Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25263000236

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.02.2026, Rapla

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25263000236

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx)

Kuriteo toimepanemise aeg: alates juuli 2024, 2025 suvel

Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud

kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles,

et tema alates 2024.a juulist, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel oma elukohas Rapla

maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X lõi korduvalt, eeluurimisel täpselt

tuvastamata arv kordi, püksirihmaga poega XXX (sünd XXX) vastu paljaid tuharaid ja selga,

põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning punetuse tuharatel ja seljal.

Samuti kahtlustatakse teda selles, et tema alates 2024.a juulist, eeluurimisel täpselt tuvastamata

kuupäevadel oma elukohas Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X on

kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda tütre XXX (sünd XXX) suhtes: löönud teda ühel korral

püksirihmaga vastu paljaid tuharaid, ühel korral tirinud juustest ning korduvalt, eeluurimisel täpselt

tuvastama arv kordi, tirinud kõrvast, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja

rihmaga löömisel punetuse tuharatel.

Samuti kahtlustatakse teda selles, et tema 2025.a suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval,

oma elukohas Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X lõi ühel korral

püksirihmaga poega XXX (sünd XXX) vastu jalga, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist

valu ja punetuse jalasäärel.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja

raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel

põhjustel.

KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse

või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

2

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või

muu asjakohase kohustuse täitmine.

Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealiste laste suhtes tahtlikult

toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava

kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga,

mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202

alusel.

Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanutele tekitatud kehalise

väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja punetused. Samuti tunnistab XXX ennast

talle esitatud kahtlustuses süüdi. Tunnistab, et on oma lapsi karistanud, andes neile rihma ning kõrvast

tirinud. Ta saab aru, et lapsi füüsiliselt karistada on vale. Samuti pole ta osanud ennast kehtestada ja

nüüd on asjad ülekäte läinud. Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik

menetlushuvi.

Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina

olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt.

XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu

kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi

alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole

põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid

signaale.

Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla

kasutamine oma alaealiste laste suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav

käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi

olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, kuid prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise

teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma.

Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX kinnitanud, et ta on igati valmis enda kallal tööd tegema, et

laste suhteid parandada ning on nõus osalema vägivallast loobumise nõustamisel. Kohustuse täitmist

kinnitab asjaolu, et XXX on juba pöördunud vägivalla loobumise teemalise nõutamise nõustaja

juurde ja läbinud ka esimese kohtumise. Seega on antud juhul piisavaks meetmeks kohustus jätkata

vägivallast loobumise teemalise nõustamise läbimist. Ühtlasi nähtub Rapla Vallavalitsuse laste

heaolu spetsialisti nõudekirja vastusest, et perele on määratud peretugevdusteenus eesmärgiga

pakkuda perele abi ja tuge kõigis lapsi ning nende vajadusi puudutavates küsimustes ning pere on

saanud vaimse terve teenust teraapiakeskuse Masaan kaudu, mis näitab, et laste heaolu tagamisega

tegeletakse ja kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole antud juhul kohane meede.

Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et

kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7

alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist.

Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult

vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude

3

vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad

mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täitma talle

määratud kohustus, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS §

202 alusel.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000236 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX jätkama vägivallast loobumise toetamise

nõustamisel osalemist Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja

Ege Ollino juures. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud

arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt

kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 20.08.2026.

Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud;

• KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX mitte toime panema teise inimese tervise

kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva

kohustuse täitmist kuni 20.08.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.

5. Kriminaalmenetluse kulud: -.

6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: Rapla Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistile, kahtlustatavale, kannatanute

seadusliku esindajale ja Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teemalise nõustamise

nõustajale.

7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta

kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Lugna

(allkirjastatud digitaalselt)

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX