|
HOIATUS!
See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud.
Rohkem infot: KKK | teenusveeb -> E-post ja kalender.
|
Tere!
Vastuseks Teie 30.01.2026 kirjale nr 1.2-1/289-1 tervishoiuteenuse osutamisel tekkivate dokumentide ja andmete säilitustähtaegade kohta oleme kogunud tagasiside järgmistelt asutustelt: Dermtest OÜ, Tartu Ülikool (terviseinformaatika uurimisrühm), Tartu Teaduspark
ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Teadus- ja Arenduskeskus. Detailne tagasiside asutuste lõikes on esitatud
siin
failis. Siinkohal toome välja olulisima.
Läbiv sõnum on, et säilitustähtaegade määramisel tuleb leida tasakaal kliinilise vajaduse, andmete kvaliteedi, õigusliku ja raamatupidamisliku vajaduse ning ressursikulu vahel. Ühte universaalset aastanumbrit on väga raske määrata ning andmete permanentne kustutamine
on valdava enamuse hinnangul karuteene. Selle asemel tuleks andmed aktiivsüsteemist arhiveerida, mitte hävitada.
Priit Kruus (Dermtest OÜ) toob välja, et 30 aasta tagune foto võib olla kriitilise tähtsusega ühe patsiendi raviplaani koostamisel, samas kui paari kuu vanune foto võib olla juba ebavajalik. Iga juhtumi puhul tuleb kaaluda vajadust, kvaliteeti ja ressursikulu
ning analüüsida haigusrühmade kaupa eraldi. Sarnane keerukus ühe aastanumbri leidmisel on ilmselt paljudel.
Jaak Vilo (Tartu Ülikool, terviseinformaatika uurimisrühm) rõhutab teaduslikust ja süsteemiparendamise perspektiivist, et kõik andmete kustutamised võivad pikas perspektiivis kaasa tuua olulisi tagasilööke. Praegu on näiteks digiretsepti säilitustähtaeg
liiga lühike ning Geenivaramul on tekkinud raskusi andmete kättesaamisega. Tervise mõjurid ulatuvad kaugemale kui 5, 10 või 20 aastat – ükskõik millise arvu kehtestab, tekib probleem. Elus inimeste andmeid ei tohiks kindlasti kustutada, sest vana info võib
olla ootamatutel juhtudel oluline, ning surnud inimeste andmed on vajalikud kogu tervishoiusüsteemi analüüsiks ja parendamiseks. Lihtsam on andmed arhiveerida valiidsete uuringute tegemiseks, kui hakata neid jupi kaupa kustutama.
Natalia Pervjakova (Tartu Teaduspark) lähtub TTKS-i ja IGUS-i kontekstist, mille seletuskirjad seavad juba eesmärgiks andmete topeltsäilitamise kaotamise ja TIS-i rolli suurendamise tsentraalse arhiivina. Ta pakub välja kolm konkreetset sammu: 1) tervishoiuteenuse
osutaja vabaneb pikaajalise säilitamise kohustusest kohe, kui andmed on TIS-is turvaliselt olemas, mis vabastab haiglate ressursi; 2) teadusarhiivi loomine – selle asemel, et andmeid 10 või 30 aasta pärast hävitada, liigutada need teadusarhiivi, mis säilitab
info teadusele, kuid vähendab kulu aktiivsüsteemides; 3) toorandmete (nt MRI-failid) ja järelduste (raportid) säilitusaegade selge eristamine aktiivsüsteemis.
Palume kindlasti kaasata tagasiside andnud asutused edaspidisesse aktiivrühma, kes säilitustähtaegade reformiga edasi töötavad.
Palun andke märku, kui vajate digiallkirjastatud vastuskirja.
Lugupidamisega,
Keiu Käära
Health Founders Estonia Project Lead
+ 372 522 1392