Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Kaitseministeerium

[email protected] 26.02.2026 nr 1-12/204-2

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse

(ajateenistuse keelenõue) eelnõu (825 SE)

Kultuuriministeerium toetab Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 16. veebruaril algatatud kaitseväeteenistuse

seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelenõue) eelnõus (825 SE) toodud lahendust, mille kohaselt

pakub kutsealustele ajateenistuses osalemiseks vajaliku eesti keele oskuse omandamiseks keeleõpet

Integratsiooni Sihtasutus.

Märgime, et meie hinnangul vajab eelnõu õigusselguse huvides täpsustamist. Alljärgnevalt toome välja

mõned tähelepanekud ja eelnõu ning seletuskirja vahelised ebakõlad.

1) Eelnõu § 1 punktiga 4 kaitseväeteenistuse seadusesse (KVTS) lisatava § 351 lõige 3 seab kutsealusele,

kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme või kes ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, kohustuse

läbida eesti keele B1-taseme omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Vastavalt kokkuleppele hakkab

keeleõpet pakkuma Integratsiooni Sihtasutus. Seletuskirjas on õigesti välja toodud, et kutsealustele on

plaanis pakkuda keeleõppekohti olemasoleva süsteemi raames, mis tähendab, et keelekursustele

registreerimine toimub ning õpe algab üldjuhul kaks korda aastas: septembris ja jaanuaris. Eesti keele B1-

taseme kursus mahus 250 akadeemilist tundi kestab sõltuvalt intensiivsusest keskmiselt 7-9 kuud. Eesti

keele A2-tasemel kursus mahus 150 akadeemilist tundi kestab keskmiselt 4-6 kuud.

Seega toimuvad koolitused ja eksamid kindla graafiku alusel ning seadusega ettenähtud tähtajast

kinnipidamine ei sõltu alati isiku hoolsusest, vaid keeleõppe korraldusest. KVTSi lisatav regulatsioon aga

keeleõppe korraldusega ei arvesta. Seletuskirjas on pakutud lahendus, mille kohaselt koolitaja teavitab

viivitustest Kaitseressursside Ametit. Kultuuriministeeriumi hinnangul on oluline, et seadus välistaks

sunnimeetmed juhul, kui viivitus on tingitud keeleõppe või tasemeeksami korraldusest. Seetõttu palume

KVTSi lisatava regulatsiooni üle vaadata ja seda täpsustada. Lisaks märgime, et eelnõuga KVTSi lisatava

§ 351 lõige 3 ei täpsusta, millisest hetkest keeleõppe läbimise 1-aastane tähtaeg algab.

Juhime ka tähelepanu, et seletuskirja punktis 3 märgitakse järgmist: "Kui kutsealune avaldab, et tema eesti

keele oskus ei pruugi sisuliselt vastata B1-tasemele, siis KRA annab kutsealusele juhiseid, kuidas oma

keeleoskust aasta jooksul parandada." Kultuuriministeeriumi hinnangul jääb selgusetuks, mis on selle

juhendamise tegelik mõju ja kas selle põhjal võib ajateenistusse kutsumist edasi lükata. Eelnõu § 1 punktiga

4 KVTSi lisatava § 351 lõike 1 kohaselt tuvastatakse kutsealuse eesti keele keeleoskustase andmekogudes

olevatele ametlikele andmetele tuginedes, eelnõus puudub regulatsioon, mis võimaldaks keeleoskuse

hindamisel aluseks võtta kutsealuse isikliku hinnangu. On oht, et inimese arvamus oma keeleoskuse kohta

muutub olulisemaks kui ametlikud andmed registris, mis aga ei sobi eelnõu üldise põhimõttega kokku.

2) Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse õiguslik alus kutsealusele keeleoskuse tasemeeksami soorituse või

keelekursusel osalemise eest ühekordse hüvitise maksmiseks. Seletuskirjas märgitakse, et sarnane hüvitise

maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või täiendavatel terviseuuringutel ning

kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Seletuskirja kohaselt on hüvitise eesmärgiks hüvitada

tasemeeksami soorituse või keelekursusel osalemisega kaasnevad toidu- ja sõidukulud, kuivõrd nendel

kohustuslikel toimingutel osalemine võib toimuda kutsealuse elukohast teises paikkonnas või toimingu

sooritamine on ajakulukas, mistõttu tuleb isikul oma raha eest tagada toitlustus.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KVTS § 36 lõikes 2 valdkonna eest vastutavale ministrile antud

volitusnormi ning nähakse ette, et minister kehtestab mh kutsealusele keeleoskuse hindamisel

tasemeeksami sooritamise või keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused

ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra. (Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatakse siinjuures ekslikult

KVTS § 36 lõike 3 muutmisele.)

Meie hinnangul ei ole eelnõu § 1 punktiga 5 lisatav hüvitise maksmise õiguslik alus ja eelnõu § 1 punktiga

6 tehtava muudatusega ministrile antav volitusnorm omavahel kooskõlas. KVTS § 36 lõike 1 kohaselt

makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel,

terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.

Eelnõu § 1 punktiga 5 KVTSi § 36 lisatav lõige 11 aga ei näe ette hüvitise maksmist sõidu- ja toidukulude

katmiseks. Märgime ka, et Kultuuriministeeriumiga ei ole kokku lepitud tasemeeksami sooritamise või

keelekursusel osalemisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitise tasumist, kuid eeldame, et vastavad kulud

kaetakse Kaitseministeeriumi eelarvest, kuivõrd valdkonna eest vastutavaks ministriks on kõnealusel juhul

kaitseminister.

Eeltoodust tulenevalt palume eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 KVTS §-s 36 tehtavad muudatused üle vaadata

ja regulatsiooni ning seletuskirja täpsustada.

3) Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse KVTS § 37 lõiget 5 ning nähakse ette, et kutsealusele, kes on osalenud

keeleõppes, tehakse ajateenistusse kutsumise otsus teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumist. Meie

hinnangul on „osalenud keeleõppes“ ebamäärane – pole üheselt selge, kas piisab registreerumisest või on

vajalik kursuse läbimine. Soovitame erandi tingimused siduda selgemalt KVTS § 35¹ alusel toimuva

keeleõppe kohustuse täitmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kristi Lillemägi 5770 5150

Kristi [email protected]

Artjom Tepljuk 628 2266

[email protected]

Epp Hannus 628 2231

[email protected]