Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Riigihangete vaidlustuskomisjon

[email protected]

Teie 25.02.2026 Meie 26.02.2026 nr 2.3-8/26/780-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada AKI-lt

arvamust seoses riigiasutuse poolt taustakontrolli tegemise õigusliku alusega.

Esmalt märgin, et õiguslikke seisukohti kujundab AKI eelkõige järelevalvemenetluse raames,

hinnates kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu vastuseks Teie pöördumisele selgitame

järgnevat.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel

tagada, et töötlemine on mh seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete

töötlemiseks (sh kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1

esinema õiguslik alus. Riigihanke läbiviimisel tegutseb riigiasutus sisuliselt avalikes huvides

ning isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks saab olla olenevalt olukorrast ja konkreetsest

töötlustoimingust IKÜM art 6 lg 1 p c või e. Mõlemad õiguslikud alused eeldavad lisaks, et

isikuandmete töötlemise alus on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM

art 6 lg 2). Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p c ja e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku

seaduse sätteta iseseisevad õiguslikud alused isikuandmete töötlemiseks.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).

Seejuures tuleb arvestada, et tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes

põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt

on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida

intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise

aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Kahtlemata on taustakontrolli

näol tegemist intensiivse põhiõiguste riivega.

Seega peab riigiasutusel tasutakontrolli teostamiseks olema õigusaktis ette nähtud vastav

volitusnorm, mis annaks õiguse taustakontrolli teha või paneks kohustuse kontrolli teostada.

Nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p a) ei ole sobilik õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

taustakontrolli teostamisel, sest IKÜM-ist nõusolekule tulenevate nõuete täitmine ei ole

haldusülesannete täitmisel üldjuhul võimalik. Juhul kui riigiasutus töötleb isikuandmeid oma

ülesannete täitmisel, siis ei saa ka õigustatud huvile (IKÜM art 6 lg 1 p f) tugineda. See tuleneb

IKÜM art 6 lg 1 viimasest lausest.

Loodan, et meie selgitustest on abi.

2 (2)

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel