Leping

LISA 2

Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde

TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr :

Aruande esitaja: Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise kuupäev:

1. Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad

tähelepanekud jms):

2. Tegevuste olulisemad tulemused:

3. Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes

kavandatuga (millest tulenevalt)? Millised?

Aruande koostamise kuupäev:

Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING nr 20-1.6/4186-1

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, mida esindab arendusosakonna valmiso leku

ja reageerimise büroo juht Mait Siigur (edaspidi toetuse andja), ja MTÜ Kuusalu Vabatahtlike Selts, mida esindab juhatuse esimees Mait Kröönström (edaspidi

toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes Siseministeeriumi 14.07.2021 käskkirjast nr 1-3/71 „Riigieelarveliste toetuste andmise kord“, Politsei- ja Piirivalveameti 16.07.2024 korraldusest nr 1.1-4.1/18 ning toetuse saaja taotlusest nr 7-1/14-20:

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud Siseministeeriumi 14.07.2021 käskkirjaga 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

1.4. Toetuse saajal tuleb lepingu täitmisel lähtuda korruptsioonivastases seaduses ja tulumaksuseaduses sätestatud nõuetest ja piirangutest toetuse kasutamisel.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetuse kogusummas 684 eurot.

2.2. Toetus on määratud jetile SEA DO SAR plotteri soetamiseks. Eesmärgid on täidetud, kui plotter on soetatud. Toetuse võib tagasi nõuda selle mittesihipärasel kasutamisel ja ulatuses. Mittesihipärast kasutamist ja selle ulatust hindab toetuse andja. Muuhulgas on mittesihipärane

kasutamine korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete ja piirangute mitte järgimine. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE082200221054619734 punktis 2.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 31.12.2024.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded: 3.1. finantsaruanne hiljemalt 14.01.2025 lisa 1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ vormi

kohaselt;

3.2.tegevus- ja tulemusaruanne hiljemalt 14.01.2025 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ vormi kohaselt.

3.3.Punktis 3 nimetatud aruannetest peab nähtuma, milleks on toetust kasutatud.

4. Poolte kontaktisikud

2

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Raina Jeeberg, telefon +372 5911 1257, e-post:

[email protected]. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Mait Kröönström, telefon +372 5129082, e-

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1.Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. „Toetuse kasutamise finantsaruanne“;

5.1.2. Lisa 2. „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“. 5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused,

lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsaim.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on

lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud. 6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

7.1. Toetuse saaja kohustub toetuse abil soetatavate seadmete hankimisel lähtuma riigihange te

seadusest. 7.2. Toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise periood on viis aastat. Toetuse andjal on õigus igal ajal nimetatud kohustuse täitmist kontrollida.

7.3. Toetuse saaja kohustub toetusega soetatud vara kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste

ja vara esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt) Politsei- ja Piirivalveamet

Registrikood: 70008747 Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn

telefon: 1247 e-post: [email protected]

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) MTÜ Kuusalu Vabatahtlike Selts

Registrikood: 80338753 Harjumaa, Kuusalu vald, Kuusalu alevik,

Laane tn 27, 74601 telefon: +372 5129082

e-post: [email protected]

3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise

isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning

leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks riigieelarvelist toetust

juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses, välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded;

3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande

kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt;

3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja

toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates;

3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

4

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta; 3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele; 3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt

lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas kululiikides t

kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab olema ülevaade elluviidud

tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimise l esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis milliseid.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse andja

kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus tutvuda

dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist. 4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja

aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande

heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse väljamakse tegemine peatada.

5

4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, kui lepingu täitmise ajal oli toetuse saaja ja toetuse andja vahel lõpetatud merepääste- või ennetustööde le

kaasamise koostööleping, ei ole taotluseesitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata,

võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmise l vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 päeva jooksul nõude

esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse andjal

õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub leppetrahvi

tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates; 5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu

rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja

nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist:

6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või

täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on pooled

kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

6

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva

järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pool on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele

lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumises t. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende

kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud. 8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse

eest.

9. Lepingu muutmine

9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel. 9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või

poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuudatus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole vormista tud

lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma kasutusele meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused

läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.