 18504580. 45 Gatti AM, Manti A, Valentini L, et al. Nano biointeraction of particulate matter in the blood circulation. Frontiers . 2016;30:3. 46 Tenzer S, Docter D, Rosfa S, et al. Nanoparticle size is a critical physicochemical determinant of the human blood plasma corona:

a comprehensive quantitative proteomic analysis. ACS Nano. 2011;5(9):7155‒167. 47 Radauer Preiml , Andosch A, Hawranek T, et al. Nanoparticle- allergen interactions mediate human allergic responses: protein corona

characterization and cellular responses. Fibre toxicology. 2015;13:3. 48 Cedervall T, Lynch I, Lindman S, et al. Understanding the nanoparticle-protein corona using methods to quantify exchange rates and

affinities of proteins for nanoparticles. PNAS. 2016; 104 (7):2050‒2055. 49 Lynch I, Cedervall T, Lundqvist M, et al. The nanoparticle-protein complex as a biological entity; a complex fluids and surface science

challenge for the 21st century. Advances in Colloid and Interface Science . 2007;134‒135:167‒174. 50 Gatti AM, Quaglino D, Sighinolfi GL. A Morphological Approach to Monitor the Nanoparticle-Cell Interaction. International Journal of

Imaging and Robotics. 2009;2:2‒21. 51 Visani G, Manti A, Valentini L, et al. Environmental nanoparticles are significantly over-expressed in acute myeloid leukemia. Leuk Res.

2016;50:50‒56. 52 Artoni E, Sighinolfi GL, Gatti AM, Sebastiani M, Colaci M, Giuggioli D, Ferri C. Micro and nanoparticles as possible pathogenetic co-

factors in mixed cryoglobulinemia. Occup Med (Lond). 2017 Jan;67(1):64-67. doi: 10.1093/occmed/kqw134. Epub 2016 Sep 30. PMID:

27694373. 53 The Highwire’s Lab Investigation Of Covid Vaccines. The Highwire with Del Bigtree with the Pathologist, Dr. Ryan Cole. December

12th, 2022. https://thehighwire.com/videos/the-highwires-labinvestigation-

of-covid-vaccines/

26

hakkas vähenema juba ammu enne vaktsiinide laialdast kasutuselevõttu. Tegelikult olid

nakkushaiguste taandumise peamisteks põhjusteks korralik reovee käitlemine, puhas joogivesi,

parem toitumine, siseveevärk, avaramad elutingimused, lapstöö kaotamine ning parem

hügieen.

Varaseimad tõendid pärinevad Thomas McKeowni ja tema kolleegide töödest 1960. aastatel,

kus näidati, et 19. sajandi Inglismaal ja Walesis oli suremuse vähenemise peamiseks põhjuseks

elatustaseme tõus ning eriti parem toitumine.54 Puhas joogivesi ja kanalisatsioonisüsteemid

mängisid otsustavat rolli ka tüüfuse kontrolli alla saamisel ja taandumisel, mida dokumenteeriti

juba 1908. aastal rahvatervise reformide käigus.55 Need leiud panid aluse sellele, mida hakati

nimetama „McKeowni teesiks“. Järgnevad uuringud on seda käsitlust kinnitanud ja edasi

arendanud.

Ameerika Ühendriikide suremustrendide analüüs näitab, et nakkushaigustesse suremuse kõige

järsem langus toimus juba enne massvaktsineerimisprogrammide käivitamist 20. sajandi

esimesel poolel. Hilisemad uuringud on näidanud, et rahvatervise meetmed, nagu

kanalisatsioon, puhas joogivesi ja hügieen, olid nende trendide kõige olulisemad mõjutajad.56

Näiteks avaldasid teadlased Cutler ja Miller kvantitatiivseid tõendeid selle kohta, et ainuüksi

joogivee puhastamine tõi kaasa Ameerika Ühendriikides peaaegu poole nakkushaigustest

tingitud linnasurmade vähenemise.57

Lisaks kiirendas antibiootikumide kasutuselevõtt suremuse langust veelgi. Sellised haigused

nagu tuberkuloos ja kopsupõletik, mis olid varem peamised surmapõhjused, vähenesid kiiresti

pärast sulfaravimite ja penitsilliini kasutuselevõttu; seda kinnitas ka 2015. aastal avaldatud

ulatuslik analüüs Population Health Metrics.58 Veelgi olulisem on Nobeli preemia laureaadi Sir

Angus Deatoni laiahaardeline ajalooline ülevaade, mis kinnitab teooriat, et

meditsiinitehnoloogial ja innovatsioonidel, sealhulgas vaktsiinidel, oli määrav mõju alles

pärast seda, kui toitumise ja kanalisatsiooni paranemine olid juba märkimisväärselt

vähendanud haiguste raskust.59

Ka uuemad ülevaated toetavad McKeowni käsitlust, tuues esile sotsiaalsete ja majanduslike

tingimuste seose pikaajalise nakkushaigustesse suremuse vähenemisega.60 Tuleb tunnistada, et

kuigi immuniseerimisel on olnud märkimisväärne mõju, on see vaid üks vahend laiemas

rahvatervise kontekstis, kus puhas joogivesi, kanalisatsioon, korralik toitumine ja tervislik toit,

antibiootikumid ning mitmesugused muud mitteravimilised sekkumised päästavad endiselt üle

maailma rohkem elusid.61

Kokkuvõttes näitab see tõendite kogum, et vaktsiinid ei olnud nakkushaigustesse suremuse

suure languse algne põhjus. Andmed viitavad kihilisele ajaloolisele protsessile: esmalt

kanalisatsioon, toitumine ja hügieen, seejärel antibiootikumid ja parem meditsiiniline abi ning

54 McKeown T, Record RG. Reasons for the decline of mortality in England and Wales during the nineteenth century. Population Studies, 1962;16(2), 94–122

55 Whipple GC. Typhoid fever: Its causation, transmission and prevention. Cambridge University Press, 1908. 56 Armstrong GL, Conn LA, Pinner RW. Trends in infectious disease mortality in the United States during the 20th century. JAMA),

1999;281(1), 61–66. 57 Cutler D, Miller G. The role of public health improvements in health advances: The twentieth-century United States. Demography,

2005;42(1), 1–22. 58 Garenne M. Demographic evidence of the decline of mortality from infectious diseases in Europe: The role of nutrition and sanitation.

Population Health Metrics, 2015;13(1), 23.

59 Deaton A. The Great Escape: Health, wealth, and the origins of inequality. Princeton University Press, 2013 60 Baron S, Howard CR. The legacy of the McKeown thesis: The impact of social and economic conditions on infectious disease mortality. J

Epidemiol & Comm Health, 2015;69(5), 423–426.

61 Holmes L. Applied Public Health Essentials: Guidelines for Public Health Conceptualization, Assessment and Application. 2025.

27

alles seejärel vaktsiinid, mis lisasid täiendava kaitse. Selle kronoloogia mõistmine aitab meil

hinnata rahvatervise arengu kogu spektrit ning vältida elutingimuste fundamentaalse rolli

alahindamist inimtervise kaitsmisel.

Järgnevad graafikud näitavad, et suured langused haigustesse suremuses toimusid juba ammu

enne vaktsiinide kasutuselevõttu. Aastatel 1900–1963, ehk enne leetrite vaktsiini

kasutuselevõttu, vähenes leetritesse suremus 13,3-lt 0,2-le 100 000 elaniku kohta (98% langus).

Aastatel 1900–1949 vähenes läkaköhasse suremus 12,2-lt 0,5-le 100 000 kohta (96% langus).

Aastatel 1900–1949 vähenes difteeriasse suremus 40,3-lt 0,4-le 100 000 kohta (99% langus).

Need graafikud näitavad selgelt ja märkimisväärselt, et haiguste raskusaste oli oluliselt

vähenenud juba enne vaktsiinide kasutuselevõttu.62

Joonis 1. Leetritesse suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

62 Vital Statistics of the United States 1987. Volum II, Mortality Part A, US Dept of Health and Human Services.

28

Joonis 2. Difteeriast tingitud suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

Joonis 3. Läkaköha suremus USA riikliku statistika andmebaasi andmetel.

29

Andmed viitavad sellele, et rahvatervise sekkumised – näiteks parem hügieen ning nakatunute

isoleerimine – on hingamisteede viiruste epideemiate ohjeldamisel tõhusamad ja vähem

kulukad meetmed, mille mõju hinnangud jäävad vahemikku 55% kuni 91%.63

9. Kriitiliselt tuleb hinnata ka autoriteetseid allikaid.

On ülimalt oluline säilitada kriitiline analüüsi võime nö teaduslikku konsensust toetavate

autoriteetsete allikate suhtes.

Hoolimata tugevast tõendusmaterjalist, mis toetab hügieeni parandamist ja rahvatervise

meetmeid kui keskseid haiguste ennetamise tegureid, soovitab meedia harva meetmeid, mida

inimesed ise saaksid rakendada viirus- või bakterhaiguste vastu kaitsmiseks, peale

vaktsineerimise. Üheks küsitavamaks uuringuks, mis tugevdab vaktsiinikeskset narratiivi, on

2021. aastal ajakirjas The Lancet avaldatud Pittsburghi ülikooli uuring, tellitud ja rahastatud

Bill & Melinda Gates’i fondi poolt.64

Uuring väidab, et vaktsiinid „päästsid 37 miljonit elu“ aastatel 2000–2019 ning et 2030. aastaks

päästetakse veel 32 miljonit elu. Uuringut reklaamiti laialdaselt peavoolumeedias kui lõplikku

„tõestust“ vaktsiinide elupäästvast mõjust. Näiteks tõid The Guardian ja BBC esile Gates’i

rolli rahastajana ning tsiteerisid uuringut kui näidet sellest, et vaktsineerimine on „üks

kaasaegse meditsiini suurimaid edulugusid“. Need arvud, mida meedia korduvalt võimendas,

loovad mulje vaktsiinide absoluutse tõhususe kohta. Uuring ise näitab aga, et tegemist ei olnud

tegelikkuse mõõtmisega, vaid prognoosiga, mis sõltub täielikult matemaatilistesse mudelitesse

sisse ehitatud eeldustest.

Uuringu keskne probleem seisneb selle algeelduses. Argument põhineb oletusel, et ilma

vaktsiinideta oleks suremus sellistesse haigustesse nagu leetrid, rotaviirus, HPV, pneumokokk

jt püsinud ajaloolisel tasemel. See on ajalooliselt ebatäpne. Nagu eespool viidatud

epidemioloogilised tõendid näitavad, hakkas nakkushaigustesse suremus järsult langema juba

ammu enne vaktsiinide kasutuselevõttu. Neid ajaloolisi reaalsusi eirates kirjutab Gates’i

rahastatud uuring sisuliselt ajalugu ümber.

Kuigi tulemused võivad kõlada muljetavaldavalt, on metoodika täielikult mudelipõhine. See

tähendab, et reaalse maailma suremusandmeid ei analüüsitud otseselt põhjusliku seose

tõestamiseks. Selle asemel eeldasid teadlased, et vaktsiinide puudumisel oleks teatud

haigustekitajatest tingitud suremus püsinud vaktsiinieelsel tasemel. See eirab enam kui

sajandipikkust tõendusmaterjali, mille kohaselt nakkushaigustesse suremuse suurim langus oli

peamiselt seotud kanalisatsiooni, toitumise paranemise, antibiootikumide ja rahvatervise

infrastruktuuri arenguga.

Lisaks tähendab kümnete miljonite „päästetud elude“ omistamine vaktsiinidele paljude

võimalike segavate tegurite ignoreerimist, nagu parem vastsündinute ravi, väiksem

ülerahvastatus, parem hügieen ja sotsiaal-majanduslik areng. Kõik need tegurid on iseseisvalt

vähendanud nakkushaiguste koormust. Pittsburghi mudeli puudus on ka antikehade

võrdsustamine immuunsusega, kuigi üha enam tõendeid osutab, et T-rakuline vastus ja üldine

63 Jefferson T, Physical Interventions to Interrupt or Reduce the Spread of Respiratory Viruses: Systematic Review. BMJ. 2009 Sep 21;

339. 64 Xiang Li, et al. Lives Saved with Vaccination for 10 Pathogens Across 112 Countries in a Pre-COVID-19 World. The Lancet. (2021),

Vol. 2021;397(10287), 398–408.

30

immuunvastupanuvõime — mida mõjutavad toitumus, kaasuvad haigused, hügieen jm tegurid

— on vähemalt sama, kui mitte olulisema tähtsusega.

Lõpuks ei saa eirata uuringu poliitilist ja rahalist konteksti. Bill & Melinda Gates’i fond on üks

maailma mõjukamaid vaktsineerimise eestkõnelejaid. Fondist pärineb suurim osa WHO

aastaeelarvest.65 Fondi rahastatud ja vaktsiinide „päästetud elude“ kvantifitseerimiseks läbi

viidud uuring ei olnud neutraalne ettevõtmine. Juba uuringu ülesehitus suunas järeldusi – kui

suremuse langus omistatakse üksnes vaktsiinidele, saadakse paratamatult „vaktsiinide

päästetud elude“ numbrid.

Selles valguses tuleks Gates’i uuringut, mida vaktsiiniskeptitsismi vastased sageli tsiteerivad,

käsitleda kui huvikaitselist dokumenti, mis on esitatud akadeemilise modelleerimise vormis.

See esitab hoolikalt kujundatud narratiivi, mis tõstab vaktsiinid ennetava tervishoiu peamiseks

teguriks, jättes samas tähelepanuta ulatusliku ajaloolise tõendusmaterjali, mis näitab, et

rahvatervise infrastruktuur ja loomulik immuunsus on suremuse vähendamisel mänginud

märksa suuremat rolli.

Veel üheks kallutatud teaduse näitkes võib tuua Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)

vaktsineerimikampaaniat toetavav aruanne milles toetutakse artiklile,66 kus väite „154 miljoni

päästetud elu” jaoks puudus usaldusvahemik. Usaldusvahemiku puudumise põhjus on

selgitatud artikli lisa leheküljel 42 jaotises67 pealkirjaga „Hinnangute ebakindlus”. Seal

selgitatakse, et ei saa „hinnangute paikapidavusele piire seada” ja et kõik „piirid on

meelevaldsed.” Seega usaldusvahemik ja ka usaldusväärsus, et selles artiklis esitatud hinnangut

saame võtta tõesena, on null ja sama tõsi võib olla ka näiteks vastupidine väide see, et vaktsiinid

on viimase 50 aasta jooksul põhjustanud 154 miljoni inimese surma. Usaldusvahemiku

puudumine muudab selle uuringu pigem ebausaldusväärseks ja selle uuringu põhjal esitatud

väited moonutatuks.

Mudelarvutustel põhinev väide ei ole arvesse võtnud uuringuid, mis sisaldavad vaktsiinide ja

suremuse kohta tegelikke andmeid. Näiteks aruande kohaselt päästeti miljonid elud tänu DTP-

ja leetrivaktsiinile.

Mis puudutab DTP-vaktsiini, siis tegelikel andmetel ja DTP-vaktsineeritute üldist elumuse

määra arvestav teadusandmestik esitab väljakutse konsensulikule seisukohale vaktsiini

positiivsest efektist – vaktsiin võib kahjustada rohkem kui päästa. Muuhulgas Taani valitsuse

poolt toetatud uuringus68 selgus et DTP-vaktsiini saanud lapsed surid esimese kuue elukuu

jooksul 10 korda sagedamini kui need, kes ei saanud vaktsiini. See uuring põhineb tegelikel

andmetel ja sellel on usaldusvahemik. Uuring leidis, et DTP võis vähendada surmajuhtumeid

sihthaigustesse (difteeria, teetanus ja läkaköha), kuid lapsed surid teistesse haigustesse, mida

ilma uuringuta poleks vaktsiinidega seostatud.

65 WHO Funding by contributor. https://open.who.int/2024-25/contributors/contributor 66 Shattock AJ, Johnson HC, Sim SY, et al. Contribution of vaccination to improved survival and health: modelling 50 years of the Expanded Programme on Immunization. Lancet 2024; published online May 2. https://doi.org/10.1016/S0140- 6736(24)00850-X. 67 Supplementary appendix. Supplement to: Shattock AJ, Johnson HC, Sim SY, et al. Contribution of vaccination

to improved survival and health: modelling 50 years of the Expanded Programme on

Immunization. Lancet 2024; published online May 2. https://doi.org/10.1016/S0140-

6736(24)00850-X. https://www.thelancet.com/cms/10.1016/S0140-6736(24)00850-X/attachment/0e3d1b69-2f01-45cb-9ed9- 1af68f65903f/mmc1.pdf#page=43 68 Mogensen SW, Andersen A, Rodrigues A, Benn CS, Aaby P. The Introduction of Diphtheria-Tetanus-Pertussis and Oral Polio Vaccine Among Young Infants in an Urban African Community: A Natural Experiment. EBioMedicine. 2017 Mar;17:192-198. doi: 10.1016/j.ebiom.2017.01.041. Epub 2017 Feb 1. PMID: 28188123; PMCID: PMC5360569.

31

Üldise elumuse määr on ravimiuuringutes marker, mis annab laiapõhjalise sisendi ravimi

tegelikust ohust/ohutusest. Kui ravim on küll tõhus näiteks haiguse progresseerumise

ärahoidmisel, kuid üldine elumus ravimit saanud grupil on väiksem võrreldes kontrollgrupiga,

siis selline ravim müügiluba ei saaks.

10. Vaktsiinid pole ühesugused.

mRNA ja klassikaliste vaktsiinide oluline erinevus:

1. Inaktiveeritud või surmatud viirustel põhinevad vaktsiinid sisenevad organismis ainult

kindlatesse rakkudesse nn antigeeni esitlevatesse rakkudesse (APC) kas fagotsütoosi vôi

endotsütoosi teel. APC rakud migreeruvad seejärel lümfisõlmedesse ja esitavad seal viiruse

antigeene CD4+ T-rakkudele.

2. Nõrgestatud viirustel on vähendatud virulentsus ja seega hõlmab saadud nakkus vähem rakke

inimese kehas kuid piisav viiruse antigeenide vastase immuunvastuse ja immunoloogilise mälu

tekkeks.

3. Geneetilised vaktsiinid seevastu võivad levida väga erinevatesse kudedes kus

immuunvastuse tekkimine toob kaasa sümptomaatilise kahjustuse. Näiteks nii Pfizeri kui

Moderna vaktsiinist pärinevat ogavalku on leitud nii südamest kui ajust, kus massiline

ogavalgu tootmine võib esile kutsuda tugeva põletikulise reaktsiooni.

Hilisemad histopatoloogilised leiud kinnitavad dr Polykretise poolt varem oletatud

mehhanismi: "Näiteks kui mRNAd kandvad LNPd jõuaksid südamelihasesse ja selle rakud

toodaksid ogavalku, viiks sellest tulenev põletik kindlasti südamelihase nekroosini, mille ulatus

oleks proportsionaalne kaasatud rakkude arvuga." 69

11. Kas kõrge antikehade tase = kaitse?

Vaktsiinid töötati algselt välja selleks, et aktiveerida üks osa immuunsüsteemist – antikehade

tootmine ehk humoraalne immuunsus. Näiteks kui antikeha kinnitub viirusele, võib see

takistada viirusel rakkudesse sisenemast ja neid nakatamast. Kuid organismi immuunsüsteem

on palju ulatuslikum kui see osa, mida vaktsiin otseselt sihib.

Lisaks humoraalsele immuunsusele on olemas ka rakuline immuunsus, mis hõlmab T-rakke,

makrofaage, loomulikke tapjarakke (NK-rakke) ning keemilisi signaale ehk tsütokiine.

Erinevalt antikehadest, mis toimivad väljaspool rakke, ründavad need rakulised

kaitsemehhanismid nakatunud rakke seestpoolt ja hävitavad need, et takistada nakkuse levikut.

Loomulik nakatumine aktiveerib tavaliselt mõlemad immuunsüsteemi harud. Kui näiteks gripi-

või leetriviirus siseneb hingamisteede kaudu, mobiliseerib organism laiaulatusliku kaitse.

Antikehad blokeerivad vabalt ringlevaid viiruseosakesi ning T-rakud ja makrofaagid

tuvastavad ja kõrvaldavad juba nakatunud rakud. See „kahekordne vastus“ mitte ainult ei

kõrvalda nakkust, vaid loob ka immuunmälu nii B-rakkudes (mis toodavad antikehi) kui ka T-

rakkudes.

69 Polykretis and McCullough (2022) Rational harm-benefit assessments by age group are required for continued COVID-19 vaccination

J Immunol. 2023 Jul;98(1):e13242. doi: 10.1111/sji.13242. Epub 2022 Dec 28. PMID: 38441161; PMCID: PMC9877705.

32

Immunoloogid on juba üle kahekümne aasta hoiatanud, et vaktsiinid tekitavad harva täielikku

„nakkusimmuunsust“. Zürichi Ülikooli Eksperimentaalse Immunoloogia Instituudi teadlase

R. M. Zinkernageli sõnul:

„Me ei ole suutnud välja töötada tõeliselt kaitsvat vaktsiini püsivate infektsioonide vastu, sest

me ei suuda jäljendada ‘nakkusimmuunsust’, mis on pikaajaline ning tekitab kaitsva T- ja B-

rakkude stimulatsiooni muutlike nakkuste vastu ilma haigust või immunopatoloogiat või

tolerantsi põhjustamata.“70

See kehtib eriti krooniliste või püsivate nakkuste puhul, kus pikaealised T-rakulised vastused

on kriitilise tähtsusega. Uuringud näitavad, et pikaajaline rakuline immuunmälu on kestva

kaitse nurgakivi.71 Seevastu antikehade tase langeb aja jooksul ning nende olemasolu ei taga

tingimata immuunsust. Näiteks täheldasid Neidich ja kolleegid, et vaktsineeritud täiskasvanud,

kellel ei olnud mõõdetavaid antikehi, olid siiski suuremas gripiriskis – see viitab sellele, et

pelgalt antikehade olemasolu ei selgita kaitset.72

Mitmed uuringud gripi ja leetrite kohta on seda kinnitanud. 2009. aasta H1N1 gripipandeemia

ajal haigestusid sümptomaatiliselt harvem need isikud, kellel oli tugev T-rakuline vastus,

sõltumata nende antikehade tasemest.73 Samuti sõltub leetritevastane kaitse suurel määral T-

rakkude aktiivsusest, mitte üksnes antikehade olemasolust.74

Need leiud rõhutavad, et vaktsiinid, mis on kavandatud peamiselt antikehade tootmise

stimuleerimiseks, ei pruugi alati pakkuda täielikku või usaldusväärset kaitset.

Vaktsiinide mõju hindamisel on ekslik jätta arvestamata organismi paljud muud

biomolekulaarsed põhimõtted ja funktsioonid. Väide, et vaktsiin võib haigust ennetada ilma

inimese elus esinevaid muid olulisi tervisetegureid arvesse võtmata, on vastuolus mis tahes

objektiivse ja mõõdetava kuldstandardiga nii tervise kui ka haiguse hindamisel. See ei erine

olukorrast, kus inimene võtab C-vitamiini ja ei jää seejärel külmetushaigusesse ning kogu

„teene“ omistatakse üksnes C-vitamiini tarvitamisele – selline järeldus oleks ebateaduslik.

Optimaalse immuunvastuse tekkimiseks ei tohi antigeeni kogus organismis olla väga kõrge ega

kesta pikka aega. (Immunosupressiivse IgG4 tootmine intensiivistub peale booster

vaktsinatsioone). Tolerogeensete protsesside aktivatsioonile (immuunvastuse

mahasurumisele) viitab ka B rakkude ümberlülitumine antikeha isotüüp IgG4 tootmisesse.75

Inimese IgG4 kontsentratsioon seerumis on tavaliselt madalam kui IgG1, IgG2 või IgG3: IgG4

ei aktiveeri komplementi, ei vahendada antikehast sõltuvat tsütotoksilisust ega fagotsütoosi,

seetõttu peetakse seda antikeha isotüüpi antiinflammatoorseks ja toodetakse

immuunaktivatsiooni lôpetamiseks immunosupressiivses keskkonnas.76

70 Zinkernagel RM Protective ‘immunity’ by pre-existent neutralizing antibody titers and preactivated T-cells but not by so-called ‘immunological memory’. Immunological Review 2006, Jun, 211;310-319. 71 Sallusto F, et al. From vaccines to memory and back. Immunity, 2010;33(4), 451–463 72 Neidich SD, et al. Increased risk of influenza among vaccinated adults who are seronegative for influenza antibodies. Clin Infectious Dis,

2017;65(12), 1905–1911. 73 Sridhar S, Begom S, Bermingham A, et al. Cellular immune correlates of protection against symptomatic pandemic influenza. Nature Medicine, 2013;19(10), 1305–1312. 74 de Vries RD, Rimmelzwaan GF. The role of T-cell immunity in measles virus infection. Seminars in Immunopathol, 2016;38(6), 767–

777. 75 Irrgang P, L Lecoanet, S, Kocher K : Class switch toward noninflammatory, spike-specific IgG4 antibodies after repeated SARS-CoV-2

mRNA vaccination 76 P. Jeannin, S. Lecoanet, Y. Delneste, J. F. Gauchat, J. Y. Bonnefoy, IgE versus IgG4 production can be differentially regulated by IL-10.

J. Immunol. 160, 3555–3661 (1998).

33

Ajakirjas Science ilmunud uuring näitas, et anti-spike IgG4 osakaal kogu anti-spike IgG-st

tõusis oluliselt 6 kuud pärast teist mRNA vaktsineerimist ja suurenes veelgi pärast kolmandat

mRNA vaktsineerimist ja/või SARS-CoV-2 variandi läbimurdeinfektsiooni.

IgG4 antikehade arv kõigi ogavalgu-spetsiifiliste IgG antikehade hulgas tõusis keskmiselt

0,04%-lt vahetult pärast teist vaktsineerimist 19,27%-ni mône aja möödudes peale kolmandat

vaktsineerimist.

Samas selgus ka, et seerumi antikehade efektori aktiivsus, mida hinnati antikehast sõltuva

fagotsütoosi või komplemendi aktivatsiooni põhjal, oli pärast kolmandat mRNA annust

väiksem kui pärast teist annust. Kuna antikeha Fc-vahendatud efektorfunktsioonid on

viirusevastase immuunsuse jaoks kriitilise tähtsusega, võivad need tulemused mõjutada

mRNA vaktsiine kasutavate vaktsineerimisrežiimide valikut ja ajastust,77 sealhulgas

revaktsineerimissoovitusi.

See, mis juhtub isikutega, kelle immuunvastus on järgmise ohtliku ülemiste hingamisteede

ogavalgu järjestust sisaldava patogeeniga kokku puutel alla surutud, liigitub aga bioturvalisuse

valdkonda ja nõuab süvendatud analüüsi. (vt. V Riikliku julgeoleku perspektiiv).

12. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: I Meditsiiniline perspektiiv

a) Riskigrupi diferentseerimine ja teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Nakkushaigused ei ohusta kõiki võrdselt.

Riskigrupi diferentseerimine

Riskipõhine lähenemine (vanus, kaasuvad haigused, immuunpuudulikkus, varasemal

kokkupuutel haigustekitajaga saavutatud loomulik immuunsus) on meditsiiniliselt

põhjendatum kui universaalne sekkumine.

Eelmise kriisi näitel vastavalt Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetele

(European Centre for Disease Prevention and Control) on COVID-19 kõrge riskiga

rühmadeks:78

• 60-aastased ja vanemad inimesed;

• pikaajalise hoolduse asutustes elavad inimesed;

• ja inimesed, kellel on tervisehäired, nagu hüpertensioon, diabeet, südame-

veresoonkonna haigused, kroonilised hingamisteede haigused ja nõrgenenud immuunsüsteem.

Teades, et pole uuritud, kas COVID-19 vaktsiinid peatavad viiruse levikut, samuti SARS-CoV-

2 viirusinfektsiooni kõrge riskiga rühmi, lisaks et iga kehasisene sekkumine toob kaasa alati ka

sekkumisest tulenevad teadaolevad ja teadmata riskid, jääb arusaamatuks, millistele teaduslikel

andmetele põhinedes soovitati COVID-19 vaktsineerimist riskirühma välisele elanikkonnale.

Loomuliku immuunsuse eiramine COVID-19 kriisis oli samuti murekoht, sest juba

läbipõdenud inimesel on loomulik immuunsus ning lisa antigeeni süstimisel ei ole eesmärki

(st. me ei taotle enam haigust ära hoidvat efekti ning antud vaktsiinidel ei olnud ka

viirusekandlust limiteerivat efekti). Küll aga jääb nii antigeeni kõrvaltoimete tekke risk.

77 Fraiman J, Erviti J, Jones M, et al. Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized

trials in adults, Vaccine, Sep 22;40(40), PMID: 36055877 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36055877/ 78 European Centre for Disease Prevention and Control. High-risk groups for COVID-19. https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/high-

risk-groups

34

WHO ja CDC olid seisukohal, et COVID-19 vaktsiinidest saab parema immuunsuse kui

läbipõdemisest. Tõendusmaterjalideks olid eksperdihinnangud ja teada olevalt kaks väikest

CDC poolt rahastatud uuringut, üks 246 nakatunuga CDC uuring.79 Teises CDC poolt

rahastatud uuringus järeldati 144 inimese antikeha tiitri põhjal, et vaktsineerimisest saadav

immuunsus on läbipõdemisest parem.80

Läbipõdemise järgselt on korduvnakatumine ja -haigestumine väga haruldane.81 Seda on

kinnitanud kümned uuringud, meditsiinistatistika ja ka reaalne igapäevane kogemus. Suured

uuringud näitasid juba 2022 aasta alguses, et vaktsiinid annavad läbipõdemisega võrdväärse

kaitse vaid esimese kolme kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Pärast seda on vaktsiinide kaitse

märgatavalt väiksem kui läbipõdemise järgselt.

Tuhandete vaktsineeritute ja läbipõdenute antikehade taset võrrelnud Iisraeli uuringust selgus,

et vaktsineeritute antikehade tase oli esimesel kuul kõrgem kui läbipõdenutel, ent langes

seejärel palju kiiremini kui läbipõdenutel. Kui vaid 10,8% läbipõdenutel oli antikehade tase

alla referentsväärtuse (50 AU/mL) 9 kuu pärast, siis vaktsineeritutest 16,1%-l juba 6 kuu

pärast.82

Suuremahuline Rootsi83 uuring, avaldatud detsembris 2022 ajakirjas Vaccines, käsitles üheksa

miljoni inimese andmeid jälgides Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide efektiivsust 13

kuu jooksul. Omikron tüve ajal muutus vaktsiinide kaitse nakatumise vastu negatiivseks

orienteeruvalt kolm kuud pärast teist vaktsiinidoosi. Vaktsineeritutel oli 11 kuu möödudes ligi

100% suurem risk nakatuda omikroniga kui vaktsineerimata isikutel. Kaitse hospitaliseerimise

vastu: üheksa kuu järel 40%. Kaitse hospitaliseerimise vastu muutus negatiivseks pärast 11 kuu

möödumist kõigi kolme vaktsiini puhul.

COVID-19 leviku peatamiseks ja meditsiinisüsteemi ülekoormuse vältimiseks rakendati

massilist koroonavaktsiinide manustamist enamikes vanuserühmades ja sõltumata kaasuvate

haiguste olemasolust ning haiguse läbipõdemisest ilma kriitikameele ja teaduspõhisuseta.

Seadus peaks võimaldama sihistatud meetmeid, mitte automaatset massimehhanismi.

Teaduspõhiselt toimivate strateegiate valimine

Vaktsiine võib jaotada steriliseerivateks ja mittesteriliseerivateks, selle järgi, et esimesed

peatavad täielikult viiruse paljunemise organismis, ja on enamasti tehtud süsteemselt levivate

viiruste vastu. Respiratoorseid haiguseid tekitavate viiruste vastased vaktsiinid on valdavalt

mittesteriliseerivad.84 Vaktsiinid, mis ei steriliseeri viirust, jätavad mõned viiruseosakesed ellu.

Just need ellujäänud viirused, mida vaktsiinist indutseeritud antikehad ei tapa, jäävad ellu, et

79 https://trialsitenews.com/nebraska-medicine-declares-natural-immunity-inferior-to-vaccine-but-whats-their-evidence 80 European Centre for Disease Prevention and Control. High-risk groups for COVID-19. https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19/high-

risk-groups 81 Gazit S, Shlezinger R, Perez, G et al (2022) Comparing SARS-CoV-2 natural immunity to vaccine-induced immunity: reinfections versus

breakthrough infections. Clinical Infectious Diseases, Volume 75, Issue 1, 1 July 2022, Pages e545–e551,

https://doi.org/10.1093/cid/ciac262 82 Large-scale study of antibody titer decay following BNT162b2 mRNA vaccine or SARS-CoV-2 infection

Ariel Israel, Yotam Shenhar, Ilan Green, Eugene Merzon, Avivit Golan-Cohen, Alejandro A Schäffer, Eytan Ruppin, Shlomo Vinker, Eli Magen

medRxiv 2021.08.19.21262111; doi: https://doi.org/10.1101/2021.08.19.21262111

Now published in Vaccines doi: 10.3390/vaccines10010064 83 Xu Y, Li H, Kirui B, Santosa A, Gisslén M, Leach S, Wettermark B, Vanfleteren LEGW, Nyberg F. Effectiveness of COVID-19

Vaccines over 13 Months Covering the Period of the Emergence of the Omicron Variant in the Swedish Population. Vaccines (Basel). 2022

Dec 5;10(12):2074. doi: 10.3390/vaccines10122074. PMID: 36560484; PMCID: PMC9782222. 84 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins. ISBN:

978-1-45-111783-7.

35

paljuneda. Seetõttu võivad vaktsiinid põhjustada viiruse uute variantide arengut. Teisisõnu

peab viirus arenema, et vältida vaktsiinist põhjustatud immuunsust.85

Kui viirus levib kõrgelt vaktsineeritud populatsioonis, siis hakkab viirus oluliselt rohkem

muteeruma, et põgeneda organismis esinevate antikehade surve eest. Seetõttu tekivad Sars

Cov2 puhul need uued mutatsioonid just ogavalgu piirkondadesse kuhu antikehad seondu-

vad.86 87

Kui vaktsineeritud inimene nakatub, siis tema organismis jäävad eelistatult ellu viiruse

muteerunud variandid, kuna vaktsiiniga sarnased viiruse variandid elimineeritakse antikehade

poolt.88 Õnneks on need geneetilised muutused seni viinud Sars Cov2 viiruse tüvedeni, mis

põhjustavad vähem raskeid haigusi, kuid on siiski väga edukalt levivad. See on vähendanud

tõsiseid haigusi ja surmajuhtumeid, edendades samal ajal laialt levinud loomulikku

immuunsust.

Sars-Cov2 viiruse puhul ei ole vaktsiinipassid ohutud, kuna tegemist on respiratoorse

viirusega. Respiratoorseid haiguseid tekitavate viiruste vastased vaktsiinid on valdavalt

mittesteriliseerivad, kuna immuunsus kujundatakse välja süsteemselt ja

korduvvaktsineerimiste järgselt ringlevad vereseerumis peamiselt SarsCov2 ogavalgu vastased

IgG tüüpi antikehad ja lümfoidsetes organites vastavad spetsiifilised T effektor- ja

regulatoorsed rakud. IgG ja spetsiifiliste T rakkude poolne kaitse ei pääse limaskestadele (sinna

viiakse IgA ja vähesel määral IgM tüüpi antikehad).89 Seega vaktsineeritud inimesel saab

muteerunud SarsCov2 viirus hingamisteede limaskestades paljuneda ja ka teisi inimesi

nakatada. Kuid kui viirus liigub sügavamale kopsu, võib eelnevast vaktsineerimisest olla kasu,

juhul kui viiruse ogavalk ei ole vaktsiini koostises olevast väga erinevaks jõudnud muteeruda

ega tihedatest korduvvaktsineerimistest tekkiv immunosupressioon liiga laiaulatuslikuks

kujuneda.

b) Sekkumise ohutus

Igasuguste meditsiiniliste sekkumiste aluspõhimõte on primum non nocere - ära tekita kahju.

Väite, et vaktsiinid on ohutud, ei saa tugineda asjaolul, et vastupidist pole tõestatud.

Vaktsiinidelt ei nõuta komplekssel kujul uuringuid, mis näitaksid, mis juhtub kehas pärast

nende manustamist. Farmakokineetilised andmed (imendumine, jaotumine, ainevahetus,

eritumine) tervikliku lõpptootega on absoluutne alus, et oleks võimalik ravimi ohutusprofiili

hinnata.

Optimaalse immuunvastuse tekkimiseks on oluline antigeeni kogus, mis COVID-19

vaktsiinide puhul on ogavalk, sest liiga palju antigeeni tekitab olukorra, kus immuunsüsteem

hakkab seda antigeeni tolereerima = immuuntolerants, samas liiga väike antigeeni kogus ei

tekita piisavat immuunvastust.90

85 Imperial College London. Omicron largely evades immunity from past infection or two vaccine doses. Imperial News. https://www.

imperial.ac.uk/news/232698/omicron-largely-evades-immunityfrom- past/

86 Azzi L, Dalla Gasperina D, Veronesi G, et al. Mucosal immune response in BNT162b2 COVID-19 vaccine recipients. EBioMedicine

2022; 75: 103788. 87 Kumar S, Thambiraja TS, Karuppanan K, Subramaniam G. Omicron and delta variant of SARS–CoV–2: a comparative computational study of spike protein. J Med Virol 2022; 94: 1641–49. 88 Elliott P, Bodinier B, Eales O, et al. Rapid increase in omicron infections in England during December 2021: REACT-1 study. Science

2022; 375: 1406–11. 89 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins.

ISBN: 978-1-45-111783-7. 90 Fundamental Immunology 7th Revised edition William E. Paul; Pub. 2012, Hardback, Publisher: Lippincott Williams and Wilkins. ISBN:

978-1-45-111783-7.

36

Vaktsiinist pärinev ogavalku kodeeriv RNA ja rakkudest vabanenud ogavalk ringlevad

organismis kauem pärast vaktsineerimist. Pfizeri esialgsel väitel pidi vaktsiinis sisalduv mRNA

mõjutama ainult süstekohta ümbritsevaid rakke. Samuti väideti et mRNA püsib intaktsena

vaid mõne päeva ja rakkude poolt toodetud ogavalk elimineeritakse ringlusest mõne nädala

jooksul.

Praeguseks on selgunud, et lipiidsetesse nanopartiklitesse (LNP) pakitud RNA võib siseneda

praktiliselt kõikidesse keha rakkudesse ning ogavalku on leitud ringluses nädalaid ja isegi kuid

pärast viimast vaktsineerimiset.

Veebruaris 2022 USA Toidu- ja Ravimiametilt (Food & Drug Administration), edaspidi FDA,

kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi91 põhjal oli Pfizer ja ka FDA teadlikud, vaktsiin

ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva

efektiga (allpool tabelites alla joonitud) toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas

järgmistesse organitesse: neerupealised, luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad,

eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja emakas. Enne vaktsiini turuletulekut, et nõudnud

ametkonnad andmeid, mis organismis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse

ogavalku tootma.

91 FOIA päring 2021-4379 LK 55-56. . Re: FDA FOIA Request 2021-4379; Judicial Watch, Inc. v. U.S. Department of Health and, Human

Services, 21-cv-2418. https://www.judicialwatch.org/wp-content/uploads/2022/03/JW-v-HHS-prod-3-02418.pdf

37

Ohutuse hindamiseks on vajalikud ka läbipaistvad ja usaldusväärsed uuringud . USA senaator

Ron Johnson korraldas 01.11.2021 Washingtonis istungi vaktsiinide ohutuse ja

vaktsiinitüsistuste teemal.92 93 94 Tunnistustest Tunnistustest ilmnes, et vaktsiinitootjad ja USA

terviseasutused on eiranud ja varjanud tõsiseid vaktsiinitüsistusi nii kliiniliste uuringute ajal

kui ka pärast vaktsiinide turule lubamist.

Üheks näiteks on 12-aastane tüdruk Maddie de Garay, kes sandistus Pfizeri kliinilises uuringus,

veetis 2 kuud haiglas ning on tänaseks osaliselt halvatud, vajades ratastooli ja söötmisvoolikut.

Tema 35-st kõrvaltoimest pole väljaande New England Journal of Medicine (NEJM) artiklis,

mis kõnealust uuringut kajastas, mainitud ühtegi.95 Dr Robert Frenck, kes on artikli juhtautor,

oli seejuures detailselt kursis tüdruku haiguslooga.96, 97 Dokumentides, millega Pfizer taotles

FDA-lt erakorralist kasutusluba, on tüdruku kõrvaltoimeks märgitud funktsionaalne alakõhu

valu. Kuidas saame soovitada meie lastele toodet, mille ohutusuuringu käigus terve laps

invaliidistus?

92 https://www.ronjohnson.senate.gov/2021/10/media-advisory-sen-johnson-holds-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates-and-vaccine-

injuries 93 https://rumble.com/vr9ezx-vaktsiinide-tsistused-sundvaktsineerimine.html 94 https://rumble.com/vokrf7-sen.-johnson-expert-panel-on-federal-vaccine-mandates.html 95 Frenck R, Klein N, Kitchin N et al Safety, Immunogenicity, and Efficacy of the BNT162b2 Covid-19 Vaccine in Adolescents. July 15, 2021 N Engl J Med 2021; 385:239-250 DOI: 10.1056/NEJMoa2107456 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2107456 96 FDA Buries Data on Seriously Injured Child in Pfizer’s Covid-19 Clinical Trial. Aaron Siri, Oct 23, 2021.

https://aaronsiri.substack.com/p/fda-buries-data-on-seriously-injured 97 Kirjavahetus Stephanie de Garay ja Avindra Nath MD vahel 2021 a. mais.

https://www.sirillp.com/wp-content/uploads/2021/10/Dr-Nath-email_highlighted_Redacted.pdf

38

Väljaande BMJ uurimusest selgub, et ettevõttes Ventavia Research Group läbi viidud Pfizeri

vaktsiini kliinilist uuringut saatsid uuringuprotseduuride süstemaatiline eiramine, lohakas

andmetöötlus, puudused teatatud kõrvalnähtude jälgimisel jne.98 BMJ paljastus ei takistanud

Pfizerit palkamast sama ettevõtet läbi viima järgmisi uuringuid.

COVID-19 vaktsiinide ohutusest veel pikemalt Lisas 2.

c) Nakkuse leviku tegelik mõjutamine e. meetme tõhusus

Meditsiiniline õigustus vaktsineerimisel sõltub sellest, kas meede vähendab nakatumist, rasket

haigestumist või suremust. Kui meede ei vähenda levikut, vaid ainult individuaalset riski,

vähendab levikut või individuaalset riski vaid lühiajaliselt muutudes hiljem oma efektiivsuses

negatiivseks s.t. hoopis kahjustades selle meetme kasutajaid, muutub meetme riiklik

rakendamine, rääkimata selle kollektiivsest sunnist raskemini põhjendatavaks.

COVID-19 vaktsiinide efektiivsus. Eelmises kriisis alustati COVID-19 vaktsiinide

kasutamist s.h. survestamist eeldusel et see aitab viiruse levikut kontrollida ja pandeemia

peatada, kuid lugedes COVID-19 vaktsiinide müügiloa aluseks olevaid kliinilisi uuringuid,

ilmnes, et edasikandumist ei uuritud.

Teema sai laiemalt üldsuse tähelepanu 2022 aasta oktoobris, kui Euroopa Parlamendi Hollandi

saadik Rob Roos küsis,99 kas Pfizer COVID-19 vaktsiini testiti viiruse leviku peatamiseks enne

selle turule tulekut, tunnistas Pfizeri tegevjuht Janine Small Euroopa Parlamendi ees, et Pfizer

ei teadnud, kas nende COVID-19 vaktsiin peatab viiruse levikut.

https://www.news.com.au/technology/science/human-body/pfizer-did-not-know-whether-covid-vaccine-stopped-transmission-

before-rollout-executive-admits/news-story/f307f28f794e173ac017a62784fec414

Vahetult enne massiliste vaktsineetimiste algust ilmusid kaks artiklit, mis veenvalt tõestasid,

et SarsCov2 viiruse läbipôdemise järgselt tekib hea ja püsiv immunoloogiline mälu. Isegi

hooajalised koroonaviiruse-spetsiifilised B-mälurakud aitasid kaasa varajasele SARS-Cov2-

vastasele vastusele (Sokal et al, (2021)100 Haiguse läbipõdemise järgselt täheldati ogavalgu-

spetsiifiliste mälu-B-rakkude küpsemist koos afiinsuse suurenemisega, mis kestis kuni kuus

kuud peale nakkust. Juba see fakt üksinda eeldaks mitte liiga sagedast immuniseerimist.

98 Thacker P D. Covid-19: Researcher blows the whistle on data integrity issues in Pfizer’s vaccine trial BMJ 2021; 375 :n2635

doi:10.1136/bmj.n2635 https://www.bmj.com/content/375/bmj.n2635 99 https://www.news.com.au/technology/science/human-body/pfizer-did-not-know-whether-covid-vaccine-stopped-transmission-before-

rollout-executive-admits/news-story/f307f28f794e173ac017a62784fec414 100 Sokal et al. Maturation and persistence of the anti-SARS-CoV-2 memory B cell response. Cell. 2021 Mar 4;184(5):1201-1213.e14. doi:

10.1016/j.cell.2021.01.050. Epub 2021 Feb 2. PMID: 33571429; PMCID: PMC7994111.

39

COVID-19 läbipõdenutel tõestati kaitsva immuunsuse olemasolu SARS-CoV-2 viiruse tõsise

haiguse vastu vähemalt kaheksa kuud, võib-olla aastaid pärast nakatumist (Dan et al, (2021).101

Gripivaktsiini tõhusus. On olemas olulisi tõendeid selle kohta, et gripi vastu vaktsineerimine

võib muuta inimese vastuvõtlikumaks teiste hingamisteede nakkuste suhtes. 2012. aastal tehtud

topeltpime platseebokontrolliga kliiniline uuring,102 milles võrreldi vaktsineeritud ja

vaktsineerimata isikuid, seab kahtluse alla arusaama, et gripivaktsiini tuleks pandeemia ajal

soovitada. Hongkongi Ülikool jälgis 6-15-aastaste vaktsineeritud ja vaktsineerimata laste

tervislikku seisundit 272 päeva jooksul. Uuringu järelduse kohaselt ei andnud gripivaktsiin

tervisele kasu. Tegelikult oli vaktsineeritutel 550% kõrgem risk haigestuda mitte-gripiviirustest

põhjustatud hingamisteede nakkustesse. Märkimisväärselt suur arv mitte-gripinakkusi (105

juhtu, sealhulgas koroonaviirus, rinoviirus, koksakiviirus ja ehhoviirus) esines just

gripivaktsiini saanud rühmas võrreldes platseeborühmaga. Tulemused viitavad sellele, et

gripivaktsiini saamine võib suurendada riski nakatuda mõne muu nakkusviirusega, näiteks

COVID-19-ga.

Sarnaselt uuris USA relvajõudude tervisejärelevalve üksus (U.S. Armed Forces Health

Surveillance Branch) Wright-Pattersoni õhuväebaasis gripivaktsiiniga seotud

viirusinterferentsi;103 teisisõnu, kas gripivaktsiin muudab vaktsineeritu vastuvõtlikumaks

teistele, mitte-gripist põhjustatud hingamisteede viirusnakkustele? Uuringu järeldustes märgiti:

„Vaktsiinist tulenev viirusinterferents oli statistiliselt olulisel määral seotud koroonaviiruse ja

inimese metapneumoviirusega.“

On märkimisväärseid viiteid sellele, et vaktsiinitootjate läbiviidud kliinilised uuringud ei

pruugi täpselt kajastada vaktsiinide tegelikku tõhusust. Ning isegi juhul, kui vaktsiini tõhusus

on näidatud, on see sageli lühiajaline ning pakub vaid osalist kaitset. Eelretsenseeritud ajakirjas

Journal of Infectious Diseases avaldatud artikli kohaselt on ainus viis vaktsiinide hindamiseks

analüüsida reaalse elu tingimustes saadud epidemioloogilisi andmeid. Teisisõnu ei suuda või

ei soovi teadlased enne vaktsiini turule toomist piisavalt põhjalikult hinnata selle tõhusust ja

immunogeensust laiemas elanikkonnas.104

Kõige värskem uuring tehti 2026. aasta alguses ja on preprint faasis. Cleveland Clinic viis

2024–2025 gripihooajal läbi suuremahulise uuringu,105 mis hõlmas enam kui 53 000 töötajat.

Seda uuringut peetakse üheks seni kõige põhjalikumaks reaalses elus tehtud gripivaktsiini

tõhususe hindamiseks. Töötajatest üle 43 800 (82%) olid vaktsineeritud ning ligikaudu 9 500

(18%) vaktsineerimata; see võimaldas selget võrdlusgruppi ühe tervishoiusüsteemi sees.

Teadlased jälgisid kuue kuu jooksul molekulaarselt kinnitatud gripijuhtumeid. Selgus, et

gripinakkuse esinemissagedus oli kõrgem vaktsineeritud töötajate seas ning hinnanguline

vaktsiini efektiivsus oli –26,9%. Teisisõnu oli vaktsineeritud isikutel suurem tõenäosus anda

gripi suhtes positiivne testitulemus kui vaktsineerimata kolleegidel. Suur valim, rangelt jälgitud

andmestik ja reaalajas analüüs annavad sellele uuringule tugeva kaalu ning viitavad, et

101 Dan et al. Immunological memory to SARS-CoV-2 assessed for up to 8 months after infection. Science. 2021 Feb

5;371(6529):eabf4063. doi: 10.1126/science.abf4063. Epub 2021 Jan 6. PMID: 33408181; PMCID: PMC7919858. 102 Cowling BJ, Fang VJ, Nishiura H, Chan KH, Ng S, Ip DK, Chiu SS, Leung GM, Peiris JS. Increased risk of noninfluenza respiratory

virus infections associated with receipt of inactivated influenza vaccine. Clin Infect Dis. 2012 Jun;54(12):1778-83. doi: 10.1093/cid/cis307.

Epub 2012 Mar 15. PMID: 22423139; PMCID: PMC3404712. 103 Wolff GG. Influenza vaccination and respiratory virus interference among Department of Defense personnel during the 2017–2018

influenza season. Vaccine. 2020;38(2):350–354. DOI: 10.1016/j.vaccine.2019.10.005 104 McKeown T, Record RG. Reasons for the decline of mortality in England and Wales during the nineteenth century. Population Studies,

1962;16(2), 94–122 105 Effectiveness of the Influenza Vaccine During the 2024-2025 Respiratory Viral Season.

40

gripivaktsiini toimivust ei saa pidada iseenesestmõistetavaks.

13. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: II Teaduslik perspektiiv

a) Tõenduspõhisus

Seadus ei tohi põhineda poliitilisel konsensusel, olla poliitilis-majanduslike huvigruppide poolt

mõjutatud; seadus peab olema kooskõlas teaduslike andmetega.

Tuleb eristada modelleerimist arvutimudelite põhjal, reaalse maailma andmeid, lühiajalisi ja

pikaajalisi tulemusi.

Iga ravisekkumise korral on vajalik informeeritud nõusolek, mis selgitab inimesele nii tema

õigusi ja kohustusi kui protseduuriga kaasnevaid tõenduspõhiseid riske. Riskid peavad olema

põhjalikult uuritud.

Eelnõu näeb ohtliku nakkushaiguse olukorras kasutatavate meetmetena loobumist

individuaalsest otsustusõigusest ja selle asendamist kollektiivsete sunnimeetmetega, mille

rakendamiseks kaasatakse võimuesindajad. Selline lähenemine on lubatud üksnes olukorras,

kus protseduuri (antud juhul vaktsineerimise) tegemata jätmine toob endaga kaasa suurema

tervisekahju kui selle läbiviimine. Eetiliste vigade vältimiseks peaks see otsus tuginema

vastuvaidlematutele tõenditele, mitte aga ametkondade suvale. Mida teha, kui tõendite

avaldamine on kallutatud, informatsiooni levik piiratud?

3. veebruaril 2026 avaldati Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja kohtukomitee raport106

välismaise tsensuuri ohust, kuidas Euroopa kümme aastat kestnud kampaania ülemaailmse

interneti tsenseerimiseks kahjustab ameeriklaste sõnavabadust. Brüsselist lähtuv tsensuur ja

selle rakendamise sundus “vabatahtlikkuse” sildi all veebi- ja tehnoloogiaettevõtetele on jätnud

oma jälje paljude valdkondade seas ka COVID-19 ja vaktsiinide teemal. Praegune eelnõu

NETSi jõuliste muudatustega sillutab teed totalitarismi suunas.

b) Ebakindlus ja teadmise piirid

Pandeemia ajal oli teadmatus suur.

Seadus peab arvestama teadusliku ebakindlusega.

c) Andmete kvaliteet

PCR, seroloogia, hospitaliseerimise statistika, liigsuremus – kõik vajavad metodoloogilist

kriitikat. Kui andmete tõlgendus on vaieldav, peab seadus olema ettevaatlik.

Oli suur viga võtta COVID-19 pandeemia meetmete kasutuselevõtul aluseks

nakatumiskordaja, mis ilma kontekstita võimaldab haigust näidata ohtlikumana, kui see

tegelikult on. COVID-19-sse nakatumise (positiivne PCR) massilise testimise asemel oleksime

pidanud arvestama hoopis populatsioonis viirusesse haigestumise määraga (PCR+kliiniline

pilt).

106 The Committee on the Judiciary of the U.S. House of Representatives February 3 2026, https://judiciary.house.gov/sites/evo-

subsites/republicans-judiciary.house.gov/files/2026-02/THE-FOREIGN-CENSORSHIP-THREAT-PART-II-2-3-

26.pdf?utm_source=substack&utm_medium=email

41

Kas PCR testide kasutamine nakkusohu markerina oli epidemioloogiliselt õigustatud, sõltus

WHO COVID-19 laborijuhiste kohaselt sellest, kas tulemust tõlgendati kliinilises ja

epidemioloogilises kontekstis. 107

Testi tulemused sõltuvad:

- Ct väärtusest

- testikomplektist,

- kasutatud geenisihtmärgist,

- proovivõtust,

- aparatuurist,

- laborist.

Siit lühiülevaade PCR testitega seotud teadusandmetest:

Bullard et a 2020l.108

Üks esimesi uuringuid, mille leiud näitasid selget Ct-lävendit:

- Viirus oli kultiveeritav ainult proovides, mille Ct <24

- Ühtegi elusat viirust ei kasvatatud Ct >24

- Nakkusvõime vähenes järsult pärast 8. haiguspäeva

La Scola et al., 2020109

Leiud näitasid tugevat korrelatsiooni Ct ja elusa viiruse vahel:

- Ct 13–17: 100% kultiveeritavad

- Ct 33–34: ~12% kultiveeritavad

- Ct >34: viirust ei kasvatatud

Wölfel et al., 2020110

Leiud näitasid, et nakkusvõime määravad ajafaktor ja viiruskoormus.

- Elusat viirust ei suudetud kasvatada pärast 8. sümptomipäeva

- Kultiveeritavus seotud viiruse RNA kogusega

- Madal viiruskoormus (kõrgem Ct) ei andnud kultuuri kasvu

Singanayagam et al., 2020111

Leiud rõhutavad järkjärgulist, mitte absoluutset lävendit.

- Ct <25 → ~70% kultiveeritavad

- Ct 25–30 → ~20–30% kultiveeritavad

- Ct >35 → ~8% või vähem

- Ct >34–35 → nakkusvõime väga harv

Jefferson et al., 2020 (süstemaatiline ülevaade)112

Uurijate järeldus mitme uuringu süsteemse ülevaate põhjal:

- Ct >30 → väga madal tõenäosus elusa viiruse leidmiseks

- Ct >35 → praktiliselt puudub kultiveeritavus

Jaafar et al., 2021113

Väga suure valimiga uuringu leid:

- Ct <25 → 70% kultiveeritavad

- Ct 30 → ~20% kultiveeritavad

107 WHO Laboratory testing guidance (2020–2022) 108 Bullard J et al. Predicting infectious SARS-CoV-2 from diagnostic samples. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa638 109 La Scola B et al. Viral RNA load as determined by cell culture as a management tool. Eur J Clin Microbiol Infect Dis. 2020. DOI:

10.1007/s10096-020-03913-9 110 Wölfel R et al. Virological assessment of hospitalized COVID-19 patients. Nature. 2020. DOI: 10.1038/s41586-020-2196-x 111 Singanayagam A et al. Duration of infectiousness and correlation with RT-PCR Ct values. Euro Surveill. 2020.

DOI: 10.2807/1560-7917.ES.2020.25.32.2001483 112 Jefferson T et al. Viral cultures for COVID-19 infectious potential assessment. Clin Infect Dis. 2020.

DOI: 10.1093/cid/ciaa1764 113 Jaafar R et al. Correlation between 3790 qPCR positives and culture. Clin Infect Dis. 2021. DOI: 10.1093/cid/ciaa1491

3790 proovi analüüs.

42

- Ct 35 → <3% kultiveeritavad

- Ct >35 → praktiliselt null

Kokkuvõtlikult võib öelda, et massiline asümptomaatiline testimine võis muuta

nakkusstatistikat oluliselt moonutatuks iseäranis siis, kui PCR testi kordustsüklite arv (Ct) oli

kõrgem kui 30, kus nakkusohu tegelik tõenäosus oli kas väike või väga väike.

14. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: III Õigusteaduslik perspektiiv

Palume vastava valdkondade esindajatel võimaluse korral analüüsida eelnõud ja leida vastused

järgmistele punktidele:

a) Volitusnormide täpsus

Kas täitevvõimu volitus on selgelt piiritletud? Või on see avatud sõnastusega (“vajaduse

korral”, “olulise ohu korral”)? Mida avaram volitus, seda suurem oht proportsionaalsuse

rikkumiseks.

b) Õigusselgus

Kodanik peab saama aru:

- millal piirang rakendub

- millal see lõpeb

- millistel tingimustel seda vaidlustada

c) Õiguskaitsevõimalused

Kas eelnõus on selgelt määratletud:

- kas isikul on reaalne ja kiire võimalus piirangut vaidlustada?

- kas sundmeetmed on vaidlustamise ajal peatatud?

15. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: IV Põhiseaduslik perspektiiv

Siin on kõige olulisemad punktid:

(1) Kehaline puutumatus (PS § 16, § 18)

Meditsiiniline sekkumine ilma nõusolekuta on üks intensiivsemaid põhiõiguse riiveid.

Vabadus on reegel. Sunnimeede on erand. Riik peab tõendama vältimatut vajadust. Kas riik

tohib survestada ohtliku nakkusohu olukorras nakkusohutus- ja tõrje meetmeid, mis võib

üksikisikule tuua kaasa raske terviserikke või surma?

(2) Vanemlik hooldusõigus (PS § 27)

Kui lapse vaktsineerimine võib toimuda ilma vanema aktiivse nõusolekuta:

tekib konflikt riigi ja perekonna autonoomia vahel; sekkumine peab olema selgelt põhjendatud

lapse huvidega; üldine rahvatervise argument ei pruugi olla piisav, iseäranis olukorras, kus osa

planeeritavatest meetmetest (vaktsineerimine) võib kaasa tuua raske terviserikke või surma.

(3) Südametunnistuse ja usuvabadus (PS § 40)

Kui seadus ei võimalda erandeid, võib riive olla ebaproportsionaalne, eriti kui sekkumine

puudutab sügavalt moraalseid või religioosseid veendumusi, näiteks aborteeritud loodete

kasutamist osade vaktsiinide väljatöötamisel või teistest elusorganismidest pärit geneetilise

materjali olemasolu lõpptootes.

(4) Proportsionaalsus

Selleks, et hinnata näiteks vaktsineerimise kui meetme proportsionaalsust, on vaja teada ühelt

poolt, kui ohtlik on viirus, kelle jaoks see on ohtlik. Teiselt poolt on vaja teada vaktsineerimise

efektiivsust ja samuti vaktsineerimisest tulenevaid ohte.

43

Iga piirangu puhul tuleb vastata neljale küsimusele:

- Kas viirus on ohtlik?

Enne vaktsiinipasside kasutusele võttu oli olemas järgmised andmed, et hinnata, kas COVID-

19 on reaalselt sama ohtlik, kui mudelarvutustes ja kas vaktsineerimine meetmena on

meditsiinisüsteemi potentsiaalseks ülekoormuse vältimiseks vajalik?

• 2020. aasta kevadel esimese COVID-19 laine ajal ei teatud, kui tõsise

nakkushaigusega on tegemist ja vastu võetud meetmed põhinesid matemaatilistel

mudelitel, mitte andmetel.114

• Riikide lukustamist põhjendati hirmutavate prognooside ja mudelitega, mille

kohaselt oleks pidanud esimese laine ajal olema suremus COVID-19 tõttu 100-1000

korda suurem kui tegelikult oli.115

• 2020. aastal, kui ei olnud ei olulisi sulgemisi, maskikohustust ega vaktsineerimist,

suri COVID-19 tõttu Eestis 201 inimest.116 Ülesuremus puudus117

• Enne vaktsiinipasside kasutuselevõttu olemas olevad COVID-19 vaktsiinide

efektiivsusuuringute andmed võimaldasid teadusandmetele tuginedes hinnata,

kui ohtlik on tegelikult COVID-19 ühiskonnale, s.t. milline on risk haigestuda

ja milline on haiguse mõju üldsuremusele. Comirnaty COVID-19 vaktsiini

efektiivsusuuringu118 põhjal on SARS-CoV-2 infektsiooni haigestumise risk

0,88%. Platseebogrupi 18 325-st isikust haigestus 162 inimest (vaktsiinigrupis

8). Absoluutne risk Spikevax COVID-19 vaktsiini efektiivsusuuringu119 põhjal

on mõnevõrra suurem, 1,3%, kus 14 073-st platseebogrupi liikmetest haigestus

185 (vaktsiinigrupis 11).

18.05.2021 Pfizeri poolt FDA-le esitatud C-19 vaktsiini litsentsi taotluses120 on

üldsuremuse andmed alarmeerivad (lk 23) – 21 surma Comirnaty rühmas ja 17 surma

platseeborühmas. Kui vakstsiin oleks ohutu, ei tohiks olla vaktsiini kasutanute seas

üldsuremus suurem võrreldes kontrollgrupiga. Seda enam, kui kontrollgrupi üldsuremuses on

sees ka COVID-19 surmad.

114 https://www.statnews.com/2020/03/17/a-fiasco-in-the-making-as-the-coronavirus-pandemic-takes-hold-we-

are-making-decisions-without-reliable-data/ 115 https://dailysceptic.org/2022/07/10/its-difficult-to-see-how-anyone-could-be-more-wrong-new-code-review-

of-neil-fergusons-amateurish-model/ 116 https://www.err.ee/1608094948/tai-mullu-suri-covid-19-tottu-201-inimest 117 Allikas: Eesti Statistikaamet. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikusundmused__surmad/RV04 118 COMIRNATY ravimi omaduste kokkuvõte. Ravimiregister. https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-

epar-product-information_et.pdf 119 Spikevax ravimi omaduste kokkuvõte. Ravimiregister. https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/spikevax-

previously-covid-19-vaccine-moderna-epar-product-information_et.pdf 120 COMIRNATY Summary Basis for Regulatory Action https://www.fda.gov/media/151733/download?fbclid=IwAR3n-bcLVnAluiU-

319MM_W0V2BnuYEzV7b4rKJtzKC6A-GlDSOCjw8KmKY

44

Kokkuvõtlikult näeme COVID-19 vaktsiinide efektiivsusuuringute põhjal, et SARS-CoV-2

infektsiooni pre-alfa ja alfa tüve ringluse ajal jääb haigestumise risk 0,88-1,3% vahele.

Haigestunuteks loeti uuringutes lisaks positiivsele PCR testile ka COVID-19 kliinilise

pildi/sümptomaatika olemasolu.

• Ajalooliselt oleme Eestis rahulikult üle elanud ülemiste hingamisteede

infektsioonhaiguste puhangud, kus nädalaga on Eestis haigestunud ka ligi 20

000 inimest,121 ilma massiivset kahju tekitamata nii riigi majandusele,

haridusele kui elanikkonna vaimsele tervisele.

- Sobivus ehk kas meede aitab eesmärki saavutada?

Kohustusliku vaktsineerimise pooldajad väitsid COVID-19 kriisis, et vaktsiinid

takistasid viiruse edasikandumist, mis toetas justkui eetilist põhjendust kohustuste

kehtestamiseks: teiste kaitsmist. Ent teadusandmete lisandudes sai üha selgemaks, et

COVID-19 vaktsiinid pakkusid nakkuse vastu parimal juhul osalist ja ajutist kaitset,

mis mõne kuu möödudes järsult vähenes122 123 ning nende mõju edasikandumise

vähendamisele oli piiratud.124 125 CDC kohaselt: „Igaüks, kellel on Omikroni nakkus,

sõltumata vaktsineerimisstaatusest või sellest, kas tal esinevad sümptomid või mitte,

võib viirust teistele edasi kanda.“ 126

- Vajalikkus ehk kas leebemat alternatiivi ei ole?

- Mõõdukus ehk kas kahju ei ole suurem kui kasu?

Kui ühele neist küsimustest on vastus “ei”, ei ole meetme kasutamine õigustatud.

Eelmises COVID-19 kriisis kasutatud mRNA vaktsiinide teaduslikult tõestatud kahjulikest

toimetest täpsemalt Lisas 2.

16. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: V Riikliku eelarve perspektiiv

Riigi ressursse mõjutavad otsused peavad toetuma kulude ja tulude ning kasu ja riski

analüüsidele. Analüüsides kasutatud andmed peavad olema viidatud ja kontrollitavad.

Kulude ja tulude analüüsiks on vaja teada, kui mitu inimest tuleb vaktsineerida, et hoida ära

üks surmajuhtum või raske haigestumine.

Ühendkuningriigi andmete põhjal tuli COVID-19 kriisi ajal üle 80-aastaste puhul vaktsineerida

7300 inimest, et ära hoida üks omikron tüve poolt põhjustatud surmajuhtum.127 128

121 Jaan Väljaots “Nädalaga jäi haigeks 20 000 inimest”; Eesti Päevaleht 02.02.200. https://epl.delfi.ee/artikkel/50820048/nadalaga-jai-

haigeks-20-000-inimest 122 Andrews N , Stowe J , Kirsebom F . Covid-19 vaccine effectiveness against the omicron (B.1.1.529) variant. N Eng J

Med.doi:10.1056/NEJMoa2119451 123 Accorsi EK , Britton A , Fleming-Dutra KE , et al . Association between 3 doses of mRNA COVID-19 vaccine and symptomatic

infection caused by the SARS-CoV-2 omicron and delta variants. JAMA 2022;327(7):639–51.doi:10.1001/jama.2022.0470

pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/35060999 124 Singanayagam A , Hakki S , Dunning J , et al . Community transmission and viral load kinetics of the SARS-CoV-2 delta (B.1.617.2)

variant in vaccinated and unvaccinated individuals in the UK: a prospective, longitudinal, cohort study. Lancet Infect Dis 2022;22(2):183–

95.doi:10.1016/S1473-3099(21)00648-4 pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/34756186 125 Boucau J , Marino C , Regan J , et al . Duration of shedding of culturable virus in SARS-CoV-2 omicron (BA.1) infection. N Engl J Med

2022;387(3):275–7.doi:10.1056/NEJMc2202092 pmid:http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/35767428 126 Centers for Disease Control and Prevention. Omicron variant: what you need to know. Available:

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/variants/omicron-variant.html [Accessed 20 Aug 2022]. 127 Curing the pandemic of misinformation on COVID-19 mRNA vaccines through real evidence-based medicine – Part 2

Aseem Malhotra Journal of Insulin Resistance vol: 5 issue: 1year: 2022 doi: 10.4102/jir.v5i1.72

https://insulinresistance.org/index.php/jir/article/view/71 128 Dr Aseem Malhotra joins Dan Wootton to discuss a new Covid study. https://www.youtube.com/watch?v=z5uyYSkPVng

45

Lisaks on kasu ja riski analüüsiks vaja analüüsida tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedust.

Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute täpsem analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli

tõenäolisem saada vaktsineerimisest raske kõrvaltoime, kui sattuda COVID-19 tõttu

haiglasse.129

Tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus on selle analüüsi põhjal 1/800, aga päriselus veelgi

kõrgem.130 COVID-19 kriis näitas, et haiguse risk ei ole hiljem sama, mis varasemate tüvede

puhul. Kui enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud, on nad kaitstud raske haiguse vastu.

Tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik COVID-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata

riskigrupi välisest populatsioonist, kuid meie ametkonnad soovitavad seda endiselt.

Vaktsiinidega kaasnevaid terviseriske on käsitletud Lisas 2.

Täiesti eraldi teema on eellepingud vaktsiinitootjatega. Siinkohal on oluline vastata

küsimusele, kas eelmises kriisis Eestile määratud vaktsiinide arv vastas reaalsele vajadusele.

17. Eelnõu analüüs eelmise kriisi valguses: VI Riikliku julgeoleku perspektiiv

Riiklik julgeolek ei tähenda ainult sõjalist kaitset. See on terviklik süsteem, kus sõjaline,

majanduslik, tervise-, bioloogiline-, küber- ja ühiskondlik turvalisus on omavahel tihedalt

seotud. Analüüs mRNA vaktsiinide masskasutuse kohta riikliku julgeoleku perpektiivist

lähtuvalt ja asjakohaste järelduste tegemine jääb siseriikliku julgeoleku vastutusalasse.

Toome siinkohal välja teadusuuringud, mida on jõuliselt tühistatud, ehkki nende sisu nõuab

kõrgendatud tähelepanu.

Sõjaline julgeolek

Riigikaitse ja kaitseväe võimekus on otseses ohus, kui me kasutame kaitsejõududesse

kuuluvatel inimestel tooteid, mis võivad ohustada tervist. mRNA COVID-19 vaktsiinid võivad

tõestatult tekitada kahju. Ogavalgu toksilisusest täpsemalt Lisas 2.

Sisejulgeolek

Sisejulgeoleku perspektiivist on olululine analüüsida iseäranis põhjalikult nende toodete

ohutusprofiili, millede arendustegevust on rahastatud mõne teise riigi sõjalisest huvist131 ja

eelarvest. 2014 aastal ajakirjas Nature avaldatud artiklist132 selgub, et mRNA vaktsiinide

arendusuuringuid on alates 2013. aastast rahastanud USA kaitsejõud.

129 Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi, Serious adverse events of

special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40, Issue 40, 2022, Pages 5798- 5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036 130 USA senaator Ron Johnsoni korraldatud istung teemal „COVID-19 Vaccines: What They Are, How They Work, and Possible Causes of

Injuries“. 07.12.2022 Washington. https://rumble.com/v1ze4d0-covid-19-vaccines-what-theyare-how-they-work-and-possible-causes-of-

injuri.html

131 Declassified CIA documents reveal that in 1952, U.S. intelligence officials exploring chemical methods to influence and control human

behavior. https://www.cia.gov/readingroom/docs/SPECIAL%20RESEARCH%20FOR%20ARTI%5B12885524%5D.pdf 132 Nik Spencer/Nature; Adapted from U. Şahin et al. Nature Rev. Drug Discov. 13, 759–780 (2014)

46

Vältimaks tulevasi puhanguid, peame paremini mõistma koroonaviiruse põhjustatud epideemia

päritolu. Peamine küsimus peaks siin olema: milline on viiruse genoom, kas see on

loodustekkeline? Sellele küsimusele otsis vastust Prantsuse Nobeli preemia laureaat, prof. Luc

Montagnier koos kolleegidega.133

Montagnier’ järeldused avaldati 2020. aasta juulis artiklis,134 milles ta koos kaasautori Jean-

Claude Perez’ga esitas hüpoteesi, et COVID-19 genoom on „osaliselt sünteetiline“. Artiklis

kirjeldatakse 16 genoomi fragmenti, mis näivad pärinevat HIV-1, HIV-2 ja nendega seotud

viirustest, samuti ühte Plasmodium yoelii’ga seotud fragmenti. Autorid märkisid ka, et 12 neist

elementidest paiknes kahes COVID-19 geenis: ORF1ab-geenis, mis toodab viiruse

replikatsiooni ja töötlusega seotud mitte-struktuurseid valke, ning S-geenis, mis kodeerib

koroonaviiruse ogavalku, võimaldades viirusel rakkudesse siseneda. Nende funktsionaalsete

geenide muutused võivad mõjutada viiruse toodetavaid valke.

Uurimisrühma analüüs SARS-CoV-2 genoomist järeldas, et viirus oli „manipuleeritud“. Lisaks

klassikalisele koroonaviiruse mustrile, mis sarnaneb nahkhiirtel leitud viirustega, tuvastas

meeskond geneetilisi järjestusi, sealhulgas HIV järjestusi, seega viirust, mille avastamises

professor osales ja mida ta suure osa oma karjäärist uuris.

Artiklis, mis kirjeldab teleintervjuud (lingid algsele intervjuule ei ole leitavad) Prantsuse

telekanalile CNews, väitis prof. Montagnier, et viirus ei ole täielikult looduslikku päritolu. Ta

kirjeldas viirust kui „rekombinantset“ ning hoiatas, et teadlased peavad järgima uurimistöö

eetilisi reegleid, et vältida tulevasi pandeemiaid. Intervjuu avaldati ning professor Montagnier

suri vähem kui kaks nädalat hiljem, 8. veebruaril 2022.

Montagnier selgitas, et mitme lühikese HIV järjestuse lisamine 30 000 nukleotiidist

koosnevasse koroonaviiruse RNA ahelasse välistab loodusliku mutatsiooni või

kombinatsiooni. Ta nimetas seda „hoolikaks tööks“, professionaalse molekulaarbioloogi

tehtuks. Ta selgitas, et SARS-CoV-2 genoomis ei ole piisavalt HIV materjali, et moodustada

täielikku HIV valku, kuid piisavalt osalise valgu või antigeeni loomiseks. Tema sõnul oleks

133 professor Luc Montagnier https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/2008/montagnier/facts/ 134 Perez, J. C., Montagnier, L. COVID-19, SARS And Bats Coronaviruses Genomes Peculiar Homologous RNA Sequences. International

Journal of Research -GRANTHAALAYAH, 07.07.2020. DOI: https://doi.org/10.29121/granthaalayah.v8.i7.2020.678

47

huvitav uurida, kas COVID-19-st paranenud inimestel on tekkinud antikehi mõne sellise HIV

valgu vastu.

Professor märkis ka, et viiruse muteerumisel on HIV järjestused peaaegu täielikult kadunud,

mis on ootuspärane kunstlike lisandite puhul, kuna need ei anna viirusele evolutsioonilist eelist.

„Loodus armastab harmooniat,“ ütles Montagnier. Ta tõi välja, et SARS-CoV-2 genoomi

teemaliste uuringute tulemusi on püütud „varjata“. Ta viitas India uurimisrühmale, kes avaldas

sarnaseid järeldusi, kuid oli sunnitud oma töö tagasi võtma.135 Nimetatud uuring ei läbinud

eelretsenseerimist. Montagnier mainis ka teisi töörühmi, kes teevad sarnast tööd, kuid hoiavad

madalat profiili. Ta arvas, et oma vanuse ja Nobeli laureaadi staatuse tõttu sai ta vabamalt

tegutseda.

Manipuleeritud geenide olemasolu SARS-CoV-2 genoomis tekitab muret COVID-19

vaktsiinide osas, eriti kuna mitmed vaidlusalused piirkonnad paiknevad ogavalgu geenis, mida

vaktsiinides kasutatakse. Montagnier oli avalikult kriitiline COVID-19 vaktsineerimise suhtes.

Ta rõhutas vaktsineerimise võimalikku rolli evolutsioonilise surve tekitamisel viirusele, viitas

antikehast sõltuvale võimendusele ning nimetas ülemaailmset vaktsineerimisprotokolli

„vastuvõetamatuks veaks“.

Montagnier arvas, et kuigi viiruse päritolu on huvitav, on keskne küsimus „mis saab meist

kõigist?“. Ta väljendas lootust, et viirus nõrgeneb mutatsioonide kaudu ning rõhutas vajadust

järgida teadusuuringute eetilisi põhimõtteid.

Veel mõningaid teemaga seotud artikleid:

- Weill Cornelli teadlased leidsid, et mRNA COVID-19 vaktsiinid stimuleerivad

latentselt nakatunud rakkudes HIV RNA tootmist, ilma et see aktiveeriks tugevat

immuunvastust HIV vastu. Uuring avaldati ajakirjas Nature.136

- Judicial Watch esitas hagi137 NIH rahastuse ja muude dokumentide saamiseks, mis on

seotud Hiina Wuhani Viroloogiainstituudiga. FOIA nõudel avaldatud 280 dokumendist

selgus,138 et USA avalik rahastamine, mis jõudis Wuhani viroloogiainstituuti, oli osa

nahkhiirtelt pärineva koroonaviiruse uuringute mitmekeskuselisest uurimisest.

Laiemalt võttes püüdis valitsus luua „globaalset bioohutussüsteemi“ ja Hiina Wuhani

labor oli lihtsalt „piirkondlik sõlmpunkt“. USA valitsus toetas riiklike allergia- ja

nakkushaiguste instituutide (NIAID) kaudu programmi „Nahkhiirte koroonaviiruse

hädaolukorra riski mõistmine“, maksumusega umbes 3,7 miljonit dollarit; sellega

seotud riike on üle Aasia, eelmainitud Wuhanist Hiinas kuni Tai, Kambodža, Laose,

Vietnami, Malaisia, Indoneesia ja Myanmarini.

- FBI algatas uurimise NIH toetuste kohta, mis rahastasid koroonaviiruse uuringuid

Wuhani laboris.139

135 Pradhan et al., Preprint server. WITHDRAWN Uncanny similarity of unique inserts in the 2019-nCoV spike protein to HIV-1 gp120

and Gag. doi: https://doi.org/10.1101/2020.01.30.927871 136 SARS CoV-2 mRNA vaccination exposes latent HIV to Nef-specific CD8+ T-cells Stevenson, E.M., Terry, S., Copertino, D. et al. SARS CoV-2 mRNA vaccination exposes latent HIV to Nef-specific CD8+ T-cells. Nat Commun 13, 4888 (2022). https://doi.org/10.1038/s41467-

022-32376-z 137 Judicial Watch Sues for NIH Funding and Other Records Tied to China’s Wuhan Institute of Virology . Press release 23.03.2021

https://www.judicialwatch.org/nih-wuhan/ 138 JW v HHS NIAID Wuhan June 2021 00696 https://www.judicialwatch.org/documents/jw-v-hhs-niaid-wuhan-june-2021-00692/ 139 FBI launched 'inquiry' into NIH grant funding coronavirus research at Wuhan lab https://kfoxtv.com/news/nation-world/fbi-launched-

inquiry-into-nih-grant-funding-coronavirus-research-at-wuhan-lab

48

Avalik kord ja turvalisus

Siia alla käib muuhulgas terrorismi- ja äärmustevastane tegevus. Eelmises kriisis survestatud

mRNA vaktsiinide julgeoleku teemalisi arutelusid on lihtne tembeldada ilma andmetesse

süüvimata vandenõuteooriateks või libainformatsiooniks. Pime usaldus ametkondade vastu ja

siseriiklik julgeolek ei lähe aga omavahel kokku. Oluline on kriitiliselt ja neutraalselt töötada

läbi tegelikud nii preprint faasis kui eelretsenseerituna avaldatud teadusandmed ja veenduda,

kas eeldused ja uskumused mRNA vakstsiinide ohutuse osas peavad paika. Huvi korral on

võimalus tutvuda peavoolule vastanduvate seisukohtadega mRNA vaktsiinide ohutuse teemal:

- Kolmes USA osariigis on esitatud eelnõu, mis keelab mRNA vaktsiinide tootmise,

omandamise, omamise või levitamise. Tennessee senaator Janice Bowling senati

seaduseelnõu 1949 ehk „mRNA biorelvade keelustamise seaduse“,140 mis keelab

mRNA süstide ja toodete tootmise, omandamise, omamise või levitamise – mis on

Tennessee massihävitusrelvade seaduse kohaselt karistatav B-klassi kuriteona.

See on kolmas omataoline lisaks eelnevatele: Arizona Bill HB 2974 (esindaja Rachel

Keshel)141 ja Minnesota Bill HF 3219 (esindaja Shane Mekeland).142

- Dr Boyle, keda peetakse üheks maailma juhtivaks bioloogiliste relvade

õiguseksperdiks, esitas vandetunnistuse Florida kohtuasjas, mille omakorda esitas dr

Joseph Sansone ja mis puudutab erakorralist petitsiooni eesmärgiga keelata Florida

osariigis „COVID-19 süstide“, „COVID-19 nanoosakeste süstide“ ja „mRNA

nanoosakeste süstide“ levitamine.143

Hagiavaldustes väidetakse, et „COVID-19 süstide“, „COVID-19 nanoosakeste süstide“

ja „mRNA nanoosakeste süstide“ levitamine rikub järgmisi reegleid: bioloogilised

relvad 18 USC § 175; relvad ja tulirelvad § 790.166 Fla. Stat. (2023); föderaalne

riigireetmise kuritegu 18 USC § 2381; riigireetmine § 876.32 Fla. Stat. (2023);

kodumaine terrorism, 18 USC § 2331; Terrorism § 775.30 Florida osariik (2023); mõrv

§ 782.04 (1)(a) Florida osariik (2023); ja genotsiid 18 USC §1091; Florida

narkootikumide ja kosmeetika seadus § 499.005 (2) Florida osariik (2023); pettus §

817.034 Florida osariik (2023); kaasosaline pärast fakti § 777.03 Florida osariik (2023);

ja Florida meditsiinilise nõusoleku seadus § 766.103 Florida osariik (2023).

Harvardi haridusega õigusteaduse professor dr Francis Boyle, kes koostas 1989. aasta

bioloogiliste relvade ja terrorismivastase seaduse, mille mõlemad Kongressi kojad

ühehäälselt vastu võtsid, esitas vandetunnistuse, milles väidetakse, et COVID-19 süstid

ja mRNA nanoosakeste süstid rikuvad tema koostatud seadust. Dr Boyle väitis, et

„COVID-19 süstid”, „COVID-19 nanoosakeste süstid” ja „mRNA nanoosakeste

süstid” on bioloogilised relvad ja massihävitusrelvad ning rikuvad bioloogiliste relvade

seadust 18 USC § 175; relvad ja tulirelvad § 790.166 Fla. Stat. (2023).

Poliitiline ja põhiseaduslik julgeolek

Meie hinnangul võib eelnõu ohtu seada demokraatlike institutsioonide toimimise. Vajalik oleks

oma ala ekpertide selleteemaline põhjalik analüüs.

140 Bill Text: TN SB1949 | 2025-2026 | 114th General Assembly | Draft https://legiscan.com/TN/text/SB1949/2025 141 Bill Text: AZ HB2974 | 2026 | Fifty-seventh Legislature 2nd Regular | Introduced https://legiscan.com/AZ/text/HB2974/2026 142 Bill Text: MN HF3219 | 2025-2026 | 94th Legislature | Introduced https://legiscan.com/MN/text/HF3219/2025 143 In The Supreme Court Of Florida Case No.: SC24 03.03.2024 https://acis-api.flcourts.gov/courts/68f021c4-6a44-4735-9a76-

5360b2e8af13/cms/case/0f286d7b-ed19-4e35-b5ed-a58d26d2cfdd/docketentrydocuments/42db21c6-6c96-44fe-885c-bd5ddbcb1cfc

49

Õigusriik ja võimude lahusus

Siin on oluline teada, millised on vaktsiinitootjate ja riigi vahel sõlmitud lepingutingimused?

Eelmises kriisis Pfizer’i ja erinevate riikide vahel sõlmitud lepingud on tekitanud palju

murekohti,144 muuhulgas seda, kas lepingu sõlmimisel on riik kohustatud kaitsma oma rahva

või vaktsiinitootja huve?

Tervisejulgeolek

Eelmise kriisi näitel võib nakkushaiguste seirest ja tõrjest saada suurem oht tervisejulgeolekule

kui nakkus, mille eest seiret ja tõrjet teostatakse. Selleks, et me ei kordaks tulevikus eelmises

kriisis tehtud vigu, tuleb eelmises kriisis kasutatud meetmeid analüüsida süüvides ka

vastandlike seisukohtade aluseks olevasse dokumentatsiooni.

Küberturvalisus ja infosüsteemide kaitse

Eelnõu vajab põhjalikumat analüüsi andmekaitse seisukohast. Kuidas tagatakse isiklike

terviseandmete turve?

Informatsiooniline julgeolek

Eelnõu on koostatud eeldusel, et vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed. Informatsiooniline

julgeolek tähendab muuhulgas seda, et ohuandmed, mis tõestavad vastupidist, avastatakse

võimalikult vara ja neile reageeritakse. Seda pole siiani toimunud.

Desinformatsiooni vastane võimekus

Mis saab siis, kui desinformatsiooni vastu võitlejatest saavad desinformatsiooni levitajad? Siin

on oluline roll meediakeskkonna usaldusväärsusel. Ajalugu on näidanud, et skeptilised,

kahtlevad, kritiseerivad hääled kas naeruvääristatakse, vaigistatakse või tühistatakse. Avalik

arutelu peaks ideaalis olema kaitstud välismõjutuste eest.

Sotsiaalne ja ühiskondlik julgeolek

Eelmine kriis mõjus laastavalt ühiskondlikule sidususele tekitades lõhe vaktsiinidesse uskujate

ja vaktsineerimise osas skeptiliste vahel.

Usaldus riigi vastu püsib, kui riiklikud otsused põhinevad kallutamata teadusel.

Seda, kuidas eelnõus kirjedatud survemeetmed mõjuvad elanikkonna vaimsele tervisele,

peaksid analüüsima vastavad erialaspetsialistid.

144 https://www.citizen.org/article/pfizers-power/

50

LISA 2

COVID-19 vaktsiinidega seotud ohutusküsimused

Veebruaris 2022 USA Toidu- ja Ravimiametilt (Food & Drug Administration), edaspidi FDA,

kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi145põhjal oli Pfizer ja ka FDA teadlikud, vaktsiin

ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva

efektiga toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas järgmistesse organitesse: neerupealised,

luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad, eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja

emakas. Mitte keegi ei tea, mis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse ogavalku

tootma.

mRNA vaktsiinide puhul hakkavad rakud, kuhu nanolipiididesse pakitud mRNA satub,

tootma kehale võõrast valku, millele omakorda reageerib meie immuunsüsteem. Enne mRNA

vaktsiinide kasutusele võtmist oleks pidanud välja selgitama järgnevad ohutusega seotud

aspektid:

1) Kui kaua jäävad rakud kehale võõrast valku tootma?

2) Mis toimub kudedes, kui immunsüsteem hakkab hävitama võõrvalke tootvaid koerakke?

3) Milline on mRNA toodete potentsiaal põhjustada või intensiivistada

autoimmuunhaiguseid?

Kuidas satub ogavalk lihasest vere- ja lümfiringesse?

mRNA vaktsiinidesse on sisse viidud topeltproliini (2P) mutatsiooni, mis ankurdab täispika

ogavalgu rakupinnale, samuti stabiliseerib ogavalgu fusioonieelses olekus, mis ei saa seonduda

ACE2-ga. Vaktsiinist pärit ogavalgu osa pääseb vereringesse kui kehas olevad proteaasid

lõikavad S1-S2 ühenduse (vabaneb S1). Samuti pääseb ogavalk süstepiirkonnast vereringesse,

kui ogavalku tootvad rakud tapetakse immuunrakkude või komplemendi (klassikalise tee)

poolt.

Praeguseks on selgunud, et lipiidsetesse nanopartiklitesse (LNP) pakitud RNA võib siseneda

praktiliselt kõikidesse keha rakkudesse ning ogavalku on leitud ringlusest nädalaid ja isegi kuid

peale viimast vaktsineerimiset. Ogavalku on näiteks leitud entsefaliiti põdevate inimeste

ajust146 ja korduva mRNA vaktsiini manustamise tagajärjel tekkinud immunosupressioonist

põhjustatud vöötohatiskahjustustes.147 Juba 2023 aastal avaldatud uuring näitas, et ogavalku

kodeeriv mRNA oli inimese veres tuvastatav kuni 28 päeva pärast vaktsineerimist.148 Nii

mRNA-d kui ka ogavalku on leitud lümfisõlmedest rohkem kui 60 päeva pärast

vaktsineerimist.149 Vaktsiinist pärinevat täispikka ogavalku on ka teised autorid leidnud

ringlemas inimeste veres150 ja seda on tuvastatud rinnapiimas.151

145 FOIA päring 2021-4379 LK 55-56. . Re: FDA FOIA Request 2021-4379; Judicial Watch, Inc. v. U.S. Department of Health and, Human

Services, 21-cv-2418. https://www.judicialwatch.org/wp-content/uploads/2022/03/JW-v-HHS-prod-3-02418.pdf 146 Mörz M. A case report: multifocal necrotizing encephalitis and myocarditis after BNT162b2 mRNA vaccination against COVID-19.

Vaccine. 2022;10:1651. 147 Yamamoto, Adverse effects of COVID-19 vaccines and measures to prevent them, Virology Journal (2022) 19:100

https://doi.org/10.1186/s12985-022-01831-0 148 Castruita JAS, Schneider UV, Mollerup S (2023) SARS-CoV-2 spike mRNA vaccine sequences circulate in blood up to 28 days after

COVID-19 vaccination, Joutrnal of Pathology, Microbiology and immunology, https://doi.org/10.1111/apm.13294 149 Röltgen et al., 2022, Cell 185, 1025–1040 March 17, 2022 ª 2022 The Authors. Published by Elsevier Inc.

https://doi.org/10.1016/j.cell.2022.01.018 150 Ogata et al 2022, Clinical Infectious Diseases, Volume 74, Issue 4, 15 February 2022, Pages 715–718,

https://doi.org/10.1093/cid/ciab465 151 Nazeeh et al, 2022, JAMA Pediatr. 2022;176(12):1268-1270. doi:10.1001/jamapediatrics.2022.3581,

https://jamanetwork.com/journals/jamapediatrics/fullarticle/2796427

51

Mis patoloogiat organismis ringlev ogavalk põhjustab?

Ringlev ogavalk seondub veresoonte siseseina vooderdavate endoteeli rakkude ACE2

retseptoriga, põhjustades endoteeli düsfunktsiooni, sealhulgas lämmastikoksiidi (NO)

biosaadavuse vähenemist, oksüdatiivset stressi, endoteeli kahjustusi. Alanenud NO tase

indutseerib veresoonte kokkutõmbumist, leukotsüütide adhesioonimolekulide (VCAM1 ja

ICAM1) tootmist ja hüübimisfaktorite (TF ja ICAM1) ekspressiooni

S valgu intravenoosne manustamise tagajärjel suureneb lisaks adhesioonimolekulide

tootmisele ka põletikku tekitavate (proinflammatoorsete) tsütokiinide (TNFα, IL-1β ja IL-6)

ekspressioon kopsudes, maksas, neerudes ja silmas. Silmas väheneb ka võrkkesta kapillaaride

barjäärifunktsiooni.152

Seega on ainuüksi ringlev ogavalk nii põletikku kui trombe tekitav faktor.

Näiteks 2025 oktoobris ajakirjas Medical Virology avaldatud uuringus leiti priooni-laadsed

amüloidseid mikrotrombe et nii vaktsineeritud (45) kui vaktsineerimata (4) pika COVID-i

patsientidel (LC) .153

Millest räägivad olemasolevad lahanguandmed?

Põhjalik ülevaade154Prof Burkhardt (patoloog) poolt. Ettekande põhal on tehtud artikkel.155

Immunohistokeemiliselt on võimalik eristada, kas ogavalgust tekitatud organkahjustus on

vaktsineerimise või viiruse läbipõdemisest tingitud.

Viirusega nakatunud rakud ekspresseerivad kõiki viiruse valke, sealhulgas ogavalku ja

nukleokapsiidset valku. Seevastu mRNA-l põhinev COVID-19 vaktsiinid (nagu ka

adenoviirusvektoritel põhinevad vaktsiinid, mida toodab AstraZeneca ja Janssen) kutsub esile

ainult ogavalgu ekspressiooni.151, 152

152 Robles JP, Zamora M, Adan-Castro E, The spike protein of SARS-CoV-2 induces endothelial inflammation through integrin α5β1 and

NFκB signaling , JBC, 2022 Mar;298(3): https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35143839 153 Thierry AR, Usher T, Sanchez C, Turner S, Venter C, Pastor B, Waters M, Thompson A, Mirandola A, Pisareva E, Prevostel C,

Laubscher GJ, Kell DB, Pretorius E. Circulating Microclots Are Structurally Associated With Neutrophil Extracellular Traps and Their

Amounts Are Elevated in Long COVID Patients. J Med Virol. 2025 Oct;97(10):e70613. doi: 10.1002/jmv.70613. PMID: 41036702; PMCID: PMC12489976. 154 Prof. Dr. Arne Burkhardt. Pathology of vaccine deaths and vaccine injuries | After the evidence now first proof. March 11, 2022.

https://odysee.com/@en:a5/Pathology-

Conference_Burkhardt_Presentation_EN_20220311:7?fbclid=IwAR1UuurM_CdCDXHCBRnMczu8_3azn-

JV7uYOnzVpSIzDu0xVWVpWPm_VX-o 155 Vascular and organ damage induced by mRNA vaccines: irrefutable proof of causality Michael Palmer, MD and Sucharit Bhakdi, MD.

https://doctors4covidethics.org/wp-content/uploads/2022/08/causality-article.pdf

52

Joonisel on kujutatud terve südamelihas ja lümfotsüütiline müokardiit. Paremal - ühest

lahkamisest võetud südamelihase proov. Lihaskiud on lahti ühendatud ja lagunevad ning neid

ümbritsevad sissetungivad lümfotsüüdid. 151, 152

Lümfotsüütide infiltratsioon ja proliferatiivne põletik kopsukoes. 151, 152

Vasakul - näeme tervet kopsu õhuga täidetud ruumidega (alveoolidega), mis on piiritletud

õrnad alveolaarsed vaheseinad sisseehitatud verega täidetud kapillaaridega. Näeme ka mõnda

suuremat veresoont.

Paremal - lümfotsüütide poolt täidetud kopsukude. Õhuga täidetud ruumid on suures osas

kadunud ja täitunud armide (side)koega. Sellel vaktsiini saanud patsiendil oli ilmselgelt olnud

väga suuri hingamisraskusi.

Joonisel on jukutatud bonhiaalbiopsia leid ogavalgu ekspressioonist üheksa kuud peale

COVID-19 vaktsineerimist. 151, 152

53

COVID-19 infektsioon, vaktsineerimine ja vähk

Iga immuunvastus algatab ka effektorrakke reguleerivad rakud (T-reg, B-reg jt) sest

immuunvastuse edukas lõpetamine on sama tähtis kui algatamine. Suur kogus võõrantigeeni

tekitab suure koguse effektorrakke, nende mahasurumiseks tekitatakse suur kogus

regulatoorseid rakke. Immuunvastuse kulgu mõjutab ka aeg, kui kaua see antigeen organismis

püsib. Kui sama antigeen püsib organismis pikalt (krooniliste viirusinfektsioonide ja kasvajate,

aga ka boostervaktsinatsiooniprogrammide puhul), suureneb regulatoorsete rakkude

osatähtsus. Regulatoorsed rakud suruvad effektorrakke maha nii retseptorvahendatult kui ka

immuunosupressiivsete tsütokiinide kaudu, mõjutades ka muu spetsiifilisusega effektorrakke

ning aidates nii kaasa kasvajatele soodsa mikrokeskkonna edenemisele.

Üha rohkem eelretsenseeritud publikatsioone on teatanud mitmesuguste vähitüüpide

ilmnemisest ajalises seoses COVID-19 vaktsineerimise või nakatumisega. Kõige värskem

eelretsenseeritud uuring156 analüüsis selleteemaliste uuringute olemust ja ulatust perioodil

jaanuar 2020 kuni oktoobrer 2025. Uurijad tõid välja, et enamikes uuringutes dokumenteeriti

hematoloogilisi pahaloomulisi kasvajaid (mitte-Hodgkini lümfoomid, nahalümfoomid,

leukeemiad), soliidtuumoreid (rinna-, kopsu-, melanoom, sarkoom, kõhunäärmevähk ja

glioblastoom) ja viirusega seotud vähkkasvajaid (Kaposi ja Merkeli rakukartsinoom).

Aruannetes kerkis esile mitu korduvat teemat:

(1) olemasoleva indolentse või kontrolli all oleva haiguse ebatavaliselt kiire progresseerumine,

kordumine või taasaktiveerumine,

(2) atüüpilised või lokaliseeritud histopatoloogilised leiud, sealhulgas vaktsiini süstekohtade

või piirkondlike lümfisõlmede haaratus, ja

(3) oletatud immunoloogilised seosed ägeda infektsiooni või vaktsineerimise ja kasvaja

puhkeseisundi, immuunsüsteemi põgenemise või mikrokeskkonna nihete vahel.

Need leiud rõhutavad vajadust rangete epidemioloogiliste, pikisuunaliste, kliiniliste,

histopatoloogiliste, kohtuekspertiisi ja mehhanistlike uuringute järele, et hinnata, kas ja

millistel tingimustel võib COVID-19 vaktsineerimine või nakatumine olla seotud vähiga.

Millised Covid-19 vaktsiine puudutavad ohusignaalid olid teada enne vaktsiinipasside

süsteemi kehtestamist?

- Sõltumatute tippteadlaste poolt läbi viidud Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus

analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimise tagajärjel

raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.157 Moderna uuringus oli

vaktsineeritutel tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 15,1 juhtumit 10 000 uuringus

osaleja kohta, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemine kontrollgrupiga

võrreldes oli 6,4/10 000. Pfizeri uuringus oli tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk

10,1/10 000, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemise määr oli 2,3/10 000.

Kliiniliste uuringute ajal levis algne wuhani tüvi ja läbipõdenute osakaal ühiskondades

oli väike (enamikes alla 30%). Tänasel päeval on kasu ja kahju suhe veel enam

vaktsiinide kahju poole kaldu, kuna enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja

seega kaitstud raske haiguse eest.

156 Kuperwasser C, El-Deiry WS. COVID vaccination and post-infection cancer signals: Evaluating patterns and potential biological

mechanisms. Oncotarget. 2026 Jan 3;17:1-29. doi: 10.18632/oncotarget.28824. PMID: 41498242; PMCID: PMC12893478. 157 Joseph Fraiman, Juan Erviti, Mark Jones, Sander Greenland, Patrick Whelan, Robert M. Kaplan, Peter Doshi,

Serious adverse events of special interest following mRNA COVID-19 vaccination in randomized trials in adults, Vaccine, Volume 40,

Issue 40, 2022, Pages 5798-5805, ISSN 0264-410X, https://doi.org/10.1016/j.vaccine.2022.08.036

54

- Enne Euroopa Ravimiameti (EMA) poolt tingimusliku müügiloa saamist täheldati

murettekitavalt olulisi erinevusi mRNA terviklikkuse tasemetes Pfizer-BioNTechi

kaubanduslike (suuremahuliste) ja kliiniliste vaktsiinipartiide (väikesemahulise) vahel.

"~78% oli mRNA terviklikkus" kliinilistes ja "~ 55% kavandatavates kaubanduslikes

partiides", mille "juurpõhjus" polnud veel kindlaks tehtud. Pfizeri COVID-19 vaktsiin

sisaldas lagunenud mRNA-d vastavalt 11.12.2020 EMA-le esitatud andmetele

(kirjeldatud lk 14).158 mRNA kvaliteedi kõikumine oli Euroopa Ravimiameti (EMA)

jaoks "major objection" enne 2020. aasta detsembris vaktsiini tingimuslikku heakskiitu.

- Mõni nädal hiljem, 21/12/2020, andis EMA tootele tingimusliku müügiloa.159

Probleem lahendati muulhulgas vastuvõtustandardite muutmisega. Olukorra

lahenduskäiku on detailsemalt kirjeldanud uuriv ajakirjanik, Sonia Elijah, oma 2022

juunis Trial Site News avaldatud artiklis.160

- Varasemalt oli teada, et nanolipiidsed osakesed (edaspidi LNP-d) läbivad

ajuverebarjääri ja jõuavad üle keha pea kõikidesse organitesse. Nanolipiide, on

varasemalt (2018) testitud ravimite viimiseks ajju.161 Uuring aastast 2017 näitas, et

nanolipiide sisaldav mRNA gripivaktsiin jõudis katseloomadel paljudesse

organitesse.162

- Moderna Euroopa Ravimiametile (EMA) esitatud hindamisaruandes (LK47)163 välja

toodud oht seoses erinevate NLP osakeste suurusega.

LNP-de koguse hindamiseks testitavas materjalis kasutati osakesi, mis erines osakeste

suuruselt lõplikus vaktsiinipreparaadis kasutatavast abiainest. Tootjafirma on välja

toonud, et „täheldatud biojaotus väiksema LNP osakeste suurusega peaks seega

esindama halvimat stsenaariumi.“

Samas Moderna vaktsiini EMA hindamisaruandes (Lk 47) on loomkatsete põhjal välja

toodud, kuhu toote osad jõuavad 2h peale lihasesisest süstimist: kõigis uuritavates

kudedes võis tuvastada ogavalku kodeeriva mRNA madalat taset, samuti oli näha,

et mRNA/LNP platvorm läbis ajuverebarjääri (2–4% plasmakontsentratsioonist).

Samas uuringus ilmneb ka mRNA-1647 jaotus maksas, mis on kooskõlas kirjandusega,

et maks on LNP-de tavaline sihtorgan. Maks kui sihtmärkorgan on ohumärk. Kui

midagi mõjutab maksaensüümide funktsioone kas neid indutseerides või inhibeerides,

158 EMA assessment report coded EMA/CHMP/448917/2021 https://files.catbox.moe/sg745z.pdf 159 Comirnaty. European Medicines Agency.

https://www.ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/comirnaty?fbclid=IwAR1shg5Idti3NzRWfG3RmySvXMwHechoIs5fHhvN_RS0Y

yFElvsjuAlSUrs 160 Sonia Elijah. What the Leaked EMA Emails & Docs Reveal: Major Concerns with Pfizer C-19 Vaccine Batch Integrity and The Race to

Authorize. Trial Site News. Jun. 20, 2022. https://www.trialsitenews.com/a/what-the-leaked-ema-emails-docs-reveal-major-concerns-with-

pfizer-c-19-vaccine-batch-integrity-and-the-race-to-authorise-cdda0ba2 161 Shankar R, Joshi M, Pathak K. Lipid Nanoparticles: A Novel Approach for Brain Targeting. Pharm Nanotechnol. 2018;6(2):81-93. doi:

10.2174/2211738506666180611100416. PMID: 29886842. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29886842/ 162 Bahl K, Senn JJ, Yuzhakov O et al Preclinical and Clinical Demonstration of Immunogenicity by mRNA Vaccines against H10N8 and

H7N9 Influenza Viruses. Mol Ther. 2017 Jun 7;25(6):1316-1327. doi: 10.1016/j.ymthe.2017.03.035. Epub 2017 Apr 27. Erratum in: Mol

Ther. 2022 Aug 3;30(8):2874. PMID: 28457665; PMCID: PMC5475249. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5475249/ 163 COVID-19 Vaccine Moderna Assessment report. https://www.ema.europa.eu/en/documents/assessment-report/spikevax-previously-

covid-19-vaccine-moderna-epar-public-assessment-

report_en.pdf?fbclid=IwAR3gl60X9raWjXhHrmAMsyrCuvRBjDMpqwe_F6XtpEvrmqiL0QDDy6hAJCM

55

siis võib see muuta samal ajal võetavate teiste ravimite toimeid, mis lõppeda raskete

koostoimest tingitud kahjustusega.

Viiruse ogavalk on kahjulik nii põdemisel kui vaktsineerimisel

Pfizeri ja Moderna vaktsiinide pseudouridiiniga modifitseeritud mRNA on palju püsivam kui

looduslik mRNA. Pseudouridiini modifikatsioon loodi taotuslikult, et kaitsta mRNA-d

lagunemise eest. Paraku ei vaevunud vaktsiinitootjad uurima, kui kauaks mRNA ja selle

kodeeritud ogavalk kehasse süstimise järel püsima jäävad. Väideti vaid, et mRNA püsib

õlalihases ja laguneb loetud tundide kuni mõne päeva jooksul. Tegelikkuses püsivad mRNA ja

selle kodeeritud ogavalk kehas kuid.164 Lisaks on vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete all

kannatavate inimeste kudedes ja immuunrakkudes ogavalgu määr kõrgem kui neil, kel

vaktsineerimise järgselt vaevuseid ei esine. See tõsiasi on tuvastatav ka mitmeid kuid peale

vaktsineerimist.165

Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab

mõlemal juhul ogavalk. Ogavalgu võimet erinevate mehhanismide kaudu kahjustada

organsüsteeme oli dokumenteeritud teaduskirjanduses juba enne Covid-19 vaktsiinide

kasutuselevõttu ja tänaseks on avastatud kümneid sääraseid mehhanisme.166, 167, 168, 169, 170, 171, 172, 173

COVID-19 vaktsiinide mõju reproduktiivorganitele ja fertiilsusele

Internatonal Journal of Nanomedicine 2018. aastal avaldatud teadusartiklis174 toovad autorid

välja, et varasemad uuringud on näidanud, et mitut meditsiinis ravimi kohaletoimetamiseks

kasutatavad nanopartiklid on võimelised läbima teatud bioloogilisi barjääre ja avaldama

toksilist mõju olulistele organitele, nagu aju, maks ja neerud. Nanopartiklid võivad läbida vere-

munandite barjääri, platsentaarbarjääri ja epiteeli barjääri, mis kaitsevad reproduktiivkudesid,

ja seejärel koguneda reproduktiivorganitesse. Nanopartiklite akumuleerumine kahjustab

elundeid (munandeid, munandimanust, munasarja ja emakat) hävitades Sertoli rakke, Leydigi

164 Röltgen K, Nielsen S, Silva O et al Immune imprinting, breadth of variant recognition, and germinal center response in human SARS-

CoV-2 infection and vaccination, January 24, Elsevier. 2022DOI:https://doi.org/10.1016/j.cell.2022.01.018

https://www.cell.com/cell/fulltext/S0092-8674(22)00076-9 165 Bruce K. Patterson, Edgar B. Francisco, Ram Yogendra et al. SARS-CoV-2 S1 Protein Persistence in SARS-CoV-2 Negative Post-

Vaccination Individuals with Long COVID/ PASC-Like Symptoms, 12 July 2022, PREPRINT (Version 1) available at Research Square

[https://doi.org/10.21203/rs.3.rs-1844677/v1] or https://www.researchsquare.com/article/rs-1844677/v1 166 Eun Seon K, Min-Tae J, Kyu-Sung K et al Spike Proteins of SARS-CoV-2 Induce Pathological Changes in Molecular Delivery and

Metabolic Function in the Brain Endothelial Cell, Viruses 2021, 13(10), 2021; https://doi.org/10.3390/v13102021

https://www.mdpi.com/1999-4915/13/10/2021/htm 167 Lei Y, Zhang J, Schiavon CR, et al. SARS-CoV-2 spike protein impairs endothelial function via downregulation of ACE 2. Circ Res.

2021;128(9):1323–1326. https://doi.org/10.1161/CIRCRESAHA.121.318902 168 Ryu JK, Sozmen EG, Dixit K, et al. SARS-CoV-2 spike protein induces abnormal inflammatory blood clots neutralized by fibrin

immunotherapy. bioRxiv. In press 2021. https://doi.org/10.1101/2021.10.12.464152 169 Datta G, Miller N, Halcrow P et al SARS-CoV-2 S1 Protein Induces Endolysosome Dysfunction and Neuritic Dystrophy, Frontiers in

Cellular Neuroscience, Vol 15, 2021, DOI=10.3389/fncel.2021.777738 https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fncel.2021.777738/full 170 Clough, E., Inigo, J., Chandra, D. et al. Mitochondrial Dynamics in SARS-COV2 Spike Protein Treated Human Microglia: Implications

for Neuro-COVID. J Neuroimmune Pharmacol 16, 770–784 (2021). https://doi.org/10.1007/s11481-021-10015-6 171 Yang, Y., Wu, Y., Meng, X. et al. SARS-CoV-2 membrane protein causes the mitochondrial apoptosis and pulmonary edema via

targeting BOK. Cell Death Differ 29, 1395–1408 (2022). https://doi.org/10.1038/s41418-022-00928-x 172 Robert W Malone, Sars-Cov2 Spike Protein is a Toxin https://rwmalonemd.substack.com/p/sars-cov2-spike-protein-is-a-toxin?s=w 173 Stephanie Seneff, Anthony M Kyriakopoulos, Greg Nigh, et al. SARS-CoV-2 Spike Protein in the Pathogenesis of Prion-like Diseases.

Authorea. August 16, 2022. DOI: 10.22541/au.166069342.27133443/v1 or

https://www.authorea.com/users/455597/articles/582067-sars-cov-2-spike-protein-in-the-pathogenesis-of-prion-like-diseases 174 Wang R, Song B, Wu J, Zhang Y, Chen A, Shao L. Potential adverse effects of nanoparticles on the reproductive system. Int J

Nanomedicine. 2018 Dec 11;13:8487-8506. doi: 10.2147/IJN.S170723. PMID: 30587973; PMCID: PMC6294055

56

rakke ja sugurakke, põhjustades reproduktiivorganite düsfunktsiooni, mis mõjutab negatiivselt

sperma kvaliteeti, kvantiteeti, morfoloogiat ja liikuvust või vähendab küpsete munarakkude

arvu ja häirib primaarset ja sekundaarset folliikulite arengut. Lisaks võivad NP-d häirida

sekreteeritud hormoonide taset põhjustades muutusi seksuaalkäitumises.

Uuringu autorid tõdesid, et molekulaarsed mehhanismid, mis on seotud nanopartiklite

toksilisusega reproduktiivsüsteemile, ei ole täielikult teada, kuid võimalikud mehhanismid

hõlmavad oksüdatiivset stressi, apoptoosi, põletikku ja genotoksilisust. Varasemad uuringud

artikli avaldamise ajaks olid näidanud, et nanopartiklid võivad suurendada põletikku,

oksüdatiivset stressi ja apoptoosi (programmeeritud rakusurma) ning indutseerida ROS-i

(reactive oxygen species), põhjustades kahjustusi molekulaarsel ja geneetilisel tasemel, mis

põhjustab tsütotoksilisust. Autorid annavad ülevaate nanopartiklite rakendustest ja

toksikoloogilisest mõjust reproduktiivsüsteemile.

mRNA ja inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinide mõju munasarja reservile

2025 aasta märtsis avaldatud uuringu175 eesmärk oli selgitada sõnum-RNA (mRNA) ja

inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinide mõju rottide munasarjade histoloogiale ja munasarja

reservile.

Meetodid: Kolmkümmend 16–24 nädala vanust emast Wistari albiinorotti jaotati juhuslikult

kolme rühma (n = 10): kontrollrühm, mRNA vaktsiini rühm ja inaktiveeritud vaktsiini rühm.

Mõlemad vaktsiinirühmad said kaks doosi (0. ja 28. päeval) inimesele vastavates doosides.

Neli nädalat pärast teist vaktsineerimist koguti munasarjakude analüüsimiseks.

Tulemused: Immunohistokeemilise analüüsiga hinnati transformeeriva kasvufaktori beeta-1

(TGF-β1), veresoonte endoteeli kasvufaktori (VEGF), kaspaas-3 ja anti-Mülleri hormooni

175 Karaman E, Yavuz A, Karakas E, Balcioglu E, Karaca B, Doganay HN, Sacinti KG, Yildiz O. Impact of mRNA and Inactivated

COVID-19 Vaccines on Ovarian Reserve. Vaccines (Basel). 2025 Mar 24;13(4):345. doi: 10.3390/vaccines13040345. PMID: 40333243;

PMCID: PMC12031016.

57

(AMH) ekspressiooni munasarjafolliikulites. Mõlemad vaktsiinid põhjustasid TGF-β1, VEGF

ja kaspaas-3 ekspressiooni olulise suurenemise, kusjuures mõju oli tugevam mRNA vaktsiini

rühmas. Seevastu AMH ekspressioon primaarsete, sekundaarsete ja antraalsete folliikulite

granuloosarakkudes vähenes märkimisväärselt (p < 0,001).

Primaarsete, primaarsete ja sekundaarsete folliikulite arv vähenes oluliselt inaktiveeritud

vaktsiini rühmas võrreldes kontrollrühmaga ning veelgi enam mRNA vaktsiini rühmas

võrreldes inaktiveeritud vaktsiini rühmaga (p < 0,001). Lisaks täheldati mRNA vaktsiini

rühmas antraalsete ja preovulatoorsete folliikulite arvu vähenemist ning atreetiliste

(taandarenevate) folliikulite arvu suurenemist võrreldes teiste rühmadega (p < 0,05). Seerumi

AMH tase oli mRNA vaktsiini saanud rottidel madalam võrreldes kontroll- ja inaktiveeritud

vaktsiini rühmaga.

Järeldused: Tulemused viitavad, et nii mRNA kui ka inaktiveeritud COVID-19 vaktsiinid

võivad rottidel kahjustada munasarja reservi, peamiselt kiirenenud folliikulite kadumise ja

follikulogeneesi käigus toimuvate apoptootiliste radade muutuste kaudu. Arvestades neid leide

rottide mudelis, on vajalikud täiendavad uuringud vaktsiinide võimaliku mõju hindamiseks

inimese munasarja reservile.

Pfizeri mRNA vaktsiin võib vähendada spermatosoidide kontsentratsiooni ja liikuvust

Ajakirjas Andrology avaldatud uuring176 on kurb näide kallutatud teadusest, kus uuringut läbi

viinud teadlaste lõppjäreldus ei tugine uuringu andmetele. Teadlased küll väitsid, et langus

sperma kvaliteedis on ajutine, ent uuringu andmete põhjal177 taastus 5 kuu jooksul neljast

sperma kvaliteedi näitajast vaidsperma maht. Spermatosoidide kontsentratsioon, liikuvus ning

liikuvate spermatosoidide koguarv olid aga endiselt langustrendis. Uurijad tõid ka välja, et

pärast kolmandat vaktsineerimisdoosi võetud proovid jäeti uuringust välja.

COVID-19 vaktsineerimise mõju naiste viljakusele ja rasestumisvõimele.

176 Gat, I, Kedem, A, Dviri, M, et al. Covid-19 vaccination BNT162b2 temporarily impairs semen concentration and total motile count

among semen donors. Andrology. 2022; 10: 1016– 1022. https://doi.org/10.1111/andr.13209 177 Kui kaua vähendab Pfizeri COVID-19 vaktsiin sperma kvaliteeti? 03.10.2022. Teadusuudis. https://teadusuudis.ee/artikkel/kui-kaua-

vhendab-pfizeri-covid-19-vaktsiin-sperma-kvaliteeti

58

2025 avaldatud uuringus178 kasutati Tšehhi Vabariigi üleriigilisi andmeid, et uurida edukate

rasestumiste (ER) määra – s.t rasestumisi, mis viisid 9 kuud hiljem elussünnini – naistel, kes

olid enne rasestumist COVID-19 vastu vaktsineeritud või vaktsineerimata.

Uurijad leitsid, et Tšehhi Vabariigis oli enne rasestumist COVID-19 vastu vaktsineeritud naiste

edukate rasestumiste määr oluliselt madalam kui vaktsineerimata naistel. Need tulemused

viitavad vajadusele täiendavateks uuringuteks, et hinnata COVID-19 vaktsineerimise

võimalikku mõju naiste viljakusele ja rasestumisvõimele.

Vaktsiinijärgsed südame-veresoonkonna probleemid

- Tai teadlaste uuringus esines peale Pfizeri vaktsiini teist doosi ligi kolmandikul 13-18-

aastastest lastest südame-veresoonkonnaga seotud probleeme.179 Sealjuures 2,3%-l

tuvastati kas müoperikardiit, perikardiit või subkliinilise müokardiidi kahtlus. Miks oli

Tai uuringus südame-veresoonkonna probleemide ja müokardiidi sagedus sadu kordi

kõrgem kui teistes uuringutes? Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et tegu oli

prospektiivse uuringuga, kus ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti

ning neilt võeti proove nii enne kui peale vaktsineerimist. Lapsed on vitaalsed ja nende

südamekahjustus võib jääda esialgu kliiniliselt märkamatuks, ent võib tulevikus tõsta

südamehaigustega seotud riske.180

- Taiwani uuring 12-18-aastaste õpilastega näitas, et 17%-l esines pärast Pfizeri vaktsiini

teist doosi vähemalt üks südamega seotud kaebus.181 Uuringus osalenud 4928 õpilasest

51-l (1%) leiti olulisi muutusi EKG-s. Ühel õpilasel diagnoositi kergekujuline

müokardiit ja neljal tõsine arütmia. Lisaks lasus kaheksal õpilasel perikardiidi kahtlus.

- Šveitsi 770 tervishoiutöötaja hulgas läbi viidud uuringus tuvastati 2,8%-l südamelihase

kahjustusele viitav troponiini tõus peale Moderna vaktsiini tõhustusdoosi.182, 183

- Miks ei käivitanud vaktsiinitootjad ühtegi prospektiivset uuringut, selgitamaks välja

Covid-vaktsiinide mõju südamega seotud markeritele ja kõrvaltoimetele enne 2022. a

novembrit,184 kuigi juba 2021. a kevadel oli Iisraeli andmete põhjal ilmne, et mRNA

vaktsiinidega kaasnes noorte meeste jaoks müokardiidi risk?

- Enne koroonakriisi kogutud andmed näitavad, et müokardiiti põdenud inimese risk

järgneva 5 aasta jooksul surra on 15-20%. Miks väidavad ametkonnad, et

178 Manniche V, Fürst T, Schmeling M, Gilthorpe JD, Hansen PR. Rates of successful conceptions according to COVID-19 vaccination

status: Data from the Czech Republic. Int J Risk Saf Med. 2025 Nov;36(4):302-306. doi: 10.1177/09246479251353384. Epub 2025 Jun 19.

PMID: 40534497; PMCID: PMC12552754. 179 Mansanguan, S.; Charunwatthana, P.; Piyaphanee, W.; Dechkhajorn, W.; Poolcharoen, A.; Mansanguan, C. Cardiovascular

Manifestation of the BNT162b2 mRNA COVID-19 Vaccine in Adolescents. Trop. Med. Infect. Dis. 2022, 7, 196.

https://doi.org/10.3390/tropicalmed7080196 https://www.mdpi.com/2414-6366/7/8/196 180 Dr. Kirk Milhoan: Myocarditis in Children | Health Conference Ireland. World Council For Health.

https://worldcouncilforhealth.org/multimedia/kirk-milhoan-health-conference-ireland 181 Chiu, SN., Chen, YS., Hsu, CC. et al. Changes of ECG parameters after BNT162b2 vaccine in the senior high school students. Eur J

Pediatr (2023). https://doi.org/10.1007/s00431-022-04786-0 182 Christian Mueller. Myocardial injury after Covid-19 mRNA booster vaccination. Ettekanne Euroopa Kardioloogide ühingu (European

Society of Cardiology) ECS konverentsil 28.08.2022; https://esc365.escardio.org/session/38108 https://esc365.escardio.org/presentation/255414?resource=video 183 Angelica Jacobs.Temporary mild damage to heart muscle cells after Covid-19 booster vaccination. University of Basel 09.11.22.

https://www.unibas.ch/en/News-Events/News/Uni-Research/Temporary-mild-damage-to-heart-muscle-cells-after-Covid-19-booster-

vaccination.html 184 Berkeley Lovelace Jr. Myocarditis after Covid vaccination: Research on possible long-term risks underway. NBCNews. 12.11.2022;

https://www.nbcnews.com/health/health-news/myocarditis-covid-vaccine-research-long-term-effects-rcna55666

59

vaktsiinijärgne müokardiit on kergekujuline ja sellest taastutakse kergesti, olgugi et

andmeid järgneva 5-10 aasta suremuse ning südamehaiguste kohta ei saagi meil veel

täna olla? Paraku näitas Saksa kardioloogide uuring, et ka kergekujuline müokardiit

võib lõppeda äkksurmaga.185 Sama uuring näitab, et vaktsiinijärgse müokardiidi

põletiku morfoloogia ja patoloogia on erinev kui viirushaiguse põdemise korral.

Vaktsiinijärgne põletik esineb nn kolletena, võib sattuda juhteteede piirkonda ning

sellega mõjutada südame rütmi; kas seda kiirendades (tahhükardia, arütmia),

aeglustades (bradükardia) või peatades (äkksurm) südame töö.

- Florida osariigi terviseamet andis 07.10.22 välja soovituse mitte vaktsineerida 18-39-

aastaseid mehi mRNA vaktsiinidega. Florida uuring näitas, et 28 päeva jooksul pärast

mRNA vaktsiini saamist kasvas südameprobleemidega seotud surmade suhteline

esinemissagedus 18-39-aastaste meeste hulgas 84%.186 Florida terviseamet ei soovita

vaktsineerida ka alla 18-aastaseid terveid lapsi müokardiidi ohu tõttu.187

- Ajakirjas Nature avaldatud Iisraeli uuring näitas, et 16-39-aastaste hulgas on

esmaabikutsete arv ägeda koronaarsündroomi ja südameseiskumise tõttu kasvanud

25%, ning see oli tugevalt seotud just mRNA vaktsiinidega, mitte koroona

põdemisega.188

mRNA vaktsiinide pikaajalist mõju immuunsüsteemile pole uuritud

Immuunsüsteemi töö on kompleksem kui lihtsalt antikehade teke ja sellesse ei tohiks sekkuda

vaid lühiajaliste uuringute põhjal. Immuunsüsteemi ergutamine tõhustusdoosidega ei tõsta

immuunkaitse kvaliteeti uute tüvede vastu. Uuringud viitavad hoopis vastupidisele. Nt USA

kliiniku uuringus oli meditsiinitöötajal uuringuperioodil seda suurem risk haigestuda, mida

rohkem doose ta oli saanud. Võrreldes vaktsineerimata töötajatega oli 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga

vaktsineeritutel vastavalt 1.7, 2.36, 3.1 ja 3.38 korda kõrgem risk haigestuda.189

Ajakirjas Science ilmunud artikkel näitab, et aja möödudes tõuseb vaktsineeritutel ogavalgu

IgG4 antikehade määr ning seda eriti pärast tõhustustdoosi ja/või uut nakatumist.190 IgG4

antikehad osalevad kehas mh allergeenidega harjumises. Kui korduvalt vaktsineeritute

immuunsüsteem hakkab kohtlema koroonaviiruse tüvesid allergeenidena, on vaktsineeritud

ilma loomulikust immuunkaitsest ja viirusel on oht kahjustada organismi rohkem. Pealtnäha

võib haiguse kulg paista kergena, sest põletikulised reaktsioonid on maha surutud, ent haigus

võib jääda salakavalalt vinduma, põhjustades organismile potentsiaalselt süsteemset kahju.

185 Schwab, C., Domke, L.M., Hartmann, L. et al. Autopsy-based histopathological characterization of myocarditis after anti-SARS-CoV-2-

vaccination. Clin Res Cardiol (2022). https://doi.org/10.1007/s00392-022-02129-5 186 Guidance for mRNA COVID-19 Vaccines, October 7, 2022, Florida Health. https://floridahealthcovid19.gov/wp-

content/uploads/2022/10/20221007-guidance-mrna-covid19-vaccines-doc.pdf 187 Guidance for Pediatric COVID-19 Vaccines, March 8, 2022, Florida Health.

http://ww11.doh.state.fl.us/comm/_partners/covid19_report_archive/press-release-assets/g2-jtr_QWBT4hJpqr_20220308-1923.pdf 188 Sun, C.L.F., Jaffe, E. & Levi, R. Increased emergency cardiovascular events among under-40 population in Israel during vaccine rollout

and third COVID-19 wave. Sci Rep 12, 6978 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10928-z https://www.nature.com/articles/s41598-

022-10928-z 189 Effectiveness of the Coronavirus Disease 2019 (COVID-19) Bivalent Vaccine

Nabin K. Shrestha, Patrick C. Burke, Amy S. Nowacki, James F. Simon, Amanda Hagen, Steven M. Gordon

medRxiv 2022.12.17.22283625; doi: https://doi.org/10.1101/2022.12.17.22283625

https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2022.12.17.22283625v1 190 Irrgang P. et al Class switch toward noninflammatory, spike-specific IgG4 antibodies after repeated SARS-CoV-2 mRNA vaccination.

Science Immunology, 22 Dec 2022. Vol 8, Issue 79. DOI: 10.1126/sciimmunol.ade2798

https://www.science.org/doi/10.1126/sciimmunol.ade2798

60

Lisaks võib kaasneda sage korduvnakatumine. Kas ja kui palju see mõjutab kõrge

vaktsineeritusega riikides esinevat liigsuremust, pole veel selge. Ent murettekitav on tõsiasi, et

kõrge korduvvaktsineeritusega Norras, Jaapanis ja Austraalias on kõrgeim Covid-suremus aset

leidnud aastal 2022, mil levis vähem ohtlik omikron tüvi, mitte aastatel 2020-21.

USA vaktsiinitüsistuste andmebaas VAERS

VAERS-le on 16.09.22 seisuga tehtud üle 31 000 vaktsiinijärgse surma ja üle 1,4 miljoni

kõrvaltoime teate.191 Ühendkuningriigi, Euroopa ja WHO andmebaasidest leiab samavõrd

kurvad andmed. Ent terviseametkonnad ei näe ohu signaale. USA Haiguste Ennetuse ja

Kontrolli keskuse (CDC) ja FDA väitel pole enamik VAERS-le tehtud vaktsiinijärgsete

surmade ja kõrvaltoimete teadetest seotud vaktsiinidega. Paraku on uuringud näidanud, et

VAERS-i probleem on ala-, mitte ületeatamine ja et kõikidest kõrvaltoimetest teatatakse vaid

väike protsent (1-10%).192, 193, 194, 195 VAERS-le teate tegemine võtab vilunud meedikul

vähemalt pool tundi, tavainimesel palju kauem, kui ta sellega üldse hakkama saab. Enamik

teateid ongi tehtud meedikute poolt.196 Kuna valeteate esitamine on seaduse järgi kriminaalselt

karistatav, võib nende reaalset hulka pidada marginaalseks.

V-Safe andmebaas: üle 7% vaktsineeritutest vajas arstiabi

VAERS-i ja teiste passiivsete ravimijärelvalve andmebaaside probleemiks on alateatamine.

Aktiivseid ravimijärelvalve andmebaase, milles inimestelt kogutakse pärast vaktsiini saamist

aktiivselt infot kõrvaltoimete kohta, on vaid vähestes riikides. Üheks näiteks on USA V-Safe’i

andmebaas – rakendus, mis loodi spetsiaalselt Covid-vaktsiinide ohusignaalide märkamiseks,

millega liitumine on vabatahtlik ja millesse inimesed sisestavad ise kõrvaltoimete info.197

CDC lubas jagada avalikkusele õigeaegset ja läbipaistvat teavet vaktsiinide ohutuse kohta.198

Ometigi ei pidanud CDC oma lubadust ega avalikustanud V-Safe’i andmeid enne, kui need üle

aasta kestnud kohtuprotsessi tulemusena kohtu korraldusel välja nõuti.199, 200, 201 Võime küsida,

191 https://openvaers.com/covid-data/ 192 Electronic Support for Public Health–Vaccine Adverse Event Reporting System (ESP:VAERS) Grant Final Report, Grant ID: R18 HS

017045 https://digital.ahrq.gov/sites/default/files/docs/publication/r18hs017045-lazarus-final-report-2011.pdf 193 Only One Percent of Vaccine Reactions Reported to VAERS. Published January 9, 2020 | Vaccination, Risk & Failure Reports.

https://thevaccinereaction.org/2020/01/only-one-percent-of-vaccine-reactions-reported-to-vaers/ 194 Rapid response to: Varicella vaccination for healthcare workers. BMJ 2005; 330 doi: https://doi.org/10.1136/bmj.330.7489.433

(Published 24 February 2005) Cite this as: BMJ 2005;330:433. https://www.bmj.com/rapid-response/2011/10/30/adverse-reactions- varicella-vaccination-are-grossly-under-reported 195 Kessler DA. Introducing MEDWatch. A new approach to reporting medication and device adverse effects and product problems. JAMA.

1993;269(21):2765–2768. 196 McLachlan S, Dube K, Osman M, Chiketero PP. Analysis of COVID-19 vaccine death reports from the Vaccine Adverse Events

Reporting System (VAERS) Database Interim: Results and analysis. ResearchGate. In press 2022.

https://doi.org/10.13140/RG.2.2.26987.26402 197 V-safe After Vaccination Health Checker for COVID-19 Vaccine. Centers for Disease Control and Prevention.

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/vaccines/safety/vsafe.html 198 Vaccine Safety. Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/vaccinesafety/index.html 199 Civil Action No. 1:21-cv-1179 .Complaint For Declaratory And Injunctive Relief. Informed Consent Action Network, Plaintiff, againts

Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. December 28, 2021. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2021/12/001-COMPLAINT-24.pdf 200 Freedom of Information Act Request to Centers for Disease Control and Prevention. June 24, 2021. Siri, Glimstad

https://icandecide.org/wp-content/uploads/2022/09/FOIA-requests.pdf 201 Civil Action No. 1:22-cv-481-RP. Joint Status Report and Proposed Agreed Scheduling Order. Informed Consent Action Network,

Plaintiff, againts Centers for Disease Control and Prevention and Health and Human Services. August 22, 2022. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2022/09/019-Agreed-Scheduling-Order.pdf

61

mida soovis CDC varjata? Selgus, et kõrvaltoimete sagedus on alarmeeriv. Tänaseks kohtu abil

avalikustatud V-Safe’i ankeetandmed näitavad, et 7,7% vaktsineeritutest oli sunnitud pärast

vaktsiini saamist pöörduma arsti poole abi järele (mis tähendas pöördumist EMO-sse, perearsti

poole või hospitaliseerimist)202. Neljandik ei suutnud vahetult pärast vaktsiini saamist minna

tööle, kooli või jätkata igapäevaste toimetustega.

V-Safe protokollis on nimekiri 15 kõrvaltoime kohta, mis on erilise järelvalve all.203

Nende hulka kuuluvad müokardiit/perikardiit, müokardi infarkt, anafülaksia, krambid, Guillain

Barré sündroom, Kawasaki haigus, MIS-C, insult, transversaalne müeliit, surm jne. Need

olulised kõrvaltoimed on vaktsineeritu ankeedist välja jäetud ja seal on kogutud infot vaid

kergete kõrvaltoimete kohta nagu nt külmavärinad, peavalu ja väsimus. Tõsisemaid

kõrvaltoimeid on võimalik sisestada ainult vaba teksti vormis, mida CDC pole siiani nõustunud

avalikustama. Seetõttu jätkub kohtuprotsess tänaseni, nõudes, et CDC avaldaks ka vabas

vormis sisestatud info.

V-Safe’i ankeetandmete põhjal on kõrvaltoimete esinemise sagedus u 40 korda kõrgem kui

VAERS-s. Samas peab meeles pidama, et V-Safe’iga on liitunud vaid 10 miljonit inimest USA-

s ning valim on seejuures pigem kallutatud vaktsiinide soosimise, mitte nende üle kaebamise

suunas, sest V-safe’iga liituti peamiselt vaktsineerimise esimeste kuude jooksul, mil

vaktsineeriti vabatahtlikult ja õhinaga.

Liigsuremus

Enamikke kõrge vaktsineeritusega riike räsib liigsuremus, mis pole suuremas osas Covidiga

seotuga. Näiteks Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui

varasemate aastate keskmine.204 ÜK-s tuvastati mullu, seda nii enne kui pärast kuumalainet, u

15% liigsuremus.205 Alates maist 2022 on ÜK-s olnud 24 440 liigset Covidiga mitte seotud

surma, mille põhjuseks on peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused.206 Liigsuremus

esineb kõikides vanusegruppides, sh noortel.

Liigsuremust saab vaid osaliselt siduda kuumalainetega, sest paljudes riikides esines

liigsuremust ka ajal, mil kuumalainet polnud. On paslik küsida, kuidas peab kuumalainele vastu

vaktsiinide poolt kahjustatud süda ja veresoonkond? Ilma teemat korralikult uurimata ei saa

väita, et vaktsiinid põhjustaksid liigsuremust, ega seda ka välistada.

202 V-Safe. Informed Consent Action Network. https://icandecide.org/article/v-safe/ 203 V-safe active surveillance for COVID-19 vaccine safety. V-safe protocol: Jan 28, 2021, version 2. https://icandecide.org/wp-

content/uploads/2022/10/Earlier-V-safe-Protocol-v2-012821.pdf#page=58 204 Australian Bureau of Statistics jan---jul-2022, Provisional Mortality Statistics, ABS, viewed 16 November 2022,

https://www.abs.gov.au/statistics/health/causes-death/provisional-mortality-statistics/latest-release 205 Rising non-Covid excess deaths reveal the disastrous legacy of the pandemic. Sarah Knapton, 29 October 2022

https://www.telegraph.co.uk/news/2022/10/29/disastrous-legacy-left-lockdown-non-covid-excess-deaths-overtake/ 206 Office for National Statistics. Deaths broken down by age, sex, area and cause of death.

https://www.ons.gov.uk/peoplepopulationandcommunity/birthsdeathsandmarriages/deaths