Taotlus

EELNÕU

OTSUS

nr

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja K-Projekt Aktsiaseltsi 30. aprillil 2025 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... 2026 kirjas nr xxxx, Keskkonnaameti ... 2026 kirjas nr xxxx ja Maa- ja Ruumiameti ... 2026 kirjas nr xxxx esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinna linnaosas 3,84 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisaks 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 muuta Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kruntide maakasutuse juhtotstarve tootmismaast elamu- ja ärimaaks; 1.2.2 kruntida maa-ala ümber; 1.2.3 kavandada moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni kuuekorruseliste elamute, ning kuni kuuekorruselise äri- ja eluhoone püstitamiseks; 1.2.4 esitada piirkonna liikluskorralduse ettepanek ja anda heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Tallinna üldplaneering ja selle muutmise ettepanek; vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering 2.1 Tallinna üldplaneering

2.1.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži- kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm. keskkonnaohutud ettevõtted. 2.2 Vastuvõetud Põhja-Tallinna üldplaneering

2

2.2.1 Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, mis võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91. Vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas segahoonestusalale. Alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, olulise mõjuta tootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20–30%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. Suurema elamu osakaaluga hoonestuse puhul tuleb tagada 30% haljastuse osakaal. Ärile suunatud segahoonestusalal on haljastuse väikseim lubatud osakaal 20%. 2.2.2 Samuti jääb planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute alale. Alal võivad paikneda korterelamud, lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud ettevõtted ja asutused ning muud ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti haljasalad (sh linnaaiad), mängu- ja spordiväljakud jms. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 30-40%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,6-0,7. Väljakujunenud vabaplaneeringulistel elamualadel on haljastuse osakaal üldjuhul vähemalt 40%. Säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses olemasolevad rohealad, puurühmad ja alleed. 2.2.3 Lisaks jääb planeeritav maa-ala vähesel määral liiklusalale. Ala on liiklemiseks ja liikumiseks kasutatav avalik maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga. Liiklusaladena on tähistatud tänavate ja raudteede maa-alad, mis on mõeldud liiklusrajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks, samuti liikluse toimimiseks, teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Liiklusalana on tähistatud ka rannapromenaad ja rattateed kui osa tänavavõrgustikust ning sadamat teenindavad kaid. 2.3 Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendus

2.3.1 Tallinna üldplaneeringu (2001) kohaselt on detailplaneeringu ala määratud tööstusettevõtete alaks, lähtudes toonase maakasutuse struktuurist ja vajadusest säilitada tootmisfunktsioon linnas. Vahepealse arengu tulemusel on piirkonnas tööstusfunktsioon taandunud ning ala on muutunud valdavalt elamualaks, kus korruselamute rajamine on juba toimunud, mis kinnitab piirkonna tegelikku arengusuunda. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025) on seatud eesmärgiks tööstuse osakaalu vähendamine, merele avatuse suurendamine, säästva liikumiskeskkonna arendamine ning endiste tehasealade kujundamine mitmekesisteks ja avalikeks elukeskkondadeks, mistõttu on üldplaneeringu muutmine kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ning toetab asumikeskuste elujõulisust ja kodulähedaste teenuste kättesaadavust. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja-Tallinnas. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratud tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antud lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks. 3.2 Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja-Tallinnas on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 21 kehtestatud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas, Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega nr 940- k kehtestatud Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistu detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas ning

3

Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2022 otsusega nr 80 kehtestatud Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas. 3.3 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 3.4 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja- Tallinnas käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.1.1 linnaruumilised tingimused: 4.1.1.1 peale algatamist korraldatakse planeeringu kontseptsiooni leidmiseks planeeringu arhitektuuri konkurss; 4.1.1.2 kavandada hoonestustihedus vahemikus 0,7 – 1,2 , mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.1.3 alale planeeritavate sihtotstarvete osakaalud EK 90%, Ä 10%, mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.1.4 arvestada vähemalt ca 85 m2 brutopinda korteri kohta; 4.1.1.5 kvartali hoonestuse korruselisus kavandada vastavalt 3-5 korruselisena, mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.2 liikluslahenduse tingimused: 4.1.2.1 kaaluda Pardilogu tn pikendamist ja ühendamist Neeme tänavaga; 4.1.2.2 Pardiloigu tn sõidutee ühendus Sepa tn suunas läbi parkla tuleb katkestada; 4.1.2.3 Parkimiskohtade arv tuleb leida lähtudes 29. juuli 2025 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiiviga; 4.1.2.4 Tänavate äärde saab rajada üksikud kellaajaliselt piiratavad lühiajalised parkimiskohad, kinnistu kohta paigutusega ühel või teisel pool teed malekorras kahe või kolme kaupa; 4.1.2.5 Hoonesse sissepääsude ees peab olema tagatud vaba juurdepääs. 4.1.3 keskkonnaalased tingimused: 4.1.3.1 detailplaneeringus tuleb arvestada, et kui alale planeeritavad hooned asuvad kaugküttepiirkonnas, mistõttu tuleb vastavalt kehtivale Tallinna linna määrusele „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ alale planeeritavad hooned liita kaugküttevõrguga ja kasutama võrgu soojust. Kui tegemist on soojussaare alaga, näha ette soojussaare efekti vähendavaid meetmeid; 4.1.3.2 tagada kõrghaljastus, mis võimaldaks suvisel perioodil varjestust nii hoonetele kui välialadele ning lubaks välistemperatuuridel säilida normi piires. Kavandada mitmekesine ja mitmerindeline haljastus; 4.1.3.3 planeeringualal tuleb tagada haljastatud, loodusliku maapinnaga ühendatud pinna osakaal vähemalt 40%; 4.1.3.4 silmas pidada, et planeeritud tänavatel on tänavahaljastuse vajadusega, näha ette tänavahaljastus/jätta ruum tänavahaljastusele; 4.1.3.5 varjupuud leevendavad suvisel ajal kõvakattega maapinna kuumenemisest tulenevat negatiivset mõju ja mitmekesistavad loodavat tänavaruumi. Elanike rekreatsiooniala kavandmisel tuleb samuti arvestada varjupuude kavandamise vajadusega, et tagada võimalus veeta rekreatsioonialal aega kuumal ajal vilus;

4

4.1.3.6 kui on vajalik laiendada tänavamaad (planeeritud kõnnitee Sepa tn 10, 12 ja 12b), siis tuleb laiendada planeeringuala; 4.1.3.7 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks; 4.1.3.8 kinnistu jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade liikumisteede säilimine. Planeeringulahenduse kavandamisel tuleb tagada kinnistute ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse rohekoridori toimimine. Planeeringuala lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et tagada rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga 4.1.4 asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 tänavamaa laiendamiseks vajalik ruum (sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, parkimiskohad ja tänavahaljastus kavandada eraldi tänavamaa krundina ja näha ette avalik kasutus; 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15) kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa‑alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed; 5.1.2 detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; 5.1.3 planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka raudtee. Planeeringualal tuleb teostada mürauuring. Hinnata tuleks ka rongiliiklusest tulenevaid maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Tuleks hinnata ka läheduses olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata; 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja- Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Menetlus 7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 30. aprillil 2025 K-Projekt Aktsiaselts eesmärgiga ümberkruntida ning muuta maakasutust Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel, et kavandada uut korterelamute piirkondkruntide maakasutuse muutmine ning. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku eskiisi on koostanud koostanud K-Projekt Aktsiaselts ja Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuha. Illustreeriva materjali on koostanud Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuha.

5

7.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, K-Projekt Aktsiaselts ja AS MSI GRUPP 12. detsember 2025 halduslepingu nr 3-6/56 detailplaneeringu koostamiseks. 7.3 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tallinna üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 8.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui täidetakse järgmised tingimused: 8.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas paikneva tootmisala ümberkujundamises peamiselt elamu- ja osaliselt ärifunktsiooniga hoonestusalaks. Planeering ei too kaasa looduslike alade hävimist, olulist keskkonnaseisundi pöördumatut kahjustamist ega keskkonnataluvuse ületamist. 8.4.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel ei paikne detailplaneeringuga hõlmataval alal ega selle vahetus kontaktvööndis kultuuriväärtusi, kaitsealuste liikide püsielupaiku, vääriselupaiku ega muid olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, samuti puuduvad maastikuliselt või ökoloogiliselt tundlikud alad, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala paikneb ligikaudu 410 m kaugusel planeeringualast ning arvestades ala linnalist iseloomu ja kavandatava tegevuse mahtu, ei ole ette näha olulise inimmõju lisandumist ega ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele, elupaikadele või liikidele. 8.4.3 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kõrghaljastusele, kuna ala on valdavalt minimaalse puittaimestikuga. Tagamaks olemasoleva haljastuse olukorra korrektne kaardistamine, viiakse planeeringu koostamise käigus läbi haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15. Planeeringuga ei kavandata väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimist ning võimalik likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Planeeringulahendus näeb ette uushaljastuse rajamise ning haljastuse osakaalu suurenemise võrreldes olemasoleva olukorraga, kusjuures haljastuse osakaal on vähemalt 40% (leitakse ala rohefaktor). Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus, kaasates maastikuarhitekti (tase 7).

6

8.4.4 Kinnistu jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale. Planeeringulahendusega tagatakse kinnistute ida- ja lõunaosas vähemalt 25 m laiune rohekoridor ning planeeringuala lõunaservas vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et säilitada rohevõrgustiku sidusus Kopli Kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga. Sellega tagatakse, et planeering ei avalda olulist mõju piirkonna loomastikule. 8.4.5 Ala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga piirkonnas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Kui ei kavandata suuri klaaspindu või kasutatakse lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, ei ole planeeringust tulenevat olulist ohtu rändavatele lindudele. 8.4.6 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju maastikule, pinnasele, põhjaveele ega õhukvaliteedile. Tegemist on varasemalt hoonestatud ja tehnogeense alaga, kus puuduvad väärtuslikud looduskooslused. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veerežiimi olulist muutust või saastuse levikut. 8.4.7 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad ehitusperioodi mõjud (müra, vibratsioon, tolm) on ajutised ja leevendatavad ehituskorralduslike meetmetega. Kasutusperioodi mõjud jäävad linnakeskkonnale tavapärasesse vahemikku ning ei põhjusta mürataseme või õhusaaste märkimisväärset suurenemist. 8.4.8 Arvestades planeeringuala ajaloolist tööstuslikku kasutust, selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus jääkreostuse võimalik esinemine kogu planeeringuala ulatuses. Reostuse tuvastamisel rakendatakse meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning nähakse ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Detailplaneeringule lisatakse vajadusel keskkonnaseisundi ülevaatuse ja reostusuuringute aruanded. 8.4.9 Detailplaneeringuga kavandatakse maa-aluste korruste rajamist. Kuigi planeeringuala ei paikne üleujutusalal, on ala pinnas tehnogeenne ning maapinna lähedal esinev vettpidav savikiht võib põhjustada liigniiskusperioodil pinnase veeküllastumist. Seetõttu tuleb maa-aluse korruse rajamine võimalusel ajastada sademetevaesele perioodile ning hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada ehitusgeoloogiline uuring, millega täpsustatakse pinnasevee juurdevool ehitussüvendisse, vajalikud veetõrje meetmed ning vajadusel seiretingimused naaberhoonete kaitseks. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 8.4.10 Planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi ohustada inimese tervist ega heaolu. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi müra modelleerimine (sh rongiliiklus). Hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoonete arhitektuurne ja tehniline lahendus ning tehnosüsteemide valik kavandatakse energiasäästlikult. Siseruumides radooniohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada sobivaid leevendusmeetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 8.4.11 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub. 8.4.12 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 8.4.13 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9. Teatavaks tegemine 9.1 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib

7

planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu koostamise algatamisest Sepa tn 28, Sepa tn 22, Sepa tn 16, Sepa tn 14, Sepa tn 14a, Sepa tn 12a, Pardiloigu tn 25, Pardiloigu tn 23, Pardiloigu tn 21, Pardiloigu tn 19, Pardiloigu tn 18, Pardiloigu tn 17, Pardiloigu tn 15, Pardiloigu tn 13, Pardiloigu tn 11, Pardiloigu tn 9, Pardiloigu tn 5, Pardiloigu tn 5a, Maleva tn 20 // Sepa tn 10, Neeme tn 27, Neeme tn 25a, Neeme tn 23, Neeme tn 21, Neeme tn 19, Neeme tn 17 kinnistute omanike, Tallinn, Sepa tn 24 korteriühistut, Tallinn, Sepa tn 20 korteriühistut, Tallinn, Sepa tn 18 korteriühistut, Tallinn, Neeme tn 31a korteriühistut, Tallinn, Maleva põik 6 korteriühistut, Tallinn, Maleva põik 3 korteriühistut, Maa- ja Ruumiametit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. 9.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 9.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9.4 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldab Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Kas TLPA korraldab ka?

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 1

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

3. Hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning olukorrast lähtuvalt lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate teh. tingimustele.

4. Tehnovõrkude lahendus soovituslik vormistada tehnovõrkude koondplaanil. Koondplaanil peavad olema tähistatud nii olemasolevad (likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega. Eraldi tehnovõrkude koondplaani vormistamine ei ole kohustuslik, kui kõik vajalik planeeringuala tehnovõrkude lahendust puudutav info on loetavalt kantud põhijoonisele.

5. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada koos detailplaneeringu dokumentatsiooniga ja teha võrguvaldajatega koostöö kellega kas planeeritakse liitumist või kellele kuuluvaid rajatisi planeeritakse ümber tõsta. Digitaalsete kooskõlastuste või arvamuste olemasolul tuleb digikonteinerid lisada planeeringu materjalidele.

6. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Planeerida avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised oma kinnistutega piirnevale alale.

9. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

10. Uusarenduste piirkondades rakendada kohapealset immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel, juhul kui Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2023 määruse nr 15 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034“ järgi on tegemist sademevee immutusalaga (joonis Lisa 10- 3 joonised-sade-VK-3-10).

11. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse.

Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. olukorrast lähtuvalt tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda).

12. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.

13. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

14. Esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses kasutajatega, näidata mänguväljaku ja/või puhkekoha võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh haljastusprojekt), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt (tase 7).

15. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi.

16. Parkimiskohtade vajadus lahendada vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale parkimisnormatiivile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

17. PAN p.22 Kortermajade püstitamisel tuleb kinnistule näha ette avalikult juurdepääsetavad külaliskohad lühiajaliseks parkimiseks.

18. 1. Parkimisalad liigendada haljastusega väiksemateks osadeks, juhinduda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad.

19. Planeeritavate kinnistute piiril asuvale tänavale ristiparkimiskohti mitte kavandada, kui siis üksikud lühiajalised piki-peatuskohad. Piki peatuskohti saab kavandada kui tagatakse nõuetele vastavalt kaugus juurdepääsudest, ülekäiguradadest ja nähtavus.

20. Elektrivarustuse planeerimisel arvestada ehitusseadustiku § 651 lg 4 kohase elektriautode laadimistaristu rajamise vajadusega.

21. Tänavaruumi kujundamisel lähtuda Tallinna tänavaruumi juhendist. Jalgrataste parkimine ette näha vastavalt Tallinna Rattastrateegiale. Näha ette ühendused jalgsi ja rattaga olemasolevatest kõnniteedelt ja jalg- ja jalgrattateedelt.

22. Tänavavalgustuse kavandamisel kvartalit ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“.

23. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

23.1 siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;

23.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

23.3 tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

23.4 jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed (raudteeliiklusest tulenevad) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;

23.5 hoone mahus paiknevate parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

23.6 tänavavalgustuse jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed) vabas liikumisruumis;

23.7 siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

23.8 hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24.09.2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

23.9 vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri„“ (edaspidi JHE) § 21 lõikele 1 on jäätmemahuti soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Keldri- või soklikorrusele on lubatud jäätmemahuti paigutada ainult strateegiakeskuse loal. Juhul, kui jäätmemaja ehitatakse või jäätmemahutid paigaldatakse keldrikorrusele, tuleb ehitusprojekti seletuskirjas täpsemalt välja tuua juurdepääsu- ja teisaldustee vastavus JHE § 21 lõikele 11;

23.10 JHE § 21 lõige 11 sätestab, et juurdesõidutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Vajadusel peab olema tagatud liikluskorraldus. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai. Vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit, vanalinna piirkonnas vähemalt 2,9 meetrit. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst. Teisaldustee kalle võib olla kuni 3% ja juurdesõidutee kalle kuni 10%. Äärekivi kõrgus võib olla kuni 3 cm;

23.11 tekkekohal tuleb liigiti koguda ning üle anda biojäätmeid, paberit, plast- ja metallpakendit (üks mahuti), klaaspakendit ning segaolmejäätmeid.

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala

detailplaneering (DP) kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: AS MSI Grupp

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud / vormistust täiendatud – 22.12.2025. a / 23.12.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................ 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27

4 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu (DP) kava. DP algatamise

soovist lähtuvalt eesmärgiks muuta tootmismaa (amortiseerunud tööstusmaastik) peamiselt

elamumaaks (90-95%), vähesel määral ärimaaks (10-5%), vt täpsemalt ptk 1.

Tegevuse arendaja on AS MSI GRUPP ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud K-Projekt Aktsiaselts. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud arendaja ja K-Projekt Aktsiaselts ning KOKO arhitektid OÜ poolt koostatud

selgitavatest ning illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu (DP)

kava (vt ka joonist 1.1). DP kava ideede senise menetluse järgselt võidakse tulevasse DP alasse

hõlmata ka Pardiloigu tänav (kohaliku omavalitsuse omand) ja Pardiloigu tn 9 (riigi omand).

Vastavate kinnistute senise maakasutuse andmed (Maa- ja Ruumiameti, 2025):

 Pardiloigu tn 5 (78408:808:0078; tootmismaa 75% ja ärimaa 25%), pindala 9651,0 m²,

millest looduslik rohumaa 80,0 m², õuemaa 5880,0 m² ja muu maa 3691,0 m²;

 Pardiloigu tn 5a (78401:101:2905; tootmismaa 75% ja ärimaa 25%) pindala 971,0 m² ,

millest looduslik rohumaa 628,0 m², õuemaa 245,0 m² ja muu maa 98,0 m²;

 Pardiloigu tn 11 (78408:808:0079; tootmismaa) pindala 4399,0 m² (õuemaa);

 Pardiloigu tn 13 (78408:808:0080; tootmismaa) pindala 2630,0 m² (õuemaa);

 Sepa tn 14 (78401:101:6896; tootmismaa) pindala 18121,0 m², millest looduslik

rohumaa 420,0 m², õuemaa 17555,0 m² ja muu maa 146,0 m²;

 Sepa tn 14a (78408:808:0073; tootmismaa), pindala 1446,0 m² (õuemaa);

 Pardiloigu tänav (78408:808:0104; transpordimaa), pindala 14296,0 m², millest

looduslik rohumaa 5020,0 m², õuemaa 748,0 m² ja muu maa 8528,0 m²;

 Pardiloigu tn 9 (78401:101:2907; tootmismaa) pindala 3549,0 m², millest looduslik

rohumaa 1036,0 m², õuemaa 2369,0 m² ja muu maa 144,0 m².

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud violetse joonega (sh Pardiloigu tn ja tn 9) ja kollase

alaga (algne (AS MSI GRUPP) taotlus)). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Eesmärk on muuta kruntide maakasutuse juhtotstarve tootmismaast elamu- ja ärimaaks (joonis

1.2 (kirde-ida nurgas ka Pardiloigu tn 9)), st kruntida maa-ala ümber ning kavandada

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus korruselamutele ning äri- ja eluhoone püstitamiseks,

koos neid teenindavate transpordikoridoride (transpordimaad ehk tänavate maad)

planeerimisega. Parkimine on valdavalt kavandatud maa-alustele parkimiskorrustele (joonis

1.2). Hoonestuse maapealsete korruste arv on DP kava kohta koondatud andmestiku puhul

varieeruv ja mitte lõplikult kokku lepitud, kuid senise järgi on arutelu all olnud maksimaalselt

3-5 korrust (va DP kava lõunaosa servas, kus ka parkimiskorrus võib jääda maa peale). Hoonete

korruselisus langeb ilmselt mere ja Neeme tn kruntide suunas. Täpne ja lõplik korruselisus (mh

maapealsed) määratakse hiljemalt DP protsessis (DP algatamise järgselt). Hetkel on teada, et

6 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kavandatud on alla 300 korteri (≤ 340 parkimiskohta (osad ka tänavate äärsed)).

Ärifunktsioonid jäävad tõenäoliselt ala lõuna-edela nurka. Kavandatud hoonestustihedus on ca

0,8. Haljastuse osakaal on ca 40 %, millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluste parklate

pealne haljastus.

Kavandatava tegevuse ala asub ühisvee- ja kanalisatsiooni ning kaugküttepiirkonnas.

Planeeritava ala kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu

koostamisel (selle algatamisel) võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.

Joonis 1.2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (vasakul) ja maa-alused korrused (paremal), KOKO

arhitektid OÜ, 2025. Visioon loodud mh enne lähteseisukohtade väljastamist (st ideekavand

täpsustub lähteseisukohtade alusel (DP protsessis, DP algatamisel), kuid käesolev visioonijoonis

annab üldise ülevaate võimalikust tulevasest maakasutusest (va DP kava alast idas Pardiloigu tn

– võetakse kasutusele autoliiklustänavana, teenindamaks ka tänavast idasuunda jäävaid

maaüksuseid).

DP kavale on oma seisukohad esitanud vähemalt Tallinna Transpordiamet (16.09.2025),

Tallinna Linnavaraamet (18.09.2025), Põhja-Tallinna Valitsus (26.09.2025) ja Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet (30.09.2025). Järgnevalt on esitatud tingimusi käsitletud

kokkuvõtlikult (refereeritud eelhinnangu kontekstis olulisemaid punkte, sh lähtudes juba ka

eelnevalt esitatud teabest):

 Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu kavandada vastavalt Tallinna Rattastrateegia

2018 – 2027. Tänavatel, ristmikel näha ette liiklust rahustavad meetmed (lähtuda

Tallinna tänavaruumi juhendist);

 Vältida tuulekoridoride teket ning “lõhkuda” meresuunalised kvartalite sisesed

pikisihid. Vältida pikki liigendamata fassaade ja monotoonset fassaadikäsitlust;

 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia

enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda

joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II

7 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine. Vähemalt 2/3 planeeritavast haljastuse osakaalust peab moodustama

kõrghaljastatud ala. Tagada maakasutusele vastav rohefaktori taotlusväärtus (0,4 – 0,5);

 Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja

tänavamaale. Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt. Lahkvoolse

sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034;

 Ala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur

kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte

kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele

nähtavaks;

 Ala jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade

liikumisteede säilimine. Planeeringulahenduse kavandamisel tuleb tagada kinnistute

ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse rohekoridori toimimine. Planeeringuala

lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et tagada

rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga;

 DP-le lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute

aruanded. Teostada mürauuring. Teostada radoonitasemete mõõtmised, määramaks

asjakohaseid leevendavaid meetmeid;

15.12.2025. a edastas DP koostamise konsultant (K-Projekt AS) teabe, et lähteseisukohtade

eelnõu koostamise raames on esile toodud vähemalt järgnevate uuringute vajadust:

 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia

enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed.

 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel

reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval

alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib

teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid

tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

 Planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka

raudtee. Planeeringualal tuleb teostada mürauuring. Hinnata tuleks ka rongiliiklusest

tulenevaid maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Tuleks hinnata ka läheduses

olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid.

8 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (03.12.2025 a))

infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestuspotentsiaaliga aladest, igas suunas.

Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-

Tallinna linnaosa (15,19 km2, Statistikaamet (2024)) elanike arv oli 62418 seisuga 01.11.2025

(Tallinna koduleht, 03.12.2025). Käesolevas töös käsitletavad alad (vt ka ptk 1) piirnevad

transpordimaade, elamumaade, ärimaade ja tootmismaadega (tabel 2.1 ja joonis 2.1).

Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena linnalise

(sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa- ja Ruumiameti, 2025):

 Põhjas ̶ ca 75 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Kagus –ca 135 m kaugusel Laulu- ja tantsukool WAF;

 Lõunas ̶ ca 30 m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus), ca 125 m

kaugusel Käo Tugikeskus (rehabilitatsioon) ja ca 340 m kaugusel Tallinna

Kunstigümnaasium;

 Edelas ̶ ca 120 m kaugusel bussipeatus;

 Läänes ̶ sh kavandatud elamumaad - Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala DP (DP042900;

kehtestamise otsuse kuupäev 16.06.2022), Sepa tn 22 kinnistute DP (enne algatamist

KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2024); DP046680 eskiisi avalik väljapanek toimus

09.07.2025) ja Sepa tn 16 kinnistu DP (enne algatamist KSH eelhinnang (Alkranel OÜ,

2024); DP046660 eskiisi avalik väljapanek toimus 15.08.2025).

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral ka järgnev

katastriüksused (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve

1 Sepa tn 12a 78408:808:0008 Elamumaa 100%

2 Sepa tänav T5 78408:808:0107 Transpordimaa 100%

3 Sepa tn 16 78408:808:0091 Tootmismaa 100%

4 Sepa tn 22 78408:808:0670 Tootmismaa 90%; Ärimaa 10%

5 Sepa tn 22a 78401:101:6019 Tootmismaa 90%; Ärimaa 10%

6 Sepa tn 28 78408:808:0089 Elamumaa 95%; Ärimaa 5%

7 Pardiloigu tn 15 78408:808:0074 Tootmismaa 100%

8 Pardiloigu tn 17 78408:808:0075 Tootmismaa 100%

9 Pardiloigu tn 19 78408:808:0076 Tootmismaa 100%

10 Pardiloigu tänav 78408:808:0104 Transpordimaa 100%

11 Pardiloigu tn 9 78401:101:2907 Tootmismaa 100%

12 Pardiloigu tn 9a 78401:101:6039 Tootmismaa 100%

13 Pardiloigu tn 21 78408:808:0077 Tootmismaa 100%

14 Pardiloigu tn 23 78408:808:0081 Tootmismaa 70%; Ärimaa 30%

15 Pardiloigu tn 25 78401:101:2908 Tootmismaa 70%; Ärimaa 30%

16 Neeme tn 31a 78408:808:2250 Elamumaa 100%

17 Neeme tn 31b 78401:101:6060 Sihtotstarbeta maa 100%

18 Neeme tn 31 78401:101:1971 Elamumaa 100%

19 Neeme tn 29 78401:101:1969 Elamumaa 100%

9 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve

20 Pardiloigu tn 18 78401:101:1364 Elamumaa 100%

21 Neeme tn 27 78401:101:1343 Elamumaa 100%

22 Neeme tn 25a 78408:808:0410 Elamumaa 100%

23 Neeme tn 23 78408:808:0051 Elamumaa 100%

24 Neeme tn 21 78408:808:0590 Elamumaa 100%

25 Neeme tn 19 78408:808:1860 Elamumaa 100%

26 Neeme tn 17 78408:808:0380 Elamumaa 100%

27 Neeme tn 15 78408:808:0580 Elamumaa 100%

28 Maleva põik 6 78408:808:1870 Elamumaa 100%

29 Maleva põik 78408:808:0105 Transpordimaa 100%

30 Maleva põik 3 78408:808:2590 Elamumaa 100%

31 Maleva tn 20 // Sepa tn 10 78408:808:0064 Tootmismaa 100%

32 Sepa tn 12b 78401:101:4878 Ärimaa 100%

Joonis 2.1. DP kava ala (violetse joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1). Alus:

Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

10 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises

üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstuslikul alal. Samas lähtudes

linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud puitelamute

asendamiseks uute korterelamutega. DP kava piirkonnas korruselamute alale on juba uued

hooned kerkinud ning eelhinnangu ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et ka endisi tööstusalasid

arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025; algatatud 2006. a) on võetud suund

tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna

arendamiseks ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku

tugevdamiseks. Põhja-Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa

endistel tehasealadel, mis muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks.

Asumikeskustes tuleb soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et

võimaldada kodulähedaste teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

DP kava ala on segahoonestusalal (joonis 2.2). Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt

mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate

kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada

kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea

ühistranspordiühendus. DP kava alale on lubatud kavandada segafunksioonilisi hooneid

(korruseid 3, väikses osas (edela osas, vt vastava osa asetust ka ptk 1) 4-5, joonis 2.3).

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025).

11 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …;

vastu võetud 18.09.2025).

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 50 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse min nõue ≥ 30% (joonis 2.4). Seejuures

ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on haljastatud.

Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava haljastuse

osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega konteinerhaljastust ning

murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad rohevõrgustiku toimimist,

loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt

esines DP kava piirkonnas soojasaari (joonis 2.5), kus maapinna temp > 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025).

12 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava alal/lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa- ja

Ruumiameti, 2025.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht

50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel

enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete

kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks.

Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste

parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude

ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

13 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas

haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a

väljatöötatud planeerimistööriista - https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist

on tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga

rohetaristu kavandamist. Esmalt on vajalik rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendada

detailplaneeringus.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha (KESE - Hg ja

pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA, MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Seisundi

eesmärk ̶ erandi leebem eesmärk ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027.

Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask,

kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025), kui ka Maa- ja Ruumiameti (2025) järgi.

Mere ranna kasutust kitsendavatest vöönditest ulatub osaliselt DP kava alale siiski ranna

piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS 6. peatükk).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1, 2 sissejuhatav osa

või 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka

ptk 1 ja 2 sissejuhatavat või ptk 2.1 esitatut).

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa- ja Ruumiameti geoloogiarakenduse alusel paikneb

Põhja-Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Sepa-Maleva-Neeme tn vahelises linnalises kvartalis asub aluspõhi 1,3-

2,8 m sügavusel, keskmiselt 2 m. Pinnavee tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti

Projekt, 1968) suurte erinevustega, kus osades puuraukudes pinnavett ei avastatudki. Pinnaste

savika iseloomu tõttu seal aastaringselt vett ei sisaldu. Põhjavee tase oli ehitusgeoloogilise

uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) 0,2…1,1 m sügavusel maapinnast. Praegusel Sepa tn 28

kinnistul on välitöödel mõõdetud veetase 0,8-1,2 m sügavusel maapinnast. Kuna vettpidav

sinisavi lamab veepinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni

maapinnani (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988). Üldine vee liikumissuund mere poole.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5 ja 12 m vahele. DP kava paikkonnas on pinnakatteks

peenliiv ja Limneamere setted (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh kaetud asfaldiga). Vaadeldavas piirkonnas

moodustavad aluspõhja Lükati kihistu (Cm2lk).

14 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa- ja Ruumiameti, 2025 (1:50 000

kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku põhjal ka eeldada. Eesti Geoloogiateenistuse

radoonikaardi (2023) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas 30-50 kBq/m³ ehk

normaalne (mõõtmiste arv on 1 – 5 ja viimase mõõtmise aasta 2009), kuigi KOV Rn-riski klass

kõrge või väga kõrge.

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse

ohuga ettevõtteid (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Kavandatava tegevuse alal ja ümbruskonnas

(ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme,

põllumassiive, maardlaid ega pärandniite (Maa- ja Ruumiameti, 2025).

Kavandatava tegevuse kinnistul paikneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990), mis tegeleb

laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2025). Silverfields OÜ omab

kehtivat keskkonnaluba (L.ÕV/321235 (infosüsteem Kotkas, 2025)). Saasteallikaid emiteerib

metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtused ei ületata ning ettevõtte tegevusega ei ole kaasnenud olulist negatiivset

keskkonnamõju. Kavandata tegevuse alast ligikaudu60 m põhja suunas asub MSI GRUPP AS,

kes omab vee erikasutusluba (L.VV/332503 (infosüsteem Kotkas, 2025)), sademevee

juhtimiseks Paljassaare lahte (VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud

perioodi 2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Kavandatava

tegevuse alast edelas paikneb ligikaudu 170 meetri kaugusel SW Energia OÜ (registrikood

11963782) katlamaja, millel on kehtiv õhusaasteluba (L.ÕV/331463, Kotkas, 2025).

Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks

põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Samuti ei ole gaasikatelde korrektse

paigaldamise ning hooldamise korral ette näha ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis

võiks hoonest väljapoole kanduda. St tegevuse mõju on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse

asukohast.

EELIS (03.12.2025 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist (vaadeldud

ulatuslikumalt kui kontaktvöönd ca 200 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Kavandtava tegevuse kinnistutel ei esine

väärtuslikke kooslusi. Arendatava Pardiloigu tänava äärde ca 15 m kaugusele itta jääb

Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) koloonia (HJR660), mis on pindalaga 0,05 ha ja

raskusastemega 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav. DP kava alast ca 56 m kaugusel põhjas on

laugmadalikud ja seal edasi meres on liivamadalad.

Kavandata tegevuse lähimast kinnistust ca 250 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala

(EELIS kood on RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9

ha. Kaitse eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris

alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi

e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco

15 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2025) ̶

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse:

 luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas

(Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk

kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii),

väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus),

tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa

totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Kavandata tegevuse lähimast kinnistust ca 55 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt

Paljassaare looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.6)

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise raames. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja selle lisale 6 (ornitoloog M. Kose töö), pole

käesoleva DP kavast tulenevat olulist ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele

lindudele.

16 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.6. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel; vastu võetud 18.09.2025).

17 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel. Ajalooline (2001)

Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas piirkonnas, kuid tõi ka

välja elupindade juurde loomise/uuendamise vajaduse tööstusalade ümber. Samas on Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu võetud 18.09.2025) võtnud vastavalt linnakeskkonna

arengule uue suuna tööstuse osakaalu vähendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP

kavaga. Kavandatav DP kava lähtub vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on

kavandatud ala määratud segahoonestusalaks, korruseid 3, väikses osas (edela osas, vt vastava

osa asetust ka ptk 1) 4-5, täpsemalt vastu võetud ÜP tingimusi refereeritud ptk 2.1.

18 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Ptk 1 nähtub, et võimaliku hoonestuse maapealsete korruste arv on koondatud andmestiku

puhul varieeruv ja mitte lõplikult kokku lepitud, kuid senise järgi on arutelu all olnud

maksimaalselt 3-5 korrust (va DP kava lõunaosa servas, kus ka parkimiskorrus võib jääda maa

peale). Hoonete korruselisus langeb ilmselt mere ja Neeme tn kruntide suunas. Täpne ja lõplik

korruselisus (mh maapealsed) määratakse hiljemalt DP protsessis (DP algatamise järgselt).

Hetkel on teada, et hoonestustihedus on ca 0,8 ning ärifunktsioonid jäävad tõenäoliselt ala

lõuna-edela nurka. Haljastuse osakaal on ca 40% (st enam vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa

ÜP miinimumist), millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluste parklate pealne haljastus.

Maa-aluste parklate katusehaljastuse kavandamine on kooskõlas Tallinna sademevee

strateegiaga aastani 2030, kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva

energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu

tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks aitab haljastuse suurendamine vähendada

soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2). Haljastuse ja liikide liikumisega seotud

tegurid, millele tuleb edasises protsessis (DP algatamisel) tähelepanu pöörata, on esile toodud

ka linna ametite poolt enne detailplaneeringu algatamist esitatud tagasisides (vt ka eelhinnangu

ptk 1). DP lahenduses kavandatakse välialadele ka rekreatsioonialad, millega

mitmekesistatakse paikkonna mängu- ja puhkealade võrgustikku.

Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 soositakse maa-alust parkimiskorrust. Tallinna

Transpordiamet on oma 16.09.2025 kirjaga juhtinud tähelepanu jalgrataste parkimiskohtade

arvu ja vastava taristu lahendamise vajadusele. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv ja

sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist. Temaatikat käsitleb

ka ptk 3.5.2. DP kava menetlemisel tuleks tegeleda ka hoonete paigutuse parandamisega, et ei

tekkiks tuulekoridore. Üheks võimaluseks on paigutada hooned ringselt, mitte põhja-lõuna

suunaliselt. Samuti toimub edasises protsessis (DP menetluse algatamise järgselt) maa-alusele

korrustele autodega ligipääsu ja ohutuse tagamine üle vaatamine. Üleüldine paikkonna

liikluskorraldus täpsustub samuti planeeringu käigus, kuna nt Pardiloigu tänav väljaarenduse

vajadus on seotud ka Neeme tänava kruntide jagamisega/tükeldamisega (st võrreldes ajaloolise

situatsiooniga on järjest suurenev vajadus transpordiühenduste tarbeks Neeme tn kruntidele ka

lääne suunalt).

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa vastu võetud ÜP

visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute

kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole teadaolevalt tegevuse korrektseks elluviimiseks takistuseks ka

finantsvahendid ning arendustegevuse elluviimiseks vajalike rahastamisvahendite hankimise

eeldused kõnealuses asukohas on pigem soodsad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa vastu võetud

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

19 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (vastu võetud) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul

puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse,

juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

20 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Kavandatav

tegevus piirneb läänest tootmis ja ärimaaga (kuhu mh kavandatakse elamu arendust); põhjast

tootmis ja ärimaadega, idast transpordimaaga, mis on vajalik mh ida pool paiknevatele

elamumaadele, lõunast elamumaade ja transpordimaadega. Arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh

planeeritavat maakasutust võimaldaks ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu

võetud). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Käesoleval hetkel on alal sihtotstarve tootmismaa ja ärimaa. Suur osa planeeringuga

haaratavast piirkonnast asub endisel Spordilaevade Eksperimentaaltehase territooriumil

(viimati Silverfields OÜ). Kuigi ala on enamasti kaetud asfaldiga, siis on vaja enne elamualaks

tunnistamist veenduda selle sobivuses (mh pinnases reostuse puudumine). Samas on juba antud

edasistes suunistes (vt ptk 1; rakenduks peale DP algatamist) tingimus läbi viia

keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringu. Seega allpool vastavat teemat

eraldi leevendusmeetmena ei käsitleta.

DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik. Kuna vettpidav sinisavi lamab maapinna lähedal, võib

täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani. Maa-aluse korruse väliste

struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada sademetevaestele (nt suvised)

perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille

tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid

ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete osas. Ehitusaegse veekõrvalduse

eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed

kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik vee-ettevõte, st lisa tingimusi eelhinnangus

ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna

veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei

alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks).

Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni

toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest

sõltuvatele ökosüsteemidele. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti

ptk 1 ning ka ptk 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

21 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Pigem kaob sellest piirkonnast elamute naabrusest õhuheite allikas.

Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete

mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane

kaaluda siiski järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksustega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba endiseid tootmismaid elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 120 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava esitatud tingimustes rattaparkla vajadust on käsitletud, siis

käesoleva ptk lõpus ei tooda esile viidet Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017)

suunistele.

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse juba ptk 1 esitatud tingimuste

alusel läbi keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Pinnasega seotud

radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1. St vastavate teemade kohaste analüüside

teostamise vajadusi eraldi allpool ei rõhutata. Samuti on ptk. 1 toodud andmete alusel

määratletud vajadus mürauuringuks, seega seda eraldi tingimuseks ei määratleta. Siinkohal

tuuakse siiski välja, et varasemalt lähedal olevatele aladel olid mürauuringud vajalikud, just

antud DP kava raames muutuval alal olnud tööstuse tõttu. Kuna nüüd asendub see tööstus

elamu- ja ärimaadega, siis kaob lähipiirkonnast võimalik mürahäiring ära. Strateegilise

mürakaardi (2022) alusel ei ole mürauuring samuti tingimata vajalik.

22 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kavandatava tegevuse elluviimine võib tekitada lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute

(lähimad ca 30 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-

ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski

järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat tegevust võiks

mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. DP kava alal on hetkel enamjoalt minimaalne

puittaimestik. Samas on siinkohal juba teadvustatud (ptk 1 esitatud tingimus) haljastuse

inventeerimise vajaduse ja rohekoridoride säilimise/loomise eeldustega. Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu osakond on toonud välja, et kinnistu jääb olulisele

imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade liikumisteede

säilimine. Planeeringulahenduse teostamisel on seega vastava ametkonna seisukoha

järgselt vaja tagada kinnistute ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse

rohekoridori toimimine. Planeeringuala lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m

laiune rohekoridor, et tagada rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe

äärse rohealaga. Kuna ptk 1 seda tingimust kajastatakse, siis seda siin ptk lõpus eraldi

tingimusena ei seata. Elukeskkonna loomisel kavandatakse vähemalt nõutud ulatuses

haljastus, mis toob piirkonda juurde ka tulevasi kõrghaljastatud tsoone. Mõju loodusväärtustele

(kaitstavad loodusobjektid), on kirjeldatud ptk 3.5.4.

Praegusel DP kava alal pesitseda võivate lindude lühiajaliste mõjutuseelduste vähendamiseks

tuleb vältida puude raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

23 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes

tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Raietegevust on soovitatav läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum

periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate

lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Linnustiku osas nähtub ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise

meetmete peale on juba mõeldud ning ptk 2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba

samaväärse hoonestuse ääres) lindude rändekoridori. Teadaolevalt ei ole olulisi (mh

kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil)

vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

24 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 1, 2.2, 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

25 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks; täiendavad juba ptk 1 kirjeldatut) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna

linnaosas, Kopli asumis (piirkonnas), Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP

kava (DP047720). DP algatamise soovist lähtuvalt eesmärgiks muuta tootmismaa

(amortiseerunud tööstusmaastik) peamiselt elamumaaks (90-95%), vähesel määral ärimaaks

(10-5%), vt täpsemalt ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks; täiendavad juba ptk 1 kirjeldatut) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 03.12.2025.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Ehitusgeoloogilised uurimistööd: Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali

detailplaneerimiseks Tallinnas. RPI Eesti Projekt, 1968.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, (vastu võetud 18.09.2025).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Rohefaktor, https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor viimati alla laetud 12.09.2025.

 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP046660) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute

detailplaneeringu (DP046680) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 07.11.2025 ja 03.12.2025.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 07.11.2025.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2027. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.

EELNÕU

OTSUS

nr

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas

Planeerimisseaduse § 93 lg 2, § 124 lg-te 6 ja 10, § 128 lg-te 1, 5 ja 6, § 142 lg 1 p 1, lg-te 2 ja 6, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 31, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10 ja lg 4, § 33 lg 2 p-de 3-4, lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 “Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg-te 2 ja 3 alusel ja K-Projekt Aktsiaseltsi 30. aprillil 2025 registreeritud algatamisettepanekust ning asjaolust, et Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ja arvestades Terviseameti ... 2026 kirjas nr xxxx, Keskkonnaameti ... 2026 kirjas nr xxxx ja Maa- ja Ruumiameti ... 2026 kirjas nr xxxx esitatud seisukohtadega 1. Algatamine 1.1 Algatada Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneering (edaspidi detailplaneering või planeering) Põhja-Tallinna linnaosas 3,84 ha suuruse maa-ala osas, mis on tähistatud lisaks 2 oleval skeemil punase joonega. 1.2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk on: 1.2.1 muuta Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kruntide maakasutuse juhtotstarve tootmismaast elamu- ja ärimaaks; 1.2.2 kruntida maa-ala ümber; 1.2.3 kavandada moodustatavatele kruntidele ehitusõigus kuni kuuekorruseliste elamute, ning kuni kuuekorruselise äri- ja eluhoone püstitamiseks; 1.2.4 esitada piirkonna liikluskorralduse ettepanek ja anda heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Tallinna üldplaneering ja selle muutmise ettepanek; vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering 2.1 Tallinna üldplaneering

2.1.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala tööstusettevõtete alale, mis on põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane tööstusettevõtete ala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Korruselamute ala on põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaaži- kooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm. keskkonnaohutud ettevõtted. 2.2 Vastuvõetud Põhja-Tallinna üldplaneering

2

2.2.1 Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine, mis võeti vastu Tallinna Linnavolikogu 18. septembri 2025 otsusega nr 91. Vastuvõetud Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt jääb planeeritav maa-ala valdavas osas segahoonestusalale. Alale võib kavandada kaubandus- ja teenindusettevõtteid, äri- ja büroohooneid, majutusettevõtteid, elamuid, ühiskondlikke ehitisi, sh riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, olulise mõjuta tootmist jm linnalikku elukeskkonda teenindavaid funktsioone. Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea ühistranspordiühendus. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 20–30%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,4-0,5. Suurema elamu osakaaluga hoonestuse puhul tuleb tagada 30% haljastuse osakaal. Ärile suunatud segahoonestusalal on haljastuse väikseim lubatud osakaal 20%. 2.2.2 Samuti jääb planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute alale. Alal võivad paikneda korterelamud, lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaajaharrastusega seotud ettevõtted ja asutused ning muud ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti haljasalad (sh linnaaiad), mängu- ja spordiväljakud jms. Haljastuse osakaal peab olema vähemalt 30-40%. Rohefaktori taotlusväärtus on 0,6-0,7. Väljakujunenud vabaplaneeringulistel elamualadel on haljastuse osakaal üldjuhul vähemalt 40%. Säilitada tuleb võimalikult suures ulatuses olemasolevad rohealad, puurühmad ja alleed. 2.2.3 Lisaks jääb planeeritav maa-ala vähesel määral liiklusalale. Ala on liiklemiseks ja liikumiseks kasutatav avalik maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid teenindava maaga. Liiklusaladena on tähistatud tänavate ja raudteede maa-alad, mis on mõeldud liiklusrajatiste ehitamiseks ja teenindamiseks, samuti liikluse toimimiseks, teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamiseks. Liiklusalana on tähistatud ka rannapromenaad ja rattateed kui osa tänavavõrgustikust ning sadamat teenindavad kaid. 2.3 Tallinna üldplaneeringu muutmise põhjendus

2.3.1 Tallinna üldplaneeringu (2001) kohaselt on detailplaneeringu ala määratud tööstusettevõtete alaks, lähtudes toonase maakasutuse struktuurist ja vajadusest säilitada tootmisfunktsioon linnas. Vahepealse arengu tulemusel on piirkonnas tööstusfunktsioon taandunud ning ala on muutunud valdavalt elamualaks, kus korruselamute rajamine on juba toimunud, mis kinnitab piirkonna tegelikku arengusuunda. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025) on seatud eesmärgiks tööstuse osakaalu vähendamine, merele avatuse suurendamine, säästva liikumiskeskkonna arendamine ning endiste tehasealade kujundamine mitmekesisteks ja avalikeks elukeskkondadeks, mistõttu on üldplaneeringu muutmine kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ning toetab asumikeskuste elujõulisust ja kodulähedaste teenuste kättesaadavust. 3. Kehtiv detailplaneering 3.1 Planeeritaval alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja-Tallinnas. Planeeringuga on kavandatud Põhja-Tallinnas asuvale 12,5 ha suurusele maa-alale 14 tootmismaa sihtotstarbega krunti, 2 ärimaa sihtotstarbega krunti, 5 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti, 4 elamumaa sihtotstarbega krunti, 1 elamu- ja ärimaa sihtotstarbega krunt, 1 elamu- ja ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krunt, 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti ja 1 sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt, määratud tekkivatele kruntidele ehitusõigused ning antud lahendused haljastuse, heakorra ja tehnovõrkude jaoks. 3.2 Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud „Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja-Tallinnas on osaliselt kehtetuks muutunud Tallinna Linnavolikogu 5. veebruari 2009 otsusega nr 21 kehtestatud Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas, Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2015 korraldusega nr 940- k kehtestatud Maleva tn 20 // Sepa tn 10 kinnistu detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas ning

3

Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2022 otsusega nr 80 kehtestatud Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga Põhja-Tallinnas. 3.3 Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. 3.4 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel muutub Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2006 otsusega nr 281 kehtestatud Maleva põik 3 ja selle lähiümbruse detailplaneering Põhja- Tallinnas käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks. 4. Lähteseisukohad 4.1 Detailplaneering koostada vastavalt järgmistele lähteseisukohtadele ja lisatingimustele ning algatamise otsuse lisas 1 toodud tingimustele: 4.1.1 linnaruumilised tingimused: 4.1.1.1 peale algatamist korraldatakse planeeringu kontseptsiooni leidmiseks planeeringu arhitektuuri konkurss; 4.1.1.2 kavandada hoonestustihedus vahemikus 0,7 – 1,2 , mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.1.3 alale planeeritavate sihtotstarvete osakaalud EK 90%, Ä 10%, mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.1.4 arvestada vähemalt ca 85 m2 brutopinda korteri kohta; 4.1.1.5 kvartali hoonestuse korruselisus kavandada vastavalt 3-5 korruselisena, mis täpsustub arhitektuuri konkursiga; 4.1.2 liikluslahenduse tingimused: 4.1.2.1 kaaluda Pardilogu tn pikendamist ja ühendamist Neeme tänavaga; 4.1.2.2 Pardiloigu tn sõidutee ühendus Sepa tn suunas läbi parkla tuleb katkestada; 4.1.2.3 Parkimiskohtade arv tuleb leida lähtudes 29. juuli 2025 kinnitatud Tallinna parkimisnormatiiviga; 4.1.2.4 Tänavate äärde saab rajada üksikud kellaajaliselt piiratavad lühiajalised parkimiskohad, kinnistu kohta paigutusega ühel või teisel pool teed malekorras kahe või kolme kaupa; 4.1.2.5 Hoonesse sissepääsude ees peab olema tagatud vaba juurdepääs. 4.1.3 keskkonnaalased tingimused: 4.1.3.1 detailplaneeringus tuleb arvestada, et kui alale planeeritavad hooned asuvad kaugküttepiirkonnas, mistõttu tuleb vastavalt kehtivale Tallinna linna määrusele „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ alale planeeritavad hooned liita kaugküttevõrguga ja kasutama võrgu soojust. Kui tegemist on soojussaare alaga, näha ette soojussaare efekti vähendavaid meetmeid; 4.1.3.2 tagada kõrghaljastus, mis võimaldaks suvisel perioodil varjestust nii hoonetele kui välialadele ning lubaks välistemperatuuridel säilida normi piires. Kavandada mitmekesine ja mitmerindeline haljastus; 4.1.3.3 planeeringualal tuleb tagada haljastatud, loodusliku maapinnaga ühendatud pinna osakaal vähemalt 40%; 4.1.3.4 silmas pidada, et planeeritud tänavatel on tänavahaljastuse vajadusega, näha ette tänavahaljastus/jätta ruum tänavahaljastusele; 4.1.3.5 varjupuud leevendavad suvisel ajal kõvakattega maapinna kuumenemisest tulenevat negatiivset mõju ja mitmekesistavad loodavat tänavaruumi. Elanike rekreatsiooniala kavandmisel tuleb samuti arvestada varjupuude kavandamise vajadusega, et tagada võimalus veeta rekreatsioonialal aega kuumal ajal vilus;

4

4.1.3.6 kui on vajalik laiendada tänavamaad (planeeritud kõnnitee Sepa tn 10, 12 ja 12b), siis tuleb laiendada planeeringuala; 4.1.3.7 kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks; 4.1.3.8 kinnistu jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade liikumisteede säilimine. Planeeringulahenduse kavandamisel tuleb tagada kinnistute ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse rohekoridori toimimine. Planeeringuala lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et tagada rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga 4.1.4 asjaõigusi puudutavad tingimused: 4.1.4.1 tänavamaa laiendamiseks vajalik ruum (sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, parkimiskohad ja tänavahaljastus kavandada eraldi tänavamaa krundina ja näha ette avalik kasutus; 5. Uuringud 5.1 Detailplaneeringu koostamisel tuleb koostada järgmised uuringud: 5.1.1 teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ (edaspidi Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15) kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa‑alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed; 5.1.2 detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust; 5.1.3 planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka raudtee. Planeeringualal tuleb teostada mürauuring. Hinnata tuleks ka rongiliiklusest tulenevaid maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Tuleks hinnata ka läheduses olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid. 6. Kaasamine 6.1 Detailplaneeringu koostamisse kaasata; 6.1.1 Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Terviseamet ja Päästeamet; 6.1.2 planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada; 6.1.3 Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §‑s 2 nimetatud linna asutused, sh Põhja- Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised linna asutused. 7. Menetlus 7.1 Detailplaneeringu algatamist taotles 30. aprillil 2025 K-Projekt Aktsiaselts eesmärgiga ümberkruntida ning muuta maakasutust Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel, et kavandada uut korterelamute piirkondkruntide maakasutuse muutmine ning. Detailplaneeringu taotlusele lisatud planeeringulahenduse ettepaneku eskiisi on koostanud koostanud K-Projekt Aktsiaselts ja Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuha. Illustreeriva materjali on koostanud Osaühing Arhitektuuribüroo Luhse ja Tuha.

5

7.2 Planeerimisseaduse § 130 kohaselt sõlmisid Tallinna linn, K-Projekt Aktsiaselts ja AS MSI GRUPP 12. detsember 2025 halduslepingu nr 3-6/56 detailplaneeringu koostamiseks. 7.3 Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 31 kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine Tallinna Linnavolikogu ainupädevusse. Seega on käesoleva detailplaneeringu algatajaks linnavolikogu. 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 8.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. 8.2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kaalumise aluseks on KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 koostoimes planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 1 punktiga 1, kuna detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Tallinna üldplaneeringut. Seetõttu tuleb PlanS § 142 lõike 6 kohaselt anda KSH eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust. 8.3 Lisaks tuleneb KSH algatamise vajalikkuse kaalumise kohustus KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4, kuna detailplaneeringuga kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 10 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust, milleks on Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt elurajooni arendamine kui infrastruktuuri ehitamisega seotud tegevus. 8.4 Planeeritava maa-ala kohta koostati KSH eelhinnang lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhinnangu tulemusena jõuti järeldusele, et KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik järgmistel põhjustel ning juhul, kui täidetakse järgmised tingimused: 8.4.1 Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 tähenduses. Kavandatav tegevus seisneb olemasolevas linnakeskkonnas paikneva tootmisala ümberkujundamises peamiselt elamu- ja osaliselt ärifunktsiooniga hoonestusalaks. Planeering ei too kaasa looduslike alade hävimist, olulist keskkonnaseisundi pöördumatut kahjustamist ega keskkonnataluvuse ületamist. 8.4.2 Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel ei paikne detailplaneeringuga hõlmataval alal ega selle vahetus kontaktvööndis kultuuriväärtusi, kaitsealuste liikide püsielupaiku, vääriselupaiku ega muid olulisi Euroopa Liidu või riiklikke looduskaitselisi objekte, samuti puuduvad maastikuliselt või ökoloogiliselt tundlikud alad, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paljassaare linnuala paikneb ligikaudu 410 m kaugusel planeeringualast ning arvestades ala linnalist iseloomu ja kavandatava tegevuse mahtu, ei ole ette näha olulise inimmõju lisandumist ega ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele, elupaikadele või liikidele. 8.4.3 Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju kõrghaljastusele, kuna ala on valdavalt minimaalse puittaimestikuga. Tagamaks olemasoleva haljastuse olukorra korrektne kaardistamine, viiakse planeeringu koostamise käigus läbi haljastuse inventeerimine vastavalt Tallinna Linnavalitsuse määrusele nr 15. Planeeringuga ei kavandata väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimist ning võimalik likvideeritav haljastus kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Planeeringulahendus näeb ette uushaljastuse rajamise ning haljastuse osakaalu suurenemise võrreldes olemasoleva olukorraga, kusjuures haljastuse osakaal on vähemalt 40% (leitakse ala rohefaktor). Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus, kaasates maastikuarhitekti (tase 7).

6

8.4.4 Kinnistu jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale. Planeeringulahendusega tagatakse kinnistute ida- ja lõunaosas vähemalt 25 m laiune rohekoridor ning planeeringuala lõunaservas vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et säilitada rohevõrgustiku sidusus Kopli Kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga. Sellega tagatakse, et planeering ei avalda olulist mõju piirkonna loomastikule. 8.4.5 Ala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga piirkonnas, kus on suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Kui ei kavandata suuri klaaspindu või kasutatakse lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, ei ole planeeringust tulenevat olulist ohtu rändavatele lindudele. 8.4.6 Kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mõju maastikule, pinnasele, põhjaveele ega õhukvaliteedile. Tegemist on varasemalt hoonestatud ja tehnogeense alaga, kus puuduvad väärtuslikud looduskooslused. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veerežiimi olulist muutust või saastuse levikut. 8.4.7 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad ehitusperioodi mõjud (müra, vibratsioon, tolm) on ajutised ja leevendatavad ehituskorralduslike meetmetega. Kasutusperioodi mõjud jäävad linnakeskkonnale tavapärasesse vahemikku ning ei põhjusta mürataseme või õhusaaste märkimisväärset suurenemist. 8.4.8 Arvestades planeeringuala ajaloolist tööstuslikku kasutust, selgitatakse detailplaneeringu koostamise käigus jääkreostuse võimalik esinemine kogu planeeringuala ulatuses. Reostuse tuvastamisel rakendatakse meetmeid pinnase ja põhjavee kaitseks ning nähakse ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust. Detailplaneeringule lisatakse vajadusel keskkonnaseisundi ülevaatuse ja reostusuuringute aruanded. 8.4.9 Detailplaneeringuga kavandatakse maa-aluste korruste rajamist. Kuigi planeeringuala ei paikne üleujutusalal, on ala pinnas tehnogeenne ning maapinna lähedal esinev vettpidav savikiht võib põhjustada liigniiskusperioodil pinnase veeküllastumist. Seetõttu tuleb maa-aluse korruse rajamine võimalusel ajastada sademetevaesele perioodile ning hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada ehitusgeoloogiline uuring, millega täpsustatakse pinnasevee juurdevool ehitussüvendisse, vajalikud veetõrje meetmed ning vajadusel seiretingimused naaberhoonete kaitseks. Kui ehitustegevuse käigus on plaanis põhjavett täiendada, ümber juhtida või tagasi juhtida rakendub tegevusele veeloa kohustus tulenevalt veeseadusest. 8.4.10 Planeeringuga kavandatav tegevus ei tohi ohustada inimese tervist ega heaolu. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi müra modelleerimine (sh rongiliiklus). Hoonete projekteerimisel tagatakse nõuetele vastavad insolatsiooni- ja sisekliimatingimused ning järgitakse energiatõhususe põhimõtteid, sealhulgas hoonete arhitektuurne ja tehniline lahendus ning tehnosüsteemide valik kavandatakse energiasäästlikult. Siseruumides radooniohutuse tagamiseks tuleb ehitusprojekti koostamise staadiumis teostada radoonitaseme mõõtmised ning vajaduse korral rakendada sobivaid leevendusmeetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 8.4.11 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on oma ulatuselt lokaalsed, ajutised ja pöörduvad ning ei esine olulist kumulatiivset ega piiriülest mõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, asukohta ja rakendatavaid leevendusmeetmeid, puudub oluline negatiivne keskkonnamõju ning vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks puudub. 8.4.12 KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt küsiti KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta seisukohta Keskkonnaametilt, Terviseametilt ning Maa- ja Ruumiametilt. 8.4.13 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9. Teatavaks tegemine 9.1 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib

7

planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu koostamise algatamisest Sepa tn 28, Sepa tn 22, Sepa tn 16, Sepa tn 14, Sepa tn 14a, Sepa tn 12a, Pardiloigu tn 25, Pardiloigu tn 23, Pardiloigu tn 21, Pardiloigu tn 19, Pardiloigu tn 18, Pardiloigu tn 17, Pardiloigu tn 15, Pardiloigu tn 13, Pardiloigu tn 11, Pardiloigu tn 9, Pardiloigu tn 5, Pardiloigu tn 5a, Maleva tn 20 // Sepa tn 10, Neeme tn 27, Neeme tn 25a, Neeme tn 23, Neeme tn 21, Neeme tn 19, Neeme tn 17 kinnistute omanike, Tallinn, Sepa tn 24 korteriühistut, Tallinn, Sepa tn 20 korteriühistut, Tallinn, Sepa tn 18 korteriühistut, Tallinn, Neeme tn 31a korteriühistut, Tallinn, Maleva põik 6 korteriühistut, Tallinn, Maleva põik 3 korteriühistut, Maa- ja Ruumiametit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. 9.2 Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel. 9.3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil avaldada 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist teade keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse kohta Ametlikes Teadaannetes ning teatada otsusest asutustele, kellelt küsiti seisukohti keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel. 9.4 Planeerimisseaduse §-de 82 ja 83 kohaselt korraldab Põhja-Tallinna Valitsus pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu. Kas TLPA korraldab ka?

Tallinna Linnavolikogu otsuse nr

LISA 1

Detailplaneeringu algatamise tingimused

1. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

2. Arvestada Tallinna Linnavolikogu 17. detsembri 2020 määrusega nr 26 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“.

3. Hoonestusalade määramisel arvestada olemasolevate tehnovõrkude kaitsevöönditega ning olukorrast lähtuvalt lahendada nende ümbertõstmine vastavalt võrguvaldajate teh. tingimustele.

4. Tehnovõrkude lahendus soovituslik vormistada tehnovõrkude koondplaanil. Koondplaanil peavad olema tähistatud nii olemasolevad (likvideeritavad/säilitatavad) kui planeeritavad liitumispunktid kõigi tehnovõrkudega. Eraldi tehnovõrkude koondplaani vormistamine ei ole kohustuslik, kui kõik vajalik planeeringuala tehnovõrkude lahendust puudutav info on loetavalt kantud põhijoonisele.

5. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada koos detailplaneeringu dokumentatsiooniga ja teha võrguvaldajatega koostöö kellega kas planeeritakse liitumist või kellele kuuluvaid rajatisi planeeritakse ümber tõsta. Digitaalsete kooskõlastuste või arvamuste olemasolul tuleb digikonteinerid lisada planeeringu materjalidele.

6. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega.

7. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte planeerida.

8. Planeerida avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised oma kinnistutega piirnevale alale.

9. Planeeringuala välisõhus levivad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemetele. Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

10. Uusarenduste piirkondades rakendada kohapealset immutamist ja viivitusmeetmeid sademevee ärajuhtimisel, juhul kui Tallinna Linnavolikogu 15. juuni 2023 määruse nr 15 „Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034“ järgi on tegemist sademevee immutusalaga (joonis Lisa 10- 3 joonised-sade-VK-3-10).

11. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse.

Sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale mitte suunata. olukorrast lähtuvalt tuleb sademevee kogumiseks ning võimalikult suures osas kohapeal immutamiseks rajada immutusalasid (nt imbpeenraid, murualade alla kavandada immutusplokkidega alad, mis toimivad vahemahutina ning samas lasevad veel maapinda imbuda).

12. Tagada I ja II väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine.

13. Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale.

14. Esitada väliruumi põhimõtteline lahendus, arvestada erinevas vanuses kasutajatega, näidata mänguväljaku ja/või puhkekoha võimalik asukoht. Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi lahendus (sh haljastusprojekt), projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt (tase 7).

15. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks, kasutades klaasil piisava tihedusega visuaalseid markereid, sobiva töötlusega klaasi või sobivat klaasitüüpi.

16. Parkimiskohtade vajadus lahendada vastavalt planeeringu koostamise ajal kehtivale parkimisnormatiivile. Teed, parkimiskohad ja muud teerajatised kavandada vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele.

17. PAN p.22 Kortermajade püstitamisel tuleb kinnistule näha ette avalikult juurdepääsetavad külaliskohad lühiajaliseks parkimiseks.

18. 1. Parkimisalad liigendada haljastusega väiksemateks osadeks, juhinduda Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad.

19. Planeeritavate kinnistute piiril asuvale tänavale ristiparkimiskohti mitte kavandada, kui siis üksikud lühiajalised piki-peatuskohad. Piki peatuskohti saab kavandada kui tagatakse nõuetele vastavalt kaugus juurdepääsudest, ülekäiguradadest ja nähtavus.

20. Elektrivarustuse planeerimisel arvestada ehitusseadustiku § 651 lg 4 kohase elektriautode laadimistaristu rajamise vajadusega.

21. Tänavaruumi kujundamisel lähtuda Tallinna tänavaruumi juhendist. Jalgrataste parkimine ette näha vastavalt Tallinna Rattastrateegiale. Näha ette ühendused jalgsi ja rattaga olemasolevatest kõnniteedelt ja jalg- ja jalgrattateedelt.

22. Tänavavalgustuse kavandamisel kvartalit ümbritsevatele teedele juhinduda Tallinna Linnavalitsuse 2. juuli 2025 määrusest nr 33 „Tallinna linnavalgustusele esitatavad nõuded“.

23. Planeeringus ehitusprojektile esitatavad nõuded:

23.1 siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;

23.2 ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel 07.00-19.00;

23.3 tehnoseadmete paigaldamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust;

23.4 jälgida, et ehitusaegsed ja kasutusaegsed (raudteeliiklusest tulenevad) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17. mai 2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;

23.5 hoone mahus paiknevate parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni;

23.6 tänavavalgustuse jm postid ei tohi asuda kergliiklusteede (jalg- ja jalgrattateed) vabas liikumisruumis;

23.7 siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt Eesti standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Meetmete valikuks tuleb teostada ehitusprojekti koostamise staadiumis radoonitaseme mõõtmised.

23.8 hoonete projekteerimisel arvestada Riigikogu poolt 24.09.2025 vastuvõetud „Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ tulenevate juhistega elanike kaitseks vahetu kõrgendatud ohu korral;

23.9 vastavalt Tallinna Linnavolikogu 9. märtsi 2023 määruse nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri„“ (edaspidi JHE) § 21 lõikele 1 on jäätmemahuti soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Keldri- või soklikorrusele on lubatud jäätmemahuti paigutada ainult strateegiakeskuse loal. Juhul, kui jäätmemaja ehitatakse või jäätmemahutid paigaldatakse keldrikorrusele, tuleb ehitusprojekti seletuskirjas täpsemalt välja tuua juurdepääsu- ja teisaldustee vastavus JHE § 21 lõikele 11;

23.10 JHE § 21 lõige 11 sätestab, et juurdesõidutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. See peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada. Vajadusel peab olema tagatud liikluskorraldus. Juurdesõidutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai. Vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit, vanalinna piirkonnas vähemalt 2,9 meetrit. Teisaldus- ja juurdesõidutee peab olema puhastatud lumest ja jääst. Teisaldustee kalle võib olla kuni 3% ja juurdesõidutee kalle kuni 10%. Äärekivi kõrgus võib olla kuni 3 cm;

23.11 tekkekohal tuleb liigiti koguda ning üle anda biojäätmeid, paberit, plast- ja metallpakendit (üks mahuti), klaaspakendit ning segaolmejäätmeid.

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala

detailplaneering (DP) kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse üle otsustamise

protsessi korraldaja: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Arendaja: AS MSI Grupp

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud / vormistust täiendatud – 22.12.2025. a / 23.12.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ...... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 13

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 17

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 17

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 18

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 19

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 19

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 20

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 20

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 21

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ........................................................................ 22

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .............. 23

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................ 23

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................ 23

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 25

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 26

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 27

4 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu (DP) kava. DP algatamise

soovist lähtuvalt eesmärgiks muuta tootmismaa (amortiseerunud tööstusmaastik) peamiselt

elamumaaks (90-95%), vähesel määral ärimaaks (10-5%), vt täpsemalt ptk 1.

Tegevuse arendaja on AS MSI GRUPP ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. DP kavaga

seotud maakasutuse visioone on loonud K-Projekt Aktsiaselts. Eelhinnangu koostamisel on

lähtutud arendaja ja K-Projekt Aktsiaselts ning KOKO arhitektid OÜ poolt koostatud

selgitavatest ning illustratiivsetest materjalidest, mis on esitatud varasemalt Tallinna

asjakohastele ametkondadele, sh Keskkonna- ja Kommunaalamet.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objektid on Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli

asumis (piirkonnas), Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala detailplaneeringu (DP)

kava (vt ka joonist 1.1). DP kava ideede senise menetluse järgselt võidakse tulevasse DP alasse

hõlmata ka Pardiloigu tänav (kohaliku omavalitsuse omand) ja Pardiloigu tn 9 (riigi omand).

Vastavate kinnistute senise maakasutuse andmed (Maa- ja Ruumiameti, 2025):

 Pardiloigu tn 5 (78408:808:0078; tootmismaa 75% ja ärimaa 25%), pindala 9651,0 m²,

millest looduslik rohumaa 80,0 m², õuemaa 5880,0 m² ja muu maa 3691,0 m²;

 Pardiloigu tn 5a (78401:101:2905; tootmismaa 75% ja ärimaa 25%) pindala 971,0 m² ,

millest looduslik rohumaa 628,0 m², õuemaa 245,0 m² ja muu maa 98,0 m²;

 Pardiloigu tn 11 (78408:808:0079; tootmismaa) pindala 4399,0 m² (õuemaa);

 Pardiloigu tn 13 (78408:808:0080; tootmismaa) pindala 2630,0 m² (õuemaa);

 Sepa tn 14 (78401:101:6896; tootmismaa) pindala 18121,0 m², millest looduslik

rohumaa 420,0 m², õuemaa 17555,0 m² ja muu maa 146,0 m²;

 Sepa tn 14a (78408:808:0073; tootmismaa), pindala 1446,0 m² (õuemaa);

 Pardiloigu tänav (78408:808:0104; transpordimaa), pindala 14296,0 m², millest

looduslik rohumaa 5020,0 m², õuemaa 748,0 m² ja muu maa 8528,0 m²;

 Pardiloigu tn 9 (78401:101:2907; tootmismaa) pindala 3549,0 m², millest looduslik

rohumaa 1036,0 m², õuemaa 2369,0 m² ja muu maa 144,0 m².

Joonis 1.1. DP kava asukoht Tallinnas (märgitud violetse joonega (sh Pardiloigu tn ja tn 9) ja kollase

alaga (algne (AS MSI GRUPP) taotlus)). Alus: Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Eesmärk on muuta kruntide maakasutuse juhtotstarve tootmismaast elamu- ja ärimaaks (joonis

1.2 (kirde-ida nurgas ka Pardiloigu tn 9)), st kruntida maa-ala ümber ning kavandada

moodustatavatele kruntidele ehitusõigus korruselamutele ning äri- ja eluhoone püstitamiseks,

koos neid teenindavate transpordikoridoride (transpordimaad ehk tänavate maad)

planeerimisega. Parkimine on valdavalt kavandatud maa-alustele parkimiskorrustele (joonis

1.2). Hoonestuse maapealsete korruste arv on DP kava kohta koondatud andmestiku puhul

varieeruv ja mitte lõplikult kokku lepitud, kuid senise järgi on arutelu all olnud maksimaalselt

3-5 korrust (va DP kava lõunaosa servas, kus ka parkimiskorrus võib jääda maa peale). Hoonete

korruselisus langeb ilmselt mere ja Neeme tn kruntide suunas. Täpne ja lõplik korruselisus (mh

maapealsed) määratakse hiljemalt DP protsessis (DP algatamise järgselt). Hetkel on teada, et

6 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kavandatud on alla 300 korteri (≤ 340 parkimiskohta (osad ka tänavate äärsed)).

Ärifunktsioonid jäävad tõenäoliselt ala lõuna-edela nurka. Kavandatud hoonestustihedus on ca

0,8. Haljastuse osakaal on ca 40 %, millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluste parklate

pealne haljastus.

Kavandatava tegevuse ala asub ühisvee- ja kanalisatsiooni ning kaugküttepiirkonnas.

Planeeritava ala kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu

koostamisel (selle algatamisel) võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi.

Joonis 1.2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (vasakul) ja maa-alused korrused (paremal), KOKO

arhitektid OÜ, 2025. Visioon loodud mh enne lähteseisukohtade väljastamist (st ideekavand

täpsustub lähteseisukohtade alusel (DP protsessis, DP algatamisel), kuid käesolev visioonijoonis

annab üldise ülevaate võimalikust tulevasest maakasutusest (va DP kava alast idas Pardiloigu tn

– võetakse kasutusele autoliiklustänavana, teenindamaks ka tänavast idasuunda jäävaid

maaüksuseid).

DP kavale on oma seisukohad esitanud vähemalt Tallinna Transpordiamet (16.09.2025),

Tallinna Linnavaraamet (18.09.2025), Põhja-Tallinna Valitsus (26.09.2025) ja Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet (30.09.2025). Järgnevalt on esitatud tingimusi käsitletud

kokkuvõtlikult (refereeritud eelhinnangu kontekstis olulisemaid punkte, sh lähtudes juba ka

eelnevalt esitatud teabest):

 Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu kavandada vastavalt Tallinna Rattastrateegia

2018 – 2027. Tänavatel, ristmikel näha ette liiklust rahustavad meetmed (lähtuda

Tallinna tänavaruumi juhendist);

 Vältida tuulekoridoride teket ning “lõhkuda” meresuunalised kvartalite sisesed

pikisihid. Vältida pikki liigendamata fassaade ja monotoonset fassaadikäsitlust;

 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia

enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda

joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega. Tagada I ja II

7 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse

säilimine. Vähemalt 2/3 planeeritavast haljastuse osakaalust peab moodustama

kõrghaljastatud ala. Tagada maakasutusele vastav rohefaktori taotlusväärtus (0,4 – 0,5);

 Planeeringulahendusega vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele ja

tänavamaale. Projekteerimistöödesse kaasata maastikuarhitekt. Lahkvoolse

sademeveekanalisatsiooni kavandamisel arvestada Tallinna ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2023-2034;

 Ala paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on suur

kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte

kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele

nähtavaks;

 Ala jääb olulisele imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade

liikumisteede säilimine. Planeeringulahenduse kavandamisel tuleb tagada kinnistute

ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse rohekoridori toimimine. Planeeringuala

lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m laiune rohekoridor, et tagada

rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe äärse rohealaga;

 DP-le lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringute

aruanded. Teostada mürauuring. Teostada radoonitasemete mõõtmised, määramaks

asjakohaseid leevendavaid meetmeid;

15.12.2025. a edastas DP koostamise konsultant (K-Projekt AS) teabe, et lähteseisukohtade

eelnõu koostamise raames on esile toodud vähemalt järgnevate uuringute vajadust:

 Teostada planeeringualal Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia

enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed.

 Detailplaneeringule lisada kinnistu keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel

reostusuuringute aruanded. Keskkonnaseisundi hinnangus kirjeldada ka planeeritaval

alal varem toimunud tegevusi, prognoosida jääkreostuse esinemise võimalikkust

pinnases ja anda juhised edasisteks tegevusteks. Keskkonnaseisundi ülevaatuse võib

teha selleks vajalikku kogemust ja tegevuslube omav ettevõte. Jääkreostusega objektid

tähistada tugiplaanil ning näha ette reostuse likvideerimine enne ehitustööde algust.

 Planeeringuala asub suure liiklusmüraga piirkonnas, vahetusse lähedusse jääb ka

raudtee. Planeeringualal tuleb teostada mürauuring. Hinnata tuleks ka rongiliiklusest

tulenevaid maksimaalseid müratasemeid planeeringualal. Tuleks hinnata ka läheduses

olevate äri- ja tootmisaladelt tulenevaid müratasemeid.

8 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Riiklike andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (03.12.2025 a))

infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025). Antud töös on käsitletud

võimaliku mõjuala eeldustega alana 100 m tsooni hoonestuspotentsiaaliga aladest, igas suunas.

Üldise taustteabe tagamiseks on siiski kirjeldatud vajadusel ka laiemat ala.

Eelhinnangus käsitletav ala asub Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas. Põhja-

Tallinna linnaosa (15,19 km2, Statistikaamet (2024)) elanike arv oli 62418 seisuga 01.11.2025

(Tallinna koduleht, 03.12.2025). Käesolevas töös käsitletavad alad (vt ka ptk 1) piirnevad

transpordimaade, elamumaade, ärimaade ja tootmismaadega (tabel 2.1 ja joonis 2.1).

Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua lühiteabena linnalise

(sotsiaalse)keskkonna kohta järgnevat (Maa- ja Ruumiameti, 2025):

 Põhjas ̶ ca 75 m kaugusel Läänemeri (Paljassaare laht);

 Kagus –ca 135 m kaugusel Laulu- ja tantsukool WAF;

 Lõunas ̶ ca 30 m kaugusel Academy Graphicmania (täienduskoolitus), ca 125 m

kaugusel Käo Tugikeskus (rehabilitatsioon) ja ca 340 m kaugusel Tallinna

Kunstigümnaasium;

 Edelas ̶ ca 120 m kaugusel bussipeatus;

 Läänes ̶ sh kavandatud elamumaad - Sepa tn 28 kinnistu ja lähiala DP (DP042900;

kehtestamise otsuse kuupäev 16.06.2022), Sepa tn 22 kinnistute DP (enne algatamist

KSH eelhinnang (Alkranel OÜ, 2024); DP046680 eskiisi avalik väljapanek toimus

09.07.2025) ja Sepa tn 16 kinnistu DP (enne algatamist KSH eelhinnang (Alkranel OÜ,

2024); DP046660 eskiisi avalik väljapanek toimus 15.08.2025).

Tabel 2.1. Kavandatava (vt ptk 1) alaga piirnevad katastriüksused, teede korral ka järgnev

katastriüksused (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve

1 Sepa tn 12a 78408:808:0008 Elamumaa 100%

2 Sepa tänav T5 78408:808:0107 Transpordimaa 100%

3 Sepa tn 16 78408:808:0091 Tootmismaa 100%

4 Sepa tn 22 78408:808:0670 Tootmismaa 90%; Ärimaa 10%

5 Sepa tn 22a 78401:101:6019 Tootmismaa 90%; Ärimaa 10%

6 Sepa tn 28 78408:808:0089 Elamumaa 95%; Ärimaa 5%

7 Pardiloigu tn 15 78408:808:0074 Tootmismaa 100%

8 Pardiloigu tn 17 78408:808:0075 Tootmismaa 100%

9 Pardiloigu tn 19 78408:808:0076 Tootmismaa 100%

10 Pardiloigu tänav 78408:808:0104 Transpordimaa 100%

11 Pardiloigu tn 9 78401:101:2907 Tootmismaa 100%

12 Pardiloigu tn 9a 78401:101:6039 Tootmismaa 100%

13 Pardiloigu tn 21 78408:808:0077 Tootmismaa 100%

14 Pardiloigu tn 23 78408:808:0081 Tootmismaa 70%; Ärimaa 30%

15 Pardiloigu tn 25 78401:101:2908 Tootmismaa 70%; Ärimaa 30%

16 Neeme tn 31a 78408:808:2250 Elamumaa 100%

17 Neeme tn 31b 78401:101:6060 Sihtotstarbeta maa 100%

18 Neeme tn 31 78401:101:1971 Elamumaa 100%

19 Neeme tn 29 78401:101:1969 Elamumaa 100%

9 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Katastri tunnus Maakasutuse sihtotstarve

20 Pardiloigu tn 18 78401:101:1364 Elamumaa 100%

21 Neeme tn 27 78401:101:1343 Elamumaa 100%

22 Neeme tn 25a 78408:808:0410 Elamumaa 100%

23 Neeme tn 23 78408:808:0051 Elamumaa 100%

24 Neeme tn 21 78408:808:0590 Elamumaa 100%

25 Neeme tn 19 78408:808:1860 Elamumaa 100%

26 Neeme tn 17 78408:808:0380 Elamumaa 100%

27 Neeme tn 15 78408:808:0580 Elamumaa 100%

28 Maleva põik 6 78408:808:1870 Elamumaa 100%

29 Maleva põik 78408:808:0105 Transpordimaa 100%

30 Maleva põik 3 78408:808:2590 Elamumaa 100%

31 Maleva tn 20 // Sepa tn 10 78408:808:0064 Tootmismaa 100%

32 Sepa tn 12b 78401:101:4878 Ärimaa 100%

Joonis 2.1. DP kava ala (violetse joonega) ja ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud tabelis 2.1). Alus:

Maa- ja Ruumiameti, 2025.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneering lähtub Üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+

10 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

(2012), kus soovitatakse tõsta tihedalt asustatud aladel kompaktsust. Linnalise keskkonna

arendamise tingimustes on välja toodud, et hoonemaht ümbritsevas ruumis ei vastanduks

üldjuhul väljakujunenud linnaehituslikule ilmele ja oleks inim-mõõtmeline (soovituslikult kuni

neli korrust).

Tallinna üldplaneering (2001) nägi ette tööstuse säilitamise linnaosas ehk juba ajaloolises

üldplaneeringu maakasutusplaani alusel paikneb DP kava ala tööstuslikul alal. Samas lähtudes

linna tihendamise põhimõttest anti võimalus paikkonnas amortiseerunud puitelamute

asendamiseks uute korterelamutega. DP kava piirkonnas korruselamute alale on juba uued

hooned kerkinud ning eelhinnangu ptk 2 sissejuhatavast osast nähtub, et ka endisi tööstusalasid

arendatakse tänapäevase elukorralduse tõttu järjest enam elamualadeks. Seega Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringuga (vastu võetud 18.09.2025; algatatud 2006. a) on võetud suund

tööstuse osakaalu vähendamiseks, merele avatuse suurendamiseks, liikuvuskeskkonna

arendamiseks ühistranspordi ja rattaliikluse suunas ning linnaosa sini-rohevõrgustiku

tugevdamiseks. Põhja-Tallinna suurimad arengualad paiknevadki mere ääres ja linnaosa

endistel tehasealadel, mis muutuvad suletud aladest avatud ja mitmekesisteks keskkondadeks.

Asumikeskustes tuleb soodustada teenuste mitmekesisuse püsimist ja rikastumist, et

võimaldada kodulähedaste teenuste kasutamist ja vältida pendelrännet.

DP kava ala on segahoonestusalal (joonis 2.2). Segahoonestusaladeks on määratud peamiselt

mereäärsed arengualad või endised tootmisalad. Maakasutus võimaldab planeerida erinevate

kasutusfunktsioonidega linnakeskkonda. Elamufunktsiooni lisandumisega tuleb tagada

kaubandus- või teenindusasutuste hea kättesaadavus, töökohad ning hea

ühistranspordiühendus. DP kava alale on lubatud kavandada segafunksioonilisi hooneid

(korruseid 3, väikses osas (edela osas, vt vastava osa asetust ka ptk 1) 4-5, joonis 2.3).

Joonis 2.2. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversiooni maakasutusplaanist (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025).

11 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, hoonete korruselisus (2006 - …;

vastu võetud 18.09.2025).

DP kava alaga seotud kinnistud ei jää rohealale. Roheala jääb ca 50 m kaugusele põhja suunas

(joonis 2.2 ja 2.4). DP kava ala kinnistutel on haljastuse min nõue ≥ 30% (joonis 2.4). Seejuures

ei lähe haljasalade arvestusse maa-aluste parklate pealne pind, isegi kui see on haljastatud.

Vähemalt 2/3 haljastuse osakaalust peab moodustama kõrghaljastus. Nõutava haljastuse

osakaalu hulka ei arvestata katuse-, garaažipealset-, roni-vertikaal- ega konteinerhaljastust ning

murukivi, kuid mille kavandamine on soovitatav, sest toetavad rohevõrgustiku toimimist,

loovad uusi elupaiku ning leevendavad kliimariske. Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt

esines DP kava piirkonnas soojasaari (joonis 2.5), kus maapinna temp > 30°C.

Joonis 2.4. Väljavõte Põhja - Tallinna üldplaneeringu tööversioonist, rohevõrgustik (tumeroheline ala;

va haljastusega osakaaluga alad) ja haljastuse osakaal (2006 - …; vastu võetud 18.09.2025).

12 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.5. Soojasaared DP kava alal/lähistel 2014 (vasakul) ja 2018 (paremal). Alus: Maa- ja

Ruumiameti, 2025.

Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 (2017) soovitab rajada elamutes 1 ratta parkimiskoht

50 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 korteri kohta), äripindadel 1 ratta parkimis-

koht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (miinimum 1 koht 8 töötaja kohta). Rattaparklad

paigutada sissepääsude lähedal, maksimaalselt 50 m kaugusele sissepääsust (tänavatasapinnal).

Rattakasutuse soosimisega kaasnevad positiivsed keskkonna-, majandus-, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud.

DP kava arenduspaikkonnas on olemas nii ühisvee kui ka ühiskanalisatsiooni võrk. Täiendavalt

võib esile tuua, et ühisvee ja ühiskanalisatsiooni ning sademe võrkude haldust ja arendust katab

ka Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034

(2023). 2023. a dokument toetab ka juba 2012. a strateegiadokumendist Tallinna sademevee

strateegia aastani 2030 nähtuvaid põhimõtteid – soosida katustelt formeeruva sadevee

kogumist kastmisveeks ning edendada katusehaljastust.

Tallinn 2035 Arengustrateegia (2020/2025) tõukub mh dokumendist Tallinna

keskkonnastrateegia aastani 2030 (2013), mille abil soovitakse sh parandada linna

keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Arengustrateegial on 6

strateegilist sihti: sõbralik linnaruum, loov maailmalinn, terve Tallinn liigub, roheline pööre,

heatahtlik kogukond ja kodu, mis algab tänavast. Tallinna tulevikuplaan on pöörata tähelepanu

rohkele haljastusele ning väärtustada linnaruumis loodust. Sademevesi puhastatakse vajadusel

enne suublatesse juhtimist. Uute hoonete projekteerimisel lähtutakse energiasäästlike hoonete

kontseptsioonist. Elanikele on tagatud mugavad võimalused sorditud jäätmete üleandmiseks.

Dokumentatsioon soosib kuni neljakorruseliste eluhoonete kavandamist, koos maa-aluste

parkimiskorrustega. Eelistatult tänava tasandil võiksid asuda ka mugavad rataste, lapsekärude

ja muude kergliiklusvahendite hoiupaigad.

Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030 (2021) seab mh eesmärgi välja töötada kogukondlike

taastuvenergiaühistute mudel, edendada rattaliiklust ning parandada ühistranspordi

13 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ligipääsetavust. Kliimariskide mõju leevendamiseks tuleb mh eelistada maa-aluseid parklaid

ning rakendada rohekatuste kontseptsioone. Rohekatuste eeliseid on kirjeldatud mh

dokumendis Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025 (2013). Tallinna linnas

haljastuse kujundamise põhimõtete reguleerimisel kasutatakse rohefaktorit (vt 2022. a

väljatöötatud planeerimistööriista - https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor). Tegemist

on tööriistaga, mille eesmärk on toetada planeeritaval alal tervikliku ja kõrge kvaliteediga

rohetaristu kavandamist. Esmalt on vajalik rohefaktori taotlusväärtusele vastavus tõendada

detailplaneeringus.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Läänemere osas mh

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvett, mille pindala on ca 91 734 ha (KESE - Hg ja

pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA, MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Seisundi

eesmärk ̶ erandi leebem eesmärk ja saavutamise aeg hea seisund pärast 2027.

Veemajanduskava järgsed koormused alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask,

kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask ning sadamad. Meetmed:

 reoveepuhastite toimimise hinnangu koostamine;

 veekaitse nõuete täitmine sadamates ning keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve.

Arendusala jääb Läänemere üleujutus riskipiirkonna alast välja, seda nii Põhja-Tallinna

linnaosa üldplaneeringu (vastu võetud 18.09.2025), kui ka Maa- ja Ruumiameti (2025) järgi.

Mere ranna kasutust kitsendavatest vöönditest ulatub osaliselt DP kava alale siiski ranna

piiranguvöönd (ulatus 200 m; LKS 6. peatükk).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1, 2 sissejuhatav osa

või 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet (võib täiendada ka

ptk 1 ja 2 sissejuhatavat või ptk 2.1 esitatut).

Põhja-Tallinna linnaosa asub Harju lavamaal, mille maastikud on kujunenud Eesti

põhjapoolmiku liustikest tugevasti kulutatud ja Läänemere lainetest uhutud tasase paese alana.

Tallinna aluskord koosneb tugevasti kurrutunud ja rohkete diaklaasilõhedega kristalsetest tard-

ja moondekivimeist, mille murenenud pealispind asub pealiskorra settekivimite all umbes 130-

150 m sügavusel (Arold, 2005). Maa- ja Ruumiameti geoloogiarakenduse alusel paikneb

Põhja-Tallinna linnaosa Kroodi kihtkonna, Lontova kihistu ja Lükati kihistu kihtkondadel (OÜ

Alkranel, 2022 - …). Sepa-Maleva-Neeme tn vahelises linnalises kvartalis asub aluspõhi 1,3-

2,8 m sügavusel, keskmiselt 2 m. Pinnavee tase oli ehitusgeoloogilise uuringu ajal (RPI Eesti

Projekt, 1968) suurte erinevustega, kus osades puuraukudes pinnavett ei avastatudki. Pinnaste

savika iseloomu tõttu seal aastaringselt vett ei sisaldu. Põhjavee tase oli ehitusgeoloogilise

uuringu ajal (RPI Eesti Projekt, 1968) 0,2…1,1 m sügavusel maapinnast. Praegusel Sepa tn 28

kinnistul on välitöödel mõõdetud veetase 0,8-1,2 m sügavusel maapinnast. Kuna vettpidav

sinisavi lamab veepinna lähedal, võib täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni

maapinnani (Riiklik Ehitusuuringute Instituut, 1988). Üldine vee liikumissuund mere poole.

Maapinna absoluutkõrgused jäävad 5 ja 12 m vahele. DP kava paikkonnas on pinnakatteks

peenliiv ja Limneamere setted (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik (sh kaetud asfaldiga). Vaadeldavas piirkonnas

moodustavad aluspõhja Lükati kihistu (Cm2lk).

14 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP kava ala on kaitstud aluspõhjalise põhjaveega alal (Maa- ja Ruumiameti, 2025 (1:50 000

kaart)), mida oli eelneva geoloogilise andmestiku põhjal ka eeldada. Eesti Geoloogiateenistuse

radoonikaardi (2023) põhjal on pinnase radooniohu tase piirkonnas 30-50 kBq/m³ ehk

normaalne (mõõtmiste arv on 1 – 5 ja viimase mõõtmise aasta 2009), kuigi KOV Rn-riski klass

kõrge või väga kõrge.

Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel ja kontaktvööndis ei ole suurõnnetuse

ohuga ettevõtteid (Maa- ja Ruumiameti, 2025). Kavandatava tegevuse alal ja ümbruskonnas

(ca 100 m) ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, maaparandussüsteeme,

põllumassiive, maardlaid ega pärandniite (Maa- ja Ruumiameti, 2025).

Kavandatava tegevuse kinnistul paikneb Silverfields OÜ (registrikood: 11009990), mis tegeleb

laevade ja paatide remondi ja hooldusega (E-krediidiinfo, 2025). Silverfields OÜ omab

kehtivat keskkonnaluba (L.ÕV/321235 (infosüsteem Kotkas, 2025)). Saasteallikaid emiteerib

metallkonstruktsioonide puhastamine ja värvimisosakondade ventilatsioonisüsteemid ja ahju

korsten. Ruumide soojendamiseks on kasutusel puiduküttel töötav 0,02 MW ahi. Ohtlikke

kemikaale sisaldavaid valmistisi kasutatakse toodangu viimistlemisel. Saasteallikast välisõhku

eralduvate saasteainete koostis ja kogused vastasid kehtivatele normatiividele, saastetaseme

piirväärtused ei ületata ning ettevõtte tegevusega ei ole kaasnenud olulist negatiivset

keskkonnamõju. Kavandata tegevuse alast ligikaudu60 m põhja suunas asub MSI GRUPP AS,

kes omab vee erikasutusluba (L.VV/332503 (infosüsteem Kotkas, 2025)), sademevee

juhtimiseks Paljassaare lahte (VEE3134040). Loas sätestatud seiretingimused olid määratud

perioodi 2019 – 2021 (määratlemaks fooni ja vajadusel edasisi tegevusi). Kavandatava

tegevuse alast edelas paikneb ligikaudu 170 meetri kaugusel SW Energia OÜ (registrikood

11963782) katlamaja, millel on kehtiv õhusaasteluba (L.ÕV/331463, Kotkas, 2025).

Gaasikatlamaja tegevusega ei kaasne võimalikke lõhnaainete väljutamisi ulatuses, mis võiks

põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamist. Samuti ei ole gaasikatelde korrektse

paigaldamise ning hooldamise korral ette näha ülenormatiivse mürataseme tekkimist, mis

võiks hoonest väljapoole kanduda. St tegevuse mõju on lokaalne ega ulatu kaugemale tegevuse

asukohast.

EELIS (03.12.2025 a) põhjal jäävad DP kava alast ja kontaktvööndist (vaadeldud

ulatuslikumalt kui kontaktvöönd ca 200 m raadiuses) välja vääriselupaigad ning kaitsealused

loomad, taimed jt kaitsealused elustiku kategooriad. Kavandtava tegevuse kinnistutel ei esine

väärtuslikke kooslusi. Arendatava Pardiloigu tänava äärde ca 15 m kaugusele itta jääb

Sosnovski karuputke (Heracleum sosnowskyi) koloonia (HJR660), mis on pindalaga 0,05 ha ja

raskusastemega 4 (hääbuv) ning seisund on tõrjutav. DP kava alast ca 56 m kaugusel põhjas on

laugmadalikud ja seal edasi meres on liivamadalad.

Kavandata tegevuse lähimast kinnistust ca 250 m kaugusel kirdes on Paljassaare linnuala

(EELIS kood on RAH0000095; rahvusvaheline kood on EE0010170), mille pindala on 277,9

ha. Kaitse eesmärk (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri):

 rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart

(Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart

(Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), soorisla e soorüdi e rüdi (Calidris

alpina), kõvernokk-risla e kõvernokk-rüdi e rüdi (Calidris ferruginea), värbrüdi e rüdi

e värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik

(Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), tuuletallaja (Falco

15 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tinnunculus), lauk (Fulica atra), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), naerukajakas (Larus ridibundus), väikekoskel (Mergus

albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), veetallaja (Phalaropus

lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus

aquaticus), kaldapääsuke (Riparia riparia), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder

(Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Paljassaare linnualaga kattub Paljassaare hoiuala. Paljasaare hoiuala kohta on kinnitatud

Paljassaare hoiuala kaitsekorralduskava 2020-2029 (2019). Paljassaare hoiuala ja selle lähiala

rannikualad on olulised linnustiku pesitsus- ja rändepeatuspaigad. Hoiuala (KLO2000168),

pindala on 277,9 ha (maismaa pindala on 131 ha). Kaitse eesmärk (Keskkonnaportaal, 2025) ̶

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse:

 luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula),

rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas

(Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk

kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii),

väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus

merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus),

tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus),

hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa

totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).

Kavandata tegevuse lähimast kinnistust ca 55 m põhjas on projekteeritav kaitseobjekt

Paljassaare looduskaitseala (id -1888153486), mille pindala on 2083,8 ha (mereosa 1929,3 ha).

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga on kavandatud senise hoiuala (joonis 2.6)

laiendamine. Hoiuala laiendusettepanek sai tehtud Põhja-Tallinna üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud Natura-hindamise raames. Toetudes Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu

KSH aruandele (OÜ Alkranel, 22.03.2022) ja selle lisale 6 (ornitoloog M. Kose töö), pole

käesoleva DP kavast tulenevat olulist ohtu lindude rände koridoridele ning seega rändavatele

lindudele.

16 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.6. Linnaosa erinevad piirangud ja väärtused (Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering,

koostamisel; vastu võetud 18.09.2025).

17 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas,

Kopli asumis, Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a kinnistutel. Ajalooline (2001)

Tallinna üldplaneering nägi ette tööstuse säilitamise linnaosa vastavas piirkonnas, kuid tõi ka

välja elupindade juurde loomise/uuendamise vajaduse tööstusalade ümber. Samas on Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu võetud 18.09.2025) võtnud vastavalt linnakeskkonna

arengule uue suuna tööstuse osakaalu vähendamiseks, mis on kooskõlas kavandatava DP

kavaga. Kavandatav DP kava lähtub vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa ÜP-st, kus on

kavandatud ala määratud segahoonestusalaks, korruseid 3, väikses osas (edela osas, vt vastava

osa asetust ka ptk 1) 4-5, täpsemalt vastu võetud ÜP tingimusi refereeritud ptk 2.1.

18 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Ptk 1 nähtub, et võimaliku hoonestuse maapealsete korruste arv on koondatud andmestiku

puhul varieeruv ja mitte lõplikult kokku lepitud, kuid senise järgi on arutelu all olnud

maksimaalselt 3-5 korrust (va DP kava lõunaosa servas, kus ka parkimiskorrus võib jääda maa

peale). Hoonete korruselisus langeb ilmselt mere ja Neeme tn kruntide suunas. Täpne ja lõplik

korruselisus (mh maapealsed) määratakse hiljemalt DP protsessis (DP algatamise järgselt).

Hetkel on teada, et hoonestustihedus on ca 0,8 ning ärifunktsioonid jäävad tõenäoliselt ala

lõuna-edela nurka. Haljastuse osakaal on ca 40% (st enam vastu võetud Põhja-Tallinna linnaosa

ÜP miinimumist), millele lisandub visuaalselt sarnane maa-aluste parklate pealne haljastus.

Maa-aluste parklate katusehaljastuse kavandamine on kooskõlas Tallinna sademevee

strateegiaga aastani 2030, kui ka Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva

energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030 ning Tallinna haljastu

tegevuskavaga aastateks 2013–2025. Lisaks aitab haljastuse suurendamine vähendada

soojasaarte tekkimise riski piirkonnas (vt. ptk 2). Haljastuse ja liikide liikumisega seotud

tegurid, millele tuleb edasises protsessis (DP algatamisel) tähelepanu pöörata, on esile toodud

ka linna ametite poolt enne detailplaneeringu algatamist esitatud tagasisides (vt ka eelhinnangu

ptk 1). DP lahenduses kavandatakse välialadele ka rekreatsioonialad, millega

mitmekesistatakse paikkonna mängu- ja puhkealade võrgustikku.

Tallinna keskkonnastrateegias aastani 2030 soositakse maa-alust parkimiskorrust. Tallinna

Transpordiamet on oma 16.09.2025 kirjaga juhtinud tähelepanu jalgrataste parkimiskohtade

arvu ja vastava taristu lahendamise vajadusele. Hetkel pole lõplikult paigas korterite arv ja

sellest tulenevad täpsed jalgrataste parkimiskohtade arvud, kuid hetkel ei ole teada infot, mis

välistaks jalgrataste parkimiskorralduse nõuetele vastavuse saavutamist. Temaatikat käsitleb

ka ptk 3.5.2. DP kava menetlemisel tuleks tegeleda ka hoonete paigutuse parandamisega, et ei

tekkiks tuulekoridore. Üheks võimaluseks on paigutada hooned ringselt, mitte põhja-lõuna

suunaliselt. Samuti toimub edasises protsessis (DP menetluse algatamise järgselt) maa-alusele

korrustele autodega ligipääsu ja ohutuse tagamine üle vaatamine. Üleüldine paikkonna

liikluskorraldus täpsustub samuti planeeringu käigus, kuna nt Pardiloigu tänav väljaarenduse

vajadus on seotud ka Neeme tänava kruntide jagamisega/tükeldamisega (st võrreldes ajaloolise

situatsiooniga on järjest suurenev vajadus transpordiühenduste tarbeks Neeme tn kruntidele ka

lääne suunalt).

DP kavaga kavandatava (mh juba määratud analüüsivaldkonnad, ptk 1) ja paikkonna (ptk 1 ja

2 ning 3.5) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks

oma iseloomult vastavasse piirkonda ning vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Siinkohal lähtutakse linnaosa vastu võetud ÜP

visioonidest/andmetest ja ka piirkonnas juba toimunud arendustegevusest (elamute

kerkimine/kavandamine naabruskonnas endistele tootmismaadele) ning selle senisest jätku-

suutlikkusest. Seega ei ole teadaolevalt tegevuse korrektseks elluviimiseks takistuseks ka

finantsvahendid ning arendustegevuse elluviimiseks vajalike rahastamisvahendite hankimise

eeldused kõnealuses asukohas on pigem soodsad. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise

negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad maakonnaplaneeringu ja linnaosa vastu võetud

ÜP põhimõttelisi arengusuundi, toetades linna ajakohast terviklikku arengut. Kavandatava

tegevuse iseloomu (mh määratud uuringud, ptk 1) ja paiknemist arvestades ei takistata teiste

19 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku

tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 3.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide

alusel asjakohane vastavas kohas (mh johtuvalt ptk 3.1 kirjeldatud positiivsetest seostest

linnaosa ÜP (vastu võetud) maakasutuslike eesmärkidega). DP menetlustasandi puhul

puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse,

juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgnev otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist. Viimati nimetatud täpsustavat infot koondab vajadusel

ka käesoleva eelhinnangu peatükk 3.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

20 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Kavandatav

tegevus piirneb läänest tootmis ja ärimaaga (kuhu mh kavandatakse elamu arendust); põhjast

tootmis ja ärimaadega, idast transpordimaaga, mis on vajalik mh ida pool paiknevatele

elamumaadele, lõunast elamumaade ja transpordimaadega. Arvestades arendusala ümbritsevat

maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Sh

planeeritavat maakasutust võimaldaks ka Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu

võetud). Eelnevat kinnitavad ka ptk 3.1 toodud aspektid.

Käesoleval hetkel on alal sihtotstarve tootmismaa ja ärimaa. Suur osa planeeringuga

haaratavast piirkonnast asub endisel Spordilaevade Eksperimentaaltehase territooriumil

(viimati Silverfields OÜ). Kuigi ala on enamasti kaetud asfaldiga, siis on vaja enne elamualaks

tunnistamist veenduda selle sobivuses (mh pinnases reostuse puudumine). Samas on juba antud

edasistes suunistes (vt ptk 1; rakenduks peale DP algatamist) tingimus läbi viia

keskkonnaseisundi ülevaatuse ning vajadusel reostusuuringu. Seega allpool vastavat teemat

eraldi leevendusmeetmena ei käsitleta.

DP kava ala jääb üleujutusaladest (merega seotud) väljapoole. Paikonna mullastik on

tehnogeenne ehk pigem mitte looduslik. Kuna vettpidav sinisavi lamab maapinna lähedal, võib

täitepinnas liigniiskuseperioodil veega küllastuda kuni maapinnani. Maa-aluse korruse väliste

struktuuride ehitamise aega on soovitatav seega ajastada sademetevaestele (nt suvised)

perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille

tulemusena täpsustada pinnasevee juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid

ning vajadusel seire tingimusi ümbruskonna hoonete osas. Ehitusaegse veekõrvalduse

eesvooluna tulevad tõenäoliselt kõne alla piirkonna kanalisatsioonitorustikud, millede täpsed

kasutustingimused enne ehitust määrab piirkondlik vee-ettevõte, st lisa tingimusi eelhinnangus

ei määrata. Maa-alune korrus saab ümbruskonna liigniiskuse tõttu olla vaid veekindel (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind). Kõrgest põhjavee tasemest olenemata ümbruskonna

veetaset teadaolevalt pikaajaliselt (peale maa-aluste rajatistega seotud ehitustegevust) ei

alandata (st maa-aluse taristu ümbritsevat ümbruskonda (naabruses) ei dreenita kuivaks).

Vastavas linnalises keskkonnas, kus on mh tagatud ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni

toimimine, ei ole ette näha kavandatavast (mh ehitus) ohtu pinnaveele ja põhjaveele või nendest

sõltuvatele ökosüsteemidele. Pinnasega seotud radooniohu temaatikat on puudutatud samuti

ptk 1 ning ka ptk 3.5.2.

Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks käitlemiseks ei oleks ressursse või

toimivaid lahendusi. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa. Sellegipoolest

on vaja ehitustööaegsete ohtude esinemise võimalusi (vastavale teemavaldkonnale) täiendavalt

minimeerida (allpool esitatud meede), seejuures järgides seadusest tulenevaid nõudeid.

21 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna

õhule ja kliimale. Pigem kaob sellest piirkonnast elamute naabrusest õhuheite allikas.

Haljastatud alade osatähtsuse parameetrid ning ptk 1 esitatud lahendus on mh positiivsete

mõjueeldustega lokaalsele kliimale (minimeerides mh soojussaarte tekke ohte).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane

kaaluda siiski järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes,

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Maa-aluse korruse väliste struktuuride ehitamise aega on soovitatav ajastada

sademetevaestele (nt suvised) perioodidele. Hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teha ala ehitusgeoloogiline uuring, mille tulemusena täpsustada pinnasevee

juurdevoolu hulka ehitussüvendisse, veetõrje meetmeid ning vajadusel seire tingimusi

ümbruskonna hoonete osas.

 Maa-aluse korruse puhul tagada ümbruskonna liigniiskuse tõttu selle veekindlus (sh

ventilatsioon kõrgemal kui maapind).

 Hoonete ehitusalas ehk tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid. Jäätmed, mida

tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud

ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida ehituses uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt

ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud

viisil. Samuti tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuete järgimine.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ning ka 3.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Kopli asumis, Põhja-Tallinna linnaosas

oleva maaüksustega (tiheasustusala). Kavandatav tegevus asub elamumaa ja tootmismaa

ülemineku kohal, kus on juba endiseid tootmismaid elamumaaks ümber muudetud (vastav

transformatsioon on piirkonnas teadaolevalt pigem jätkuv). DP kava ala on sobiv

kavandatavaks (elamufunktsioon) ning selle ümbrus on linnaliselt polüfunktsionaalne. DP kava

ala on sobiv piirkonda, mh tagatud ühistranspordi kasutamise võimalused (ca 120 m kaugusel

linnulennult). Ühistranspordi kasutamine on vaid üheks meetmeks, mis aitab vähendada autode

kasutamise vajadust. Kuna DP kava esitatud tingimustes rattaparkla vajadust on käsitletud, siis

käesoleva ptk lõpus ei tooda esile viidet Tallinna Rattastrateegiast 2018-2028 (2017)

suunistele.

Tulevaste võimalike elanike heaolu tagamise eesmärgil viiakse juba ptk 1 esitatud tingimuste

alusel läbi keskkonnaseisundi ülevaatus ning vajadusel reostusuuring. Pinnasega seotud

radooniohu temaatikat on puudutatud samuti ptk 1. St vastavate teemade kohaste analüüside

teostamise vajadusi eraldi allpool ei rõhutata. Samuti on ptk. 1 toodud andmete alusel

määratletud vajadus mürauuringuks, seega seda eraldi tingimuseks ei määratleta. Siinkohal

tuuakse siiski välja, et varasemalt lähedal olevatele aladel olid mürauuringud vajalikud, just

antud DP kava raames muutuval alal olnud tööstuse tõttu. Kuna nüüd asendub see tööstus

elamu- ja ärimaadega, siis kaob lähipiirkonnast võimalik mürahäiring ära. Strateegilise

mürakaardi (2022) alusel ei ole mürauuring samuti tingimata vajalik.

22 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kavandatava tegevuse elluviimine võib tekitada lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute

(lähimad ca 30 m kaugusel) juures, eriti kui töid teostatakse õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00-

ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil).

Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes tegevustes asjakohane kaaluda siiski

järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel

ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval

ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Samuti ei esine kultuuripärandit või sellega seotud tsoone, mis kavandatavat tegevust võiks

mõjutada või millele võiks omakorda mõju olla. DP kava alal on hetkel enamjoalt minimaalne

puittaimestik. Samas on siinkohal juba teadvustatud (ptk 1 esitatud tingimus) haljastuse

inventeerimise vajaduse ja rohekoridoride säilimise/loomise eeldustega. Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet, Keskkonnahoiu osakond on toonud välja, et kinnistu jääb olulisele

imetajate liikumistee fookuskohale, kus on vaja tagada väikeloomade liikumisteede

säilimine. Planeeringulahenduse teostamisel on seega vastava ametkonna seisukoha

järgselt vaja tagada kinnistute ida ja lõunaosas kulgeva vähemalt 25 m laiuse

rohekoridori toimimine. Planeeringuala lõunaserva tuleb kavandada vähemalt 25 m

laiune rohekoridor, et tagada rohevõrgustiku sidusus Kopli kasepargi ja Paljassaare lahe

äärse rohealaga. Kuna ptk 1 seda tingimust kajastatakse, siis seda siin ptk lõpus eraldi

tingimusena ei seata. Elukeskkonna loomisel kavandatakse vähemalt nõutud ulatuses

haljastus, mis toob piirkonda juurde ka tulevasi kõrghaljastatud tsoone. Mõju loodusväärtustele

(kaitstavad loodusobjektid), on kirjeldatud ptk 3.5.4.

Praegusel DP kava alal pesitseda võivate lindude lühiajaliste mõjutuseelduste vähendamiseks

tuleb vältida puude raiet raierahu perioodil. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2 alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(tundlikum periood 15.04 kuni 15. juulini), siis ei ole lubatud teda häirida.

Seega DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et

tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud

23 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arendustegevust ellu viia ei tohiks. St kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid (hinnataval objektil). Eeltoodud peatükis käsitletu põhjal on edaspidistes

tegevustes asjakohane kaaluda siiski järgnevat (tingimus/suunis, mida järgida edasistes

tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Raietegevust on soovitatav läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi (tundlikum

periood 15.04 kuni 15. juulini). Raie teostamisele eelnevalt veenduda pesitsevate

lindude puudumises ka väljaspool eelnevalt nimetatud perioodi.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava vahetus (otseses kontaktvööndis) ümbruskonnas olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Lähimad väärtuslikud alad, sh

rahvusvahelised linnualad, jäävad vahetult Läänemere rannavööndisse või sealtki kaugemale

(mh merele). Linnustiku osas nähtub ptk 1, et juhusliku kokkupõrkeohu minimeerimise

meetmete peale on juba mõeldud ning ptk 2.2 ei indikeeri vastavasse tsooni (mh juba

samaväärse hoonestuse ääres) lindude rändekoridori. Teadaolevalt ei ole olulisi (mh

kaitstavaid) liike, mille tõttu tuleks kaaluda eraldi meetmeid, vastavas arendusalas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil)

vastavas valdkonnas.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju

eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

24 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2

seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 1, 2 ja

3.5.1. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 1, 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 1, 2.2, 3.1, 3.5.1 kuni 3.5.4. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud

meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2, 3.1, 3.5.1, 3.5.3 kuni 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine

25 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

välistatud). Üldise linnaökoloogilise väärtuse toetamiseks on määratud ptk 3.5.3 meede väheste

mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise

tõenäosuste maandamiseks; täiendavad juba ptk 1 kirjeldatut) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

26 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna

linnaosas, Kopli asumis (piirkonnas), Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP

kava (DP047720). DP algatamise soovist lähtuvalt eesmärgiks muuta tootmismaa

(amortiseerunud tööstusmaastik) peamiselt elamumaaks (90-95%), vähesel määral ärimaaks

(10-5%), vt täpsemalt ptk 1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk-ides 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt

riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks; täiendavad juba ptk 1 kirjeldatut) ning tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjaomast ametkonda või osapoolt, kellelt täiendavalt seisukohti peaks

(KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem

suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud

tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

27 Pardiloigu tn 5, 5a, 11, 13 ja Sepa tn 14 ja 14a ala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. R. Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. R.

Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur 03.12.2025.

 Eesti pinnase radooniriski kaart

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e Eesti Geoloogiateenistus, 2023.

 Ehitusgeoloogilised uurimistööd: Sepa-Maleva-Neeme tn. vahelise kvartali

detailplaneerimiseks Tallinnas. RPI Eesti Projekt, 1968.

 Harju maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2013-2018.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, … - 2025.

 Kliimaneutraalne Tallinn. Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega

kohanemise kava 2030, 2021.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025.

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering, (vastu võetud 18.09.2025).

 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. Eelnõu. OÜ Alkranel, 22.03.2022.

 Rohefaktor, https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor viimati alla laetud 12.09.2025.

 Sepa tn 16 (78408:808:0091) kinnistu detailplaneeringu (DP046660) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Sepa tn 22 (78408:808:0670) ja Sepa tn 22a (78401:101:6019) kinnistute

detailplaneeringu (DP046680) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Tallinna arengustrateegia 2035, 2020.

 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030, 2013.

 Tallinna linna koduleht (https://www.tallinn.ee/), 07.11.2025 ja 03.12.2025.

 Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034,

2023.

 Tallinna planeeringute register (https://tpr.tallinn.ee/), 07.11.2025.

 Tallinna Rattastrateegia 2018-2027. Tallinna Kommunaalamet, 2017.

 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030, 2012.

 Tallinna üldplaneering. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2001.

 Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Rahandusministeerium, 2012.