Leping

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPING nr 20-1.6/4016-1

ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, mida esindab arendusosakonna

valmisoleku ja reageerimise büroo juht Mait Siigur (edaspidi toetuse andja), ja MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepäästeselts, keda esindab põhikirja alusel Maidu Lempu,

(edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled

lähtudes peadirektori korraldusest 28.02.2024 nr 1.1-4.1/8 „Merepäästetöö korraldamisega seotud täiendava tegevustoetuse maksmine MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Seltsile“ ja toetuse saaja 18.12.2023 esitatud taotlustest, leppisid kokku järgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud Siseministeeriumi 14.07.2021 käskkirjaga 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

1.4. Toetuse saajal tuleb lepingu täitmisel lähtuda korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetest ja piirangutest toetuse kasutamisel.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetuse kogusummas 9482 (üheksa tuhat nelisada

kaheksakümmend kaks) eurot. 2.2. Toetus on määratud Ruhnu reageerimiskoha veesõiduki erakorralise remondi

läbiviimiseks.

2.3 Toetuse võib tagasi nõuda selle mittesihipärasel kasutamisel ja ulatuses. Mittesihipärast kasutamist ja selle ulatust hindab toetuse andja. Muuhulgas on mittesihipärane kasutamine

korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuete ja piirangute mitte järgimine. 2.4. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE642200221059022041 punktis 2.1

määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 2.5. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 01.11.2024.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne hiljemalt 01.12.2024 lisa 1 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ vormi kohaselt;

3.2.tegevus- ja tulemusaruanne hiljemalt 01.12.2024 lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ vormi kohaselt.

3.3.Punktis 3 nimetatud aruannetest peab nähtuma, milleks on toetust kasutatud.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on mereturvalisuse grupi juht Rene

Hartõkainen, telefon +372 512 1020, e-post: [email protected].

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja.

4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Maidu Lempu, telefon +372 511 9922, e- post [email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

5.1.1. Lisa 1. „Toetuse kasutamise finantsaruanne“; 5.1.2. Lisa 2. „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord alates tähtsaimast on järgmine: eritingimused, lepingu lisad, üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on tähtsaim.

5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud

info on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

7. Erisätted

7.1 Toetuse saaja kohustub toetuse abil soetatavate seadmete hankimisel lähtuma riigihange te seadusest.

7.2. Toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise periood on viis aastat. Toetuse andjal on õigus igal ajal nimetatud kohustuse täitmist kontrollida. 7.3. Toetuse saaja kohustub toetusega soetatud vara kasutamise ajavahemikul koostatud

Infomaterjalidel (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidava te tegevuste ja vara esitlemisel kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Tegevust

rahastab Siseministeerium“. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse

andja kontaktisikuga.

Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalselt)

Politsei- ja Piirivalveamet Registrikood 70008747

Pärnu mnt 139, 15060, Tallinn tel 1247 e-post [email protected]

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

MTÜ Saaremaa Vabatahtlik Merepäästeselts Registrikood: 80359548

Torni tn 1, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, 93812 telefon: +372 511 9922

e-post: [email protected]

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on reguleerida Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid

õigussuhteid. 1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus

ning leping ja selle lisad. 1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui ta on

sama riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarve l ist

toetust juba saanud. 1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu

sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi saavutamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus: 3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil;

3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada. 3.2. Toetuse saajal on kohustus:

3.2.1. kasutada toetust eesmärgipäraselt ja säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega. Kulud peavad olema põhjendatud, vajalikud ja tõhusad ning tehtud toetatava tegevuse käigus;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte otseselt tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel ja toetuse edasiandmisel riigihangete seaduse

nõudeid; 3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses,

välja arvatud vähese tähtsusega abi korral. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude

täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõttes ja et ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb

riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt;

3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale kümne tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui seitse eurot, siis kasutamata jäävat osa ei tagastata;

3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, esitatud aruannete õigsust ja

toetuse kasutamise vastavust lepingule ja õigusaktidele;

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4

3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud dokumendid tutvumiseks kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest

arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist; 3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata, kui toetuse kasutamise vajadus muutub või

kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta; 3.2.13. tagada, et lepingulistesse tegevustesse kaasatud partner vastab käesoleva lepingu

tingimustele; 3.2.14. katta toetusega vaid abikõlblikke kulusid, mis peavad olema taotluse eelarves

üksikasjalikult lahti kirjutatud või toetuse andja otsusega määratud, vastama

toetatava tegevuse eesmärkidele ja tegevustele, olema sobivad, vajalikud ja tõhusad ning tekkinud toetatava tegevuse käigus;

3.2.15. mitte katta toetusest toetuse saajaga seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulusid;

3.2.16. mitte katta toetusest kulusid tegevustele, mille eesmärk on juba saavutatud;

3.2.17. viidata kõigis toetust puudutavates sõnumites ja kanalites toetuse andjale. 3.3. Toetuse andjal on õigus:

3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist; 3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ettenähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

nõuetekohaselt lepingut ning ei järgi õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks;

3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt teavet toetuse kasutamisest ja tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal. 3.4. Toetuse andjal on kohustus:

3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teised lepingus ettenähtud aruanded. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sealhulgas

kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamisdokumentidega. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates.

4.3. Kui aruandes ei ole lepingus nimetatud tegevuste kohta piisavalt teavet, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada kümne tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat teavet, võib kontaktisik küsida lisateavet toetuse kasutamise kohta. Sealhulgas on kontaktisikul õigus

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

5

tutvuda dokumentidega, küsida tõendeid tegevuste toimumise ja tulemuste kohta ja muud sellist.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti kümne tööpäeva jooksul. Toetuse andja

kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt kümne tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni toetuse

väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus

5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ettenähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata, ei ole taotluse esitamisel või toetuse kasutamisel järginud õigusakte või kui lepingu täitmise ajal ilmnevad asjaolud, mis oleksid välistanud toetuse andmise.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud lepingus ettenähtud tegevusteks. Kohustus tõendada toetuse sihi- ja õiguspärast

kasutamist on toetuse saajal. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei

tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast päevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l

täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 päeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus:

5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma kümne tööpäeva jooksul toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest arvates;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul

lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t taganemine või selle ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

6

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, sealjuures on

pooled kohustatud rakendama meetmeid, et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste

täitmine. 7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu

esinemisele viitab. 7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust

taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise

iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke tagajärgi.

8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka poolte kontaktisikud.

8.3. Pool on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama teisele poolele

lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest. Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on lepingu lõpetamisega nõus, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 päeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. kui lepingu täitmine on võimatu punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole kasutatud.

11. Lõppsätted

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

7

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.