Laskekäsk individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskespordi edendamise eesmärgil

            K Ä S K K I R I   Tallinn                                                                22. veebruar 2024 nr K-7-1/24/6243V         Laskekäsk individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskespordi edendamise eesmärgil

Kaitseliidu seaduse § 13 lg 1 p-d 1 ja 6, lg 5, § 41 lg 4, § 42 lg 1 ja 2, kaitseministri 13.02.2017  määruse nr 2 "Kaitseliidu relva, mida ei loeta sõjarelvaks realvaseaduse tähenduses, käitlemise  ja kasutamise nõuded" § 1 lg 3 ja § 5 alusel:   1.  Määran  Kaitseliidus  laskespordi  edendamise  eesmärgil  isikliku  laskeoskuse  arendamiseks  individuaalse  laskeharjutuse  läbiviimise  perioodiks  käesoleva  käskkirja  kinnitamisest  kuni  31.01.2026.   2.  Sihtgrupp:  tegevliige  ja  tegevliikmest  valitud  auliige  (edaspidi  liige),  kes  omab  kehtivat  Kaitseliidu relvaluba ja õigust hoida oma elukohas Kaitseliidu relva ja laskemoona.   3.  Individuaalne  laskeharjutus  käesoleva  käskkirja  tähenduses  on  liikme  poolt  oma  isikliku  laskeoskuse iseseisev arendamine Kaitseliidu laskespordi võistlustel edukaks osalemiseks ning  liikme poolt laskur- ja kütiklassi normide täitmise soodustamiseks.   4.  Individuaalse  laskeharjutuse  läbiviimine  liikme  poolt  on  käsitletav  teenistuskohustusena  Kaitseliidu  seaduse  §  4  lõike  1  punktis  6  märgitud  ülesande  täitmisena.  Iseseisvat  lasketreeningut  ei  loeta  Kaitseliidu  kodukorras  §  6  lõike  6  mõistes  Kaitseliidu  korraldatud  tegevuseks.   5.  Individuaalset  laskeharjutust  võib  viia  läbi  laskeharjutuste  läbiviimise  asukohas  nende  lahtioleku kellaaegadel.   6. Asukohad, kus on lubatud liikmel individuaalselt laskeharjutust läbi viia: 6.1 Kaitseliidu  lasketiir  ja harjutusväljak, selle koha eest vastutava  isiku kirjalikku taasesitamist  võimaldavas vormis antud nõusolekul; 6.2 teisele isikule kuuluv lasketiir ja laskepaik, vastavalt selle omaniku kehtestatud tingimustel ja  aegadel.   7.  Liige  võib  individuaalsele  laskeharjutusele  minnes  ja  tulles  kanda  ainult  tema  nimele  väljastatud Kaitseliidu  relvaloale märgitud Kaitseliidu  relva. Relva  ja  laskemoona  tuleb  kanda  varjatult  ning  viisil, mis  välistab nende  kadumise  või  sattumise  teise  isiku  valdusesse,  samuti  juhusliku kahju tekitamise. Kantava relva padrunipesas ei tohi olla padrunit. Kaitseliidu relvaluba  peab olema liikmel endaga alati kaasas.   8. Liige võib individuaalsel laskeharjutusel kasutada:

.

2 (2)

8. Liige võib individuaalsel laskeharjutusel kasutada: 8.1 tema nimele väljastatud Kaitseliidu relvaloale märgitud Kaitseliidu relva; 8.2  teise  liikmele väljastatud Kaitseliidu  relvaloale märgitud Kaitseliidu  relva, kui  liige  ise viibib  samal lasketreeningul ja annab selleks nõusoleku.   9. Liige peab järgima Kaitseliidu relvale kehtestatud kasutuspiiranguid, kui need on seatud.   10. Individuaalsel laskeharjutusel ja sellega kaasnevatel tegevustel tuleb juhinduda: 10.1 Kaitseliidu seadusest; 10.2 Vabariigi Valitsuse 10.10.2013 määrusest nr 151 "Kaitseliidu kodukord"; 10.3  Kaitseministri  13.02.2017  määrusest  nr  2  "Kaitseliidu  relva,  mida  ei  loeta  sõjarelvaks  relvaseaduse tähenduses, käitlemise ja kasutamise nõuded"; 10.4  Kaitseministri  09.07.2018  määrusest  nr  9  "Sõjaväerelvade,  nende  laskemoona  ja  lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord"; 10.5  Kaitseliidu  ülema  12.03.2021  käskkirjast  nr  K-0-13/21/5671U  "Kaitseliidu  relvastuse  käitlemise kord" ja selle täiendustest; 10.6  Kaitseliidu  ülema  04.01.2021  käskkirjast  nr  K-0-13/21/68U  "Kaitseliidu  laskur-  ja  kütiklassinormide täitmise juhend".   11. Määran eeskirjade täitmise  ja ohutustehnika eest vastutavaks  individuaalselt  laskeharjutust  läbiviiva liikme enda.   12.  Individuaalse  laskeharjutusega  seotud  trauma  korral  teavitada  koheselt  häirekeskust  ja  tegutseda  vastavalt  sealt  saadud  juhiste  järgi.  Esimesel  võimalusel  teavitada  traumast  ja  vahejuhtumist oma malevapealikku ja maleva relvurit. Malevapealiku või maleva relvuri esimesel  nõudmisel  esitada  trauma  ja  vahejuhtumi  kohta  kirjalikku  taasesitamist  võimaldavas  vormis  ettekanne.   13.  Laskemoona  olemasolul  väljastab  struktuuriüksus  liikmele  individuaalse  laskeharjutuse  läbiviimiseks  laskemoona  vastavalt  Kaitseliidu  relvastuse  käitlemise  korrale.  Juhul,  kui  struktuuriüksusel ei ole individuaalse laskeharjutuse läbiviimiseks laskemoona väljastada, ostab  liige soovi korral vajaliku moona ise kehtestatud nõudeid täites. Tegevliikme relvale laskemoona  soetamise  aluseks  on  kehtiv  Kaitseliidu  relvaluba.  Kaitseliidu  relvale  laskemoona  soetamise  aluseks on Kaitseliidu relva soetamisluba.   14. Laskemoona kogus, mis on lubatud kodus hoida on kehtestatud Kaitseliidu ülema 12.03.2021  käskkirja nr K-0-13/21/5671U "Kaitseliidu relvastuse käitlemise kord"p-s 9.4.   15.  Käskkiri  avaldada  täitmiseks  Kaitseliidu  struktuuriüksuste  juhtidele,  operatiivosakonna  ja  väljaõppeosakonna teenistujatele, relvastusega tegelevatele teenistujatele ja liikmetele, kellel on  soov viia läbi individuaalset laskeharjutust.         [allkirjastatud digitaalselt]   Ilmar Tamm Kindralmajor   Marek Ranne