Kiri

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541

Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

METSALAANE KÜLAS

VÄIKE-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartumaa, Elva vald, Metsalaane küla

Töö nr: DP-202346

Kuupäev: 08.01.2026

PLANEERINGU

KORRALDAJA

PLANEERINGUST

HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Elva Vallavalitsus Felika Tuul

Projektijuht-planeerija:

Liis Alver

(Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

Planeerija:

Kätlina Veltmann

(Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)

TARTU 2026

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 4 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 4 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 6 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 7 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 8 6. Planeerimisettepanek ........................................................................................................................................ 10

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ............................................................................................................ 10 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 11 6.3. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................................................... 11 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................................................... 11 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ...................................... 12 6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................................... 13

6.6.1. Teed ja tänavad ................................................................................................................................ 13 6.6.2. Parkimislahendus ........................................................................................................................... 14

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ...................................................................................................... 14 6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus ................................................................................ 15 6.7.2. Kruntide haljastus .......................................................................................................................... 15 6.7.3. Piirded.................................................................................................................................................. 15 6.7.4. Müratõkkesein ................................................................................................................................. 16 6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 16

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ....................................................................................................... 16 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 16 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 16

6.10.1. Üldised põhimõtted ....................................................................................................................... 16 6.10.2. Veevarustus ....................................................................................................................................... 17 6.10.3. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 17 6.10.4. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 18 6.10.5. Sademevesi ........................................................................................................................................ 18 6.10.6. Elektrivarustus................................................................................................................................. 18 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 19 6.10.8. Soojavarustus ................................................................................................................................... 19

6.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 20 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 20 6.13. Liiklusmüra modelleerimine ............................................................................................................ 20 6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 23

6.14.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ................................................................................................. 23

6.14.2. Mõju kliimamuutuste leevendamisele................................................................................... 24 6.14.3. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............ 24 6.14.4. Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................................... 25 6.14.5. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 25 6.14.6. Pinnase radoonisisaldus .............................................................................................................. 26 6.14.7. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ............................................................................... 26 6.14.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus............................................................................ 26

6.15. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 26 6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ............................................................................................................................................. 27 6.17. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 27

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

3

JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 31 Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 32 Joonis 2. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 33 Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 34 Joonis 4. Põhijoonis .................................................................................................................................................... 35 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .............................................................................................................. 36 Joonis 6. Arendusetapid ........................................................................................................................................... 37 Joonis 7. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 38

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

4

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on 01.12.2023 esitatud detailplaneeringu algatamise

ettepanek ning Elva Vallavalitsuse 12.11.2024 korraldus nr 566, millega otsustati algatada Elva

vallas Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu koostamine, ning anda välja

detailplaneeringu lähteseisukohad.

29.10.2024 on sõlmitud haldusleping nr 13-16/58 Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu

koostamiseõiguse üleandmiseks ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning

detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise

rahastamiseks huvitatud isikule.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus.

Detailplaneeringust huvitatud isik on Felika Tuul.

Planeeringu koostamise eesmärk on Väike-Hansu kinnistu (kü

17101:001:1791) sihtotstarbe muutmine osaliselt elamumaaks, elamukruntide ja neid

teenindava transpordimaa moodustamine ning elamukruntidele ehitusõiguse määramine üksik-,

kaksik- ja ridaelamute, abihoone ja hoonete teenindamiseks vajalike tehnorajatiste

püstitamiseks. Parkimiskorralduse, juurdepääsutee lahenduse koostamine ning vajalike

servituutide märkimine.

Planeeritava ala suurus on 60159 m².

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Planeeringuala asub Elva vallas Metsalaane külas. Elva valla üldplaneeringuga on tehtud

ettepanek arvata osa Metsalaane külast (sh planeeringuala) Elva linna koosseisu ja Kulbilohu

asumisse (vt skeem 1). Üldplaneering määrab detailplaneeringu ala tiheasustusega alaks, kus on

detailplaneeringu koostamise kohustus kruntide moodustamiseks ja ehitusloakohustuslike

hoonete püstitamiseks.

Kulbilohu asumi arengusuunaks on muuhulgas Jõhvi-Tartu-Valga maantee lähedusse

segahoonestuse maa-ala juhtotstarbega arenguala loomine. Segahoonestuse maa-alale jääb ka

Väike-Hansu maaüksus (vt skeem 2).

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

5

Skeem 1. Väljavõte Elva valla üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta ringiga, Elva linna Kulbilohu

asum on tähistatud punase joonega)

Skeem 2. Väljavõte Elva valla üldplaneeringust (segahoonestuse maa-ala tähistatud roosaga (ÜS) ning

planeeringuala musta pidevjoonega)

Segahoonestuse maa-ala on elamu, ameti- ja valitsusasutuse, kaubandus- ja teenindusasutuse,

büroo, kultuuri- ja spordiasutuse, vaba aja veetmise ning muu suuremasse keskusesse sobiva

maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Vastavalt üldplaneeringule on sätestatud, et kuna

segahoonestuse maa-ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, tuleb

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

6

segahoonestuse maa-alale kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava

juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Arendamisel tuleb lähtuda terviklikkuse printsiibist – uued

hoonestatud alad peavad moodustama ühtse arhitektuuriliselt tervikliku piirkonna ja jalgsi

liikumist soodustava elukeskkonna.

Üldplaneeringuga on antud ehitus- ja kasutustingimused väikeelamu maa-alal:

 Suurim lubatud ehitisealune pind on 35% krundi pindalast.

 Maaüksuse vähim lubatud suurus üksikelamu ja ridaelamu krundi moodustamisel on

1200 m2.

 Maaüksuse vähim lubatud suurus kaksikelamu krundi moodustamisel on 1500 m2.

 Koormusindeks KI ridaelamu krundi korral on 400 m2 krundi pinda korteri kohta.

 Suurim lubatud hoone kõrgus määratakse igakordse kaalutlusotsusena vastavalt

asukohas väljakujunenud keskkonnale, sealhulgas hoonestuslaadile. Üksik- või

kaksikelamu ning ridaelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on kuni 9 m, kui

ümbritsev keskkond seda toetab.

 Kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel elamu ehitamise korral on 15%.

Planeeringuala on sobiv elamuarenduseks, kuna on funktsionaalselt seotud Elva linnaga. Osa

maaüksusest säilitatakse avalikku kasutusse määratava rohealana, kuhu ehitusõigust ei

kavandata.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Elva valla üldplaneeringuga.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-

4/29);

 Elva valla üldplaneering (kehtestatud 06.05.2024 määrusega nr 121);

 Elva valla arengukava;

 Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kord;

 Elva valla jäätmehoolduseeskiri;

 Transpordiameti seisukohad (17.12.2024, kiri nr 7.2-2/24/19833-2);

 Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse projektlahendus;

 Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu mürahinnang (Hendrikson

DGE, töö nr 25005193, 25.03.2025);

 Võrguvaldajate tehnilised tingimused;

 Planeerimisseadus;

 Ehitusseadustik;

 Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500.

Koostaja OÜ Wew (reg nr 10213694, litsents EG10213694-0001), töö nr GEO-224-24 (jaanuar

2025). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning

17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“.

Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise

planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav dokumentatsioon, kirjavahetus ning

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

7

teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Metsalaane külas, piirnedes vahetult Elva

linna piiriga. Kaugus Elva linna keskusest on ca 2,5 km. Vastavalt üldplaneeringule on

planeeringuala arvatud Elva linna Kulbilohu asumi piiridesse.

Ala paikneb Elva linnast põhja suunas, Elva linna piiri ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee vahelisel alal

ning külgneb üksikelamute alaga. Olemasolev elamurajoon asub Konguta ja Sireli tee, Vellavere

tee ja Tartu mnt vahelisel alal ning on kujunenud erinevatel ajaperioodidel, järgides erineva

põhimõttega ruumiplaneeringut.

Planeeringualast lõunasuunda jäävas väikeelamute piirkonnas on krundi- ja hoonestusstruktuur

suhteliselt selge ja äratuntavalt korrapärane ning välja on kujunenud erinevatel tänavatel kindel

ehitusjoon, mis on omane linlikule regulaarsele ruumiplaneeringule. Keskmine krundi suurus

jääb vahemikku 1500–2000 m2. Planeeringualast idasuunda jäävatele Konguta tee äärsetele

üksikelamu kruntidele on omane teatav vabakujulisus, mis on kõigi eelduste kohaselt tekkinud

looduslikku keskkonda (reljeef, kõrghaljastus) arvestava planeerimise tulemusel. Krundid on

suuremad, ca 1600-8000 m2. Hoonestus on küll kompaktne, kuid paigutub krundil varieeruvalt,

nii tänava ääres kui ka krundi sügavuses. Regulaarset struktuursust, orientatsiooni ning kindlat

ehitusjoont ei ole välja kujunenud. Tegemist on looduslähedase vabakujulise kompaktse

hoonestusalaga, mida ilmestab maapinna reljeefsus ning märkimisväärne kõrghaljastuse

osakaal.

Lähimas kontaktvööndis püstitatud esimesed eluhooned pärinevad 1950ndatest ja kujutavad

endast madalaid 1-1,5–korruselisi suvila tüüpi viilkatusega suvilahooneid, mille vahel on

1970ndatest pärit 1,5–korruselised viilkatusega, valdavalt kivi- või krohvfassaadiga hoonestus.

Sireli tänava äärne hoonestus pärineb hilisemast ajast – hinnanguliselt alates 1990. aastatest.

Üksikud elamuid on piirkonda püstitatud ka viimase aastakümne jooksul.

Hooned on 1-2 korruselised, viil- ja kelpkatusega ning välisviimistluses on kasutatud

kombineeritud kujul erinevat tüüpi materjale – puitu, kivi, krohvi.

Planeeringuala piirneb lõunasuunast asulasisese Konguta teega, mille kaudu on tagatud

juurdepääs planeeringualale. Kõnniteed lähipiirkonna tänavatel puuduvad ning kergliiklejad

kasutavad liiklemiseks teepeenraid. Lähimad kergliiklusteed asuvad ca 300 m kaugusel

Vellavere tee ning ca 400 m kaugusel Tartu mnt ääres, mille kaudu on tagatud ühendused Elva

linna keskuse (sh haridusasutuste) ja teiste linna asumite suunal.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad ca 800 m kaugusel Tartu maanteel (Kulbilohu,

Arbimäe), mille kaudu on korraldatud bussiühendus muuhulgas Elva linna ja Tartu linna ning

valla erinevate piirkondade vahel.

Põhjasuunast piirneb planeeringuala riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 158,8-159,1 ja nr

2275 5. Kulbilohu ühendustee km 0,15-0,4. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on

põhimaanteel 6717 autot ja rambil 1300 autot. Lähivööndisse jääb ka riigiteede 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee ning 22150 Elva-Puhja tee ristumiskoht – eritasandiline viadukt. Riigiteede kaudu

juurepääsu planeeringualale ei ole kavandatud.

Riigiteel on koostatud rekonstrueerimise eelprojekt, mille kohaselt Nõo-Elva km 152,0-159,6

lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

8

teede liikluslahendus. Antud projektlahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud

(sh tee laiendamiseks vajalikus ulatuses maa eraldamine, tee kaitsevöönd ning perspektiivsed

liiklusest tulenevad häiringud ning nende leevendamise meetmed).

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse tunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 33101:003:0040 164812 m2 transpordimaa 100%

Kulbilohu liivaladu 33101:003:0643 11476 m2 transpordimaa 100%

Allaku 17101:001:2355 15804 m2 maatulundusmaa 100%

Lilli 33101:003:0593 13168 m2 maatulundusmaa 100%

Konguta tee 7 33101:003:0587 8688 m2 elamumaa 100%

Konguta tee 9 17101:001:1792 1997 m2 elamumaa 100%

Konguta tee 33101:001:0327 5929 m2 transpordimaa 100%

Sireli tee 33101:001:0312 2003 m2 transpordimaa 100%

Sireli tee 2 33101:001:0334 3415 m2 elamumaa 100%

Sireli tee 4 33101:001:0333 2720 m2 elamumaa 100%

Sireli tee 6 33101:003:0537 3765 m2 maatulundusmaa 100%

Sireli tee 8 33101:003:0536 4083 m2 maatulundusmaa 100%

Sireli tee 10 33101:003:0696 2745 m2 elamumaa 100%

Pumbajaama 17101:001:0207 1350m2 tootmismaa 100%

Elva linnas on kättesaadavad erinevad haridus- ja tervishoiuteenused, huvitegevus, sportimise ja

vaba aja veetmise võimalused ning esmatarbekaubandus ja -teenused. Haridusasutustest on

lähimad Elva Gümnaasium ning lasteaed Õnneseene maja.

Eeltoodust tulenevalt on planeeritud elurajoon piirkonda sobilik, jätkates väljakujunenud

asustusstruktuuri põhimõtteid. Uus planeeritud elamugrupp ning kavandatav hoonestus on

loogiliseks jätkuks Elva linna äärealal paiknevale vabakujulisele kompaktse hoonestusega

elamurajoonile. Ruumiplaneeringus on arvestatud olemasoleva loodusliku keskkonnaga, alal

paiknevate kitsendustega ning maa-ala tugeva reljeefsusega. Lisaks on planeeringuala hea

ligipääsetavusega, tagatud on juurdepääs nii autoga, ühistranspordiga kui ka kergliiklejatele.

Tagatud on erinevate igapäevaste teenuste hea kättesaadavus. Elva linnas on hästi toimiv

tehniline ja sotsiaalne taristu, võimaldades luua kõigi mugavustega elukeskkonna.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

5. Olemasolev olukord

Detailplaneeringuala moodustab 60159 m2 suurune 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Väike-Hansu kinnistu (kü 17101:001:1791) ning lähialana on osaliselt haaratud Konguta tee

kinnistu (kü 33101:001:0327).

Planeeringuala on tugevalt reljeefne, suure kõrguste erinevusega kogu planeeringuala ulatuses.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

9

Põhjaosasse jääb maastikul tuntavalt tajutav sügavik (ca 10 m ümbritsevast maapinnast), kus on

toimunud kruusa kaevandamine ning mis on tänaseks suures osas kaetud taimestiku ja

kõrghaljastusega. Sügaviku madalaima osa absoluutkõrgus on ca 55.00 m. Planeeringuala

kõrgemad osad jäävad ida- ja edelaosasse. Suurimad absoluutkõrgused on ca 69.90 m. Kõrguste

erinevus planeeringuala ulatuses on ca 15 m. Ala läbivad mitmed pinnasrajad.

Maa-ala on olnud aastaid kasutuseta looduslik roheala. Endine kruusakarjääri osa on kattunud

elujõulise metsaga. Kõrghaljastatud on ka planeeringuala idaserva jäävad järsud nõlvad.

Läänepoolne osa on kattunud noorendikuga. Liigilise koosseisu moodustavad valdavalt harilikud

männid. Lagedad alad on kaetud loodusliku rohumaaga.

Juurdepääs planeeringualale on Konguta tee kaudu, kust saavad alguse mitmed ala läbivad

pinnasrajad, mis ühendavad ka naaberalasid Kulbilohu liivaladu kinnistu suunal.

Konguta tee 9 kinnistu igakordse omaniku kasuks on seatud kehtiv servituut juurdepääsutee

kasutamiseks.

Väike-Hansu maaüksuse (planeeritud krundi Pos 1) kaudu on rajatud omavoliline juurdepääs

Konguta tee 7 kinnistule, mis on Väike-Hansu maaüksuse omanikuga kooskõlastamata.

Servituut juurdepääsutee kasutamiseks puudub.

Olemasolevatest ehitistest asub planeeringuala kaguosas ehitisregistrisse kandmata 1-

korruseline viilkatusega üksikelamu koos abihoonetega. Eluhoonel on olemas ühendused

ühisvee- ning ühiskanalisatsioonvõrguga ning elektrivõrguga.

Planeeringuala läbivad kagu-loodesuunalised Elering AS 110 kV õhuliinid L147 Elva-Rõngu ja

L148 Tartu-Elva. 110 kV õhuliini kaitsevöönd on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.

Põhjast ja loodest piirneb ala riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ning ühendusteega nr 2275 5.

Kulbilohu ühendustee. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6717 sõidukit, rambil

1300 sõidukit.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

 Riigitee kaitsevöönd (30 m, 50 m), kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku §

70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3;

 Tänava kaitsevöönd (10 m);

 Veehaarde sanitaarkaitseala (50 m). Pumbajaama kinnistul asub ühisveevõrgu osaks olev

puurkaev.

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 25 m (110 kV õhuliin);

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m (1-20 kV õhuliin);

 Elektripaigaldise kaitsevöönd 1 m (0,4 kV maakaabelliin);

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks nõrgalt kuni keskmiselt happelised

leostunud mullad (Ko) ja kahkjas leetunud mullad (LP), ala kirdenurka jääb kaevandatud

madalam ala, mida iseloomustab paljandpinnas (Pp).

Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on väga madal.

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja

loodusalasid.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge

radoonisisaldusega (100-150 kBq/m3) alale, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

10

pinnaseid.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3.

6. Planeerimisettepanek

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Väike-Hansu maaüksusest moodustatakse elamumaa, transpordimaa ja maatulundusmaa

sihtotstarbega krundid vastavalt üldplaneeringus toodud maakasutuse üldistele põhimõtetele

ning määratakse ehitusõigus üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning neid teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Planeeringuga lahendatakse liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud

kruntidele, tehnovõrkudega varustamine ning antakse haljastuse ja heakorra põhimõtted.

Planeeringulahendus (sh maakasutuse põhimõtted ja planeeritud krundistruktuur) on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

Planeeringuala ruumilise lahenduse kavandamisel ning maakasutuse põhimõtete määramisel on

lähtutud põhimõttest, et arendatav ala on funktsionaalselt Elva linnaga seotud ning seda võib

käsitleda kui olemasoleva asustuskeskkonna laiendamist. Oluline roll on ka kontaktvööndis

väljakujunenud olemasoleva elamupiirkonna krundi- ja hoonestusstruktuuril ning

planeeringuala looduslikel oludel. Arvestatud on tehnilisest infrastruktuurist tulenevate

piirangutega. Sellest lähtuvalt on kavandatud uus elamuala, millele on omased kompaktse

hoonestuse põhimõtted, kuid tervikpildis moodustab kogu ala pigem hajusa ning rohke

haljastuse ja looduslähedase ilmega elukeskkonna. Maa-ala looduslik mitmekülgsus annab

suured eelised väärtusliku ja privaatse eluruumi loomiseks.

Looduslikest oludest ning tehnilisest taristust tulenevatest kitsendustest jaguneb planeeringuala

kaheks visuaalselt eristuvaks tsooniks – üksik- ja kaksikelamute alaks (Pos 1-10) ning

ridaelamute alaks (Pos 15-17), mille seob tervikuks ruumiks planeeringuala kesksed

looduslikud reljeefsed rohealad, mida läbivad katkematu liikumisvõimalusega pinnasteed.

Hoonestatavad alad on kavandatud looduslikult kõige sobivamatele aladele. Rakendatud on

lähenemist, mille kohaselt maakasutus ning krundistruktuur oleksid võimalikult optimaalsed

ning rajatava elukeskkonna visuaalne tervikpilt tänapäevane ja funktsionaalne, võimaldades

kasutada uuenduslikke ehituslikke ja arhitektuurseid võtteid. Kuna planeeringuala puhul on

tegemist tihe- ja hajaasustusala üleminekualal oleva alaga, on planeeritud keskkonda sobivalt

suuremad elamukrundid, mille pindalad jäävad vahemikku ca 1500–4300 m2.

Üksik- ja kaksikelamute krundid jäävad reljeefilt kõrgemale ja lagedale alale, mille kaudu on

võimalik säilitada suurimas võimalikus mahus olemasolevat kõrghaljastust ning vältida

ulatuslikku maapinna kõrguslikku ümberplaneerimist. Krundisiseselt on võimalik reljeefi

korrigeerimine, et luua sobivad ehitusalad planeeritud hoonetele.

Väikesemahulised ridaelamud on planeeritud eraldiseisva grupina planeeringuala lääneserva,

alale, mis jääb küll olemasolevate üksikelamute vahetusse lähedusse, kuid on seejuures

ruumiliselt ümbritsevast keskkonnast eraldatud, sh on juurdepääs kruntidele uue rajatava

tänavakoridori kaudu. Antud lahendus tagab nii olemasolevate üksikelamute kui ka planeeritud

ridaelamute privaatsuse.

Planeeringualale on kavandatud avalikku kasutusse määratav ulatuslik roheala. Võimalikult suur

osa olemasolevast kõrghaljastusest säilitatakse ning luuakse terviklik jalgteede võrgustik, mis

pakub vaba aja veetmise ja puhkamise võimalusi väliruumis.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

11

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse kokku 18 krunti:

 8 üksikelamu maa krunti (EP);

 2 üksik- või kaksikelamu maa krunti (EP/EPk);

 3 ridaelamu maa krunti (ER);

 3 muu loodusliku maa krunti (ML), sh Pos 18 riigitee laienduseks.

 2 transpordimaa krunti (LT);

6.3. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Ridaelamu kruntidel on lubatud ühe põhihoone püstitamine. Abiruumid tuleb kavandada

põhihoone mahus. Katmata terrassid võivad ulatuda hoonestusalast välja, kuid krundipiirile

mitte lähemale kui 2 m.

Kaksikelamu kruntidel on lubatud ehitada üks põhihoone ja kaks abihoonet.

Üksikelamu kruntidel on üldjuhul lubatud ehitada üks põhihoone ja üks abihoone (v.a Pos 1, 2 ja

10, kuhu on tulenevalt krundi suurusest lubatud püstitada kaks abihoonet).

Abihoonete püstitamine elamu esifassaadist tänava poole ei ole lubatud (v.a Pos 2).

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud igal üksik- ja kaksikelamu krundil kahe

kuni 20 m2 suuruse väikeehitise rajamine elamuühiku kohta vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõuetele. Ridaelamutel on väikeehitistest ja -rajatistest lubatud jäätmemajade,

jalgrataste varjualuste (sh suletud ruumina) ja mänguväljakute rajamine.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11212 – kahe korteriga elamu

 11221 - ridaelamu

 12744 – elamu abihoone

Planeeritud kruntidel Pos 2 ja 10 on antud võimalus projekteerimisel otsustada krundile

ehitatav elamutüüp – üksik- või kaksikelamu koos abihoonetega.

6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis hoonete püstitamine keelatud.

Kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi (kasvuhoone, varikatus, grillnurk, aiamaja jms) võib rajada ka

väljapoole hoonestusala, kuid krundipiirile lähemale kui 4 m piirinaabrite vahel sõlmitud

kirjaliku kokkuleppe alusel. Seejuures peavad olema täidetud kõik seadustest tingitud nõuded

(sh tuleohutusnõuded). Väikeehitiste rajamise erisus hoonestusalast väljapoole ei kehti

tänavapoolse krundipiiri suhtes.

Riigitee kaitsevööndisse (30 m või 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ei ole lubatud

ehitusõigusega määratud hoonete rajamine.

110 kV elektri õhuliini kaitsevööndisse (25 m) ei ole lubatud elamute püstitamine. Abihoonete

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

12

(sh väikeehitised) püstitamine on lubatud osaliselt õhuliini kaitsevööndisse, kuid väljapoole

õhuliini sihiala (16 m).

Ridaelamu kruntidel on lubatud hoonestusalast väljapoole (sh õhuliini sihialast väljapoole)

püstitada jäätmemaju, mänguväljakuid, jalgrataste varjualuseid jt teenindavaid rajatisi

Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud. Kruntidel Pos 3-10 on määratud elamu (põhihoone)

põhimahu esifassaadi sidumise vähim lubatud kaugus transpordimaast. Kuni 4 m kaugusele

teemaast on lubatud kavandada autode varjualuseid.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud

põhijoonisel (joonis 4).

6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete

edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete

järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda

arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide

valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale.

Hoonete arhitektuursete ja ehituslike lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada

mürahinnangus antud tingimuste ja meetmetega (vt ptk 6.13).

Ridaelamute boksid peavad olema liigendatud (sh erinevate materjalide kombineerimine,

võimalusel rõdud) ning fassaadid peavad olema kõikidest külgedest esinduslikud. Lubatud ei ole

kavandada korterelamutele iseloomulikku sirgjoonelist ja monotoonse materjalikäsitlusega

fassaadi.

Ehitise kasutamise

otstarve ÜKSIKELAMU KAKSIKELAMU RIDAELAMU

Max korruselisus

(põhihoone/abihoone) 2 / 1 2/1 2/-

Katusekalle elamul 10-35O,

abihoonel 10-25O

elamul 10-35O

abihoonel 10-25O elamul 0-25O

Katusetüüp viil, kelp, kald viil, lame, kald

Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal

Katusekatte värv

(soovituslik)

Pruun, hall või must.

Mitte kasutada erksaid toone.

Harjajoone suund Pos 2, 10, 15, 16, 17 – määramata

Pos 1-9 – vt tähistus põhijoonisel (joonis 4)

Välisviimistlus-

materjalid krohv, kivi, puit, klaas (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne materjal

+/- 0.00 Soovitatavalt kuni 0,6 m maapinnast, tulenevalt krundi reljeefsusest lubatud

ka rohkem. Täpsustatakse projekteerimisel.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

13

Lubamatud on ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida ümarpalkmaja ilmet. Lubamatud on

domineerivalt erksad ja intensiivsed värvitoonid.

Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei

ületaks normtasemeid.

Hoonete eskiislahendused tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

6.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

6.6.1. Teed ja tänavad

Juurdepääs planeeringualale on Konguta tee kaudu, kust on kavandatud uus tänavavõrgustik.

Konguta tee on asulasisene madala liiklussagedusega tänav, mis teenindab kohalikke elanikke.

Läbiv transiitliiklus puudub.

Planeeringuala siseselt on kavandatud uued transpordimaa krundid (Pos 11, 12), mille kaudu on

planeeritud juurdepääsud elamumaa kruntidele ja haljasaladele. Tänavavõrgustiku

planeerimisel on suures osas arvestatud olemasolevate pinnasteede asukohaga.

Planeeringuala läbivate kõrgepingeliinide vahetus läheduses tuleb teede ja parklate rajamisel

lähtuda alljärgnevatest Elering AS tingimustest. Joonisele 4 ja 5 on kantud õhuliini

absoluutkõrgused planeeritud teede ristumiskohtades (mõõdistusaeg 13.06.2025, temp 25,1OC).

 Sõidutee ning parklate rajamisel arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV

õhuliiniga peab olema tagatud 7,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110 kV

õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.

 Tagada 5 m puhasvahe tee peenra (parkla) ja 110 kV liini elemendist (mastist),

vajadusel takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või põrkepiirdega.

 Tee paralleelkulgemisel õhuliiniga peab olema tagatud vähemalt 5 m vahekaugus

õhuliini äärmise juhtme maapinna projektsiooni ja tee vahel.

 Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel. Elering AS ei vastuta liinist

tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist

selliselt, et juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

 Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C.

 Õhuliini juhtmete alusele alale peab olema tagatud tehnikaga (tõstuk, kraana)

juurdepääsu võimalus.

Planeeritud juurdepääsutee (Pos 11) on kavandatud kahe õhuliinikoridori vahelisele alale. Kuna

alternatiivne võimalus juurdepääsutee kavandamiseks puudub, on kokkuleppel võrguvaldajaga

kavandatud sõidu- ja jalgteed välimisest liinist ca 2,2 – 2,8 m kaugusele.

Planeeritud teekoridorid on ühendatud haljasaladele jäävate pinnasradadega, mis on muuhulgas

vajalikud ligipääsuks olemasolevatele õhuliinidele.

Põhja poolt on säilitatud ühendus Kulbilohu liivaladu maaüksuse suunal, mida läbivate

pinnasteede kaudu (ühenduvad Kulbilohu-Elva teega) on võimalik tagada alternatiivne

juurdepääs operatiivsõidukitele.

Planeeritud transpordimaa Pos 12 kaudu säilivad olemasolevad juurdepääsud Pumbajaama,

Sireli tee 6 ja Sireli tee 8 maaüksustele.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

14

Igale krundile on ette nähtud üks juurdepääs, v.a kaksikelamu krundid, millele on lubatud rajada

vajadusel kaks juurdepääsu juhul, kui arhitektuurse lahendusega kavandatakse bokside

parkimisalad ja autode varjualused kahele poole hoonet, mitte ühiselt keskele.

Juurdepääsu laius elamukruntidele on kuni 5 m, kaksikelamu kruntidel ühise keskse parkimisala

ja autode varjualuse rajamise korral kuni 12 m. Juurdepääsude projekteerimisel ridaelamu

kruntidele tuleb arvestada, et oleks tagatud nõuetekohane juurdepääs (sh pöörderaadiused)

jäätmeautole.

Planeeritud transpordimaa kruntidele on kavandatud 5,5 m laiune sõidutee ning 2 m laiune

ühepoolne jalgtee. Sõidu- ja jalgteed kaetakse kõvakatendiga. Haljasaladele on ette nähtud

olemasolevate pinnasradade säilitamine ning uute kergkattega radade rajamine, mis

ühendatakse tänavamaale planeeritud jalgteedega ühtseks sidusaks tervikuks. Haljasaladele

planeeritud radade lahendus (sh täpsed asukohad, laius, katend) antakse projekteerimisel.

Tänavate lõppu on ette nähtud ümberpööramisala, mõõtudega vähemalt 12x12 m.

Tänavaruumis on tagatud vajalik ruum lumevallitamiseks, millega tuleb arvestada ka

projekteerimisel.

Sõidukiiruste vähendamiseks ja liiklusohutuse parandamiseks tuleb projekteerimisel hinnata

liiklust rahustavate meetmete rakendamise vajadust ja võimalusi, et selgitada välja toimivaim

lahendus (nt kvartalisisene sõidukiiruse alandamine, parema käe reegel, tõstetud ristmikud

jms). Soovitatav on määrata planeeritud teemaad vähendatud sõidukiirusega õuealaks.

Teekoridoride profiillõiked koos põhimõttelise haljastuse ja tehnovõrkude paiknemisega on

näidatud tehnovõrkude joonisel (vt joonis 5).

Planeeritud transpordimaad antakse väljaehitamise järgselt üle kohalikule omavalitsusele ning

määratakse avalikult kastutatavaks.

Krundi Pos 1 kaudu rajatud omavoliline ligipääs Konguta tee 7 kinnistule tuleb likvideerida.

Konguta tee 7 kinnistule on tagatud ligipääs avalikult kasutatava Konguta tee kaudu ning

vajadus eraomandisse kuuluva juurdepääsutee kasutamiseks puudub. Ajalooliselt on Konguta

tee 7 kinnistule juurdepääsuks kasutatud avalikult teelt alguse saavat idapoolset

juurdepääsuteed, millest annavad kinnitust Maa- ja Ruumiameti ortofotod.

6.6.2. Parkimislahendus

Parkimine lahendatakse maapealselt ja krundisiseselt. Tänavamaale parkimist ei ole ette nähtud.

Igale elamuühikule (sh üksik-, kaksik- ja ridaelamud) on planeeritud vähemalt kaks

parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimisel kavandada ridaelamute juurde parkimiskohad

külalistele (1-2 krundi kohta).

Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud projekteeritavate hoonete täpne suurus ja

asukohad, antakse parkimisalade täpne asukoht ja täpsustada kohtade arv. Arvestada

standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Krundisiseselt tuleb vältida suuri asfaltkattega

pindu, et vältida kuumasaarte tekkimist. Katenditest on eelistatud vähemalt osaliselt sademevett

läbilaskvad lahendused. Parkimisalad tuleb liigendada (nt madalhaljastus, mururibad, murukivi

vms). Täpne parkimisalade lahendus antakse projekteerimisel.

Jalgrataste parkimine ning parkimiskohtade vajadus korraldatakse vastavalt iga elamu

vajadustele.

6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

15

6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus

Planeeritud krundid Pos 13 ja 14 jäävad loodusliku vabakujulise ilmega rohealadeks. Olemasolev

kõrghaljastus säilitatakse maksimaalses ulatuses. Lubatud on vajaduse korral hooldusraie.

Täiendava haljastuse rajamisel tuleb arvestada kõrgepingeliinist lähtuvate kitsendustega.

Vastavalt Elering AS tingimustele on lubatud 110 kV õhuliini kaitsevööndisse kuni 3 m

kõrguseks kasvavate puude/põõsaste istutamine.

Liinialuste lagedate alade vähendamiseks ning väliruumi liigendamiseks ja rikastamiseks on

soovitatav istutada madalakasvulisi põõsasgruppe ning luua mitmekesise kooslusega õitsevad

niidualad. Põhijoonisel on tähistatud illustratiivsed madalhaljastuse asukohad. Metsase

kõrghaljastuse säilitamine, täiendava põõsashaljastuse ja niidualade rajamine on oluline meede

elurikkuse säilitamiseks, luues sobivaid elukeskkondi väikeloomadele ja lindudele.

Olemasolevad pinnasrajad planeeritud looduslikel rohealadel säilivad. Rohealadele kavandatud

pinnasrajad ühendatakse transpordimaale planeeritud jalgteedega terviklikuks kergliiklejate

võrgustikuks.

Krundid Pos 13 ja 14 jäävad eraomandisse ning määratakse avalikult kasutatavateks aladeks.

Transpordimaale kõrghaljastust ei ole kavandatud, tulenevalt elektri õhuliinide kaitsevööndis

keelatud tegevustest. Lisaks on krunt Pos 11 põhjapoolses osas ääristatud metsase alaga, millest

tulenevalt täiendava kõrghaljastuse planeerimine tänavaruumi ei ole vajalik. Eesmärk on

säilitada piirkonna looduslähedane ilme.

Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada puude kaugusega maa-alustest torudest ja

kaablitest vähemalt 2 m.

6.7.2. Kruntide haljastus

Elamumaa kruntide haljastatava ala pind peab olema suurem kui hoonete ehitisealune ja

kõvakattega alade pind kokku. Kõrghaljastuse osakaal on vähemalt 15%. Kruntidel, millele

jäävad olemasolevad puud, on võimalik kõrghaljastuse osakaal tagada olemasoleva haljastuse

abil. Teistel kruntidel tuleb istutada vajalikul määral uusi puid, mille liigilises koosseisus tuleb

kasutada soovitavalt piirkonnas valdavalt levinud kodumaiseid liike (nt harilik mänd, harilik

kuusk, arukask), et luua ühtse haljastusliku ilmega elamupiirkond. Teised liigid (sh võõrliigid) on

võimalik aktsendina. Joonisel 4 tähistatud haljastuse lahendus on illustratiivne.

Krundil Pos 17 asub Sireli tee 8 kinnistuga piirnevas osas vabakujuline kõrge hekk, mis on

soovitatav privaatsuse tagamise eesmärgil säilitada.

Elamumaade kõrghaljastuse lahendus tuleb anda elamu ehitusprojektiga.

6.7.3. Piirded

Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,2 m kõrguseid piirdeid, tänavapoolses osas

kombineerituna hekiga (kohustuslik). Piirdeaed peab sobima kokku hoone arhitektuuriga.

Lubatud on kaksikelamu bokside juurde kuuluva krundiosa eraldamine võrk- või

keevispaneelaiaga.

Ridaelamu kruntidel on lubatud ühise õueala piiritlemine piirdeaiaga, soovitatavalt kuni elamu

esifassaadini. Bokside juurde kuuluva õueala eraldamine keevispaneelaedadega ei ole lubatud.

Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

16

6.7.4. Müratõkkesein

Kruntidele Pos 15-17 tuleb kogu riigiteega piirnevas ulatuses rajada müratõkkesein, kõrgusega

vähemalt 3 m, kuid võimalusel kõrgem ning pinnasvallile (vt täpsemalt ptk 6.13). Müratõkkesein

tuleb kavandada linnaruumi visuaalset pilt toetavatest materjalidest, nt puit kombineerituna kivi

või gabioonide/haljastusega vms lahendus. Joonisel 4 tähistatud müratõkkeseina asukoht on

illustratiivne ning see tuleb täpsustada projekteerimisel.

6.7.5. Heakord ja jäätmete kogumine

Elamukruntidel tuleb paigaldada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks vastavalt kehtivatele

nõuetele.

Ridaelamu kruntidel tuleb maapealsete konteinerite jaoks rajada jäätmemajad või ümbritseda

need piirdega, lahtised jäätmekonteinerid ei ole lubatud. Lubatud on paigaldada süvamahuteid.

Üksik- või kaksikelamu kruntidel on samuti soovitatav konteinerid ümbritseda piirde või

varjualusega.

Jäätmete kogumisel ja käitlemisel arvestada Elva valla jäätmekavaga. Kokku kogutud jäätmed

tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.

6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on tugevalt vahelduva reljeefiga, millest tulenevalt võib teatud osades olla vajalik

maapinna kõrguste korrigeerimine, et oleks võimalik rajada normatiivsete kalletega sõidu- ja

kõnniteed, tagada isevoolse kanalisatsiooni nõuetekohane toimimine (sh vajadusel arvestada

kanalisatsiooni paisutustasemega) ning sademevee krundisisene pinnasesse juhtimine.

Kruntide pinnase korrigeerimisel tuleb arvestada, et oleks takistatud sademevee valgumine

naaberkinnistutele ja transpordimaale.

Kõrguslikult sobilike ehitusalade loomiseks on lubatud vajadusel elamukruntidel reljeefi

korrigeerimine ning pinnase ümberpaigutamine planeeringuala siseselt. Reljeefi korrigeerimisel

arvestada kõrghaljastuse võimalikult suures osas säilitamise võimalusega.

Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne

erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamud) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on

TP3. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoone täpsed mahud, tuleb vastavalt

kehtivatele tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele tulepüsivusklassi täpsustada.

6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

6.10.1. Üldised põhimõtted

Planeeringuga on antud planeeritud kruntide vee- ja reoveekanalisatsioonilahendus, sademevee

ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted.

Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise

käigus täpsustada (sh võrkude ja rajatiste asukohad).

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

17

Tehnovõrkude ja -rajatiste edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude,

põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende

hooldust. Planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused

puudest, äärekividest ja teistest konstruktsioonidest.

Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku

omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise eeskirjadest ning

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast.

Põhimõttelised tehnovõrkude lahendused on näidatud tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel

(joonis 5).

6.10.2. Veevarustus

Veevarustuse planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 08.01.2025 tehnilised

tingimused nr TT-25-00001.

Kogu planeeringuala orienteeruv veevajadus on ca 12 m3/d.

Planeeritud kruntide veega varustamiseks on planeeritud transpordimaale planeeritud

ringvõrguna uus ühisveetorustik alates olemasolevatest ühisveevärgi torustikest, mis asuvad

Konguta tee (33102:001:0327) ning Pumbajaama (17101:001:0207) kinnistutel, kuni

planeeritud kruntideni. Igale krundile on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt, mis

asub toru ja krundipiiri ristumiskohas. Krundi piirist kuni ühe meetri kaugusele väljapoole

krundipiiri tuleb paigaldada maakraan.

Krundil Pos 1 on olemas liitumine ühisveevõrguga.

Kõigile ühisveevärgi torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs hooldustehnikaga, 28T

(teljekoormus 11,5T).

6.10.3. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud

määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Veevõtukoht peab paiknema

hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri

kaugusel.

Ühe tulekahju normvooluhulgaks on elamukruntidel arvestatud 10 l/s 3 tunni jooksul. I

kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks

veekoguseks vähemalt 30 m³.

Tuletõrje veevarustus lahendatakse võimalusel ühisveevõrgule paigaldatud olemasolevate ja

rajatavate hüdrantide kaudu. Lähim olemasolev hüdrant asub Konguta teel, vahetult

planeeringuala läheduses. Planeeritud veetorustikele on võimalik hüdrantide paigaldamine, kuid

nende tootlikkus (vajalik vooluhulk) tuleb kavandatava tuletõrjehüdrandi asukohast lähtuvalt

projekteerimisel täpsemalt välja arvutada. Juhul, kui selgub, et ühisveevõrgust ei ole võimalik

saada kätte piisavas koguses kustutusvett, tuleb rajada lokaalne mahuti (täitmine

ühisveevõrgust).

Tuletõrje veevarustuse lahendus täpsustatakse tehnilise taristu projekteerimisel, sh hüdrantide

ja mahuti asukohad, mis peavad arvestama tuletõrje veevarustust reguleerivate kehtivate

nõuetega.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

18

Hüdrandi ja mahuti võimalikud asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

6.10.4. Reoveekanalisatsioon

Reoveekanalisatsiooni planeerimiseks on AS Emajõe Veevärk väljastanud 08.01.2025 tehnilised

tingimused nr TT-25-00001.

Kogu planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 12 m3/d.

Planeeringualalt reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus isevoolne

reoveekanalisatsioonitorustik kuni olemasoleva isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni.

Ühenduskoht asub Konguta teel ja on näidatud joonisel 5.

Igale krundile on ette nähtud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt, milleks on toru ja

kinnistu piiri liitumiskoht.

Krundil Pos 1 on olemas liitumine ühiskanalisatsioonivõrguga.

Kõigile ühiskanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud juurdepääs

hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).

6.10.5. Sademevesi

Sademeveekanalisatsioon ning looduslikud sademeveerajatised (kraavid, ojad, jõed, tiigid jms)

planeeringualal ja lähipiirkonnas puuduvad. Sademevee käitlemine tuleb lahendada

planeeringuala siseselt. Vastavalt veeseadusele tuleb sademevee käitlemisel eelistada

looduslähedasi lahendusi (rohealad, viibetiigid, imbkraavid, nõvad jms), mis võimaldavad

sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist.

Elamumaa kruntidel on ette nähtud sademevesi juhtida krundisiseselt pinnasesse. Krundisiseste

liiklusaluste pindade ja parkimisalade katendina tuleb kasutada võimalikult suures mahus vett

läbilaskvaid materjale, et vähendada kokkuvalguva sademevee hulka ning võimaldada

sademevee kiiremat pinnasesse juhtimist.

Transpordimaa kruntidel tuleb sõiduteedelt ja kõnniteedelt suunata sobilike kallete abil

sademevesi transpordimaale kavandatud haljasribadele. Arvestades planeeringualale

kavandatud rohealade suurt osakaalu, mis piirnevad vahetult transpordimaaga, on võimalik

valingvihmade ajal tekkiv sademevesi suunata rohealadele, kus see imbub pinnasesse. Vajadusel

tuleb haljasaladele ette näha täiendavad looduslikud lahendused (nt madalad nõvad, lohud)

liigse sademevee äravoolu piiramiseks ning naaberaladele valgumise takistamiseks.

Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist on keelatud sademevee juhtimine

riigitee alusele maaüksusele.

Täpsed sademeveelahendused antakse projekteerimisel.

6.10.6. Elektrivarustus

Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 30.12.2024 tehnilised tingimused

nr 486658.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

19

Kogu planeeringuala perspektiivne elektrivarustuse vajadus on hinnanguliselt ca 500 A, mis

tuleb täpsustada projekteerimisel.

Krundil Pos 1 on olemas liitumine elektrivõrguga.

Planeeringuala elektritoide on ette nähtud 0,4 kV maakaabliga eraldi fiidrite ringtoiteliinina

Metsalaane:(Elva) alajaamast, mis asub Metsalaane tee (33101:001:0311) kinnistul ja

Aiandi:(Elva) alajaamast, mis asub Tartu mnt 40c (17003:001:0037) kinnistul. Kruntide

elektrivarustus on ette nähtud krundipiirile planeeritud 0,4 kV liitumis- ja jaotuskilpidest, mis

peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad.

Ühenduskoht olemasoleva võrguga on tähistatud joonisel 5 ja alajaamade asukohad on kantud

kontaktvööndi kaardile (joonis 3).

Vajadusel tuleb krundil Pos 16 asub keskpingekaabel osaliselt ümber tõsta – põhimõtteline

lahendus tähistatud joonisel 5.

Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi

elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid on lubatud paigaldada

hoone katusele ja fassaadile, kuid mitte maapinnale.

Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada

projekteerimise käigus (sh tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid).

Valgustuspostide asukohtade valikul tuleb arvestada, et need ei jääks kõrgepingeliini alla.

Suurim lubatud valgustiposti kõrgus on 6 m.

6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt MTÜ Eesti Andmesidevõrk 22.01.2025

väljastatud tehnilistele tingimustele nr TLVT25001.

Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunktiks on Konguta teel asuvale sidekanalisatsioonile

planeeritud sidekaev ES009K05-2 (vt joonis 5).

Planeeringuala ühendamiseks sidevõrguga on sidekaevust ES009K05-2 kavandatud multitoru

planeeritud transpordimaale. Kõikidele elamukruntidele on planeeritud ühendused sidevõrguga

(vt joonis 5). Krundi Pos 1 sideühendus on võimalik rajada eraldiseisva ühendusena Konguta

teel asuvast sidevõrgust.

Projekteerimise käigus tuleb täpsustada planeeritud sidekanalisatsiooni võimalik ühenduskoht

olemasoleva sidevõrguga ning planeeritud liitumispunktide asukohad. Täpsemad tehnilised

tingimused sidevõrgu projekteerimiseks on antud võrguvaldaja tehnilistes tingimustes (vt

Lisad).

6.10.8. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial

põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega

kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel.

Hoonete välismõjuga tehnilised seadmed peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks

tänavatelt vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või

vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed

peavad olema varjestatud.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

20

6.11. Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuala läbivad olemasolevad elektri õhuliinid ja maakaablid, mille osas on osaliselt

seatud Elektrilevi OÜ kasuks isiklik kasutusõigus ning osaliselt jääb kehtima võrgu talumise

kohustus vastavalt asjaõigusseadusele (20 kV ja 110 kV õhuliinid).

Planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks eraomandisse jäävatele kruntidele

juurdepääsuteede ning tehnovõrkude rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks (vt tabel 3).

Transpordimaale ja üldkasutatavale maale (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse

avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele seatakse vajadusel servituudid

võrguvaldaja kasuks kaitsevööndite ulatuses.

Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud planeeringu tehnovõrkude ja kitsenduste

joonisel (joonis 5), mille ulatus ja seadmise vajadus tuleb täpsustada projekteerimise käigus.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi/avaliku kasutusõiguse sisu

Pos 16, 17 Elektrivõrgu valdaja Õigus rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja elektripaigaldisi.

Pos 1 Konguta tee 7

(33101:003:0587)

Ajutine õigus kasutada läbi teeniva kinnisasja juurdepääsuteed. Konguta tee 7 kinnistule ligipääsu üle eraomandisse kuuluva krundi Pos 1 on võimalik kasutada kuni Konguta tee 7 kinnistule uue juurdepääsu rajamiseni avalikult kasutatavalt Konguta teelt. Krunti Pos 1 läbiva juurdepääsutee kasutamiseks tuleb sõlmida tähtajaline servituut, millega lepitakse muuhulgas kokku juurdepääsutee kasutamise tingimustes (sh ajaline kestvus) ning tasus.

Kulbilohu liivaladu (33101:003:0643)

Elva vald Operatiivsõidukite alternatiivne juurdepääsutee detailplaneeringu alale.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid

prügianumaid.

6.13. Liiklusmüra modelleerimine

Planeeritav ala külgneb riigi põhimaanteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga, kus on võimalik normatiive

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

21

ületavate parameetrite esinemine. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6808 autot,

kus on planeeringuala ulatuses lubatud kiirus 90 km/h. Olemasolev riigitee asub planeeritud

hoonestusaladest ca 50-255 m kaugusel.

Planeeringu koostamisel on teostatud mürahinnang (Hendrikson & Ko, töö nr 25005193,

25.03.2025) eesmärgiga hinnata maantee olemasolevast (ehk ehitusjärgse) ja perspektiivsest

liiklusest (ehk riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teelõigu perspektiivse 2+2 ristlõikega lahendus)

põhjustatud liiklusmüra taset (sh müratase hoonete fassaadil) ning vastavust kehtivatele

nõuetele. Lisaks on mürauuringus arvestatud ka planeeringuala piirkonnas asuvate teiste

teedega. Planeeringualaga läänesuunast külgneva ühendustee nr 2275 5. Kulbilohu ühendustee

(Elva linnast Tartu suunas Jõhvi – Tartu – Valga maanteele pealesõit) liikluskoormus oli 2024. a

Transpordiameti andmetel ca 1300 a/ööp (mudelis Väike-Hansu kinnistu detailplaneeringu

mürahinnang 7 võeti väärtuseks 1500 a/ööp). Elva linnast väljuva riigitee nr 22150 Elva-Puhja

tee viimaste aastate suurim liikluskoormus on olnud 3600 a/ööp (2022. a), millest lähtuti ka

modelleerimisel. Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu.

Mürahinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

Atmosfääri kaitse seadusega on määratud müratundlike alade kategooriad vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kehtiva Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub

Väike-Hansu maaüksus segahoonestuse maa-alal, mis vastab III kategooria määratlusele. Kuna

detailplaneeringuga kavandatakse elamumaid ja eluhooneid, võrreldakse müraolukorda ka II

kategooria alade nõuetega.

Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt tuleb välisõhu müraolukorra normidele

vastavuse hindamisel müra piirväärtuse nõuetest lähtuda tiheasustusalal ja/või kompaktse

hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade kavandamisel.

Müra sihtväärtust (ehk rangemat normi) tuleb atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt rakendada

uute üldplaneeringutega aladel, mille alla võib lugeda ka seni hoonestamata aladel elamute

kavandamise.

Üldplaneeringuga on detailplaneeringuala määratud tiheasustusega alaks. Üldplaneeringu

peatüki 6 (maakasutuse juhtotstarbe ja peamiste ehitustingimuste määramine) kohaselt peab

müratundlike objektide kavandamise korral mürarikkasse keskkonda (nt raudtee, suure

liikluskoormusega autotee jms) hoonestuse kavandaja rakendama ise müra leevendavaid

meetmeid oma kinnistul müra piirväärtuste tagamiseks;

Mürahinnangus on teostatud võrdlus nii piir- kui sihtväärtustega ning antud meetmed

sihtväärtuste tagamiseks.

II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on

hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). II kategooria

alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

22

hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). III kategooria

alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln).

Liiklusmära arvutustulemuste analüüs:

 Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras esineb kõrgem müratase teele lähimate

hoonestusalade ehk positsioonide 15, 16, 17 puhul: liiklusmüra hinnatud tase päeval

(Ld, 7.00-23.00) jääb vahemikku 55…63 dB ning öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) vahemikku

47…54 dB;

 Teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on mõnevõrra väiksem, kuid päevasel

ajal võib Ld 55 dB piir olla osaliselt ületatud ka positsiooni 9 puhul (krundi teepoolses

osas);

 Olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab hoonestusalade indikatiivses

asukohas kujunev müraolukord nii III kui ka II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele, kuid müratase teele lähimatel hoonestusaladel (pos 15, 16, 17 ja osaliselt ka

pos 9) võib ületada II kategooria alade sihtväärtust (55 dB päeval). Teiste

hoonestusalade puhul on tagatud nii piirväärtuse kui ka sihtväärtuse nõuded;

 Perspektiivses liiklusolukorras (2045. a liiklusprognoos ning 2+2 tee väljaehitamine)

esineb kõrgem müratase teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 15, 16, 17

puhul: liiklusmüra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) jääb vahemikku 56…65 dB ning

öisel ajal (Ln, 23.00-7.00) vahemikku 48…56 dB;

 Teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase (perspektiivses olukorras) on

mõnevõrra väiksem, kuid päevasel ajal võib Ld 55 dB piir olla osaliselt ületatud ka

positsiooni 9 puhul ning väiksemas mahus ka positsioonide 7 ja 8 teepoolses osas;

 Perspektiivses liiklusolukorras vastab hoonestusalade indikatiivses asukohas kujunev

müraolukord jätkuvalt nii III kui ka II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele, kuid müratase teele lähimatel hoonestusaladel (pos 15, 16, 17 ja osaliselt ka

pos 7, 8, 9) võib ületada II kategooria alade sihtväärtust (55 dB päeval). Teiste

hoonestusalade puhul on tagatud nii piirväärtuse kui ka sihtväärtuse nõuded.

Müra leviku modelleerimise tulemuste kohaselt on kavandataval alal tagatud seadusega

ette nähtud minimaalsetele liiklusmüra nõuetele ehk müra piirväärtusele vastavad

tingimused, mis on seatud tingimuseks ka üldplaneeringuga.

Võimalike müra vähendavate meetmete analüüs

Kuigi üldplaneeringuga ette nähtud müra piirväärtused on planeeringuala ulatuses tagatud igas

olukorras, võivad riigiteele lähemal asuvate hoonestusalade puhul perspektiivsed müratasemed

ületada II kategooria alade sihtväärtusi. Sellest tulenevalt on planeeringu realiseerimisel seatud

eesmärgiks lisaks piirväärtuse nõuetele ka sihtväärtuse nõuete täitmine. Riigiteele lähematel

hoonestusaladel tuleb rakendada järgnevaid võimalikke müra vähendamise meetmeid:

 Kruntide Pos 7, 8, 9 puhul on kavandatavate hoonestusalade sees võimalik eluhoonete

asukohaks valida teest kaugemale jäävad asukohad ning müratõkkerajatiste

kavandamine nimetatud kruntide puhul ei ole tõenäoliselt otstarbekas.

 Riigiteele lähimate kruntide Pos 15, 16, 17 on müra leviku piiramise meetmena vajalik

rajada müratõkkesein. Optimaalseks lahenduseks on ca 140 m pikkune ja vähemalt 3 m

kõrgune müratõke.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

23

 Müratõkkeseina rajamisel on võimalik müra vähendada 5-10 dB võrra, mis valdavalt

tagab hoonestusalade (Pos 15, 16, 17) võimalikes asukohtades (või ka õuealal) lisaks

piirväärtuse nõude täitmisele ka müra sihtväärtuse nõude täitmise nii päeval (55 dB) kui

ka öösel (50 dB).

 Müratõke omab väiksemat efekti hoone teise korruse akende kõrgusel (juhul kui

kavandatakse kahekorruselist hoonet) müra leviku tõkestamiseks, kuna müra levik

maapinnast kõrgemal ei ole enam nii otseselt takistatud.

 Müratõkkeseina täpse asukoha määramisel tuleb arvestada ka ala maapinna reljeefiga.

Võimalikult efektiivse müra leviku tõkestamise tagamiseks tuleks tõkke asukohaks

valida kõrgem koht (nt nõlva ülemine serv). Ühtlase kõrguse tagamiseks tuleb vajadusel

kasutada ka pinnasetäidet. Eluhoone juures tagab paremad tingimused ka olukord, kus

hooned rajatakse künka varju (nt maapinna absoluutkõrgustes tõkkest madalamale

osale) ning maastik takistab müra otsest levikut.

Kavandatavate eluhoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit

EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärset uuemat

standardit), mille kohaselt:

 Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 61-65 dB müratsooni on standardi

kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 40 dB.

Hoovipoolsetel külgedel ja teest kaugemale jäävate hoonete puhul on eluruumide

rajamisel samuti soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest

suurusjärgus 40 dB;

 Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni

suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

Eluhoonete rajamisel on maantee poolsed küljed võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta

üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök,

wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete

hoovipoolsele küljele. Samas on rangete heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides

head tingimused ka teepoolsetel külgedel (suletud akende korral) ning seetõttu ei ole mõistlik

tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada.

On selge, et vaadeldava piirkonna (suhteliselt suure liikluskoormusega põhimaantee läheduses)

puhul on tegemist mõnevõrra mürarikka alaga ning seda asjaolu tuleb arvestada elukoha valikul.

Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib teatud määral mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra

normtasemetele vastavad tingimused on tagatud. Samuti ei välista müra vähendavate meetmete

rakendamine (nt müratõkked) täielikult häiringute esinemise võimalust.

Riigiteede omanik (Transpordiamet) ei võta maanteeäärsete uute arendusprojektide puhul

endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. Vastavad

meetmed tuleb ette näha planeeringu või projekti raames ning meetmete rakendamine on

arendustegevusest huvitatud isiku kohustus.

6.14. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

6.14.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei asu teadaolevalt EELIS (Eesti looduse

infosüsteem) andmetel looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

24

linnu- ja loodusalasid, millest tulenevalt mõju neile puudub. Planeeringualast linnulennult ca

400 m kaugusele jääb Elva maastikukaitseala Pirnaku sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on

metsakoosluste, elupaigatüübi siirde- ja õõtsiksood ning kaitsealuste liikide kaitse. Planeeritav

tegevusega ei ole ette näha mõju maastikukaitsealale.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Ei

kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu

olulise keskkonnamõju tekkeks.

Planeeringu realiseerimise tulemusel muudetakse planeeringualal paratamatult senist

keskkonda, mille tulemusel avaldub teatav mõju loomastikule ja linnustikule, vähendades

elutegevuseks sobilikku keskkonda. Planeeringualast ca 45% jääb loodusliku ilmega rohe- ja

haljasaladeks, kus säilib olemasolev kõrghaljastus. Antud alad pakuvad jätkuvalt sobivaid

elupaikasid lindudele ja väikeloomadele. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist

ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule.

6.14.2. Mõju kliimamuutuste leevendamisele

Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused (sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete

hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused) on osaliselt leevendatavad rohealade kaudu. Kliima

soojenemise pidurdamiseks on vajalik vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri

paiskamist. Planeeritud väikeelamute rajamisel ei kavandata uute oluliste heitallikate teket

(kasutatakse keskkonnasäästlikke küttelahendusi) ning metsamaa raadamist, mis võiks

vähendada süsiniku talletamist ja sidumist. Planeeringualal säilib ca 40% alast rohealadena,

mille kõrghaljastus säilitatakse.

Tõenäoliselt sagenevad tulevikus sajuperioodid ning sademete hulk, mis võib põhjustada

üleujutusi. Planeeringuala asub reljeefsel alal ning hoonestus on kavandatud maapinna

kõrgematele osadele. Ala ei jää veekogudest tingitud üleujutusohuga alale, millest tulenevalt

võib eeldada, et otsest üleujutusohtu alal ei esine. Sademetest tingitud lokaalse üleujutuste mõju

vähendamiseks tuleks kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi, mis aitavad sademevee

koguseid puhverdada ning minimeerida kõvakatteliste pindade kasutamist. Planeeringualal

säilib suures ulatuses haljasalasid sademevee hajutamiseks ja immutamiseks. Arvestades

planeeritava tegevuse iseloomu ja mahtu ei ole ette näha kavandatava tegevuse olulist mõju

kliimamuutusele.

6.14.3. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid

ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatav

tegevus ei too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist.

Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladustada või

suunata taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja Elva valla

jäätmehoolduseeskirjast. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida.

Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.

Olmejäätmed tuleb liigiti koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle

jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

25

käitlemine korraldatakse vastavalt Elva valla jäätmehoolduseeskirjale.

6.14.4. Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala läheduses ei asu voolu- ja seisuveekogusid.

Planeeritavate hoonete olmeveega varustamine ning reovee ärajuhtimine toimub ühisvee- ja

ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu. Reovesi kogutakse planeeringualalt kokku kinnises süsteemis

ning suunatakse ühiskanalisatsioonivõrku, mis aitab vältida pinnase- või põhjaveereostuse riski.

Uute puurkaevude rajamise vajadus puudub.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad

sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist ning eelisatatult

kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme (rohealad, viibetiigid, imbkraavid). Soovitatav on

poorsete tänavakattematerjalide kasutamine. Sellest tulenevalt on sademevesi planeeritud

suures osas käidelda planeeringualasiseselt immutamise ja vajadusel haljasaladele looduslike

lahenduste rajamise abil.

Arvestades kavandatud veevarustuse, reovee ja sademeveelahendust, ei ole DP realiseerimisega

oodata olulist mõju pinnaveele ega põhjavee režiimile või kvaliteedile.

6.14.5. Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Elurajooni rajamise (sh uus tänavavõrgustik) ning lisanduva liikluskoormuse tulemusel ei ole

ette näha müra- ja vibratsioonitaseme ülenormatiivset esinemist, ega õhukvaliteedi halvenemist.

Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsiooni meetmed määratakse

standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt. Nii ehitus-

kui ka kasutusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.

Hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja

paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei

ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1

normtasemeid. Tehnoseadmete müra piirväärtusena tuleb rakendada tööstusmüra sihtväärtust.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse

projekteerimisel ja rajamisel (sh kergliiklusteede valgustus) tuleb eelistada kaasaegseid

energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada

ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse

suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni või lõhnahäiringu

tekkevõimalust.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid (müra,

vibratsioon, õhusaaste), mis on lühiajalised ning millega ei kahjustata püsivalt läheduses asuvat

elukeskkonda. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse, et müra ja vibratsiooni tasemed ei tohi

ületada kehtivates õigusaktides väljatoodud piirväärtusi. Tuleb vältida öised mürarikkaid

ehitustöid. Ajavahemikus 21.00-7.00 rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset vastavalt KeM 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti

peavad käitamisaegsed territooriumilt lähtuvad müratasemed vastama KeM määruses nr 71

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

26

kehtestatud müra normtasemetele.

6.14.6. Pinnase radoonisisaldus

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga

radoonisisaldusega piirkonda, kus esineb kõrge radoonisisaldusega pinnaseid (100-150

kBq/m3). Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele

hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning

tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus

siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb

radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad,

maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine,

akende ja uste avamine, küttekolded jne.

Enne hoonete projekteerimist tuleb planeeringuga hõlmatud maa-alal teostada radooniuuring,

et selgitada välja võimalik radoonioht.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normidele

vastava radoonitaseme tagamiseks tööruumides tuleb projekteerimisel tulenevalt

radooniuuringu tulemustest vajadusel arvestada kõrgendatud rodooniriskiga ning meetmetega

radooni kaitseks.

6.14.7. Insolatsioonitingimusi tagavad nõuded

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis

EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi alusel tuleb planeeringute

koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et eluruumides oleks tagatud

vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini.

Lisaks peab kuni kolmetoaliste korterite puhul 3-tunnine insolatsioon olema tagatud vähemalt

ühes toas, suuremate korterite puhul kahes toas.

Planeeritud krundistruktuur ja hoonestustihedus võimaldavad paigutada hooneid üksteisest

piisavalt kaugele, et vältida olemasoleva ja planeeritud naaberhoonestuse olulist varjutamist.

Samuti on oluliseks teguriks insolatsiooninõuete täitmisel hoonete kõrgus, millest tulenevalt

madalad 2-korruselised hooned varjutavad naaberhooneid oluliselt vähem võrreldes

kõrghoonetega. Võib eeldada, et insolatsiooniprobleemide tekkimine on vähetõenäoline.

6.14.8. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole

oodata kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade

esinemist.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava

vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

6.15. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised ning

pärandkultuuri objektid, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada.

Planeeritud tegevus põhjustab muutuseid senises maakasutuses ning asula

hoonestusstruktuuris ja visuaalses ilmes – senine avar roheala asendub osaliselt kompaktse

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

27

elamurajooniga, kuhu kavandatakse nii uushoonestus kui ka infrastruktuur. Uus planeeritud

hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem planeeritud tiheasustuse põhimõtteid

ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna laiendamiseks, pakkudes uusi

võimalusi uute kodude rajamiseks. Planeeritud arhitektuursed tingimused suunavad püstitama

kvaliteetseid ja keskkonda sobivat uushoonestust. Eeldatavalt ei põhjusta planeeringuala

korrastamine, seni kasutuseta ala asendumine elamumaaga ning olemasoleva asustuskeskkonna

laienemine negatiivset kultuurilist mõju.

Kaasaegse arhitektuuriga uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju

piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi

piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Lisaks tõstab uus lisanduv kinnisvara piirkonna

olemasoleva kinnisvara väärtust.

Planeeringuga kavandatud ulatuslikul rohealal säilib olemasolev haljastus (sh kõrghaljastus),

mis loob kõrge roheväärtusega elukeskkonna uutele elanikele ning säilitab sobivad elupaigad

loomastikule ja kasvukohad taimestikule, soodustades elurikkuse kasvu. Kohalikele elanikele

luuakse säilitatavate jalutusradade näol avalik ruum rekreatsioonivõimaluste suurendamiseks.

Seega võib eeldada, et planeeringu realiseerimisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju.

Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevusaegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse

kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju.

Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.

6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee (sh tänava) kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud elektripaigaldise ja siderajatise kaitsevööndis, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on reguleeritud määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud puurkaevu sanitaarkaitsealas, mis on reguleeritud veeseadusega.

6.17. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele

maakorralduslikele toimingutele ning ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad

olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale

ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus

toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb

tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

28

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb

vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu

ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus

tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Elering AS tingimused:

 Hoonestuse projektide ning kommunikatsioonide projektide koostamisel ja tööde

teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise

korrast. Valdaja peab kinni pidama ehitusseadustiku §70 (ehitise kaitsevöönd),

ehitusseadustiku §77 (elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded".

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,

põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada

muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda.

 Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis ristuvad planeeritavate või

rekonstrueeritavate teede ja parklatega. Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud

temperatuuril +60°C.

 Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 5m ei ole lubatud.

 Kaevetööde teostamine kõrgepingeõhuliini mastile ning mastielementidele lähemal kui

5 m on keelatud. Kaevetööde käigus mitte vigastada 110 kV õhuliini mastide

maanduskontuure.

 Liini juhtmete alusele alale peab olema tagatud tehnikaga (tõstuk, kraana) juurdepääsu

võimalus.

 Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema

kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil

https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.

 Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,

vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt.

Kaitsevööndis tegutsemise loa taotlus saata aadressile: [email protected]

Transpordiameti tingimused:

 Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

 Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

 Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

 Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi

riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on avalikuks

kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks

otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud Rajatiste (juurdepääsuteed, jalgteed,

haljastus, välisvalgustus, sademeveerajatised ja teised tehnovõrgud) ehitamine ning avalikult

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

29

kasutatavate haljasalade (Pos 13 ja 14) heakorrastamine ja haljastamine detailplaneeringus

sätestatud viisil, mahus ja ulatuses, mille väljaehitamise ja kulude kandmise kohustus on

arendajal. Elva Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega.

Detailplaneeringu alusel moodustatud transpordimaa ja avalikku kasutusse määratavate

maatulundusmaa kruntide võõrandamisel kanduvad arendaja kohustused edasi kruntide uuele

omanikule.

Enne hoonetele ehitusloa taotlemist tuleb hoonete eskiislahendus esitada kooskõlastamiseks

vallavalitsusele. Planeeringu realiseerimine on lubatud etapiviisiliselt (vt joonis 6).

Etapiviisilise realiseerimise eelduseks on kogu arendusala ulatuses terviklikult läbi

projekteeritud Rajatiste (sh sõiduteed, jalgteed, tehnovõrgud ja -rajatised, haljastus)

projektlahendused.

Joonisel 6 on näidatud põhimõtteline jaotus etappideks, mida on lubatud täpsustada planeeringu

realiseerimisel (sh etappide järjekord ja ulatus). Lubatud on kogu arendusala terviklik

realiseerimine ühes etapis. Vajadusel tuleb planeeringu elluviimisel etapi ulatust täpsustada, et

oleks tagatud etappi kuuluvate elamukruntide teenindamiseks vajalikus mahus Rajatiste

väljaehitamine (nt III etapi realiseerimisel enne II etappi tuleb ehitada välja vajalikus ulatuses

transpordimaa krunt Pos 11 koos kõikide tänavaelementide ning tehnovõrkude ja -rajatistega

ning heakorrastada ja haljastada krunt Pos 13).

Planeeringu realiseerimise tegevuskava (vajadusel vastavalt etappidele):

1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt

kehtestatud maakasutusele.

2. Rajatiste ja avalikku kasutusse määratavate haljasalade terviklik projekteerimine ning

vajadusel eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikega notariaalsete lepingutega

maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis.

3. Ehituslubade taotlemine Rajatiste ehitamiseks (vajadusel vastavalt etappidele).

4. Rajatiste ehitamine (vajadusel vastavalt etappidele).

5. Avalikku kasutusse määratavate haljasalade (Pos 13 ja 14) heakorrastamine (sh

vajadusel pinnasradade ühendamine katkematuks terviklikuks võrgustikuks) ja

haljastamine ning notariaalse lepinguga avalikku kasutusse määramine (vajadusel

vastavalt etappidele).

6. Ehituslubade taotlemine hoonetele ning hoonete ehitamine, mille eelduseks on

Rajatistele väljastatud ehitusluba. Enne esimesele hoonele ehitusloa väljastamist peab

olema vähemalt killustikaluseni välja ehitatud planeeringulahenduse kohane (vajadusel

vastavalt etappidele) sõidutee ning vastavat hoonet teenindavad tehnovõrgud ja -

rajatised kuni liitumispunktini, s.h. planeeringuala välised funktsionaalselt seotud

rajatised.

7. Hoonete ehitamine ning kasutuslubade taotlemine ja väljastamine. Hoonetele

kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et kõik muud kohustused on täidetud. Enne

esimesele hoonele kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud ning kasutusload

väljastatud vastava etapi Rajatistele (sh terviklik tänavaruum koos teenindavate

tehnovõrkude ja -rajatistega) ning rajatud vastava etapi raamesse kuuluv avalikult

kasutatav haljasala.

8. Nõuetekohaselt rajatud ning kasutusloa saanud transpordimaa sihtotstarbega kinnistute

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

30

tasuta üleandmine vallale ning avalikku kasutusse määramine.

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

31

JOONISED (eraldi failidena)

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

32

Joonis 1. Asukohaskeem

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

33

Joonis 2. Tugiplaan

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

34

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

35

Joonis 4. Põhijoonis

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

36

Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla DP-202346

37

Joonis 6. Arendusetapid

METSALAANE KÜLAS ASUVA VÄIKE-HANSU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Elva vald, Metsalaane küla

DP-202346

38

Joonis 7. Illustratsioon (koostamisel)

17101:001:1791 Väike-Hansu

33101:003:0693 Konguta tee 11

33101:003:0537 Sireli tee 6

33101:003:0556 Sireli tee 5

33101:003:0593 Lilli

17001:001:0160 Lohu tn 12

33101:003:0548 Sireli tee 7

17101:001:0207 Pumbajaama

33101:003:0696 Sireli tee 10

17003:001:0026 Konguta tee 12

33101:003:0587 Konguta tee 7

33101:003:0003 Sireli tee 3

33101:003:0584 Sireli tee 9

17101:001:1792 Konguta tee 9

33101:003:0643 Kulbilohu liivaladu

33101:001:0333 Sireli tee 4

33101:001:0312 Sireli tee

33101:001:0334 Sireli tee 2

mast nr 3

mast nr 2

mast nr 2

mast nr 3

Hpuurkaev

ka sv

uh oo

ne

ka sv

uh oo

ne

kuur

kuur

AIAMAA

AIAMAA

AIAMAA

33101:003:0536 Sireli tee 8

ÕU

ÕU

ÕU

ÕU

AIAMAA

orient

56 .0

57 .0

58 .0

59 .0

60 .0

61 .0

62.0

63 .0

64 .0

65 .0

66.0

67 .0

67 .0

67 .0

68 .0

68 .0

68.0

68 .0

69 .0

69 .0

68.0

68 .0

67 .0

69 .0

68 .0 67

.0 66 .0

64 .0

65 .0

62 .0

62 .0

61 .0

60 .0

59 .0

58 .0

57.0

55 .0

56 .0

57 .0

58 .0

59 .0 60

.0 61 .0

62 .0 63

.0

64 .0 65

.0

66 .0

67 .0

68.0

69.0

Avaliku lt k

asu tatava te

e ka itse

vö önd (5

0 m )

A va

lik ul

t k as

ut at

av a

te e

ka its

ev öö

nd (3

0 m

)

R 50

Perspektii vne avaliku

lt k asutatava te

e ka itsevöönd (5

0 m )

110 kW õhuliini kaitsevöönd (25 m

)

110 kW õhuliini kaitsevöönd (25 m

)

Õ huliini sihiala (16 m

)

Õhuliini sihiala (16 m )

Teede ja parklate kaugus liinielem endist

Teede ja parklate kaugus liinielem endist

Teede ja parklate kaugus liinielem endist

Teede ja parklate kaugus liinielem endist

H=78,33 13.06.2025 25,5°C

60.67

H=88,12 13.06.2025 25,5°C

60.05

H=78,45 13.06.2025 25,5°C

60.05

H=75,94 13.06.2025 25,5°C

59.05

H=90,57 13.06.2025 25,5°C

59.05

H=78,44 13.06.2025 25,5°C

59.00

H=78,14 13.06.2025 24,1°C 65.90

H=89,98 13.06.2025 24,1°C

65.74

H=78,26 13.06.2025 24,1°C

66.01

H=78,44 13.06.2025 24,1°C

66.77

H=93,26 13.06.2025 24,1°C

66.77

H=79,60 13.06.2025 24,1°C

66.89

H=78,73 13.06.2025 25,1°C

68.22

H=93,43 13.06.2025 25,1°C

68.02

H=80,10 13.06.2025 25,1°C

68.30

H=83,36 13.06.2025 25,1°C

66.47

H=90.59 13.06.2025 25,1°C

66.63

H=83,39 13.06.2025 25,1°C

66.69

INFO: Ilmajaama andmete järgi oli 13.06.2025 sellel ajal sooja 20°C. Mõõdistamise hetkel paistis lauspäike ja seega said joonisele kirja kaablimõõtmisseadme näidatud temperatuurid.

33101:001:0327 Konguta tee

Tänava kaitsevöönd (10 m)

B' B

A'

A

C '

C

Alternatiivne ligipääs operatiivsõidukitele Kulbilohu liivaladu kinnistul asuva tee kaudu Kulbilohu-Elva tee suunas

Väljavõte Nõo-Elva km

152,0-159,6 lõigu

2+2 ris tlõike

le ümberehituse eskiis projektis

t

P10+1

P10+1

P10+1

E2

4

8

8

14

21

4

16

6

10

10

13

11

4 4

4

4 4

4

4

15

13

31

4

4

4 4

4

4

4

8

4

4

4

8

4 4

4 8

4

8

4

16

21

26

2 3

5

9

2,5 2 5 2

4 5

2 2

2 15

4

4

4 4

4

4 8

4

4

4

4

4

3

4 20

20

4

12

23

16

28

26

4

32

27

26

22

20

14

11

4

12

4

4

8

8

MÄNGU- JA PUHKEALA

MÄNGU- JA PUHKEALA

MÄNGU- JA PUHKEALA

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

15123

2/1 3 (1/2)

8.5/6 450

EP100

43221

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

15664

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

15855

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

23036

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

21597

2/1 2 (1/1)

8.5/6 350

EP100

20008

2/1 3(1/2)

8.5/6 450

EP/EPk100

241310

2/1 2(1/1)

8.576 350

EP100

15029

- -

- -

ML100

1996114

- -

- -

ML100

132018

- -

- -

LT100

220312

- -

- -

ML100

156013

- -

- -

LT100

515711

2/1 3(1/2)

8.5/6 450

EP/EPk100

27162

2/1 1

8.5/6 670

ER100

270615

2/1 1

8.5/6 670

ER100

231416

2/1 1

8.5/6 670

ER100

285717

Sõidutee

Kr un

di pi

ir

Haljasriba

LÕIGE A-A'

Haljasriba

2.5

21.7

3 9.2

Kr un

di pi

ir

5

Kõnnitee Haljasriba

2

Sõidutee

Kr un

di pi

ir

Haljasriba

LÕIGE B-B'

Haljasriba

2.5

13.5

2 2

Kr un

di pi

ir

5

Kõnnitee Haljasriba

2

Sõidutee

Kr un

di pi

ir

Haljasriba

LÕIGE C-C'

Haljasriba

2

15

24

Kr un

di pi

ir

5

KõnniteeHaljasriba

2 Joonise nimetus:

PÕHIJOONIS

Asukoht: METSALAANE KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik: FELIKA TUUL

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Töö nimi:

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 08.01.2026

Joonise nr: 4

Mõõtkava: 1:500

Formaat: A0

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

DP-202346

1. Planeeringuala moodustab 60159 m² suurune Väike-Hansu kinnistu (17101:001:1791).

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ Wew (reg nr 10213694, litsents MTR EEG10213694-001), töö nr GEO-224-24 (jaanuar 2025). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Planeeringu koostamisel on arvestatatud Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse teeprojekti lahendusega. Väljavõte projektis on kantud planeeringu joonisele.

4. Projekteerimisel tuleb arvestada planeeringuala läbivate 110 kV õhuliinidega ning nende kaitsevööndis kehtivate piirangutega ja planeeringuga antud tingimustega.

MÄRKUSED

METSALAANE KÜLAS VÄIKE-HANSU KINNISTU DETAILPLANEERING

2/1 3(1/2)

8,5/5 700(350)

ER/EPk100

29331

krundi suurus krundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone/abihoone)

krundi kasutamise otstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev asfaltkattega sõidutee

TEHNOVÕRGUD

Olemasolev pinnastee

LEPPEMÄRGID

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

EP - üksikelamu maa EPk - kaksikelamu maa ER - ridaelamu maa LT - tee ja tänava maa

ML - muu looduslik maa

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED E - elamumaa M - maatulundusmaa L - transpordimaa

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED

Planeeritud hoonestusala

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud avalikult kasutav haljasala

Planeeritud sõidutee

Planeeritud pinnasrada (orienteeruv asukoht)

Avaliku tee kaitsevöönd

Planeeritud üksikelamu illustratiivne asukoht/harjajoone suund

Perspektiivne avaliku tee kaitsevöönd

Perspektiivne ümberehitatav riigitee

Perspektiivne ümberehitatav kergliiklustee

Olemasolev kõrghaljastusega ala

Illustratiivne haljastatav ala

Planeeritud krundipiir

Planeeritud kõnnitee

Olemasolev 110 kV õhuliin

Olemasolev madalpinge maakaabel

Olemasolev sidekanalisatsioon

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasolev hoone

Olemasolev ühisveetorustik

Olemasolev isevoolne ühiskanalisatsioon

Olemasolev kruusakattega sõidutee

Olemasolev 1-20 kV õhuliin

Olemasolev alla 1 kV õhuliin

Puurkaevu sanitaarkaitseala

Põhihoone peafassaadi vähim lubatud kaugus krundipiirist

Madalhaljastuse illustratiivne asukoht

Planeeritud kaksikelamu illustratiivne asukoht

Planeeritud ridaelamu illustratiivne asukoht

PLANEERITUD TEEKORIDORIDE RISTPROFIILLÕIKED (M 1:200)

Likvideeritav objekt

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Planeeritud müratõkkesein

Kõrghaljastuse illustratiivne asukoht

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Elva Vallavalitsus

[email protected]

Kesk tn 32

61507, Elva vald, Elva, Tartu

maakond

Teie 09.02.2026 nr 6-1/2-20

Meie 26.02.2026 nr 7.2-2/26/19833-4

Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu

detailplaneeringu eskiisist

Olete pöördunud meie poole Tartu maakonnas Elva vallas Metsalaane külas Väike-Hansu kinnistu

detailplaneeringu (katastritunnus 17101:001:1791, edaspidi planeering) eskiislahendusega

päästeautole alternatiivse juurdepääsu kavandamiseks nõusoleku saamiseks.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 158,8-159,1 ja nr 2275 5.Kulbilohu

ühendustee km 0,15-0,4. Planeeringuala põhjaservast on kavandatud alternatiivne juurdepääs

operatiivsõidukitele Kulbilohu liivaladu kinnistu (katastritunnus 33101:003:0643) pinnasteede

kaudu ühendusega Kulbilohu-Elva kohaliku teega (tee nr 3310030).

Kavandatav lahendus suurendab liiklusohu riski. On tõenäoline, et eskiisil kavandatud päästeauto

juurdepääsu hakatakse kasutama ka tavaliikluses otseühendusena. Lahendus ei tohi olla

kujundatud viisil, mis võimaldab või soodustab selle regulaarset kasutamist igapäevase

juurdepääsuna.

Pakume lahenduse, kus kõnnitee katab kogu ümberpööramiskoha taguse ala (vt joonsi nr 1).

Füüsiline lahendus peab üheselt välistama mugava ja regulaarse läbipääsu võimaluse

sõiduautodele. Operatiivsõiduki liikumine selles asukohas eeldab kõnnitee ja äärekivide ületamist.

Hädaolukorras on päästetehnika selleks võimeline. Nõustume joonisel operatiivsõiduki

alternatiivse juurdepääsuga kui seletuskirjas kirjeldatakse selle kasutusloogikat ja tehnilist

lahendust.

Joonis nr 1. Väljavõte eskiisist. Kõnnitee pikendus.

2 (3)

Nõo-Elva km 152,0-159,6 lõigu 2+2 ristlõikele ümberehituse järgselt muutub oluliselt

põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus. Perspektiivis on kavandatud põhimaanteel

Kulbilohu-Elva kohaliku tee ristmiku sulgemine (vt joonis nr 2). Sellest tulenevalt käsitleda

seletuskirjas, millisel viisil on tagatud operatiivsõidukite juurdepääs ristmiku sulgemise järgses

olukorras. Arvestada tuleb, et operatiivsõidukid saabuvad üldjuhul lõuna poolt, Elva linna suunalt.

Joonis nr 2. Operatiivsõiduki juurdepääsu võimalus peale ristmiku sulgemist.

Oleme 17.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/19833-2 andnud seiskohad planeeringu koostamiseks. Meie

kirja punkti 14 kohaselt täiendada planeeringu seletuskirja punkti 6.7.4. Müratõkkesein. Lisada

seletuskirja, et Transpordiamet ei võta endale kohustust kavandatava arendusega seotud

müraleevendusmeetmete projekteerimiseks ega väljaehitamiseks. Müratõkkeseina rajamise

kohustus on arendajal. Joonisel pikendada müratõkkeseina tingmärki, sest müra modelleerimise

tulemusel võib tekkida vajadus pikemale seinale (vt joonis nr 3).

Joonis nr 3. Müraseinaga katmata ala.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. 0_Väike_Hansu_DP_seletuskiri_2026.01.08

2. 4_Väike-Hansu_DP_põhijoonis_2026.01.08

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]